RAPORT 2012. aasta eelarve menetluse raames lepituskomitees heaks kiidetud ühine tekst

2012. aasta eelarve menetluse raames lepituskomitees heaks kiidetud ühise teksti kohta

(PE-CONS 00000/2011 – C7‑0000/2011 – 2011/2020(BUD))

Euroopa Parlament,

–   võttes arvesse käesolevale resolutsioonile lisatud lepituskomitees heaks kiidetud ühist teksti (PE-CONS 00000/2011 – C7 0000/2011) ning Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni sellekohaseid avaldusi,

–   võttes arvesse oma 26. oktoobri 2011. aasta resolutsiooni Euroopa Liidu 2012. aasta üldeelarve nõukogu muudatustega projekti (kõik jaod) kohta[1] ning selles tehtud eelarve muutmise ettepanekuid,

–    võttes arvesse komisjoni poolt 20. aprillil 2011. aastal vastu võetud Euroopa Liidu 2012. aasta üldeelarve projekti (KOM(2011)0300),

–    võttes arvesse nõukogu 25. juuli 2011. aasta seisukohta Euroopa Liidu eelarveprojekti kohta (13110/2011),

–    võttes arvesse komisjoni poolt 17. juunil 2011. aastal, 16. septembril 2011. aastal ja 25. oktoobril 2011. aastal esitatud 2012. aasta üldeelarve projekti kirjalikke muutmisettepanekuid nr 1/2012, 2/2012 ja 3/2012,

–    võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklit 314 ja Euroopa Aatomienergiaühenduse asutamislepingu artiklit 106a,

–    võttes arvesse nõukogu 7. juuni 2007. aasta otsust 2007/436/EÜ, Euratom, Euroopa ühenduste omavahendite süsteemi kohta[2],

–    võttes arvesse nõukogu 25. juuni 2002. aasta määrust (EÜ, Euratom) nr 1605/2002, mis käsitleb Euroopa ühenduste üldeelarve suhtes kohaldatavat finantsmäärust[3],

–    võttes arvesse 17. mai 2006. aasta institutsioonidevahelist kokkulepet Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni vahel eelarvedistsipliini ja usaldusväärse finantsjuhtimise kohta[4],

–    võttes arvesse kodukorra artikleid 75d ja 75e,

1.  kiidab heaks lepituskomitees heaks kiidetud ühise teksti, milles võetakse kokku järgmised dokumendid:

-    loetelu eelarveridadest, mida võrreldes eelarveprojekti ja nõukogu seisukohaga ei muudetud;

-    finantsraamistiku rubriikide summad;

-    kõigi eelarveridade kaupa esitatud assigneeringud;

-    konsolideeritud dokument, kus on välja toodud kõigi lepitusmenetluse käigus muudetud eelarveridade assigneeringud ja lõplik tekst;

2.  kinnitab käesolevale resolutsioonile lisatud, lepituskomitees kokkulepitud ühiseid järeldusi, mis sisaldavad Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni ühisavaldusi;

3.  teeb presidendile ülesandeks kuulutada Euroopa Liidu 2012. aasta üldeelarve lõplikult vastuvõetuks ja korraldada selle avaldamine Euroopa Liidu Teatajas;

4.  teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule, komisjonile, teistele asjaomastele institutsioonidele ja liikmesriikide parlamentidele.

• [1]               Vastuvõetud tekstid, P7_TA(2011)0461.
• [2]               ELT L 163, 23.6.2007, lk 17.
• [3]               EÜT L 248, 16.9.2002, lk 1.
• [4]               ELT C 139, 14.6.2006, lk 1.

19.11.2011

2012. aasta eelarve – ühised järeldused

Ühised järeldused hõlmavad kolme osa:

1.  2012. aasta eelarve

2.  2011. aasta eelarve – paranduseelarve nr 6/2011

3.  ühisavaldused

1.        2012. aasta eelarve

1.1.     „Suletud” eelarveread

Kõik eelarveread, mida kas nõukogu või Euroopa Parlament ei muutnud, ja need, mille puhul parlament kiitis nende vastava lugemise käigus heaks nõukogu muudatusettepanekud, on kinnitatud, välja arvatud juhul, kui allpool esitatud järeldustes ei ole märgitud teisiti.

Muude eelarvepunktide osas jõudis lepituskomitee järgmistele järeldustele:

1.2.     Horisontaalsed küsimused

Detsentraliseeritud asutused

2012. aastal detsentraliseeritud asutustele antava ELi poolse toetuse kogusummat (mis koosneb 2012. aasta eelarvesse kantavatest assigneeringutest ja olemasolevatest sihtotstarbelistest tuludest, kulukohustuste ja maksete assigneeringutena) vähendatakse 1% võrra võrreldes eelarveprojektiga (EP), mida on viimati muudetud kirjaliku muutmisettepanekuga nr 3/2012. Kuid FRONTEXi, (jaotised 1 ja 2), Euroopa Varjupaigaküsimuste Tugiameti (EASO), Euroopa Pangandusjärelevalve (EBA), Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve (EIOPA) ning Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve (ESMA) puhul kinnitatakse ELi toetuse kogusumma (kulukohustuste ja maksete assigneeringutena) eelarveprojektis esitatud suuruses. FRONTEXi jaotise 3 kohta vt alamrubriiki 3a allpool esitatud punktis 1.3.

Komisjoni eelarveprojektiga võrreldes toob see kaasa ELi toetuse vähenemise kokku 6,1 miljoni euro võrra allpool esitatud tabelis loetletud detsentraliseeritud asutuste puhul:

miljonites eurodes

Mis puudutab 2012. aasta eelarvesse kantavate assigneeringute suurust, siis jagatakse eespool loetletud konkreetsete ametite osas artikli lõikes tehtud vähendused eelarvepunktidele ära proportsionaalselt vastavalt kahe asjaomase eelarvepunkti (toetus jaotistele 1 ja 2 ning toetus jaotisele 3) kaalule eelarveprojektis.

Kõigi detsentraliseeritud asutuste ametikohtade arv kinnitatakse selles suuruses, mida komisjon kavandas eelarveprojektis, mida on muudetud kirjaliku muutmisettepanekuga nr 3/2012.

Rakendusametid

Rakendusametitele antav ELi toetus (kulukohustuste ja maksete assigneeringutena) ja ametikohtade arv kinnitatakse eelarveprojektis kavandatud suuruses, välja arvatud „suletud” eelarverida „Konkurentsivõime ja Uuendustegevuse Täitevasutus – Programmi „Marco Polo II” raames antav toetus” (06 01 04 32).

Katseprojektid / Ettevalmistavad meetmed

Heaks on kiidetud 70 katseprojektist / ettevalmistavast tegevusest koosnev mahukas pakett, sealhulgas 2 projekti/tegevust eelarve X jaos (Euroopa välisteenistus), mille kulukohustuste assigneeringute summa on 105,4 miljonit eurot, sealhulgas kõik parlamendi, komisjoni ja Euroopa välisteenistuse esitatud katseprojektid / ettevalmistavad meetmed. Kui katseprojekti või ettevalmistava tegevuse jaoks saab kasutada olemasolevat õiguslikku alust, võib komisjon teha ettepaneku assigneeringute ümberpaigutamiseks asjaomase õigusliku aluse jaoks, et hõlbustada tegevuse elluviimist. Lisaks on heaks kiidetud käesoleva dokumendi lisas toodud X jao (Euroopa välisteenistus) katseprojekti „Euroopa rahuinstituut” eelarve märkustes tehtud muudatused.

Katseprojektide ja ettevalmistavate meetmete maksete assigneeringute kohta on täpsed eeskirjad kindlaks määratud allpool toodud punktis 1.4.

Asjaomase paketiga järgitakse täielikult institutsioonidevahelise kokkuleppega katseprojektide ja ettevalmistavate meetmete jaoks ette nähtud ülemmäärasid.

1.3.     Finantsraamistiku kulurubriigid – kulukohustuste assigneeringud[1]

Olles võtnud arvesse eespool toodud järeldusi „suletud” eelarveridade, ametite ning katseprojektide ja ettevalmistavate meetmete kohta, on lepituskomitee jõudnud kokkuleppele järgnevas:

Alamrubriik 1a

Kulukohustuste assigneeringud kinnitatakse komisjoni eelarveprojektis kavandatud suuruses koos muudatustega järgmiste programmide ja meetmete osas:

miljonites eurodes

Eespool toodud tabelis esitatud kulukohustuste assigneeringute heakskiidetud suurendamiste ja vähendamiste mõju maksete assigneeringutele selgitatakse punktis 1.4.

Paindlikkusinstrumendi raames võetakse Euroopa 2020. aasta strateegia jaoks kasutusele 50,0 miljonit eurot.

Ilma et see piiraks punktis 3.4 esitatud ITERi projekti rahastamist käsitlevas ühisavalduses sätestatu kohaldamist, kinnitatakse ITERi projekti (eelarveartikkel 08 20 02) jaoks reservi suunatud kulukohustuste assigneeringud summas 417,9 miljonit eurot.

Alamrubriik 1b

Kulukohustuste assigneeringud kinnitatakse eelarveprojektis kavandatud suuruses, välja arvatud eelarvereal 13 03 31 „Euroopa Liidu Läänemere piirkonna strateegia tehniline abi ja teabelevi ning makropiirkonna strateegia parem tundmine”, mille puhul lepitakse kokku 2,5 miljoni euro suurustes kulukohustustes. Selle tulemusena on alamrubriigi 1b kulude ülemmäära raames oleva varu suurus 8,4 miljonit eurot.

Rubriik 2

Kulukohustuste assigneeringud kinnitatakse komisjoni eelarveprojektis (mida on muudetud kirjaliku muutmisettepanekuga nr 3/2012) kavandatud suuruses koos muudatustega järgmiste programmide ja meetmete osas:

miljonites eurodes

Eespool toodud tabelis esitatud kulukohustuste assigneeringute heakskiidetud suurendamiste ja vähendamiste mõju maksete assigneeringutele selgitatakse punktis 1.4.

Enim puudust kannatavate isikute abistamise programmide (eelarvepunkt 05 02 04 01) osas saavutatud poliitilisest kokkuleppest tulenevalt kantakse hetkel selleks otstarbeks reservis olevad assigneeringud asjaomasele eelarvereale.

Kolm institutsiooni jõudsid kokkuleppele punktis 3.3 esitatud ühisavalduse osas.

Alamrubriik 3a

Kulukohustuste assigneeringud kinnitatakse komisjoni eelarveprojektis kavandatud suuruses koos kokkulepitud muudatustega järgmiste programmide ja meetmete osas, kooskõlas nõukogu ja Euroopa Parlamendi vahel kokku lepitud summadega („suletud” eelarveread):

miljonites eurodes

Eespool toodud tabelis esitatud kulukohustuste assigneeringute heakskiidetud vähendamiste mõju maksete assigneeringutele selgitatakse punktis 1.4.

Alamrubriik 3b

Kulukohustuste assigneeringud kinnitatakse komisjoni eelarveprojektis kavandatud suuruses koos kokkulepitud muudatustega järgmiste programmide ja meetmete osas:

miljonites eurodes

Eespool toodud tabelis esitatud kulukohustuste assigneeringute heakskiidetud suurendamiste ja vähendamiste mõju maksete assigneeringutele selgitatakse punktis 1.4.

Rubriik 4

Kulukohustuste assigneeringud kinnitatakse komisjoni eelarveprojektis (sealhulgas kirjalikus muutmisettepanekus nr 1/2012) kavandatud suuruses koos kokkulepitud muudatustega järgmiste programmide ja meetmete osas:

miljonites eurodes

Eespool toodud tabelis esitatud kulukohustuste assigneeringute heakskiidetud suurendamiste ja vähendamiste mõju maksete assigneeringutele selgitatakse punktis 1.4.

Paindlikkusinstrumendi raames võetakse Euroopa naabruspoliitika jaoks kasutusele 150,0 miljonit eurot. Lisaks lepitakse kokku Palestiina jaoks 2011. aastaks ette nähtud kulukohustuste assigneeringute kasutuselevõtmises, nagu on sätestatud punktis 2.

Rubriik 5

Kõigi institutsioonide assigneeringute ja ametikohtade loetelu kohaste ametikohtade osas kiidetakse heaks Euroopa Parlamendi seisukoht. Lisaks kiidetakse heaks kirjaliku muutmisettepanekuga nr 2/2012 kavandatud assigneeringute suurendamised. Pensionide jaoks lisatakse 10,4 miljoni euro suurune summa. Selle tulemusena on rubriigi 5 kulude ülemmäära raames oleva varu suurus 474,4 miljonit eurot.

1.4.     Maksete assigneeringud

Maksete assigneeringute kogusummaks 2012. aasta eelarves on kinnitatud 129 088,043 miljonit eurot. Osana üldisest kompromissist kiidab lepituskomitee heaks maksete assigneeringuid käsitleva ühisavalduse punktis 3.1 esitatud kujul.

Selleks et jagada maksete üldsumma osas eelarveprojektiga (mida on muudetud kirjalike muutmisettepanekutega) võrreldes kokku lepitud vähendamised rubriikide ja eelarveridade vahel ära, et kanda kulukohustuste osas saavutatud üldine kompromiss üle vastavatele maksetele ning tasakaalustada maksete assigneeringute summasid rubriikide vahel, kasutatakse järgmist meetodit:

1.  Arvutuste lähtepunktiks on eespool mainitud kokkuleppe kohane 2012. aasta maksete assigneeringute üldsumma 129 088,043 miljonit eurot.

2.  Teise sammuna võetakse meetodis arvesse liigendamata assigneeringute kulukohustuste osas kokku lepitud summat.

Iseenesest on selle kululiigi kulukohustuste assigneeringute tase võrdne maksete assigneeringute tasemega, mida järgmised sammud ei mõjuta.

Analoogselt kehtib see ka detsentraliseeritud asutuste kohta, mille puhul ELi toetus maksete assigneeringutesse kinnitatakse punktis 1.2 esitatud suuruses.

3.  Kolmandaks, katseprojektide ja ettevalmistavate meetmete maksete assigneeringud kinnitatakse järgnevalt:

o III jagu (komisjon): kõigi uute katseprojektide ja ettevalmistavate meetmete maksete assigneeringute suuruseks kinnitatakse 50% vastavate kulukohustuste summast või need kinnitatakse kavandatud suuruses (juhul, kui see on väiksem); käimasolevate katseprojektide ja ettevalmistavate meetmete pikendamise puhul on maksete assigneeringute suuruseks eelarveprojektis määratud suurus pluss 50% vastavate uute kulukohustuste summast või need kinnitatakse kavandatud suuruses (juhul, kui see on väiksem);

o X jagu (Euroopa välisteenistus): katseprojektide ja ettevalmistavate meetmete maksete assigneeringud kinnitatakse Euroopa Parlamendi kavandatud suuruses.

4.  Neljandaks, lisaks liigendatud kulude kulukohustuste assigneeringute kokkulepitud suurendamistele ja vähendamistele, mis on esitatud kompromissmuudatusettepaneku projektis finantsraamistiku rubriikide lõikes eespool, lepitakse kokku maksete assigneeringute osas järgmistes konkreetsetes summades:

a.  alamrubriik 1a: Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fondi maksete assigneeringute summaks kinnitatakse 50 miljonit eurot; aktiivsena vananemise ja põlvkondadevahelise solidaarsuse Euroopa aasta maksete assigneeringud kinnitatakse nõukogu ja Euroopa Parlamendi vahel kokku lepitud suuruses („suletud” eelarverida);

b.  rubriik 2: rahvusvaheliste kalanduskokkulepete jaoks ette nähtud maksete assigneeringud kinnitatakse kirjalikus muutmisettepanekus nr 3/2012 kavandatud suuruses;

c.  alamrubriik 3b: iga-aastaste eriürituste maksete assigneeringud kinnitatakse parlamendi ettepaneku kohases suuruses;

d.  rubriik 4: hädaabireservi maksete assigneeringute suuruseks kinnitatakse 90 miljonit eurot; Palestiina jaoks ette nähtud maksete assigneeringud kinnitatakse eelarveprojektis kavandatud suuruses; makromajandusliku finantsabi maksete assigneeringud kinnitatakse nõukogu ja parlamendi vahel kokku lepitud suuruses („suletud” eelarverida); suhkruprotokolliga liitunud riikide jaoks ette nähtud maksete assigneeringud kinnitatakse nõukogu ja parlamendi vahel kokku lepitud suuruses („suletud” eelarverida maksete assigneeringute osas).

5.  Maksete assigneeringute üldine vähendamine, mis tuleb rubriikide ja eelarveridade vahel ära jagada, on järgmine:

a.  punktis 1 esitatud maksete kokkulepitud üldsumma, millest lahutatakse

b.  eelarveprojekt, mida on muudetud kirjalike muutmisettepanekutega nr 1/2012, 2/2012 ja 3/2012 kombineerituna punktides 2–4 osutatud meetmete mõjuga maksetele.

See maksete summa (5a–5b) üldine vähendamine jagatakse seejärel liigendatud kulude eelarveridade vahel kulurubriikide raames järgmise jaotusvalemi alusel, milles võetakse arvesse maksete kärpimise piiratud tasakaalustamist rubriikidest 2 ja 4 alamrubriigi 1a kasuks:

a.  alamrubriik 1a:    31,00 %;

b.  alamrubriik 1b:    38,45 %;

c.  rubriik 2:  21,25 %;

d.  alamrubriik 3a:    1,00 %;

e.  alamrubriik 3b:    0 %;

f.  rubriik 4:  8,30 %.

6.  Ilma et see mõjutaks punktides 2 ja 4 osutatud summasid, jagatakse punktis 5 nimetatud rubriikide lõikes tehtavad kärped seejärel eelarveridade, kaasa arvatud „suletud” eelarveridade vahel, võttes aluseks iga üksiku eelarverea maksete kaalu eelarveprojektis, mida on viimati muudetud kirjalike muutmisettepanekutega nr 1/2012, 2/2012 ja 3/2012.

Erandina sellest reeglist tehakse siiski ettepanek jagada alamrubriigi 1b raames tehtavad üldised kärped proportsionaalselt vastavalt nõukogu seisukohale, s.t säilitada lähenemiseesmärgi osas eelarveprojekt.

1.5.     Eelarve märkused

Kõik Euroopa Parlamendi ja nõukogu esitatud teksti puudutavad muudatusettepanekud võetakse vastu tingimusel, et nendega ei muudeta ega laiendata olemasoleva õigusliku aluse kohaldamisala.

1.6.     Uued eelarveread

Kui lepituskomitees heaks kiidetud ühistest järeldustest ei tulene teisiti või kui mõlemad eelarvepädevad institutsioonid ei ole oma vastavatel lugemistel ühiselt teisiti kokku leppinud (uus eelarveartikkel 04 03 15 „Aktiivse vananemise ja põlvkondadevahelise solidaarsuse Euroopa aasta”), säilitatakse komisjoni eelarveprojektis ja kirjalikes muutmisettepanekutes kavandatud eelarve liigendus muutumatul kujul, välja arvatud katseprojektid ja ettevalmistavad meetmed.

Euroopa Parlamendi ettepaneku kohane eelarverea 16 03 02 jagamine eelarvepunkti 16 03 02 01 (alamrubriik 3b) „Komisjoni esinduste teabevahetus” ja eelarvepunkti 16 03 02 02 (rubriik 5) „Euroopa avalik ruum” vahel kiidetakse heaks.

1.7.     Reservid

Kõik Euroopa Parlamendis hääletusega heaks kiidetud reservid säilitatakse. Eelarverea 26 01 20 (EPSO) reservi, samuti eelarveridade A4 01 01 ja A4 02 01 01 reservide suurust vähendatakse 50% võrra.

2.  2011. aasta eelarve

Paranduseelarve projekt nr 6/2011 kiidetakse heaks järgmiste muudatustega:

miljonites eurodes

miljonites eurodes

Komisjoni ettepaneku kohaselt vähendatakse maaelu arengu programmide maksete assigneeringuid selleks, et kasutada neid assigneeringuid Euroopa Sotsiaalfondi täitmata maksevajaduste rahuldamiseks.

Vastavalt punktis 3.2 esitatud kujul heaks kiidetud ühisavaldusele paranduseelarve projekti nr 7/2011 kohta (Euroopa Liidu Solidaarsusfond), paigutatakse maaelu arengu programmide maksete assigneeringutest 38 miljonit eurot ümber Euroopa Liidu Solidaarsusfondi kasutuselevõtuks vajalike maksete assigneeringute rahastamiseks vastavalt järgmisele tabelile:

miljonites eurodes

3.  Ühisavaldused

Osana eespool esitatud kokkuleppest 2012. aasta eelarve ja paranduseelarve projekti nr 6/2011 kohta lepitakse kokku järgmistes ühisavaldustes.

3.1.     Maksete assigneeringuid käsitlev ühisavaldus

Võttes arvesse käimasolevaid eelarve konsolideerimise jõupingutusi liikmesriikides, lepivad nõukogu ja Euroopa Parlament kokku 2012. aasta maksete assigneeringute summa vähendamises komisjoni eelarveprojektiga võrreldes. Nad paluvad komisjonil taotleda paranduseelarvega maksete assigneeringuid juurde, kui 2012. aasta eelarvesse kantud assigneeringud ei ole piisavad alamrubriigi 1a („Konkurentsivõime majanduskasvu ja tööhõive nimel”), alamrubriigi 1b („Ühtekuuluvus majanduskasvu ja tööhõive nimel”), rubriigi 2 („Loodusvarade kaitse ja majandamine”), rubriigi 3 („Kodakondsus, vabadus, turvalisus ja õigus”) ning rubriigi 4 („ELi ülemaailmne roll”) kulude katmiseks.

Eelkõige nõuavad nõukogu ja Euroopa Parlament tungivalt, et komisjon esitaks hiljemalt 2012. aasta septembri lõpuks ajakohastatud arvandmed alamrubriigi 1b („Ühtekuuluvus majanduskasvu ja tööhõive nimel”) maksete assigneeringute seisu ja prognooside ning rubriigis 2 („Loodusvarade kaitse ja majandamine”) kajastatud maaelu arendamise kohta ning esitaks vajaduse korral paranduseelarve projekti.

Nõukogu ja Euroopa Parlament võtavad iga paranduseelarve projekti kohta võimalikult kiiresti vastu seisukoha, et vältida maksete assigneeringute puudujääke. Lisaks sellele kohustuvad nõukogu ja Euroopa Parlament töötlema kiirelt igasuguseid maksete assigneeringute ümberpaigutusi, sealhulgas finantsraamistiku erinevate rubriikide vahel, et kasutada parimal moel eelarvesse kantud maksete assigneeringuid ning viia need kooskõlla tegeliku eelarve täitmise ja vajadustega.

3.2.     Ühisavaldus paranduseelarve projekti nr 7/2011 kohta

Nõukogu ja Euroopa Parlament võtavad teadmiseks komisjoni kavatsuse esitada 21. novembril 2011 Euroopa Liidu Solidaarsusfondi kasutuselevõtmiseks paranduseelarve projekt (PEP 7/2011), mille eeldatav summa on 38 miljonit eurot nii kulukohustuste kui ka maksete assigneeringutena. Maksete assigneeringud paigutatakse ümber maaelu arengu programmidest (eelarvepunkt 05 04 05 01).

Nõukogu ja Euroopa Parlament püüavad oma sisemenetluste kohaselt võtta paranduseelarve projekti nr 7/2011 kohta vastu seisukoha enne 2011. aasta lõppu.

3.3.     Ühisavaldus puu- ja köögiviljasektori tulevaste kriiside ennetusmeetmete kohta

E. coli bakteriga seotud kriis tõi esile vajaduse töötada välja asjakohane mehhanism ELi turgu tabavatele kriisidele reageerimiseks. Sellega seoses kohustuvad nõukogu ja Euroopa Parlament tegelema komisjoni esitatavate asjaomaste ümberpaigutamistaotlustega, või pärast seda, kui on uuritud võimalusi kinnitatud assigneeringute ümberjaotamiseks, komisjoni esitatava paranduseelarvega kiiresti, kui puu- ja köögiviljasektori turul tekib erandlik kriis, mis nõuab määruse (EÜ) nr 1234/2007 (ühise turukorralduse ühtne määrus) artiklis 191 osutatud konkreetsete hädaabimeetmete kindlaksmääramist, võttes arvesse komisjoni ettepanekut mehhanismide kohta, mis aitaksid tulevasi kriise vältida tootjaorganisatsioonide kaudu.

3.4.     Ühisavaldus ITERi projekti rahastamise kohta

Euroopa Parlament ja nõukogu on nõus korraldama komisjoniga kolmepoolse kohtumise kolmapäeva, 23. novembri 2011 pärastlõunal, et käsitleda aastatel 2012–2013 ITERi projektiga kaasnevate täiendavate kulude küsimust, et saavutada kokkulepe enne aasta lõppu.

Euroopa Parlament ja nõukogu paluvad komisjonil lihtsustada kokkuleppe saavutamist ITERi projekti täiendava rahastamise osas, võttes arvesse mõlema eelarvepädeva institutsiooni väljendatud muret.

Lisa: eelarve märkuste muutmine:

Katseprojekt – X jagu (Euroopa välisteenistus)

Hääletatud tekst, esitatud muudatused on PAKSUS KIRJAS

Katseprojekt — Euroopa rahuinstituut

Tuginedes 2009. aasta ELi vahendustegevuse ja dialoogi alase suutlikkuse tugevdamise kontseptsioonile, on selle katseprojekti eesmärk on võimaldada Euroopa välisteenistusel uurida Euroopa rahuinstituudi loomise teostatavust. Katseprojekti raames läbiviidava teostatavusuuringuga tuleks välja selgitada muu hulgas ELi institutsioonides olemas olevad võimalused ja uurida analüüsida ja uurida, millised võimalused, kulud ja kasu on seotud ELi vajaduste tõhusa täitmisega rahu vahendamisel.

Võttes arvesse juba tehtud ja tehtavaid pingutusi Euroopa rahuinstituudi loomiseks, olemasolevaid uuringuid, sealhulgas Euroopa Parlamendi uuringut, ning ka sel eesmärgil koostatud äriplaane, käsitletaks tasuvusanalüüsis selliseid küsimusi nagu võimalik institutsiooniline ülesehitus, kaasa arvatud kulustruktuurid, juhtimissüsteemid ja rahastamisvajadused. Välja tuleks töötada eri lahendused ning selgitada nendega kaasnevad kulud.

Uuringu käigus Katseprojektis tuleks eelkõige uurida võimalusi Euroopa välisteenistuse potentsiaali optimeerimiseks ning selle potentsiaali koostoime tagamiseks Euroopa välisteenistuse siseselt, muude ELi institutsioonidega, väliste lahendustega, nagu näiteks Euroopa Liidu Julgeoleku-uuringute Instituudiga, Euroopa Julgeoleku- ja Kaitsekolledžiga, liikmesriikide ja nende rahuvahendamisega tegelevate riiklike asutustega ning muude sidusrühmadega. ning samuti tuleks uurida muid ELis, nt Põhja-Iirimaal toimunud rahuprotsesse.

Euroopa rahuinstituudi eesmärgid peaksid põhinema Euroopa Liidu põhiväärtustel ja -eesmärkidel, nagu need on kindlaks määratud aluslepingutes. eelkõige Euroopa Liidu lepingu artiklites 3 ja 21, ning need peaksid − ilma teostatavusuuringu tulemuste kohta eelhinnangut andmata − hõlmama järgmist: vägivaldsete konfliktide ennetamine ja lahendamine; stabiilsuse edendamine pärast konflikti ning ELi suutlikkuse arendamine konfliktide ennetamise, kriisiohjamise ja rahu taastamise alal.

Ilma teostatavusuuringu tulemuste kohta eelhinnangu andmata võiksid Piiramata katseprojekti tulemusi peaksid Euroopa rahuinstituudi ülesanded seisneda muu hulgas nõustamises, teadusuuringutes ja koolituses ülesannete hulka kuuluma nõustamine, teadusuuringud, koolitus, Ülesanded võiksid olla seotud järgmisega: vahendus ja mitteametlik diplomaatia, mis on suunatud konfliktide ennetamisele ja nende rahumeelsele lahendamisele; asjaomaste ELi missioonide läbiviimisel ja juhtimisel saadud õppetunnid ja kogutud head tavad, neis valdkondades suuremate akadeemiliste ja teadusringkondade ning valitsusväliste organisatsioonide kaasamine ning avaliku arutelu korraldamine. Teostatavusuuringu Katseprojekti uuringu raames tuleks eelkõige selgitada, kuidas see võimalik sõltumatu instituut võiks Euroopa välisteenistust ja ELi üldisemat suutlikkust neis valdkondades tugevdada ning koos asjaomaste ELi institutsioonidega olemasolevaid ressursse optimeerida tiheda koostöö säilitada.

Ettevalmistav tegevus – III jagu (komisjon)

Piiriülene ajakirjandus (eelarverida 16 02 06)

Märkuste lõppu lisatakse järgmine lõik:

Ajakirjanikele mõeldud Euroopa uurimisstipendiumite ettevalmistava tegevuse eesmärk on soodustada ja arendada tõsist piiriülest ajakirjanduslikku uurimist liidu tasandil. Projektikonkursi abil valitakse välja ühised uurimisprojektid, mis koondavad vähemalt kahe liikmesriigi ajakirjanikke ning millel on piiriülene või Euroopa mõõde, mida esitatakse riiklikust, piirkondlikust või kohalikust perspektiivist. Väljavalitud ajakirjanduslik uurimus avaldatakse vähemalt kahes asjaomases liikmesriigis.

Selleks viiakse läbi teostatavusuuring, et leida asjaomase projekti käivitamiseks uusi võimalusi. Selles uuringus tuleb vaadelda viise, kuidas EL saaks sõltumatut ja kriitilist ajakirjandust rahastada, tagades samas sõltumatu teabe.

• [1]               Käesolevas punktis esitatud kokkuvõtlikud tabelid finantsraamistiku rubriikide kaupa ei hõlma detsentraliseeritud asutuste assigneeringute vähendamist ega katseprojektide ja ettevalmistavate meetmete osas heaks kiidetud paketti (vt eespool punkt 1.2).