RAPORT Ökoinnovatsioon ning tööhõive ja majanduskasvu edendamine keskkonnapoliitika abil

ökoinnovatsiooni ning tööhõive ja majanduskasvu edendamise kohta keskkonnapoliitika abil

(2012/2294(INI))

Euroopa Parlament,

–   võttes arvesse komisjoni teatist „Euroopa 2020. aastal. Aruka, jätkusuutliku ja kaasava majanduskasvu strateegia” (COM(2010)2020),

–   võttes arvesse komisjoni teatist „Innovatsioon säästva tuleviku rajamiseks – ökoinnovatsiooni tegevuskava” (COM(2011)0899),

–   võttes arvesse komisjoni teatist „Euroopa 2020 – strateegiline juhtalgatus. Innovaatiline liit” (COM(2010)0546),

–   võttes arvesse komisjoni teatist „Ressursitõhus Euroopa – Euroopa 2020. aasta strateegia kohane juhtalgatus” (COM(2011)0021),

–   võttes arvesse komisjoni teatist „Säästva arengu tehnoloogiate edendamine: Euroopa Liidu keskkonnatehnoloogia tegevuskava” (COM(2004)0038),

–   võttes arvesse komisjoni teatist „Euroopa standardeid käsitlev strateegiline visioon: Euroopa majanduse jätkusuutliku kasvu edendamine ja kiirendamine 2020. aastaks” (COM(2011)0311),

–   võttes arvesse komisjoni teatist „Rio+20: rohelise majanduse ja juhtimise parandamise suunas” (COM(2011)0363),

–   võttes arvesse komisjoni teatist „Konkurentsivõimeline vähese CO₂-heitega majandus aastaks 2050 − edenemiskava” (COM(2011)0112),

–   võttes arvesse komisjoni teatist „Uute oskuste ja töökohtade tegevuskava: Euroopa panus täieliku tööhõive saavutamisse” (COM(2010)0682),

–   võttes arvesse komisjoni ettepanekut võtta vastu määrus, millega kehtestatakse teadusuuringute ja innovatsiooni raamprogramm „Horisont 2020” aastateks 2014–2020 (COM(2011)0809),

–   võttes arvesse komisjoni teatist „Horisont 2020 – teadusuuringute ja innovatsiooni raamprogramm” (COM(2011)0808),

–   võttes arvesse valget raamatut „Kliimamuutustega kohanemine: Euroopa tegevusraamistik” (COM(2009)0147),

–   võttes arvesse rohelist raamatut „Probleemid ja võimalused: ELi teadusuuringute ja innovatsiooni rahastamise ühise strateegilise raamistiku arendamine” (COM(2011)0048),

–   võttes arvesse uut noortegarantii vahendit,

–   võttes arvesse oma 11. novembri 2010. aasta resolutsiooni Euroopa innovatsioonialaste partnerluste kohta juhtalgatuse „Innovaatiline liit” raames[1],

–   võttes arvesse oma 24. mai 2012. aasta resolutsiooni ressursitõhusa Euroopa kohta[2],

–   võttes arvesse oma 29. septembri 2011. aasta resolutsiooni ELi ühise seisukoha väljatöötamise kohta eelseisvaks ÜRO säästva arengu konverentsiks (Rio+20)[3],

–   võttes arvesse oma 15. märtsi 2012. aasta resolutsiooni konkurentsivõimeline vähese CO₂-heitega majandus aastaks 2050 – edenemiskava kohta[4],

–   võttes arvesse oma 8. märtsi 2011. aasta resolutsiooni uuendusliku rahastamise kohta maailma ja Euroopa tasandil[5],

–   võttes arvesse oma 8. juuni 2011. aasta resolutsiooni tulevikku investeerimise ning uue mitmeaastase finantsraamistiku kohta konkurentsivõimelise, jätkusuutliku ja kaasava Euroopa nimel[6],

–   võttes arvesse komisjoni ettepanekut võtta vastu nõukogu otsus, millega kehtestatakse teadusuuringute ja innovatsiooni 2014.–2020. aasta raamprogrammi Horisont 2020 rakendamise eriprogramm (COM(2011)0811),

–   võttes arvesse komisjoni ettepanekut võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus keskkonna ja kliimameetmete programmi (LIFE) kehtestamise kohta (COM(2011)0874),

–   võttes arvesse oma 12. mai 2011. aasta resolutsiooni innovaatilise liidu ja Euroopa kriisijärgseks maailmaks ümberkujundamise kohta[7],

–   võttes arvesse oma 14. juuni 2012. aasta resolutsiooni töövõimalusterohke majanduse taastumise kohta[8],

–   võttes arvesse oma 7. septembri 2010. aasta resolutsiooni tööhõivevõimaluste arendamise kohta uue säästva majanduse raames[9],

–   võttes arvesse oma 11. septembri 2012. aasta resolutsiooni naiste rolli kohta rohelises majanduses[10],

–   võttes arvesse oma 6. mai 2010. aasta resolutsiooni komisjoni valge raamatu „Kliimamuutustega kohanemine: Euroopa tegevusraamistik” kohta[11],

–   võttes arvesse oma 27. septembri 2011. aasta resolutsiooni „Roheline raamat. Probleemid ja võimalused: ELi teadusuuringute ja innovatsiooni rahastamise ühise strateegilise raamistiku arendamine”[12],

–   võttes arvesse Eurobaromeetri kiiruuringut nr 315 „Attitudes of European entrepreneurs towards eco-innovation, March 2011” („Euroopa ettevõtjate hoiakud ökoinnovatsiooni suhtes”, märts 2011),

–   võttes arvesse Konkurentsivõime ja Uuendustegevuse Täitevasutuse aruannet „Analysing and reporting on the results achieved by CIP Eco Innovation market replication projects” („Konkurentsivõime ja uuendustegevuse raamprogrammis ökoinnovatsiooni turustusprojektidega saavutatud tulemuste analüüs ja aruandlus”), mis avaldati 2013. aasta mais,

–   võttes arvesse UNEPi, ILO, OIE ja ITUCi 2008. aasta keskkonnahoidlike töökohtade algatust „Green Jobs: Towards Decent Work in a Sustainable, Low-Carbon World” („Keskkonnahoidlikud töökohad: suund inimväärsele tööle jätkusuutlikus, vähese CO₂-heitega maailmas”),

–   võttes arvesse Greenpeace’i ja Euroopa Taastuvenergia Nõukogu (EREC) 2009. aasta aruannet „Working for the climate: renewable energy and the green job revolution” („Töötades kliima heaks: taastuvenergia ja keskkonnahoidlike töökohtade revolutsioon”),

–   võttes arvesse Euroopa Ametiühingute Konföderatsiooni (ETUC) ja Sotsiaalse Arengu Instituudi (SDA) 2007. aasta aruannet „Climate Change and Employment: Impact on employment in the European Union-25 of climate change and CO₂ emission reduction measures by 2030’ („Kliimamuutus ja tööhõive: kliimamuutuse mõju EL-25 tööhõivele ja CO₂-heite vähendamise meetmed aastani 2030”),

–   võttes arvesse Eurofoundi 2013. aasta jaanuari aruannet „Greening of industries in the EU: Anticipating and managing the effects on quantity and quality of jobs” („Euroopa Liidu riikide tööstuse keskkonnahoidlikumaks muutmine: töökohtade arvule ja kvaliteedile avalduva mõju prognoosimine ja kontrollimine”) ning Eurofoundi juhtuuringute andmebaasi,

–   võttes arvesse Eurofoundi 2011. aasta aruannet „Industrial relations and sustainability: the role of social partners in the transition towards a green economy” („Töösuhted ja jätkusuutlikkus: sotsiaalpartnerite roll üleminekul rohelisele majandusele”),

–   võttes arvesse kodukorra artiklit 48,

–   võttes arvesse keskkonna-, rahvatervise ja toiduohutuse komisjoni raportit ning tööhõive-ja sotsiaalkomisjoni ning regionaalarengukomisjoni arvamusi (A7-0333/2013),

A. arvestades, et puhas ja tervislik keskkond on Euroopa heaolu ja kõrge elukvaliteedi, samuti tugeva ja konkurentsivõimelise majanduse säilimise eeltingimus;

B. arvestades, et keskkonnaprobleemid, nagu kliimamuutus, ressursside nappus ja bioloogilise mitmekesisuse vähenemine, nõuavad majanduse radikaalset muutmist, mille puhul täidab põhirolli puhas tehnoloogia;

C. arvestades, et kriisi ulatus loob ainulaadse ja ajaloolise võimaluse majanduse ümberkujundamiseks, mis sillutab teed pikaajalisele jätkusuutlikule arengule;

D. arvestades, et keskkonnahoidliku tehnoloogia sektoris viimastel aastatel aset leidnud kasv on näidanud, et investeerimine keskkonnahoidliku sektori kasvu ei ole mitte kulukas kohustus, vaid tohutu potentsiaaliga majanduslik võimalus; arvestades, et kuigi peaaegu iga majandusharu on kandnud suuri majanduslangusest tulenevaid kaotusi, on tagasilöök keskkonnahoidliku sektori kasvule olnud tühine ja kasv jätkub endiselt;

E.  arvestades, et praegune ressursimahukas majandus tuleb asendada ressursitõhusa majandusmudeliga ning kujundada praegune tootmine ümber keskkonnahoidlikuks kõrge lisandväärtusega tootmiseks, mis loob uusi töökohti ja on samas keskkonnasäästlik;

F.  arvestades, et keskkonnasõbralikud lahendused ajendavad välja töötama uue põlvkonna kõrgtehnoloogilisi tootmisviise ja teenuseid, suurendama Euroopa konkurentsivõimet ja looma uusi kõrget kvalifikatsiooni nõudvaid töökohti;

G. arvestades, et toetades tootmisest tuleneva saastuse uusi puhastusmeetodeid, uusi juhtimismeetodeid ning uut tehnoloogiat ja uusi teenuseid, mis muudavad tootmiskeskkonna keskkonnahoidlikumaks, aitab ökoinnovatsioon praeguste probleemide lahendamise käigus Euroopal oma võimalusi kõige paremini ära kasutada;

H. arvestades, et ressursside hinnad on viimaste aastate jooksul märkimisväärselt tõusnud ning seega määrab ettevõtete konkurentsivõime aina rohkem nende ressursitõhusus;

I.   arvestades, et ajalugu on näidanud, et ametiasutustel on keeruline ette näha, missugused uuenduslikud tehnoloogialahendused kujunevad turul konkurentsivõimelisteks;

J.   arvestades, et maksusoodustused võivad olla kasulikud vahendid, millega tõhustada ökoinnovatsiooni Euroopas;

K. arvestades, et Euroopa on uue tehnoloogia arendamisel esirinnas; arvestades, et paljude keskkonnatehnoloogia lahenduste arendamist ja laiemat kasutuselevõttu takistavad sellised tegurid, nagu kramplik kinnihoidmine olemasolevatest tehnoloogilistest vahenditest, hinnatase, mis kipub soosima ökoloogiliselt vähemtõhusaid lahendusi, raske juurdepääs rahastamisele ja tarbijate vähene teadlikkus; arvestades, et seetõttu tuleb toime tulla väljakutsega parandada toodete üldist keskkonnamõju kogu nende olelusringi vältel, edendada nõudlust paremate toodete ja tootmistehnoloogia järele ning aidata tarbijatel teha teadlikke valikuid;

L.  arvestades, et märgistel, millel osutatakse toodete ja teenuste keskkonnahoidlikkusele, tuleb esitada selge ja objektiivne teave ning vältida tarbija eksitamist või nn rohepesu;

M. arvestades, et keskkonnasäästlik tootmine annab praegu tööd 3,4 miljonile inimesele ja selle hinnanguline aastakäive on 319 miljardit eurot; arvestades, et paljudes riikides on keskkonnahoidlik tehnoloogiasektor juba praegu või lähemal ajal suurim tööandja;

N. arvestades, et ökoinnovatsioon on ELi keskkonnaalaselt, majanduslikult ja sotsiaalselt jätkusuutliku majanduskasvu strateegia väljatöötamise nurgakivi, sest loob eri sektorites kvaliteetseid tööhõivevõimalusi;

O. arvestades, et keskkonnahoidliku innovatsiooni tulemustabelist 2010 (Eco-IS) selgub, et ökoinnovatsioon on andnud häid tulemusi mitmes liikmesriigis, kuid sellest hoolimata ei ole ELis ühtki riiki või riikide rühma, kes võiks praegu ökoinnovatsiooni tulemuste osas ELis eeskujuks olla;

P.  arvestades, et Eurobaromeetri 2011. aasta kiiruuringust nr 315, milles uuriti Euroopa ettevõtjate suhtumist ökoinnovatsiooni, selgub, et VKEde materjalikulud suurenevad, kuigi enamik neist on kasutusele võtnud uued või oluliselt täiustatud ökoinnovatiivsed tootmisprotsessid ja-meetodid materjalikulude vähendamiseks, samuti on probleemiks ebapiisav juurdepääs olemasolevatele toetustele ja maksusoodustustele ning ebastabiilne turunõudlus;

Q. arvestades, et konkurentsivõime ja uuendustegevuse raamprogrammi ökoinnovatsiooni algatuse analüüsist ilmneb, et prognoositav keskkonnaalane, majanduslik ja tööhõivealane kasu kaalub selgelt üles avaliku sektori kulud;

R. arvestades, et ökoinnovatsiooni hindamine on ELi liikmesriikide tulemuslikkuse ja edusammude järelevalve ja hindamise põhinõue aruka ja jätkusuutliku majanduskasvu saavutamiseks Euroopas, ent ökoinnovatsiooni puudutavad andmed on piiratud ja andmete kvaliteet näitajate lõikes väga erinev;

S.  arvestades, et poliitikutel ja muude sidusrühmadel on ökoinnovatsioonist ja selle eesmärkidest erinev arusaam;

T.  arvestades, et selliste mõistete nagu „ökoinnovatsioon” ja „arukad keskkonnahoidlikud töökohad” määratlemiseks kasutatakse erinevaid hindamiskriteeriume (nt ILO, UNEP, CEDEFOP, OECD või Eurostati mõisted), mis võib kaasa tuua ökoinnovatsiooni, keskkonnahoidlike töökohtade ja majanduskasvu statistika erinevuse;

U. arvestades, et parlamendi 7. septembri 2010. aasta resolutsioonis tööhõivevõimaluste arendamise kohta uue säästva majanduse raames[13] viidatakse mõiste „jätkusuutlikud töökohad” puhul ILO määratlusele ja rõhutatakse, et ökoinnovatsioonil on oluline roll kõigis tööstus- ja tootmissektorites;

V. arvestades, et ökoinnovatsiooni süsteemist rahastatakse praegu rohkem kui 240 projekti; arvestades, et 2013. aasta mais algatas komisjon uue menetluse 45 täiendava, uudseid keskkonnalahendusi pakkuva ökoinnovatsiooni projekti väljavalimiseks; arvestades, et konkurentsivõime ja uuendustegevuse raamprogrammi ökoinnovatsiooni algatusega on rahaliselt toetatud paljulubavaid Euroopa ökoinnovatsiooni arendajaid ning pakutud neile riskikapitali, mis oleks muidu kättesaamatuks jäänud;

W.     arvestades, et aastatel 2014–2020 on ELi uus teadusuuringute ja innovatsiooni programm Horisont 2020 Innovaatilise liidu rakendamise finantsinstrument; arvestades, et järgmises mitmeaastases finantsraamistikus (mitmeaastane finantsraamistik aastateks 2014–2020) nähakse ette ökoinnovatsiooni algatuse toetamine ka programmi LIFE (keskkonna ja kliimameetmete programm 2014–2020) kaudu;

X. arvestades, et noorte töötuse määr kasvab murettekitavalt ning vaja on noortele rohkem ja paremaid töövõimalusi pakkuvat poliitikat;

Y. arvestades, et Euroopa Parlament on väljendanud heameelt komisjoni algatuse „Uute töökohtade jaoks uued oskused” üle, milles tunnustatakse koostööd liikmesriikidega;

Aruka ja jätkusuutliku majanduskasvu ning töökohtade loomise üldine poliitika

1.  kutsub komisjoni üles jätkama tööd ELi tasandi ökoinnovatsiooni käsitluse väljatöötamiseks ressursitõhusale ja vähese süsinikdioksiidiheitega majandusele ülemineku kontekstis ning keskenduma konkreetsetele eesmärkidele, prioriteetsetele valdkondadele ja tähistele;

2.  toetab komisjoni strateegia „Euroopa 2020” juhtalgatust, mille eesmärgiks on viia juba praegu ellu muutused, mida on vaja liikumiseks jätkusuutliku majanduse suunas; rõhutab lisaks sellele, et sihtotstarbeline investeerimine ELi piirkondade ökoloogilisse ümberkujundamisse on väga kasulik vahend, mille abil saavutada piirkondliku lähenemise ja territoriaalse ühtekuuluvusega seotud strateegilised eesmärgid;

3.  märgib, et strateegia „Euroopa 2020” täielik rakendamine pakub häid võimalusi luua nii otseselt kui ka kaudselt kvaliteetseid töökohti; kutsub seetõttu komisjoni ja liikmesriike üles suurendama oma jõupingutusi selles valdkonnas; väljendab heameelt selle üle, et komisjon edendab juhtalgatuse „Innovaatiline liit” raames välja töötatud keskkonnasäästliku majanduskasvu integreeritud strateegiat ja eelkõige ökoinnovatsiooni tegevuskava, mis on samm õiges suunas;

4.  rõhutab, et õigusaktid on olulised vahendid, millega suurendada nõudlust keskkonnatehnoloogia järele; on veendunud, et Euroopa tootmissektori konkurentsivõime sõltub sellest, kas Euroopa asub ökotõhusate kaupade ja tootmise valdkonnas juhtpositsioonile;

5.  kutsub liikmesriike üles välja töötama strateegiad, et kohandada töötajate oskused keskkonnahoidliku tehnoloogiasektori pakutavate võimalustega, seejuures tuleks analüüsida majanduse erinevaid allharusid ja nende vajadusi kvalifitseeritud töötajate osas;

6.  rõhutab, et jätkusuutlikule keskkonnahoidlikule majandusele üleminekust tõuseb tulu nii keskkonnale kui ka majandusele, sest suurema osalemise kaudu uuenduslikus kütuste ja materjalide tootmises luuakse püsivaid töökohti nii ELis kui ka arengumaades; rõhutab samuti tööhõivevõimalusi, mida biomaterjalide töötlemine ja turustamine pakub ettevõtetele, avalik-õiguslikele asutustele, eratarbijatele ning kodumajapidamistele; rõhutab, et neid võimalusi kasutades tuleks luua kvaliteetseid ja püsivaid töökohti nii kõrge kui ka madala kvalifikatsiooniga töötajatele; tõdeb, et olemasolevate rahastamisvahenditega tuleks välja töötada stabiilne ja pikaajaline õigusraamistik säästvuse edendamiseks;

7.  võtab teadmiseks keerulised probleemid toiduga kindlustatuse, kliimamuutuse, pinnase kvaliteedi, tooraine nappuse, taastuvenergia süsteemidele ülemineku, energiatõhususe jm osas; tunnistab, et ökoinnovatsioonil võib olla tähtis roll mitme nimetatud probleemi lahendamisel; kordab, et selline üleminek nõuab terviklikku lähenemist, mis ühendaks hariduse, koolituse, oskuste arendamise, teadusuuringud ja innovatsiooni, avaliku ja erasektori investeeringud ning infrastruktuuri arendamise, kusjuures kõik nimetatud tegurid aitavad kaasa mitmekesiste ja püsivate tööhõivevõimaluste loomisele;

8.  usub, et uuenduslikel Euroopa ettevõtetel ei ole vaja mitte ainult toetusi, vaid ka paremat õiguslikku reguleerimist, paremaid seoseid teadusbaasiga ning mitmekesisemat ja paremat juurdepääsu vahenditele ja rahastamisele toetuste, laenude ja omakapitali näol; kutsub seetõttu liikmesriike ja komisjoni üles looma asjakohaseid tingimusi riiklikul ja Euroopa tasandil;

9.  rõhutab, et keskkonnahoidlikud töökohad ei tohiks piirduda taastuvenergia tootmise, energiatõhususe suurendamise ja transpordisektoriga, kuna keskkonnahoidliku majanduse kasv pakub soodsaid võimalusi igas valdkonnas, mistõttu tuleks kõigis majandussektorites uurida võimalusi arendada keskkonnasäästlikke tooteid ning tõsta tarbijate teadlikkust selliste toodete ostmise tähtsusest;

10. on veendunud, et ettevõtete konkurentsivõime suurendamiseks on vaja kiiresti arendada puhast tehnoloogiat; palub seepärast komisjonil asetada ökoinnovatsioon oma tööstuspoliitika keskmesse;

11. kutsub komisjoni üles hõlbustama märgistamisstandardite ja selgete määratluste väljatöötamist, et on teha kindlaks toodete ja teenuste keskkonnahoidlikkus ja anda selle kohta teavet;

12. on seisukohal, et ELi uus jätkusuutlik majandus peab tagama tasakaalustatud majandusliku ja sotsiaalse arengu; nõuab põhjapanevat jätkusuutlikku tööstuspoliitikat, mis asetaks rõhu ressursitõhususele; tuletab meelde, et ressursi- ja materjalitõhusus vähendab ettevõtete ja majapidamiste kulusid, vabastab vahendid muude investeeringute tegemiseks ning muudab ELi vähem sõltuvaks majanduse nappidest vahenditest ja äärmiselt ebastabiilsetest ressursiturgudest; toonitab, et keskkonnahoidlik majandus peab pakkuma väljavaateid inimväärsete ja hästi tasustatud töökohtade olemasoluks tagades võrdsed võimalused nii meestele kui ka naistele ning pöörates erilist tähelepanu keskkonnakaitsele;

13. rõhutab, et kuigi ökotööstus annab praegu tööd 3,4 miljonile inimesele ja selle hinnanguline aastakäive on 319 miljardit eurot, on piirkondliku kasvu, tööhõivevõimaluste ja keskkonnakasu loomise potentsiaal seni veel suuresti kasutamata, ning tuletab sellega seoses meelde, et tegevusetus läheb kalliks maksma;

14. rõhutab, et ökoinnovatsiooni edukus eeldab sihipäraseid ja pikaajalisi investeeringuid, mis peavad hõlmama eriti hariduse ja koolituse, teadus- ja arendustegevuse, infrastruktuuri jm valdkondi;

15. väljendab heameelt selliste olemasolevate ülikoolide õppekavade või töökohtade koolitusprogrammide üle, mis keskenduvad ökoloogilisele, majanduslikule ja sotsiaalsele jätkusuutlikkusele; rõhutab, et uute säästvate töökohtade loomine toob kaasa ka uued nõudmised haridusele;

16. on täiesti veendunud, et turumajandusel põhinevast keskkonnakaitsepoliitikast võib saada majanduskasvu ja tööhõive liikumapanev jõud kõigis majandusharudes; rõhutab, et vaja on prognoositavaid ja investeerimissõbralikke raamtingimusi, et uuenduslikud ettevõtted saaksid kõnealust võimalust keskkonna ja töötajate hüvanguks optimaalselt ära kasutada;

17. tõdeb, et majanduslik üleminek uut liiki ettevõtlusvõimalustele võib olla huvipakkuv noorema põlvkonna töötajatele ja luua uusi töövõimalusi ökoinnovatsiooni valdkonnas;

Ökoinnovatsiooni mõiste

18. väljendab heameelt komisjoni teatise üle „Innovatsioon säästva tuleviku rajamiseks – ökoinnovatsiooni tegevuskava” (COM(2011)0899),

19. tõstab esile ökoinnovatsiooni võimaliku sünergilise mõju jätkusuutlike ja kvaliteetsete töökohtade loomisel, keskkonna kaitsmisel ja majandusliku sõltuvuse vähendamisel;

20. rõhutab ökoinnovatsiooni mõiste laiaulatuslikkust, kuna seda defineeritakse kui igasugust innovatsiooni, mille eesmärk on keskkonnamõju vähendamise või tõhusama ja vastutustundlikuma ressursikasutuse kaudu edendada jätkusuutlikku arengut;

21. palub komisjonil anda ülevaade ökoinnovatsiooni erinevatest käsitlustest ja sellega seotud probleemidest ning välja töötada ühine arusaam erinevatest strateegilistest võimalustest, mida ökoinnovatsioon võiks tulevikus pakkuda;

22. on arvamusel, et keskkonnahoidlike töökohtade mõiste puhul on statistiliste lahknevuste vältimiseks otstarbekas lähtuda Eurostati asjaomasest määratlusest (keskkonnatoodete ja -teenuste sektoris), mis näiteks sätestab, et keskkonnahoidlike tehnoloogiate ja toodete peamine eesmärk peab olema keskkonnakaitse ja ressursside haldamine, kuid on arvamusel, et kogu ELi hõlmava keskkonnahoidlike töökohtade ja majanduskasvu ühtset määratlust tuleb edasi arendada, et see hõlmaks näiteks ka ühistranspordi sektorit; peab järgmise sammuna kasulikuks kaaluda, kas keskkonnahoidlike töökohtade määratlus peaks olema laiem ja hõlmama täiendavaid töökohti ja tegevusi;

23. rõhutab ökoinnovatsiooni seni kasutamata keskkonnakasu potentsiaali, kuna see aitab eelduste kohaselt vähendada kasvuhoonegaaside heitkoguseid, muid saasteaineid ja jäätmeteket, suurendades muu hulgas taaskasutatavate materjalide kasutamist ja väiksema keskkonnamõjuga kvaliteetsete toodete tootmist, toetades ühtlasi keskkonnasõbralikumaid tootmisprotsesse ja teenuseid; rõhutab vajadust võtta meetmeid, et likvideerida kitsaskohad ja tegurid, mis takistavad ökoinnovatsiooni toodete ja teenuste turustamist ning nende rahvusvahelistumist;

24. kutsub komisjoni üles lisama Euroopa poolaastasse konkreetsed ökoinnovatsiooni käsitlevad soovitused säästva majanduskasvu edendamiseks;

25. tunnistab, et ökoinnovatsioon pakub turuniššidele keskendunud uutele ettevõtetele häid võimalusi, aidates väikestel ja keskmise suurusega ettevõtetel, omal käel ettevõtlusega alustajatel, FIEdel ja ettevõtjatel uutest turgudest ja ettevõtlusmudelitest kasu saada ning pakkudes traditsioonilistele majandussektoritele võimalust muuta olemasolevad töökohad keskkonnahoidlikumaks, kohandades need säästva ja ressursitõhusa tootmis- ja töömeetoditega;

26. palub komisjonil töötada välja ökoinnovatsiooni poliitika süstemaatiline käsitlus, tagades kindlad raamtingimused, millega luuakse ökoinnovatsiooni ettevõtetele ja infrastruktuurile võrdsed tingimused, mis võimaldavad ettevõtetel ja tarbijatel teha säästvaid valikuid;

27. kutsub komisjoni ja liikmesriike üles töötama välja avalikele hangetele ettenähtud ökostandardid, et tõhustada avaliku sektori asutuste rolli eesrindliku turuletoojana;

28. märgib, et ökoinnovatsiooni puhul on eelkõige oluline tagada juurdepääs asjakohasele koolitusele ja oskuste arendamisele, et varustada tööandjaid vajaliku kvalifitseeritud tööjõuga, anda noortele vajalikud teadmised, oskused ja pädevused, mis suurendaksid innovatsioonist tulenevaid uusi võimalusi arvestades nende tööalast konkurentsivõimet, ning hõlbustada töötajate liikumist languses olevatest sektoritest uutesse keskkonnahoidlikesse sektoritesse; rõhutab sellega seoses maapiirkondades asuvate praktikakohtade ja teiste kutseõppevormide pakutavaid võimalusi kõnealuste uute oskuste väljaarendamisel;

29. soovitab säästvale arengule kaasaaitamiseks edendada noorte loomingulist ja innovaatilist potentsiaali ja võimaldada nende paremat juurdepääsu rahastamisallikatele;

EL, liikmesriigid ja piirkonnad

30. rõhutab, et ökoinnovatsiooni kontseptsiooni tuleb kõigis poliitikavaldkondades igakülgselt arvesse võtta, kuna ökoinnovatsioon on valdkondadevaheline poliitikasuund; kutsub komisjoni ja liikmesriike sellega seoses üles edendama koostööd ministeeriumide ja poliitika tasandil ning regulaarselt jälgima asjaomase poliitika elluviimist;

31. kutsub kõiki põhilisi osalejaid üles tegema igas sektoris koostööd keskkonnahoidliku majanduskasvu, innovatsiooni ja tööhõive valdkonnas ning kasutama olemasolevaid vahendeid, näiteks tehnoloogiaplatvorme, kvalifitseeritud ekspertrühmi, ühiseid tehnoloogiaalgatusi, juhtivaid turge, klastreid ja kõrgetasemelisi ettevõtjate ühendusi;

32. kutsub komisjoni ja liikmesriike üles koostama uusi arendustegevust, taastuvenergia kasutamist ja energiatõhususe suurendamist käsitlevaid õigusakte ning tõhustama nende valdkondade kehtivaid õigusakte, tagades õiguskindluse ja võrdsed tingimused ning suurendades avaliku ja erasektori investeeringuid;

33. kutsub liikmesriike üles parandama nende poliitikavaldkondade kooskõlastamist ja toetama eriti piirkondlikke partnerlusi majanduskasvu, innovatsiooni, tööhõive ning nii naiste kui ka meeste võrdsete võimaluste osas, samuti piiriüleseid algatusi;

34. juhib tähelepanu ökoinnovatsiooni kontseptsiooniga kaasnevatele tööhõivevõimalustele säästvas majanduses; palub komisjonil luua platvorm, mis võimaldab liikmesriikidel koordineerida oma jõupingutusi uute jätkusuutlike töökohtade loomiseks ja majanduskasvu tagamiseks;

35. nõuab tungivalt, et liikmesriigid vahetaksid tööhõivealaseid kogemusi ja parimaid tavasid kliimamuutuse majandusliku, sotsiaalse ja keskkonnaalase mõjuga tegelemisel;

36. nõuab ökoinnovatsiooni kontseptsiooni horisontaalset integreerimist struktuuri- ja ühtekuuluvusfondidesse; soovitab kohalikel ja piirkondlikel omavalitsustel võtta iga liikmesriigi õiguslikust ja institutsioonilisest struktuurist lähtuvalt vastu strateegiaga „Euroopa 2020” kooskõlas olevad arengustrateegiad, et luua uusi töökohti säästva majanduse valdkonnas;

37. on arvamusel, et kehtivatel ja kavandatavatel ELi keskkonnaalastel õigusaktidel on suur potentsiaal luua uusi töökohti valdkondades, mis on seotud õhu, pinnase ja veega ning energeetika, avalike teenuste, põllumajanduse, transpordi, turismi, metsanduse ja keskkonnakorraldusega; kutsub liikmesriike üles selliseid õigusakte rakendama;

38. rõhutab pakilist vajadust suurendada ELi CO₂-turu tõhusust, et tagada investoritele kindlustunne kliimasõbralikesse tehnoloogiatesse investeerimisel;

39. kutsub üles alusuuringuid ja tööstusinnovatsiooni ning innovatsiooni ja tootmisprotsessi omavahel tugevamalt siduma; nõuab tungivalt, et komisjon algataks teaduslikke või nõuandvaid ökoinnovatsiooni juhtumiuuringud igas liikmesriigis;

40. rõhutab, et ELi ökoinnovatsioon kannustab suuremale ressursitõhususele väljaspool liidu piire ning vähendab nii maailma ressursside ammendumist; nõuab seepärast tungivalt, et liikmesriigid täiustaksid oma riiklikke ressursitõhususe strateegiaid ning jagaksid oma teadmisi rahvusvahelistel foorumitel;

41. rõhutab, kui oluline on integreerida ökoinnovatsiooni parimad tavad paremini reaalmajandusse, et teha edusammud inimeste igapäevaelus paremini nähtavaks;

42. rõhutab, et teadusuuringud on innovatsiooni ja ökoinnovatsiooni alus; juhib tähelepanu ökoinnovatsiooni suurepärastele kasvuväljavaadetele ning Euroopa potentsiaalile asuda selles valdkonnas kogu maailmas juhtivale kohale, mis looks võimalusi uute kvaliteetsete töökohtade tekkeks;

43. on arvamusel, et ökoinnovatsioon on täielikult kooskõlas tulevase struktuurifondide programmitöö perioodi teadusuuringute ja innovatsiooni ning kliima ja keskkonnaalaste investeeringute prioriteetidega;

44. rõhutab üliolulist rolli, mida haridussektori, ettevõtete ning kohalike ja piirkondlike asutuste partnerlused ja koostoime võivad täita asjakohase koolituse pakkumisel, sealhulgas loodusteaduste, tehnoloogia, inseneriteaduste ja matemaatika valdkonnas nii meestele kui naistele, ning karjäärinõustamise, kvaliteetsete ja tasustatud praktikakohtade ning kaheosalise õppe võimaluste osas, et võimaldada laialdast juurdepääsu ökoinnovatsiooni tulemusena tekkivatele tööhõivevõimalustele ja kvaliteetsetele töökohtadele;

45. ergutab liikmesriike looma ettevõtetele, eelkõige VKEdele stiimuleid, mis soodustaksid suuremat investeerimist erasektori teadus- ja arendustegevusse; tunneb sellega seoses heameelt ökoinnovatsiooni tegevuskava üle;

46. nõuab tungivalt, et liikmesriigid tõhustaksid piiriülest koostööd, et tagada tehnoloogia ja parimate tavade levitamine kogu ELis ja suurendada sel viisil Euroopa konkurentsivõimet;

47. innustab parimate ökoinnovatsioonilahenduste kasutuselevõtmist eelkõige arengumaades, kus näiteks puusöe tõhusam tootmisprotsess, kompostkäimlad, taastuvate energiaallikate kasutamine, veepuhastussüsteemid ja paljud muud uuenduslikud lahendused võivad oluliselt ja suhteliselt väikeste kuludega parandada elukvaliteeti ja tervist ning edendada säästlikku ettevõtlust ja tööhõivet;

48. nõuab tungivalt, et liikmesriigid kasutaksid kvaliteetsetele ja keskkonnahoidlikele töökohtadele sotsiaalselt vastutustundliku ülemineku käigus võimalikult kiiresti Euroopa Sotsiaalfondi vahendeid töötajate oskuste täiendamise, koolituse ja ümberõppe programmide rakendamiseks;

Ökoinnovatsiooni rahastamine

49. juhib tähelepanu maksupoliitika eelistele ning kutsub liikmesriike üles nihutama ökoinnovatsiooni edendamise eesmärgil maksukoormus tööhõivelt ressursikasutusele ja saastamisele;

50. nõuab tungivalt, et komisjon määratleks keskkonnakahjulikud toetused kui „valitsuse meetmed, millega antakse tarbijatele või tootjatele eeliseid nende tulu täiendamise või nende kulude vähendamise näol, kuid mis on seejuures vastuolus usaldusväärsete keskkonnatavadega”; kutsub komisjoni ja liikmesriike üles võtma viivitamata vastu konkreetsed kavad, et kaotada järk-järgult sellel määratlusel põhinevad keskkonnakahjulikud toetused;

51. kutsub komisjoni ja liikmesriike üles kaotama 2020. aastaks järk-järgult kõik keskkonnakahjulikud toetused, sh subsiidiumid ja rahalised toetused fossiilkütustele ning toetused, millega soodustatakse taastuvate ressursside ebatõhusat kasutamist, ning andma riiklikes reformikavades edusammudest aru;

52. rõhutab, et ökoinnovatsiooni tuleks toetada uutest ELi rahastamisvahenditest ning juhtalgatustest „Innovaatiline liit” ja „Ressursitõhus Euroopa” ning 2013. aasta järgsest ühtekuuluvuspoliitikast ja programmist Horisont 2020;

53. peab oluliseks tagada, et ökoinnovatsioon ja keskkonnatehnoloogia lahendused oleks majanduslikult ja konkurentsialaselt pikas perspektiivis jätkusuutlikud; on arvamusel, et avaliku sektori investeeringutoetustega tuleks edendada keskkonnahoidlikke tootmisviise;

54. väljendab heameelt ökoinnovatsiooni rahastamise võimaluste üle ühise põllumajanduspoliitika, samuti ettevõtete konkurentsivõime ning väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate programmi ning programmide Horisont 2020 ja LIFE raames, rõhutades samas, et juba väljatöötatud keskkonnahoidlike uuenduste praktilise rakendamise tõhustamiseks tuleb kättesaadavaks teha rohkem vahendeid;

55. kutsub komisjoni üles rakendama vajalikke vahendeid ja eraldama piisavalt eelarvevahendeid, et tagada ökoinnovatsiooni ühtne käsitlus nii konkurentsivõime ja uuendustegevuse raamprogrammis kui ka programmis Horisont 2020, ning leevendama menetluslikke piiranguid ja finantskoormust väikeste ja keskmise suurusega ettevõtete puhul; tuletab meelde, et väga tähtis on naiste ja meeste tasakaalustatud osalemine otsustamisprotsessis kõigis rahastamise etappides ja tahkudes;

56. nõuab tungivalt, et liikmesriigid kaasaksid ökoinnovatsiooni ajavahemikuks 2014–2020 ettenähtud strateegiatesse kui vahendi, millega edendada keskkonnahoidlikku majandust, majanduskasvu ja luua uusi töökohti, tagades nii ettevõtluse arengu võrdsetel tingimustel ning toetades haridus-, ettevõtlus- ja teadusvaldkondade vahelist koostööd;

57. rõhutab, et kuigi ökoinnovatsiooni 2012. aasta hanke praegused prioriteetsed valdkonnad hõlmavad ainult piiratud arvu keskseid teemasid, on ökoinnovatsiooni algatus valdkondadevaheline programm, mis toetab ökoinnovatsiooni projekte eri sektorites; kinnitab seega, et kõik sektorid ja ettevõtlustegevuse liigid peaksid olema rahastamise saamiseks kõlbulikud;

58. kutsub komisjoni eelkõige üles kavandama selgelt määratletud, eesmärgi saavutamisele suunatud ja täiustatud vahendeid turustamise riskikapitali projektidele, ökoinnovatsiooni võrgustikele ja rahvusvahelistumisele ja nende turustamisele ELis, mis on mõeldud VKEdele;

59. on veendunud, et kuna uued ärimudelid on traditsioonilisi tarneahelaid oluliselt kõigutama hakanud, tuleks järgmisel rahastamisperioodil ökoinnovatsiooni algatuse prioriteetides paremini kajastada suutlikkust arvesse võtta globaliseerumist ja selle mõju ELi majandusele ja tarneahelatele;

60. usub, et VKEde ja ühistute potentsiaali ökoinnovatsiooni edendamisel ei ole veel täielikult ära kasutatud; nõuab seepärast ökoinnovatsiooni kontseptsioonide puhul konkreetseid rahastamisvõimalusi VKEdele ja ühistutele;

61. on veendunud, et suutlikkuse suurendamise ja võrgustike rajamise võimaluse parandamiseks on vaja uuenduslikke rahalisi vahendeid;

62. toonitab, et kõnealune rahaliste vahendite suurendamine peab käima käsikäes rahastamismenetluste lihtsustamisega;

63. juhib tähelepanu sellele, et tulevane ühtekuuluvuspoliitika hõlmab ELi piirkondade jaoks eeltingimuseks olevat aruka spetsialiseerumise strateegiat; ergutab piirkondi algatama kõigile sihtrühmadele suunatud teavituskampaaniaid, et kaasata ökoinnovatsioon piirkondlikesse ja riiklikesse aruka spetsialiseerumise strateegiatesse;

64. teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule ja komisjonile.

• [1]  Vastuvõetud tekstid, P7_TA(2010)0398.
• [2]  Vastuvõetud tekstid, P7_TA(2012)0223.
• [3]  Vastuvõetud tekstid, P7_TA(2011)0430.
• [4]  Vastuvõetud tekstid, P7_TA(2012)0086.
• [5]  Vastuvõetud tekstid, P7_TA(2010)0080.
• [6]  Vastuvõetud tekstid, P7_TA(2011)0266.
• [7]  ELT C 377 E, 7.12.2012, lk 108.
• [8]  Vastuvõetud tekstid, P7_TA(2012)0260.
• [9]  ELT C 308 E, 20.10.2011, lk 6.
• [10]  Vastuvõetud tekstid, P7_TA(2012)0321.
• [11]  ELT C 81 E, 15.3.2011, lk 115.
• [12]  ELT C 56 E, 26.2.2013, lk 1.
• [13]  ELT C 308 E, 20.10.2011, lk 6.

Sissejuhatus

Majanduskriisi, kõrge töötuse määra, kõrgete energiahindade, toorainenappuse ja impordisõltuvuse tingimustes on sotsiaalse ühtekuuluvuse hoidmisel jätkusuutlike töökohtade loomine ja majanduskasvu tagamine olulise tähtsusega. Innovatsioon on üks selle eesmärgi saavutamise võtmeid, ning seepärast tuleb seda edendada. Üks võimalus on kasutada ökoinnovatsiooni, mis ühendab keskkonnakaitse, majanduskasvu, konkurentsivõime ja uute töökohtade loomise.

Keskkonnasõbralikud uuendused on olulised näiteks kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamiseks, ressursside nagu vesi ja tooraine tõhusamaks kasutamiseks, taaskasutatavate materjalide kasutamise suurendamiseks ja kvaliteetsete, väiksema keskkonnamõjuga toodete tootmiseks, samuti keskkonnasõbralikumate tootmisviiside ja teenuste arendamiseks – kui tuua mõned näited ökoinnovatsiooni eelistest.

Ökoinnovatsioon annab palju – uued veefiltrid kanalisatsiooni puhastamiseks, õhemad ja tugevamad terased materjalikulu vähendamiseks või ärimudelid remonditud toodete müügiks uute toodete asemel. Ökoinnovatsiooni näiteks on ka jalgratta- ja autovahetusprojektid paljudes Euroopa linnades, näiteks Villo Velo projekt Belgias Brüsselis.

Hetkeseis ja tulevik

Komisjon soodustab praegu ökoinnovatsiooni, toetades tutvustamis- ja turustusprojekte, turupõhiseid rahastamisvahendeid ning avaliku ja erasektori partnerlust konkurentsivõime ja uuendustegevuse raamprogrammi (CIP) kaudu. Need vahendid kuuluvad ka Horisont 2020 ettepanekusse, et tagada konkurentsivõime ja uuendustegevuse raamprogrammi Horisont 2020 jätkumist. Loogiliselt peaksid ökoinnovatsiooni poliitikale suunatud meetmeid kuuluma Horisont 2020 riskikapitali kättesaadavuse omakapitali ja laenugarantii finantsinstrumentide hulka.

Komisjon kutsus ökoinnovatsiooni projekte toetama esimest korda aastal 2008. Praeguse ökoinnovatsiooni 2012 prioriteetsed valdkonnad on: materjalide taaskasutamine, säästvad ehitustooted, toiduaine-ja joogitööstus, veemajandus ja keskkonnahoidlik majandustegevus. Järgmistes üleskutsetes tuleks arvesse võtta kõigi sektorite ja majandustegevuse laiendamise vajadust.

GreenTechi kasv viimastel aastatel on näidanud, et investeerimine keskkonnahoidliku sektori kasvu on tohutu majanduslik võimalus. Kuigi peaaegu iga sektori on kandnud suuri majanduslangusest tulenevaid kaotusi, on tagasilöök keskkonnahoidliku sektori kasvule olnud tühine ja kasv jätkub endiselt. Euroopa keskkonnasäästliku tootmise aastakäive on hinnanguliselt 319 miljardit eurot (2,5% ELi SKPst) ja see annab praegu tööd 3,4 miljonile inimesele. Selles valdkonnas loodi aastatel 2004 kuni 2008 umbes 600 000 töökohta. Aastane tööhõive kasvumäär kõikides allsektorites aastatel 2000 kuni 2008 oli ligikaudu 7%. ELil on tugev positsioon ökoinnovatsiooni protsessis: 30% ülemaailmsest käibest ja 50% maailma vee-ja jäätmemajandusest.

Viimase aasta jooksul on loodud umbes miljon uut keskkonnahoidlikku töökohta ja paljudes riikides on GreenTech (tuntud ka kui Clean Tech) juba praegu üks suurimaid tööandjaid Euroopa majanduses. Aastaks 2020 GreenTechi sektori ülemaailmne 3100 miljardi eurone käive eeldatavasti kahekordistub. Saksamaal on selle sektori osakaal juba praegu 8% SKPst, mis eeldatavasti kasvab 14%-ni aastaks 2020. Austrias töötab näiteks 4,8% kõigist töötajatest keskkonnahoidlikel töökohtadel, mis vaatamata majanduskriisile kasvas 0,6% aastatel 2010–2011.

Keskkonnahoidlike töökohade ja kasvu osas pakutakse Euroopa Liidus mitmesuguseid erinevaid tõlgendusi. Keskkonnahoidlike töökohtadena määratletud töökohad, mis on seotud bioloogilise mitmekesisuse ja looduskeskkonna kaitsega, hõlmavad tänapäeval ka muid valdkondi, nagu madala süsinikusisaldusega tehnoloogilised vahendid, energiatõhusus ja süsinikdioksiidi rahastamine. Terminit„keskkonnahoidlikud töökohad” kasutatakse erinevatel eesmärkidel erinevas kontekstis. See võib kaasa tuua keskkonnahoidliku majanduskasvu statistika moonutusi. Euroopa Komisjon kasutab laiemat mõistet kui Eurostat, mis sätestab, et keskkonnahoidlike tehnoloogiate ja toodete peaeesmärk peab olema keskkonnakaitse ja ressursside haldamine. Seega, et vältida eksitavat statistikat keskkonnahoidlike töökohtade ja kasvu arendamise kohta, peaks välja töötama selgelt sõnastatud ja piiritletud ELi hõlmava keskkonnahoidlike töökohtade ja keskkonnahoidliku majanduskasvu määratluse. Esimese sammuna määratluse täpsustamisel ja parandamisel oleks ühistranspordi mõiste seostamine keskkonnasõbralike toodete ja teenustega. Parandatud määratlus peaks hõlmama ka teatud töötingimuste miinimumstandardeid. Lisaks tuleks oluliste andmete tagamiseks arvestada tööhõive mõju keskkonnasõbralike töökohtade loomisele ja majanduskasvule.

Veelgi enam, uute protsesside, tehnoloogia ja teenuste toetamisega, mis suurendavad ettevõtete jätkusuutlikkust ja loovad uusi keskkonnasõbralikke töökohti, peavad Euroopa seadusandjad, liikmesriigid ja ettevõtted meeles pidama, et ökoinnovatsiooni ei tähenda keskkonnahoidlike töökohtade loomist iga hinna eest. Igal juhul tuleb lähtuda sotsiaalselt kindlustatud ja õiglaste töötingimuste ning ökoloogilise, majandusliku ja sotsiaalse jätkusuutlikkuse põhimõttest.

Ökoinnovatsiooni rahastamine

EL on välja töötanud mitu vahendit, mis keskenduvad keskkonnasõbralikule innovatsioonile ja ettevõtlusele. Ökoinnovatsiooni edendamiseks on vastavalt ELi konkurentsivõime ja uuendustegevuse raamprogrammile (CIP) praegu võimalik kasutada 433 miljonit eurot. Praegu on keskkonnaalaseid teenuseid ja tehnoloogiat võimalik rahastada ka ELi rahastamise programmist LIFE +, millest kaasrahastatakse peamiselt avalikule sektorile suunatud innovatiivseid poliitilisi lähenemisi, tehnoloogiat, meetodeid ja vahendeid tutvustavaid ja konkreetseid lahendusi pakkuvaid projekte. Praegu on peaaegu 200 miljonit eurot eraldatud ökoinnovatsiooni turustamist käsitlevate projektide toetamiseks, mis ületavad majandustegevuse valdkonna piire.

Aastatel 2014–2020 on ELi uus teadusuuringute ja innovatsiooni programm Horisont 2020 Innovaatilise Liidu rakendamise finantsinstrument. Järgmises mitmeaastases finantsraamistikus (mitmeaastane finantsraamistik aastateks 2014–2020) nähakse ökoinnovatsiooni algatuse toetamist ette ka LIFE (keskkonna ja kliimameetmete programm 2014–2020) kaudu sel määral, et toetused ei või kattuda Horisont 2020 kaudu antava toetusega.

keskkonna-, rahvatervise ja toiduohutuse komisjonile

ökoinnovatsiooni kohta – tööhõive ja majanduskasv keskkonnapoliitika kaudu
(2012/2294(INI))

Arvamuse koostaja: Phil Bennion

ETTEPANEKUD

Tööhõive- ja sotsiaalkomisjon palub vastutaval keskkonna-, rahvatervise ja toiduohutuse komisjonil lisada oma resolutsiooni ettepanekusse järgmised ettepanekud:

–    võttes arvesse strateegiat „Euroopa 2020”, milles nõutakse arukat, jätkusuutlikku ja kaasavat majanduskasvu,

–    võttes arvesse uut noortegarantii vahendit,

–    võttes arvesse Eurofoundi 2013. aasta jaanuari aruannet „Euroopa Liidu riikide tööstuse keskkonnahoidlikumaks muutmine: töökohtade arvule ja kvaliteedile avalduva mõju prognoosimine ja kontrollimine” ning Eurofoundi juhtuuringute andmebaasi,

–    võttes arvesse Eurofoundi 2011. aasta aruannet „Töösuhted ja jätkusuutlikkus: sotsiaalpartnerite roll üleminekul rohelisele majandusele”,

A.  võttes arvesse, et ökoinnovatsioon on ELi keskkonnaalaselt, majanduslikult ja sotsiaalselt jätkusuutliku majanduskasvu strateegia väljatöötamise nurgakivi, sest loob eri sektorites kvaliteetseid tööhõivevõimalusi;

B.   arvestades, et noorte töötuse määr kasvab murettekitavalt ning noortele rohkem ja paremaid töövõimalusi pakkuv poliitika on hädavajalik;

C.  arvestades, et selle muutuse tõttu võib tööhõive stabiliseeruda, töökohtade arv suureneda ja see võib avaldada märkimisväärset ülekanduvat mõju; arvestades, et kui on loodud usaldusväärsed raamtingimused, võib täheldada töövõimaluste ja töökohtade kindluse pidevat kasvu, mida stabiliseerib suurenev eksport;

D.  arvestades, et parlament on väljendanud heameelt komisjoni algatuse „Uute töökohtade jaoks uued oskused” üle, milles tunnustatakse koostööd liikmesriikidega;

E.   arvestades, et parlamendi 7. septembri 2010. aasta resolutsioonis tööhõivevõimaluste arendamise kohta uue säästva majanduse raames[1] viidatakse mõiste „jätkusuutlikud töökohad” ILO määratlusele ja rõhutatakse, et ökoinnovatsioonil on oluline roll kõigis tööstus- ja tootmissektorites;

1.   märgib, et strateegia „Euroopa 2020” täielik rakendamine pakub häid võimalusi otseseks ja kaudseks kvaliteetsete töökohtade loomiseks; kutsub seetõttu komisjoni ja liikmesriike üles suurendama oma jõupingutusi selles valdkonnas; on rahul sellega, et komisjon edendab juhtalgatuse „Innovatiivne liit” raames loodud keskkonnasäästliku majanduskasvu integreeritud strateegiat ja eelkõige ökoinnovatsiooni tegevuskava, sest see on samm õiges suunas;

2.   rõhutab, et ökoinnovatsiooni edukus eeldab sihipäraseid ja pikaajalisi investeeringuid, mis peavad hõlmama eriti hariduse ja koolituse, teadus- ja arendustegevuse, infrastruktuuri jm valdkondi;

3.   märgib, et tänu ökoinnovatsioonile on tekkinud mitmesuguseid eri tasemel oskusi nõudvaid töövõimalusi, muu hulgas ökodisaini valdkonnas, teadus-, arendus- ja uuendustegevuses ning teadmistepõhises tööstuses, mis kõik eeldavad kõrget haridustaset, aga ka vähem praktilisi oskusi nõudvaid tööülesandeid tootmistegevuses; leiab, et tootmisahelat täiustavaid või muutvaid ökoinnovatsioonilahendusi võivad välja pakkuda iga tasandi töötajad;

4.   märgib, et strateegia „Euroopa 2020” tööhõivesihtide saavutamiseks ja uue säästva majanduse tööhõivepotentsiaali kasutamiseks on vaja suurendada elamute ja ehitamise energiatõhusust, taastuvenergia ja keskkonnatehnoloogiate osakaalu, säästvust transpordis ja liikuvuses, säästvust põllu- ja metsamajanduses ning kalanduses, nõustamist keskkonnateenistuste kaudu ning samuti ringlussevõttu/korduvkasutamist, ressursse säästvaid tootmisprotsesse ja suletud ahelas materjaliringlust, ökodisaini ja teadmiste sektorisse investeerimist; märgib, et ka teenindussektoris ja sotsiaalmajandussektoris[2] on palju võimalusi keskkonnahoidlike töökohtade loomiseks;

5.   on täiesti veendunud, et turumajandusel põhinevast keskkonnakaitsepoliitikast võib saada majanduskasvu ja tööhõive liikumapanev jõud kõigis majandusharudes, ning rõhutab, et on vaja prognoositavaid ja investeerimissõbralikke raamtingimusi, et uuenduslikud ettevõtted saaksid kõnealust võimalust keskkonna ja töötajate hüvanguks optimaalselt ära kasutada;

6.   tõdeb, et majanduslik üleminek uut liiki ettevõtlusvõimalustele võib olla huvipakkuv noorema põlvkonna töötajatele ja luua uusi töövõimalusi ökoinnovatsiooni valdkonnas;

7.   rõhutab elamute, kinnistute ja põllumajanduslike majapidamiste tasandil rakendatava ökoinnovatsiooni tähtsust, sest see võimaldab kodanike enda aktiivset osalemist ja väikeettevõtete tööhõivet parandavat tegevust näiteks jäätmete kohalikul tasandil töötlemise ja kasutamise alal, energia tootmises ja kokkuhoius ning muudes ökoinnovatsiooni valdkondades;

8.   tunnistab, et ökoinnovatsioon pakub uutele nišiäridele häid võimalusi, aidates VKEdel, omal käel ettevõtlusega alustajatel, FIEdel ja ettevõtjatel uutest turgudest ja ettevõtlusmudelitest kasu saada ning pakkudes traditsioonilistele majandussektoritele võimalust kujundada olemasolevad töökohad keskkonnahoidlikumaks, kohandudes säästva ja ressursitõhusa tootmise ja töömeetoditega;

9.   soovitab säästvale arengule kaasaaitamiseks edendada noorte loomingulist ja innovaatilist potentsiaali ja võimaldada nende paremat juurdepääsu rahalistele vahenditele;

10. rõhutab, et jätkusuutlikule keskkonnahoidlikule majandusele üleminekust tõuseb tulu nii keskkonnale kui ka majandusele, sest suurema osalemise kaudu uuenduslikus kütuste ja materjalide tootmises luuakse püsivaid töökohti nii ELis kui ka arengumaades ning biomaterjalide töötlemine ja nende ettevõtetele, avalikkusele, era- ning kodutarbijatele turustamine tekitab täiendavaid tööhõivevõimalusi; rõhutab, et need võimalused peaksid looma kvaliteetseid ja püsivaid töökohti nii kõrge kui ka madala kvalifikatsiooniga töötajate jaoks; tõdeb, et stabiilne ja pikaajaline õigusraamistik säästvuse edendamiseks tuleks välja töötada olemasolevaid rahastamisvahendeid kasutades;

11. võtab teadmiseks keerulised probleemid, mis tekivad seoses toiduga kindlustatuse, kliimamuutuse, pinnase kvaliteedi, tooraine nappuse, taastuvenergia süsteemidele ülemineku, energiatõhususe ja muuga; tunnistab, et ökoinnovatsioonil võib olla tähtis roll mitmete nende probleemide lahendamisel; kordab, et selline üleminek nõuab terviklikku lähenemist, mis ühendaks hariduse, koolituse, oskuste arendamise, teadusuuringud ja innovatsiooni, investeeringud era- ja avalikku sektorisse ja infrastruktuuri arendamise, mis kõik aitab kaasa mitmekesiste ja püsivate tööhõivevõimaluste loomisele;

12. tõstab esile ökoinnovatsiooni võimaliku koostoime mõju jätkusuutlike ja kvaliteetsete töökohtade loomisel, keskkonna kaitsmisel ja majandusliku sõltuvuse vähendamisel;

13. märgib, et ökoinnovatsiooni puhul on eelkõige oluline tagada juurdepääs asjakohasele koolitusele ja oskuste arendamisele, et varustada tööandjaid nõutavate oskustega töötajatega, anda noortele vajalikud teadmised, oskused ja pädevused, mis suurendaksid innovatsioonist tulenevaid uusi võimalusi arvestades nende tööalast konkurentsivõimet, ning hõlbustada töötajate liikumist taanduvatest sektoritest uutesse keskkonnahoidlikesse sektoritesse; rõhutab sellega seoses maapiirkondades asuvate praktikakohtade ja teiste kutseõppevormide pakutavaid võimalusi kõnealuste uute oskuste väljaarendamisel;

14. rõhutab, et teadusuuringud on innovatsiooni ja ökoinnovatsiooni alus; juhib tähelepanu ökoinnovatsiooni suurepärastele kasvuväljavaadetele ning Euroopa potentsiaalile asuda selles valdkonnas kogu maailmas juhtivale kohale, mis looks võimalusi uute kvaliteetsete töökohtade tekkeks;

15. innustab parimate ökoinnovatsioonilahenduste kasutuselevõtmist eelkõige arengumaades, kus näiteks puusöe tõhusam tootmisprotsess, kompostkäimlad, taastuvate energiaallikate kasutamine, veepuhastussüsteemid ja paljud muud uuenduslikud lahendused võivad oluliselt ja suhteliselt väikeste kuludega parandada elu kvaliteeti ja tervist ning edendada säästlikku ettevõtlust ja tööhõivet;

16. rõhutab üliolulist rolli, mida haridussektori, ettevõtete ning kohalike ja piirkondlike asutuste partnerlused ja koostoime võivad täita asjakohase koolituse pakkumisel, sealhulgas loodusteaduste, tehnoloogia, inseneriteaduste ja matemaatika valdkonnas nii meestele kui naistele, ning karjäärinõustamise, kvaliteetsete ja tasustatud praktikakohtade ning kaheosalise õppe võimaluste osas, et võimaldada laialdast juurdepääsu ökoinnovatsiooni tulemusena tekkivatele tööhõivevõimalustele ja kvaliteetsetele töökohtadele;

17. nõuab tungivalt, et liikmesriigid looksid ettevõtetele, eelkõige VKEdele stiimuleid, mis soodustaksid suuremat investeerimist erasektori teadus- ja arendustegevusse; tunneb sellega seoses heameelt ökoinnovatsiooni tegevuskava üle;

18. nõuab liikmesriikidelt tungivalt piiriülese koostöö tõhustamist, et tagada tehnoloogia ja parimate tavade levitamine kogu ELis ja suurendada sel viisil Euroopa konkurentsivõimet;

19. nõuab tungivalt, et liikmesriigid kasutaksid sotsiaalselt vastutustundliku kvaliteetsetele ja keskkonnahoidlikele töökohtadele ülemineku käigus võimalikult kiiresti Euroopa Sotsiaalfondi vahendeid töötajate oskuste täiendamise, koolituse ja ümberõppe programmide jaoks.

PARLAMENDIKOMISJONIS TOIMUNUD LÕPPHÄÄLETUSE TULEMUS

• [1]  Vastuvõetud tekstid, P7_TA(2010)0299.
• [2]  Ingliskeelne mõiste „social economy” tuleks prantsuse keelde tõlkida „économie sociale et solidaire” ning samasuguseid vasteid tuleks kasutada ka hispaania, portugali ja teiste sarnaste keelte puhul.

keskkonna-, rahvatervise ja toiduohutuse komisjonile

ökoinnovatsiooni kohta – tööhõive ja majanduskasv keskkonnapoliitika kaudu
(2012/2294(INI))

Arvamuse koostaja: Jens Nilsson

ETTEPANEKUD

Regionaalarengukomisjon palub vastutaval keskkonna-, rahvatervise ja toiduohutuse komisjonil lisada oma resolutsiooni ettepanekusse järgmised ettepanekud:

1.  rõhutab ökoinnovatsiooni mõiste laiaulatuslikkust, kuna seda defineeritakse kui mistahes innovatsiooni, mille eesmärk on keskkonnamõju vähendamise või tõhusama ja vastutustundlikuma ressursikasutuse kaudu edendada jätkusuutlikku arengut;

2.  toetab komisjoni Euroopa 2020. aasta strateegia juhtalgatust, mille eesmärgiks on teha juba praegu muutused, mida on vaja liikumiseks jätkusuutliku majanduse suunas; rõhutab, et sihtotstarbeline investeerimine ELi piirkondade ökoloogilisse üleminekusse on väga kasulik vahend, mille abil saavutada piirkondliku lähenemise ja territoriaalse ühtekuuluvusega seotud strateegilised eesmärgid;

3.  rõhutab ökoinnovatsiooni seni veel kasutamata keskkonnakasu potentsiaali, sest selle abil soovitakse vähendada kasvuhoonegaaside heitkoguseid, kasutades muuhulgas ulatuslikumalt taaskasutatud ja taastuvaid materjale, tootes kvaliteetseid väiksema keskkonnamõjuga tooteid ning rakendades keskkonnasõbralikumaid tootmisprotsesse ja teenuseid; viitab kasuteguritele eelarvepoliitika jaoks, kui ökoinnovatsiooni võimalused kasutataks täiel määral ära ja tõhususe kasv oleks vähemalt eelarve seisukohast saavutatud; rõhutab vajadust suunata meetmed ökoinnovatsiooni turustamist ning nende toodete ja teenuste rahvusvahelisemaks muutmist takistavatesse kitsaskohtadesse;

4.  on seisukohal, et ökoinnovatsioon peaks alati panustama säästlikku regionaalarengusse ja liidu keskkonnaeesmärkide täitmisse;

5.  rõhutab, et ökoinnovatsiooni tuleks toetada uutest ELi rahastamisvahenditest ning juhtalgatustest „Innovatiivne liit” ja „Ressursitõhus Euroopa” ning 2013. aasta järgsest ühtekuuluvuspoliitikast ja programmist Horisont 2020; rõhutab ökoinnovatsiooni mõiste süvalaiendamise vajalikkust kõigis poliitikavaldkondades;

6.  rõhutab, et kuigi ökoinnovatsiooni 2012. aasta eesmärkide praegused prioriteetsed alad kuuluvad piiratud arvu eelisvaldkondade alla, on ökoinnovatsiooni algatus valdkondadevaheline programm, mis toetab erinevate sektorite ökoinnovatsiooni projekte; kinnitab seega, et kõik sektorid ja äritegevused peaksid olema rahastamise saamiseks kõlbulikud;

7.  juhib tähelepanu sellele, et tulevases ühtekuuluvuspoliitikas sisaldub ELi piirkondade jaoks eeltingimuseks olev aruka spetsialiseerumise strateegia ning julgustab piirkondi algatama kõigile sihtgruppidele suunatud teavituskampaaniaid, eesmärgiga kaasata ökoinnovatsioon piirkondlikesse ja riiklikesse aruka spetsialiseerumise strateegiatesse;

8.  on arvamusel, et ökoinnovatsioon on täielikult kooskõlas tulevase struktuurifondide programmitöö perioodi teadusuuringute ja innovatsiooni ning kliima ja keskkonnaalaste investeeringute prioriteetidega;

9.  rõhutab, et kuigi ökotööstuses on praegu 3,4 miljonit töökohta ja selle hinnanguline aastakäive on 319 miljardit eurot, on piirkondliku kasvu, tööhõivevõimaluste ja keskkonnakasu loomise potentsiaal seni veel suuresti kasutamata, ning tuletab sellega seoses meelde, et tegevusetusega kaasneb suur kulu;

10. rõhutab, kui oluline on kohalik ja piirkondlik isevastutus, mis väljendub avaliku ja erasektori ning kodanikuühiskonna aktiivses osalemises ökoinnovatsiooni toetavas poliitikas ja tegevustes.

11. soovitab säästvale arengule kaasaaitamiseks edendada noorte loomingulist ja innovaatilist potentsiaali ja võimaldada nende paremat juurdepääsu rahastamisallikatele.

PARLAMENDIKOMISJONIS TOIMUNUD LÕPPHÄÄLETUSE TULEMUS