SOOVITUS Nõukogu otsuse eelnõu, millega kiidetakse Euroopa Liidu nimel heaks piiriveekogude ja rahvusvaheliste järvede kaitse ja kasutamise konventsiooni artiklite 25 ja 26 muudatus

mis käsitleb nõukogu otsuse eelnõu, millega kiidetakse Euroopa Liidu nimel heaks piiriveekogude ja rahvusvaheliste järvede kaitse ja kasutamise konventsiooni artiklite 25 ja 26 muudatus

(12713/2013 – C7‑0304/2013 – 2013/0127(NLE))

(Nõusolek)

Euroopa Parlament,

–   võttes arvesse nõukogu otsuse eelnõu (12713/2013),

–   võttes arvesse piiriveekogude ja rahvusvaheliste järvede kaitse ja kasutamise konventsiooni artiklite 25 ja 26 muudatust (12713/2013),

–   võttes arvesse taotlust nõusoleku saamiseks, mille nõukogu esitas vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 192 lõikele 1 ja artikli 218 lõike 6 teise lõigu punktile a (C7–0304/2013),

–   võttes arvesse kodukorra artiklit 81 ja artikli 90 lõiget 7,

–   võttes arvesse keskkonna-, rahvatervise ja toiduohutuse komisjoni soovitust (A7-0356/2013),

1.  annab nõusoleku ÜRO Euroopa Majanduskomisjoni piiriveekogude ja rahvusvaheliste järvede kaitse ja kasutamise konventsiooni artiklite 25 ja 26 muudatuse Euroopa Liidu nimel heakskiitmiseks;

2.  teeb presidendile ülesandeks edastada Euroopa Parlamendi seisukoht nõukogule, komisjonile ning liikmesriikide valitsustele ja parlamentidele.

Komisjon avaldas 24. aprillil 2013 ettepaneku[1] võtta vastu nõukogu otsus, millega kiidetakse heaks ÜRO Euroopa Majanduskomisjoni piiriveekogude ja rahvusvaheliste järvede kaitse ja kasutamise konventsiooni („Helsingi konventsioon”) artiklite 25 ja 26 muudatus.

Konventsiooni eesmärk on kehtestada kahe- või mitmepoolse koostöö raamistik, et vältida ja kontrollida piiriüleste vooluveekogude reostamist ja tagada veevarude ratsionaalne kasutamine ÜRO Euroopa Majanduskomisjoni (UNECE) riikides. EL on selle konventsiooni osaline alates 1995. aastast.

Konventsiooniosalised väljendasid 2003. aastal soovi lubada ka väljaspool ÜRO Euroopa Majanduskomisjoni territooriumi asuvatel riikidel konventsiooniga ühineda, et edendada jõgede vesikondi hõlmavat koostööd kogu maailmas. Euroopa Ühendus osales konventsiooniosaliste 2003. aasta kohtumisel, kus võeti vastu muudatus, millega lubatakse konventsiooniga ühineda igal ÜRO liikmesriigil, kelle ühinemine kiidetakse konventsiooniosaliste kohtumisel heaks.

Kuna kaks kolmandikku konventsiooniosalistest oli 8. novembriks 2012 muudatuse ametlikult heaks kiitnud, jõustus see nende konventsiooniosaliste suhtes 6. veebruaril 2013[2]. EL on praegu üks vähestest konventsiooniosalistest, kes veel ei ole ametlikult muudatust heaks kiitnud. Artiklite 25 ja 26 muudatuse ametlikuks heakskiitmiseks on vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 218 lõikele 6 vaja Euroopa Parlamendi nõusolekut.

Muudatuse jõustudes muutub konventsioon eriti tähtsaks ÜRO Euroopa Majanduspiirkonnaga piirnevate riikide jaoks, nt Afganistan, Hiina, Iraan ja teatavad Kesk-Aasia riigid.

Euroopa Parlament väljendas oma seisukohta muudatuse kohta juba oma 15. märtsi 2012. aasta resolutsioonis kuuenda ülemaailmse veefoorumi kohta, kutsudes komisjoni üles edendama Helsingi konventsiooni muudatuste jõustumist, eesmärgiga „laiendada selle õigusakti kohaldamisala, mis praegu kehtib vaid ÜRO Euroopa Majanduskomisjoni riikidele”.

Lähtudes eespool toodud kaalutlustest, soovitab raportöör parlamendil anda nõusoleku konventsiooni artiklite 25 ja 26 muudatusele, et muuta konventsioon ülemaailmselt avatuks ja võimaldada konventsiooniga ühineda nendel ÜRO Euroopa Majanduskomisjoni välistel riikidel, kes seda teha soovivad.

• [1]  COM(2013)0239.
• [2]  Konventsiooni artikli 21/4 kohaselt jõustuvad muudatused nende konventsiooniosaliste suhtes, kes on selle heaks kiitnud, üheksandal päeval pärast kuupäeva, mil kaks kolmandikku nimetatud konventsiooniosalistest on oma heakskiidukirja muudatuse kohta hoiulevõtjale hoiule andnud.