RAPORT ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, mis käsitleb Vabadusel, Turvalisusel ja Õigusel Rajaneva Ala Suuremahuliste IT-süsteemide Operatiivjuhtimise Euroopa Ametit ning millega muudetakse määrust (EÜ) nr 1987/2006 ja nõukogu otsust 2007/533/JSK ja tunnistatakse kehtetuks määrus (EL) nr 1077/2011

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Kuna korraldusasutus pidi olema õiguslikult, halduslikult ja majanduslikult autonoomne, loodi see reguleeriva ametina („amet“), kellel on juriidilise isiku staatus. Vastavalt kokkulepetele on ameti asukoht Eestis Tallinnas. Kuna aga SISi ja VISi tehnilise arendamise ja nende operatiivjuhtimise ettevalmistamisega tegeleti juba Prantsusmaal Strasbourgis ja nimetatud IT-süsteemide varuasukoht oli sisse seatud Austrias Sankt Johann im Pongaus, mis oli kooskõlas ka asjaomaste õigusaktide alusel otsustatud SISi ja VISi süsteemide asukohtadega, peaks see nii jäämagi. Neis kahes asukohas tuleks ka edaspidi vastavalt täita Eurodaci operatiivjuhtimisega seotud ülesandeid ning seada sisse Eurodaci varuasukoht. Neis kahes kohas peaks toimuma vastavalt ka muude vabadusel, turvalisusel ja õigusel rajaneva ala suuremahuliste IT-süsteemide tehniline arendamine ja operatiivjuhtimine, ning kui see on sätestatud asjaomastes õigusaktides, peaksid seal paiknema selliste süsteemide varuasukohad, mille abil tagatakse suuremahuliste IT-süsteemide toimimine konkreetse süsteemi tõrke korral. Et varuasukohti võimalikult maksimaalselt ära kasutada, peaks seal saama samal ajal käitada süsteeme aktiivrežiimil, tingimusel et süsteemide tõrke korral suudetakse tagada nende töö.

Kuna korraldusasutus pidi olema õiguslikult, halduslikult ja majanduslikult autonoomne, loodi see reguleeriva ametina („amet“), kellel on juriidilise isiku staatus. Vastavalt kokkulepetele on ameti asukoht Eestis Tallinnas. Kuna aga SISi ja VISi tehnilise arendamise ja nende operatiivjuhtimise ettevalmistamisega tegeleti juba Prantsusmaal Strasbourgis ja nimetatud IT-süsteemide varuasukoht oli sisse seatud Austrias Sankt Johann im Pongaus, mis oli kooskõlas ka asjaomaste õigusaktide alusel otsustatud SISi ja VISi süsteemide asukohtadega, peaks see nii jäämagi. Neis kahes kohas peaks toimuma vastavalt ka muude vabadusel, turvalisusel ja õigusel rajaneva ala suuremahuliste IT-süsteemide tehniline arendamine ja operatiivjuhtimine, ning kui see on sätestatud asjaomastes õigusaktides, peaksid seal paiknema selliste süsteemide varuasukohad, mille abil tagatakse suuremahuliste IT-süsteemide toimimine konkreetse süsteemi tõrke korral, kui nende suutlikkus seda võimaldab. Ebapiisava suutlikkuse korral peaks olema võimalik rajada täiendavaid tehnilisi keskusi, tuginedes mõjuhinnangule ja kulude-tulude analüüsile ning pärast konsulteerimist komisjoniga ja positiivse otsuse saamist haldusnõukogult. Et varuasukohti võimalikult maksimaalselt ära kasutada ning kui ameti vastutusalas olevaid süsteeme reguleerivate õigusaktide kohaselt peavad asjaomased süsteemid toimima ööpäevaringselt seitse päeva nädalas, peaks ametil olema võimalik rakendada tehnilisi lahendusi, sh võimalust, et varuasukohas käitatakse samal ajal süsteeme aktiivrežiimil, tingimusel et süsteemide tõrke korral suudetakse tagada nende töö. Neid tehnilisi lahendusi tuleks rakendada mõjuhinnangule ja kulude-tulude analüüsile tuginedes ning pärast konsulteerimist komisjoniga ja positiivse otsuse saamist haldusnõukogult.

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Pärast seda, kui amet oli 1. detsembril 2012 tööd alustanud, võttis ta enda hooleks VISiga seotud ülesanded, mis olid määrusega (EÜ) nr 767/2008 ja nõukogu otsusega 2008/633/JSK⁵⁵ antud korraldusasutusele. Amet võttis SIS II-ga seotud ülesanded, mis olid määrusega (EÜ) nr 1987/2006 ja nõukogu otsusega 2007/533/JHA antud korraldusasutusele, üle 2013. aasta aprillis pärast süsteemi kasutuselevõttu ning 2013. aasta juunis võttis ta üle Eurodaciga seotud ülesanded, mis olid määrustega (EÜ) nr 2725/2000 ja (EÜ) nr 407/2002 antud komisjonile. Esmakordselt hinnati ameti tööd 2015.–2016. aastal sõltumatu välishindamise põhjal ning jõuti järeldusele, et eu-LISA tagab tulemuslikult suuremahuliste IT-süsteemide operatiivjuhtimise ja muud talle usaldatud ülesanded, kuid ühtlasi tuleks teha mitmeid muudatusi ameti asutamismääruses, näiteks tuleks anda ametile üle sidetaristuga seotud ülesanded, mis olid endiselt komisjoni täita. Välishinnangule toetudes võttis komisjon arvesse poliitilist ja õiguslikku arengut ja muutunud asjaolusid ning tegi eeskätt aruandes eu-LISA toimimise kohta⁵⁶ ettepaneku laiendada ameti volitusi selliselt, et amet saaks täita ülesandeid, mis tulenevad uute süsteemide ameti hoolde usaldamise ettepanekute vastuvõtmisest kaasseadusandjate poolt, ning ülesandeid, mida on nimetatud komisjoni 6. aprilli 2016. aasta teatises „Piirivalve ja julgeoleku tugevamad ja arukamad infosüsteemid“, kõrgetasemelise eksperdirühma 11. mai 2017. aasta lõpparuandes ja komisjoni 16. mai 2017. aasta seitsmendas eduaruandes tulemusliku ja tegeliku julgeolekuliidu poole liikumise kohta, tingimusel et vajaduse korral võetakse selleks vastu vastavasisulised õigusaktid. Eelkõige tuleks teha ametile ülesandeks asuda arendama Euroopa otsinguportaali, biomeetriliste andmete võrdlemise teenust ja ühist isikuandmete hoidlat, tingimusel, et vastu võetakse asjakohane õigusakt koostalitlusvõime kohta. Vastavalt vajadusele tuleks koostalitlusvõimet puudutavas tegevuses juhinduda komisjoni teatisest „ Euroopa koostalitlusvõime raamistik. Rakendusstrateegia“⁵⁷.

Pärast seda, kui amet oli 1. detsembril 2012 tööd alustanud, võttis ta enda hooleks VISiga seotud ülesanded, mis olid määrusega (EÜ) nr 767/2008 ja nõukogu otsusega 2008/633/JSK⁵⁵ antud korraldusasutusele. Amet võttis SIS II-ga seotud ülesanded, mis olid määrusega (EÜ) nr 1987/2006 ja nõukogu otsusega 2007/533/JHA antud korraldusasutusele, üle 2013. aasta aprillis pärast süsteemi kasutuselevõttu ning 2013. aasta juunis võttis ta üle Eurodaciga seotud ülesanded, mis olid määrustega (EÜ) nr 2725/2000 ja (EÜ) nr 407/2002 antud komisjonile.

_________________

_________________

⁵⁵ Nõukogu 23. juuni 2008. aasta otsus 2008/633/JSK, mis käsitleb liikmesriikide määratud ametiasutuste ja Europoli juurdepääsu viisainfosüsteemile (VIS) terroriaktide ja muude raskete kuritegude vältimise, avastamise ja uurimise eesmärkidel (ELT L 218, 13.8.2008, lk 129).

⁵⁵ Nõukogu 23. juuni 2008. aasta otsus 2008/633/JSK, mis käsitleb liikmesriikide määratud ametiasutuste ja Europoli juurdepääsu viisainfosüsteemile (VIS) terroriaktide ja muude raskete kuritegude vältimise, avastamise ja uurimise eesmärkidel (ELT L 218, 13.8.2008, lk 129).

⁵⁶ COM(2017) 346, 29.6.2017.

⁵⁷ COM(2017) 134, 23.3.2017. Selle teatise 2. lisas on sätestatud üldised juhised, soovitused ja parimad tavad, mille abil saavutada koostalitlusvõime või vähemalt luua keskkond, mis võimaldaks saavutada Euroopa avalike teenuste projekteerimisel, rakendamisel ja haldamisel parema koostalitlusvõime.

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(15)  Lisaks võidakse anda ametile Euroopa Liidu toimimise lepingu (ELi toimimise leping) artiklite 67–89 alusel vastutus ka uute suuremahuliste IT-süsteemide ettevalmistamise, arendamise ja operatiivjuhtimise eest. Sellised ülesanded tuleks ametile anda üksnes hilisemate eraldi õigusaktidega, millele eelneb mõjuhinnang.

(15)  Lisaks võidakse anda ametile Euroopa Liidu toimimise lepingu (ELi toimimise leping) artiklite 67–89 alusel vastutus ka uute suuremahuliste IT-süsteemide, nagu turvaline IKT-lahendus tundlike andmete piiriüleseks vahetamiseks õigusasutuste poolt (e-CODEX), ettevalmistamise, arendamise ja operatiivjuhtimise eest. Sellised ülesanded tuleks ametile anda üksnes hilisemate eraldi õigusaktidega, millele eelneb mõjuhinnang.

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(16)  Teadusuuringute vallas tuleks ameti volitusi laiendada, et amet saaks teha proaktiivsemalt ettepanekuid tema vastutuse alla jäävate IT-süsteemide asjakohaste ja vajalike tehniliste muudatuste kohta. Lisaks seirele võiks amet anda oma panuse tema juhitavate süsteemide operatiivjuhtimise seisukohast oluliste teadusuuringute rakendamisse. Amet peaks sellise seire kohta saatma regulaarselt teavet Euroopa Parlamendile, nõukogule ja Euroopa Andmekaitseinspektorile.

(16)  Teadusuuringute vallas tuleks ameti volitusi laiendada, et amet saaks teha proaktiivsemalt ettepanekuid tema vastutuse alla jäävate IT-süsteemide asjakohaste ja vajalike tehniliste muudatuste kohta. Lisaks seirele võiks amet anda oma panuse tema juhitavate süsteemide operatiivjuhtimise seisukohast oluliste teadusuuringute rakendamisse. Amet peaks sellise seire kohta saatma regulaarselt teavet Euroopa Parlamendile, nõukogule ja isikuandmete töötlemist puudutavate küsimuste korral ka Euroopa Andmekaitseinspektorile.

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(17)  Amet peaks vastutama katseprojektide teostamise eest vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL, Euratom) nr 966/2012⁶⁰ artikli 54 lõike 2 punktile a. Lisaks võib komisjon usaldada ametile eelarve täitmisega seotud ülesanded kontseptsioonitõenduste puhul, mida rahastatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) nr 515/2014⁶¹ sätestatud välispiiride ja viisade rahastamisvahendist vastavalt määruse (EL) nr 966/2012 artikli 58 lõike 1 punktile c. Samuti võib amet kavandada ja rakendada testimist rangelt käesoleva määruse ja ameti juhitavate suuremahuliste IT-süsteemide arendamist, loomist, toimimist ja kasutamist reguleerivate õigusaktidega hõlmatud küsimustes. Kui ametile tehakse ülesandeks katseprojekti teostamine, peaks ta pöörama erilist tähelepanu Euroopa Liidu infohaldusstrateegiale.

(17)  Amet peaks vastutama katseprojektide teostamise eest vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL, Euratom) nr 966/2012⁶⁰ artikli 54 lõike 2 punktile a. Lisaks peaks komisjon saama pärast eelarvepädevatelt institutsioonidelt heakskiidu saamist usaldada ametile eelarve täitmisega seotud ülesanded kontseptsioonitõenduste puhul, mida rahastatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) nr 515/201461 sätestatud välispiiride ja viisade rahastamisvahendist vastavalt määruse (EL) nr 966/2012 artikli 58 lõike 1 punktile c. Samuti võib amet kavandada ja rakendada testimist rangelt käesoleva määruse ja ameti juhitavate suuremahuliste IT-süsteemide arendamist, loomist, toimimist ja kasutamist reguleerivate õigusaktidega hõlmatud küsimustes. Kui ametile tehakse ülesandeks katseprojekti teostamine, peaks ta pöörama erilist tähelepanu Euroopa Liidu infohaldusstrateegiale.

_________________

_________________

⁶⁰ Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. oktoobri 2012. aasta määrus (EL, Euratom) nr 966/2012, mis käsitleb Euroopa Liidu üldeelarve suhtes kohaldatavaid finantseeskirju ning millega muudetakse nõukogu määrust (EÜ, Euratom) nr 1605/2002, ELT L 298, 26.10.2012, lk 1.

⁶⁰ Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. oktoobri 2012. aasta määrus (EL, Euratom) nr 966/2012, mis käsitleb Euroopa Liidu üldeelarve suhtes kohaldatavaid finantseeskirju ning millega muudetakse nõukogu määrust (EÜ, Euratom) nr 1605/2002, ELT L 298, 26.10.2012, lk 1.

⁶¹ Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. aprilli 2014. aasta määrus (EL) nr 515/2014, millega luuakse Sisejulgeolekufondi osana välispiiride ja viisade rahastamisvahend ning tunnistatakse kehtetuks otsus 574/2007/EÜ (ELT L 150, 20.5.2014, lk 143).

⁶¹ Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. aprilli 2014. aasta määrus (EL) nr 515/2014, millega luuakse Sisejulgeolekufondi osana välispiiride ja viisade rahastamisvahend ning tunnistatakse kehtetuks otsus 574/2007/EÜ (ELT L 150, 20.5.2014, lk 143).

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(18)  Amet peaks andma liikmesriikidele nõu riigisiseste süsteemide kesksüsteemidega ühendamise kohta.

(18)  Amet peaks andma liikmesriikidele nende taotluse korral nõu riigisiseste süsteemide kesksüsteemidega ühendamise kohta.

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(19)  Samuti peaks amet pakkuma liikmesriikidele vajaduspõhist tuge erakorraliste julgeoleku või rändega seotud vajaduste korral. Eriti juhul, kui mõni liikmesriik seisab oma välispiiride mõnel alal silmitsi spetsiifilise ja ebaproportsionaalse rändesurvega, mida iseloomustab suur rändajate sissevool, peaksid liikmesriigid saama tugineda suuremale tehnilisele ja operatiivtoele. Esmase vastuvõtu piirkondades peaksid sellist tuge pakkuma asjaomaste liidu ametite ekspertidest moodustatud rändehalduse tugirühmad. Kui sellisel juhul vajatakse eu-LISA hallatavate suuremahuliste IT-süsteemidega seotud küsimustes tema tuge, peaks komisjon saatma ametile vastavasisulise taotluse.

(19)  Samuti peaks amet pakkuma liikmesriikidele vajaduspõhist tuge erakorraliste julgeoleku või rändega seotud vajaduste korral. Eriti juhul, kui mõni liikmesriik seisab oma välispiiride mõnel alal silmitsi spetsiifilise ja ebaproportsionaalse rändesurvega, mida iseloomustab suur rändajate sissevool, peaksid liikmesriigid saama tugineda suuremale tehnilisele ja operatiivtoele. Esmase vastuvõtu piirkondades peaksid sellist tuge pakkuma asjaomaste liidu ametite ekspertidest moodustatud rändehalduse tugirühmad. Kui sellisel juhul vajatakse eu-LISA hallatavate suuremahuliste IT-süsteemidega seotud küsimustes tema tuge, tuleks vastavasisuline taotlus saata otse ametile, kes peaks seejärel konsulteerima komisjoniga enne otsuse tegemist. Ühtlasi peaks komisjon jälgima, kas amet vastab nõustamis- või vajaduspõhise toe saamise taotlusele õigeaegselt, ning, kui see on asjakohane, ameti võetud meetmeid asjaomase liikmesriigi abistamiseks. Amet peaks kandma kõik käesolevas põhjenduses ette nähtud toe pakkumisega kaasnevad kulud. Ameti eelarve peaks sisaldama eraldi eelarverida, mis on ette nähtud ainult selleks otstarbeks ja täiendab igapäevaseks tööks eraldatud rahalisi vahendeid.

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(21)  Ametile peaks saama ülesandeks teha ka ühise IT-süsteemi arendamise, juhtimise ja/või hostimise liikmesriikide rühma jaoks, kui need liikmesriigid eelistavad vabatahtlikkuse alusel kasutada keskset lahendust, mis aitaks neil rakendada vabadusel, turvalisusel ja õigusel rajaneva ala detsentraliseeritud suuremahulisi IT-süsteeme käsitlevatest liidu õigusaktidest tulenevate kohustuste tehnilisi aspekte. Selleks peaks olema vajalik komisjoni eelnev nõusolek ja haldusnõukogu otsus; selle kohta tuleks koostada delegeerimiskokkulepe asjaomaste liikmesriikide ja ameti vahel; rahastada tuleks seda asjaomastelt liikmesriikidelt sissenõutavate tasudega, mis kataksid kõik kulud.

välja jäetud

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(23)  Liikmesriigid ja komisjon peaksid olema esindatud haldusnõukogus, et tõhusalt kontrollida ameti toimimist. Haldusnõukogule tuleks anda vajalikud volitused eelkõige iga-aastase tööprogrammi vastuvõtmiseks, ameti eelarvega seotud ülesannete täitmiseks, ameti suhtes kohaldatavate finantseeskirjade vastuvõtmiseks, tegevdirektori ametisse nimetamiseks ja sellise korra kehtestamiseks, mille alusel tegevdirektor võtab vastu ameti operatiivülesannetega seotud otsused. Ametit tuleks juhtida ja amet peaks tegutsema, võttes arvesse liidu detsentraliseeritud asutusi käsitleva ühise lähenemisviisi põhimõtteid, mille võtsid 19. juulil 2012 vastu Euroopa Parlament, nõukogu ja komisjon.

(23)  Ameti toimimise tõhusaks jälgimiseks peaksid liikmesriigid ja komisjon olema esindatud haldusnõukogus, mis peaks edastama asjakohast teavet Euroopa Parlamendile. Haldusnõukogule tuleks anda vajalikud volitused eelkõige iga-aastase tööprogrammi vastuvõtmiseks, ameti eelarve haldamise strateegia kehtestamisega seotud ülesannete täitmiseks, ameti suhtes kohaldatavate finantseeskirjade vastuvõtmiseks ja sellise korra kehtestamiseks, mille alusel tegevdirektor võtab vastu ameti operatiivülesannetega seotud otsused. Haldusnõukogu peaks neid ülesandeid täitma tõhusalt ja läbipaistvalt. Pärast seda, kui komisjon on korraldanud asjakohase valikumenetluse ning on toimunud esitatud kandidaatide kuulamine Euroopa Parlamendi pädevas komisjonis, peaks haldusnõukogu ametisse nimetama ka tegevdirektori. Tegevdirektorit peaks abistama tegevdirektori asetäitja. Ametit tuleks juhtida ja amet peaks tegutsema, võttes arvesse liidu detsentraliseeritud asutusi käsitleva ühise lähenemisviisi põhimõtteid, mille võtsid 19. juulil 2012 vastu Euroopa Parlament, nõukogu ja komisjon.

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(32)  Liikmesriigid peaksid nimetama suuremahulise IT-süsteemi nõuanderühma liikme, kui nende suhtes on liidu õiguse alusel siduv mõni vastava süsteemi arendamist, loomist, toimimist ja kasutamist reguleeriv õigusakt. Kui Taani otsustab Taani seisukohta käsitleva protokolli nr 22 artikli 4 alusel rakendada mõne suuremahulise IT-süsteemi arendamist, loomist, toimimist ja kasutamist reguleerivat õigusakti oma siseriiklikus õiguses, peaks ka Taani nimetama vastava suuremahulise IT-süsteemi nõuanderühma liikme.

(32)  Iga liikmesriik, mille suhtes on liidu õiguse alusel siduv mõni suuremahulise IT-süsteemi arendamist, loomist, toimimist ja kasutamist reguleeriv õigusakt, peaks nimetama asjaomase süsteemi nõuanderühma liikme. Schengeni acquis’ ning Dublini või Eurodaciga seotud meetmete rakendamise, kohaldamise ja edasiarendamisega ühinenud riigid peaksid samuti nimetama nõuanderühma liikme.

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(34)  Oma eesmärkide ja ülesannete täitmisel peaks ametil olema lubatud teha koostööd liidu institutsioonide, organite, asutuste ja ametitega, eeskätt nendega, kes tegutsevad vabadusel, turvalisusel ja õigusel rajaneval alal, käesoleva määruse ja ameti hallatavate suuremahuliste IT-süsteemide arendamist, loomist, toimimist ja kasutamist reguleerivate õigusaktidega hõlmatud küsimustes, liidu õiguse ja põhimõtete kohaselt kokku lepitud töökorra ja igaühe vastava pädevuse raames. Nimetatud töökorrad peaks komisjon eelnevalt heaks kiitma. Samuti peaks amet võtma arvesse Euroopa Võrgu- ja Infoturbeameti võrguturbealaseid soovitusi ning võtma vajaduse korral soovitustest tulenevaid meetmeid.

(34)  Oma eesmärkide, kooskõlastamise ja rahalise säästu saavutamiseks, dubleerimise vältimiseks ning koostoime ja vastastikuse täiendavuse edendamiseks peaks ametil olema lubatud teha oma ülesannete täitmiseks vajalikul määral koostööd liidu institutsioonide, organite, asutuste ja ametitega, eeskätt nendega, kes tegutsevad vabadusel, turvalisusel ja õigusel rajaneval alal, käesoleva määruse ja ameti hallatavate suuremahuliste IT-süsteemide arendamist, loomist, toimimist ja kasutamist reguleerivate õigusaktidega hõlmatud küsimustes, liidu õiguse ja põhimõtete kohaselt kokku lepitud töökorra ja igaühe vastava pädevuse raames. Nimetatud töökorrad peaks komisjon eelnevalt heaks kiitma. Samuti peaks amet võtma arvesse Euroopa Võrgu- ja Infoturbeameti võrguturbealaseid soovitusi ning võtma vajaduse korral soovitustest tulenevaid meetmeid.

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(34 a)  Amet peaks olema osalemiseks avatud nendele riikidele, kes on sõlminud liiduga mis tahes tüüpi assotsieerimislepingu Schengeni acquis’ ning Dublini või Eurodaciga seotud meetmete rakendamise, kohaldamise ja edasiarendamise kohta, kuna teatavate suuremahuliste IT-süsteemide, nagu ETIASe puhul on vaja teha koostööd kõnealuste muude riikidega.

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(37)  Ameti läbipaistva toimimise tagamiseks tuleks ameti suhtes kohaldada Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EÜ) nr 1049/2001⁶⁶. Amet peaks olema oma tegevuses võimalikult läbipaistev, ilma et see ohustaks tema operatsioonide eesmärgi saavutamist. Amet peaks avalikustama teabe kogu oma tegevuse kohta. Samuti peaks ta tagama, et üldsus ja kõik huvitatud isikud saavad tema töö kohta kiiresti teavet.

(37)  Ameti läbipaistva toimimise tagamiseks tuleks ameti suhtes kohaldada Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EÜ) nr 1049/2001⁶⁶. Amet peaks olema oma tegevuses võimalikult läbipaistev, ilma et see ohustaks tema operatsioonide eesmärgi saavutamist. Amet peaks avalikustama teabe kogu oma tegevuse kohta kooskõlas läbipaistvuse põhimõttega ja selleks, et tagada tema eesmärkide saavutamine. Samuti peaks ta tagama, et üldsus ja kõik huvitatud isikud saavad tema töö kohta kiiresti teavet.

_________________

_________________

⁶⁶ Euroopa Parlamendi ja nõukogu 30. mai 2001. aasta määrus (EÜ) nr 1049/2001 üldsuse juurdepääsu kohta Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni dokumentidele (EÜT L 145, 31.5.2001, lk 43).

⁶⁶ Euroopa Parlamendi ja nõukogu 30. mai 2001. aasta määrus (EÜ) nr 1049/2001 üldsuse juurdepääsu kohta Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni dokumentidele (EÜT L 145, 31.5.2001, lk 43).

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(40)  Selleks et tagada tööhõivetingimuste avatus ja läbipaistvus ning töötajate võrdne kohtlemine, tuleks ameti töötajate ja tegevdirektori suhtes kohaldada Euroopa Liidu ametnike personalieeskirju („personalieeskirjad“) ja Euroopa Liidu muude teenistujate teenistustingimusi („muude teenistujate teenistustingimused“), mis on sätestatud määruses (EMÜ, Euratom, ESTÜ) nr 259/68⁶⁹ (edaspidi koos „personalieeskirjad“), sealhulgas ametisaladuse hoidmise eeskirju või muid samaväärseid konfidentsiaalsuskohustusi.

(40)  Selleks et tagada tööhõivetingimuste avatus ja läbipaistvus ning töötajate võrdne kohtlemine, tuleks ameti töötajate ja tegevdirektori suhtes kohaldada Euroopa Liidu ametnike personalieeskirju („personalieeskirjad“) ja Euroopa Liidu muude teenistujate teenistustingimusi („muude teenistujate teenistustingimused“), mis on sätestatud määruses (EMÜ, Euratom, ESTÜ) nr 259/68⁶⁹ (edaspidi koos „personalieeskirjad“), sealhulgas ametisaladuse hoidmise eeskirju või muid samaväärseid konfidentsiaalsuskohustusi. Ameti käsutuses peaksid olema piisavad eelarve- ja personaliressursid, et tal ei oleks vaja oma ülesandeid ja kohustusi allhanke korras eraettevõtjatele edasi anda.

_________________

_________________

⁶⁹ EÜT L 56, 4.3.1968, lk 1.

⁶⁹ EÜT L 56, 4.3.1968, lk 1.

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(43)  Kuna liikmesriigid ei suuda nimetatud määruse eesmärke, nimelt vabadusel, turvalisusel ja õigusel rajaneva ala suuremahuliste IT-süsteemide operatiivjuhtimise ja vajaduse korral nende arendamise eest vastutava ameti loomist Euroopa Liidu tasandil, piisaval määral saavutada ning meetme ulatuse ja mõju tõttu on seda parem saavutada liidu tasandil, võib liit võtta meetmeid kooskõlas ELi lepingu artiklis 5 sätestatud subsidiaarsuse põhimõttega. Nimetatud artiklis sätestatud proportsionaalsuse põhimõtte kohaselt ei lähe käesolev määrus kaugemale sellest, mida on vaja nimetatud eesmärkide saavutamiseks.

(43)  Kuna liikmesriigid ei suuda nimetatud määruse eesmärke, nimelt vabadusel, turvalisusel ja õigusel rajaneva ala suuremahuliste IT-süsteemide operatiivjuhtimise ja vajaduse korral nende arendamise eest vastutava ameti loomist Euroopa Liidu tasandil, piisaval määral ja tulemuslikult saavutada ning meetme ulatuse ja mõju tõttu on seda parem saavutada liidu tasandil, võib liit võtta meetmeid kooskõlas ELi lepingu artiklis 5 sätestatud subsidiaarsuse põhimõttega. Nimetatud artiklis sätestatud proportsionaalsuse põhimõtte kohaselt ei lähe käesolev määrus kaugemale sellest, mida on vaja nimetatud eesmärkide saavutamiseks.

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Kuna Ühendkuningriik teatas 29. märtsil 2017 oma kavatsusest liidust välja astuda, lõpetatakse vastavalt Euroopa Liidu lepingu artiklile 50 aluslepingute kohaldamine Ühendkuningriigi suhtes väljaastumislepingu jõustumise kuupäeval või lepingu puudumise korral kahe aasta möödumisel kõnealuse teate esitamisest, kui Euroopa Ülemkogu ei otsusta kokkuleppel Ühendkuningriigiga seda tähtaega pikendada. Sellest tulenevalt ja ilma, et see piiraks väljaastumislepingu sätete kohaldamist, kehtib Ühendkuningriigi eespool kirjeldatud võimalus osaleda käesoleva ettepaneku menetlemises ainult seni, kuni Ühendkuningriik on liikmesriik.

välja jäetud

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

2.  Amet vastutab Schengeni infosüsteemi (SIS), viisainfosüsteemi (VIS) ja Eurodaci operatiivjuhtimise eest.

2.  Amet vastutab Schengeni infosüsteemi (SIS), viisainfosüsteemi (VIS) ja Eurodaci operatiivjuhtimise eest kooskõlas Euroopa Liidu lepingu artiklis 5 sätestatud subsidiaarsuse põhimõttega.

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

5.  Operatiivjuhtimine hõlmab kõiki suuremahuliste IT-süsteemide käigushoidmiseks vajalikke ülesandeid vastavalt iga kõnealuse suuremahulise IT-süsteemi suhtes kohaldatavatele erisätetele, kaasa arvatud vastutust nende kasutatava sidetaristu eest. Kõnealused suuremahulised süsteemid ei vaheta andmeid ega võimalda teabe ja teadmiste vahetamist, kui see ei ole ette nähtud konkreetse õigusliku alusega.

5.  Operatiivjuhtimine hõlmab kõiki suuremahuliste IT-süsteemide käigushoidmiseks vajalikke ülesandeid vastavalt iga kõnealuse suuremahulise IT-süsteemi suhtes kohaldatavatele erisätetele, kaasa arvatud vastutust nende kasutatava sidetaristu eest. Kõnealused suuremahulised süsteemid ei vaheta andmeid ega võimalda teabe ja teadmiste vahetamist.

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

–  koostalitlusvõime jaoks vajalike meetmete väljatöötamine vastavalt artiklile 9;

välja jäetud

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(a)  suuremahuliste IT-süsteemide arendamise, kasutades selliste süsteemide tõhusaks arendamiseks piisavat projektijuhtimisstruktuuri;

(a)  suuremahuliste IT-süsteemide arendamise, kasutades selliste süsteemide tõhusaks ja turvaliseks arendamiseks piisavat projektijuhtimisstruktuuri;

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(b)  suuremahuliste IT-süsteemide tulemusliku, turvalise ja pideva toimimise;

(b)  selliste suuremahuliste IT-süsteemide tulemusliku, turvalise ja pideva toimimise, mis on võimelised tagama üha parema andmete kvaliteedi;

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(f)  andmekaitse kõrge taseme vastavalt kehtivatele õigusnormidele, sealhulgas iga konkreetse suuremahulise IT-süsteemi suhtes kehtivatele erisätetele;

(f)  andmekaitse kõrge taseme vastavalt liidu andmekaitsealastele õigusaktidele, sealhulgas iga konkreetse suuremahulise IT-süsteemi suhtes kehtivatele erisätetele;

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(g)  andmete turbe ja füüsilise turvalisuse piisava taseme vastavalt kehtivatele õigusnormidele, sealhulgas iga konkreetse suuremahulise IT-süsteemi suhtes kehtivatele erisätetele.

(g)  turbe piisava taseme, sealhulgas nõuetekohase infoturbe riskihalduse protsessi rakendamise.

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(g a)  komisjonile ja asjaomastele liidu detsentraliseeritud asutustele piisavate statistiliste andmete esitamise.

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(b a)  ülesanded, mis on seotud SIRENE büroode ning asjaomaste büroode vahelise suhtlusega, nagu on sätestatud määruses (EL) XXX/XXX [SISi määrus].

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(a)  ülesanded, mis on talle antud määrusega (EL) nr 603/2013 [või XX määrusega XXX, millega luuakse sõrmejälgede võrdlemise Eurodac-süsteem [määruse (EL) nr 604/2013 (millega kehtestatakse kriteeriumid ja mehhanismid selle liikmesriigi määramiseks, kes vastutab mõnes liikmesriigis kolmanda riigi kodaniku või kodakondsuseta isiku esitatud rahvusvahelise kaitse taotluse läbivaatamise eest)] tõhusaks kohaldamiseks ja ebaseaduslikult riigis viibivate kolmandate riikide kodanike ja kodakondsuseta isikute tuvastamiseks ning mis käsitleb liikmesriikide õiguskaitseasutuste ja Europoli taotlusi sõrmejälgede andmete võrdlemiseks Eurodac-süsteemi andmetega õiguskaitse eesmärgil (uuesti sõnastatud)];

(a)  ülesanded, mis on talle antud määrusega (EL) nr 603/2013 [või XX määrusega XXX, millega luuakse sõrmejälgede võrdlemise Eurodac-süsteem [määruse (EL) nr 604/2013 (millega kehtestatakse kriteeriumid ja mehhanismid selle liikmesriigi määramiseks, kes vastutab mõnes liikmesriigis kolmanda riigi kodaniku või kodakondsuseta isiku esitatud rahvusvahelise kaitse taotluse läbivaatamise eest)] tõhusaks kohaldamiseks ja ebaseaduslikult riigis viibivate kolmandate riikide kodanike ja kodakondsuseta isikute tuvastamiseks ning mis käsitleb liikmesriikide õiguskaitseasutuste ja Europoli taotlusi sõrmejälgede andmete võrdlemiseks Eurodac-süsteemi andmetega õiguskaitse eesmärgil ning millega muudetakse määrust (EL) nr XXX/XXX (eu-LISA) (uuesti sõnastatud)];

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

a)  ülesanded, mis on talle antud [XX määrusega (EL) nr XX, millega luuakse sõrmejälgede võrdlemise Eurodac-süsteem [määruse (EL) nr 604/2013 (millega kehtestatakse kriteeriumid ja mehhanismid selle liikmesriigi määramiseks, kes vastutab mõnes liikmesriigis kolmanda riigi kodaniku või kodakondsuseta isiku esitatud rahvusvahelise kaitse taotluse läbivaatamise eest)] tõhusaks kohaldamiseks ja ebaseaduslikult riigis viibivate kolmandate riikide kodanike ja kodakondsuseta isikute tuvastamiseks ning mis käsitleb liikmesriikide õiguskaitseasutuste ja Europoli taotlusi sõrmejälgede andmete võrdlemiseks Eurodac-süsteemi andmetega õiguskaitse eesmärgil (uuesti sõnastatud) (COM(2016) 272 final – 2016/0132 (COD))];

a)  ülesanded, mis on talle antud [XX määrusega (EL) nr XX, millega luuakse sõrmejälgede võrdlemise Eurodac-süsteem [määruse (EL) nr 604/2013 (millega kehtestatakse kriteeriumid ja mehhanismid selle liikmesriigi määramiseks, kes vastutab mõnes liikmesriigis kolmanda riigi kodaniku või kodakondsuseta isiku esitatud rahvusvahelise kaitse taotluse läbivaatamise eest)] tõhusaks kohaldamiseks ja ebaseaduslikult riigis viibivate kolmandate riikide kodanike ja kodakondsuseta isikute tuvastamiseks ning mis käsitleb liikmesriikide õiguskaitseasutuste ja Europoli taotlusi sõrmejälgede andmete võrdlemiseks Eurodac-süsteemi andmetega õiguskaitse eesmärgil ning millega muudetakse määrust (EL) nr XXX/XXX (eu-LISA) (uuesti sõnastatud) (COM(2016) 272 final – 2016/0132 (COD))];

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

2.  Sidetaristut hallatakse ja kontrollitakse sellisel viisil, et kaitsta seda ohtude eest ning tagada sidetaristu ja ameti vastutusalasse kuuluvate suuremahuliste IT-süsteemide, sealhulgas sidetaristu kaudu edastatavate andmete turvalisus.

2.  Ilma et see piiraks lõike 1 kohaldamist, hallatakse ja kontrollitakse sidetaristut sellisel viisil, et kaitsta seda ohtude eest ning tagada sidetaristu ja ameti vastutusalasse kuuluvate suuremahuliste IT-süsteemide, sealhulgas sidetaristu kaudu edastatavate andmete turvalisus.

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

3.  Amet võtab vastu asjakohased meetmed, sealhulgas turbeplaanid, muu hulgas selleks, et hoida eelkõige asjakohaste krüpteerimistehnikate abil ära isikuandmete loata lugemine, kopeerimine, muutmine või kustutamine isikuandmete edastamise või andmekandjate transportimise ajal. Kogu sidetaristus ringlev süsteemiga seotud operatiivteave peab olema krüpteeritud.

3.  Amet võtab vastu turbega seotud asjakohased meetmed, sealhulgas turbeplaanid ja nõuetekohase infoturbe riskihalduse protsessi rakendamise, muu hulgas selleks, et hoida eelkõige asjakohaste krüpteerimistehnikate abil ära isikuandmete loata lugemine, kopeerimine, edastamine, muutmine või kustutamine isikuandmete edastamise või andmekandjate transportimise ajal. Kogu sidetaristus ringlev süsteemiga seotud operatiivteave peab olema krüpteeritud.

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

  Sidetaristu operatiivjuhtimise alased ülesanded võib usaldada eraõiguslikele välisüksustele või -asutustele vastavalt määrusele (EL, Euratom) nr 966/2012. Sellisel juhul on võrguteenuse pakkujale siduvad lõikes 3 nimetatud turvameetmed ning tal ei ole mingit juurdepääsu SIS II, VISi, Eurodaci, [EESi], [ETIASe], [rahvusvahelise kaitse taotluste registreerimise, jälgimise ja jaotusmehhanismi automaatse süsteemi] [või ECRIS-TCN-süsteemi] operatiivandmetele ega SIS II-ga seotud SIRENE andmevahetusele.

välja jäetud

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Amet teeb koos komisjoniga tööd selle nimel, et kõigi süsteemide jaoks, mille töö eest amet vastutab, loodaks andmete kvaliteedi automaatse kontrollimise mehhanismid ja ühised andmete kvaliteedi näitajad ning arendataks välja aruandluse ja statistika keskhoidla, tingimusel et olemasolevaid süsteeme reguleerivates õigusaktides tehakse konkreetsed muudatused ja/või et uutes õigusaktides on sellekohased konkreetsed sätted.

Ilma et see piiraks liikmesriikide vastutust sellistesse süsteemidesse sisestatud andmete eest, mille töö eest amet vastutab, teeb amet koos komisjoniga tööd selle nimel, et kõigi asjaomaste süsteemide jaoks loodaks andmete kvaliteedi automaatse kontrollimise mehhanismid ja ühised andmete kvaliteedi näitajad ning arendataks välja aruandluse ja statistika keskhoidla, mis sisaldab üksnes anonüümseid andmeid, tingimusel et ameti hallatavate suuremahuliste IT-süsteemide arendamist, loomist, toimimist ja kasutamist reguleerivates õigusaktides on sellekohased konkreetsed sätted.

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Artikkel 9

välja jäetud

Koostalitlusvõime

Amet töötab välja süsteemide koostalitlusvõime tagamiseks vajalikud meetmed, tingimusel et vajaduse korral võetakse vastu sellekohased õigusaktid.

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

3.  Amet hoiab Euroopa Parlamenti, nõukogu, komisjoni ja andmekaitset puudutavate küsimuste korral ka Euroopa Andmekaitseinspektorit lõikes 1 osutatud valdkonnas toimuvaga kursis.

3.  Lisaks teavitab amet Euroopa Parlamenti, nõukogu, komisjoni ja isikuandmete töötlemist puudutavate küsimuste korral ka Euroopa Andmekaitseinspektorit regulaarselt ja vähemalt üks kord aastas lõikes 1 osutatud valdkonnas toimuvast.

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Amet teavitab Euroopa Parlamenti, nõukogu, komisjoni ja andmekaitset puudutavate küsimuste korral ka Euroopa Andmekaitseinspektorit regulaarselt esimeses lõigus osutatud katseprojektide edenemisest.

Amet teavitab Euroopa Parlamenti, nõukogu, komisjoni ja isikuandmete töötlemist puudutavate küsimuste korral ka Euroopa Andmekaitseinspektorit regulaarselt esimeses lõigus osutatud katseprojektide edenemisest.

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

3.  Komisjoni või nõukogu palvel ja pärast haldusnõukogu sellekohast otsust võidakse ametile usaldada eelarve täitmisega seotud ülesanded kontseptsioonitõenduste puhul, mida rahastatakse määruses (EL) nr 515/2014 sätestatud välispiiride ja viisade rahastamisvahendist vastavalt määruse (EL) nr 966/2012 artikli 58 lõike 1 punktile c delegeerimislepingu kaudu.

3.  Komisjoni või nõukogu palvel, Euroopa Parlamendi nõusolekul ja pärast haldusnõukogu sellekohast otsust võidakse ametile usaldada eelarve täitmisega seotud ülesanded kontseptsioonitõenduste puhul, mida rahastatakse määruses (EL) nr 515/2014 sätestatud välispiiride ja viisade rahastamisvahendist vastavalt määruse (EL) nr 966/2012 artikli 58 lõike 1 punktile c delegeerimislepingu kaudu.

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

4.  Kui haldusnõukogu on teinud otsuse, võib amet käesoleva määruse ja ameti juhitavate suuremahuliste IT-süsteemide arendamist, loomist, toimimist ja kasutamist reguleerivate õigusaktidega hõlmatud küsimustes kavandada ja rakendada testimistoiminguid.

4.  Kui haldusnõukogu on teinud otsuse, võib amet ameti juhitavate suuremahuliste IT-süsteemide arendamist, loomist, toimimist ja kasutamist reguleerivate õigusaktide puhul kavandada ja rakendada testimistoiminguid. Amet tagab testimistoimingute piisava kvaliteeditaseme ja katab kõik asjaomased kulud.

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

1.  Ametilt võidakse paluda, et ta annaks liikmesriikidele nõu riigisiseste süsteemide kesksüsteemidega ühendamise kohta ja pakuks liikmesriikidele vajaduspõhist tuge. Taotlused vajaduspõhise abi saamiseks tuleb esitada komisjonile, kes edastab need ametile. Samuti võidakse ametilt paluda, et ta annaks komisjonile nõu ja pakuks abi olemasolevate või uute süsteemidega seotud tehnilistes küsimustes, muu hulgas uuringute ja testimise kujul.

1.  Iga liikmesriik võib paluda ametilt nõu oma riigisiseste süsteemide kesksüsteemidega ühendamise kohta. Iga liikmesriik võib esitada otse ametile ka vajaduspõhise toe saamise taotluse. Enne vajaduspõhise toe pakkumist konsulteerib amet komisjoniga, kes edastab oma seisukoha asjaomases küsimuses viivitamata haldusnõukogule. Komisjon jälgib, kas amet on vastanud liikmesriigi taotlusele õigeaegselt, ning ameti võetud meetmeid asjaomase liikmesriigi abistamiseks, kui see on asjakohane. Samuti võidakse ametilt paluda, et ta annaks komisjonile nõu ja pakuks abi olemasolevate või uute süsteemidega seotud tehnilistes küsimustes, muu hulgas nõuetekohaste uuringute ja asjakohase testimise kujul. Amet katab kõik tekkinud kulud. Ameti eelarve sisaldab eraldi eelarverida, mis on ette nähtud ainult selleks otstarbeks ja täiendab igapäevaseks tööks eraldatud rahalisi vahendeid.

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

2.  Lisaks võib rühm, mis koosneb vähemalt kuuest liikmesriigist, kes eelistavad vabatahtlikkuse alusel kasutada tsentraliseeritud lahendust, mis aitaks neil rakendada vabadusel, turvalisusel ja õigusel rajaneva ala detsentraliseeritud suuremahulisi IT-süsteeme käsitlevatest liidu õigusaktidest tulenevate kohustuste tehnilisi aspekte, teha ametile ülesandeks ühise IT-süsteemi arendamise, juhtimise ja/või hostimise, kui komisjon on selle eelnevalt heaks kiitnud ja haldusnõukogu on teinud oma otsuse. Sellisel juhul usaldavad asjaomased liikmesriigid need ülesanded ametile delegeerimislepinguga, mis sisaldab delegeerimise tingimusi ja milles on esitatud kõigi asjaomaste kulude kalkulatsioon ja arveldamismetoodika.

välja jäetud

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Artikkel 12 a

Statistiline tugi

Amet annab piisavat ja põhjalikku statistilist teavet:

a)  komisjonile hindamise ja järelevalve eesmärgil vastavalt nõukogu määrusele (EL) nr 1053/2013^1 a ning

b)  Euroopa Piiri- ja Rannikuvalve Ametile haavatavuse hindamise järelevalve eesmärgil vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EL) 2016/1624^1 b.

Amet võib põhjendatud eesmärkidel anda piisavat ja põhjalikku statistilist teavet teistele liidu institutsioonidele, organitele, asutustele ja ametitele.

_________________

^1 a   Nõukogu 7. oktoobri 2013. aasta määrus (EL) nr 1053/2013, millega kehtestatakse hindamis- ja järelevalvemehhanism Schengeni acquis’ kohaldamise kontrollimiseks ja tunnistatakse kehtetuks täitevkomitee 16. septembri 1998. aasta otsus, millega luuakse Schengeni hindamis- ja rakendamiskomitee (ELT L 295, 6.11.2013, lk 27).

^1 b   Euroopa Parlamendi ja nõukogu 14. septembri 2016. aasta määrus (EL) 2016/1624, mis käsitleb Euroopa piiri- ja rannikuvalvet ning millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) 2016/399 ning tunnistatakse kehtetuks Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 863/2007, nõukogu määrus (EÜ) nr 2007/2004 ning nõukogu otsus 2005/267/EÜ (ELT L 251, 16.9.2016, lk 1).

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Kui teatava süsteemi arendamist, loomist, toimimist ja kasutamist reguleeriva õigusaktiga on ette nähtud varuasukoht või tehniline keskus, rajatakse see Austrias Sankt Johann im Pongaus.

Kui süsteemide täieliku toimimise tagamiseks ühe või mitme asjaomase süsteemi tõrke korral on vaja varuasukohta, rajatakse see Austrias Sankt Johann im Pongaus. Uute süsteemide rakendamise puhul kaalub ja hindab haldusnõukogu koos komisjoniga asjaomaste süsteemide konkreetseid nõudeid ja esitab soovituse selliste tehniliste lahenduste kohta, mis tagavad varuasukoha parima kasutuse ja ühenduvuse.

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

5.  Suuremahuliste IT-süsteemide aktiivseks käitamiseks võib üheaegselt kasutada mõlemat tehnilist keskust, tingimusel et teine keskus suudab sealjuures tagada nende toimimise ühe või mitme süsteemi tõrke korral. Täiendavaid tehnilisi keskusi ilma käesolevat määrust muutmata rajada ei või.

5.  Suuremahuliste IT-süsteemide aktiivseks käitamiseks võib üheaegselt kasutada mõlemat tehnilist keskust, tingimusel et teine keskus suudab sealjuures tagada suuremahuliste IT-süsteemide toimimise ühe või mitme süsteemi tõrke korral.

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

5 a.  Hiljemalt ... [15 kuud pärast käesoleva määruse jõustumist] hindab komisjon põhjalikult ameti olemasolevate asukohtade hostimissuutlikkusega seotud praegusi ja tulevasi vajadusi, võttes arvesse võimalikku vajadust arendada tehnilisi lahendusi, et hoida ameti vastutusalas olevaid suuremahulisi IT-süsteeme ööpäevaringselt toimivatena seitse päeva nädalas, kui neid süsteeme reguleerivate õigusaktidega seda nõutakse, ning olemasoleva töökorralduse võimalikke riske. Komisjon esitab hinnangu Euroopa Parlamendile ja nõukogule enne haldusnõukogu mis tahes otsuse tegemist.

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(c)  nimetab ametisse tegevdirektori ja vajaduse korral pikendab tema ametiaega või tagandab ta ametist kooskõlas artikliga 22;

(c)  nimetab ametisse tegevdirektori ja tegevdirektori asetäitja, kontrollib ja hindab nende tööd ning vajaduse korral pikendab nende vastavat ametiaega või tagandab nad ametist kooskõlas artikliga 22 ja artikliga 22 a;

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(d)  teostab tegevdirektori üle distsiplinaarvõimu ja teostab järelevalvet tegevdirektori tegevuse, sealhulgas haldusnõukogu otsuste rakendamise üle;

(d)  teostab tegevdirektori üle distsiplinaarvõimu ja teostab järelevalvet tegevdirektori tegevuse, sealhulgas haldusnõukogu otsuste rakendamise üle, ning kokkuleppel tegevdirektoriga tegevdirektori asetäitja üle;

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

  võtab vastu eeskirjad oma liikmete huvide konfliktide vältimiseks ja lahendamiseks;

(i)  võtab vastu eeskirjad oma liikmete huvide konfliktide vältimiseks ja lahendamiseks ning avaldab need ameti veebisaidil;

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(i a)  võtab vastu rikkumisest teatajate kaitsmise üksikasjalikud sise-eeskirjad ja -menetlused, sealhulgas asjakohased suhtluskanalid väärkäitumisest teatamiseks;

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(r)  võtab iga aasta augusti lõpuks vastu vahearuande selleks aastaks kavandatud tegevuste rakendamise kohta ning edastab selle komisjonile;

(r)  võtab iga aasta augusti lõpuks vastu vahearuande selleks aastaks kavandatud tegevuste rakendamise kohta ning edastab selle Euroopa Parlamendile ja komisjonile;

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(s)  hindab ameti eelmise aasta konsolideeritud tegevusaruannet ja võtab selle vastu ning eeskätt võrdleb saavutatud tulemusi aasta tööprogrammi eesmärkidega ning saadab nii aruande kui ka oma hinnangu iga aasta 1. juuliks Euroopa Parlamendile, nõukogule, komisjonile ja kontrollikojale; aasta tegevusaruanne avaldatakse;

(s)  hindab ameti eelmise aasta konsolideeritud tegevusaruannet ja võtab selle vastu ning eeskätt võrdleb saavutatud tulemusi aasta tööprogrammi eesmärkidega ning saadab nii aruande kui ka oma hinnangu iga aasta 1. juuliks Euroopa Parlamendile, nõukogule, komisjonile, Euroopa Andmekaitseinspektorile ja kontrollikojale; aasta tegevusaruanne avaldatakse;

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(w)  tagab sise- ja välisauditi aruannetest ja hinnangutest, samuti Euroopa Pettustevastase Ameti juurdlustest tulenevate järelduste ja soovituste suhtes asjakohased järelmeetmed;

(w)  tagab sise- ja välisauditi aruannetest ja hinnangutest, samuti Euroopa Pettustevastase Ameti [ja Euroopa Prokuratuuri] juurdlustest tulenevate järelduste ja soovituste suhtes asjakohased järelmeetmed;

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(y)  võtab vastu vajalikud turvameetmed, sealhulgas turbeplaani, talitluspidevuse kava ja avariitaastekava, võttes arvesse nõuanderühmades osalevate turvaekspertide võimalikke soovitusi;

(y)  võtab vastu vajalikud turvameetmed, mis hõlmab turbeplaane ja nõuetekohase infoturbe riskihalduse protsessi rakendamist, ning talitluspidevuse kava ja avariitaastekava, võttes arvesse nõuanderühmades osalevate turvaekspertide võimalikke soovitusi;

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(y a)  võtab vastu sise-eeskirjad, mis käsitlevad järelevalvet suuremahuliste IT-süsteemide kasutamise ja nendele juurdepääsu üle ameti töötajate poolt;

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(z)  võtab pärast komisjoni heakskiitu vastu turvaeeskirjad salastatud teabe ja salastamata tundliku teabe kaitse kohta;

(z)  võtab pärast tihedat konsulteerimist komisjoniga vastu turvaeeskirjad salastatud teabe ja salastamata tundliku teabe kaitse kohta;

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(gg)  võtab vastu aastaaruande Eurodaci kesksüsteemi tegevuse kohta vastavalt määruse (EL) nr 603/2013 artikli 40 lõikele 1 [või XX määruse XX {millega luuakse sõrmejälgede võrdlemise Eurodac-süsteem [määruse (EL) nr 604/2013 (millega kehtestatakse kriteeriumid ja mehhanismid selle liikmesriigi määramiseks, kes vastutab mõnes liikmesriigis kolmanda riigi kodaniku või kodakondsuseta isiku esitatud rahvusvahelise kaitse taotluse läbivaatamise eest)] tõhusaks kohaldamiseks ja ebaseaduslikult riigis viibivate kolmandate riikide kodanike ja kodakondsuseta isikute tuvastamiseks ning mis käsitleb liikmesriikide õiguskaitseasutuste ja Europoli taotlusi sõrmejälgede andmete võrdlemiseks Eurodac-süsteemi andmetega õiguskaitse eesmärgil (uuesti sõnastatud)} artiklile 42];

(gg)  võtab vastu aastaaruande Eurodaci kesksüsteemi tegevuse kohta vastavalt määruse (EL) nr 603/2013 artikli 40 lõikele 1 [või XX määruse XX {millega luuakse sõrmejälgede võrdlemise Eurodac-süsteem [määruse (EL) nr 604/2013 (millega kehtestatakse kriteeriumid ja mehhanismid selle liikmesriigi määramiseks, kes vastutab mõnes liikmesriigis kolmanda riigi kodaniku või kodakondsuseta isiku esitatud rahvusvahelise kaitse taotluse läbivaatamise eest)] tõhusaks kohaldamiseks ja ebaseaduslikult riigis viibivate kolmandate riikide kodanike ja kodakondsuseta isikute tuvastamiseks ning mis käsitleb liikmesriikide õiguskaitseasutuste ja Europoli taotlusi sõrmejälgede andmete võrdlemiseks Eurodac-süsteemi andmetega õiguskaitse eesmärgil ning millega muudetakse määrust (EL) XXX/XXX (eu-LISA) (uuesti sõnastatud)} artiklile 42];

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(jj)  koostab ja avaldab statistikat Eurodaci kesksüsteemi tegevuse kohta vastavalt määruse (EL) nr 603/2013 artikli 8 lõikele 2 [või XX määruse XX {millega luuakse sõrmejälgede võrdlemise Eurodac-süsteem [määruse (EL) nr 604/2013 (millega kehtestatakse kriteeriumid ja mehhanismid selle liikmesriigi määramiseks, kes vastutab mõnes liikmesriigis kolmanda riigi kodaniku või kodakondsuseta isiku esitatud rahvusvahelise kaitse taotluse läbivaatamise eest)] tõhusaks kohaldamiseks ja ebaseaduslikult riigis viibivate kolmandate riikide kodanike ja kodakondsuseta isikute tuvastamiseks ning mis käsitleb liikmesriikide õiguskaitseasutuste ja Europoli taotlusi sõrmejälgede andmete võrdlemiseks Eurodac-süsteemi andmetega õiguskaitse eesmärgil (uuesti sõnastatud)} artiklile 9 lõikele 2];

(jj)  koostab ja avaldab statistikat Eurodaci kesksüsteemi tegevuse kohta vastavalt määruse (EL) nr 603/2013 artikli 8 lõikele 2 [või XX määruse XX {millega luuakse sõrmejälgede võrdlemise Eurodac-süsteem [määruse (EL) nr 604/2013 (millega kehtestatakse kriteeriumid ja mehhanismid selle liikmesriigi määramiseks, kes vastutab mõnes liikmesriigis kolmanda riigi kodaniku või kodakondsuseta isiku esitatud rahvusvahelise kaitse taotluse läbivaatamise eest)] tõhusaks kohaldamiseks ja ebaseaduslikult riigis viibivate kolmandate riikide kodanike ja kodakondsuseta isikute tuvastamiseks ning mis käsitleb liikmesriikide õiguskaitseasutuste ja Europoli taotlusi sõrmejälgede andmete võrdlemiseks Eurodac-süsteemi andmetega õiguskaitse eesmärgil ning millega muudetakse määrust (EL) XXX/XXX (eu-LISA) (uuesti sõnastatud)} artikli 9 lõikele 2];

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(nn)  tagab, et igal aastal avaldatakse nimekiri neist pädevatest asutustest, kellel on lubatud vahetult otsida SIS II sisestatud andmeid, vastavalt määruse (EÜ) nr 1987/2006 artikli 31 lõikele 8 ja otsuse 2007/533/JSK artikli 46 lõikele 8, koos nimekirjaga, milles on loetletud SIS II riigisiseste süsteemide (N.SIS II) asutused ja SIRENE bürood, millele on viidatud vastavalt määruse (EÜ) nr 1987/2006 artikli 7 lõikes 3 ja otsuse 2007/533/JSK artikli 7 lõikes 3 [või Euroopa Parlamendi ja nõukogu XX määruse XX (milles käsitletakse Schengeni infosüsteemi (SIS) loomist, toimimist ja kasutamist riigipiiri ületamise kontrolli valdkonnas ning millega muudetakse määrust (EL) nr 515/2014 ja tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 1987/2006) artikli 36 lõikega 8 ja Euroopa Parlamendi ja nõukogu XX määruse XX (milles käsitletakse Schengeni infosüsteemi (SIS) loomist, toimimist ja kasutamist kriminaalasjades tehtavas politseikoostöös ning millega muudetakse määrust (EL) nr 515/2014 ja tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 1986/2006, nõukogu otsus 2007/533/JSK ja komisjoni otsus 2010/261/EL) artikli 53 lõikega 8 koos nimekirjaga, milles on loetletud SIS II riigisiseste süsteemide (N.SIS II) asutused ja SIRENE bürood, millele on viidatud vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu XX määruse XX (milles käsitletakse Schengeni infosüsteemi (SIS) loomist, toimimist ja kasutamist riigipiiri ületamise kontrolli valdkonnas) artikli 7 lõikes 3 ja Euroopa Parlamendi ja nõukogu XX määruse XX (milles käsitletakse Schengeni infosüsteemi (SIS) loomist, toimimist ja kasutamist kriminaalasjades tehtavas politseikoostöös) artikli 7 lõikes 3; [ning pädevate asutuste loetelu vastavalt EESi loomist käsitleva määruse (EL) XX/XXXX artikli 8 lõikele 2]; [pädevate asutuste loetelu vastavalt ETIASe loomist käsitleva määruse (EL) XX/XXXX artiklile 11] ja [pädevate asutuste loetelu vastavalt ECRIS-TCN-süsteemi loomist käsitleva määruse XX/XXX artiklile 32};]

(nn)  tagab, et ameti veebisaidil avaldatakse korrapäraselt ajakohastatav nimekiri neist pädevatest asutustest, kellel on lubatud vahetult otsida SIS II sisestatud andmeid, vastavalt määruse (EÜ) nr 1987/2006 artikli 31 lõikele 8 ja otsuse 2007/533/JSK artikli 46 lõikele 8, koos nimekirjaga, milles on loetletud SIS II riigisiseste süsteemide (N.SIS II) asutused ja SIRENE bürood, millele on viidatud vastavalt määruse (EÜ) nr 1987/2006 artikli 7 lõikes 3 ja otsuse 2007/533/JSK artikli 7 lõikes 3 [või Euroopa Parlamendi ja nõukogu XX määruse XX (milles käsitletakse Schengeni infosüsteemi (SIS) loomist, toimimist ja kasutamist riigipiiri ületamise kontrolli valdkonnas ning millega muudetakse määrust (EL) nr 515/2014 ja tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 1987/2006) artikli 36 lõikega 8 ja Euroopa Parlamendi ja nõukogu XX määruse XX (milles käsitletakse Schengeni infosüsteemi (SIS) loomist, toimimist ja kasutamist kriminaalasjades tehtavas politseikoostöös ning millega muudetakse määrust (EL) nr 515/2014 ja tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 1986/2006, nõukogu otsus 2007/533/JSK ja komisjoni otsus 2010/261/EL) artikli 53 lõikega 8 koos nimekirjaga, milles on loetletud SIS II riigisiseste süsteemide (N.SIS II) asutused ja SIRENE bürood, millele on viidatud vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu XX määruse XX (milles käsitletakse Schengeni infosüsteemi (SIS) loomist, toimimist ja kasutamist riigipiiri ületamise kontrolli valdkonnas) artikli 7 lõikes 3 ja Euroopa Parlamendi ja nõukogu XX määruse XX (milles käsitletakse Schengeni infosüsteemi (SIS) loomist, toimimist ja kasutamist kriminaalasjades tehtavas politseikoostöös) artikli 7 lõikes 3; [ning pädevate asutuste loetelu vastavalt EESi loomist käsitleva määruse (EL) XX/XXXX artikli 8 lõikele 2]; [pädevate asutuste loetelu vastavalt ETIASe loomist käsitleva määruse (EL) XX/XXXX artiklile 11] ja [pädevate asutuste loetelu vastavalt ECRIS-TCN-süsteemi loomist käsitleva määruse XX/XXX artiklile 32};]

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

3.  Haldusnõukogu võib nõustada tegevdirektorit kõigis küsimustes, mis on rangelt seotud suuremahuliste IT-süsteemide arendamise või operatiivjuhtimisega, ning tegevuste puhul, mis on seotud teadusuuringute, katseprojektide, kontseptsioonitõenduste ja testimistoimingutega.

3.  Haldusnõukogu võib nõustada tegevdirektorit kõigis küsimustes, mis on rangelt seotud suuremahuliste IT-süsteemide arendamise või operatiivjuhtimisega, ning tegevuste puhul, mis on seotud teadusuuringute, katseprojektide ja kontseptsioonitõendustega.

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

1.  Haldusnõukogusse kuulub üks esindaja igast liikmesriigist ja kaks komisjoni esindajat, kes on kõik hääleõiguslikud vastavalt artiklile 20.

1.  Haldusnõukogusse kuulub üks esindaja igast liikmesriigist, kaks komisjoni esindajat ja üks Euroopa Parlamendi nimetatud liige, kes on kõik hääleõiguslikud vastavalt artiklile 20.

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

3.  Liikmete ja asendusliikmete ametiaeg on neli aastat ja seda võib pikendada. Ametiaja lõppemise või ametist lahkumise korral jäävad liikmed haldusnõukogu koosseisu, kuni nende volitusi pikendatakse või nad asendatakse.

3.  Liikmete ja asendusliikmete ametiaeg on neli aastat ja seda võib pikendada ühe korra. Ametiaja lõppemise või ametist lahkumise korral jäävad liikmed haldusnõukogu koosseisu, kuni nende volitusi pikendatakse või nad asendatakse.

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

4.  Ameti tegevuses osalevad Schengeni acquis’ rakendamise, kohaldamise ja arendamise ning Eurodaciga seotud meetmetega ühinenud riigid. Kõik nad nimetavad haldusnõukogusse ühe esindaja ja tema asendusliikme.

4.  Ameti tegevuses osalevad Schengeni acquis’ ning Dublini ja Eurodaciga seotud meetmete rakendamise, kohaldamise ja arendamisega ühinenud riigid. Kõik nad nimetavad haldusnõukogusse ühe esindaja ja tema asendusliikme.

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

3.  Haldusnõukogul on aastas vähemalt kaks korralist koosolekut. Lisaks sellele tuleb haldusnõukogu kokku esimehe algatusel, komisjoni taotlusel või vähemalt ühe kolmandiku liikmete taotlusel.

3.  Haldusnõukogul on aastas vähemalt kaks korralist koosolekut. Lisaks sellele tuleb haldusnõukogu kokku esimehe algatusel, komisjoni taotlusel, tegevdirektori taotlusel või vähemalt ühe kolmandiku liikmete taotlusel.

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Artiklit 38 kohaldatakse riikidele, kes on sõlminud liiduga mis tahes tüüpi assotsieerimislepingu Schengeni acquis’ ning Dublini ja Eurodaciga seotud meetmete rakendamise, kohaldamise ja arendamise kohta.

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

1.  Tegevdirektor juhib ametit. Tegevdirektor abistab haldusnõukogu ja on tema ees aruandekohustuslik. Tegevdirektor esitab Euroopa Parlamendile viimase taotluse korral aruande oma ülesannete täitmise kohta. Nõukogu võib paluda tegevdirektoril esitada aruande tema ülesannete täitmise kohta.

1.  Tegevdirektor juhib ja esindab ametit. Tegevdirektor abistab haldusnõukogu ja on tema ees aruandekohustuslik. Tegevdirektor esitab Euroopa Parlamendile viimase taotluse korral aruande oma ülesannete täitmise kohta ja kooskõlas artikli 42 lõikega 12 kohaldab Euroopa Parlament tema suhtes iga-aastast eelarve täitmisele heakskiidu andmise menetlust. Euroopa Parlament ja nõukogu võivad paluda tegevdirektoril esitada aruande tema ülesannete täitmise kohta.

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

1 a.  Tegevdirektor ja tegevdirektori asetäitja on oma ülesannete täitmisel sõltumatud. Ilma et see piiraks komisjoni ja haldusnõukogu vastavat pädevust, ei küsi ega saa tegevdirektor ja tegevdirektori asetäitja juhiseid üheltki valitsuselt ega muult organilt.

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

2.  Tegevdirektor on ameti seaduslik esindaja.

välja jäetud

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(g)  koostada tegevuskava sise- või välisauditiaruannete ja hindamiste ning Euroopa Pettustevastase Ameti juurdluste järelduste põhjal järelmeetmete võtmiseks ning anda komisjonile kaks korda aastas ja haldusnõukogule korrapäraselt aru tehtud edusammude kohta;

(g)  koostada tegevuskava sise- või välisauditiaruannete ja hindamiste ning Euroopa Pettustevastase Ameti [ja Euroopa Prokuratuuri] juurdluste järelduste põhjal järelmeetmete võtmiseks ning anda komisjonile kaks korda aastas ja haldusnõukogule korrapäraselt aru tehtud edusammude kohta;

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(h)  kaitsta liidu finantshuve, kohaldades ennetusmeetmeid pettuste, korruptsiooni ja muu ebaseadusliku tegevuse vastu võitlemiseks, ilma et see piiraks OLAFi juurdluspädevust, tehes tulemuslikke kontrolle, nõudes eeskirjade eiramise avastamise korral tagasi alusetult makstud summad ning kohaldades vajaduse korral tõhusaid, proportsionaalseid ja hoiatavaid haldus- ja rahalisi karistusi;

(h)  kaitsta liidu finantshuve, kohaldades ennetusmeetmeid pettuste, korruptsiooni ja muu ebaseadusliku tegevuse vastu võitlemiseks, ilma et see piiraks [Euroopa Prokuratuuri ja] OLAFi juurdluspädevust, tehes tulemuslikke kontrolle, nõudes eeskirjade eiramise avastamise korral tagasi alusetult makstud summad ning kohaldades vajaduse korral tõhusaid, proportsionaalseid ja hoiatavaid haldus- ja rahalisi karistusi;

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(i)  koostada ameti pettustevastane strateegia ning esitada see haldusnõukogule heakskiitmiseks;

(i)  koostada ameti pettustevastane strateegia, esitada see haldusnõukogule heakskiitmiseks ning jälgida, et seda rakendataks nõuetekohaselt ja õigeaegselt;

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(r)  valmistada ette vajalikud turvameetmed, sealhulgas turbeplaani, samuti talitluspidevuse kava ja avariitaastekava ning esitada need haldusnõukogule vastuvõtmiseks;

(r)  valmistada ette vajalikud turvameetmed, mis hõlmab turbeplaane ja nõuetekohase infoturbe riskihalduse protsessi rakendamist, samuti talitluspidevuse kava ja avariitaastekava ning esitada need haldusnõukogule vastuvõtmiseks;

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

1.  Tegevdirektori nimetab ametisse haldusnõukogu komisjoni esitatud kandidaatide nimekirjast pärast avatud ja läbipaistvat valikumenetlust. Valikumenetluses peab olema ette nähtud osalemiskutse avaldamine Euroopa Liidu Teatajas ja mujal. Haldusnõukogu nimetab tegevdirektori ametisse tema isiklike saavutuste, suuremahuliste IT-süsteemide alase kogemuse, haldus-, finants- ja juhtimisoskuse ning andmekaitsealaste teadmiste põhjal. Haldusnõukogu teeb oma otsuse tegevdirektori ametisse nimetamise kohta kõikide hääleõiguslike liikmete kahekolmandikulise häälteenamusega.

1.  Tegevdirektori nimetab ametisse haldusnõukogu komisjoni esitatud vähemalt kolme kandidaadiga nimekirjast pärast avatud ja läbipaistvat valikumenetlust. Valikumenetluses peab olema ette nähtud osalemiskutse avaldamine Euroopa Liidu Teatajas ja mujal. Haldusnõukogu nimetab tegevdirektori ametisse tema pädevuse, dokumenteeritud kõrgetasemelise haldus- ja juhtimisoskuse, suuremahuliste IT-süsteemide alase kogemuse, haldus-, finants- ja juhtimisoskuse ning andmekaitsealaste teadmiste põhjal.

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

2.  Enne ametisse nimetamist kutsutakse haldusnõukogu valitud kandidaat Euroopa Parlamendi pädeva(te) komisjoni(de) ette esinema ja komisjoni(de) liikmete küsimustele vastama. Pärast nimetatud esinemist võtab Euroopa Parlament vastu arvamuse valitud kandidaadi kohta ja saadab selle haldusnõukogule. Haldusnõukogu teatab Euroopa Parlamendile, kuidas tema arvamust on arvesse võetud. Arvamust käsitatakse kuni kandidaadi ametisse nimetamiseni isikliku ja konfidentsiaalsena.

2.  Enne ametisse nimetamist kutsutakse komisjoni esitatud kandidaadid Euroopa Parlamendi pädeva(te) komisjoni(de) ette esinema ja komisjoni(de) liikmete küsimustele vastama. Pärast nimetatud esinemist võtab Euroopa Parlament vastu arvamuse, milles ta esitab oma seisukoha ja võib teatada, millist kandidaati ta eelistab.

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

2 a.  Neid seisukohti arvesse võttes nimetab haldusnõukogu tegevdirektori ametisse. Haldusnõukogu teeb oma otsuse kõikide hääleõiguslike liikmete kahekolmandikulise häälteenamusega.

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

2 b.  Kui haldusnõukogu otsustab ametisse nimetada muu kandidaadi kui selle, keda eelistas Euroopa Parlament, teavitab haldusnõukogu Euroopa Parlamenti ja nõukogu kirjalikult sellest, kuidas Euroopa Parlamendi arvamust arvesse võeti.

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

3.  Tegevdirektori ametiaeg on viis aastat. Selle aja lõpuks viib komisjon läbi hindamise, milles võetakse arvesse tegevdirektori tegevusele antud hinnangut ning ameti edasisi ülesandeid ja probleeme.

3.  Tegevdirektori ametiaeg on viis aastat. Selle aja lõpuks viib haldusnõukogu komisjoniga tihedalt konsulteerides läbi hindamise, milles võetakse arvesse tegevdirektori tegevusele antud hinnangut ning ameti edasisi ülesandeid ja probleeme.

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Artikkel 22 a

Tegevdirektori asetäitja

1.   Tegevdirektorit abistab tegevdirektori asetäitja. Kui tegevdirektor puudub või ei saa oma kohustusi täita, täidab tema ülesandeid tegevdirektori asetäitja.

2.   Tegevdirektori asetäitja nimetatakse ametisse haldusnõukogu poolt tegevdirektori ettepaneku alusel. Tegevdirektori asetäitja nimetatakse ametisse tema pädevuse ning nõuetekohase haldus- ja juhtimisoskuse, sealhulgas asjakohase erialase kogemuse põhjal. Tegevdirektor esitab tegevdirektori asetäitja ametikohale vähemalt kolm kandidaati. Haldusnõukogu teeb oma otsuse kõikide hääleõiguslike liikmete kahekolmandikulise häälteenamusega. Haldusnõukogul on õigus tegevdirektori asetäitja ametist vabastada otsusega, mis on vastu võetud kõikide hääleõiguslike liikmete kahekolmandikulise häälteenamusega.

3.   Tegevdirektori asetäitja ametiaeg on viis aastat. Haldusnõukogu võib ametiaega ühe korra kuni viieks aastaks pikendada.

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Iga liikmesriik, kelle suhtes on liidu õiguse alusel siduv mõni õigusakt, mis reguleerib konkreetse suuremahulise IT-süsteemi väljatöötamist, loomist, toimimist ja kasutamist, ning samuti komisjon nimetavad asjaomase suuremahulise IT-süsteemi nõuanderühma ühe liikme nelja-aastaseks tähtajaks, mida võib ühe korra pikendada.

Iga liikmesriik, kelle suhtes on liidu õiguse alusel siduv mõni õigusakt, mis reguleerib konkreetse suuremahulise IT-süsteemi väljatöötamist, loomist, toimimist ja kasutamist, ning samuti komisjon ja Schengeni acquis’ ning Dublini ja Eurodaciga seotud meetmete rakendamise, kohaldamise ja edasiarendamisega ühinenud riigid nimetavad asjaomase suuremahulise IT-süsteemi nõuanderühma ühe liikme nelja-aastaseks tähtajaks, mida võib ühe korra pikendada.

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Kui Taani otsustab Taani seisukohta käsitleva protokolli nr 22 artikli 4 alusel rakendada oma siseriiklikus õiguses õigusakti, mis reguleerib mõne suuremahulise IT-süsteemi väljatöötamist, loomist, toimimist ja kasutamist, nimetab ka Taani asjaomase suuremahulise IT-süsteemi nõuanderühma ühe liikme.

välja jäetud

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

6.  Arvamusi koostades teevad iga nõuanderühma liikmed kõik endast sõltuva konsensuse saavutamiseks. Kui konsensust ei saavutata, koostatakse liikmete enamuse seisukohta kajastav põhjendatud arvamus. Samuti lisatakse vähemuse põhjendatud seisukoht. Sel eesmärgil kohaldatakse artikli 20 lõikeid 3 ja 4. Liikmed, kes esindavad riike, mis on ühinenud Schengeni acquis’ rakendamise, kohaldamise ja edasiarendamise ning Eurodaciga seotud meetmetega, võivad avaldada arvamust küsimustes, milles neil ei ole õigust hääletada.

6.  Arvamusi koostades teevad iga nõuanderühma liikmed kõik endast sõltuva konsensuse saavutamiseks. Kui konsensust ei saavutata, koostatakse liikmete enamuse seisukohta kajastav põhjendatud arvamus. Samuti lisatakse vähemuse põhjendatud seisukoht. Sel eesmärgil kohaldatakse artikli 20 lõikeid 3 ja 4. Liikmed, kes esindavad riike, mis on ühinenud Schengeni acquis’ ning Dublini ja Eurodaciga seotud meetmete rakendamise, kohaldamise ja edasiarendamisega, võivad avaldada arvamust küsimustes, milles neil ei ole õigust hääletada.

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

7.  Iga liikmesriik ja iga riik, mis on ühinenud Schengeni acquis’ rakendamise, kohaldamise ja edasiarendamise ning Eurodaciga seotud meetmetega, aitab kaasa nõuanderühmade tegevusele.

7.  Iga liikmesriik ja iga riik, mis on ühinenud Schengeni acquis’ ning Dublini ja Eurodaciga seotud meetmete rakendamise, kohaldamise ja edasiarendamisega, aitab kaasa nõuanderühmade tegevusele.

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

5.  Komisjon ja liikmesriigid võivad ametisse ajutiselt lähetada ametnikke või riiklikke eksperte. Haldusnõukogu võtab vastu otsuse, milles sätestatakse riikide ekspertide ametisse lähetamise eeskirjad.

5.  Komisjon ja liikmesriigid võivad ameti taotluse korral ametisse ajutiselt lähetada ametnikke või riiklikke eksperte. Haldusnõukogu võtab vastu otsuse, milles sätestatakse riikide ekspertide ametisse lähetamise eeskirjad.

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Haldusnõukogu liikmed, tegevdirektor ja nõuanderühmade liikmed kohustuvad tegutsema avalikes huvides. Selleks esitavad nad igal aastal kirjaliku avaliku kinnituse selle kohustuse võtmise kohta.

Haldusnõukogu liikmed, tegevdirektor, tegevdirektori asetäitja ja nõuanderühmade liikmed kohustuvad tegutsema avalikes huvides. Selleks esitavad nad igal aastal kirjaliku avaliku kinnituse selle kohustuse võtmise kohta ja see avaldatakse ameti veebisaidil.

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Haldusnõukogu liikmete nimekiri avaldatakse ameti veebilehel.

Haldusnõukogu liikmete ja nõuanderühmade liikmete nimekiri avaldatakse ameti veebisaidil.

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

2.  Ameti asukohaliikmesriigid tagavad võimalikult head tingimused ameti nõuetekohaseks toimimiseks, sealhulgas Euroopale orienteeritud mitmekeelse koolihariduse ja asjakohased transpordiühendused.

2.  Ameti asukohaliikmesriigid tagavad võimalikult head tingimused ameti nõuetekohaseks toimimiseks, sealhulgas ka Euroopale orienteeritud mitmekeelse koolihariduse ja asjakohased transpordiühendused.

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

4.  Ameti tegevuseks vajalikke tõlketeenuseid osutab Euroopa Liidu Asutuste Tõlkekeskus.

4.  Ameti tegevuseks vajalikke tõlketeenuseid osutab Euroopa Liidu Asutuste Tõlkekeskus või osutavad muud tõlketeenuse osutajad kooskõlas liidu hanke-eeskirjadega ning asjakohastes finantseeskirjades ette nähtud piirides.

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

2.  Haldusnõukogu võtab vastu üksikasjalikud eeskirjad määruse (EÜ) nr 1049/2001 kohaldamiseks. Tegevdirektori ettepaneku põhjal võtab haldusnõukogu määruse (EÜ) nr 1049/2001 kohaselt vastu eeskirjad ameti dokumentidele juurdepääsu kohta.

2.  Haldusnõukogu võtab vastu üksikasjalikud eeskirjad määruse (EÜ) nr 1049/2001 kohaldamiseks. Tegevdirektori ettepaneku põhjal võtab haldusnõukogu määruse (EÜ) nr 1049/2001 kohaselt viivitamata vastu eeskirjad ameti dokumentidele juurdepääsu kohta.

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

4.  Amet edastab teavet vastavalt õigusaktidele, mis reguleerivad suuremahuliste IT-süsteemide väljatöötamist, loomist, toimimist ja kasutamist, ja võib oma pädevusse kuuluvates valdkondades teha omal algatusel teavitustoiminguid. Eelkõige tagab ta, et lisaks artikli 15 lõike 1 punktides r, s, ii, jj, [kk], [ll] ja [mm] ning artikli 42 lõikes 9 osutatud teabe avaldamisele antakse üldsusele ja kõigile huvitatud isikutele kiiresti objektiivset, täpset, usaldusväärset, põhjalikku ja hõlpsasti arusaadavat teavet ameti tegevuse kohta. Teavitustoimingute jaoks vahendite eraldamine ei tohi kahjustada artiklites 3–12 osutatud ameti ülesannete tulemuslikku täitmist. Teavitustoimingud sooritatakse kooskõlas haldusnõukogus vastu võetud asjakohaste teavitus- ja levitamiskavadega.

4.  Amet edastab teavet vastavalt õigusaktidele, mis reguleerivad suuremahuliste IT-süsteemide väljatöötamist, loomist, toimimist ja/või kasutamist, ja võib oma pädevusse kuuluvates valdkondades teha omal algatusel teavitustoiminguid. Eelkõige tagab ta, et lisaks artikli 15 lõike 1 punktides r, s, ii, jj, [kk], [ll] ja [mm] ning artikli 42 lõikes 9 osutatud teabe avaldamisele antakse üldsusele ja kõigile huvitatud isikutele kiiresti objektiivset, täpset, usaldusväärset, põhjalikku ja hõlpsasti arusaadavat teavet ameti tegevuse kohta. Teavitustoimingute jaoks vahendite eraldamine ei tohi kahjustada artiklites 3–12 osutatud ameti ülesannete tulemuslikku täitmist. Teavitustoimingud sooritatakse kooskõlas haldusnõukogus vastu võetud asjakohaste teavitus- ja levitamiskavadega.

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

1.  Ilma et see piiraks sellistes õigusaktides sätestatud andmekaitsenormide kohaldamist, mis reguleerivad suuremahuliste IT-süsteemide väljatöötamist, loomist, toimimist ja kasutamist, kehtib isikuandmete töötlemisel ametis määrus (EÜ) nr 45/2001 [määrus (EL) XX/2018 isikuandmete kaitse kohta liidu institutsioonides ja organites].

1.  Isikuandmete töötlemisel ametis kehtib määrus (EÜ) nr 45/2001 [määrus (EL) XX/2018 isikuandmete kaitse kohta liidu institutsioonides ja organites].

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

2.  Kui amet töötleb isikuandmeid lõike 1 punktis a osutatud otstarbel, kohaldatakse andmekaitse ja andmete turbe erisätteid, mis on sätestatud vastavates õigusaktides, mis reguleerivad ameti hallatavate suuremahuliste IT-süsteemide väljatöötamist, loomist, toimimist ja kasutamist.

2.  Kui amet töötleb isikuandmeid lõike 1 punktis a osutatud otstarbel, kohaldatakse andmekaitse ja andmete turbe erisätteid, mis on sätestatud vastavates õigusaktides, mis reguleerivad ameti hallatavate suuremahuliste IT-süsteemide väljatöötamist, loomist, toimimist ja kasutamist. Igal juhul on vastavalt määrusele (EÜ) nr 45/2001 igal andmesubjektil õigus esitada kaebus Euroopa Andmekaitseinspektorile ja õigus õiguskaitsevahendile Euroopa Liidu Kohtus, sealhulgas õigus saada ametilt hüvitist, kui andmesubjekt on seisukohal, et temaga seotud isikuandmete töötlemine rikub asjaomaseid konkreetseid sätteid.

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

2.  Turvaeeskirjad võtab vastu haldusnõukogu pärast komisjoni heakskiitu. Amet võib võtta kõik vajalikud meetmed, et hõlbustada oma ülesannetega seotud teabe vahetamist komisjoni ja liikmesriikidega ning vajaduse korral asjaomaste liidu ametitega. Amet arendab ja käitab infosüsteemi, mis võimaldab vahetada nende osalejatega salastatud teavet kooskõlas nõukogu otsusega 2013/488/EL ja komisjoni otsusega (EL, Euratom) 2015/444. Haldusnõukogu otsustab käesoleva määruse artikli 2 ja artikli 15 lõike 1 punkti y kohaselt, milline peab olema ameti sisestruktuur, et asjakohased turvapõhimõtted oleksid täidetud.

2.  Turvaeeskirjad võtab vastu haldusnõukogu pärast tihedat konsulteerimist komisjoniga. Amet võib võtta kõik vajalikud meetmed, et hõlbustada oma ülesannetega seotud teabe vahetamist komisjoni ja liikmesriikidega ning vajaduse korral asjaomaste liidu ametitega. Amet arendab ja käitab infosüsteemi, mis võimaldab vahetada nende osalejatega salastatud teavet kooskõlas nõukogu otsusega 2013/488/EL ja komisjoni otsusega (EL, Euratom) 2015/444. Haldusnõukogu otsustab käesoleva määruse artikli 2 ja artikli 15 lõike 1 punkti y kohaselt, milline peab olema ameti sisestruktuur, et asjakohased turvapõhimõtted oleksid täidetud.

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

1.  Hiljemalt viis aastat pärast käesoleva määruse jõustumist ja seejärel iga viie aasta tagant hindab komisjon ameti töö tulemuslikkust, lähtudes tema eesmärkidest, volitustest, ülesannetest ja asukohtadest, võttes aluseks komisjoni suunised. Selle hindamise käigus vaadeldakse ka ameti panust koordineeritud, kulutõhusa ja sidusa IT-keskkonna väljaarendamisse liidu tasandil justiits- ja siseküsimuste valdkonna poliitikat toetavate suuremahuliste IT-süsteemide haldamiseks. Hindamisel selgitatakse eelkõige välja, kas oleks vaja muuta ameti volitusi, ja hinnatakse sellise võimaliku muudatuse finantsmõju.

1.  Hiljemalt ... [neli aastat pärast käesoleva määruse jõustumist] ja seejärel iga viie aasta tagant hindab komisjon haldusnõukoguga konsulteerides ameti töö tulemuslikkust. Hindamisel analüüsitakse käesoleva määruse sätete rakendamist ning seda, kuidas ja mil määral aitab amet mõjusalt kaasa vabadusel, turvalisusel ja õigusel rajaneva ala suuremahuliste IT-süsteemide operatiivjuhtimisele ja täidab käesolevas määruses sätestatud ülesandeid. Selle hindamise käigus vaadeldakse ka ameti panust koordineeritud, kulutõhusa ja sidusa IT-keskkonna väljaarendamisse liidu tasandil justiits- ja siseküsimuste valdkonna poliitikat toetavate suuremahuliste IT-süsteemide haldamiseks. Hindamisel selgitatakse eelkõige välja, kas oleks vaja muuta ameti volitusi, ja hinnatakse sellise võimaliku muudatuse finantsmõju. Haldusnõukogu võib anda komisjonile soovitusi käesoleva määruse muutmise kohta.

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

1.  Amet teeb käesoleva määrusega reguleeritud küsimustes koostööd komisjoni, teiste liidu institutsioonide ja muude liidu organite, asutuste ja ametitega, eelkõige nendega, mis on asutatud vabadusel, turvalisusel ja õigusel rajaneva ala valdkonnas, ja iseäranis Euroopa Liidu Põhiõiguste Ametiga.

1.  Amet teeb käesoleva määrusega reguleeritud küsimustes koostööd komisjoni, teiste liidu institutsioonide ja muude liidu organite, asutuste ja ametitega, eelkõige nendega, mis on asutatud vabadusel, turvalisusel ja õigusel rajaneva ala valdkonnas, ja iseäranis Euroopa Liidu Põhiõiguste Ametiga, et saavutada kooskõlastamine ja rahaline sääst, vältida dubleerimist ning edendada koostoimet ja tegevuse vastastikust täiendavust.

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

3.  Samuti peab amet võrguturbe küsimustes vajaduse korral nõu Euroopa Liidu Võrgu- ja Infoturbeametiga ja järgib tema soovitusi.

3.  Samuti peab amet võrgu- ja infoturbe küsimustes nõu Euroopa Liidu Võrgu- ja Infoturbeametiga ja järgib tema soovitusi.

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

4.  Koostöö liidu organite, asutuste ja ametitega toimub töökorra raames. Töökord peab saama komisjonilt eelnevalt heakskiidu. Töökorraga võidakse ette näha teenuste jagamine ametite vahel nende vastavate volituste piires ja ilma et see piiraks nende põhiülesannete täitmist, kui see on asjakohane kas nende asukohtade lähedusest või poliitikavaldkondadest tingituna.

4.  Koostöö liidu organite, asutuste ja ametitega toimub töökorra raames. Töökord lepitakse kokku pärast tihedat konsulteerimist komisjoniga. Töökorraga võidakse ette näha teenuste jagamine ametite vahel nende vastavate volituste piires ja ilma et see piiraks nende põhiülesannete täitmist, kui see on asjakohane kas nende asukohtade lähedusest või poliitikavaldkondadest tingituna. Töökorras kehtestatakse kulude katmise mehhanismid.

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Schengeni acquis’ rakendamise, kohaldamise ja edasiarendamisega ning Eurodaciga seotud meetmetega ühinenud riikide osalus

Schengeni acquis’ ning Dublini ja Eurodaciga seotud meetmete rakendamise, kohaldamise ja edasiarendamisega ühinenud riikide osalus

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

1.  Amet on osalemiseks avatud nendele kolmandatele riikidele, kes on sõlminud liiduga vastavad assotsiatsioonilepingud.

1.  Amet on osalemiseks avatud nendele kolmandatele riikidele, kes on sõlminud liiduga mis tahes tüüpi assotsieerimislepingu Schengeni acquis’ ning Dublini ja Eurodaciga seotud meetmete rakendamise, kohaldamise ja edasiarendamise kohta.

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

2.  Punktis 1 osutatud assotsiatsioonilepingute asjaomaste sätete alusel töötatakse välja kord, millega nähakse ette eelkõige Schengeni acquis’ rakendamise, kohaldamise ja edasiarendamise ning Eurodaciga seotud meetmetega ühinenud riikide ameti töös osalemise laad ja ulatus ning üksikasjalikud eeskirjad, sealhulgas sätted osamaksu, töötajate ja hääleõiguse kohta.

2.  Lõikes 1 osutatud assotsieerimislepingute asjaomaste sätete alusel töötatakse välja kord, millega nähakse ette eelkõige lõikes 1 osutatud kolmandate riikide ameti töös osalemise laad ja ulatus ning üksikasjalikud eeskirjad, sealhulgas sätted osamaksu, töötajate ja hääleõiguse kohta.

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Artikkel 38 a

Töökord rahvusvaheliste organisatsioonide ja muude asjaomaste üksustega

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Amet võib, kui see ülesannete täitmiseks vajalik, ja pärast komisjoniga konsulteerimist luua ja hoida töökorra kokkuleppimise kaudu suhteid rahvusvaheliste organisatsioonide ja neile alluvate rahvusvaheliste avalik-õiguslike asutuste või muude asjaomaste üksuste või organitega, mis on loodud kahe või enama riigi vahelise lepinguga või selle alusel.

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

5.  Järgmise aasta tööprogrammis esitatakse üksikasjalikud eesmärgid ja oodatavad tulemused, sealhulgas tulemuslikkuse näitajad. Samuti sisaldab see rahastatavate meetmete kirjeldust koos igale meetmele eraldatavate rahaliste vahendite ja inimressurssidega vastavalt tegevuspõhise eelarvestamise ja juhtimise põhimõtetele. Aasta tööprogramm peab olema kooskõlas lõikes 6 osutatud mitmeaastase tööprogrammiga. Selles näidatakse selgelt ära ülesanded, mis võrreldes eelmise eelarveaastaga on lisatud või välja jäetud või mida on muudetud. Kui ametile antakse mõni uus ülesanne, muudab haldusnõukogu vastuvõetud aasta tööprogrammi. Kõik aasta tööprogrammi olulised muudatused kinnitatakse sama korra kohaselt nagu algne aasta tööprogramm. Haldusnõukogu võib delegeerida tegevdirektorile õiguse teha aasta tööprogrammis vähetähtsaid muudatusi.

5.  Järgmise aasta tööprogrammis esitatakse üksikasjalikud eesmärgid ja oodatavad tulemused, sealhulgas tulemuslikkuse näitajad tulemuspõhise eelarvestamise põhimõtte kohaselt. Samuti sisaldab see rahastatavate meetmete kirjeldust koos igale meetmele eraldatavate rahaliste vahendite ja inimressurssidega vastavalt tegevuspõhise eelarvestamise ja juhtimise põhimõtetele. Aasta tööprogramm peab olema kooskõlas lõikes 6 osutatud mitmeaastase tööprogrammiga. Selles näidatakse selgelt ära ülesanded, mis võrreldes eelmise eelarveaastaga on lisatud või välja jäetud või mida on muudetud. Kui ametile antakse mõni uus ülesanne, muudab haldusnõukogu vastuvõetud aasta tööprogrammi. Sellega seoses kaalutakse alati enne rahaliste lisavahendite eraldamist tegevusprioriteetide muutmist. Kõik aasta tööprogrammi olulised muudatused kinnitatakse sama korra kohaselt nagu algne aasta tööprogramm. Haldusnõukogu võib delegeerida tegevdirektorile õiguse teha aasta tööprogrammis vähetähtsaid muudatusi.

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

1.  Igal aastal koostab tegevdirektor ameti tehtavaid tegevusi arvesse võttes ameti järgmise eelarveaasta tulude ja kulude eelarvestuse projekti koos ametikohtade loeteluga ning edastab selle haldusnõukogule.

1.  Igal aastal koostab tegevdirektor tulemuspõhise eelarvestamise põhimõtet järgides ning ameti tegevusi, eesmärke ja oodatavaid tulemusi arvesse võttes ameti järgmise eelarveaasta tulude ja kulude eelarvestuse projekti koos ametikohtade loeteluga ning edastab selle haldusnõukogule.

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

2.  Haldusnõukogu võtab tegevdirektori koostatud eelarvestuse projekti põhjal vastu ameti järgmise eelarveaasta tulude ja kulude eelarvestuse projekti koos ametikohtade loetelu projektiga. Haldusnõukogu saadab need ühtse programmdokumendi osana iga aasta 31. jaanuariks komisjonile ja riikidele, mis on ühinenud Schengeni acquis’ rakendamise, kohaldamise ja edasiarendamisega ning Eurodaciga seotud meetmetega.

2.  Haldusnõukogu võtab tegevdirektori koostatud eelarvestuse projekti põhjal vastu ameti järgmise eelarveaasta tulude ja kulude eelarvestuse projekti koos ametikohtade loetelu projektiga. Amet saadab need ühtse programmdokumendi osana iga aasta 31. jaanuariks komisjonile ja riikidele, mis on ühinenud Schengeni acquis’ ning Dublini ja Eurodaciga seotud meetmete rakendamise, kohaldamise ja edasiarendamisega.

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(d a)  liidu institutsioonide, organite, asutuste ja ametite maksed neile artiklis 37 viidatud töökorra kohaselt osutatud teenuste kulude katmiseks;

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

4.  Amet esitab aasta N eelarvehalduse ja finantsjuhtimise aruande Euroopa Parlamendile, nõukogule, kontrollikojale ja komisjonile 31. märtsiks aastal N+1.

4.  Tegevdirektor esitab aasta N eelarvehalduse ja finantsjuhtimise aruande Euroopa Parlamendile, nõukogule, kontrollikojale ja komisjonile 31. märtsiks aastal N+1.

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Amet võtab vastu sise-eeskirjad, millega kohustatakse ameti organite liikmeid ja töötajaid vältima oma teenistus- või ametiajal olukordi, mis võivad põhjustada huvide konflikti, ning sellistest olukordadest teada andma.

Amet võtab vastu sise-eeskirjad, millega kohustatakse ameti organite liikmeid ja töötajaid vältima oma teenistus- või ametiajal ja selle järel olukordi, mis võivad põhjustada huvide konflikti, ning sellistest olukordadest teada andma. Asjaomaste sise-eeskirjade tõsisest rikkumisest teavitatakse Euroopa Parlamenti ja komisjoni, järgides väidetava rikkumise suhtes kohaldatavaid konfidentsiaalsuseeskirju.

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

3.  OLAF võib määruses (EL, Euratom) nr 883/2013 ja nõukogu määruses (Euratom, EÜ) nr 2185/96⁹⁴ sätestatud korra kohaselt teostada uurimisi, sealhulgas kohapealseid kontrolle ja inspekteerimisi, et teha kindlaks, kas seoses ameti rahastatud toetuse või lepinguga on esinenud pettust, korruptsiooni või muud liidu finantshuve kahjustavat ebaseaduslikku tegevust.

3.  [Euroopa Prokuratuur,] OLAF [või mõlemad] võivad määruses (EL, Euratom) nr 883/2013 ja nõukogu määruses (Euratom, EÜ) nr 2185/96⁹⁴ sätestatud korra kohaselt teostada uurimisi, sealhulgas kohapealseid kontrolle ja inspekteerimisi, et teha kindlaks, kas seoses ameti rahastatud toetuse või lepinguga on esinenud pettust, korruptsiooni või muud liidu finantshuve kahjustavat ebaseaduslikku tegevust.

__________________

__________________

⁹⁴ Nõukogu 11. novembri 1996. aasta määrus (Euratom, EÜ) nr 2185/96, mis käsitleb komisjoni tehtavat kohapealset kontrolli ja inspekteerimist, et kaitsta Euroopa ühenduste finantshuve pettuste ja igasuguse muu eeskirjade eiramiste eest (EÜT L 292, 15.11.1996, lk 2).

⁹⁴ Nõukogu 11. novembri 1996. aasta määrus (Euratom, EÜ) nr 2185/96, mis käsitleb komisjoni tehtavat kohapealset kontrolli ja inspekteerimist, et kaitsta Euroopa ühenduste finantshuve pettuste ja igasuguse muu eeskirjade eiramiste eest (EÜT L 292, 15.11.1996, lk 2).

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Määruse (EL) nr 1077/2011 artikli 18 alusel ametisse nimetatud eu-LISA tegevdirektorile antakse tema ametiaja lõpuni käesoleva määruse artiklis 21 sätestatud tegevdirektori ülesanded.

Määruse (EL) nr 1077/2011 artikli 18 alusel ametisse nimetatud eu-LISA tegevdirektorile antakse tema ametiaja lõpuni käesoleva määruse artiklis 21 sätestatud ameti tegevdirektori ülesanded. Tema muud lepingutingimused ei muutu. Kui otsus, millega pikendatakse tegevdirektori volitusi kooskõlas määruse (EL) nr 1077/2011 artikli 18 lõikega 4, tehakse enne käesoleva määruse jõustumist, pikendatakse ametiaega automaatselt kuni 31. oktoobrini 2022.

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Haldusnõukogu poolt vastu võetud sise-eeskirjade jõusse jäämine

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Haldusnõukogu poolt määruse (EL) nr 1077/2011 alusel vastu võetud sise-eeskirjad ja meetmed jäävad jõusse pärast käesoleva määruse jõustumist, ilma et see piiraks nendes käesoleva määrusega nõutavate muudatuste tegemist.

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(19)  Samuti peaks amet pakkuma liikmesriikidele vajaduspõhist tuge erakorraliste julgeoleku või rändega seotud vajaduste korral. Eriti juhul, kui mõni liikmesriik seisab oma välispiiride mõnel alal silmitsi spetsiifilise ja ebaproportsionaalse rändesurvega, mida iseloomustab suur rändajate sissevool, peaksid liikmesriigid saama tugineda suuremale tehnilisele ja operatiivtoele. Esmase vastuvõtu piirkondades peaksid sellist tuge pakkuma asjaomaste liidu ametite ekspertidest moodustatud rändehalduse tugirühmad. Kui sellisel juhul vajatakse eu-LISA hallatavate suuremahuliste IT-süsteemidega seotud küsimustes tema tuge, peaks komisjon saatma ametile vastavasisulise taotluse.

(19)  Samuti peaks amet pakkuma liikmesriikidele vajaduspõhist tuge erakorraliste julgeoleku või rändega seotud vajaduste korral. Eriti juhul, kui mõni liikmesriik seisab oma välispiiride mõnel alal silmitsi spetsiifilise ja ebaproportsionaalse rändesurvega, mida iseloomustab suur rändajate sissevool, peaksid liikmesriigid saama tugineda suuremale tehnilisele ja operatiivtoele. Esmase vastuvõtu piirkondades peaksid sellist tuge pakkuma asjaomaste liidu ametite ekspertidest moodustatud rändehalduse tugirühmad. Kui sellisel juhul vajatakse eu-LISA hallatavate suuremahuliste IT-süsteemidega seotud küsimustes tema tuge, peaks komisjon saatma ametile vastavasisulise taotluse. Niisugusel juhul peaks kõik tekkinud kulud katma amet. Ameti eelarve peaks sisaldama eraldi eelarverida, mis on ette nähtud ainult selleks otstarbeks ja mis on lisaks igapäevaseks tööks eraldatud rahalistele vahenditele.

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(34)  Oma eesmärkide ja ülesannete täitmisel peaks ametil olema lubatud teha koostööd liidu institutsioonide, organite, asutuste ja ametitega, eeskätt nendega, kes tegutsevad vabadusel, turvalisusel ja õigusel rajaneval alal, käesoleva määruse ja ameti hallatavate suuremahuliste IT-süsteemide arendamist, loomist, toimimist ja kasutamist reguleerivate õigusaktidega hõlmatud küsimustes, liidu õiguse ja põhimõtete kohaselt kokku lepitud töökorra ja igaühe vastava pädevuse raames. Nimetatud töökorrad peaks komisjon eelnevalt heaks kiitma. Samuti peaks amet võtma arvesse Euroopa Võrgu- ja Infoturbeameti võrguturbealaseid soovitusi ning võtma vajaduse korral soovitustest tulenevaid meetmeid.

(34)  Oma eesmärkide, samuti kooskõlastamise ja rahalise säästu saavutamiseks, dubleerimise vältimiseks ning koostoime ja vastastikuse täiendavuse tagamiseks peaks ametil olema lubatud teha oma ülesannete täitmiseks vajalikul määral koostööd liidu institutsioonide, organite, asutuste ja ametitega, eeskätt nendega, kes tegutsevad vabadusel, turvalisusel ja õigusel rajaneval alal, käesoleva määruse ja ameti hallatavate suuremahuliste IT-süsteemide arendamist, loomist, toimimist ja kasutamist reguleerivate õigusaktidega hõlmatud küsimustes, liidu õiguse ja põhimõtete kohaselt kokku lepitud töökorra ja igaühe vastava pädevuse raames. Nimetatud töökorrad peaks komisjon eelnevalt heaks kiitma. Samuti peaks amet võtma arvesse Euroopa Võrgu- ja Infoturbeameti võrguturbealaseid soovitusi ning võtma vajaduse korral soovitustest tulenevaid meetmeid.

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(g a)  komisjonile ja asjaomastele liidu detsentraliseeritud asutustele piisavate statistiliste andmete esitamise.

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

4.  Kui haldusnõukogu on teinud otsuse, võib amet käesoleva määruse ja ameti juhitavate suuremahuliste IT-süsteemide arendamist, loomist, toimimist ja kasutamist reguleerivate õigusaktidega hõlmatud küsimustes kavandada ja rakendada testimistoiminguid.

4.  Kui haldusnõukogu on teinud otsuse, võib amet käesoleva määruse ja ameti juhitavate suuremahuliste IT-süsteemide arendamist, loomist, toimimist ja kasutamist reguleerivate õigusaktidega hõlmatud küsimustes kavandada ja rakendada testimistoiminguid. Amet tagab testimistoimingute piisava kvaliteeditaseme ja katab kõik asjaomased kulud.

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

1.  Ametilt võidakse paluda, et ta annaks liikmesriikidele nõu riigisiseste süsteemide kesksüsteemidega ühendamise kohta ja pakuks liikmesriikidele vajaduspõhist tuge. Taotlused vajaduspõhise abi saamiseks tuleb esitada komisjonile, kes edastab need ametile. Samuti võidakse ametilt paluda, et ta annaks komisjonile nõu ja pakuks abi olemasolevate või uute süsteemidega seotud tehnilistes küsimustes, muu hulgas uuringute ja testimise kujul.

1.  Ametilt võidakse paluda, et ta annaks liikmesriikidele nõu riigisiseste süsteemide kesksüsteemidega ühendamise kohta ja pakuks liikmesriikidele vajaduspõhist tuge. Taotlused vajaduspõhise abi saamiseks tuleb esitada komisjonile, kes edastab need ametile. Samuti võidakse ametilt paluda, et ta annaks komisjonile nõu ja pakuks abi olemasolevate või uute süsteemidega seotud tehnilistes küsimustes, muu hulgas uuringute ja testimise kujul. Amet kannab kõik tekkinud kulud. Ameti eelarve peaks sisaldama eraldi eelarverida, mis on ette nähtud ainult selleks otstarbeks ja mis on lisaks igapäevaseks tööks eraldatud rahalistele vahenditele.

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

2.  Lisaks võib rühm, mis koosneb vähemalt kuuest liikmesriigist, kes eelistavad vabatahtlikkuse alusel kasutada tsentraliseeritud lahendust, mis aitaks neil rakendada vabadusel, turvalisusel ja õigusel rajaneva ala detsentraliseeritud suuremahulisi IT-süsteeme käsitlevatest liidu õigusaktidest tulenevate kohustuste tehnilisi aspekte, teha ametile ülesandeks ühise IT-süsteemi arendamise, juhtimise ja/või hostimise, kui komisjon on selle eelnevalt heaks kiitnud ja haldusnõukogu on teinud oma otsuse. Sellisel juhul usaldavad asjaomased liikmesriigid need ülesanded ametile delegeerimislepinguga, mis sisaldab delegeerimise tingimusi ja milles on esitatud kõigi asjaomaste kulude kalkulatsioon ja arveldamismetoodika.

2.  Lisaks võib rühm, mis koosneb vähemalt kuuest liikmesriigist, kes eelistavad vabatahtlikkuse alusel kasutada tsentraliseeritud lahendust, mis aitaks neil rakendada vabadusel, turvalisusel ja õigusel rajaneva ala detsentraliseeritud suuremahulisi IT-süsteeme käsitlevatest liidu õigusaktidest tulenevate kohustuste tehnilisi aspekte, teha ametile ülesandeks ühise IT-süsteemi arendamise, juhtimise ja/või hostimise, kui komisjon on selle eelnevalt heaks kiitnud ja haldusnõukogu on teinud oma otsuse. Sellisel juhul usaldavad asjaomased liikmesriigid need ülesanded ametile delegeerimislepinguga, mis sisaldab delegeerimise tingimusi ja milles on esitatud kõigi asjaomaste kulude kalkulatsioon ja arveldamismetoodika. Kõik tekkinud kulud jäävad asjaomaste liikmesriikide kanda.

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Artikkel 12 a

Statistiline tugi

Amet annab piisavat ja põhjalikku statistilist teavet:

(a)  komisjonile hindamise ja järelevalve eesmärgil vastavalt nõukogu määrusele (EL) nr 1053/2013^1a ning

(b)  Euroopa Piiri- ja Rannikuvalve Ametile, et too saaks teostada haavatavuse hindamiste järelevalvet vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EL) 2016/1624^1b.

Amet võib põhjendatud eesmärkidel anda piisavat ja põhjalikku statistilist teavet teistele liidu institutsioonidele, organitele, asutustele ja agentuuridele.

_________________

^1a   Nõukogu 7. oktoobri 2013. aasta määrus (EL) nr 1053/2013, millega kehtestatakse hindamis- ja järelevalvemehhanism Schengeni acquis' kohaldamise kontrollimiseks ja tunnistatakse kehtetuks täitevkomitee 16. septembri 1998. aasta otsus, millega luuakse Schengeni hindamis- ja rakendamiskomitee (ELT L 295, 6.11.2013, lk 27).

^1b   Euroopa Parlamendi ja nõukogu 14. septembri 2016. aasta määrus (EL) 2016/1624, mis käsitleb Euroopa piiri- ja rannikuvalvet ning millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) 2016/399 ning tunnistatakse kehtetuks Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 863/2007, nõukogu määrus (EÜ) nr 2007/2004 ning nõukogu otsus 2005/267/EÜ (ELT L 251, 16.9.2016, lk 1).

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

1.  Haldusnõukogusse kuulub üks esindaja igast liikmesriigist ja kaks komisjoni esindajat, kes on kõik hääleõiguslikud vastavalt artiklile 20.

1.  Haldusnõukogusse kuulub üks esindaja igast liikmesriigist, kaks komisjoni esindajat ja üks Euroopa Parlamendi määratud liige, kes on kõik hääleõiguslikud vastavalt artiklile 20.

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

1.  Tegevdirektori nimetab ametisse haldusnõukogu komisjoni esitatud kandidaatide nimekirjast pärast avatud ja läbipaistvat valikumenetlust. Valikumenetluses peab olema ette nähtud osalemiskutse avaldamine Euroopa Liidu Teatajas ja mujal. Haldusnõukogu nimetab tegevdirektori ametisse tema isiklike saavutuste, suuremahuliste IT-süsteemide alase kogemuse, haldus-, finants- ja juhtimisoskuse ning andmekaitsealaste teadmiste põhjal. Haldusnõukogu teeb oma otsuse tegevdirektori ametisse nimetamise kohta kõikide hääleõiguslike liikmete kahekolmandikulise häälteenamusega.

1.  Tegevdirektori nimetab ametisse haldusnõukogu komisjoni esitatud vähemalt kolme kandidaadi hulgast pärast avatud ja läbipaistvat valikumenetlust. Valikumenetluses peab olema ette nähtud osalemiskutse avaldamine Euroopa Liidu Teatajas ja mujal. Haldusnõukogu nimetab tegevdirektori ametisse tema isiklike saavutuste, suuremahuliste IT-süsteemide alase kogemuse, haldus-, finants- ja juhtimisoskuse ning andmekaitsealaste teadmiste põhjal. Haldusnõukogu teeb oma otsuse tegevdirektori ametisse nimetamise kohta kõikide hääleõiguslike liikmete kahekolmandikulise häälteenamusega.

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

4.  Ameti tegevuseks vajalikke tõlketeenuseid osutab Euroopa Liidu Asutuste Tõlkekeskus.

4.  Ameti tegevuseks vajalikke tõlketeenuseid osutab Euroopa Liidu Asutuste Tõlkekeskus või osutavad muud tõlketeenuse osutajad kooskõlas hanke-eeskirjadega ning asjakohastes finantseeskirjades ette nähtud piiride raames.

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

1.  Hiljemalt viis aastat pärast käesoleva määruse jõustumist ja seejärel iga viie aasta tagant hindab komisjon ameti töö tulemuslikkust, lähtudes tema eesmärkidest, volitustest, ülesannetest ja asukohtadest, võttes aluseks komisjoni suunised. Selle hindamise käigus vaadeldakse ka ameti panust koordineeritud, kulutõhusa ja sidusa IT-keskkonna väljaarendamisse liidu tasandil justiits- ja siseküsimuste valdkonna poliitikat toetavate suuremahuliste IT-süsteemide haldamiseks. Hindamisel selgitatakse eelkõige välja, kas oleks vaja muuta ameti volitusi, ja hinnatakse sellise võimaliku muudatuse finantsmõju.

1.  Hiljemalt viis aastat pärast käesoleva määruse jõustumist ja seejärel iga viie aasta tagant hindab komisjon haldusnõukoguga konsulteerides ameti töö tulemuslikkust, lähtudes tema eesmärkidest, volitustest, ülesannetest ja asukohtadest, võttes aluseks komisjoni suunised. Selle hindamise käigus vaadeldakse ka ameti panust koordineeritud, kulutõhusa ja sidusa IT-keskkonna väljaarendamisse liidu tasandil justiits- ja siseküsimuste valdkonna poliitikat toetavate suuremahuliste IT-süsteemide haldamiseks. Hindamisel selgitatakse eelkõige välja, kas oleks vaja muuta ameti volitusi, ja hinnatakse sellise võimaliku muudatuse finantsmõju.

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

1.  Amet teeb käesoleva määrusega reguleeritud küsimustes koostööd komisjoni, teiste liidu institutsioonide ja muude liidu organite, asutuste ja ametitega, eelkõige nendega, mis on asutatud vabadusel, turvalisusel ja õigusel rajaneva ala valdkonnas, ja iseäranis Euroopa Liidu Põhiõiguste Ametiga.

1.  Amet teeb käesoleva määrusega reguleeritud küsimustes koostööd komisjoni, teiste liidu institutsioonide ja muude liidu organite, asutuste ja ametitega, eelkõige nendega, mis on asutatud vabadusel, turvalisusel ja õigusel rajaneval alal, ja iseäranis Euroopa Liidu Põhiõiguste Ametiga, et saavutada kooskõlastamine ja rahaline sääst, vältida tegevuste dubleerimist ning edendada koostoimet ja vastastikust täiendavust.

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

4.  Koostöö liidu organite, asutuste ja ametitega toimub töökorra raames. Töökord peab saama komisjonilt eelnevalt heakskiidu. Töökorraga võidakse ette näha teenuste jagamine ametite vahel nende vastavate volituste piires ja ilma et see piiraks nende põhiülesannete täitmist, kui see on asjakohane kas nende asukohtade lähedusest või poliitikavaldkondadest tingituna.

4.  Koostöö liidu organite, asutuste ja ametitega toimub töökorra raames. Töökord peab saama komisjonilt eelnevalt heakskiidu. Töökorraga võidakse ette näha teenuste jagamine ametite vahel nende vastavate volituste piires ja ilma et see piiraks nende põhiülesannete täitmist, kui see on asjakohane kas nende asukohtade lähedusest või poliitikavaldkondadest tingituna. Töökorras kehtestatakse kulude katmise mehhanismid.

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

5.  Järgmise aasta tööprogrammis esitatakse üksikasjalikud eesmärgid ja oodatavad tulemused, sealhulgas tulemuslikkuse näitajad. Samuti sisaldab see rahastatavate meetmete kirjeldust koos igale meetmele eraldatavate rahaliste vahendite ja inimressurssidega vastavalt tegevuspõhise eelarvestamise ja juhtimise põhimõtetele. Aasta tööprogramm peab olema kooskõlas lõikes 6 osutatud mitmeaastase tööprogrammiga. Selles näidatakse selgelt ära ülesanded, mis võrreldes eelmise eelarveaastaga on lisatud või välja jäetud või mida on muudetud. Kui ametile antakse mõni uus ülesanne, muudab haldusnõukogu vastuvõetud aasta tööprogrammi. Kõik aasta tööprogrammi olulised muudatused kinnitatakse sama korra kohaselt nagu algne aasta tööprogramm. Haldusnõukogu võib delegeerida tegevdirektorile õiguse teha aasta tööprogrammis vähetähtsaid muudatusi.

5.  Järgmise aasta tööprogrammis esitatakse üksikasjalikud eesmärgid ja oodatavad tulemused, sealhulgas tulemuslikkuse näitajad kooskõlas tulemuspõhise eelarvestamise põhimõttega. Samuti sisaldab see rahastatavate meetmete kirjeldust koos igale meetmele eraldatavate rahaliste vahendite ja inimressurssidega vastavalt tegevuspõhise eelarvestamise ja juhtimise põhimõtetele. Aasta tööprogramm peab olema kooskõlas lõikes 6 osutatud mitmeaastase tööprogrammiga. Selles näidatakse selgelt ära ülesanded, mis võrreldes eelmise eelarveaastaga on lisatud või välja jäetud või mida on muudetud. Kui ametile antakse mõni uus ülesanne, muudab haldusnõukogu vastuvõetud aasta tööprogrammi. Sellega seoses kaalutakse tegevusprioriteetide muutmist alati õigustatud alternatiivina enne võimalikku rahaliste lisavahendite eraldamist. Kõik aasta tööprogrammi olulised muudatused kinnitatakse sama korra kohaselt nagu algne aasta tööprogramm. Haldusnõukogu võib delegeerida tegevdirektorile õiguse teha aasta tööprogrammis vähetähtsaid muudatusi.

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

1.  Igal aastal koostab tegevdirektor ameti tehtavaid tegevusi arvesse võttes ameti järgmise eelarveaasta tulude ja kulude eelarvestuse projekti koos ametikohtade loeteluga ning edastab selle haldusnõukogule.

1.  Igal aastal koostab tegevdirektor tulemuspõhise eelarvestamise põhimõtet järgides ning ameti tegevusi, eesmärke ja eeldatavaid tulemusi arvesse võttes ameti järgmise eelarveaasta tulude ja kulude eelarvestuse projekti koos ametikohtade loeteluga ning edastab selle haldusnõukogule.

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(d)  osamaksud, mida liikmesriigid tasuvad teenuste eest, mida neile osutatakse artiklis 12 osutatud delegeerimiskokkulepete alusel;

(d)  osamaksud, mida liikmesriigid tasuvad teenuste eest, mida neile osutatakse artikli 12 lõikes 2 osutatud delegeerimiskokkulepete alusel;

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(d a)  liidu institutsioonide, organite ja asutuste maksed neile artiklis 37 viidatud töökorra kohaselt osutatud teenuste kulude katmiseks;