RAPORT ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus liidu eelarve kaitsmise kohta, juhul kui liikmesriikides esineb üldistunud puudusi õigusriigi toimimises

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(1)  Õigusriik on üks neist peamistest väärtustest, millel liit rajaneb. Euroopa Liidu lepingu artiklis 2 on meelde tuletatud, et tegemist on liikmesriikide ühiste väärtustega.

(1)  Liit rajaneb sellistel ühistel väärtustel nagu inimväärikuse austamine, vabadus, demokraatia, võrdsus, õigusriik ja inimõiguste, kaasa arvatud vähemuste hulka kuuluvate isikute õiguste austamine, nagu on sätestatud Euroopa Liidu lepingu (ELi lepingu) artiklis 2 ja liidu liikmesuse kriteeriumides. ELi lepingu artiklis 2 on meelde tuletatud, et tegemist on liikmesriikide ühiste väärtustega ühiskonnas, kus valitsevad pluralism, mittediskrimineerimine, sallivus, õigus, solidaarsus ning naiste ja meeste võrdõiguslikkus.

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(1 a)  Liikmesriigid peaksid täitma oma kohustusi ning näitama nende tõelise täitmisega eeskuju ja liikuma õigusriigi põhimõtte järgimise ühise tava kui universaalse väärtuse poole, mida kõik asjaomased isikud võrdselt kohaldavad. Nende põhimõtete täielik järgimine ja edendamine on kogu Euroopa projekti õiguspärasuse väga oluline eeltingimus ning põhitingimus, et kasvatada kodanike usaldust liidu vastu ja tagada liidu poliitika tõhus elluviimine.

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(1 b)  ELi lepingu artikli 2, artikli 3 lõike 1 ja artikli 7 kohaselt on liidul võimalus tegutseda, et kaitsta oma põhiseaduslikku tuuma ja ühiseid väärtusi, millele liit on rajatud, sealhulgas eelarvepõhimõtteid. Liikmesriigid, liidu institutsioonid, organid ja asutused ning kandidaatriigid on kohustatud neid põhimõtteid ja väärtusi austama, kaitsma ja edendama ning neil on lojaalse koostöö kohustus.

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(2)  Õigusriigi põhimõtte kohaselt peavad kõik avalikku võimu esindavad asutused tegutsema seadusega paika pandud piirides, kooskõlas demokraatlike väärtuste ja põhiõigustega ning sõltumatute ja erapooletute kohtute järelevalve all. Eelkõige nõutakse, et tuleb järgida seaduslikkuse⁷, õiguskindluse⁸, täidesaatva võimu omavoli keelamise,⁹ võimude lahususe¹⁰ ning tõhusa ja sõltumatu kohtuliku kaitse¹¹ põhimõtet¹².

(2)  Õigusriigi põhimõtte kohaselt peavad kõik avalikku võimu esindavad asutused tegutsema seadusega paika pandud piirides, kooskõlas demokraatlike väärtuste ja põhiõiguste austamisega ning sõltumatute ja erapooletute kohtute järelevalve all. Eelkõige nõutakse, et tuleb järgida seaduslikkuse⁷, sh seaduste läbipaistva, vastutustundliku ja demokraatliku jõustamise protsessi, õiguskindluse⁸, täidesaatva võimu omavoli keelamise⁹, võimude lahususe¹⁰,õiguskaitse kättesaadavuse ning sõltumatus ja erapooletus kohtus tõhusa kohtuliku kaitse põhimõtet¹². Nimetatud põhimõtteid kajastatakse muu hulgas Euroopa Nõukogu Veneetsia komisjoni tasandil ja ka Euroopa Inimõiguste Kohtu asjaomase kohtupraktika põhjal^12 a.

__________________

__________________

⁷ Euroopa Kohtu otsus, 29. aprill 2004, CAS Succhi di Frutta, C-496/99 P, ECLI:EU:C:2004:236, punkt 63.

⁷ Euroopa Kohtu otsus, 29. aprill 2004, CAS Succhi di Frutta, C-496/99 P, ECLI:EU:C:2004:236, punkt 63.

⁸ Euroopa Kohtu otsus, 12. november 1981, Amministrazione delle finanze dello Stato versus Srl Meridionale Industria Salumi ja teised; Ditta Italo Orlandi & Figlio ja Ditta Vincenzo Divella versus Amministrazione delle finanze dello Stato. Liidetud kohtuasjad 212 kuni 217/80, ECLI:EU:C:1981:270, punkt 10.

⁸ Euroopa Kohtu otsus, 12. november 1981, Amministrazione delle finanze dello Stato versus Srl Meridionale Industria Salumi ja teised; Ditta Italo Orlandi & Figlio ja Ditta Vincenzo Divella versus Amministrazione delle finanze dello Stato. Liidetud kohtuasjad 212 kuni 217/80, ECLI:EU:C:1981:270, punkt 10.

⁹ Euroopa Kohtu otsus, 21. september 1989, Hoechst, liidetud kohtuasjad 46/87 ja 227/88, ECLI:EU:C:1989:337, punkt 19.

⁹ Euroopa Kohtu otsus, 21. september 1989, Hoechst, liidetud kohtuasjad 46/87 ja 227/88, ECLI:EU:C:1989:337, punkt 19.

¹⁰ Euroopa Kohtu otsus, 10. november 2016, Kovalkovas, C-477/16, ECLI:EU:C:2016:861, punkt 36; Euroopa Kohtu otsus, 10. november 2016, PPU Poltorak, C-452/16, ECLI:EU:C:2016:858, punkt 35; ning Euroopa Kohtu otsus, 22. detsember 2010, DEB, C-279/09, ECLI:EU:C:2010:811, punkt 58.

¹⁰ Euroopa Kohtu otsus, 10. november 2016, Kovalkovas, C-477/16, ECLI:EU:C:2016:861, punkt 36; Euroopa Kohtu otsus, 10. november 2016, PPU Poltorak, C-452/16, ECLI:EU:C:2016:858, punkt 35; ning Euroopa Kohtu otsus, 22. detsember 2010, DEB, C-279/09, ECLI:EU:C:2010:811, punkt 58.

¹¹ Euroopa Kohtu otsus, 27. veebruar 2018, Associação Sindical dos Juízes Portugueses vs. Tribunal de Contas, C-64/16, ECLI:EU:C:2018:117, punktid 31 ja 40–41;

¹¹ Euroopa Kohtu otsus, 27. veebruar 2018, Associação Sindical dos Juízes Portugueses vs. Tribunal de Contas, C-64/16, ECLI:EU:C:2018:117, punktid 31 ja 40–41; Euroopa Kohtu otsus, 25. juuli 2018, LM, C-216/18 PPU, ECLI:EU:C:2018:586, punktid 63–67.

¹² Komisjoni teatis „ELi uus õigusriigi tugevdamise raamistik“, COM(2014) 158 final, I lisa.

¹² Komisjoni teatis „ELi uus õigusriigi tugevdamise raamistik“, COM(2014) 158 final, I lisa.

^12 aVeneetsia komisjoni 4. aprilli 2011. aasta aruanne, uuring nr 512/2009 (CDL-AD(2011)003rev).

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(2 a)  1993. aastal Euroopa Ülemkogu Kopenhaageni kohtumisel kehtestatud ja 1995. aastal Euroopa Ülemkogu Madridi kohtumisel tugevdatud ühinemiskriteeriumid ehk Kopenhaageni kriteeriumid on olulised tingimused, mida kõik kandidaatriigid peavad täitma, et saada liikmesriigiks. Nimetatud kriteeriumid hõlmavad demokraatiat tagavate institutsioonide stabiilsust, õigusriigi põhimõtet, inimõigusi ning vähemuste austamist ja kaitset, toimivat turumajandust ning suutlikkust tulla toime konkurentsi ja turujõududega ning suutlikkust täita liidu liikmesusest tulenevaid kohustusi.

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(2 b)  Kui kandidaatriik ei vasta nõutavatele standarditele, ei järgi nõutavaid väärtusi ega demokraatlikke põhimõtteid, lükkub liiduga ühinemine edasi, kuni riik vastab täielikult nimetatud standarditele. Kopenhaageni kriteeriumide alusel kandidaatriikidele pandud kohustused kehtivad liikmesriikidele ELi lepingu artiklis 2 ja ELi lepingu artiklis 4 sätestatud lojaalse koostöö põhimõtte kohaselt ka pärast liiduga ühinemist. Liikmesriike tuleks seega korrapäraselt hinnata, et kontrollida, et nende seadused ja tavad oleksid jätkuvalt kooskõlas nimetatud kriteeriumide ja ühiste väärtustega, millel liit rajaneb, luues sellega tugeva õigus- ja haldusraamistiku liidu poliitika rakendamiseks.

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(3)  Õigusriik on eeltingimus kaitsmaks teisi põhiväärtusi, millel liit rajaneb, näiteks vabadust, demokraatiat, võrdsust ja inimõiguste austamist. Õigusriigi põhimõtte austamine on lahutamatult seotud demokraatia ja põhiõiguste austamisega: ei saa olla demokraatiat ja põhiõiguste austamist ilma õigusriigi põhimõtte austamiseta ja vastupidi.

(3)  Kuigi liidu väärtusi ei ole seatud tähtsuse järjekorda, on õigusriigi põhimõtte austamine väga oluline kaitsmaks teisi põhiväärtusi, millel liit rajaneb, näiteks vabadust, demokraatiat, võrdsust ja inimõiguste austamist. Õigusriigi põhimõtte austamine on lahutamatult seotud demokraatia ja põhiõiguste austamisega: ei saa olla demokraatiat ja põhiõiguste austamist ilma õigusriigi põhimõtte austamiseta ja vastupidi. Demokraatiat, õigusriigi põhimõtteid ja põhiõigusi käsitleva sise- ja välispoliitika ühtsus ja järjepidevus on liidu usaldusväärsuse jaoks keskse tähtsusega.

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(6)  Kohtuorganid peaksid tegutsema sõltumatult ja erapooletult ning uurimistalitused ja prokuratuur peaksid olema suutelised oma ülesandeid nõuetekohaselt täitma. Neid tuleks toetada piisavate ressursside ja menetlustega, mis aitaksid neil tõhusalt toimida ja täiel määral austada õigust õiglasele kohtumenetlusele. Need tingimused peavad olema täidetud, et tagada miinimumkaitse avaliku sektori asutuste õigusvastaste ja meelevaldsete otsuste vastu, mis võivad kahjustada liidu finantshuve.

(6)  Kohtusüsteemi sõltumatus ja erapooletus peaks olema alati tagatud ning uurimistalitused ja prokuratuur peaksid olema suutelised oma ülesandeid nõuetekohaselt täitma. Neid tuleks toetada piisavate ressursside ja menetlustega, mis aitaksid neil tõhusalt toimida ja täiel määral austada õigust õiglasele kohtumenetlusele. Need tingimused peavad olema täidetud, et tagada miinimumkaitse avaliku sektori asutuste õigusvastaste ja meelevaldsete otsuste vastu, mis võivad kahjustada neid aluspõhimõtteid ja liidu finantshuve.

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(7 a)  Prokuratuuri ja kohtusüsteemi sõltumatus tähendab nii prokuratuuri ja kohtute kui ka prokuröride ja kohtunike ametlikku (de jure) ja tegelikku (de facto) sõltumatust.

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(8)  Õigusriigi põhimõtte austamine ei ole oluline ainult liidu kodanike jaoks, vaid ka ärialgatuste, innovatsiooni ja investeeringute jaoks ning selleks, et siseturg saaks nõuetekohaselt toimida, sest see turg edeneb kõige paremini kindlas õigus- ja institutsioonilises raamistikus.

(8)  Õigusriigi põhimõtte austamine ei ole väga oluline ainult liidu kodanike jaoks, vaid ka ärialgatuste, innovatsiooni ja investeeringute, majandusliku, sotsiaalse ja territoriaalse ühtekuuluvuse jaoks ning selleks, et siseturg saaks nõuetekohaselt toimida, sest see turg edeneb kestlikult ainult kindlas õigus- ja institutsioonilises raamistikus.

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(8 a)  Olemasolevate liidu seiremehhanismide, nagu koostöö- ja kontrollimehhanismi, õigusemõistmise tulemustabeli ja korruptsioonivastase võitluse aruannete lõimimine laiemasse õigusriigi põhimõtete seireraamistikku võiks anda tulemuseks tulemuslikuma ja tõhusama kontrollimehhanismi liidu finantshuvide kaitsmiseks.

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(8 b)  Vähene läbipaistvus, meelevaldne diskrimineerimine, konkurentsimoonutused ja ebavõrdsed tingimused siseturul ja väljaspool seda, ühtse turu usaldusväärsuse ning maksusüsteemi õigluse, stabiilsuse ja õiguspärasuse kahjustamine, suurem majanduslik ebavõrdsus, ebaõiglane konkurents riikide vahel, sotsiaalne rahulolematus, usaldamatus ja demokraatia defitsiit on kahjulike maksustamistavade mõned negatiivsed tagajärjed.

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(10 a)  Liidu käsutuses on palju vahendeid ja protsesse ELi lepingus sätestatud põhimõtete ja väärtuste täieliku ja nõuetekohase kohaldamise tagamiseks, kuid praegu ei reageeri liidu institutsioonid kiirelt ja mõjusalt, eelkõige usaldusväärse finantsjuhtimise tagamise eesmärgil. Olemasolevaid vahendeid tuleks õigusriigi põhimõtete mehhanismi raamistikus tugevdada, hinnata ja täiendada, et need oleksid piisavad ja mõjusad.

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(11)  Liikmesriikides õigusriigi toimimises esinevad üldistunud puudused, mis häirivad eelkõige avaliku sektori asutuste nõuetekohast toimimist ja tõhusat kohtulikku kontrolli, võivad liidu finantshuve tugevasti kahjustada.

(11)  Liikmesriikides õigusriigi toimimises esinevad üldistunud puudused, mis häirivad eelkõige avaliku sektori asutuste nõuetekohast toimimist ja tõhusat kohtulikku kontrolli, võivad liidu finantshuve tugevasti kahjustada. Kui tehakse kindlaks üldistunud puudus, tuleb sellist puudust tulemuslikult uurida ning kohaldada mõjusaid ja proportsionaalseid meetmeid mitte ainult selleks, et kindlustada liidu finantshuve, sh tulude tulemuslikku kogumist, vaid ka selleks, et tagada üldsuse usaldus liidu ja selle institutsioonide vastu. Üksnes siis, kui sõltumatud kohtud tagavad õigusriigi toimimise ja õiguskindluse kõigis liikmesriikides, on võimalik tagada ELi eelarvevahendite piisav kaitse.

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(11 a)  Komisjon hindab maksudest kõrvalehoidumise ja maksustamise vältimise suuruseks kuni 1 triljonit eurot aastas. Sellise tegevuse negatiivne mõju liikmesriikide eelarvetele ja liidu eelarvele ning kodanikele on ilmne ning võib vähendada usaldust demokraatia vastu.

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(11 b)  Äriühingu tulumaksu vältimine mõjutab otseselt liikmesriikide eelarveid ja liidu eelarvet ning maksukoormuse jagunemist maksumaksjate kategooriate ja majandustegurite vahel.

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(11 c)  Liikmesriigid peaksid kohaldama lojaalse koostöö põhimõtet täies mahus maksukonkurentsi küsimustes.

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(11 d)  Komisjon peaks aluslepingute täitmise järelevalvajana tagama, et liidu õigust ja liikmesriikide lojaalse koostöö põhimõtet järgitakse täielikult.

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(11 e)  Liikmesriikide maksupoliitika hindamine ja seire liidu tasandil tagaks, et liikmesriikides ei rakendata uusi kahjulikke maksumeetmeid. Ühtset turgu kaitseks ja tagaks selle nõuetekohase ja sidusa toimimise, kui jälgitaks, kuidas liikmesriigid, nende jurisdiktsioonid, piirkonnad või muud haldusstruktuurid järgivad koostööd mittetegevate jurisdiktsioonide ühist liidu nimekirja.

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(12)  Üldistunud puuduse tuvastamine nõuab komisjonilt kvalitatiivset hinnangut. See hinnang võib põhineda teabel, mis pärineb kõigist kättesaadavatest allikatest ja tunnustatud asutustelt, sealhulgas Euroopa Liidu Kohtu otsustel, kontrollikoja aruannetel ning asjaomaste rahvusvaheliste organisatsioonide ja võrgustike, näiteks Euroopa Nõukogu organite ning Euroopa ülemkohtute ja kohtute nõukogude võrgustike järeldustel ja soovitustel.

(12)  Üldistunud puuduse tuvastamine nõuab komisjonilt põhjalikku kvalitatiivset hinnangut. See hinnang peaks olema objektiivne, erapooletu ja läbipaistev ning põhinema teabel, mis pärineb kõigist asjaomastest allikatest, võttes arvesse liidu ühinemisläbirääkimiste kontekstis kasutatud kriteeriumeid, eelkõige kohtusüsteemi ja põhiõigusi, õigust, vabadust ja turvalisust ning finantskontrolli ja maksustamist käsitlevaid õigustiku peatükke, samuti suuniseid, mida kasutatakse koostöö- ja kontrollimehhanismi kontekstis, et jälgida liikmesriigi arengut, ja tunnustatud asutustelt, sealhulgas Euroopa Liidu Kohtu ja Euroopa Inimõiguste Kohtu otsustel, Euroopa Parlamendi resolutsioonidel, kontrollikoja aruannetel ning asjaomaste rahvusvaheliste organisatsioonide, näiteks Euroopa Nõukogu organite (sh eelkõige Veneetsia komisjoni õigusriigi kontrollnimekiri) ning asjaomaste rahvusvaheliste võrgustike, näiteks Euroopa ülemkohtute ja kohtute nõukogude võrgustike järeldustel ja soovitustel.

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(12 a)  Tuleks luua sõltumatutest riigiõiguse ning finants- ja eelarveküsimuste ekspertidest koosnev nõuandekolleegium, et abistada komisjoni üldistunud puuduste hindamisel. Kõnealune kolleegium peaks korraldama igas liikmesriigis igal aastal sõltumatu hindamise õigusriigi põhimõtetega seotud küsimustes, mis kahjustavad või võivad kahjustada usaldusväärset finantsjuhtimist või liidu finantshuvide kaitset, võttes arvesse kõikidest asjaomastest allikatest ja tunnustatud institutsioonidelt saadud teavet. Kui komisjon teeb otsuse võimalike meetmete vastuvõtmise või tühistamise kohta, peaks ta võtma arvesse nimetatud kolleegiumi arvamusi.

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(13)  Kindlaks tuleks määrata üldistunud puuduste ilmnemise korral võetavad meetmed ja nende vastuvõtmiseks kohaldatav menetlus. Need meetmed peaksid hõlmama maksete ja kulukohustuste peatamist, rahastamise vähendamist olemasolevate kulukohustuste raames ning keeldu võtta teatavate vahendite saajate vastu uusi kohustusi.

(13)  Tuleks määrata kindlaks üldistunud puuduste ilmnemise korral võetavad meetmed ja nende vastuvõtmiseks kohaldatav menetlus. Need meetmed peaksid hõlmama maksete ja kulukohustuste peatamist, rahastamise vähendamist olemasolevate kulukohustuste raames ning keeldu võtta teatavate vahendite saajate vastu uusi kohustusi.

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(14 a)  On väga oluline, et lõplike vahendite või toetuste saajate õigustatud huvid oleksid üldistunud puuduste ilmnemise korral meetmete vastuvõtmisel nõuetekohaselt kaitstud. Komisjon peaks meetmete vastuvõtmise kaalumisel võtma arvesse nende võimalikku mõju lõplikele vahendite või toetuste saajatele. Et tugevdada lõplike vahendite või toetuste saajate kaitset, peaks komisjon andma veebisaidi või internetiportaali kaudu teavet ja suuniseid koos piisavate vahenditega, et teavitada komisjoni mis tahes rikkumisest, mis on seotud valitsemissektori üksuste ja liikmesriikide õigusliku kohustusega jätkata maksete tegemist pärast meetmete vastuvõtmist käesoleva määruse alusel. Tagamaks, et valitsusemissektori üksused või liikmesriigid maksaksid lõplike vahendite või toetuste saajatele tegelikult välja tasuda tulevad summad, peaks komisjonil olema vajaduse korral võimalik nõuda tagasi makseid, mis on tehtud nendele üksustele, või vajaduse korral teha finantskorrektsioone, vähendades toetust programmile, ja kanda samaväärne summa üle liidu reservi, et kasutada seda lõplike vahendite või toetuste saajate kasuks.

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(15)  Käesoleva määruse ühetaolise rakendamise tagamiseks ja võttes arvesse käesoleva määruse alusel kehtestatavate meetmete finantsmõju tähtsust, tuleks rakendusvolitused anda nõukogule, kes peaks tegema otsuse komisjoni ettepaneku põhjal. Selleks et hõlbustada liidu finantshuvide kaitseks vajalike otsuste vastuvõtmist, tuleks kasutada kvalifitseeritud häälteenamust nõudvat pöördhääletust.

(15)  Käesoleva määruse ühetaolise rakendamise tagamiseks ja võttes arvesse käesoleva määruse alusel kehtestatavate meetmete finantsmõju tähtsust, tuleks rakendusvolitused anda komisjonile.

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(15 a)  Võttes arvesse käesoleva määruse kohaselt kehtestatud meetmete mõju liidu eelarvele, peaksid need jõustuma alles pärast seda, kui Euroopa Parlament ja nõukogu on kiitnud heaks vastuvõetud meetmete väärtusega samaväärse summa ümberpaigutamise eelarvereservi. Lihtsustamaks otsuste vastuvõtmist, mida on vaja liidu finantshuvide kaitsmiseks, tuleks selline ümberpaigutamine lugeda heakskiidetuks, kui Euroopa Parlament või nõukogu neid kindlaksmääratud ajavahemiku jooksul (nõukogu puhul kvalifitseeritud häälteenamusega) ei muuda ega tagasi ei lükka.

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(16)  Enne mis tahes meetme vastuvõtmise ettepaneku esitamist käesoleva määruse alusel peaks komisjon asjaomasele liikmesriigile teatama, miks ta arvab, et selles liikmesriigis võib esineda õigusriigi toimimises üldistunud puudus. Liikmesriigile tuleks anda võimalus esitada oma märkused. Komisjon ja nõukogu peaksid neid märkusi arvesse võtma.

(16)  Enne mis tahes meetme vastuvõtmise ettepaneku esitamist käesoleva määruse alusel peaks komisjon asjaomasele liikmesriigile teatama, miks ta arvab, et selles liikmesriigis võib esineda üldistunud puudus õigusriigi toimimises. Komisjon peaks Euroopa Parlamendile ja nõukogule igast sellisest teatest ning selle sisust viivitamata teada andma. Asjaomasele liikmesriigile tuleks anda võimalus esitada oma märkused. Komisjon peaks neid märkusi arvesse võtma.

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(17)  Kui olukord, mis on viinud peatava mõjuga meetmete võtmiseni komisjon ettepaneku alusel, on piisavalt heastatud, peaks nõukogu need meetmed tühistama.

(17)  Kui olukord, mis on viinud peatava mõjuga meetmete võtmiseni, on piisavalt heastatud, peaks komisjon need meetmed tühistama ning tegema Euroopa Parlamendile ja nõukogule ettepaneku vabastada täielikult või osaliselt kõnealuste meetmetega seotud eelarvereserv.

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(18)  Komisjon peaks teavitama Euroopa Parlamenti igast käesoleva määruse alusel ette pandud ja vastu võetud meetmest,

välja jäetud

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(a)  „õigusriik“ – Euroopa Liidu lepingu artiklis 2 osutatud liidu väärtus, mis hõlmab järgmisi põhimõtteid: seaduslikkus, mis tähendab seaduste kehtestamise läbipaistvat, aruandekohustuslikku, demokraatlikku ja pluralistlikku protsessi; õiguskindlus; täidesaatva võimu omavoli keelamine; sõltumatute kohtute pakutav tõhus kohtulik kaitse, sealhulgas põhiõiguste kohtulik kaitse; ning võimude lahusus ja võrdsus seaduse ees;

(a)  „õigusriik“ – riik, mis põhineb ELi lepingu artiklis 2 osutatud liidu väärtustel ja liidu liikmesuse kriteeriumidel, millele on osutatud selle lepingu artiklis 49; see hõlmab järgmisi põhimõtteid: seaduslikkus, mis tähendab seaduste kehtestamise läbipaistvat, aruandekohustuslikku, demokraatlikku ja pluralistlikku protsessi; õiguskindlus; täidesaatva võimu omavoli keelamine; õiguskaitse kättesaadavus ning tõhus kohtulik kaitse sõltumatutes ja erapooletutes kohtutes, sealhulgas põhiõiguste kohtulik kaitse, nagu on sätestatud Euroopa Liidu põhiõiguste hartas ja rahvusvahelistes inimõigusi käsitlevates lepingutes; võimude lahusus; diskrimineerimise keeld ja võrdsus seaduse ees;

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(b)  „üldistunud puudus õigusriigi toimimises“ – avaliku sektori asutuste laialdane või korduv tegevus või tegevusetus või meede, mis kahjustab õigusriigi toimimist;

(b)  „üldistunud puudus õigusriigi toimimises“ – avaliku sektori asutuste laialdane või korduv tegevus või tegevusetus või meede, mis kahjustab õigusriigi toimimist, kuna kahjustab või võib kahjustada usaldusväärse finantsjuhtimise või liidu finantshuvide kaitse põhimõtet; üldistunud puudus õigusriigi toimimises võib tuleneda ka süsteemsest ohust ELi toimimise lepingu artiklis 2 sätestatud liidu väärtustele, mis kahjustavad või võivad kahjustada usaldusväärse finantsjuhtimise või liidu finantshuvide kaitse põhimõtet;

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(c)  „valitsemissektori üksus“ – iga avaliku sektori asutus igal valitsemistasandil, sealhulgas riiklik, piirkondlik ja kohalik ametiasutus, aga ka liikmesriigi organisatsioon määruse (EL, Euratom) nr [...] („finantsmäärus“) [artikli 2 punkti 42] tähenduses.

(c)  „valitsemissektori üksus“ – iga avaliku sektori asutus igal valitsemistasandil, sealhulgas riiklik, piirkondlik ja kohalik ametiasutus, aga ka liikmesriigi organisatsioon Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL, Euratom) 2018/10461^1a („finantsmäärus“) artikli 2 punkti 42 tähenduses.

__________________

^{1 a} Euroopa Parlamendi ja nõukogu 18. juuli 2018. aasta määrus (EL, Euratom) 2018/1046, mis käsitleb liidu üldeelarve suhtes kohaldatavaid finantsreegleid ja millega muudetakse määrusi (EL) nr 1296/2013, (EL) nr 1301/2013, (EL) nr 1303/2013, (EL) nr 1304/2013, (EL) nr 1309/2013, (EL) nr 1316/2013, (EL) nr 223/2014 ja (EL) nr 283/2014 ja otsust nr 541/2014/EL ning tunnistatakse kehtetuks määrus (EL, Euratom) nr 966/2012 (ELT L 193, 30.7.2018, lk 1).

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Artikkel 2 a

Üldistunud puudused

Üldistunud puuduseks õigusriigi toimimises loetakse eelkõige järgmine tegevus, mis kahjustab või võib kahjustada usaldusväärse finantsjuhtimise või liidu finantshuvide kaitse põhimõtet:

(a) kohtusüsteemi sõltumatuse ohustamine, sh mis tahes piirangute kehtestamine kohtute võimele täita iseseisvalt oma ametiülesandeid väljastpoolt tuleva sekkumisega sõltumatuse tagatistesse, kohtuotsuste tegemise takistamisega väljastpoolt tulevate korralduste alusel, kohtute töötajate määramise ja ametiaja meelevaldse läbivaatamisega või kohtute töötajate mõjutamisega mis tahes viisil, mis kahjustab nende erapooletust või millega rikutakse juristide sõltumatust;

(b) suutmatus ennetada või korrigeerida avaliku sektori asutuste, sealhulgas õiguskaitseasutuste õigusvastaseid otsuseid või määrata selliste otsuste eest karistusi, keeldumine võimaldada rahalisi vahendeid ja inimressursse, kahjustades sellega asutuste nõuetekohast toimimist, või suutmatus tagada huvide konflikti puudumine;

(c) õiguskaitsevahendite kättesaadavuse ja mõjususe piiramine, muu hulgas piiravate menetlusnõuete kaudu, kohtuotsuste puudulik rakendamine või õigusrikkumiste mõjusa uurimise, nende eest süüdistuse esitamise või nende eest karistuste määramise piiramine;

(d) liidu liikmesusega seotud kohustusi puudutava liikmesriigi haldussuutlikkuse ohustamine, millega ohustatakse muu hulgas suutlikkust täita tulemuslikult eeskirju, standardeid ja poliitikat, mis moodustavad liidu õigustiku;

(e) meetmed, millega nõrgendatakse juristi ja kliendi vahelise konfidentsiaalse suhtluse kaitset.

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Meetmed

Liidu finantshuvide ohustamine

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

1.  Kui liikmesriigis esineb õigusriigi toimimises üldistunud puudus, mis kahjustab või ohustab kahjustada usaldusväärse finantsjuhtimise või liidu finantshuvide kaitse põhimõtet, tuleb võtta asjakohaseid meetmeid, eelkõige juhul kui ohus on:

1.  Võidakse kindlaks määrata liikmesriigis esinev üldistunud puudus õigusriigi toimimises, kui see mõjutab või võib mõjutada eelkõige üht või mitut järgmistest asjaoludest:

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(a)  asjaomase liikmesriigi selliste avaliku sektori asutuste nõuetekohane toimimine, kes täidavad liidu eelarvet, eelkõige korraldavad riigihankeid või toimetavad toetuste andmise menetlusi ning teevad järelevalvet ja kontrolli;

(a)  asjaomase liikmesriigi selliste avaliku sektori asutuste nõuetekohane toimimine, kes täidavad liidu eelarvet, eelkõige korraldavad riigihankeid või toimetavad toetuste andmise menetlusi;

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(a a)  turumajanduse nõuetekohane toimimine, millega austatakse konkurentsi- ja turujõude liidus ning täidetakse tulemuslikult liikmesuskohustusi, pidades muu hulgas kinni poliitilise, majandus- ja rahaliidu eesmärgist;

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(a b)  finantskontrolli, seiret ning sise- ja välisauditeid tegevate asutuste nõuetekohane toimimine ning mõjusate ja läbipaistvate finantsjuhtimis- ja aruandlussüsteemide nõuetekohane toimimine;

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(b)  uurimistalituste ja prokuratuuri nõuetekohane toimimine seoses pettuse eest süüdistuse esitamise, korruptsiooni või liidu eelarve täitmisega seotud muude liidu õiguse rikkumistega;

(b)  uurimistalituste ja prokuratuuri nõuetekohane toimimine seoses pettuse, sh maksupettuse, korruptsiooni või liidu eelarve täitmisega seotud muude liidu õiguse rikkumiste eest süüdistuse esitamisega;

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(c)  tõhus kohtulik kontroll, mida teevad sõltumatud kohtud punktides a ja b osutatud asutuste tegevuse või tegevusetuse üle;

(c)  tõhus kohtulik kontroll, mida teevad sõltumatud kohtud punktides a, a b ja b osutatud asutuste tegevuse või tegevusetuse üle;

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(d)  pettuse, korruptsiooni või liidu eelarve täitmisega seotud muude liidu õiguse rikkumiste ennetamine või nende eest karistamine ning vahendite saajatele tõhusate ja hoiatavate karistuste määramine siseriiklike kohtute või haldusasutuste poolt;

(d)  pettuse, sh maksupettuse, korruptsiooni või liidu eelarve täitmisega seotud muude liidu õiguse rikkumiste ennetamine või nende eest karistamine ning vahendite saajatele tõhusate ja hoiatavate karistuste määramine siseriiklike kohtute või haldusasutuste poolt;

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(e a)  maksupettuse ja maksukonkurentsi ennetamine või selle eest karistamine ja nende asutuste nõuetekohane toimimine, kes aitavad kaasa halduskoostööle maksuküsimustes;

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(f)  tõhus ja õigeaegne koostöö Euroopa Pettustevastase Ameti ja Euroopa Prokuratuuriga nende uurimiste või süüdistuste esitamise raames vastavalt nende asjaomastele õigusaktidele ja lojaalse koostöö põhimõttele.

(f)  tõhus ja õigeaegne koostöö Euroopa Pettustevastase Ameti ja, kui asjaomane liikmesriik selles osaleb, siis Euroopa Prokuratuuriga nende uurimiste või süüdistuste esitamise raames vastavalt nende asjaomastele õigusaktidele ja lojaalse koostöö põhimõttele;

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(f a)  liidu eelarve nõuetekohane täitmine pärast põhiõiguste süsteemset rikkumist;

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

2.  Üldistunud puudusena õigusriigi toimimises võib käsitada eelkõige järgmist:

välja jäetud

(a)  kohtute sõltumatuse ohustamine;

(b)  suutmatus ennetada või korrigeerida avaliku sektori asutuste, sealhulgas õiguskaitseasutuste meelevaldseid otsuseid või määrata selliste otsuste eest karistusi, keeldumine võimaldada rahalisi vahendeid ja inimressursse, kahjustades sellega asutuste nõuetekohast toimimist, või suutmatus tagada huvide konflikti puudumine;

(c)  õiguskaitsevahendite kättesaadavuse ja tõhususe piiramine, muu hulgas piiravate menetlusnõuete kaudu, kohtuotsuste puudulik rakendamine või õigusrikkumiste tõhusa uurimise, nende eest süüdistuse esitamise või nende eest karistuste määramise piiramine.

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Artikkel 3 a

Sõltumatute ekspertide kolleegium

1.  Komisjon moodustab sõltumatute ekspertide kolleegiumi (edaspidi „kolleegium“).

Sinna kuuluvad sõltumatud riigiõiguse ning finants- ja eelarveküsimuste eksperdid. Iga liikmesriigi parlament nimetab ühe eksperdi ja Euroopa Parlament nimetab viis eksperti. Kolleegiumi koosseisus tuleb tagada sooline tasakaal.

Kui see on asjakohane, võib vastavalt lõikes 6 osutatud töökorrale kutsuda kolleegiumisse vaatlejaks asjaomaste organisatsioonide ja võrgustike, nt teaduste ja humanitaarteaduste akadeemiate Euroopa föderatsiooni, inimõiguste edendamise ja kaitse eest vastutavate riigiasutuste Euroopa võrgustiku, Euroopa Nõukogu organite, Euroopa Nõukogu kohtute efektiivsust hindava komisjoni, Euroopa Advokatuuride ja Õigusliitude Nõukogu, maksuõigusvõrgustiku, Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni, Euroopa Julgeoleku- ja Koostööorganisatsiooni ning Majanduskoostöö ja Arengu Organisatsiooni esindajaid.

2.  Kolleegiumi nõuandvate ülesannete eesmärk on aidata komisjonil selgitada välja liikmesriigis esinevad üldistunud puudused õigusriigi toimimises, mis kahjustavad või võivad kahjustada usaldusväärse finantsjuhtimise või liidu finantshuvide kaitse põhimõtet.

Kolleegium hindab igal aastal olukorda kõigis liikmesriikides kvantitatiivsete ja kvalitatiivsete kriteeriumide ja teabe alusel, võttes nõuetekohaselt arvesse artikli 5 lõikes 2 osutatud teavet ja suuniseid.

3.  Igal aastal avaldab kolleegium kokkuvõtte oma järeldustest.

4.  Nõuandvat ülesannet täites ja võttes arvesse lõikes 2 esitatud kaalutluste tulemusi, võib kolleegium esitada oma arvamuse liikmesriigis esineva üldistunud puuduse kohta õigusriigi toimimises.

Arvamuse esitamisel püüab kolleegium saavutada konsensuse. Kui konsensusele ei jõuta, väljendab kolleegium oma arvamust oma liikmete lihthääleenamusega.

5.  Komisjon võtab rakendusaktide vastuvõtmisel vastavalt artikli 5 lõikele 6 ja artikli 6 lõikele 2 arvesse kõiki asjakohaseid arvamusi, mille kolleegium on esitanud kooskõlas käesoleva artikli lõikega 4.

6.  Kolleegium valib oma liikmete hulgast esimehe. Kolleegium kehtestab oma töökorra.

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Meetmete sisu

Liidu eelarve kaitsmise meetmed

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

1.  Ühe järgneva asjakohase meetme või mitu sellist meedet võib vastu võtta,

1.  Kui artikli 3 tingimused on täidetud, võib vastu võtta ühe või mitu järgmistest meetmetest:

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

3.  Võetud meetmed peavad olema proportsionaalsed õigusriigi toimimises esineva üldistunud puuduse laadi, raskusastme ja ulatusega. Meetmed peaksid olema võimalikult suurel määral suunatud puuduse tõttu kahjustunud või potentsiaalselt kahjustunud liidu meetmetele.

3.  Võetud meetmed peavad olema proportsionaalsed õigusriigi toimimises esineva üldistunud puuduse laadi, raskusastme, kestuse ja ulatusega. Meetmed peaksid olema võimalikult suurel määral suunatud puuduse tõttu kahjustunud või potentsiaalselt kahjustunud liidu meetmetele.

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

3 a.  Komisjon annab lõplike vahendite või toetuste saajate huvides teavet ja suuniseid lõikes 2 osutatud liikmesriikide kohustuste kohta veebisaidi või internetiportaali kaudu.

Ühtlasi annab komisjon samal veebisaidil või portaalis lõplike vahendite või toetuste saajatele piisavad vahendid, et teavitada komisjoni nende kohustuste mis tahes rikkumisest, mis nende lõplike vahendite või toetuste saajate arvates neid otseselt mõjutab. Käesolevat lõiget kohaldatakse viisil, mis tagab liidu õiguse rikkumisest teatavate isikute kaitse kooskõlas direktiivis XXX (direktiiv liidu õiguse rikkumisest teatavate isikute kaitse kohta) sätestatud põhimõtetega. Komisjon võib kõnealuse lõike kohaselt lõplike vahendite või toetuste saajate esitatud teavet arvesse võtta üksnes juhul, kui sellega on kaasas tõend selle kohta, et asjaomane lõplike vahendite või toetuste saaja on esitanud pädevale asutusele ametliku kaebuse.

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

3 b.  Komisjon tagab lõplike vahendite või toetuste saajate lõike 3 a kohaselt esitatud teabe põhjal, et kõik summad, mida valitsusemissektori üksused või liikmesriigid peavad lõike 2 kohaselt maksma, makstakse lõplike vahendite või toetuste saajatele välja.

Vajaduse korral:

(a)  finantsmääruse artikli 62 lõike 1 punkti c kohaselt hallatavate liidu eelarvest eraldatud rahaliste vahendite puhul teeb komisjon järgmist:

i) nõuab tagasi maksed, mis tehti finantsmääruse artikli 62 lõike 1 punkti c alapunktides v-vii osutatud asutustele summas, mis on võrdne summaga, mida ei makstud kõnealuse artikli lõiget 2 rikkudes välja lõplike vahendite või toetuste saajatele;

ii) kannab nõukogu määruse XXX (mitmeaastase finantsraamistiku määrus) artiklis 12 osutatud liidu reservi üle summa, mis on võrdne eelmises punktis osutatud summaga. Nimetatud summat käsitatakse kasutamata jäänud varuna nõukogu määruse XXX (mitmeaastase finantsraamistiku määrus) artikli 12 lõike 1 punkti a tähenduses ning see võetakse kasutusele nõukogu määruse XXX (mitmeaastase finantsraamistiku määrus) artikli 12 lõike 2 kohaselt nii palju kui võimalik kõnealuse artikli lõikes 2 osutatud lõplike vahendite ja toetuste saajate kasuks;

(b)  finantsmääruse artikli 62 lõike 1 punkti b kohaselt hallatavate liidu eelarvest eraldatud rahaliste vahendite puhul:

i) kõnealuse artikli lõikes 2 osutatud valitsusasutuste või liikmesriikide kohustust käsitatakse liikmesriikide kohustusena määruse XXX (ühissätete määrus) [artikli 63] tähenduses. Kohustuse rikkumist käsitletakse vastavalt määruse XXX (ühissätete määrus) [artiklile 98];

ii) komisjon kannab määruse (EL) nr XXX (mitmeaastase finantsraamistiku määrus) artiklis 12 osutatud liidu reservi üle summa, mis saadakse fondide vähenenud toetuse arvelt programmile XXX määruse XXX (ühissätete määrus) [artikli 98] alusel. Nimetatud summat käsitatakse kasutamata jäänud varuna nõukogu määruse XXX (mitmeaastase finantsraamistiku määrus) artikli 12 punkti a tähenduses ning see võetakse kasutusele nõukogu määruse XXX (mitmeaastase finantsraamistiku määrus) artikli 12 lõike 2 kohaselt nii palju kui võimalik kõnealuse artikli lõikes 2 osutatud lõplike vahendite ja toetuste saajate kasuks.

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

1.  Kui komisjon leiab, et tal on piisavalt alust arvata, et artiklis 3 sätestatud tingimused on täidetud, saadab ta asjaomasele liikmesriigile kirjaliku teate, milles on esitatud komisjoni arvamuse aluseks olevad põhjused.

1.  Kui komisjon leiab kolleegiumi arvamust arvesse võttes, et tal on piisavalt alust arvata, et artiklis 3 sätestatud tingimused on täidetud, saadab ta asjaomasele liikmesriigile kirjaliku teate, milles on esitatud komisjoni arvamuse aluseks olevad põhjused. Komisjon annab Euroopa Parlamendile ja nõukogule igast sellisest teatest ning selle sisust viivitamata teada.

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

2.  Komisjon võib võtta arvesse kogu asjakohast teavet, sealhulgas Euroopa Liidu Kohtu otsuseid, kontrollikoja aruandeid ning asjaomaste rahvusvaheliste organisatsioonide järeldusi ja soovitusi.

2.  Hinnates, kas artikli 3 tingimused on täidetud, võtab komisjon arvesse kogu asjakohast teavet, sealhulgas kolleegiumi arvamusi, Euroopa Liidu Kohtu otsuseid, Euroopa Parlamendi resolutsioone, kontrollikoja aruandeid ning asjaomaste rahvusvaheliste organisatsioonide ja võrgustike järeldusi ja soovitusi. Komisjon võtab samuti arvesse liidu ühinemisläbirääkimiste kontekstis kasutatud kriteeriume, eeskätt õigustiku peatükke, mis käsitlevad kohtusüsteemi ja põhiõigusi, õigust, vabadust ja turvalisust, finantskontrolli ja maksustamist, ning suuniseid, mida kasutatakse koostöö- ja kontrollimehhanismi kontekstis liikmesriigi edusammude jälgimiseks.

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

4.  Asjaomane liikmesriik edastab kogu nõutava teabe ja võib esitada märkusi komisjoni määratud tähtaja jooksul, mis ei tohi olla lühem kui 1 kuu alates komisjoni arvamuse teatavakstegemisest. Oma märkustes võib liikmesriik teha ettepaneku võtta parandusmeetmeid.

4.  Asjaomane liikmesriik edastab nõutava teabe ja võib esitada märkusi komisjoni määratud tähtaja jooksul, mis ei tohi olla lühem kui üks kuu ega pikem kui kolm kuud alates komisjoni arvamuse teatavakstegemisest. Oma märkustes võib liikmesriik teha ettepaneku võtta parandusmeetmeid.

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

5.  Otsustades selle üle, kas esitada ettepanek asjakohaste meetmete võtmise otsuse kohta, võtab komisjon arvesse saadud teavet, asjaomase liikmesriigi esitatud märkusi ja ette pandud parandusmeetmete piisavust.

5.  Otsustades selle üle, kas võtta vastu otsus artiklis 4 osutatud mis tahes meetmete kohta, võtab komisjon arvesse saadud teavet, asjaomase liikmesriigi esitatud märkusi ja ette pandud parandusmeetmete piisavust. Komisjon otsustab saadud teabe kohaste järelmeetmete üle soovitusliku tähtaja (ühe kuu) jooksul ning igal juhul mõistliku aja jooksul alates nimetatud teabe saamise kuupäevast.

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

5 a.  Komisjon võtab kehtestatavate meetmete proportsionaalsuse hindamisel nõuetekohaselt arvesse lõikes 2 osutatud teavet ja suuniseid.

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

6.  Kui komisjon leiab, et üldistunud puudus õigusriigi toimimises on tuvastatud, esitab ta nõukogule ettepaneku asjakohaseid meetmeid käsitleva rakendusakti kohta.

6.  Kui komisjon leiab, et üldistunud puudus õigusriigi toimimises on tuvastatud, võtab ta artiklis 4 osutatud meetmete kohta otsuse vastu rakendusakti abil.

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

6 a.  Samal ajal kui komisjon võtab vastu otsuse, esitab ta Euroopa Parlamendile ja nõukogule ettepaneku paigutada eelarvereservi ümber vastuvõetud meetmete väärtusega samaväärne summa.

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

6 b.  Erandina finantsmääruse artikli 31 lõigetest 4 ja 6 arutavad Euroopa Parlament ja nõukogu ümberpaigutamise ettepanekut nelja nädala jooksul alates selle vastuvõtmisest mõlemas institutsioonis. Ümberpaigutamise ettepanek loetakse heakskiidetuks, kui Euroopa Parlament seda antud häälte enamusega või kui nõukogu seda kvalifitseeritud häälteenamusega nelja nädala jooksul ei muuda ega tagasi ei lükka. Juhul kui Euroopa Parlament või nõukogu muudab ümberpaigutamise ettepanekut, kohaldatakse finantsmääruse artikli 31 lõiget 8.

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

6 c.  Lõikes 6 osutatud otsus jõustub juhul, kui ei Euroopa Parlament ega nõukogu ümberpaigutamise otsust lõikes 6 b osutatud ajavahemiku jooksul tagasi ei lükka.

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

7.  Otsus loetakse nõukogu poolt vastuvõetuks juhul, kui nõukogu ei ole kvalifitseeritud häälteenamusega otsustanud komisjoni ettepaneku tagasi lükata ühe kuu jooksul pärast selle vastuvõtmist komisjonis.

välja jäetud

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

8.  Nõukogu võib kvalifitseeritud häälteenamusega komisjoni ettepanekut muuta ja muudetud teksti nõukogu otsusena vastu võtta.

välja jäetud

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

1.  Asjaomane liikmesriik võib igal ajal esitada komisjonile tõendeid selle kohta, et üldistunud puudus õigusriigi toimimises on kõrvaldatud või olemast lakanud.

1.  Asjaomane liikmesriik võib igal ajal esitada komisjonile ametliku teate, mis sisaldab tõendeid selle kohta, et üldistunud puudus õigusriigi toimimises on kõrvaldatud või olemast lakanud.

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

2.  Komisjon hindab olukorda asjaomases liikmesriigis. Juhul kui üldistunud puudused õigusriigi toimimises, mis olid asjakohaste meetmete vastuvõtmise aluseks, on täielikult või osaliselt olemast lakanud, esitab komisjon nõukogule ettepaneku võtta vastu otsus nende meetmete täieliku või osalise tühistamise kohta. Kohaldatakse artikli 5 lõigetes 2, 4, 5, 6 ja 7 sätestatud menetlust.

2.  Komisjon hindab asjaomase liikmesriigi taotluse alusel või oma algatusel kolleegiumi arvamusi arvesse võttes olukorda asjaomases liikmesriigis soovitusliku tähtaja (ühe kuu) jooksul ning igal juhul mõistliku aja jooksul alates ametliku teate saamise kuupäevast. Juhul kui üldistunud puudused õigusriigi toimimises, mis olid artiklis 4 osutatud meetmete vastuvõtmise aluseks, on täielikult või osaliselt olemast lakanud, võtab komisjon viivitamata vastu otsuse nende meetmete täieliku või osalise tühistamise kohta. Samal ajal kui komisjon võtab vastu otsuse, esitab ta Euroopa Parlamendile ja nõukogule ettepaneku vabastada täielikult või osaliselt artikli 5 lõikes 6 a osutatud eelarveserv. Kohaldatakse artikli 5 lõigetes 2, 4, 5, 6, 6 b ja 6 c sätestatud menetlust.

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

3.  Juhul kui artikli 4 lõike 2 punkti b alapunktis i osutatud meede, millega peatatakse ühe või mitme programmi või selle/nende muudatuste heakskiitmine, või artikli 4 lõike 2 punkti b alapunktis ii osutatud kulukohustuste peatamise meede on tühistatud, kantakse eelarvesse peatatud kulukohustustele vastavad summad kooskõlas nõukogu määruse (EL, Euratom) nr XXXX („finantsraamistiku määrus“) artikliga 7. Aastal n peatatud kulukohustusi ei või kanda eelarvesse kaugemale kui aastasse n+2.

3.  Juhul kui artikli 4 lõike 2 punkti b alapunktis i osutatud meede, millega peatatakse ühe või mitme programmi või selle/nende muudatuste heakskiitmine, või artikli 4 lõike 2 punkti b alapunktis ii osutatud kulukohustuste peatamise meede on tühistatud, kantakse eelarvesse peatatud kulukohustustele vastavad summad kooskõlas nõukogu määruse (EL, Euratom) nr XXXX („finantsraamistiku määrus“) artikliga 7. Aastal n peatatud kulukohustusi ei või kanda eelarvesse kaugemale kui aastasse n+2. Alates aastast n+3 lisatakse nõukogu määruse (EL, Euratom) nr XXXX (mitmeaastast finantsraamistikku käsitlev määrus) artiklis 12 sätestatud liidu kulukohustuste reservi peatatud kulukohustustega võrdne summa.

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Artikkel 7

välja jäetud

Euroopa Parlamendi teavitamine

Komisjon teavitab Euroopa Parlamenti viivitamata kõigist artiklite 4 ja 5 alusel ette pandud või vastu võetud meetmetest.

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Artikkel 7 a

Aruandlus

Komisjon esitab Euroopa Parlamendile ja nõukogule hiljemalt viis aastat pärast käesoleva määruse jõustumist aruande määruse kohaldamise, eelkõige võetud meetmete mõjususe kohta.

Aruandele lisatakse vajaduse korral asjakohased ettepanekud.

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas. Seda kohaldatakse alates 1. jaanuarist 2021.

Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Artikkel 8 a

Lisamine finantsmäärusesse

Käesoleva määruse sisu lisatakse finantsmäärusesse selle järgmise muutmise ajal.

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Ettepanek:

Ettepanek:

EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS

EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS

liidu eelarve kaitsmise kohta, juhul kui liikmesriikides esineb üldistunud puudusi õigusriigi toimimises

liidu eelarve kaitsmise kohta, juhul kui liikmesriikides esineb üldistunud puudusi õigusriigi toimimises ja põhiõigustes

(Muudatusettepanekut kohaldatakse kogu teksti ulatuses. Selle vastuvõtmise korral tehakse vastavad muudatused kogu tekstis.)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(1)  Õigusriik on üks neist peamistest väärtustest, millel liit rajaneb. Euroopa Liidu lepingu artiklis 2 on meelde tuletatud, et tegemist on liikmesriikide ühiste väärtustega.

(1)  Liit rajaneb sellistel väärtustel nagu inimväärikuse austamine, vabadus, demokraatia, võrdsus, õigusriik ja inimõiguste, kaasa arvatud vähemuste hulka kuuluvate isikute õiguste austamine. Euroopa Liidu (ELi) lepingu artiklis 2 on meelde tuletatud, et tegemist on liikmesriikide ühiste väärtustega ühiskonnas, kus valitsevad pluralism, mittediskrimineerimine, sallivus, õiglus, solidaarsus ning naiste ja meeste võrdõiguslikkus.

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(1 a)  Demokraatia, õigusriik ja põhiõigused on kolmepoolses suhtes ning et need tugevdavad üksteist ja kaitsevad üheskoos liidu ja liikmesriikide põhiseaduslikku tuuma. Liidu piires ei saa olla väärtuste hierarhiat. Toimiva demokraatia, tugevate ja vastutavate institutsioonide, läbipaistva ja kaasava otsuste tegemise ning tõhusa õigusriigi vastastikune sõltuvus on inimõiguste tulemusliku austamise seisukohast väga olulised ja vastupidi. ELi lepingu artiklite 2 ja 6 kohaselt peavad liikmesriigid õigusriigi põhimõtteid, põhiõigusi ja demokraatiat täielikult austama, kaitsma ja edendama.

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(2)  Õigusriigi põhimõtte kohaselt peavad kõik avalikku võimu esindavad asutused tegutsema seadusega paika pandud piirides, kooskõlas demokraatlike väärtuste ja põhiõigustega ning sõltumatute ja erapooletute kohtute järelevalve all. Eelkõige nõutakse, et tuleb järgida seaduslikkuse,⁷ õiguskindluse,⁸ täidesaatva võimu omavoli keelamise,⁹ võimude lahususe¹⁰ ning tõhusa ja sõltumatu kohtuliku kaitse¹¹ põhimõtet¹².

(2)  Õigusriigi põhimõtte kohaselt peavad kõik avalikku võimu esindavad asutused tegutsema seadusega paika pandud piirides, kooskõlas demokraatia põhimõtete ja põhiõiguste austamisega ning sõltumatute ja erapooletute kohtute järelevalve all. Eelkõige nõutakse, et tuleb järgida seaduslikkuse⁷, sh õigusaktide läbipaistva, vastutustundliku ja demokraatliku jõustamise protsessi, õiguskindluse⁸, täidesaatva võimu omavoli keelamise⁹, võimude lahususe¹⁰, ning sõltumatus ja erapooletus kohtus¹¹ õiguskaitse kättesaadavuse põhimõtet¹².

__________________

__________________

⁷ Euroopa Kohtu otsus, 29. aprill 2004, CAS Succhi di Frutta, C-496/99 P, ECLI:EU:C:2004:236, punkt 63.

⁷ Euroopa Kohtu otsus, 29. aprill 2004, CAS Succhi di Frutta, C-496/99 P, ECLI:EU:C:2004:236, punkt 63.

⁸ Euroopa Kohtu otsus, 12. november 1981, Amministrazione delle finanze dello Stato versus Srl Meridionale Industria Salumi ja teised; Ditta Italo Orlandi & Figlio ja Ditta Vincenzo Divella versus Amministrazione delle finanze dello Stato. Liidetud kohtuasjad 212 kuni 217/80, ECLI:EU:C:1981:270, punkt 10.

⁸ Euroopa Kohtu otsus, 12. november 1981, Amministrazione delle finanze dello Stato versus Srl Meridionale Industria Salumi ja teised; Ditta Italo Orlandi & Figlio ja Ditta Vincenzo Divella versus Amministrazione delle finanze dello Stato. Liidetud kohtuasjad 212 kuni 217/80, ECLI:EU:C:1981:270, punkt 10.

⁹ Euroopa Kohtu otsus, 21. september 1989, Hoechst, liidetud kohtuasjad 46/87 ja 227/88, ECLI:EU:C:1989:337, punkt 19.

⁹ Euroopa Kohtu otsus, 21. september 1989, Hoechst, liidetud kohtuasjad 46/87 ja 227/88, ECLI:EU:C:1989:337, punkt 19.

¹⁰ Euroopa Kohtu otsus, 10. november 2016, Kovalkovas, C-477/16, ECLI:EU:C:2016:861, punkt 36; Euroopa Kohtu otsus, 10. november 2016, PPU Poltorak, C-452/16, ECLI:EU:C:2016:858, punkt 35; ning Euroopa Kohtu otsus, 22. detsember 2010, DEB, C-279/09, ECLI:EU:C:2010:811, punkt 58.

¹⁰ Euroopa Kohtu otsus, 10. november 2016, Kovalkovas, C-477/16, ECLI:EU:C:2016:861, punkt 36; Euroopa Kohtu otsus, 10. november 2016, PPU Poltorak, C-452/16, ECLI:EU:C:2016:858, punkt 35; ning Euroopa Kohtu otsus, 22. detsember 2010, DEB, C-279/09, ECLI:EU:C:2010:811, punkt 58.

¹¹ Euroopa Kohtu otsus, 27. veebruar 2018, Associação Sindical dos Juízes Portugueses vs. Tribunal de Contas, C-64/16, ECLI:EU:C:2018:117, punktid 31 ja 40–41.

¹¹ Euroopa Kohtu otsus, 27. veebruar 2018, Associação Sindical dos Juízes Portugueses vs. Tribunal de Contas, C-64/16, ECLI:EU:C:2018:117, punktid 31 ja 40–41;

¹² Komisjoni teatis „ELi uus õigusriigi tugevdamise raamistik“, COM(2014) 158 final, I lisa.

¹² Komisjoni teatis „ELi uus õigusriigi tugevdamise raamistik“, COM(2014) 158 final, I lisa.

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(2 a)  Liikmesriigid peaksid järgima ja viljelema õigusriigi väärtust ning näitama eeskuju, liikudes õigusriigi jagatud kultuuri poole, mis on Euroopa projekti kui terviku õiguspärasuse oluline tingimus ja peamine tingimus kodanike usalduse loomiseks liidu vastu. Õigusriigi nõrgenemine ühes liikmesriigis mõjutab negatiivselt õigusriiki kogu liidus tervikuna.

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(2 b)  Liidus on põhiõigused sätestatud eelkõige Euroopa Liidu põhiõiguste hartas, millel vastavalt ELi lepingu artiklile 6 on aluslepingutega samaväärne õigusjõud ning sellest tulenevalt tuleb hartat järgida kõigis liidu õigusaktides, sealhulgas käesolevas määruses. Kohustus põhiõigusi austada, kaitsta ja edendada on sätestatud ka mitmes rahvusvahelises inimõigusi käsitlevas lepingus, sealhulgas Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsioonis, Euroopa sotsiaalhartas, selle lisaprotokollis ja selle läbivaadatud versioonis.

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(3)  Õigusriik on eeltingimus kaitsmaks teisi põhiväärtusi, millel liit rajaneb, näiteks vabadust, demokraatiat, võrdsust ja inimõiguste austamist. Õigusriigi põhimõtte austamine on lahutamatult seotud demokraatia ja põhiõiguste austamisega: ei saa olla demokraatiat ja põhiõiguste austamist ilma õigusriigi põhimõtte austamiseta ja vastupidi.

välja jäetud

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(4)  Millal iganes liikmesriigid liidu eelarvet täidavad ja ükskõik millist meetodit nad täitmiseks kasutavad, eeldab Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklis 317 kätketud usaldusväärse finantsjuhtimise põhimõtte järgimine olulisel määral õigusriigi põhimõtte austamist.

(4)  Millal iganes liikmesriigid liidu eelarvet täidavad ja ükskõik millist meetodit nad täitmiseks kasutavad, eeldab Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklis 317 kätketud usaldusväärse finantsjuhtimise põhimõtte järgimine olulisel määral õigusriigi põhimõtte ja põhiõiguste austamist.

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(6)  Kohtuorganid peaksid tegutsema sõltumatult ja erapooletult ning uurimistalitused ja prokuratuur peaksid olema suutelised oma ülesandeid nõuetekohaselt täitma. Neid tuleks toetada piisavate ressursside ja menetlustega, mis aitaksid neil tõhusalt toimida ja täiel määral austada õigust õiglasele kohtumenetlusele. Need tingimused peavad olema täidetud, et tagada miinimumkaitse avaliku sektori asutuste õigusvastaste ja meelevaldsete otsuste vastu, mis võivad kahjustada liidu finantshuve.

(6)  Kohtusüsteemi sõltumatus ja erapooletus peaks olema alati tagatud ning uurimistalitused ja prokuratuur peaksid olema suutelised oma ülesandeid nõuetekohaselt täitma. Neid tuleks toetada piisavate ressursside ja menetlustega, mis aitaksid neil tõhusalt toimida ja täiel määral austada õigust õiglasele kohtumenetlusele. Need tingimused peavad olema täidetud, et tagada miinimumkaitse avaliku sektori asutuste õigusvastaste ja meelevaldsete otsuste vastu, mis võivad neid põhimõtteid kahjustada.

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(8)  Õigusriigi põhimõtte austamine ei ole oluline ainult liidu kodanike jaoks, vaid ka ärialgatuste, innovatsiooni ja investeeringute jaoks ning selleks, et siseturg saaks nõuetekohaselt toimida, sest see turg edeneb kõige paremini kindlas õigus- ja institutsioonilises raamistikus.

(8)  Õigusriigi põhimõtte ja põhiõiguste austamine on oluline, et võimaldada kodanikel liidu demokraatlikus elus täielikult osaleda. See on samuti oluline ettevõtluse, ettevõtlusalgatuste, innovatsiooni ja investeeringute seisukohast ning õigustel põhineva ja tõrgeteta toimiva siseturu edendamiseks. Siseturg vajab stabiilset õiguslikku ja institutsioonilist raamistikku, et tagada usaldus kõigi osalejate vahel, realiseerida kogu oma potentsiaal ja saavutada kestlik pikaajaline majanduskasv. Olukorras, kus liikmesriik ei taga enam õigusriigi või põhiõiguste austamist, on liit ja liikmesriigid kohustatud kaitsma aluslepingute terviklikkust ja kohaldamist ning kaitsma kõigi nende jurisdiktsiooni kuuluvate isikute õigusi.

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(9)  ELi lepingu artiklis 19, milles täpsustatakse sama lepingu artiklis 2 sätestatud õigusriigi väärtust, on nõutud, et liikmesriigid näeksid ette tulemusliku õiguskaitse liidu õigusega hõlmatud, sealhulgas liidu eelarve täitmisega seotud valdkondades. See, et eksisteerib tõhus kohtulik kontroll, millega tagatakse liidu õiguse järgimine, on juba iseenesest üks õigusriigi tunnus ja eeldab sõltumatuid kohtuid¹³. Kohtute sõltumatuse säilitamine on väga oluline, nagu on kinnitatud ka Euroopa Liidu põhiõiguste harta artikli 47 teises lõigus¹⁴. See kehtib eelkõige meetmete, lepingute või muude dokumentide kohtuliku kontrolli kohta, kui nendest tuleneb mõni avaliku sektori kulutus või võlg, muu hulgas riigihangete kontekstis, millega seotud vaidlused võib samuti kohtusse anda.

(9)  ELi lepingu artiklis 19, milles täpsustatakse sama lepingu artiklis 2 sätestatud õigusriigi väärtust, on nõutud, et liikmesriigid näeksid ette tulemusliku õiguskaitse liidu õigusega hõlmatud, sealhulgas liidu eelarve täitmisega seotud valdkondades. Kohtusüsteemide tõhusus on õigusriigi keskne aspekt ning see on oluline, et tagada võrdne kohtlemine, karistada valitsuse kuritarvitamisi ja ennetada meelevaldsust. See, et eksisteerib tõhus kohtulik kontroll, millega tagatakse liidu õiguse järgimine, on juba iseenesest üks õigusriigi tunnus ja eeldab sõltumatuid kohtuid¹³. Õiguse tagamine tõhusale õiguskaitsevahendile ja õiglasele kohtulikule arutamisele ning kohtute sõltumatuse säilitamine on väga oluline, nagu on kinnitatud ka Euroopa Liidu põhiõiguste harta artikli 47 teises lõigus¹⁴. See kehtib eelkõige selliste meetmete, lepingute või muude dokumentide kohtuliku kontrolli kohta, millest tuleneb mõni avaliku sektori kulutus või võlg, muu hulgas hankemenetluste kontekstis, millega seotud vaidlused võib samuti kohtusse anda.

__________________

__________________

¹³ Kohtuasi C-64/16, punktid 32–36.

¹³ Kohtuasi C-64/16, punktid 32–36.

¹⁴ Kohtuasi C-64/16, punktid 40-41.

¹⁴ Kohtuasi C-64/16, punktid 40-41.

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(10)  Seega on olemas selge seos õigusriigi põhimõtte austamise ja liidu eelarve tõhusa täitmise vahel kooskõlas usaldusväärse finantsjuhtimise põhimõtetega.

(10)  Seega on olemas selge seos õigusriigi põhimõtte ja põhiõiguste austamise ja liidu eelarve tõhusa täitmise vahel kooskõlas usaldusväärse finantsjuhtimise põhimõtetega.

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(11)  Liikmesriikides õigusriigi toimimises esinevad üldistunud puudused, mis häirivad eelkõige avaliku sektori asutuste nõuetekohast toimimist ja tõhusat kohtulikku kontrolli, võivad liidu finantshuve tugevasti kahjustada.

(11)  Liikmesriikides õigusriigi toimimises ja põhiõigustes esinevad üldistunud puudused võivad liidu finantshuve tugevasti kahjustada, eelkõige nende eeskirjade eiramise puhul, mis on seotud liidu eelarve kulutustega ning kodanike õiguste ja huvidega, olenemata sellest, kus nad elavad.

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(12)  Üldistunud puuduse tuvastamine nõuab komisjonilt kvalitatiivset hinnangut. See hinnang võib põhineda teabel, mis pärineb kõigist kättesaadavatest allikatest ja tunnustatud asutustelt, sealhulgas Euroopa Liidu Kohtu otsustel, kontrollikoja aruannetel ning asjaomaste rahvusvaheliste organisatsioonide ja võrgustike, näiteks Euroopa Nõukogu organite ning Euroopa ülemkohtute ja kohtute nõukogude võrgustike järeldustel ja soovitustel.

(12)  Üldistunud puuduse tuvastamine nõuab komisjonilt kvalitatiivset, objektiivset, läbipaistvat, mittepolitiseeritud ja erapooletut hinnangut, mis põhineb konkreetsetel tõenditel ja mille andmisel on talle abiks sõltumatute ekspertide esinduslik rühm. Kõigi liikmesriikide iga-aastane hinnang peaks põhinema teabel, mis pärineb kõigist kättesaadavatest allikatest ja tunnustatud asutustelt, sealhulgas Euroopa Liidu Kohtu ja Euroopa Inimõiguste Kohtu otsustel, kontrollikoja aruannetel, liidu muude institutsioonide, organite ja asutuste, näiteks Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee, Regioonide Komitee, ombudsmani ja Euroopa Liidu Põhiõiguste Ameti aruannetel ja arvamustel, asjaomaste rahvusvaheliste organisatsioonide ja võrgustike, näiteks Euroopa Nõukogu organite ning Euroopa ülemkohtute ja kohtute nõukogude võrgustike järeldustel ja soovitustel, samuti valitsusväliste ja kodanikuühiskonna organisatsioonide teadetel. See hinnang peaks asendama olemasolevad vahendid ja mehhanismid, nagu Bulgaaria ja Rumeenia koostöö- ja kontrollimehhanism.

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Käesoleva määrusega kehtestatakse normid liidu eelarve kaitseks juhul, kui liikmesriikides esineb üldistunud puudusi õigusriigi toimimises.

Käesoleva määrusega kehtestatakse normid liidu eelarve kaitseks juhul, kui liikmesriikides esineb üldistunud puudusi õigusriigi toimimises ja põhiõigustes.

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(a)  „õigusriik“ – Euroopa Liidu lepingu artiklis 2 osutatud liidu väärtus, mis hõlmab järgmisi põhimõtteid: seaduslikkus, mis tähendab seaduste kehtestamise läbipaistvat, aruandekohustuslikku, demokraatlikku ja pluralistlikku protsessi; õiguskindlus; täidesaatva võimu omavoli keelamine; sõltumatute kohtute pakutav tõhus kohtulik kaitse, sealhulgas põhiõiguste kohtulik kaitse; ning võimude lahusus ja võrdsus seaduse ees;

(a)  „õigusriik ja põhiõigused“ – nagu Euroopa Liidu lepingu artiklis 2 sätestatud, hõlmab see järgmisi põhimõtteid: seaduslikkus, mis tähendab õiguse kehtestamise läbipaistvat, aruandekohustuslikku, demokraatlikku ja pluralistlikku protsessi; õiguskindlus; täidesaatva võimu omavoli keelamine; õiguskaitse kättesaadavus ning sõltumatus ja erapooletus kohtus pakutav tõhus kohtulik kaitse; võimude lahusus; diskrimineerimise keeld ja võrdsus seaduse ees; põhiõiguste austamine, nagu on sätestatud Euroopa Liidu põhiõiguste hartas ja rahvusvahelistes inimõigusi käsitlevates lepingutes;

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(b)  „üldistunud puudus õigusriigi toimimises“ – avaliku sektori asutuste laialdane või korduv tegevus või tegevusetus või meede, mis kahjustab õigusriigi toimimist;

(b)  „üldistunud puudus“ – olukord, kus on võimalik kindlaks teha süsteemse ohu olemasolu, mis ähvardab õigusriiki ja põhiõigusi, või kui süsteemselt kahjustatakse õigusriiki ja põhiõigusi otseselt või kaudselt kas avaliku sektori asutuste tegevuse, väljajätmiste, meetmete või tegevusetuse kombineeritud mõju või laialt levinud või avaliku sektori asutuste laialt levinud või korduva tegevuse, väljajätmiste, meetmete või tegevusetuse tõttu, ja kui see olukord mõjutab või võib mõjutada liidu eelarve nõuetekohast täitmist, eelkõige juhtimis- ja kontrollitoiminguid kooskõlas usaldusväärse finantsjuhtimise põhimõtete ja liidu finantshuvide kaitsega;

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

-1.  Asjakohased, tasakaalustatud ja proportsionaalsed meetmed võetakse, kui komisjon leiab, et tal on piisavalt alust arvata, et üldistunud puuduse tingimused on liikmesriigis täidetud.

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

1.  Kui liikmesriigis esineb õigusriigi toimimises üldistunud puudus, mis kahjustab või ohustab kahjustada usaldusväärse finantsjuhtimise või liidu finantshuvide kaitse põhimõtet, tuleb võtta asjakohaseid meetmeid, eelkõige juhul kui ohus on:

1.  Kui liikmesriigis esineb õigusriigi toimimises üldistunud puudus, mis kahjustab või ohustab kahjustada, tuleb võtta meetmed, eelkõige juhul kui ohus on

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(f a)  liidu eelarve nõuetekohane täitmine pärast põhiõiguste süsteemset rikkumist;

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

2.  Üldistunud puudusena õigusriigi toimimises võib käsitada eelkõige järgmist:

2.  Üldistunud puudusena käsitatakse eelkõige järgmist:

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(a)  kohtute sõltumatuse ohustamine;

(a)  kohtute sõltumatuse ohustamine, sealhulgas mis tahes piirangute kehtestamine kohtute võimele täita iseseisvalt oma ametiülesandeid väljastpoolt tuleva sekkumisega sõltumatuse tagatistesse, kohtuotsuste tegemise takistamisega väljastpoolt tulevate korralduste alusel, kohtutöötajate määramise ja ametiaja meelevaldse läbivaatamisega või kohtutöötajate mõjutamisega mis tahes viisil, mis kahjustab nende erapooletust;

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

2 a.  Üldistunud puuduse tuvastamisel abistab komisjoni sõltumatute ekspertide (õigusriigi ja põhiõiguste eksperdirühma) esindajatest koosnev rühm, kes hindab igal aastal olukorda kõikides liikmesriikides kvantitatiivsete ja kvalitatiivsete kriteeriumide ja teabe alusel, kaasa arvatud Euroopa Liidu Kohtu ja Euroopa Inimõiguste Kohtu otsused, kontrollikoja aruanded, liidu muude institutsioonide, organite ja asutuste aruanded ja arvamused ning asjaomaste rahvusvaheliste organisatsioonide järeldused ja soovitused. Hinnang avalikustatakse.

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

2 b.  Euroopa Parlament koos riikide parlamentidega korraldab iga-aastase järelarutelu demokraatia, õigusriigi ja põhiõiguste eksperdirühma hinnangu üle. Selleks loovad liikmesriikide parlamendid ja Euroopa Parlamendi pädev komisjon koos spetsiaalse parlamentaarse ühisrühma. Parlamentaarse ühisrühma ülesehituse ja töökorra määravad ühiselt kindlaks Euroopa Parlament ja liikmesriikide parlamendid kooskõlas ELi lepingule ja Euroopa Liidu toimimise lepingule lisatud protokolli nr 1 (riikide parlamentide rolli kohta Euroopa Liidus) artikliga 9.

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Artikkel 3 a

Demokraatia, õigusriigi ja põhiõiguste eksperdirühm

1. Demokraatia, õigusriigi ja põhiõiguste eksperdirühm koosneb järgmistest liikmetest:

a) iga liikmesriigi parlamendi määratud üks sõltumatu ekspert, kes on kvalifitseeritud põhiseaduskohtu või ülemkohtu kohtunik ja kes ei ole aktiivses teenistuses;

b) kümme eksperti, kelle määrab Euroopa Parlament kahekolmandikulise häälteenamusega ekspertide nimekirja alusel, kuhu on eksperte nimetanud

i) teaduste ja humanitaarteaduste akadeemiate Euroopa föderatsioon (ALLEA);

ii) inimõiguste edendamise ja kaitse eest vastutavate riigiasutuste Euroopa võrgustik (ENNHRI);

iii) Euroopa Nõukogu (sealhulgas Veneetsia komisjon, riikide korruptsioonivastane ühendus (GRECO) ja Euroopa Nõukogu inimõiguste volinik);

iv) Euroopa Nõukogu kohtute efektiivsust hindav komisjon (CEPEJ) ja Euroopa Advokatuuride ja Õigusliitude Nõukogu (CCBE); ning

v) Ühinenud Rahvaste Organisatsioon (ÜRO), Euroopa Julgeoleku- ja Koostööorganisatsioon (OSCE) ning Majanduskoostöö ja Arengu Organisatsioon (OECD).

2. Demokraatia, õigusriigi ja põhiõiguste eksperdirühma koosseis on sooliselt tasakaalus.

3. Demokraatia, õigusriigi ja põhiõiguste eksperdirühm valib esimehe oma liikmete hulgast.

4. Demokraatia, õigusriigi ja põhiõiguste eksperdirühma töö hõlbustamiseks tagab komisjon eksperdirühmale tõhusat tegutsemist võimaldavad sekretariaaditeenused, mis hõlmavad eelkõige läbivaadatavate ja hinnatavate andmete ja infoallikate kogumist ning haldustuge.

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(3)  Õigusriik on eeltingimus kaitsmaks teisi põhiväärtusi, millel liit rajaneb, näiteks vabadust, demokraatiat, võrdsust ja inimõiguste austamist. Õigusriigi põhimõtte austamine on lahutamatult seotud demokraatia ja põhiõiguste austamisega: ei saa olla demokraatiat ja põhiõiguste austamist ilma õigusriigi põhimõtte austamiseta ja vastupidi.

(3)  Õigusriik on eeltingimus kaitsmaks teisi põhiväärtusi, millel liit rajaneb, näiteks vabadust, demokraatiat, mittediskrimineerimist, võrdsust ja inimõiguste austamist. Õigusriigi põhimõtte austamine on lahutamatult seotud demokraatia ja põhiõiguste austamisega: ei saa olla demokraatiat ja põhiõiguste austamist ilma õigusriigi põhimõtte austamiseta ja vastupidi. Demokraatia, õigusriigi põhimõtted ja põhiliste inimõiguste austamine on liidu usaldusväärsuse seisukohalt otsustava tähtsusega.

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(3 a)  25. oktoobril 2016 võttis Euroopa Parlament vastu resolutsiooni soovitustega komisjonile ELi demokraatia, õigusriigi põhimõtte ja põhiõiguste mehhanismi loomise kohta. Lisaks võttis Euroopa Nõukogu komisjon „Demokraatia õiguse kaudu“ (nn Veneetsia komisjon) 11.–12. märtsil 2016 vastu õigusriigi kriteeriumide nimekirja(CDL-AD (2016) 007).

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(11)  Liikmesriikides õigusriigi toimimises esinevad üldistunud puudused, mis häirivad eelkõige avaliku sektori asutuste nõuetekohast toimimist ja tõhusat kohtulikku kontrolli, võivad liidu finantshuve tugevasti kahjustada.

(11)  Liikmesriikides õigusriigi toimimises esinevad üldistunud puudused, mis häirivad eelkõige avaliku sektori asutuste nõuetekohast toimimist ja tõhusat kohtulikku kontrolli, võivad liidu finantshuve tugevasti kahjustada. Kui tehakse kindlaks üldistunud puudus, tuleb sellist puudust tulemuslikult uurida ning kohaldada mõjusaid ja proportsionaalseid meetmeid mitte ainult selleks, et kindlustada liidu finantshuve, sh tulude tulemuslikku kogumist, vaid ka selleks, et tagada üldsuse usaldus liidu ja selle institutsioonide vastu. Üksnes siis, kui sõltumatud kohtud tagavad õigusriigi toimimise ja õiguskindluse kõigis liikmesriikides, suudame tagada ELi eelarvevahendite piisava kaitse.

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(12)  Üldistunud puuduse tuvastamine nõuab komisjonilt kvalitatiivset hinnangut. See hinnang võib põhineda teabel, mis pärineb kõigist kättesaadavatest allikatest ja tunnustatud asutustelt, sealhulgas Euroopa Liidu Kohtu otsustel, kontrollikoja aruannetel ning asjaomaste rahvusvaheliste organisatsioonide ja võrgustike, näiteks Euroopa Nõukogu organite ning Euroopa ülemkohtute ja kohtute nõukogude võrgustike järeldustel ja soovitustel.

(12)  Üldistunud puuduse tuvastamine nõuab komisjonilt läbipaistvat ja erapooletut kvalitatiivset hinnangut. See hinnang võib põhineda teabel, mis pärineb kõigist kättesaadavatest allikatest ja tunnustatud asutustelt, sealhulgas Euroopa Liidu Kohtu otsustel, kontrollikoja aruannetel, asjaomaste Euroopa Liidu asutuste eksperdiarvamustel, mis tahes sõltumatu eksperdirühma soovitustel, millele on osutatud Euroopa Parlamendi 25. oktoobri 2016. aasta resolutsioonis, ning asjaomaste rahvusvaheliste organisatsioonide ja võrgustike, näiteks Euroopa Nõukogu organite ning Euroopa ülemkohtute ja kohtute nõukogude võrgustike järeldustel ja soovitustel.

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(13)  Kindlaks tuleks määrata üldistunud puuduste ilmnemise korral võetavad meetmed ja nende vastuvõtmiseks kohaldatav menetlus. Need meetmed peaksid hõlmama maksete ja kulukohustuste peatamist, rahastamise vähendamist olemasolevate kulukohustuste raames ning keeldu võtta teatavate vahendite saajate vastu uusi kohustusi.

(13)  Kindlaks tuleks määrata üldistunud puuduste ilmnemise korral võetavad meetmed ja nende vastuvõtmiseks kohaldatav menetlus ning kohaldada tuleks samu kriteeriume ja tagada võrdne kohtlemine kõigis liikmesriikides. Need meetmed peaksid hõlmama maksete ja kulukohustuste peatamist, rahastamise vähendamist olemasolevate kulukohustuste raames ning keeldu võtta teatavate vahendite saajate vastu uusi kohustusi. Nende meetmete kehtestamise otsus peaks andma mõjuhinnangute põhjal tõelise tagatise, et see ei kahjusta lõplikke ELi vahendite saajaid. 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(14)  Vastuvõetavate meetmete kindlaksmääramisel tuleks kohaldada proportsionaalsuse põhimõtet, eelkõige võttes arvesse olukorra tõsidust, asjaomase käitumise algusest möödunud ajavahemikku, sellise käitumise kestust ja korduvust, kavatsust, ning seda, mil määral on liikmesriik teinud koostööd õigusriigi toimimises esineva üldistunud puuduse kõrvaldamiseks, ja rikkumise mõju asjaomastele liidu vahenditele.

(14)  Vastuvõetavate meetmete kindlaksmääramisel tuleks kohaldada proportsionaalsuse põhimõtet, eelkõige võttes arvesse olukorra tõsidust, asjaomase käitumise algusest möödunud ajavahemikku, sellise käitumise kestust ja korduvust, kavatsust, ning seda, mil määral on liikmesriik teinud koostööd õigusriigi toimimises esineva üldistunud puuduse kõrvaldamiseks, ja rikkumise mõju asjaomastele liidu vahenditele. Kulukohustuste peatamise ulatus ja tase peaksid olema proportsionaalsed, tuleks austada liikmesriikide võrdse kohtlemise põhimõtet ja võtta arvesse asjaomase liikmesriigi majanduslikke ja sotsiaalseid tingimusi ning peatamise mõju asjaomase liikmesriigi majandusele. Eriti tuleks arvesse võtta peatamise mõju kriitilise tähtsusega programmidele, millega püütakse käsitleda õigusriigi toimimise tingimusi.

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(14 a)  On oluline, et lõplike vahendite või toetuste saajate õigustatud huvid oleksid meetmete vastuvõtmisel üldistunud puuduste ilmnemise korral nõuetekohaselt kaitstud. Komisjon peaks vastuvõetavate meetmete kavandamisel võtma arvesse nende võimalikku mõju lõplikele vahendite või toetuste saajatele. Selleks et tugevdada lõplike vahendite või toetuste saajate kaitset, peaks komisjon aktiivselt jälgima, et valitsusüksused ja liikmesriigid täidavad oma seaduslikku kohustust jätkata maksete tegemist pärast meetmete vastuvõtmist käesoleva määruse kohaselt, ja teavitama lõplikke vahendite või toetuste saajaid nende õigustest mis tahes rikkumise korral.

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(14 b)  Kui üldistunud puuduste ilmnemise korral võetakse liikmesriigi vastu meetmeid, on äärmiselt tähtis, et see ei kahjustaks selliste programmide nagu Erasmuse kaudu stipendiume, teadusuuringutoetusi ja sarnaseid üksiktoetusi saavaid isikuid.

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(15)  Käesoleva määruse ühetaolise rakendamise tagamiseks ja võttes arvesse käesoleva määruse alusel kehtestatavate meetmete finantsmõju tähtsust, tuleks rakendusvolitused anda nõukogule, kes peaks tegema otsuse komisjoni ettepaneku põhjal. Selleks et hõlbustada liidu finantshuvide kaitseks vajalike otsuste vastuvõtmist, tuleks kasutada kvalifitseeritud häälteenamust nõudvat pöördhääletust.

(15)  Käesoleva määruse ühetaolise rakendamise tagamiseks ja võttes arvesse käesoleva määruse alusel kehtestatavate meetmete finantsmõju tähtsust, tuleks rakendusvolitused anda nõukogule, kes peaks tegema otsuse komisjoni ettepaneku põhjal. Selleks et hõlbustada liidu finantshuvide kaitseks vajalike otsuste vastuvõtmist, tuleks kasutada ühehäälsust nõudvat hääletust, milles ei osale asjaomane liikmesriik.

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(16)  Enne mis tahes meetme vastuvõtmise ettepaneku esitamist käesoleva määruse alusel peaks komisjon asjaomasele liikmesriigile teatama, miks ta arvab, et selles liikmesriigis võib esineda õigusriigi toimimises üldistunud puudus. Liikmesriigile tuleks anda võimalus esitada oma märkused. Komisjon ja nõukogu peaksid neid märkusi arvesse võtma.

(16)  Enne mis tahes meetme vastuvõtmise ettepaneku esitamist kõnealuse määruse alusel peaks komisjon asjaomasele liikmesriigile teatama kas sõltumatu eksperdirühma või komisjoni läbi viidud hindamise tulemuse ja põhjenduse, miks ta arvab, et selles liikmesriigis võib esineda õigusriigi toimimises üldistunud puudus. Komisjon peaks Euroopa Parlamendile ja nõukogule teatest ja selle sisust teada andma. Asjaomasele liikmesriigile tuleks anda võimalus esitada oma märkused. Komisjon peaks neid märkusi arvesse võtma.

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(17)  Kui olukord, mis on viinud peatava mõjuga meetmete võtmiseni komisjon ettepaneku alusel, on piisavalt heastatud, peaks nõukogu need meetmed tühistama.

välja jäetud

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(18)  Komisjon peaks teavitama Euroopa Parlamenti igast käesoleva määruse alusel ette pandud ja vastu võetud meetmest,

(18)  Komisjon peaks teavitama Euroopa Parlamenti ja nõukogu igast kõnealuse määruse alusel ette pandud ja vastu võetud meetmest,

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(b)  „üldistunud puudus õigusriigi toimimises“ – avaliku sektori asutuste laialdane või korduv tegevus või tegevusetus või meede, mis kahjustab õigusriigi toimimist;

(b)  „üldistunud puudus õigusriigi toimimises“ – avaliku sektori asutuste laialdane või korduv tegevus või tegevusetus või meede, mis kahjustab õigusriigi toimimist, nagu on kirjeldatud artiklis 3;

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Meetmed

Üldistunud puudus õigusriigi toimimises

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

1.  Kui liikmesriigis esineb õigusriigi toimimises üldistunud puudus, mis kahjustab või ohustab kahjustada usaldusväärse finantsjuhtimise või liidu finantshuvide kaitse põhimõtet, tuleb võtta asjakohaseid meetmeid, eelkõige juhul kui ohus on:

1.  Kui liikmesriigis esineb õigusriigi toimimises üldistunud puudusi, mis kahjustavad või ähvardavad kahjustada usaldusväärse finantsjuhtimise või liidu finantshuvide kaitse põhimõtet, on eelkõige ohus:

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(f a)  arvamus- ja väljendusvabadus, sh ajakirjandusvabadus, ühinemisvabadus ja akadeemiline vabadus;

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(f b)  selle liikmesriigi eelarvedistsipliin, eelkõige hoidumine ülemäärasest riigieelarve puudujäägist kooskõlas ELi toimimise lepingu artikliga 126.

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(c)  õiguskaitsevahendite kättesaadavuse ja tõhususe piiramine, muu hulgas piiravate menetlusnõuete kaudu, kohtuotsuste puudulik rakendamine või õigusrikkumiste tõhusa uurimise, nende eest süüdistuse esitamise või nende eest karistuste määramise piiramine.

(c)  õiguskaitsevahendite kättesaadavuse ja tõhususe piiramine, muu hulgas piiravate menetlusnõuete kaudu, kohtuotsuste, eelkõige rikkumismenetlustes Euroopa Liidu Kohtu tehtavate otsuste puudulik rakendamine või õigusrikkumiste tõhusa uurimise, nende eest süüdistuse esitamise või nende eest karistuste määramise piiramine.

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(c a)  ajakirjandusvabaduse, ühinemisvabaduse ja akadeemilise vabaduse põhjendamatu piiramine;

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(c b)  suutmatus tagada, et valitsusel oleks seaduste alusel samasugune vastutus nagu erasektori osalejatel;

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(c c)  suutmatus tagada seaduste avaldamine ja õiglus ning põhiõiguste, sealhulgas isikute ja vara turvalisuse ning teatavate põhiliste inimõiguste kaitse seaduste abil;

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(c d)  suutmatus tagada seaduste kehtestamise, haldamise ja jõustamise protsesside ligipääsetavus, õiglus ja tõhusus;

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(c e)  suutmatus tagada, et õigust mõistaksid õigeaegselt pädevad, eetilised ja sõltumatud esindajad ja neutraalsed isikud, kes on kättesaadavad, kellel on piisavad vahendid ja kes kajastavad kogukondi, mida nad teenivad;

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(c f)  suutmatus tagada valitsuse volituste kontroll valitsusväliste osalejate poolt ja valitsusametnike karistamine ametialase väärkäitumise eest.

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Meetmete sisu

Meetmed

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

1.  Ühe järgneva asjakohase meetme või mitu sellist meedet võib vastu võtta,

1.  Kui õigusriigi toimimises esineb üldistunud puudus, võib vastu võtta järgnevavad asjakohased meetmed,

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(b)  kui komisjon täidab liidu eelarvet koostöös liikmesriikidega vastavalt finantsmääruse [artikli 62 punktile b]:

(b)  üldistunud puuduse korral õigusriigi toimimises, kui komisjon täidab liidu eelarvet koostöös liikmesriikidega vastavalt finantsmääruse [artikli 62 punktile b], välja arvatud juhul, kui kohaldatakse punkti b a:

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(4)  eelmaksete vähendamine;

välja jäetud

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(5)  maksetähtaegade arvestamise katkestamine;

välja jäetud

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(6)  maksete peatamine.

välja jäetud

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(b a)  kui komisjon täidab liidu eelarvet koostöös liikmesriikidega vastavalt finantsmääruse [artikli 62 punktile b] ja õigusriigi toimimises esineb üldistunud puudus, tuleks seoses Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondidega kohaldada ühissätete määruses määratletud meetmeid.

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

2.  Kui meetmete vastuvõtmise otsuses ei ole sätestatud teisiti, ei mõjuta asjakohaste meetmete kehtestamine lõike 1 punktis a osutatud valitsemissektori üksuste või lõike 1 punktis b osutatud liikmesriikide kohustust rakendada meetmega hõlmatud programmi või fondi, iseäranis kohustust teha makseid lõplikele vahendite või toetuste saajatele.

2.  Asjakohaste meetmete kehtestamine ei mõjuta lõike 1 punktis a osutatud valitsemissektori üksuste või lõike 1 punktis b osutatud liikmesriikide kohustust rakendada meetmega hõlmatud programmi või fondi, iseäranis kohustust teha makseid lõplikele vahendite või toetuste saajatele. Asjakohaste tingimuste jõustamise otsus peaks andma mõjuhinnangute põhjal tõelise tagatise, et see ei kahjusta ELi lõplike vahendite saajaid. 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

3 a.  Kulukohustuste peatamise ulatus ja tase peavad olema proportsionaalsed, järgida tuleb liikmesriikide võrdse kohtlemise põhimõtet ja võtta arvesse asjaomase liikmesriigi majanduslikke ja sotsiaalseid tingimusi ning peatamise mõju asjaomase liikmesriigi majandusele. Eriti tuleb arvesse võtta peatamise mõju õigusriigi toimimise tingimuste käsitlemise seisukohalt kriitilise tähtsusega programmidele.

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

1.  Kui komisjon leiab, et tal on piisavalt alust arvata, et artiklis 3 sätestatud tingimused on täidetud, saadab ta asjaomasele liikmesriigile kirjaliku teate, milles on esitatud komisjoni arvamuse aluseks olevad põhjused.

1.  Kui komisjon leiab, et tal on selge ja piisav alus arvata, et artiklis 3 sätestatud tingimused on täidetud, saadab ta asjaomasele liikmesriigile kirjaliku teate, milles on esitatud komisjoni arvamuse aluseks olevad põhjused. Komisjon teavitab teatest ja selle sisust koheselt Euroopa Parlamenti ja nõukogu.

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

1 a.  Komisjon annab vajalikud tagatised selleks, et õigusriigi toimimise hindamisel kohaldataks kõigi liikmesriikide suhtes samu kriteeriume kooskõlas võrdse kohtlemise ja mittediskrimineerimise põhimõtetega, võttes kõigis liikmesriikides võrreldavate juhtumite korral sarnaseid ja mittediskrimineerivaid meetmeid.

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

2.  Komisjon võib võtta arvesse kogu asjakohast teavet, sealhulgas Euroopa Liidu Kohtu otsuseid, kontrollikoja aruandeid ning asjaomaste rahvusvaheliste organisatsioonide järeldusi ja soovitusi.

2.  Hinnates, kas artikli 3 tingimusi täidetakse, võib komisjon võtta arvesse kogu asjakohast teavet, sealhulgas Euroopa Liidu Kohtu otsuseid, Euroopa Parlamendi resolutsioone, mis tahes sõltumatu eksperdirühma soovitusi, millele on osutatud Euroopa Parlamendi 25. oktoobri 2016. aasta resolutsioonis, kontrollikoja aruandeid ning asjaomaste rahvusvaheliste organisatsioonide, valitsusväliste organisatsioonide ja võrgustike, näiteks Euroopa Nõukogu organite ja Euroopa ülemkohtute ja kohtute nõukogude võrgustike järeldusi ja soovitusi ning Euroopa Liidu asjaomaste asutuste eksperdiarvamusi.

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

6.  Kui komisjon leiab, et üldistunud puudus õigusriigi toimimises on tuvastatud, esitab ta nõukogule ettepaneku asjakohaseid meetmeid käsitleva rakendusakti kohta.

6.  Kui komisjon leiab, et artikli 3 lõikes 2 määratletud üldistunud puudus õigusriigi toimimises on tuvastatud, esitab ta ettepaneku asjakohaseid meetmeid käsitleva rakendusakti kohta Euroopa Parlamendile arvamuse saamiseks ja nõukogule otsuse tegemiseks.

Pärast Euroopa Parlamendi arvamuse arvesse võtmist loetakse otsus nõukogu poolt vastuvõetuks juhul, kui nõukogu ei ole kvalifitseeritud häälteenamusega otsustanud komisjoni ettepaneku tagasi lükata ühe kuu jooksul pärast selle vastuvõtmist komisjonis.

Nõukogu võib kvalifitseeritud häälteenamusega komisjoni ettepanekut muuta ja muudetud teksti nõukogu otsusena vastu võtta.

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

7.  Otsus loetakse nõukogu poolt vastuvõetuks juhul, kui nõukogu ei ole kvalifitseeritud häälteenamusega otsustanud komisjoni ettepanekut tagasi lükata ühe kuu jooksul pärast selle vastuvõtmist komisjonis.

7.  Kui komisjon leiab, et artikli 3 lõikes 1 määratletud üldistunud puudus õigusriigi toimimises on tuvastatud, esitab ta ettepaneku asjakohaseid meetmeid käsitleva otsuse kohta Euroopa Parlamendile ja nõukogule arvamuse saamiseks. Võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu arvamusi, teeb komisjon asjakohaste meetmete kohta otsuse või otsuse õigusriigi toimimisega seotud tingimusi mitte jõustada.

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

7 a.  Komisjon viib enne asjakohaseid meetmeid käsitleva otsuse vastuvõtmist läbi hindamise nimetatud meetmete võimaliku mõju kohta mõjutatud programmide või fondidega seotud maksete lõplikele saajatele või toetuste saajatele. Komisjon võtab meetmete proportsionaalsuse hindamisel nõuetekohaselt arvesse lõikes 2 osutatud teavet ja juhiseid.

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

8.  Nõukogu võib kvalifitseeritud häälteenamusega komisjoni ettepanekut muuta ja muudetud teksti nõukogu otsusena vastu võtta.

8.  Nõukogu võib ühehäälselt ja ilma asjaomast liikmesriiki kaasamata komisjoni ettepanekut muuta ja muudetud teksti nõukogu otsusena vastu võtta.

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

8 a.  Kui komisjon võtab vastu otsuse, esitab ta samaaegselt Euroopa Parlamendile ja nõukogule ettepaneku paigutada eelarvereservi ümber vastuvõetud meetmete väärtusega samaväärne summa.

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

8 b.  Erandina finantsmääruse artikli 31 lõigetest 4 ja 6 arutavad Euroopa Parlament ja nõukogu ümberpaigutusettepanekut nelja nädala jooksul alates selle vastu võtmisest mõlema institutsiooni poolt. Ümberpaigutusettepanek loetakse heakskiidetuks, kui Euroopa Parlament seda häälteenamusega või kui nõukogu seda kvalifitseeritud häälteenamusega nelja nädala jooksul ei muuda ega tagasi ei lükka. Juhul kui Euroopa Parlament või nõukogu muudab ümberpaigutusettepanekut, kohaldatakse finantsmääruse artikli 31 lõiget 8.

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

8 c.  Otsus jõustub juhul, kui ei Euroopa Parlament ega ka nõukogu ei lükka tagasi ümberpaigutusettepanekut lõikes 8 b osutatud ajavahemiku jooksul.

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

8 d.  Komisjon jälgib kogu meetmete kohaldamisaja jooksul aktiivselt, kas lõplike vahendite või toetuste saajate seaduslikke õigusi austatakse. Komisjon hõlbustab ka lõplike vahendite või toetuste saajate poolt komisjonile kaebuste esitamist, kui nad leiavad, et nende seaduslikke õigusi ei austata. Kui komisjon leiab, et asjaomane liikmesriik või valitsusüksus ei täida oma seaduslikku kohustust teha makseid ja et lõplike vahendite või toetuste saajate õigustatud huvisid ei austata, võtab ta asjakohased meetmed, et aidata nimetatud lõplikel saajatel või vahendite saajatel nõudeid esitada.

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

3.  Juhul kui artikli 4 lõike 2 punkti b alapunktis i osutatud meede, millega peatatakse ühe või mitme programmi või selle/nende muudatuste heakskiitmine, või artikli 4 lõike 2 punkti b alapunktis ii osutatud kulukohustuste peatamise meede on tühistatud, kantakse eelarvesse peatatud kulukohustustele vastavad summad kooskõlas nõukogu määruse (EL, Euratom) nr XXXX („finantsraamistiku määrus“) artikliga 7. Aastal n peatatud kulukohustusi ei või kanda eelarvesse kaugemale kui aastasse n+2.

3.  Juhul kui artikli 4 lõike 1 punkti b alapunktis 1 osutatud meede, millega peatatakse ühe või mitme programmi või selle/nende muudatuste heakskiitmine, või artikli 4 lõike 1 punkti b alapunktis 2 osutatud kulukohustuste peatamise meede on tühistatud, kantakse eelarvesse peatatud kulukohustustele vastavad summad kooskõlas nõukogu määruse (EL, Euratom) nr XXXX („finantsraamistiku määrus“) artikliga 7.

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Komisjon teavitab Euroopa Parlamenti viivitamata kõigist artiklite 4 ja 5 alusel ette pandud või vastu võetud meetmetest.

Komisjon teavitab Euroopa Parlamenti ja nõukogu viivitamata kõigist artiklite 4 ja 5 alusel ette pandud või vastu võetud meetmetest.

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(1)  Õigusriik on üks neist peamistest väärtustest, millel liit rajaneb. Euroopa Liidu lepingu artiklis 2 on meelde tuletatud, et tegemist on liikmesriikide ühiste väärtustega.

(1)  Liit rajaneb sellistel väärtustel nagu inimväärikuse austamine, vabadus, demokraatia, võrdsus, õigusriik ja inimõiguste, kaasa arvatud vähemuste hulka kuuluvate isikute õiguste austamine. Kooskõlas Euroopa Liidu lepingu artiklitega 2 ja 7 on liidu liikmesriigid ja institutsioonid on kohustatud neid kõikide liikmesriikide ühiseid väärtusi austama, kaitsma ja toetama ning seda ühiskonnas, kus valitsevad pluralism, mittediskrimineerimine, sallivus, õiglus, solidaarsus ning naiste ja meeste võrdõiguslikkus. Euroopa Liidu lepingu artiklis 2 ei ole need väärtused seatud tähtsuse järjekorda.

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(1 a)  Liikmesriigid peavad liidu liikmesusega seotud kohustuste täitmiseks tegema tihedat ja siirast koostööd, nagu on nõutud Euroopa Liidu lepingus.

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(2)  Õigusriigi põhimõtte kohaselt peavad kõik avalikku võimu esindavad asutused tegutsema seadusega paika pandud piirides, kooskõlas demokraatlike väärtuste ja põhiõigustega ning sõltumatute ja erapooletute kohtute järelevalve all. Eelkõige nõutakse, et tuleb järgida seaduslikkuse,⁷ õiguskindluse,⁸ täidesaatva võimu omavoli keelamise,⁹ võimude lahususe¹⁰ ning tõhusa ja sõltumatu kohtuliku kaitse¹¹ põhimõtet¹².

(2)  Õigusriigi põhimõtte kohaselt peavad kõik avalikku võimu esindavad asutused tegutsema seadusega paika pandud piirides, kooskõlas demokraatlike väärtuste ja põhiõigustega ning sõltumatute ja erapooletute kohtute järelevalve all. Eelkõige nõutakse, et tuleb järgida seaduslikkuse,⁷ õiguskindluse,⁸ täidesaatva võimu omavoli keelamise,⁹ võimude lahususe¹⁰ ning tõhusa ja sõltumatu kohtuliku kaitse¹¹ põhimõtet¹².

_____________________________

_____________________________

⁷ Euroopa Kohtu otsus, 29. aprill 2004, CAS Succhi di Frutta, C-496/99 P, ECLI:EU:C:2004:236, punkt 63.

⁷ Euroopa Kohtu otsus, 29. aprill 2004, CAS Succhi di Frutta, C-496/99 P, ECLI:EU:C:2004:236, punkt 63.

⁸ Euroopa Kohtu otsus, 12. november 1981, Amministrazione delle finanze dello Stato versus Srl Meridionale Industria Salumi ja teised; Ditta Italo Orlandi & Figlio ja Ditta Vincenzo Divella versus Amministrazione delle finanze dello Stato. Liidetud kohtuasjad 212 kuni 217/80, ECLI:EU:C:1981:270, punkt 10.

⁸ Euroopa Kohtu otsus, 12. november 1981, Amministrazione delle finanze dello Stato versus Srl Meridionale Industria Salumi ja teised; Ditta Italo Orlandi & Figlio ja Ditta Vincenzo Divella versus Amministrazione delle finanze dello Stato. Liidetud kohtuasjad 212 kuni 217/80, ECLI:EU:C:1981:270, punkt 10.

⁹ Euroopa Kohtu otsus, 21. september 1989, Hoechst, liidetud kohtuasjad 46/87 ja 227/88, ECLI:EU:C:1989:337, punkt 19.

⁹ Euroopa Kohtu otsus, 21. september 1989, Hoechst, liidetud kohtuasjad 46/87 ja 227/88, ECLI:EU:C:1989:337, punkt 19.

¹⁰ Euroopa Kohtu otsus, 10. november 2016, Kovalkovas, C-477/16, ECLI:EU:C:2016:861, punkt 36; Euroopa Kohtu otsus, 10. november 2016, PPU Poltorak, C-452/16, ECLI:EU:C:2016:858, punkt 35; ning Euroopa Kohtu otsus, 22. detsember 2010, DEB, C-279/09, ECLI:EU:C:2010:811, punkt 58.

¹⁰ Euroopa Kohtu otsus, 10. november 2016, Kovalkovas, C-477/16, ECLI:EU:C:2016:861, punkt 36; Euroopa Kohtu otsus, 10. november 2016, PPU Poltorak, C-452/16, ECLI:EU:C:2016:858, punkt 35; ning Euroopa Kohtu otsus, 22. detsember 2010, DEB, C-279/09, ECLI:EU:C:2010:811, punkt 58.

¹¹ Euroopa Kohtu otsus, 27. veebruar 2018, Associação Sindical dos Juízes Portugueses vs. Tribunal de Contas, C-64/16, ECLI:EU:C:2018:117, punktid 31 ja 40–41.

¹¹ Euroopa Kohtu otsus, 27. veebruar 2018, Associação Sindical dos Juízes Portugueses vs. Tribunal de Contas, C-64/16, ECLI:EU:C:2018:117, punktid 31 ja 40–41. Euroopa Kohtu otsus, 25. juuli 2018, LM, C-216/18 PPU, ECLI:EU:C:2018:586, punktid 63–67.

¹² Komisjoni teatis „ELi uus õigusriigi tugevdamise raamistik“, COM(2014) 158 final, I lisa.

¹² Komisjoni teatis „ELi uus õigusriigi tugevdamise raamistik“, COM(2014) 158 final, I lisa.

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(7)  Kohtute sõltumatus eeldab eelkõige, et asjaomane kohtuorgan on suuteline täitma oma ametiülesandeid täiesti iseseisvalt, olemata kellegagi hierarhilises või alluvussuhtes ja saamata kelleltki korraldusi või juhiseid, ning et ta on seega kaitstud väljastpoolt tuleva sekkumise või surve eest, mis võib kahjustada selle organi liikmete otsustusvabadust ja mõjutada nende otsuseid. Sõltumatuse ja erapooletuse tagatised eeldavad selliste normide olemasolu, mis puudutavad muu hulgas organi koosseisu, selle liikmete nimetamist ja ametiaega ning nende taandamise ja tagasikutsumise aluseid, ning mis lubavad ümber lükata isiku põhjendatud kahtlusi selles suhtes, kas nimetatud organi tegevust ei mõjuta välised tegurid ja kas nimetatud organ on tema ees olevate huvide suhtes neutraalne.

(7)  Kohtute sõltumatus eeldab eelkõige, et asjaomane kohtuorgan on suuteline täitma oma ametiülesandeid täiesti iseseisvalt, olemata kellegagi hierarhilises või alluvussuhtes ja saamata kelleltki korraldusi või juhiseid, ning et ta on seega kaitstud väljastpoolt tuleva sekkumise või surve eest, mis võib kahjustada selle organi liikmete otsustusvabadust ja mõjutada nende otsuseid. Kohtute sõltumatus eeldab ka seda, et menetlusosalistest ja huvist, mis neil menetluse puhul on, säilitatakse võrdne kaugus. See aspekt eeldab objektiivsust ja huvi puudumist menetluse tulemuse vastu peale õigusriigi põhimõtte range kohaldamise. Sõltumatuse ja erapooletuse tagatised eeldavad selliste normide olemasolu, mis puudutavad muu hulgas organi koosseisu, selle liikmete nimetamist ja ametiaega ning nende hääletamisest hoidumise, taandamise ja tagasikutsumise aluseid, ning mis lubavad ümber lükata isiku põhjendatud kahtlusi selles suhtes, kas nimetatud organi tegevust ei mõjuta välised tegurid ja kas nimetatud organ on tema ees olevate huvide suhtes neutraalne.

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(7 a)  Kohtu sõltumatuse nõue tähendab ka seda, et distsiplinaarsüsteem, mis reguleerib neid, kellel on ülesanne lahendada vaidlusi, peab andma vajalikud tagatised, et vältida riski, et seda kasutatakse kohtuotsuste sisu poliitilise kontrolli süsteemina. Eeskirju, milles määratletakse eelkõige nii distsiplinaarrikkumisena käsitletav käitumine kui ka tegelikult kohaldatavad karistused, millega nähakse ette sõltumatu organi kaasamine vastavalt korrale, mis kaitseb täielikult harta artiklites 47 ja 48 sätestatud õigusi, eelkõige kaitseõigusi, ja millega nähakse ette võimalus algatada kohtumenetlus, millega vaidlustatakse distsiplinaarorganite otsused, käsitletakse tagatisena, mis on hädavajalik kohtu sõltumatuse tagamiseks.

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(11 a)  Komisjonil peaks olema võimalik liikmesriikides valitsevat õigusriigiolukorda ja ELi demokraatiamehhanismi pidevalt jälgida. Õigusriigi ja põhiõigused võiks kehtestada selliselt, nagu Euroopa Parlament on nõudnud oma 25. oktoobri 2016. aasta resolutsioonis^1a.

_________

^1a Euroopa Parlamendi 25. oktoobri 2016. aasta resolutsioon soovitustega komisjonile ELi demokraatia, õigusriigi põhimõtte ja põhiõiguste mehhanismi loomise kohta (2015/2254(INL)), ELT C 215, 19.6.2018, lk 162–177.

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(12)  Üldistunud puuduse tuvastamine nõuab komisjonilt kvalitatiivset hinnangut. See hinnang võib põhineda teabel, mis pärineb kõigist kättesaadavatest allikatest ja tunnustatud asutustelt, sealhulgas Euroopa Liidu Kohtu otsustel, kontrollikoja aruannetel ning asjaomaste rahvusvaheliste organisatsioonide ja võrgustike, näiteks Euroopa Nõukogu organite ning Euroopa ülemkohtute ja kohtute nõukogude võrgustike järeldustel ja soovitustel.

(12)  Üldistunud puuduse tuvastamine nõuab komisjonilt erapooletut, läbipaistvat ja kvalitatiivset hinnangut. Hinnang peaks põhinema teabel, mis pärineb kõigist kättesaadavatest allikatest ja tunnustatud asutustelt, sealhulgas tingimustel ja ajakaval, mille alusel liikmesriik võtab vastu, rakendab ja jõustab liidu õigustiku asjaomased peatükid, Euroopa Liidu Kohtu otsustel, kontrollikoja aruannetel, Euroopa Parlamendi resolutsioonidel ning asjaomaste rahvusvaheliste organisatsioonide ja võrgustike, näiteks Euroopa Nõukogu organite ning Euroopa ülemkohtute ja kohtute nõukogude võrgustike järeldustel ja soovitustel.

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(14 a)  Nende lõplike vahendite saajate ja toetusesaajate õiguspäraseid huve, kes saavad raha programmist või fondist, mille suhtes võetakse meetmeid, sest liikmesriikides esineb üldistunud puudusi õigusriigi toimimises, tuleb täitelikult kaitsta ja neid ei tohi kahjustada eeskirjade rikkumine, mille eest nemad ei vastuta. Nende meetmete kavandamisel peaks komisjon arvesse võtma, kuidas need mõjuvad lõplikele vahendite saajatele ja toetusesaajatele, ning tähelepanelikult kontrollima, kas pärast seda, kui komisjon on meetmed kooskõlas käesoleva määrusega vastu võtnud, täidab liikmesriik juriidilist kohustust jätkata maksete tegemist. Kui liikmesriik eeskirju rikub, peaks komisjon andma lõplikele vahendite saajatele ja toetusesaajatele teada, millised õigused neil on.

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(14 b)  Enne meetmete soovitamist tuleks komisjonilt nõuda, et ta hindaks proportsionaalsuse ja mittediskrimineerimise põhimõtet järgides, kuidas võivad need meetmed mõjuda asjaomase riigi eelarvele.

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(15)  Käesoleva määruse ühetaolise rakendamise tagamiseks ja võttes arvesse käesoleva määruse alusel kehtestatavate meetmete finantsmõju tähtsust, tuleks rakendusvolitused anda nõukogule, kes peaks tegema otsuse komisjoni ettepaneku põhjal. Selleks et hõlbustada liidu finantshuvide kaitseks vajalike otsuste vastuvõtmist, tuleks kasutada kvalifitseeritud häälteenamust nõudvat pöördhääletust.

(15)  Käesoleva määruse ühetaolise rakendamise tagamiseks ja võttes arvesse käesoleva määruse alusel kehtestatavate meetmete finantsmõju tähtsust, tuleks komisjonile anda rakendusvolitused.

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(15 a)  Arvestades seda, kuidas käesoleva määruse kohaselt kehtestatud meetmed liidu eelarvele mõjuvad, peaksid need jõustuma alles pärast seda, kui Euroopa Parlament ja nõukogu on andnud loa paigutada eelarvereservi summa, mis võrdub vastuvõetud meetmete väärtusega. Et liidu finantshuvide kaitsmiseks vajalike meetmete kohta saaks otsuse teha kiiresti, tuleks ümberpaigutamine lugeda heakskiidetuks, kui Euroopa Parlament ega nõukogu ei muuda ega lükka seda kindlaksmääratud ajavahemiku jooksul (nõukogu puhul kvalifitseeritud häälteenamusega) tagasi.

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(16)  Enne mis tahes meetme vastuvõtmise ettepaneku esitamist käesoleva määruse alusel peaks komisjon asjaomasele liikmesriigile teatama, miks ta arvab, et selles liikmesriigis võib esineda õigusriigi toimimises üldistunud puudus. Liikmesriigile tuleks anda võimalus esitada oma märkused. Komisjon ja nõukogu peaksid neid märkusi arvesse võtma.

(16)  Enne mis tahes meetme vastuvõtmise ettepaneku esitamist käesoleva määruse alusel peaks komisjon asjaomasele liikmesriigile teatama, miks ta arvab, et selles liikmesriigis võib esineda õigusriigi toimimises üldistunud puudus. Komisjon peaks Euroopa Parlamendile ja nõukogule teatest ja selle sisust viivitamatult teada andma. Asjaomasele liikmesriigile tuleks anda võimalus esitada oma märkused. Komisjon peaks neid märkusi arvesse võtma.

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(17)  Kui olukord, mis on viinud peatava mõjuga meetmete võtmiseni komisjon ettepaneku alusel, on piisavalt heastatud, peaks nõukogu need meetmed tühistama.

(17)  Kui olukord, mis on viinud peatava mõjuga meetmete võtmiseni, on piisavalt heastatud, peaks komisjon need meetmed tühistama ja saatma Euroopa Parlamendile ja nõukogule ettepaneku kõnealuste meetmete eelarvereserv täielikult või osaliselt tühistada.

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(18)  Komisjon peaks teavitama Euroopa Parlamenti igast käesoleva määruse alusel ette pandud ja vastu võetud meetmest,

välja jäetud

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(a)  „õigusriik“ – Euroopa Liidu lepingu artiklis 2 osutatud liidu väärtus, mis hõlmab järgmisi põhimõtteid: seaduslikkus, mis tähendab seaduste kehtestamise läbipaistvat, aruandekohustuslikku, demokraatlikku ja pluralistlikku protsessi; õiguskindlus; täidesaatva võimu omavoli keelamine; sõltumatute kohtute pakutav tõhus kohtulik kaitse, sealhulgas põhiõiguste kohtulik kaitse; ning võimude lahusus ja võrdsus seaduse ees;

(a)  „õigusriik“ – riik, mis põhineb Euroopa Liidu lepingu artiklis 2 osutatud liidu väärtustel ja liidu liikmesuse kriteeriumidel, millele on osutatud selle lepingu artiklis 49; see hõlmab järgmisi põhimõtteid: seaduslikkus, mis tähendab seaduste kehtestamise läbipaistvat, aruandekohustuslikku, demokraatlikku ja pluralistlikku protsessi; õiguskindlus; täidesaatva võimu omavoli keelamine; sõltumatute ja erapooletute kohtute pakutav tõhus kohtulik kaitse, sealhulgas põhiõiguste kohtulik kaitse; ning võimude lahusus ja võrdsus seaduse ees;

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Artikkel 2 a

 Järelevalve 

Komisjon jälgib ja hindab pidevalt, kas liidu õigusakte rakendatakse korrektselt ja õigusriiginõue on täidetud. 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Meetmed

Liidu eelarve kaitsmise tingimused

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(f)  tõhus ja õigeaegne koostöö Euroopa Pettustevastase Ameti ja Euroopa Prokuratuuriga nende uurimiste või süüdistuste esitamise raames vastavalt nende asjaomastele õigusaktidele ja lojaalse koostöö põhimõttele.

(f)  tõhus ja õigeaegne koostöö Euroopa Pettustevastase Ameti ja, kui asjaomane liikmesriik selles osaleb, siis Euroopa Prokuratuuriga nende uurimiste või süüdistuste esitamise raames vastavalt nende asjaomastele õigusaktidele ja lojaalse koostöö põhimõttele.

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(c a)  liikmesriigi liidu liikmesusega seotud kohustuste täitmise võime, sh liidu õigustikku kuuluvate eeskirjade, normide ja meetmete tõhusa rakendamise võime ohustamine.

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Meetmete sisu

Liidu eelarve kaitsmise meetmed

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

1.  Ühe järgneva asjakohase meetme või mitu sellist meedet võib vastu võtta,

1.  Kui artikli 3 tingimused on täidetud, võib vastu võtta ühe või mitu järgmistest meetmetest,

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(2 a)  vajaduse korral eelarve kaudse täitmise peatamine ja selle asemel otsese täitmise alustamine.

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

2.  Kui meetmete vastuvõtmise otsuses ei ole sätestatud teisiti, ei mõjuta asjakohaste meetmete kehtestamine lõike 1 punktis a osutatud valitsemissektori üksuste või lõike 1 punktis b osutatud liikmesriikide kohustust rakendada meetmega hõlmatud programmi või fondi, iseäranis kohustust teha makseid lõplikele vahendite või toetuste saajatele.

2.  Lõikes 1 osutatud meetmete kehtestamine ei mõjuta lõike 1 punktis a osutatud valitsemissektori üksuste või lõike 1 punktis b osutatud liikmesriikide kohustust rakendada meetmega hõlmatud programmi või fondi, iseäranis kohustust teha makseid lõplikele vahendite või toetuste saajatele. Komisjon jälgib, kas lõplike vahendite või toetusesaajate seaduslikke õigusi austatakse. Kui komisjon leiab tõendeid selle kohta, et liikmesriik ei täida kohustust tagada maksed ja kaitsta lõplike vahendite saajate või toetusesaajate õiguspäraseid huve, võtab ta asjakohased meetmed, et aidata vahendite saajatel või toetusesaajatel nõudeid täitmisele pöörata. Määruse (EL, Euratom) nr XXXX (ühissätete määruse) artikli 68 lõike 1 punkti b ei kohaldata.

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

3.  Võetud meetmed peavad olema proportsionaalsed õigusriigi toimimises esineva üldistunud puuduse laadi, raskusastme ja ulatusega. Meetmed peaksid olema võimalikult suurel määral suunatud puuduse tõttu kahjustunud või potentsiaalselt kahjustunud liidu meetmetele.

3.  Võetud meetmed peavad olema proportsionaalsed õigusriigi toimimises esineva üldistunud puuduse laadi, raskusastme, kestuse ja ulatusega. Meetmed peaksid olema võimalikult suurel määral suunatud puuduse tõttu kahjustunud või potentsiaalselt kahjustunud liidu meetmetele.

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

1.  Kui komisjon leiab, et tal on piisavalt alust arvata, et artiklis 3 sätestatud tingimused on täidetud, saadab ta asjaomasele liikmesriigile kirjaliku teate, milles on esitatud komisjoni arvamuse aluseks olevad põhjused.

1.  Kui komisjonil on piisavalt alust arvata, et artiklis 3 sätestatud tingimused on täidetud, saadab ta asjaomasele liikmesriigile kirjaliku teate, milles on esitatud komisjoni arvamuse aluseks olevad põhjused. Komisjon annab Euroopa Parlamendile ja nõukogule igast sellisest teatest ning selle sisust viivitamata teada.

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

2.  Komisjon võib võtta arvesse kogu asjakohast teavet, sealhulgas Euroopa Liidu Kohtu otsuseid, kontrollikoja aruandeid ning asjaomaste rahvusvaheliste organisatsioonide järeldusi ja soovitusi.

2.  Enne lõike 1 kohase kirjaliku teate saatmist võtab komisjon arvesse kogu asjakohast teavet, sealhulgas tingimusi ja ajakava, mille alusel liikmesriik võtab vastu, rakendab ja jõustab liidu õigustiku asjaomased peatükid, võimaluse korral Euroopa Liidu Kohtu otsuseid, kontrollikoja aruandeid ja Euroopa Parlamendi resolutsioone. Samuti võtab ta arvesse asjaomaste rahvusvaheliste organisatsioonide järeldusi ja soovitusi, eelkõige:

i)   Veneetsia komisjoni õigusriigi kontrollnimekirja,

ii)   Euroopa Nõukogu soovitust CM/Rec (2010) 12 „Kohtunikud: sõltumatus, tulemuslikkus ja kohustused“,

iii)   Veneetsia komisjoni kohtusüsteemi sõltumatust käsitleva aruande I osa: Kohtunike sõltumatus (CDL-AD(2010)004),

iv)   Veneetsia komisjoni aruande II osa: Riigiprokuratuur (CDL-AD(2010)040), ning

v)   riikide korruptsioonivastase ühenduse (GRECO) asjassepuutuvaid hindamis- ja vastavusaruandeid.

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

4.  Asjaomane liikmesriik edastab kogu nõutava teabe ja võib esitada märkusi komisjoni määratud tähtaja jooksul, mis ei tohi olla lühem kui 1 kuu alates komisjoni arvamuse teatavakstegemisest. Oma märkustes võib liikmesriik teha ettepaneku võtta parandusmeetmeid.

4.  Asjaomane liikmesriik edastab kogu nõutava teabe ja võib esitada märkusi komisjoni määratud tähtaja jooksul, mis ei tohi olla lühem kui üks kuu ega pikem kui kolm kuud alates komisjoni arvamuse teatavakstegemisest. Oma märkustes võib liikmesriik teha ettepaneku võtta parandusmeetmeid.

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

5.  Otsustades selle üle, kas esitada ettepanek asjakohaste meetmete võtmise otsuse kohta, võtab komisjon arvesse saadud teavet, asjaomase liikmesriigi esitatud märkusi ja ette pandud parandusmeetmete piisavust.

5.  Otsustades selle üle, kas võtta vastu asjakohaste meetmete võtmise otsus, võtab komisjon arvesse saadud teavet, asjaomase liikmesriigi esitatud märkusi ja ette pandud parandusmeetmete piisavust.

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

6.  Kui komisjon leiab, et üldistunud puudus õigusriigi toimimises on tuvastatud, esitab ta nõukogule ettepaneku asjakohaseid meetmeid käsitleva rakendusakti kohta.

6.  Kui komisjon leiab, et üldistunud puudus õigusriigi toimimises on tuvastatud, võtab ta artiklis 4 osutatud meetmete kohta otsuse vastu rakendusakti abil.

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

6 a.  Samal ajal kui komisjon võtab otsuse vastu, esitab ta Euroopa Parlamendile ja nõukogule ettepaneku paigutada eelarvereservi summa, mis võrdub vastuvõetud meetmete väärtusega. Erandina finantsmääruse artikli 31 lõigetest 4 ja 6 arutavad Euroopa Parlament ja nõukogu ümberpaigutamise kohta tehtud ettepanekut nelja nädala jooksul alates sellest, kui mõlemad institutsioonid on selle kätte saanud. Ümberpaigutusettepanek loetakse heakskiidetuks, kui Euroopa Parlament seda antud häälte enamusega või kui nõukogu seda kvalifitseeritud häälteenamusega ei muuda ega tagasi ei lükka. Otsus jõustub juhul, kui ei Euroopa Parlament ega ka nõukogu ei lükka ümberpaigutusettepanekut nimetatud ajavahemiku jooksul tagasi. Juhul kui Euroopa Parlament või nõukogu ümberpaigutusettepanekut muudab, kohaldatakse finantsmääruse artikli 31 lõiget 8.

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

6 b.  Komisjon tagab lõike 6 kohaselt esitatud ettepanekus, et meetmest mõjutatud programmist või fondist lõplike vahendite või toetuse saajate õigustatud huvid oleksid täielikult kaitstud. Komisjon hindab ka seda, kuidas võib liidu eelarvest eraldatud rahasummade vähendamine asjaomase liikmesriigi eelarvele mõjuda, võttes arvesse proportsionaalsuse ja mittediskrimineerimise põhimõtet.

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

7.  Otsus loetakse nõukogu poolt vastuvõetuks juhul, kui nõukogu ei ole kvalifitseeritud häälteenamusega otsustanud komisjoni ettepanekut tagasi lükata ühe kuu jooksul pärast selle vastuvõtmist komisjonis.

välja jäetud

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

8.  Nõukogu võib kvalifitseeritud häälteenamusega komisjoni ettepanekut muuta ja muudetud teksti nõukogu otsusena vastu võtta.

välja jäetud

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

1.  Asjaomane liikmesriik võib igal ajal esitada komisjonile tõendeid selle kohta, et üldistunud puudus õigusriigi toimimises on kõrvaldatud või olemast lakanud.

1.  Asjaomane liikmesriik võib igal ajal esitada komisjonile tõendeid selle kohta, et üldistunud puudus õigusriigi toimimises on piisavalt kõrvaldatud või olemast lakanud.

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Komisjon hindab olukorda asjaomases liikmesriigis. Juhul kui üldistunud puudused õigusriigi toimimises, mis olid asjakohaste meetmete vastuvõtmise aluseks, on täielikult või osaliselt olemast lakanud, esitab komisjon nõukogule ettepaneku võtta vastu otsus nende meetmete täieliku või osalise tühistamise kohta. Kohaldatakse artikli 5 lõigetes 2, 4, 5, 6 ja 7 sätestatud menetlust.

Komisjon hindab asjaomase liikmesriigi taotlusel või omal algatusel olukorda kõnealuses liikmesriigis. Juhul kui üldistunud puudused õigusriigi toimimises, mis olid asjaomaste meetmete vastuvõtmise aluseks, on täielikult või osaliselt olemast lakanud, võtab komisjon vastu otsuse nende meetmete täieliku või osalise tühistamise kohta. Samal ajal esitab komisjon Euroopa Parlamendile ja nõukogule ettepaneku, mille kohaselt tuleks vastuvõetud meetmete jaoks eelarvereservi paigutatud summad täielikult või osaliselt vabastada. Kohaldatakse artikli 5 lõigetes 2, 4, 5, 6, 6 a ja 6 b sätestatud menetlust.

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Artikkel 7

välja jäetud

Euroopa Parlamendi teavitamine

Komisjon teavitab Euroopa Parlamenti viivitamata kõigist artiklite 4 ja 5 alusel ette pandud või vastu võetud meetmetest.

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Artikkel 7 a

Aruandlus

Komisjon esitab Euroopa Parlamendile ja nõukogule hiljemalt viis aastat pärast käesoleva määruse jõustumist aruande määruse kohaldamise, eelkõige võetud meetmete tõhususe kohta.

Aruandele lisatakse vajaduse korral asjakohased ettepanekud.

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas. Seda kohaldatakse alates 1. jaanuarist 2021.

Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.