SOOVITUS mis käsitleb nõukogu otsuse eelnõu ühelt poolt Euroopa Liidu ja selle liikmesriikide ning teiselt poolt Gruusia vahelise ühise lennunduspiirkonna lepingu liidu nimel sõlmimise kohta

EUROOPA PARLAMENDI SEADUSANDLIKU RESOLUTSIOONI PROJEKT

mis käsitleb nõukogu otsuse eelnõu ühelt poolt Euroopa Liidu ja selle liikmesriikide ning teiselt poolt Gruusia vahelise ühise lennunduspiirkonna lepingu liidu nimel sõlmimise kohta

(09556/2019 – C9‑0013/2019 – 2010/0186(NLE))

(Nõusolek)

Euroopa Parlament,

– võttes arvesse nõukogu otsuse eelnõu (09556/2019),

– võttes arvesse Euroopa Liidu ja selle liikmesriikide ning Gruusia vahelise ühise lennunduspiirkonna lepingu projekti (14370/2010),

– võttes arvesse nõusoleku taotlust, mille nõukogu esitas vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 100 lõikele 2 ja artikli 218 lõike 6 teise lõigu punkti a alapunktile v ning lõikele 7 (C9‑0013/2019),

– võttes arvesse kodukorra artikli 105 lõikeid 1 ja 4 ning artikli 114 lõiget 7,

– võttes arvesse transpordi- ja turismikomisjoni soovitust (A9-0082/2020),

1. annab nõusoleku lepingu sõlmimiseks;

2. teeb presidendile ülesandeks edastada Euroopa Parlamendi seisukoht nõukogule, komisjonile, liikmesriikide valitsustele ja parlamentidele ning Gruusia Vabariigi valitsusele ja parlamendile.

SELETUSKIRI

Nimetatud leping on rahvusvaheline kokkulepe, millega reguleeritakse lennundussuhteid ELi ja selle liikmesriikide ning Gruusia vahel.

 

Lepingu eesmärk on ELi ja Gruusia ühise lennunduspiirkonna loomine. Uus leping peab asendama seniseid kahepoolseid lepinguid, mis käsitlevad lennundusteenuseid. Lepingu sõlmimine on seotud ELi naabruspoliitikaga, mille üks eesmärke on samuti ELi ja selle naaberriikide ühiste lennunduspiirkondade loomine.

 

 

Menetlus

 

Nõukogu allkirjastas lepingu 2. detsembril 2010. Euroopa Parlament andis 15. novembril 2011 oma nõusoleku lepingu sõlmimiseks[1]. Selleks et võtta arvesse Lissaboni lepingu jõustumist ja Euroopa Kohtu otsusest[2] tulenevaid õiguslikke muudatusi nõukogu otsuste sõnastuses, otsustas nõukogu 25. juunil 2019 parlamendiga uuesti konsulteerida, et saada parlamendi nõusolek.

 

Lepingu sisu ei ole muudetud ning lepingut kohaldatakse ajutiselt alates selle allkirjastamisest lepinguosaliste poolt.

 

Lepingu sõlmimiseks taotleb nõukogu Euroopa Parlamendi nõusolekut vastavalt ELi toimimise lepingu artiklile 218.

 

Euroopa Parlamendi kodukorra artikli 105 ja artikli 114 lõigete 5, 7 ja 8 kohaselt esitab vastutav komisjon soovituse anda kavandatavale õigusaktile nõusolek või lükata see tagasi. Parlament teeb seejärel otsuse ühe hääletusega ja muudatusettepanekuid lepingu kohta esitada ei saa. Parlamendikomisjoni muudatusettepanekud on lubatud üksnes juhul, kui nendes esitatakse raportööri soovitusele vastupidine seisukoht.

 

Lepingu peamiste sätete kokkuvõte

 

Selle lepinguga laienevad ELi lennunduse siseturu eeskirjad ja kord Gruusiale ning luuakse ühtsed raamtingimused kõikidele ELi ja Gruusia lennuettevõtetele. Kehtivate lennundusjulgestus- ja lennuohutuseeskirjade ning lennuliikluse korralduse rakendamisega Gruusias jõutakse turu vastastikuse avamiseni ning antakse kõikidele ettevõtjatele võimalus osaleda diskrimineerivate takistusteta ühises lennundusruumis. Seega võivad kõik ELi ja Gruusia lennundusettevõtjad tulevikus pakkuda oma teenuseid igast ELi ja igast Gruusia paigast lähtudes.

 

 

Eeldatavasti toob turu vastastikune avamine sinna uusi osalejaid ning aitab elavdada seni alakoormatud lennujaamade kasutamist ja konsolideerida ELi lennuettevõtjaid. Komisjoni hinnangul suurendab ELi ja Gruusia ühise lennundusruumi järkjärguline loomine juba esimesel aastal lennureisijate arvu 25 000 inimese võrra ning annab tarbijatele kokku umbes 17 miljonit eurot kasu.

 

Nõukogu otsusega kiidetakse leping heaks. Jagatakse seisukohta, et ELi ja Gruusia õigusalast koostööd, mis on lennuliikluse turvalise ja tõhusa toimimise seisukohalt otsustava tähtsusega, saab teha üksnes ELi tasandil ning seetõttu järgib EL lepingu sõlmimisel subsidiaarsuse põhimõtet.

 

 

Raportööri seisukoht

 

Tegu on puhtalt tehnilist laadi nõusolekumenetlusega, et võtta arvesse Lissaboni lepingu jõustumise ja Euroopa Kohtu 2015. aasta otsuse õiguslikke tagajärgi. 2011. aastal kiitis parlament lepingu sisu juba heaks ja peaks oma seisukoha juurde jääma.

 

Ülaltoodut arvesse võttes soovitab raportöör transpordi- ja turismikomisjonil anda lepingu sõlmimisele heakskiit.