RAPORT mis käsitleb ettepanekut võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsus Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fondi kasutuselevõtmise kohta (EGF/2020/000 TA 2020 – Tehniline abi komisjoni algatusel)
3.6.2020 - (COM(2020)0146 – C9‑0112/2020 – 2020/2062(BUD))
Eelarvekomisjon
Raportöör: Victor Negrescu
EUROOPA PARLAMENDI RESOLUTSIOONI ETTEPANEK
mis käsitleb ettepanekut võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsus Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fondi kasutuselevõtmise kohta (EGF/2020/000 TA 2020 – Tehniline abi komisjoni algatusel)
(COM(2020)0146 – C9‑0112/2020 – 2020/2062(BUD))
Euroopa Parlament,
– võttes arvesse komisjoni ettepanekut Euroopa Parlamendile ja nõukogule (COM(2020)0146 – C9‑0112/2020),
– võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. detsembri 2013. aasta määrust (EL) nr 1309/2013, mis käsitleb Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fondi (2014–2020) ja millega tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 1927/2006[1],
– võttes arvesse nõukogu 2. detsembri 2013. aasta määrust (EL, Euratom) nr 1311/2013, millega määratakse kindlaks mitmeaastane finantsraamistik aastateks 2014–2020[2], eriti selle artiklit 12,
– võttes arvesse 2. detsembri 2013. aasta institutsioonidevahelist kokkulepet Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni vahel eelarvedistsipliini, eelarvealase koostöö ning usaldusväärse finantsjuhtimise kohta[3], eriti selle punkti 13,
– võttes arvesse oma 18. septembri 2019. aasta resolutsiooni, mis käsitleb ettepanekut võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsus Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fondi kasutuselevõtmise kohta (taotlus EGF/2019/000 TA 2019 – Tehniline abi komisjoni algatusel)[4],
– võttes arvesse Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fondi käsitleva Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse ettepaneku esimest lugemist Euroopa Parlamendis[5],
– võttes arvesse 2. detsembri 2013. aasta institutsioonidevahelise kokkuleppe punktis 13 ette nähtud kolmepoolset menetlust,
– võttes arvesse eelarvekomisjoni raportit (A9-0109/2020),
A. arvestades, et liit on loonud õigusnormid ja eelarvevahendid, et anda lisaabi töötajatele, kes kannatavad maailmakaubanduses toimunud suurte struktuurimuutuste või üleilmse finants- ja majanduskriisi tagajärjel, ning aidata neil kiiresti tööturule tagasi pöörduda, mis on vajalik;
B. arvestades, et vastavalt Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni ühisdeklaratsioonile, mis võeti vastu 17. juulil 2008 toimunud lepituskohtumisel, peaks koondatud töötajatele antav liidu abi olema paindlik ning see tuleks teha kättesaadavaks võimalikult kiiresti ja tõhusalt, ning võttes Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fondi (edaspidi „EGF“) kasutuselevõtmise üle otsustamisel nõuetekohaselt arvesse 2. detsembri 2013. aasta institutsioonidevahelist kokkulepet;
C. arvestades, et määruse (EL) nr 1309/2013 vastuvõtmine kajastab Euroopa Parlamendi ja nõukogu vahel saavutatud kokkulepet võtta uuesti kasutusele fondi kriisi korral kasutamise kriteerium, suurendada liidu rahalist toetust kuni 60 %-ni kavandatud meetmete hinnangulisest maksumusest, suurendada fondi kasutuselevõtmise taotluste läbivaatamise tõhusust komisjonis ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu poolt, lühendades selleks hindamis- ja heakskiitmisprotsessi, laiendada toetuskõlblike tegevuste ja toetusesaajate ringi füüsilisest isikust ettevõtjatele ja noortele ning rahastada oma ettevõtte loomise stiimuleid;
D. arvestades, et EGFi iga-aastane maksimumeelarve on 150 miljonit eurot (2011. aasta hindades), ja arvestades, et määruse (EL) nr 1309/2013 artikli 11 lõike 1 kohaselt võib komisjoni algatusel nimetatud summast (mis on 179 264 000 eurot 2020. aasta hindades) kasutada 0,5 % tehniliseks abiks, st määruse (EL) nr 1309/2013 rakendamiseks vajalike ettevalmistus-, järelevalve- ja andmekogumismeetmete ja teadmistebaasi loomise ning haldus- ja tehnilise toe, info- ja teavitamismeetmete ning auditi, kontrolli- ja hindamismeetmete rahastamiseks;
E. arvestades, et kavandatav 345 000 euro suurune summa vastab ligikaudu 0,19 %-le EGFi 2020. aasta maksimumeelarvest;
1. nõustub, et komisjoni soovitatud meetmeid tuleb kooskõlas määruse (EL) nr 1309/2013 artikli 11 lõigetega 1 ja 4 ning artikli 12 lõigetega 2, 3 ja 4 rahastada tehnilise abina;
2. tunnistab järelevalve ja andmete kogumise tähtsust; tuletab meelde, kui olulised on usaldusväärsed statistilised aegread, mis on esitatud asjakohases vormis, et need oleksid lihtsalt juurdepääsetavad ja mõistetavad; kordab, et COVID-19st tingitud praeguste probleemide kohta maailmaturul on vaja ajakohastatud uuringuid ja analüüse;
3. kordab vajadust spetsiaalse veebisaidi järele, mis oleks kättesaadav kõigile liidu kodanikele ja sisaldaks üksikasjalikku teavet EGFi kohta;
4. peab kiiduväärseks tööd, mida EGFi taotluste esitamise ja haldamise standardkorraga pidevalt tehakse, kasutades elektroonilist andmevahetussüsteemi (SFC), tänu millele on võimalik taotluste töötlemist lihtsustada ja kiirendada ning aruandlust parandada;
5. võtab teadmiseks, et komisjon kasutab olemasolevat eelarvet selleks, et korraldada kaks EGFi kontaktisikute eksperdirühma koosolekut (üks liige igast liikmesriigist) ja tõenäoliselt samaaegselt ka kaks seminari, kus osalevad EGFi rakendusasutused ja sotsiaalpartnerid, et edendada võrgustike loomist liikmesriikide vahel;
6. palub, et komisjon kutsuks ka edaspidi parlamenti süstemaatiliselt sellistele koosolekutele ja seminaridele, järgides Euroopa Parlamendi ja Euroopa Komisjoni suhete raamkokkuleppe sätteid;
7. rõhutab, et võimalikult suure koostoime saavutamiseks tuleb veelgi parandada koostööd ja suhtlust kõikide EGFi taotlustega seotud asjaosaliste vahel, sealhulgas eelkõige piirkondliku ja kohaliku tasandi sotsiaalpartnerite ja sidusrühmade vahel; rõhutab, et riikliku kontaktisiku ning juhtumitega piirkondlikul ja kohalikul tasandil tegelevate isikute vahelist suhtlemist tuleks parandada ning teabevahetus, toetuse eraldamise kord ning teabevoog (sisemine jaotus, ülesanded ja vastutusvaldkonnad) tuleks selgelt kindlaks määrata ja kõikide partnerite vahel kokku leppida;
8. tuletab taotluse esitanud liikmesriikidele meelde nende põhiülesannet anda sihtrühma kuuluvatele toetusesaajatele, kohalikele ja piirkondlikele ametiasutustele, sotsiaalpartneritele, meediale ja üldsusele ulatuslikku teavet EGFi rahastatavate meetmete kohta, nagu on sätestatud määruse (EL) nr 1309/2013 artiklis 12;
9. tuletab meelde, et kehtivate eeskirjade kohaselt võiks EGFi kasutada selleks, et toetada COVID-19 põhjustatud ülemaailmse kriisi olukorras alaliselt koondatud töötajaid ja füüsilisest isikust ettevõtjaid ilma fondi määrust (EL) nr 1309/2013 muutmata;
10. palub seetõttu komisjonil igal võimalikul viisil abistada liikmesriike, kes kavatsevad taotluse lähinädalatel ja -kuudel ette valmistada;
11. palub komisjonil ühtlasi teha kõik endast olenev, et näidata üles paindlikkust ja lühendada hindamisperioodi nii palju kui võimalik, kui ta hindab taotluste vastavust rahalise toetuse andmise tingimustele;
12. kiidab käesolevale resolutsioonile lisatud otsuse heaks;
13. teeb presidendile ülesandeks kirjutada koos nõukogu eesistujaga otsusele alla ja korraldada selle avaldamine Euroopa Liidu Teatajas;
14. teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon koos selle lisaga nõukogule ja komisjonile.
LISA: EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU OTSUS
Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fondi kasutuselevõtmise kohta (EGF/2020/000 TA 2020 – Tehniline abi komisjoni algatusel)
EUROOPA PARLAMENT JA EUROOPA LIIDU NÕUKOGU
võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,
võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. detsembri 2013. aasta määrust (EL) nr 1309/2013, mis käsitleb Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fondi (2014–2020) ja millega tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 1927/2006,[6] eriti selle artikli 11 lõiget 2,
võttes arvesse 2. detsembri 2013. aasta institutsioonidevahelist kokkulepet Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni vahel eelarvedistsipliini, eelarvealase koostöö ning usaldusväärse finantsjuhtimise kohta[7], eriti selle punkti 13,
võttes arvesse Euroopa Komisjoni ettepanekut
ning arvestades järgmist:
(1) Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fondi (EGF) eesmärk on toetada maailmakaubanduses globaliseerumise tagajärjel toimunud oluliste struktuurimuutuste, üleilmse finants- ja majanduskriisi jätkumise või uue üleilmse finants- ja majanduskriisi tagajärjel koondatud töötajaid ja füüsilisest isikust ettevõtjaid, kes on oma tegevuse lõpetanud, ning aidata neil tööturule tagasi pöörduda.
(2) Nõukogu määruse (EL, Euratom) nr 1311/2013[8] artikli 12 kohaselt ei tohi EGFist antav toetus ületada iga-aastast maksimaalset summat, milleks on 150 miljonit eurot (2011. aasta hindades).
(3) Määruse (EL) nr 1309/2013 kohaselt võib komisjoni algatusel kasutada tehnilise abi rahastamiseks kõige rohkem kuni 0,5 % EGFi iga-aastasest maksimumsummast.
(4) EGFi vahendid tuleks seetõttu komisjoni algatusel antava 345 000 euro suuruse tehnilise abi rahastamiseks kasutusele võtta,
ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:
Artikkel 1
Euroopa Liidu 2020. aasta üldeelarvest võetakse Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fondi raames kulukohustuste ja maksete assigneeringutena kasutusele 345 000 eurot.
Artikkel 2
Käesolev otsus jõustub kolmandal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.
Brüssel,
Euroopa Parlamendi nimel Nõukogu nimel
president eesistuja
SELETUSKIRI
I. Taust
Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fond („EGF“) on loodud selleks, et anda lisaabi töötajatele, kes kannatavad maailmakaubanduses toimunud oluliste struktuurimuutuste tagajärgede tõttu.
Määruse (EL, Euratom) nr 1311/2013 (millega määratakse kindlaks mitmeaastane finantsraamistik aastateks 2014–2020)[[15]] artikli 12 ja määruse (EÜ) nr 1309/2013[[16]] artikli 15 sätete kohaselt ei tohi EGF ületada iga-aastast maksimaalset summat, milleks on 150 miljonit eurot (2011. aasta hindades). Asjakohane summa kantakse Euroopa Liidu üldeelarvesse määratlemata otstarbega assigneeringutena.
Menetluskorra kohaselt esitab komisjon vastavalt Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni 2. detsembri 2013. aasta institutsioonidevahelise kokkuleppe (eelarvedistsipliini, eelarvealase koostöö ja usaldusväärse finantsjuhtimise kohta)[[17]] punktile 13 EGFi kasutuselevõtmiseks (taotlusele positiivse hinnangu andmise korral) eelarvepädevatele institutsioonidele fondi kasutuselevõtmise ettepaneku ning sellega koos vastava ümberpaigutamistaotluse. Arvamuste lahknemise korral algatatakse kolmepoolne menetlus.
II. Komisjoni ettepanek
Komisjon võttis 16. aprillil vastu uue ettepaneku EGFi kasutuselevõtmiseks.
See käsitleb EGFi vahendite kasutuselevõtmist summas 345 000 eurot, et katta komisjoni tehniline abi. Tehnilise abi eesmärk on rahastada järelevalvet, andmete kogumist ja teavitamist, luua teadmistebaasi liides ja anda liikmesriikidele nõu EGFi kasutamise, järelmeetmete ja hindamise kohta. EGFi määruse artikli 11 lõike 1 kohaselt võib tehnilise abi andmiseks komisjoni algatusel kasutada kuni 0,5 % EGFi iga-aastasest maksimumsummast (mis on 175 748 000 eurot 2019. aasta hindades).
Komisjoni ettepaneku kohaselt moodustab taotletud 345 000 euro suurune summa ligikaudu 0,19% ja see on ette nähtud järgmiste tegevuste rahastamiseks:
1. Järelevalve ja andmete kogumine: komisjon kogub andmeid saadud, rahastatud ja lõpetatud taotluste ning kavandatud ja rakendatud meetmete kohta. Need andmed tehakse kättesaadavaks Euroopa Komisjoni spetsiaalsel veebisaidil ja kogutakse 2021. aastal esitatava kaheaastast ajavahemikku hõlmava aruande jaoks sobivas vormis.
2. Teave: komisjon on loonud Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fondi veebilehe[9] ja haldab seda, nagu on nõutud EGFi määruse artikli 12 lõikes 2. Euroopa Parlament kordab, et vaja on spetsiaalset veebisaiti, mis oleks ELi kodanikele kättesaadav ja sisaldaks keerukamat teavet. Veebisait peab täitma oma otstarvet ning seda tuleb korrapäraselt ajakohastada ja laiendada ning uus teave tuleb tõlkida kõigisse ELi ametlikesse keeltesse. Suurendatakse teadlikkust EGFist ja edendatakse selle nähtavust. EGFi käsitletakse mitmesugustes komisjoni väljaannetes ja selle kohta luuakse audiovisuaalmaterjale, nagu on sätestatud EGFi määruse artikli 11 lõikes 4.
3. Elektrooniline andmevahetussüsteem: komisjon jätkab EGFi taotluste esitamise ja juhtumite haldamise standardmenetluste väljatöötamist, kasutades selleks SFC2014-süsteemi (Euroopa Liidu fondide haldamise süsteem). Seeläbi lihtsustatakse EGFi määruse kohaste taotluste esitamist, kiirendatakse taotluste töötlemist ja hõlbustatakse aruandlust. Pärast 2020. aastat kasutatava SFC-liidese väljatöötamiseks on vaja täiendavaid vahendeid, et luua uusi funktsioone ja kohandada seda pärast 2020. aastat kehtiva EGFi määruse võimalike muudatustega.
4. Eksperdirühma koosolekud: EGFi kontaktisikute eksperdirühm, kuhu kuulub üks liige igast liikmesriigist, peab kaks koosolekut. Euroopa Parlamenti kutsutakse koosolekutel osalema vastavalt kehtivale õigusraamistikule.
5. Kontaktide loomise seminarid: lisaks korraldab komisjon liikmesriikide vahel kontaktide loomise edendamiseks kaks seminari, milles osalevad EGFi rakendusasutused ja sotsiaalpartnerid. Niivõrd kui see on võimalik, korraldatakse need umbes samadel kuupäevadel kui eksperdirühma kaks koosolekut ja neil keskendutakse EGFi määruse praktilisel rakendamisel tekkivatele küsimustele Euroopa Parlamenti kutsutakse koosolekutel osalema vastavalt kehtivale õigusraamistikule.
III. Menetlus
Komisjon on esitanud EGFi kasutuselevõtmiseks eelarvepädevatele institutsioonidele taotluse kokku 345 000 euro ümberpaigutamiseks EGFi reservist (04 04 01 (maksete assigneeringud) ja 40 02 43 (kulukohustuste assigneeringud)) EGFi toetuskulude eelarvereale (04 01 04 04 (liigendamata)).
See on 2020. aastal seni esimene ümberpaigutamisettepanek, mis on eelarvepädevatele institutsioonidele EGFi kasutuselevõtmiseks esitatud.
Arvamuste lahknemise korral algatatakse vastavalt EGFi määruse artikli 15 lõikele 4 kolmepoolne menetlus.
Vastavalt sisekokkuleppele tuleks protsessi kaasata tööhõive- ja sotsiaalkomisjon, kes pakub konstruktiivset tuge ja aitab EGFi kasutuselevõtmise taotlusi hinnata.
Raportööri hinnangul on käesolev ettepanek viimastel aastatel tehtud sarnaste ettepanekutega täielikult kooskõlas. Seetõttu põhineb tema raporti projekt võimalikult suurel määral Euroopa Parlamendi 2019. aasta raportil (raportöör Rzońca), mille üle hääletati parlamendikomisjonis ja mis kinnitati täiskogu istungil mõne faktilise täiendusega, mis on seotud COVID-19 kriisiga. Seepärast palub ta teistel parlamendiliikmetel seda vastavalt käsitleda ja edastada see võimaluse korral ilma muudatusettepanekuteta täiskogule lõplikuks heakskiitmiseks.
TEAVE VASTUVÕTMISE KOHTA VASTUTAVAS KOMISJONIS
Vastuvõtmise kuupäev |
28.5.2020 |
|
|
|
Lõpphääletuse tulemus |
+: –: 0: |
35 1 2 |
||
Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed |
Rasmus Andresen, Clotilde Armand, Robert Biedroń, Anna Bonfrisco, Olivier Chastel, Lefteris Christoforou, David Cormand, Paolo De Castro, José Manuel Fernandes, Eider Gardiazabal Rubial, Alexandra Geese, Valentino Grant, Elisabetta Gualmini, Francisco Guerreiro, Valerie Hayer, Eero Heinäluoma, Niclas Herbst, Monika Hohlmeier, Moritz Körner, Joachim Kuhs, Ioannis Lagos, Hélène Laporte, Pierre Larrouturou, Janusz Lewandowski, Margarida Marques, Siegfried Mureşan, Victor Negrescu, Andrey Novakov, Jan Olbrycht, Dimitrios Papadimoulis, Karlo Ressler, Bogdan Rzońca, Nils Torvalds, Nils Ušakovs, Rainer Wieland, Angelika Winzig |
|||
Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliikmed |
Fabienne Keller, Petros Kokkalis |
|||
NIMELINE LÕPPHÄÄLETUS NÕUANDVAS KOMISJONIS
35 |
+ |
ECR |
Bogdan RZOŃCA |
GUE/NGL |
Petros KOKKALIS, Dimitrios PAPADIMOULIS |
ID |
Hélène LAPORTE |
NI |
Ioannis LAGOS |
PPE |
Lefteris CHRISTOFOROU, José Manuel FERNANDES, Niclas HERBST, Monika HOHLMEIER, Janusz LEWANDOWSKI, Siegfried MUREŞAN, Andrey NOVAKOV, Jan OLBRYCHT, Karlo RESSLER, Rainer WIELAND, Angelika WINZIG |
RENEW |
Clotilde ARMAND, Olivier CHASTEL, Valerie HAYER, Fabienne KELLER, Moritz KÖRNER, Nils TORVALDS |
S&D |
Robert BIEDROŃ, Paolo DE CASTRO, Eider GARDIAZABAL RUBIAL, Elisabetta GUALMINI, Eero HEINÄLUOMA, Pierre LARROUTUROU, Margarida MARQUES, Victor NEGRESCU, Nils UŠAKOVS |
VERTS/ALE |
Rasmus ANDRESEN, David CORMAND, Alexandra GEESE, Francisco GUERREIRO |
1 |
– |
ID |
Joachim KUHS |
2 |
0 |
ID |
Anna BONFRISCO, Valentino GRANT |
Kasutatud tähised:
+ : poolt
– : vastu
0 : erapooletu
- [1] ELT L 347, 20.12.2013, lk 855.
- [2] ELT L 347, 20.12.2013, lk 884.
- [3] ELT C 373, 20.12.2013, lk 1.
- [4] Vastuvõetud tekstid, P9_TA(2019)0015.
- [5] Vastuvõetud tekstid, P8_TA(2019)0019.
- [6] ELT L 347, 20.12.2013, lk 855.
- [7] ELT C 373, 20.12.2013, lk 1.
- [8] Nõukogu 2. detsembri 2013. aasta määrus (EL, Euratom) nr 1311/2013, millega määratakse kindlaks mitmeaastane finantsraamistik aastateks 2014–2020 (ELT L 347, 20.12.2013, lk 884).
- [[15]] ELT L 347, 20.12.2013, lk 884.
- [[16]] ELT L 347, 30.12.2013, lk 855.
- [[17]] ELT C 373, 20.12.2013, lk 1.
- [9] http://ec.europa.eu/egf