RAPORT ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega muudetakse määrusi (EL) nr 575/2013 ja (EL) 2019/876 seoses kohandustega COVID-19 pandeemiale reageerimiseks

EUROOPA PARLAMENDI SEADUSANDLIKU RESOLUTSIOONI PROJEKT

ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega muudetakse määrusi (EL) nr 575/2013 ja (EL) 2019/876 seoses kohandustega COVID-19 pandeemiale reageerimiseks

(COM(2020)0310 – C9-0122/2020 – 2020/0066(COD))

(Seadusandlik tavamenetlus: esimene lugemine)

Euroopa Parlament,

– võttes arvesse komisjoni ettepanekut Euroopa Parlamendile ja nõukogule (COM(2020)0310),

– võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõiget 2 ja artiklit 114, mille alusel komisjon esitas ettepaneku Euroopa Parlamendile (C9-0122/2020),

– võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõiget 3,

– võttes arvesse Euroopa Keskpanga 20. mai 2020. aasta arvamust[1],

– võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee 10. juuni 2020. aasta arvamust,

– võttes arvesse kodukorra artiklit 59,

– võttes arvesse majandus- ja rahanduskomisjoni raportit (A9-0113/2020),

1. võtab vastu allpool toodud esimese lugemise seisukoha;

2. palub komisjonil ettepaneku uuesti Euroopa Parlamendile saata, kui komisjon asendab oma ettepaneku, muudab seda oluliselt või kavatseb seda oluliselt muuta;

3. teeb presidendile ülesandeks edastada Euroopa Parlamendi seisukoht nõukogule ja komisjonile ning liikmesriikide parlamentidele.

 

Muudatusettepanek  1

EUROOPA PARLAMENDI MUUDATUSED[*]

komisjoni ettepanekule

---------------------------------------------------------

2020/0066 (COD)

Ettepanek:

EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS,

millega muudetakse määrusi (EL) nr 575/2013 ja (EL) 2019/876 seoses kohandustega COVID-19 pandeemiale reageerimiseks

(EMPs kohaldatav tekst)

EUROOPA PARLAMENT JA EUROOPA LIIDU NÕUKOGU

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artiklit 114,

võttes arvesse Euroopa Komisjoni ettepanekut,

olles edastanud seadusandliku akti eelnõu liikmesriikide parlamentidele,

võttes arvesse Euroopa Keskpanga arvamust[2],

võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamust,

toimides seadusandliku tavamenetluse kohaselt

ning arvestades järgmist:

(1) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 575/2013[3] ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga 2013/36/EL[4] on liidus tegutsevatele krediidiasutustele ja investeerimisühingutele kehtestatud usaldatavusnõuete õigusraamistik. Pärast 2007.–2008. aastal puhkenud finantskriisi ja suures osas Baseli pangajärelevalve komitee poolt 2010. aastal kokku lepitud rahvusvaheliste standardite (nn Basel III raamistik) põhjal vastu võetud usaldatavusnõuete õigusraamistik on aidanud suurendada liidus tegutsevate krediidiasutuste ja investeerimisühingute vastupanuvõimet ning valmistada neid paremini ette võimalike raskustega, sealhulgas võimalikest tulevastest kriisidest tulenevate raskustega tegelemiseks.

(2) Määrust (EL) nr 575/2013 on pärast selle jõustumist korduvalt muudetud, et kõrvaldada usaldatavusnõuete õigusraamistiku allesjäänud puudused ja viia lõpule mõningate ülemaailmse finantsteenuste reformi seni realiseerimata elementide rakendamine, mis on olulised krediidiasutuste ja investeerimisühingute vastupanuvõime tagamiseks. Nende muudatuste seas on Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) 2017/2395[5] kehtestatud määruse (EL) nr 575/2013 kohaldamise üleminekukord, et leevendada rahvusvahelise finantsaruandlusstandardi (IFRS) nr 9 Finantsinstrumendid rakendamise mõju omavahenditele. Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) 2019/630[6] kehtestati määruses (EL) nr 575/2013 viivisnõuete kahju miinimumkatte nõue (nn usaldatavusjärelevalve kaitsemehhanism). Peale selle lisati Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) 2019/876[7] ▌määrusesse (EL) nr 575/2013 mõned ▌Basel III raamistiku viimased elemendid. Nende elementide seas on muu hulgas finantsvõimenduse määra ja finantsvõimenduse määra puhvri uued määratlused, mis ei lase krediidiasutustel ja investeerimisühingutel finantsvõimendust liigselt suurendada, samuti teatavate tarkvaraga seotud varade soodsam usaldatavusnõuete kohane käsitlus ning pensionide või palkadega tagatud teatavate laenude soodsam käsitlus, väikestele ja keskmise suurusega ettevõtjatele (VKEdele) antavate laenude muudetud toetuskoefitsient („VKE toetuskoefitsient“) ning eluliselt vajalike avalike teenuste osutamise või toetamise füüsilisi struktuure või rajatisi, süsteeme ja võrke käitavate või rahastavate üksustega seotud riskipositsioonide krediidiriski omavahendite nõuete korrigeerimise toetuskoefitsient („taristu toetuskoefitsient“).

(3) COVID-19 pandeemia põhjustatud rängal majandusšokil ja erakorralistel viiruse tõkestamise meetmetel on majandusele kaugeleulatuv mõju. Kui ettevõtete probleemid on seotud tarneahelate katkemise, ajutiste sulgemiste ja vähenenud nõudlusega, seisavad kodumajapidamised silmitsi sissetulekute vähenemise ja töötusega. Liidu ja liikmesriikide ametiasutused on võtnud otsustavaid meetmeid, et aidata kodumajapidamistel ja maksejõulistel ettevõtetel toime tulla majandustegevuse tõsise, kuid ajutise aeglustumisega ja sellest tuleneva likviidsuspuudujäägiga.

(4) Krediidiasutustel ja investeerimisühingutel on majanduse taastamisel keskne roll. Samas aga mõjutab tõenäoliselt ka neid halvenev majandusolukord. Euroopa järelevalveasutused ja pädevad asutused on andnud krediidiasutustele ja investeerimisühingutele ajutist kapitali-, likviidsus- ja tegevusabi, et nad saaksid keerulisemas majanduskeskkonnas jätkuvalt täita oma rolli reaalmajanduse rahastamisel. Eelkõige komisjon, Euroopa Keskpank ja Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) nr 1093/2010[8] asutatud Euroopa Järelevalveasutus (Euroopa Pangandusjärelevalve) (EBA) on selgitanud määruses (EL) nr 575/2013 juba sätestatud paindlikkuse kohaldamist, andes COVID-19 puhanguga seoses välja tõlgendusi ja suuniseid usaldatavusraamistiku kohaldamise kohta[9]. Sellised suunised hõlmavad komisjoni 28. aprilli 2020. aasta tõlgendavat teatist, milles käsitletakse arvestus- ja usaldatavusraamistiku kohaldamist ELis pangalaenude andmise edendamiseks – Ettevõtjate ja kodumajapidamiste toetamine COVID-19 puhangu ajal. Vastusena COVID-19 pandeemiale on Baseli pangajärelevalve komitee lubanud ka teatavat paindlikkust rahvusvaheliste standardite kohaldamisel[10].

(5) On oluline, et krediidiasutused ja investeerimisühingud kasutaksid oma kapitali seal, kus seda on kõige enam vaja, ning et seda toetaks liidu õigusraamistik, tagades samas, et krediidiasutused ja investeerimisühingud järgivad oma tegevuses usaldatavusnõudeid. Lisaks kehtivate eeskirjadega lubatud paindlikkusele tagaksid määruse (EL) nr 575/2013 sihipärased muudatused usaldatavusnõuete õigusraamistiku sujuva koostoime COVID-19 pandeemia lahendamise eri meetmetega.

(6) COVID-19 pandeemia erakorralised asjaolud ja enneolematud probleemid nõuavad viivitamatut tegutsemist, et tagada krediidiasutustele ja investeerimisühingutele tingimused rahaliste vahendite tõhusaks suunamiseks ettevõtetesse ja kodumajapidamistesse ning COVID-19 pandeemia põhjustatud majandusšoki leevendamiseks.

(7) COVID-19 pandeemia kontekstis riikide valitsuste või muude selliste avaliku sektori asutuste poolt antud garantiid, mida määruse (EL) nr 575/2013 III osas sätestatud krediidiriski ▌eeskirjade kohaselt peetakse võrdväärselt krediidivõimeliseks, on riskimaandamise mõju poolest võrreldavad garantiidega, mille annavad ametlikud ekspordikrediidiasutused, nagu on osutatud määruse (EL) nr 575/2013 artiklis 47c. Seepärast on põhjendatud viia nende viivisnõuete miinimumkatte nõuded, millel on riikide valitsuste või muude avaliku sektori asutuste garantii, vastavusse nendega, millel on ametlike ekspordikrediidiasutuste garantii. ▌

(8) COVID-19 pandeemia käigus on ilmnenud, et kriisiolukorras võib osutuda oluliseks võimalus jätta teatavad nõuded keskpankade vastu ajutiselt krediidiasutuse või investeerimisühingu koguriskipositsiooni näitaja arvutamisest välja, nagu on sätestatud määruse (EL) nr 575/2013 (mida on muudetud määrusega (EL) 2019/876) artiklis 429a. Kaalutlusõigust selliste nõuete väljajätmise suhtes hakatakse aga kohaldama alles 28. juunist 2021. Seetõttu ei saanud pädevad asutused enne nimetatud kuupäeva seda vahendit kasutada, et käsitleda keskpankade vastu olevate nõuete suurenemist, mis leiab eeldatavasti aset rahapoliitika meetmete tõttu, mida kasutatakse COVID-19 pandeemia majandusliku mõju leevendamiseks. Peale selle näib vahendi tulemuslikkust ▌pärssivat selliste ajutiste väljajätmistega seonduvast tasaarvestuskorrast tulenev väiksem paindlikkus, ▌mis piiraks krediidiasutuste ja investeerimisühingute võimet suurendada kriisiolukorras nõudeid keskpankade vastu. See võib kokkuvõttes sundida krediidiasutust või investeerimisühingut vähendama kodumajapidamistele ja ettevõtjatele laenu andmist. Et vältida tasaarvestuskorraga seotud soovimatuid tagajärgi ja tagada kõnealuse väljajätmise tulemuslikkus võimalike tulevaste šokkide ja kriiside korral, tuleks tasaarvestuskorda seetõttu muuta. Lisaks tuleks selleks, et tagada nimetatud kaalutlusõiguse kättesaadavus praeguses pandeemiaolukorras, teha keskpankade vastu olevate teatavate nõuete ajutise väljajätmise võimalus kättesaadavaks juba enne, kui määruse (EL) nr 575/2013 artikli 92 lõike 1 punktis d sätestatud finantsvõimenduse määra nõuet hakatakse ▌28. juunil 2021 kohaldama. Kuni määrusega (EL) 2019/876 kehtestatud finantsvõimenduse määra arvutamist käsitlevate muudetud sätete kohaldamiseni tuleks artiklit 429a jätkuvalt kohaldada nii, nagu on sätestatud komisjoni delegeeritud määruses (EL) 2015/62[11].

(9) Paljude liidus tegutsevate krediidiasutuste ja investeerimisühingute suhtes kohaldatakse alates 1. jaanuarist 2018 standardit IFRS 9. Kooskõlas Baseli pangajärelevalve komitee vastu võetud rahvusvaheliste standarditega lisati määrusega (EL) 2017/2395 määrusesse (EL) nr 575/2013 üleminekukord, et leevendada võimalikku olulist negatiivset mõju krediidiasutuste ja investeerimisühingute esimese taseme põhiomavahenditele, mis tuleneb IFRS 9 kohasest eeldatava krediidikahju arvestusest.

(10)  Baseli pangajärelevalve komitee ja Euroopa järelevalveasutused selgitasid, et krediidiasutustelt ja investeerimisühingutelt oodatakse, et nad ei kohalda sellises eriolukorras nagu COVID-19 pandeemia mehaaniliselt oma olemasolevaid eeldatava krediidikahju meetodeid, vaid kasutavad IFRS 9-le omast paindlikkust, et võtta näiteks asjakohaselt arvesse pikaajalisi majandussuundumusi. Baseli pangajärelevalve komitee leppis 3. aprillil 2020 kokku suurema paindlikkuse võimaldamises IFRS 9 mõju sujundamiseks mõeldud üleminekukorra rakendamisel. Et piirata regulatiivse kapitali võimalikku volatiilsust, mis võib tekkida, kui COVID-19 pandeemia tõttu tuleb oluliselt suurendada eeldatava krediidikahju eraldisi, on vaja laiendada üleminekukorra kohaldamist ka liidu õiguses.

(11) Et leevendada eeldatava krediidikahju eraldiste järsu suurenemise võimalikku mõju krediidiasutuste ja investeerimisühingute suutlikkusele anda klientidele laenu ajal, mil seda on kõige rohkem vaja, tuleks üleminekukorda pikendada kahe aasta võrra ning krediidiasutustel ja investeerimisühingutel peaks olema lubatud täielikult lisada oma esimese taseme põhiomavahenditele eeldatava krediidikahju uute eraldiste suurenemine, mida nad 2020. ja 2021. aastal kajastavad oma finantsvarade puhul, mille väärtus ei ole krediidiriski tõttu langenud. Need muudatused leevendaksid täiendavalt COVID-19 pandeemia mõju seoses krediidiasutuste ja investeerimisühingute eraldiste võimaliku IFRS 9st tuleneva suurenemisega, säilitades samas eeldatava krediidikahju summade suhtes enne COVID-19 pandeemiat kehtestatud üleminekukorra.

(12) Krediidiasutustel ja investeerimisühingutel, kes on varem otsustanud üleminekukorda rakendada või mitte rakendada, peaks olema võimalus see otsus uuel üleminekuperioodil igal ajal tühistada, kui neil on selleks eelnev luba pädevalt asutuselt, kes peaks tagama, et selline otsus ei ole motiveeritud õigusliku arbitraaži kaalutlustest. Seejärel ja pädeva asutuse eelneval loal peaks krediidiasutustel ja investeerimisühingutel olema võimalus otsustada üleminekukorra rakendamine lõpetada.

(12a) COVID-19 pandeemia erakordset mõju täheldatakse ka seoses finantsturgude äärmusliku volatiilsusega, mis koos ebakindlusega suurendavad valitsemissektori võla tootlust, mis omakorda kasvatab realiseerimata kahjumit pankadele kuuluvalt valitsemissektori võlalt. Selleks et leevendada keskvalitsuse võla turgude volatiilsuse märkimisväärset negatiivset mõju pankade regulatiivsele kapitalile ja seega krediidiasutuste ja investeerimisühingute võimele anda klientidele laene, tuleks COVID-19 pandeemiast mõjutatud ajavahemikul taastada ajutine usaldatavusfilter, mis seda mõju neutraliseeriks.

(12b) Krediidiasutused ja investeerimisühingud peavad oma sisemudeleid iga päev järeltestima, et hinnata, kas need mudelid tekitavad piisavalt kapitalinõudeid kauplemiskahjumi katmiseks. Järeltestimise nõude täitmata jätmiste (s.o ületamiste) korral kohaldatakse juhul, kui neid on rohkem kui teatav arv aastas, sisemudelite abil arvutatavatele tururiski omavahendite nõuetele täiendavat kvantitatiivset kordajat. Järeltestimise nõue on sellisel COVID-19 pandeemiast põhjustatud äärmusliku volatiilsuse perioodil väga protsükliline. Kriisi tagajärjel on sisemudelite suhtes kohaldatav tururiski kvantitatiivne kordaja oluliselt suurenenud. Kuigi Baseli tururiski käsitlev raamistik võimaldab pädevatel asutustel selliseid erakorralisi sündmusi tururiski sisemudelites leevendada, ei ole selline järelevalvealane kaalutlusõigus määruse (EL) nr 575/2013 alusel täielikult kättesaadav. Seepärast tuleks anda pädevatele asutustele täiendav paindlikkus leevendada COVID-19 pandeemia ajal täheldatud äärmusliku turuvolatiilsuse negatiivset mõju, et välistada sellised 1. jaanuarist 2020 kuni 31. detsembrini 2021 toimunud ületamised, mis ei tulene sisemudelite puudustest. COVID-19 pandeemiast saadud kogemustele tuginedes peaks komisjon hindama, kas selline paindlikkus tuleks teha kättesaadavaks ka äärmusliku turuvolatiilsuse episoodide korral tulevikus.

(13) 2020. aasta märtsis vaatas keskpankade presidentide ja järelevalveasutuste juhtide rühm läbi Basel III raamistiku viimaste elementide rakendamise ajakava. Ehkki enamik nimetatud elementidest ootab veel liidu õigusesse ülevõtmist, on globaalsete süsteemselt oluliste ettevõtjate finantsvõimenduse määra puhvri nõue määrusega (EL) 2019/876 kehtestatud muudatuste näol juba rakendatud. Seepärast ja eesmärgiga tagada liidus asutatud krediidiasutustele ja investeerimisühingutele, kes tegutsevad ka väljaspool liitu, rahvusvahelisel tasandil võrdsed tingimused, tuleks nimetatud määruses kehtestatud finantsvõimenduse määra puhvri nõude kohaldamise kuupäev lükata ühe aasta võrra edasi 1. jaanuarile 2023▌. Kui finantsvõimenduse määra puhvri nõude kohaldamine lükatakse edasi, ei kaasneks edasilükkamise perioodil selle nõude täitmata jätmisega direktiivi 2013/36/EL artiklis 141c sätestatud tagajärgi ega kohaldataks sellega seoses kõnealuse direktiivi artiklis 141b sätestatud väljamaksete piiranguid.

(14) Seoses laenudega, mida krediidiasutused annavad pensionäridele või tähtajatu lepinguga töötajatele laenuvõtja pensioni või palga kõnealusele krediidiasutusele osalise tingimusteta ülekandmise vastu, muudeti määrusega (EL) 2019/876 määruse (EL) nr 575/2013 artiklit 123, et selliseid laene oleks võimalik soodsamalt käsitleda. Selline käsitlemine COVID-19 pandeemia kontekstis motiveeriks krediidiasutusi ja investeerimisühinguid suurendama laenuandmist töötajatele ja pensionäridele. Seetõttu on vaja kehtestada sellele sättele varasem kohaldamiskuupäev, et krediidiasutused ja investeerimisühingud saaksid seda juba kasutada ▌COVID-19 pandeemia ajal.

(15) ▌Kuna VKE toetuskoefitsient ja taristu toetuskoefitsient võimaldavad käsitleda VKEde ja taristutega seotud teatavaid riskipositsioone soodsamalt, motiveeriks nende kohaldamine COVID-19 pandeemia kontekstis krediidiasutusi ja investeerimisühinguid suurendama kõnealustele üksustele hädavajalike laenude andmist. Seetõttu on vaja kehtestada mõlemale toetuskoefitsiendile varasem kohaldamiskuupäev, et krediidiasutused ja investeerimisühingud saaksid neid juba kasutada ▌COVID-19 pandeemia ajal.

(16) Teatavate tarkvaraga seotud varade usaldatavusnõudeid muudeti määrusega (EL) 2019/876, et toetada üleminekut digitaalsemale pangandussektorile. Seoses digiteenuste kiirendatud kasutuselevõtuga, mis on kaasnenud COVID-19 pandeemia vastu võitlemiseks vastu võetud riiklike meetmetega, tuleks nende muudatuste kohaldamise kuupäev varasemaks tuua.

(16a) COVID-19 pandeemia tagajärgedega võitlemise meetmete toetamiseks võib tekkida vajadus tagada riiklik rahastamine teise liikmesriigi valuutas nomineeritud riigivõlakirjade emissioonina. Selleks et vältida põhjendamatuid piiranguid sellistesse võlakirjadesse investeerivatele krediidiasutustele ja investeerimisühingutele, on asjakohane taaskehtestada keskvalitsuste ja keskpankade vastu teise liikmesriigi valuutas nomineeritud nõudeid käsitlev üleminekukord selliste nõuete käsitlemiseks krediidiriski raamistikus ning pikendada üleminekukorda selliste nõuete käsitlemiseks riskide kontsentreerumise piirmäärade raames.

(16b) 2017. aastal vaatas Baseli pangajärelevalve komitee läbi finantsvõimenduse määra riskipositsiooni väärtuse arvutamise tavapäraste arveldusootel ostu- ja müügitehingute puhul, et tagada tehingutega seotud finantsvõimenduse nõuetekohane kajastamine nende tehingute käsitlemisel ning et võimalikud raamatupidamislikud erinevused ei mõjuta võrreldavate positsioonidega krediidiasutuste ja investeerimisühingute vahelisi arvutusi. Liidus kehtestati läbivaatamine määrusega (EL) 2019/876. Nimetatud soodsamat kohtlemist hakatakse aga kohaldama alles 28. juunil 2021. Kuna muudatus kajastaks tehingu tegelikku finantsvõimendust asjakohasemalt ning suurendaks samal ajal panga COVID-19 pandeemia aegset laenuandmis- ja kahjumikatmisvõimet, peaks pankadel seetõttu olema võimalus kohaldada läbivaadatud arvutust ajutiselt juba enne, kui määrusega (EL) 2019/876 kehtestatud säte muutub kohaldatavaks kõigi liidu pankade suhtes.

(16c) COVID-19 pandeemiast tingitud erandlikes oludes oodatakse sidusrühmadelt panust majanduse taastamiseks tehtavatesse jõupingutustesse. Euroopa Pangandusjärelevalve, Euroopa Keskpank ja muud pädevad asutused on andnud krediidiasutustele ja investeerimisühingutele soovitused dividendimaksete ja aktsiate tagasiostmiste peatamiseks COVID-19 pandeemia ajal. Selleks et tagada selliste soovituste järjepidev kohaldamine, peaksid pädevad asutused kasutama täiel määral oma järelevalvevolitusi, sealhulgas õigust kehtestada krediidiasutustele ja investeerimisühingutele siduvaid väljamaksete piiranguid või muutuvtasu piiranguid, kui see on asjakohane, kooskõlas direktiiviga 2013/36/EL. COVID-19 pandeemiast saadud kogemustele tuginedes peaks komisjon hindama, kas pädevatele asutustele tuleks anda täiendavad siduvad volitused väljamaksete piirangute kehtestamiseks erandlikel asjaoludel.

(17) Kuna käesoleva määruse eesmärki, nimelt maksimeerida krediidiasutuste laenuandmis- ja kahjumikatmisvõimet seoses COVID-19 pandeemiaga, säilitades samas nende vastupanuvõime, ei suuda liikmesriigid piisavalt saavutada, küll aga saab seda meetmete ulatuse ja toime tõttu paremini saavutada liidu tasandil, võib liit võtta meetmeid kooskõlas Euroopa Liidu lepingu artiklis 5 sätestatud subsidiaarsuse põhimõttega. Kõnealuses artiklis sätestatud proportsionaalsuse põhimõtte kohaselt ei lähe käesolev määrus nimetatud eesmärgi saavutamiseks vajalikust kaugemale.

(18) Selleks et COVID-19 pandeemia mõju leevendamiseks vastu võetud erakorralised toetusmeetmed oleksid täielikult tõhusad, et säilitada pangandussektori vastupanuvõime ja motiveerida krediidiasutusi ja investeerimisühinguid laenuandmist jätkama, on vaja, et kõnealuste meetmete leevendav mõju kajastuks kohe regulatiivsete kapitalinõuete kindlaksmääramise viisis. Võttes arvesse usaldatavusnõuete õigusraamistikku kõnealuste muudatuste tegemise pakilisust, peaks käesolev määrus jõustuma järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

(19) Eelnimetatud pakilisust arvesse võttes peeti asjakohaseks teha erand Euroopa Liidu lepingule, Euroopa Liidu toimimise lepingule ja Euroopa Aatomienergiaühenduse asutamislepingule lisatud protokolli nr 1 (riikide parlamentide rolli kohta Euroopa Liidus) artiklis 4 osutatud kaheksa nädala pikkusest tähtajast.

(20) Seepärast tuleks määrusi (EL) nr 575/2013 ja (EL) 2019/876 vastavalt muuta,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1
Määruse (EL) nr 575/2013 muutmine

Määrust (EL) nr 575/2013 muudetakse järgmiselt.

-1) Artikli 47c lõike 4 sissejuhatav osa asendatakse järgmisega:

 „4. Erandina lõikest 3 kohaldatakse viivisnõude osa puhul, mille on garanteerinud või kindlustanud ametlik ekspordikrediidi agentuur või millele on andnud garantii või edasigarantii artikli 201 lõike 1 punktides a–e osutatud aktsepteeritav krediidiriski kaitse andja, ning tagamata nõuete puhul, mille riskikaaluks määratakse 0 % vastavalt III osa II jaotise 2. peatükile, järgmisi tegureid:“.

-1a) Artikli 114 lõige 6 jäetakse välja.

-1b) Artikli 150 lõike 1 punkti d alapunkt ii asendatakse järgmisega:

 „ ii) keskvalitsuse ja keskpankade vastu olevatele nõuetele määratakse vastavalt artikli 114 lõigetele 2 või 4 riskikaal 0 %;“.

1) Artiklit 429a, mida on muudetud määrusega (EL) 2019/876, muudetakse järgmiselt:

a) lõike 1 punkti n sissejuhatav lause asendatakse järgmisega:

„n) järgmised nõuded krediidiasutuse või investeerimisühingu keskpanga vastu, tingimusel et kohaldatakse lõigetes 5 ja 6 sätestatud tingimusi:“;

aa) lõiget 5 muudetakse järgmiselt:

i) sissejuhatav lause asendatakse järgmisega:

„Krediidiasutused ja investeerimisühingud võivad jätta välja lõike 1 punktis n loetletud nõuded, kui täidetud on kõik järgmised tingimused:“;

ii) punkt b asendatakse järgmisega:

„b) vabastus antakse piiratud ajaks, mis ei ületa ühte aastat;“;

iii) lisatakse järgmine punkt:

„c) krediidiasutuse või investeerimisühingu pädev asutus on pärast asjaomase keskpangaga konsulteerimist kindlaks määranud kuupäeva, mil erakorralised asjaolud loetakse olevat alanud, ja teatanud selle kuupäeva avalikult. Kõnealuseks kuupäevaks määratakse kvartali lõpp.“;

b) lõikes 7 asendatakse „EMLR“ ja „CB“ määratlused järgmisega:

„EMLR = krediidiasutuse või investeerimisühingu koguriskipositsiooni näitaja, nagu on määratletud artikli 429 lõikes 4, sealhulgas nõuded, mis on käesoleva artikli lõike 1 punkti n kohaselt välja jäetud, käesoleva artikli lõike 5 punktis c osutatud kuupäeva seisuga; ning

CB = krediidiasutuse või investeerimisühingu selliste nõuete päeva keskmine koguväärtus, mis on seotud tema keskpangaga ja mis on arvutatud keskpanga täieliku reservi hoidmisperioodi jooksul, mis vahetult eelneb lõike 5 punktis c osutatud kuupäevale, ja mida võib lõike 1 punkti n kohaselt välja jätta▌.“

1a) Artikkel 467 jäetakse välja.

1b) Artikkel 468 asendatakse järgmisega:

„Artikkel 468

Õiglases väärtuses läbi muu koondkasumi mõõdetud realiseerimata kasumi ja kahjumi ajutine käsitlemine, võttes arvesse COVID-19 pandeemiat

1. Erandina artiklist 35 võivad krediidiasutused ja investeerimisühingud ajavahemikul 1. jaanuarist 2020 kuni 31. detsembrini 2022 jätta oma esimese taseme põhiomavahendite kirjete arvutusest välja summa A, mis on kindlaks määratud vastavalt järgmisele valemile:

A = a ∙ f

kus:

a = alates 31. detsembrist 2019 kogunenud realiseerimata kasumi ja kahjumi summa, mis on kajastatud bilansi kirjel „õiglases väärtuses läbi muu koondkasumi mõõdetud võlainstrumentide õiglase väärtuse muutused“ ja mis vastab nõuetele artikli 115 lõikes 2 osutatud keskvalitsuste, piirkondlike valitsuste või kohalike omavalitsuste ja artikli 116 lõikes 4 osutatud avaliku sektori asutuste vastu, välja arvatud need, mille väärtus on krediidi tõttu langenud, nagu on määratletud komisjoni määruse (EÜ) nr 1126/2008 lisa (edaspidi „IFRS 9 käsitlev lisa“) liites A; ning

f = tegur, mida kohaldatakse igal üleminekuperioodi aruandeaastal vastavalt lõikele 2.

2. Krediidiasutused ja investeerimisühingud kasutavad lõikes 1 osutatud summa A arvutamiseks järgmisi tegureid f:

a) 1 ajavahemikul 1. jaanuarist 2020 kuni 31. detsembrini 2020;

b) 0,7 ajavahemikul 1. jaanuarist 2021 kuni 31. detsembrini 2021;

c) 0,4 ajavahemikul 1. jaanuarist 2022 kuni 31. detsembrini 2022.

3. Krediidiasutus või investeerimisühing otsustab, kas kohaldada käesolevas artiklis sätestatud korda, ja teavitab pädevat asutust oma otsusest vähemalt 45 päeva enne aruandekuupäeva, millest alates krediidiasutus või investeerimisühing võib ajutist käsitlust esimest korda kohaldada. Kui krediidiasutus või investeerimisühing on saanud selleks pädeva asutuse eelneva loa, võib ta üleminekuperioodi jooksul oma algse otsuse ühe korra tühistada. Krediidiasutused ja investeerimisühingud avalikustavad, kas nad kohaldavad käesolevas artiklis sätestatud korda.

4. Kui krediidiasutus või investeerimisühing lisab oma esimese taseme põhiomavahenditesse käesoleva artikli lõike 1 kohaselt realiseerimata kahjumi summa, arvutab ta uuesti kõik käesolevas määruses ja direktiivis 2013/36/EL sätestatud nõuded, mille puhul kasutatakse mis tahes järgmist kirjet:

a) edasilükkunud tulumaksu vara summa, mis arvatakse kooskõlas artikli 36 lõike 1 punktiga c maha esimese taseme põhiomavahendite kirjetest või mille suhtes on kohaldatud riskikaalu kooskõlas artikli 48 lõikega 4;

b) spetsiifiliste krediidiriskiga korrigeerimiste kogusumma.

Nõude ümberarvutamisel ei võta krediidiasutus või investeerimisühing arvesse mõju, mida kõnealustele kirjetele avaldavad eeldatava krediidikahju eraldised, mis on seotud nõuetega artikli 115 lõikes 2 osutatud keskvalitsuste, piirkondlike valitsuste või kohalike omavalitsuste ja artikli 116 lõikes 4 osutatud avaliku sektori asutuste vastu, välja arvatud need, mille väärtus on krediidi tõttu langenud, nagu on määratletud IFRS 9 käsitleva lisa liites A.

5. Lisaks VIII osas nõutud teabe avalikustamisele avalikustavad krediidiasutused ja investeerimisühingud, kes on otsustanud kohaldada käesolevas artiklis sätestatud üleminekukorda, käesoleva artikli lõikes 2 sätestatud ajavahemikel omavahendite, esimese taseme põhiomavahendite ja esimese taseme omavahendite summad, koguomavahendite suhtarvu, esimese taseme põhiomavahendite suhtarvu, esimese taseme omavahendite suhtarvu ja finantsvõimenduse määra, mis neil oleks juhul, kui nad käesolevat artiklit ei kohaldaks.“

 

2) Artiklit 473a muudetakse järgmiselt:

a) lõiget 1 muudetakse järgmiselt:

i) esimeses lõigus asendatakse sissejuhatav lause järgmisega:

„Erandina artiklist 50 ning kuni käesoleva artikli lõigetes 6 ja 6a sätestatud üleminekuperioodide lõpuni võivad alljärgnevad krediidiasutused ja investeerimisühingud arvata oma esimese taseme põhiomavahendite hulka summa, mis arvutatakse käesoleva lõike kohaselt:“;

ii) teine lõik asendatakse järgmisega:

„Esimeses lõigus osutatud summa arvutatakse järgmiste summana:

a) riskipositsioonide puhul, mille suhtes kohaldatakse riskikaalusid vastavalt III osa II jaotise 2. peatükile, järgmise valemi kohaselt arvutatud summa (ABSA):

kus:

A2,SA = summa, mis on arvutatud kooskõlas lõikega 2;

A4,SA = summa, mis on arvutatud kooskõlas lõikega 4 ja mis põhineb lõike 3 kohaselt arvutatud summadel;

=

= IFRS 9 käsitleva lisa paragrahvi 5.5.5 kohaselt kindlaks määratud 12 kuu eeldatava krediidikahju ja IFRS 9 käsitleva lisa paragrahvi 5.5.3 kohaselt kindlaks määratud kehtivusaja jooksul eeldatavale krediidikahjule vastava kahju allahindluse summa (välja arvatud kehtivusaja jooksul eeldatavale krediidikahjule vastav kahju allahindlus finantsvarade puhul, mille väärtus on krediidi tõttu langenud, nagu on määratletud IFRS 9 käsitleva lisa liites A) 2020. aasta 1. jaanuari seisuga;

= IFRS 9 käsitleva lisa paragrahvi 5.5.5 kohaselt kindlaks määratud 12 kuu eeldatava krediidikahju ja IFRS 9 käsitleva lisa paragrahvi 5.5.3 kohaselt kindlaks määratud kehtivusaja jooksul eeldatavale krediidikahjule vastava kahju allahindluse summa (välja arvatud kehtivusaja jooksul eeldatavale krediidikahjule vastav kahju allahindlus finantsvarade puhul, mille väärtus on krediidi tõttu langenud, nagu on määratletud IFRS 9 käsitleva lisa liites A) 2018. aasta 1. jaanuari seisuga või IFRS 9 esmase kohaldamise kuupäeva seisuga, olenevalt sellest, kumb on hilisem;

f1 = lõikes 6 sätestatud kohaldatav tegur;

f2 = lõikes 6a sätestatud kohaldatav tegur;

t1 = esimese taseme põhiomavahendite summa suurenemine, mis tuleneb summaga A2,SA seonduvate maksude mahaarvamisest;

t2 = esimese taseme põhiomavahendite summa suurenemine, mis tuleneb summaga A4,SA seonduvate maksude mahaarvamisest;

t3 = esimese taseme põhiomavahendite summa suurenemine, mis tuleneb summaga seonduvate maksude mahaarvamisest;

b) riskipositsioonide puhul, mille suhtes kohaldatakse riskikaalusid vastavalt III osa II jaotise 3. peatükile, järgmise valemi kohaselt arvutatud summa (ABIRB):

kus:

A2,IRB = summa, mis on arvutatud kooskõlas lõikega 2, mida on kohandatud kooskõlas lõike 5 punktiga a;

A4,IRB = summa, mis on arvutatud kooskõlas lõikega 4 ja mis põhineb lõike 3 kohaselt arvutatud summadel, mida on kohandatud kooskõlas lõike 5 punktidega b ja c;

= ;

= IFRS 9 käsitleva lisa paragrahvi 5.5.5 kohaselt kindlaks määratud 12 kuu eeldatava krediidikahju ja IFRS 9 käsitleva lisa paragrahvi 5.5.3 kohaselt kindlaks määratud kehtivusaja jooksul eeldatavale krediidikahjule vastava kahju allahindluse summa (välja arvatud kehtivusaja jooksul eeldatavale krediidikahjule vastav kahju allahindlus finantsvarade puhul, mille väärtus on krediidi tõttu langenud, nagu on määratletud IFRS 9 käsitleva lisa liites A) 2020. aasta 1. jaanuari seisuga, mida on vähendatud artikli 158 lõigete 5, 6 ja 10 kohaselt samade riskipositsioonidega seoses arvutatud eeldatava kahju summade võrra. Kui arvutuse tulemuseks saadakse negatiivne arv, määrab krediidiasutus või investeerimisühing väärtuseks nulli;

= IFRS 9 käsitleva lisa paragrahvi 5.5.5 kohaselt kindlaks määratud 12 kuu eeldatava krediidikahju ja IFRS 9 käsitleva lisa paragrahvi 5.5.3 kohaselt kindlaks määratud kehtivusaja jooksul eeldatavale krediidikahjule vastava kahju allahindluse summa (välja arvatud kehtivusaja jooksul eeldatavale krediidikahjule vastav kahju allahindlus finantsvarade puhul, mille väärtus on krediidi tõttu langenud, nagu on määratletud IFRS 9 käsitleva lisa liites A) 2018. aasta 1. jaanuari seisuga või IFRS 9 esmase kohaldamise kuupäeva seisuga (olenevalt sellest, kumb on hilisem), mida on vähendatud artikli 158 lõigete 5, 6 ja 10 kohaselt samade riskipositsioonidega seoses arvutatud eeldatava kahju summade võrra. Kui arvutuse tulemuseks saadakse negatiivne arv, määrab krediidiasutus või investeerimisühing väärtuseks nulli;

f1 = lõikes 6 sätestatud kohaldatav tegur;

f2 = lõikes 6a sätestatud kohaldatav tegur;

t1 = esimese taseme põhiomavahendite summa suurenemine, mis tuleneb summaga A2,IRB seonduvate maksude mahaarvamisest;

t2 = esimese taseme põhiomavahendite summa suurenemine, mis tuleneb summaga A4,IRB seonduvate maksude mahaarvamisest;

t3 = esimese taseme põhiomavahendite summa suurenemine, mis tuleneb summaga seonduvate maksude mahaarvamisest.“;

 

b) lõike 3 punktid a ja b asendatakse järgmisega:

„a) IFRS 9 käsitleva lisa paragrahvi 5.5.5 kohaselt kindlaks määratud 12 kuu eeldatava krediidikahju ja IFRS 9 käsitleva lisa paragrahvi 5.5.3 kohaselt kindlaks määratud kehtivusaja jooksul eeldatavale krediidikahjule vastava kahju allahindluse summa (välja arvatud kehtivusaja jooksul eeldatavale krediidikahjule vastav kahju allahindlus finantsvarade puhul, mille väärtus on krediidi tõttu langenud, nagu on määratletud IFRS 9 käsitleva lisa liites A, ja artikli 468 kohaldamise korral välja arvatud eeldatav krediidikahju, mis on riskipositsioonide puhul mõõdetud õiglases väärtuses läbi muu koondtulu kooskõlas IFRS 9 käsitleva lisa paragrahviga 4.1.2A) aruandekuupäeva seisuga;

b) IFRS 9 käsitleva lisa paragrahvi 5.5.5 kohaselt kindlaks määratud 12 kuu eeldatava krediidikahju ja IFRS 9 käsitleva lisa paragrahvi 5.5.3 kohaselt kindlaks määratud kehtivusaja jooksul eeldatavale krediidikahjule vastava kahju allahindluse summa (välja arvatud kehtivusaja jooksul eeldatavale krediidikahjule vastav kahju allahindlus finantsvarade puhul, mille väärtus on krediidi tõttu langenud, nagu on määratletud IFRS 9 käsitleva lisa liites A, ja artikli 468 kohaldamise korral välja arvatud eeldatav krediidikahju, mis on riskipositsioonide puhul mõõdetud õiglases väärtuses läbi muu koondtulu kooskõlas IFRS 9 käsitleva lisa paragrahviga 4.1.2A) 2020. aasta 1. jaanuari seisuga või IFRS 9 esmase kohaldamise kuupäeva seisuga, olenevalt sellest, kumb on hilisem.“;

c) lõike 5 punktid b ja c asendatakse järgmisega:

„b) krediidiasutused ja investeerimisühingud asendavad käesoleva artikli lõike 3 punkti a kohaselt arvutatud summa IFRS 9 käsitleva lisa paragrahvi 5.5.5 kohaselt kindlaks määratud 12 kuu eeldatava krediidikahju ja IFRS 9 käsitleva lisa paragrahvi 5.5.3 kohaselt kindlaks määratud kehtivusaja jooksul eeldatavale krediidikahjule vastava kahju allahindluse summaga (välja arvatud kehtivusaja jooksul eeldatavale krediidikahjule vastav kahju allahindlus finantsvarade puhul, mille väärtus on krediidi tõttu langenud, nagu on määratletud IFRS 9 käsitleva lisa liites A, ja artikli 468 kohaldamise korral välja arvatud eeldatav krediidikahju, mis on riskipositsioonide puhul mõõdetud õiglases väärtuses läbi muu koondtulu kooskõlas IFRS 9 käsitleva lisa paragrahviga 4.1.2A) aruandekuupäeva seisuga, mida on vähendatud artikli 158 lõigete 5, 6 ja 10 kohaselt samade riskipositsioonidega seoses arvutatud eeldatava kahju summade võrra. Kui arvutuse tulemuseks saadakse negatiivne arv, määrab krediidiasutus või investeerimisühing käesoleva artikli lõike 3 punktis a osutatud summa väärtuseks nulli;

c) krediidiasutused ja investeerimisühingud asendavad käesoleva artikli lõike 3 punkti b kohaselt arvutatud summa IFRS 9 käsitleva lisa paragrahvi 5.5.5 kohaselt kindlaks määratud 12 kuu eeldatava krediidikahju ja IFRS 9 käsitleva lisa paragrahvi 5.5.3 kohaselt kindlaks määratud kehtivusaja jooksul eeldatavale krediidikahjule vastava kahju allahindluse summaga (välja arvatud kehtivusaja jooksul eeldatavale krediidikahjule vastav kahju allahindlus finantsvarade puhul, mille väärtus on krediidi tõttu langenud, nagu on määratletud IFRS 9 käsitleva lisa liites A, ja artikli 468 kohaldamise korral välja arvatud eeldatav krediidikahju, mis on riskipositsioonide puhul mõõdetud õiglases väärtuses läbi muu koondtulu kooskõlas IFRS 9 käsitleva lisa paragrahviga 4.1.2A) 2020. aasta 1. jaanuari seisuga või IFRS 9 esmase kohaldamise kuupäeva seisuga (olenevalt sellest, kumb on hilisem), mida on vähendatud artikli 158 lõigete 5, 6 ja 10 kohaselt samade riskipositsioonidega seoses arvutatud eeldatava kahju summade võrra 2020. aasta 1. jaanuari seisuga või IFRS 9 esmase kohaldamise kuupäeva seisuga, olenevalt sellest, kumb on hilisem. Kui arvutuse tulemuseks saadakse negatiivne arv, määrab krediidiasutus või investeerimisühing käesoleva artikli lõike 3 punktis b osutatud summa väärtuseks nulli.“;

d) lõige 6 asendatakse järgmisega:

„6. Krediidiasutused ja investeerimisühingud kasutavad vastavalt lõike 1 teise lõigu punktides a ja b osutatud summade ABSA ja ABIRB arvutamiseks järgmisi tegureid f1:

a) 0,7 ajavahemikul 1. jaanuarist 2020 kuni 31. detsembrini 2020;

b) 0,5 ajavahemikul 1. jaanuarist 2021 kuni 31. detsembrini 2021;

c) 0,25 ajavahemikul 1. jaanuarist 2022 kuni 31. detsembrini 2022;

d) 0 ajavahemikul 1. jaanuarist 2023 kuni 31. detsembrini 2024.

Krediidiasutused ja investeerimisühingud, kelle majandusaasta algab pärast 1. jaanuari 2020, kuid enne 1. jaanuari 2021, kohandavad esimese lõigu punktides a–d osutatud kuupäevi nii, et need vastaksid nende majandusaastale, ning teatavad kohandatud kuupäevad oma pädevale asutusele ja avalikustavad need.

Krediidiasutused ja investeerimisühingud, kes hakkavad lõikes 1 osutatud raamatupidamisstandardeid kohaldama 1. jaanuaril 2021 või hiljem, kohaldavad asjakohaseid tegureid vastavalt esimese lõigu punktidele b–d, alustades tegurist, mis vastab nimetatud raamatupidamisstandardite esmakordse kohaldamise aastale.“;

e) lisatakse järgmine lõige:

„6a. Krediidiasutused ja investeerimisühingud kasutavad vastavalt lõike 1 teise lõigu punktides a ja b osutatud summade ABSA and ABIRB arvutamiseks järgmisi tegureid f2:

a) 1 ajavahemikul 1. jaanuarist 2020 kuni 31. detsembrini 2020;

b) 1 ajavahemikul 1. jaanuarist 2021 kuni 31. detsembrini 2021;

c) 0,75 ajavahemikul 1. jaanuarist 2022 kuni 31. detsembrini 2022;

d) 0,5 ajavahemikul 1. jaanuarist 2023 kuni 31. detsembrini 2023;

e) 0,25 ajavahemikul 1. jaanuarist 2024 kuni 31. detsembrini 2024.

Krediidiasutused ja investeerimisühingud, kelle majandusaasta algab pärast 1. jaanuari 2020, kuid enne 1. jaanuari 2021, kohandavad esimese lõigu punktides a–e osutatud kuupäevi nii, et need vastaksid nende majandusaastale, ning teatavad kohandatud kuupäevad oma pädevale asutusele ja avalikustavad need.

Krediidiasutused ja investeerimisühingud, kes hakkavad lõikes 1 osutatud raamatupidamisstandardeid kohaldama 1. jaanuaril 2021 või hiljem, kohaldavad asjakohaseid tegureid vastavalt esimese lõigu punktidele b–e, alustades tegurist, mis vastab nimetatud raamatupidamisstandardite esmakordse kohaldamise aastale.“;

f) lisatakse järgmine lõige:

„7a. Erandina lõike 7 punktist b võivad krediidiasutused ja investeerimisühingud käesolevas määruses ja direktiivis 2013/36/EL sätestatud nõuete ümberarvutamisel määrata lõike 1 teise lõigu punktis a osutatud summale ABSA riskikaalu 100 %. Koguriskipositsiooni näitaja arvutamiseks lisavad krediidiasutused ja investeerimisühingud lõike 1 teise lõigu punktides a ja b osutatud summad ABSA ja ABIRB koguriskipositsiooni näitajale.

Krediidiasutused ja investeerimisühingud võivad valida ainult ühe korra, kas kasutada lõike 7 punktis b sätestatud arvutust või käesoleva lõike esimeses lõigus sätestatud arvutust. Krediidiasutused ja investeerimisühingud avalikustavad oma otsuse.“;

g) lõige 8 asendatakse järgmisega:

„8. Lisaks VIII osas nõutud teabe avalikustamisele avalikustavad krediidiasutused ja investeerimisühingud, kes on otsustanud kohaldada käesolevas artiklis sätestatud üleminekukorda, ▌lõigetes 6 ja 6a sätestatud ajavahemikul omavahendite, esimese taseme põhiomavahendite ja esimese taseme omavahendite summad, esimese taseme põhiomavahendite suhtarvu, esimese taseme omavahendite suhtarvu, koguomavahendite suhtarvu ja finantsvõimenduse määra, mis neil oleks juhul, kui nad käesolevat artiklit ei kohaldaks, ning teatavad nimetatud summad, suhtarvud ja määra pädevatele asutustele.“;

h) lõiget 9 muudetakse järgmiselt:

i) esimese lõigu teine lause asendatakse järgmisega:

„Kui krediidiasutus või investeerimisühing on saanud selleks pädeva asutuse eelneva loa, võib ta üleminekuperioodi jooksul oma otsuse tühistada.“;

ii) teise lõigu teine ja kolmas lause asendatakse järgmisega:

„Sellisel juhul määrab krediidiasutus või investeerimisühing lõikes 1 osutatud A4, SA, A4, IRB, , , t2 ja t3 väärtuseks nulli. Kui krediidiasutus või investeerimisühing on saanud selleks pädeva asutuse eelneva loa, võib ta üleminekuperioodi jooksul oma otsuse tühistada.“;

iii) lisatakse järgmised lõigud:

„Krediidiasutus või investeerimisühing, kes on otsustanud kohaldada käesolevas artiklis sätestatud üleminekukorda, võib otsustada mitte kohaldada lõiget 2, millisel juhul teavitab ta oma otsusest pädevat asutust viivitamata. Sellisel juhul määrab krediidiasutus või investeerimisühing lõikes 1 osutatud A2, SA, A2, IRB ja t1 väärtuseks nulli. Krediidiasutus või investeerimisühing võib üleminekuperioodi jooksul oma otsuse tühistada, kui ta on saanud selleks pädeva asutuse eelneva loa.

Pädevad asutused teavitavad EBAt vähemalt kord aastas sellest, kuidas kohaldavad käesolevat artiklit nende järelevalve all olevad krediidiasutused ja investeerimisühingud.“

2a) Artikli 495 lõige 2 jäetakse välja.

3) Lisatakse järgmised artiklid:

„Artikkel 500a

Teise liikmesriigi valuutas emiteeritud valitsemissektori võla ajutine käsitlemine

1. Erandina artikli 114 lõikest 2 kohaldatakse kuni 31. detsembrini 2024 nende nõuete puhul liikmesriikide keskvalitsuste ja keskpankade vastu, mis on nomineeritud ja rahastatud teise liikmesriigi valuutas, järgmist:

a) kuni 31. detsembrini 2022 peab nõuete väärtusele kohaldatav riskikaal olema 0 % riskikaalust, mis on neile nõuetele määratud vastavalt artikli 114 lõikele 2;

b) 2023. aastal peab nõuete väärtusele kohaldatav riskikaal olema 20 % riskikaalust, mis on neile nõuetele määratud vastavalt artikli 114 lõikele 2;

c) 2024. aastal peab nõuete väärtusele kohaldatav riskikaal olema 50 % riskikaalust, mis on neile nõuetele määratud vastavalt artikli 114 lõikele 2.

2. Erandina artikli 395 lõikest 1 ja artikli 493 lõikest 4 võivad pädevad asutused lubada krediidiasutustel ja investeerimisühingutel võtta käesoleva artikli lõikes 1 osutatud riskipositsioone järgmiste piirmäärade ulatuses:

a) 100 % krediidiasutuse või investeerimisühingu esimese taseme omavahenditest kuni 31. detsembrini 2023;

b) 75 % krediidiasutuse või investeerimisühingu esimese taseme omavahenditest kuni 31. detsembrini 2024;

c) 50 % krediidiasutuse või investeerimisühingu esimese taseme omavahenditest kuni 31. detsembrini 2025.

Esimese lõigu punktides a, b ja c osutatud piirmäärasid kohaldatakse riskipositsiooni väärtustele pärast krediidiriski maandamise mõju arvessevõtmist kooskõlas artiklitega 399–403.

3. Erandina artikli 150 lõike 1 punkti 1 alapunktist ii võivad krediidiasutused ja investeerimisühingud pärast pädevatelt asutustelt eelneva loa saamist ning vastavalt artiklis 150 sätestatud tingimustele kohaldada standardmeetodit ka sellistele nõuetele keskvalitsuse ja keskpanga vastu, millele on lõike 1 kohaselt määratud riskikaal 0 %.

 

Artikkel 500b

Keskpankade vastu olevate teatavate nõuete ajutine väljajätmine koguriskipositsiooni näitajast, võttes arvesse COVID-19 pandeemiat

1. Erandina artikli 429 lõikest 4 võib krediidiasutus või investeerimisühing kuni 27. juunini 2021 jätta oma koguriskipositsiooni näitajast välja järgmised nõuded krediidiasutuse või investeerimisühingu keskpanga vastu vastavalt lõigetes 2 ja 3 sätestatud tingimustele:

a) mündid ja pangatähed keskpanga jurisdiktsiooni ametlikus valuutas;

b) varad, mis kujutavad endast nõudeid keskpanga vastu, sealhulgas keskpangas hoitavad reservid.

 Summa, mille krediidiasutus või investeerimisühing on välja jätnud, ei tohi ületada esimese lõigu punktides a ja b loetletud nõuete päeva keskmist summat krediidiasutuse või investeerimisühingu keskpanga viimase täieliku reservi hoidmisperioodi jooksul.

2. Krediidiasutus või investeerimisühing võib lõikes 1 loetletud nõuded välja jätta, kui krediidiasutuse või investeerimisühingu pädev asutus on pärast asjaomase keskpangaga konsulteerimist teinud kindlaks ja avalikult deklareerinud, et eksisteerivad erandlikud asjaolud, mis õigustavad väljajätmise rahapoliitika rakendamise hõlbustamiseks.

 Lõike 1 alusel välja jäetavad nõuded peavad vastama mõlemale järgmisele tingimusele:

a) need on nomineeritud samas valuutas kui krediidiasutuse või investeerimisühingu poolt kaasatud hoiused;

b) nende keskmine lõpptähtaeg ei ületa märkimisväärselt krediidiasutuse või investeerimisühingu poolt kaasatavate hoiuste keskmist lõpptähtaega.

Krediidiasutus või investeerimisühing, kes jätab oma koguriskipositsiooni näitajast lõike 1 kohaselt välja nõuded oma keskpanga suhtes, avalikustab ka finantsvõimenduse määra, mis tal oleks juhul, kui ta ei jätaks neid nõudeid välja.

 

Artikkel 500c

Ületamiste väljajätmine järeltesti liidetavate arvutamisest, võttes arvesse COVID-19 pandeemiat

Erandina artikli 366 lõikest 3 võivad pädevad asutused erandlikel asjaoludel ja üksikjuhtudel lubada krediidiasutustel ja investeerimisühingutel jätta artikli 366 lõikes 3 sätestatud liidetavate arvutamisest välja ületamised, mida tõendab krediidiasutuse või investeerimisühingu poolt hüpoteetiliste või tegelike muutuste järeltestimine, tingimusel et need ületamised ei tulene sisemudeli puudustest ning need toimusid ajavahemikus 1. jaanuarist 2020 kuni 31. detsembrini 2021.

 

Artikkel 500d

Tavapärastel tingimustel toimuvate arveldusootel ostu- ja müügitehingute riskipositsiooni väärtuse ajutine arvutamine, võttes arvesse COVID-19 pandeemiat

1. Erandina artikli 429 lõikest 4 võivad krediidiasutused ja investeerimisühingud kuni 27. juunini 2021 arvutada tavapärastel tingimustel toimuvate arveldusootel ostu- ja müügitehingute riskipositsiooni väärtuse vastavalt käesoleva artikli lõigetele 2–4.

2. Krediidiasutused ja investeerimisühingud käsitlevad arvelduspäevani bilanssi jäävaid tavapärastel tingimustel toimuvate müügitehingutega seotud raha ja selliste ostutehingutega seotud väärtpabereid varana vastavalt artikli 429 lõike 4 punktile a.

3. Krediidiasutused ja investeerimisühingud, kes kohaldatava raamatupidamistava kohaselt kasutavad tavapärastel tingimustel toimuvate arveldusootel ostu- ja müügitehingute puhul tehingupäevapõhist arvestust, tühistavad selliste müügitehingutega seotud rahaliste nõuete ja selliste ostutehingutega seotud rahaliste võlgnevuste tasaarvestamise, mis on sellise raamatupidamistava kohaselt lubatud. Kui krediidiasutused ja investeerimisühingud on raamatupidamisliku tasaarvestuse tühistanud, võivad nad tasaarvestada need rahalised nõuded ja võlgnevused, mille puhul tavapärastel tingimustel toimuvad seotud ostu- ja müügitehingud arveldatakse meetodil „väärtpaberiülekanne makse vastu“.

4. Krediidiasutused ja investeerimisühingud, kes kohaldatava raamatupidamistava kohaselt kasutavad tavapärastel tingimustel toimuvate arveldusootel ostu- ja müügitehingute korral arvelduspäevapõhist arvestust, kajastavad koguriskipositsiooni näitajas selliste ostutehingutega seotud kulukohustuste täieliku nimiväärtuse.

 Krediidiasutused ja investeerimisühingud võivad tavapärastel tingimustel toimuvate ostutehingutega seotud kulukohustuste täieliku nimiväärtuse tasaarvestada tavapärastel tingimustel toimuvate arveldusootel müügitehingutega seotud rahaliste nõuete täieliku nimiväärtusega ainult siis, kui on täidetud mõlemad järgmised tingimused:

a) nii tavapärastel tingimustel toimuvad ostu- kui ka müügitehingud arveldatakse meetodil „väärtpaberiülekanne makse vastu“;

b) rahaliste võlgnevuste ja rahaliste nõuetega seotud ostetud ja müüdud finantsvarad kajastatakse õiglases väärtuses läbi kasumiaruande ja arvatakse krediidiasutuse või investeerimisühingu kauplemisportfelli.

5. Käesoleva artikli kohaldamisel tähendab „tavapärastel tingimustel toimuv ost või müük“ väärtpaberi ostu või müüki vastavalt lepingule, mille tingimuste kohaselt antakse väärtpaber üle ajavahemiku jooksul, mis on tavaliselt kas kehtestatud õigusaktidega või konkreetsel turul kokkuleppeliselt välja kujunenud.“

3a) Lisatakse järgmine artikkel:

„Artikkel 518b

Aruanne ületamiste ja järelevalvevolituste kohta väljamaksete piiramiseks

Komisjon esitab 31. detsembriks 2021 Euroopa Parlamendile ja nõukogule aruande selle kohta, kas erakorralised asjaolud, mis põhjustavad tõsiseid majandushäireid finantsturgude korrakohases toimimises ja terviklikkuses, võivad õigustada seda, et:

a) sellistel perioodidel võivad pädevad asutused jätta krediidiasutuste ja investeerimisühingute tururiski sisemudelitest välja ületamised, mis ei tulene nende mudelite puudustest;

b) pädevatele asutustele antakse täiendavad siduvad volitused kehtestada kõnealustel perioodidel krediidiasutuste ja investeerimisühingute tehtavatele väljamaksetele piiranguid.

Komisjon kaalub vajaduse korral täiendavate meetmete võtmist.“

Artikkel 2
Määruse (EL) 2019/876 muutmine

Määruse (EL) 2019/876 artiklit 3 muudetakse järgmiselt.

1) Lisatakse järgmine lõige:

„3a. Käesoleva määruse artikli 1 järgmisi punkte kohaldatakse alates [käesoleva muutmismääruse jõustumise kuupäev]:

a) punkt 59 seoses määruse (EL) nr 575/2013 artikli 123 sätetega, mis käsitlevad krediidiasutuste poolt pensionäridele või töötajatele antavaid teatavaid laene;

b) punkt 133 seoses määruse (EL) nr 575/2013 artikli 501 sätetega riskiga kaalutud vara korrigeerimise kohta VKEde vastu olevate nõuete puhul, mis ei ole makseviivituses;

c)  punkt 134 seoses määruse (EL) nr 575/2013 artiklis 501a sätestatud eluliselt vajalike avalike teenuste osutamise või toetamise füüsilisi struktuure või rajatisi, süsteeme ja võrke käitavate või rahastavate üksustega seotud riskipositsioonide krediidiriski omavahendite nõuete korrigeerimisega.“

2) Lõige 5 asendatakse järgmisega:

„5. Käesoleva määruse artikli 1 punkti 46 alapunkti b kohaldatakse seoses määruse (EL) nr 575/2013 artikli 92 lõikes 1a sätestatud globaalsete süsteemselt oluliste ettevõtjate uue omavahendite nõudega alates 1. jaanuarist 2023.“

3) Lõige 7 asendatakse järgmisega:

„7. Käesoleva määruse artikli 1 punkti 18 kohaldatakse seoses määruse (EL) nr 575/2013 artikli 36 lõike 1 punktiga b, mis sisaldab usaldatavusnõuete kohaselt hinnatud tarkvaraga seotud vara mahaarvamise erandeid käsitlevaid sätteid, alates määruse (EL) nr 575/2013 artikli 36 lõikes 4 osutatud regulatiivsete tehniliste standardite jõustumise kuupäevast.“

Artikkel 3
Jõustumine ja kohaldamine

Käesolev määrus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Seda kohaldatakse alates …[käesoleva muutmismääruse jõustumise kuupäev] ▌.

Ilma et see piiraks käesoleva artikli teise lõigu kohaldamist, kohaldatakse käesoleva määruse artikli 1 punkti 1 ▌seoses muudatustega määruse (EL) nr 575/2013 (muudetud määrusega (EL) 2019/876) artiklis 429a seoses tasaarvestuskorraga, mis on seotud teatavate keskpangas hoitavate reservide ajutise väljajätmisega, alates 28. juunist 2021.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel,

Euroopa Parlamendi nimel Nõukogu nimel

president eesistuja

VASTUTAVA KOMISJONI MENETLUS