RAPORT Euroopa Parlamendi soovituse kohta läbirääkimisteks uue partnerluse üle Suurbritannia ja Põhja-Iiri Ühendkuningriigiga
13.6.2020 - (2020/2023(INI))
Väliskomisjon
Rahvusvahelise kaubanduse komisjon
Raportöörid: Kati Piri, Christophe Hansen
(Komisjonide ühiste koosolekutega menetlus – kodukorra artikkel 58)
- ETTEPANEK VÕTTA VASTU EUROOPA PARLAMENDI SOOVITUS
- SELETUSKIRI
- EELARVEKOMISJONI ARVAMUS
- MAJANDUS- JA RAHANDUSKOMISJONI ARVAMUS
- SISETURU- JA TARBIJAKAITSEKOMISJONI ARVAMUS
- TRANSPORDI- JA TURISMIKOMISJONI ARVAMUS
- REGIONAALARENGUKOMISJONI ARVAMUS
- KALANDUSKOMISJONI ARVAMUS
- KODANIKUVABADUSTE, JUSTIITS- JA SISEASJADE KOMISJONI ARVAMUS
- PÕHISEADUSKOMISJONI ARVAMUS
- PETITSIOONIKOMISJONI ARVAMUS
- ARENGUKOMISJONI KIRI
- EELARVEKONTROLLIKOMISJONI KIRI
- TÖÖHÕIVE- JA SOTSIAALKOMISJONI KIRI
- KESKKONNA-, RAHVATERVISE JA TOIDUOHUTUSE KOMISJONI KIRI
- TÖÖSTUSE, TEADUSUURINGUTE JA ENERGEETIKAKOMISJONI KIRI
- PÕLLUMAJANDUSE JA MAAELU ARENGU KOMISJONI KIRI
- KULTUURI- JA HARIDUSKOMISJONI KIRI
- ÕIGUSKOMISJONI KIRI
- TEAVE VASTUVÕTMISE KOHTA VASTUTAVAS KOMISJONIS
- NIMELINE LÕPPHÄÄLETUS VASTUTAVAS KOMISJONIS
ETTEPANEK VÕTTA VASTU EUROOPA PARLAMENDI SOOVITUS
Euroopa Parlamendi soovituse kohta läbirääkimisteks uue partnerluse üle Suurbritannia ja Põhja-Iiri Ühendkuningriigiga
Euroopa Parlament,
– võttes arvesse Euroopa Liidu lepingut ja Euroopa Liidu toimimise lepingut ning eelkõige viimati nimetatu artiklit 218,
– võttes arvesse Euroopa Liidu põhiõiguste hartat,
– võttes arvesse nõukogu 25. veebruari 2020. aasta otsust (EL, Euratom) 2020/266, millega antakse luba alustada Suurbritannia ja Põhja-Iiri Ühendkuningriigiga läbirääkimisi uue partnerluslepingu üle[1], ning selle addendumis esitatud juhiseid läbirääkimiste pidamiseks uue partnerluse üle Suurbritannia ja Põhja-Iiri Ühendkuningriigiga, mis on avalikustatud,
– võttes arvesse oma 5. aprilli 2017. aasta resolutsiooni läbirääkimiste kohta, mida alustatakse Ühendkuningriigiga tulenevalt Ühendkuningriigi teatest kavatsuse kohta Euroopa Liidust välja astuda[2], 3. oktoobri 2017. aasta resolutsiooni Ühendkuningriigiga peetavate läbirääkimiste seisu kohta[3], 13. detsembri 2017. aasta resolutsiooni Ühendkuningriigiga peetavate läbirääkimiste seisu kohta[4], 14. märtsi 2018. aasta resolutsiooni ELi ja Ühendkuningriigi tulevaste suhete raamistiku kohta[5], 18. septembri 2019. aasta resolutsiooni Ühendkuningriigi Euroopa Liidust väljaastumise hetkeseisu kohta[6], 15. jaanuari 2020. aasta resolutsiooni kodanike õigusi käsitlevate väljaastumislepingu sätete rakendamise ja järelevalve kohta[7] ning 12. veebruari 2020. aasta resolutsiooni Suurbritannia ja Põhja-Iiri Ühendkuningriigiga uue partnerluse üle peetavate läbirääkimiste kavandatud mandaadi kohta[8],
– võttes arvesse ELi ja Ühendkuningriigi uut partnerlust käsitleva lepingu eelnõu teksti (18. märts 2020)[9],
– võttes arvesse oma 29. jaanuari 2020. aasta seadusandlikku resolutsiooni nõukogu otsuse eelnõu kohta, mis käsitleb Suurbritannia ja Põhja-Iiri Ühendkuningriigi Euroopa Liidust ja Euroopa Aatomienergiaühendusest väljaastumise lepingu sõlmimist[10],
– võttes arvesse Suurbritannia ja Põhja-Iiri Ühendkuningriigi Euroopa Liidust ja Euroopa Aatomienergiaühendusest väljaastumise lepingut[11] („väljaastumisleping“) ning sellele lisatud poliitilist deklaratsiooni, millega kehtestatakse Euroopa Liidu ning Suurbritannia ja Põhja-Iiri Ühendkuningriigi tulevaste suhete raamistik[12] („poliitiline deklaratsioon“),
– võttes arvesse eelarvekomisjoni, majandus- ja rahanduskomisjoni, siseturu- ja tarbijakaitsekomisjoni, transpordi- ja turismikomisjoni, regionaalarengukomisjoni, kalanduskomisjoni, kodanikuvabaduste, justiits- ja siseasjade komisjoni, põhiseaduskomisjoni ja petitsioonikomisjoni arvamusi,
– võttes arvesse arengukomisjoni, eelarvekontrollikomisjoni, tööhõive- ja sotsiaalkomisjoni, keskkonna-, rahvatervise ja toiduohutuse komisjoni, tööstuse, teadusuuringute ja energeetikakomisjoni, põllumajanduse ja maaelu arengu komisjoni, kultuuri- ja hariduskomisjoni ja õiguskomisjoni kirju,
– võttes arvesse kodukorra artikli 114 lõiget 4 ja artiklit 54,
– võttes arvesse kodukorra artikli 58 kohaseid väliskomisjoni ja rahvusvahelise kaubanduse komisjoni ühisarutelusid,
– võttes arvesse väliskomisjoni ja rahvusvahelise kaubanduse komisjoni raportit (A9-0117/2020),
A. arvestades, et poliitiline deklaratsioon on läbirääkimiste mõõdupuu ja selles kehtestatakse parameetrid suurte eesmärkidega, laialdase, põhjaliku ja paindliku kaubandus- ja majanduspartnerluse jaoks, mille keskmes on laiaulatuslik ja tasakaalustatud vabakaubandusleping, õiguskaitse ja kriminaalõigus, välispoliitika, julgeolek ja kaitse ning laiemad koostöövaldkonnad; arvestades, et nõukogu poolt 25. veebruaril 2020. aastal sellistel alustel vastu võetud Euroopa Liidu (EL) mandaat toimib läbirääkimiste raamistikuna, mis näeb ette tugeva ja laiaulatusliku partnerluse ELi ja Ühendkuningriigi vahel ning moodustab sidusa struktuuri ja üldise juhtimisraamistiku; arvestades, et EL ei nõustu Ühendkuningriigi killustatud lähenemisega, mille kohaselt loodetakse sõlmida mitu eraldiseisvat lepingut;
B. arvestades, et ELi mandaat põhineb Euroopa Ülemkogu 23. märtsi 2018. aasta juhistel ja poliitilisel deklaratsioonil;
C. arvestades, et läbirääkimised tulevase partnerluse üle Ühendkuningriigiga võivad tugineda ainult väljaastumislepingu ja selle kolme protokolli tulemuslikule ja täielikule rakendamisele;
D. arvestades, et EL peaks jätkama kindlameelselt jõupingutusi, et pidada läbirääkimisi ambitsioonika lepingu üle, nagu on selgelt sätestatud poliitilises deklaratsioonis, mille mõlemad pooled, sealhulgas Ühendkuningriigi peaminister, allkirjastasid 17. oktoobril 2019. aastal, ning ELi mandaadis; arvestades, et 31. jaanuaril 2020. aastal lakkas Ühendkuningriik olemast ELi liikmesriik;
E. arvestades, et praegune ajasurve läbirääkimistel tuleneb üksnes Ühendkuningriigi valikutest;
F. arvestades, et tulevane leping peaks olema üldise juhtimisraamistiku osa, ning arvestades, et Euroopa Liidu Kohus peaks olema ainus organ, kes vastutab ELi õiguse tõlgendamise eest;
G. arvestades, et üleminekuperioodil kohaldub ELi õigus Ühendkuningriigile ja Ühendkuningriigis endiselt kõikides poliitikavaldkondades, välja arvatud aluslepingute ja õigusaktide sätted, mis ei olnud Ühendkuningriigile ega Ühendkuningriigis siduvad enne väljaastumislepingu jõustumist; arvestades, et Euroopa Komisjon algatas 14. mail 2020. aastal Ühendkuningriigi suhtes rikkumismenetluse ELi vaba liikumise eeskirjade rikkumise eest;
H. arvestades, et Ühendkuningriigi väljaastumine EList mõjutab miljoneid kodanikke – ELis elavaid, reisivaid või töötavaid Ühendkuningriigi kodanikke, Ühendkuningriigis elavaid, reisivaid või töötavaid ELi kodanikke ja muid inimesi peale ELi ja Ühendkuningriigi kodanike;
I. arvestades, et kolmanda riigina ei saa Ühendkuningriigil olla samu õigusi ja hüvesid ning samu kohustusi kui liikmesriigil ning seetõttu muutub olukord nii ELis kui ka Ühendkuningriigis üleminekuperioodi lõpus märkimisväärselt; arvestades, et ELil ja Ühendkuningriigil on ühised aluspõhimõtted ja -väärtused; arvestades, et tulevases partnerluslepingus tuleks võtta arvesse Ühendkuningriigi geograafilist lähedust, vastastikust seotust ning praegust suurt kooskõla ja omavahelist seotust ELi eeskirjadega, ning arvestades, et EL tegi algusest peale selgeks, et mida rohkem privileege ja õigusi Ühendkuningriik taotleb, seda rohkem lisandub kohustusi;
J. arvestades, et EL ja Ühendkuningriik leppisid poliitilises deklaratsioonis kokku, et korraldavad 2020. aasta juunis kõrgetasemelise kohtumise, et teha kokkuvõte edusammudest ning leppida kokku edasised sammud läbirääkimiste pidamiseks oma tulevaste suhete üle;
K. arvestades, et ELi ja selle liikmesriikide ühtsus läbirääkimiste vältel on esmatähtis, et kaitsta ELi, sealhulgas selle kodanike huve parimal võimalikul viisil; arvestades, et EL ja selle liikmesriigid on väljaastumislepingu läbirääkimiste ja vastuvõtmise vältel ning pärast seda jäänud ühtseks; arvestades, et see ühtsus kajastub ELi ja selle liikmesriikide tugevalt toetatavale ELi läbirääkijale ja ELi rakkerühma juhile Michel Barnier’le usaldatud läbirääkimisvolituste vastuvõtmises;
L. arvestades, et EL ja Ühendkuningriik leppisid poliitilises deklaratsioonis kokku, et tulevased suhted peaksid põhinema ühistel väärtustel, nagu inimõiguste ja põhivabaduste, demokraatlike põhimõtete ja õigusriigi ning eeskirjadel põhineva rahvusvahelise korra – sealhulgas ÜRO põhikirja ja massihävitusrelvade leviku tõkestamise toetamise, desarmeerimise, rahu ja julgeoleku põhimõtete ning kestliku arengu ja keskkonnakaitse – austamine ja kaitsmine, ning et need väärtused on poliitilise deklaratsiooni raames tehtava koostöö oluline eeltingimus ja peaksid olema väljendatud siduvates poliitilistes sätetes ning põhinema vastastikusel usaldusel; arvestades, et kuna ELile jääb siduvaks Euroopa Liidu põhiõiguste harta, peab tulevasi suhteid käsitleva lepingu tingimuseks olema Ühendkuningriigi jätkuv kohustus järgida Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni raamistikku;
M. arvestades, et COVID-19 pandeemia on loonud täiesti ootamatu ja seninägematu uue olukorra, millel on märkimisväärsed tagajärjed ELi ja Ühendkuningriigi vaheliste läbirääkimiste rütmile ja tõhususele; arvestades, et kui kokkuleppele ei jõuta, peavad mõlemad pooled olema valmis väga suurteks majanduslikeks muutusteks, mida süvendavad COVID-19 pandeemia ja selle eeldatavad majanduslikud tagajärjed; arvestades, et ülemaailmne pandeemia ja selle prognoositavad geopoliitilised, majanduslikud ja sotsiaalsed tagajärjed suurendavad vajadust täiustada partnerite ja liitlaste vahelisi koostöömehhanisme;
Üldpõhimõtted
1. peab kahetsusväärseks, et pärast nelja läbirääkimisvooru ei ole tehtud tõelisi edusamme, välja arvatud väga vähene areng piiratud arvus valdkondades; juhib tähelepanu ELi ja Ühendkuningriigi märkimisväärsetele erimeelsustele, sealhulgas läbiräägitava teksti ulatuse ja õigusliku ülesehituse osas; väljendab sügavat muret Ühendkuningriigi valitsuse kavandatud tulevase partnerluse piiratud kohaldamisala üle ning tema killustatud lähenemisviisi üle pidada läbirääkimisi üksnes Ühendkuningriiki huvitavates valdkondades; kordab, et selline parimate palade väljanoppimine ei ole ELi jaoks vastuvõetav; juhib tähelepanu sellele, et Ühendkuningriigi ettepanekud, sealhulgas tema keeldumine sõlmida kokkulepe julgeoleku- ja kaitseküsimustes, ei vasta väljaastumislepingust ja poliitilisest deklaratsioonist tulenevatele kohustustele, millega Ühendkuningriik nõustus;
2. kordab ELi kindlat seisukohta, et paralleelselt tuleb teha konkreetseid edusamme kõikides läbirääkimiste valdkondades, sealhulgas poliitilises deklaratsioonis nimetatud võrdsete võimaluste, kalanduse, sisejulgeoleku ja valitsemise valdkonnas; rõhutab, et kõik läbirääkimised on jagamatud ning EL ei nõustu kokkuleppega iga hinna eest, eelkõige vabakaubanduslepinguga ilma tugevate võrdsete võimaluste tagatisteta ja rahuldava kalanduskokkuleppeta; toetab seega täielikult komisjoni, kes kaitseb vajadust koostada laiaulatuslik lepingu eelnõu, nagu EL alguses välja pakkus, selle asemel, et sõlmida eraldi kokkulepped, nagu Ühendkuningriik välja pakkus;
3. toonitab, et mis tahes uus suhteid reguleeriv leping ELi ja Ühendkuningriigi vahel peab olema sidus ning arvestama mõlema poole geograafilist lähedust ja mõlema poole majanduse tihedat vastastikust seotust;
4. väljendab heameelt selle üle, et Ühendkuningriik avaldas, ehkki hilinemisega, seadusandlike ettepanekute eelnõud; märgib, et erinevalt Ühendkuningriigi väidetest olemasolevate pretsedentide kasutamise kohta, lähevad paljud neist ettepanekutest oluliselt kaugemale sellest, mille EL on viimastel aastatel kokku leppinud muudes vabakaubanduslepingutes kolmandate riikidega; tuletab meelde, et lõplik leping peab põhinema õiguste ja kohustuste tasakaalul;
5. väljendab heameelt asjaolu üle, et Euroopa Parlamendi 12. veebruari 2020. aasta resolutsioonis ja nõukogu 25. veebruari 2020. aasta otsuses (EL, Euratom) 2020/266, millega antakse luba alustada Suurbritannia ja Põhja-Iiri Ühendkuningriigiga läbirääkimisi uue partnerluslepingu üle[13] („läbirääkimisjuhised“), väljendatud läbirääkimiseesmärgid on väga sarnased; rõhutab, et Euroopa Parlament toetab komisjoni täielikult läbirääkimistes Ühendkuningriigiga vastavalt läbirääkimisjuhistele, kuna kõik kolm institutsiooni jagavad üldiselt samu eesmärke selles osas, mida neil läbirääkimistel tuleks saavutada;
6. väljendab heameelt ELi ja Ühendkuningriigi uut partnerlust käsitleva lepingu eelnõu teksti üle, mis avaldati 18. märtsil 2020 ja millega tehakse ettepanek sõlmida laiaulatuslik põhjaliku ja tiheda partnerluse leping, mis hõlmab lisaks kaupade ja teenuste vabakaubandusele ka viise, kuidas hoida ära moonutused ja ebaõiglased konkurentsieelised, sealhulgas seoses põllumajandussektori, sanitaar- ja fütosanitaarmeetmete ja riigiabiga, ning luua kaubanduse ja investeeringute arengut soosiv kliima;
7. kutsub komisjoni üles jätkama läbirääkimiste pidamist läbipaistvalt, kuna see on kasulik nii läbirääkimisprotsessile kui ka kodanikele ja ettevõtetele, kellel see võimaldab paremini valmistuda üleminekujärgseks etapiks; nõuab tungivalt, et komisjon tagaks sellega seoses avaliku konsultatsiooni ja pideva dialoogi sotsiaalpartnerite ja kodanikuühiskonna ning liikmesriikide parlamentidega; peab kiiduväärseks komisjoni tava anda Euroopa Parlamendile läbirääkimiste kohta regulaarset ja õigeaegset teavet, mis on kooskõlas liikmesriikidega jagatava teabega, ja loodab, et see tava jätkub;
8. tuletab meelde, et ELi ja Ühendkuningriigi vahel ELi toimimise lepingu artikli 217 kohaselt sõlmitav tulevane assotsieerimisleping („leping“) peab olema rangelt kooskõlas järgmiste põhimõtetega:
i) kolmandal riigil ei tohi olla samu õigusi, hüvesid ja kohustusi, mis on ELi liikmesriigil või Euroopa Vabakaubanduse Assotsiatsiooni (EFTA) või Euroopa Majanduspiirkonna (EMP) liikmel;
ii) siseturu ja tolliliidu täieliku terviklikkuse ja nõuetekohase toimimise kaitse, nelja vabaduse jagamatus; eelkõige peab majandussamba raames tehtava koostöö tase olema kooskõlas inimeste liikuvuse hõlbustamiseks võetud kohustustega, nagu viisavaba reisimine, teadlaste, õpilaste, ajutiste teenuste osutajate ja ärireisijate liikuvus ning koostöö sotsiaalkindlustuse valdkonnas;
iii) ELi otsuste tegemise sõltumatuse säilitamine;
iv) sellega seotud ELi õiguskorra ja Euroopa Liidu Kohtu kui ELi õiguse tõlgendamise eest vastutava lõpliku instantsi rolli kaitsmine;
v) selliste demokraatlike põhimõtete, inimõiguste ja põhivabaduste jätkuv järgimine, mis on kindlaks määratud eelkõige inimõiguste ülddeklaratsioonis, Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsioonis ja selle protokollides, Euroopa sotsiaalhartas, Rahvusvahelise Kriminaalkohtu Rooma statuudis ning ÜRO ja Euroopa Nõukogu muudes rahvusvahelistes inimõiguste lepingutes, ning õigusriigi põhimõtte austamine; tuletab meelde, et tulevaste suhete tingimus peaks olema Ühendkuningriigi jätkuv kohustus järgida Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni raamistikku;
vi) võrdsed tingimused, sealhulgas ettevõtjate jaoks, mis tagavad kõrged võrdväärsed standardid sotsiaal-, tööhõive-, keskkonna- ja tarbijakaitse- ning kliimamuutuste vastase võitluse, samuti maksu-, konkurentsi- ja riigiabipoliitikas, sealhulgas tugeva ja laiaulatusliku konkurentsi ja riigiabi kontrolli raamistiku kaudu; sellised võrdsed võimalused tuleb tagada mõjusate vaidluste lahendamise ja jõustamismehhanismide kaudu, sealhulgas kaubanduse ja kestliku arengu peatükis; tuletab eelkõige meelde, et mis tahes tulevane leping peaks täielikult sõltuma ÜRO kliimamuutuste raamkonventsiooni alusel sõlmitud Pariisi kokkuleppe („Pariisi kokkulepe“) järgimisest;
vii) ettevaatuspõhimõte, põhimõte, et keskkonnakahju tuleb heastada eeskätt kahju tekkekohas, ja põhimõte, et saastaja maksab;
viii) kolmandate riikide ja rahvusvaheliste organisatsioonidega sõlmitud ELi lepingute, sealhulgas Euroopa Majanduspiirkonna lepingu kaitsmine ning nende suhete üldise tasakaalu säilitamine;
ix) ELi finantsstabiilsuse tagamine ning tema õigus- ja järelevalvekorra ning ‑normide järgimine ja kohaldamine;
x) õiguste ja kohustuste sobiv tasakaal, sealhulgas vajaduse korral proportsionaalne rahaline panus;
xi) tagatis, et tulemus on nõuetekohane ja õiglane kõigi liikmesriikide suhtes ning meie kodanike parimates huvides;
9. rõhutab, et parlament toetab ELi pealäbirääkijat täielikult ja vankumatult selle nõudmises, et kõigi Ühendkuningriigiga sõlmitud lepingute oluline element oleks võrdsete võimaluste tagamine, kuna see ei ole ELi dogmatism ega ideoloogia, vaid eeltingimus Ühendkuningriigiga edasipüüdliku ja tasakaalustatud partnerluse loomiseks ning siseturu ja ELi ettevõtete konkurentsivõime säilitamiseks, samuti sotsiaalse, keskkonna- ja tarbijakaitse kõrge taseme säilitamiseks ja arendamiseks tulevikus;
10. austab sellega seoses täielikult Ühendkuningriigi suveräänsust, mida EL ei kavatse praegustel läbirääkimistel õõnestada; tuletab siiski meelde, et Ühendkuningriiki ei võrdsustata kunagi muude kolmandate riikidega, kuna see on endine ELi liikmesriik, õigusnormid on praegu täielikult ühtlustatud, poolte vahel toimub ulatuslik kaubavahetus ning see on ELile geograafiliselt lähedal – see kõik selgitab, miks on lepingus vaja tugevaid ja jõulisi võrdsete võimaluste sätteid;
11. rõhutab asjaolu, et EL peaks jätkama lepingu läbirääkimistele suunatud jõupingutusi ja pühendumust, nagu ta on seda alati kinnitanud poliitilises deklaratsioonis ja läbirääkimisjuhistes, seoses järgmisega: kaubandus- ja majanduskoostöö, õiguskaitsekoostöö ja õigusalane koostöö kriminaalasjades, välispoliitika, julgeolek ja kaitse ning temaatilised koostöövaldkonnad, nagu koostöö kestliku arengu valdkonnas; nõuab mõlema poole pragmaatilist ja mõistlikku lähenemist;
12. rõhutab, kui oluline on olla täielikult valmistunud Ühendkuningriigi lahkumiseks siseturult ja tolliliidust üleminekuperioodi lõpus, olenemata läbirääkimiste tulemustest; rõhutab, et kui kokkuleppele ei jõuta, on tagajärjed veelgi tõsisemad; juhib siiski tähelepanu sellele, et EL on valmis mõlemaks stsenaariumiks;
13. väljendab sellega seoses heameelt komisjoni sektoripõhiste valmisolekuteadete üle, mille eesmärk on tagada, et ELi tööstus on valmis vältimatuks šokiks, mida põhjustab Ühendkuningriigi lahkumine siseturult; kutsub komisjoni ja liikmesriike üles suurendama jõupingutusi, et teavitada ELi kodanikke ja ettevõtjaid täielikult ohust, et üleminekuperiood võib lõppeda enne kokkuleppe saavutamist, et tagada piisav valmisolek;
14. rõhutab valmisoleku- ja eriolukorra meetmete tõhustamise ja nõuetekohase rahastamise tähtsust aegsasti enne üleminekuperioodi lõppu, eriti juhuks, kui läbirääkimised peaksid lõppema ummikseisus; rõhutab, et sellised eriolukorra meetmed peaksid olema ajutised ja ühepoolsed;
15. kordab oma toetust läbirääkimisjuhistele, milles sätestati, et Gibraltarit ei arvata ELi ja Ühendkuningriigi vahel sõlmitavate lepingute territoriaalsesse kohaldamisalasse ning et iga eraldi leping nõuab Hispaania Kuningriigi eelnevat nõusolekut;
16. rõhutab Gibraltarit käsitleva protokolli piirialatöötajaid, maksustamist, keskkonda ja kalandust käsitlevate sätete rakendamise olulisust; kutsub Hispaania ja Ühendkuningriigi valitsust üles tagama nende probleemide lahendamiseks vajaliku koostöö kehtestamist;
17. tuletab meelde, et väljaastumislepingu artiklis 132 on sätestatud võimalus, et ühiskomitee võib võtta vastu otsuse jätkata üleminekuperioodi ka pärast 31. detsembrit 2020;
Väljaastumislepingu rakendamine
18. tuletab meelde, et õiguslikult siduv väljaastumisleping on Ühendkuningriigi EList korrakohase väljaastumise korra rakendamise vahend, mida ei saa hiljem uute läbirääkimiste käigus muuta, ning et ELi-Ühendkuningriigi ühiskomitee ainus eesmärk on jälgida selle rakendamist; rõhutab, et väljaastumislepingu tulemuslik rakendamine on Ühendkuningriigiga edukaks lepingu sõlmimiseks vajaliku usalduse eeltingimus ja selle tagamise põhielement ning lakmustest heausksusele, mille Ühendkuningriik on kohustunud läbirääkimiste protsessi kaasa tooma;
19. soovib käegakatsutavaid edusamme näha võimalikult kiiresti ning kindlat garantiid, et Ühendkuningriik rakendab väljaastumislepingut tulemuslikult ja täielikult juba enne üleminekuperioodi lõppu, rõhutab, et lepingu rakendamise järelevalve on parlamendi töö lahutamatu osa, ning kordab, et vastavalt ELi toimimise lepingu artikli 218 lõikele 10 teavitatakse parlamenti viivitamata ja täielikult kõigist ühiskomitees toimunud aruteludest ja tehtud otsustest, ning et parlament jääb valvsaks ja kasutab täielikult oma õigusi; tuletab sellega seoses meelde Euroopa Komisjoni presidendi poolt Euroopa Parlamendi 16. aprilli 2019. aasta täiskogu istungil võetud kohustust ning nõukogu 30. jaanuari 2020. aasta otsusest (EL) 2020/135 tulenevaid kohustusi; kutsub sellega seoses ühiskomitee kaaseesistujaid üles kaasama kodanikke ja kodanikuühiskonna organisatsioone aktiivselt oma aruteludesse;
20. tuletab meelde, et väljaastumislepinguga antakse vastastikku kaitse ELi ja Ühendkuningriigi kodanikele ja nende pereliikmetele, kellele tuleb anda kogu vajalik teave oma õiguste ja menetluste kohta, mis on vaja läbi teha, et jätkata oma elukohariigis elamist ja töötamist ning seal ja sinna reisimist; tuletab meelde, et kodanikud, keda Ühendkuningriigi väljaastumine puudutab, loodavad õigeaegsele ja usaldusväärsele teabele oma õiguste ja staatuse kohta, ning nõuab tungivalt, et nii liikmesriigid kui ka Ühendkuningriik käsitleksid seda teemat esmatähtsana;
21. kordab, et kodanikuõigused peavad jääma absoluutseks prioriteediks, ning on kindlalt otsustanud tagada, et väljaastumislepingus tagatakse kodanikuõigused nii ELi kui ka Ühendkuningriigi kodanikele ja nende peredele; nõuab, et EL ja Ühendkuningriik püüaksid tulevases lepingus tagada ulatuslikud liikuvusõigused; peab kahetsusväärseks, et Ühendkuningriik on seni üles näidanud vähest tahet seoses kodanike liikuvusega, millest Ühendkuningriik ja tema kodanikud on varasemalt kasu saanud;
22. väljendab muret teadete pärast, et Ühendkuningriigis ei antud esialgses püsielaniku staatuses ELi kodanikele bürokraatlike takistuste tõttu sotsiaaltoetusi; rõhutab, et sellised olukorrad kujutavad endast põhjuseta diskrimineerimist ja neil on märkimisväärsed tagajärjed, eriti tõsise majandusliku ja sotsiaalse ebakindluse ajal;
23. rõhutab, et Ühendkuningriigis elavatel ELi kodanikel on suuri probleeme alalise elaniku staatuse saamisel, kaasa arvatud COVID-19 pandeemia tõttu; leiab, et esialgse püsielaniku staatuse saanute arv on püsielaniku staatuse saanute arvuga võrreldes ebaproportsionaalselt suur; soovitab tungivalt, et Ühendkuningriigi siseministeerium ilmutaks paindlikkust, aktsepteerides taotlejate esitatud tõendeid selle kohta, et nad on riigis viibinud nõutavad viis aastat; väljendab muret ka selle pärast, et taotlejatele ei väljastata neile antud staatuse kohta ühtegi füüsilist tõendit;
24. palub lepinguosalistel tagada Iirimaa ja Põhja-Iirimaa protokolli rakendamine, sest see on tulevase lepingu eduka sõlmimise eeltingimus; tuletab meelde, et see protokoll koostati ja võeti vastu selleks, et austada rahuprotsessi ja järgida suure reede kokkulepet, tagades range piirikontrolli puudumise Iirimaa saarel ja kaitstes samal ajal siseturu terviklikkust, ning on ettevõtjate, eelkõige põllumajandusliku toidutööstuse, kodanike kaitse, keskkonna ja bioloogilise mitmekesisuse jaoks äärmiselt oluline; rõhutab, et ELi kodanike ja teenuste vaba liikumine Iirimaa saarel on olulised, et vähendada kahju kogu saare majandusele, ning see küsimus tuleks lisada tulevasse lepingusse; nõuab, et Ühendkuningriigi ametivõimud tagaksid, et Põhja-Iirimaa kodanike õigusi ei vähendata;
25. väljendab muret Ühendkuningriigi valitsuse avalikkusele tehtud avalduste pärast, mis näitavad, et puudub poliitiline tahe täielikult täita väljaastumislepingust tulenevaid juriidilisi kohustusi, nimelt seoses kaupade kontrollimisega Iiri merel;
26. tuletab meelde, et ELi-Ühendkuningriigi ühiskomitee peab tegema olulised otsused Iirimaa ja Põhja-Iirimaa protokolli rakendamise kohta enne üleminekuperioodi lõppu;
27. loodab, et EL ja Ühendkuningriik suudavad jõuda kokkuleppele kõigis institutsioonilistes küsimustes, nagu Euroopa Komisjoni tehnilise büroo loomine Belfastis, olenemata Ühendkuningriigi ametiasutuste korduvast keeldumisest sellise büroo avamisele luba anda; rõhutab, et Ühendkuningriik peab kiiresti esitama üksikasjaliku ajakava ja hakkama võtma vajalikke meetmeid, näiteks valmistuma liidu tollieeskirjade rakendamiseks ja tolliprotseduuride kehtestamiseks Suurbritanniast Põhja-Iirimaale sisenevatele kaupadele ning tagama, et väljastpoolt ELi Põhja-Iirimaale sisenevatele kaupadele oleks võimalik läbi viia kõik vajalikud sanitaar- ja fütosanitaarkontrollid ning muud õigusnormidele vastavuse kontrollid, mida on vaja ka ettevõtjatele selguse loomiseks;
28. rõhutab selgete õigusnormide, läbipaistva rakendamise ja mõjusate kontrollimehhanismide tähtsust, kuna need aitavad vältida käibemaksu- ja tollipettustega seotud süsteemseid riske, salakaubavedu (smugeldamist) ning muud potentsiaalselt ebaselge õigusraamistiku väärkasutamist pettuse eesmärgil, kaasa arvatud oht, et esitatakse vale päritoludeklaratsioon või siseturule soovitakse viia tooteid, mis ei ole sinna mõeldud; kutsub komisjoni üles viima läbi korrapäraseid ja tõhusaid kontrolle ja regulaarselt parlamenti piirikontrolli olukorrast teavitama;
29. märgib, et Iirimaa ja Põhja-Iirimaa protokolli artiklis 5 kasutatud mõiste „kaubad, mille puhul on oht, et need viiakse hiljem liitu“ sõltub ühiskomitee edasistest otsustest, ning nõuab kindlalt, et sellised otsused võetaks vastu Euroopa Parlamendi kontrolli all; nõuab, et parlamenti teavitataks täielikult selle artikli rakendamisest ja ühiskomitee otsuste ettepanekutest selle artikli rakendamise kohta, nagu spetsiifiliste kriteeriumide kehtestamine, mille alusel otsustatakse, kas mingi kaubaga seoses esineb „oht“, ning oma varasemate otsuste muudatustest;
30. tuletab meelde, et kuni üleminekuperioodi lõpuni on Ühendkuningriik kohustatud panustama muu hulgas Euroopa Kaitseagentuuri, Euroopa Liidu Julgeoleku-uuringute Instituudi ja Euroopa Liidu Satelliidikeskuse rahastamisse ning nende ühise julgeoleku- ja kaitsepoliitika (ÜJKP) operatsioonide kuludesse, milles ta osaleb;
31. rõhutab asjaolu, et üleminekuperioodil peab Ühendkuningriik rakendama kõiki ELi poolt juba kehtestatud või sel perioodil otsustatud piiravaid meetmeid ja sanktsioone, toetama ELi avaldusi ja seisukohti kolmandates riikides ja rahvusvahelistes organisatsioonides ning osalema juhtumipõhiselt ELi ÜJKP raames toimuvates sõjalistes operatsioonides ja tsiviilmissioonides, kuid et see toimub uue osalemise raamlepingu alusel ja ilma juhtimisõiguseta, austades samal ajal ELi sõltumatust otsuste tegemisel ning asjakohaseid ELi otsuseid ja õigusakte, sealhulgas kaitsevaldkonna hangete ja ülekannete vallas; kinnitab, et sellise koostöö tingimuseks on rahvusvahelise inimõigustealase õiguse ja rahvusvahelise humanitaarõiguse ning ELi põhiõiguste täielik järgimine;
Majanduspartnerlus
Kaubandus
32. võtab teadmiseks, et Ühendkuningriik on otsustanud luua oma tulevase majandus- ja kaubanduspartnerluse ELiga laiaulatusliku vabakaubanduslepingu alusel, nagu on sätestatud Ühendkuningriigi valitsuse 27. veebruaril 2020 avaldatud dokumendis pealkirjaga „Tulevased suhted ELiga – Ühendkuningriigi lähenemisviis läbirääkimistele“; rõhutab, et parlament küll toetab ELi konstruktiivseid läbirääkimisi Ühendkuningriigiga tasakaalustatud, ambitsioonika ja laiaulatusliku vabakaubanduslepingu sõlmimiseks, kuid vabakaubandusleping ei saa oma olemuselt olla kunagi samaväärne tõrgeteta kaubavahetusega; nõustub läbirääkimisjuhiste seisukohaga, mille võtsid ühiselt vastu 27 liikmesriiki ja mille kohaselt vabakaubanduslepingu ulatus ja ambitsioonid, millega EL nõustuks, sõltuvad sellest ja peavad omama otsest seost sellega, kas Ühendkuningriik nõustub ulatuslike, siduvate ja täitmisele kuuluvate sätetega, mis käsitlevad võrdseid tingimusi, võttes arvesse turgude suurust, geograafilist lähedust, nende omavahelist majanduslikku sõltuvust ja ühendatust ning integratsiooni, ning sellest, kas sõlmitakse partnerluse lahutamatuks osaks olev kahepoolne kalanduskokkulepe; kinnitab veel kord, et ELi ja Ühendkuningriigi vahel ei saa sõlmida kaubanduslepingut, kui see ei sisalda täielikku, kestlikku, tasakaalustatud ja pikaajalist kalanduskokkulepet, mis tagaks optimaalsetel tingimustel olemasoleva juurdepääsu jätkumise asjaomaste poolte vetele, kalavarudele ja turgudele vastavalt ühise kalanduspoliitika (ÜKP) põhimõtetele ja oleks vastu võetud enne üleminekuperioodi lõppu;
33. märgib, et vastupidiselt Ühendkuningriigi väitele tugineda olemasolevatele pretsedentidele, lähevad paljud Ühendkuningriigi õigusaktide eelnõudes esitatud ettepanekud märkimisväärselt kaugemale sellest, mida EL on viimastel aastatel muude kolmandate riikidega vabakaubanduslepingute osas läbi rääkinud, näiteks finantsteenuste, kutsekvalifikatsioonide vastastikuse tunnustamise ja vastavushindamise, sanitaar- ja fütosanitaarsüsteemi samaväärsuse ja päritolureeglite kumulatsiooni valdkonnas; toetab kahepoolse kumulatsioonisüsteemi varianti, mis on kõige asjakohasem, kuna hõlmab integratsiooni toetamist ELi ja Ühendkuningriigi vahel, mitte kolmandate riikidega, kellega EL on sõlminud vabakaubanduslepingud, ning seda, et tuleks ette näha ajutine mehhanism vahetustehingutega seotud riskide vastu võitlemiseks[14];
34. peab sellega seoses väga kahetsusväärseks, et Ühendkuningriik on siiani vaatamata poliitilises deklaratsioonis võetud kohustustele keeldunud tegelemast näiteks riigihangete, meretranspordi ning tulevaste geograafiliste tähiste kaitse teemaga, kuigi mõne neist teemadest lisas ta USA ja Jaapaniga peetavate läbirääkimiste mandaati; peab kahetsusväärseks ka seda, et Ühendkuningriik ei ole seni esitanud ettepanekut väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate (VKEd) kohta;
35. tuletab meelde, et jätkuv ühine tahe saavutada kaubandussuhetes nullkvoodid ja nulltariifid on endiselt oluline tingimus lepingu õigeaegseks sõlmimiseks äärmiselt tiheda ajakavaga, mille on nende läbirääkimiste puhul kehtestanud Ühendkuningriik ise, eriti kuna varasemad kogemused on selgelt näidanud, et läbirääkimised tariifirea kaupa võivad võtta mitu aastat; väljendab muret Ühendkuningriigi valitsuse kavatsuse pärast sellest eesmärgist loobuda; rõhutab, et tõenäoliselt oleks mõju kõige suurem põllumajandustoodetele, arvestades et vabakaubanduslepingute ülejäänud tariifiread, mis ei ole nulltariifiga, mõjutavad tavaliselt just seda sektorit; kinnitab sellega seoses, et sõltumata sellest, kas kõik või osad tariifiread jäetakse välja, jääb EL oma võrdsete tingimuste kindla nõudmise juurde; kordab, et võrdsete tingimuste sätetega tuleb säilitada keskkonna-, sotsiaalsed ja tööhõivestandardid püsivalt kõrgel tasemel, tuginedes asjakohastele ELi ja rahvusvahelistele standarditele ning hõlmates asjakohaseid mehhanisme, et tagada tõhus rakendamine riigisiseselt, ning lisada tugev ja põhjalik konkurentsi ja riigiabi kontrolli hõlmav raamistik, mille abil välditakse kaubanduse ja konkurentsi põhjendamatut moonutamist, selle asemel et osutada üksnes toetustele, mida Ühendkuningriik kahetsusväärselt teeb;
36. ergutab sellega seoses komisjoni kasutama ära kõnealuste läbirääkimiste antavat impulssi, et suurendada Euroopa ettevõtete ja VKEde konkurentsivõimet; rõhutab, et lepingu eesmärk peaks olema võimalikult kiire turulepääsu võimaldamine ja kaubanduse hõlbustamine, et vähendada kaubandushäireid; julgustab pooli looma VKEde kontaktpunkte ning kutsub üles looma stabiilset, läbipaistvat ja prognoositavat õigusraamistikku, mis ei tekitaks VKEdele ebaproportsionaalset koormust;
37. rõhutab, et selleks, et vabakaubandusleping edendaks tõeliselt ELi huve, peaksid läbirääkimised olema suunatud järgmiste eesmärkide saavutamisele, nagu on sätestatud Euroopa Parlamendi 12. veebruari resolutsioonis, eelkõige selle punktis 14, mille sätted on endiselt täielikult kehtivad; rõhutab, et käsitleda tuleks ka järgmist:
i) vastastikku kasulik turulepääs kaupadele, teenustele ja riigihangetele ning kutsekvalifikatsioonide ja tootereeglite tunnustamine; rõhutab ka vajadust stabiilsete, usaldusväärsete ja kestlike väärtusahelate järele;
ii) komisjon peaks hindama vajadust kaitseklauslite järele, et kaitsta ELi siseturu terviklikkust ja stabiilsust, mida võivad ohustada näiteks impordi ootamatu kasv, pettused ja kaubanduse kaitsemeetmetest kõrvalehoidmine;
iii) dumpinguvastaseid ja tasakaalustusmeetmeid käsitlevad kohustused selles valdkonnas peaksid minema vajaduse korral Maailma Kaubandusorganisatsiooni (WTO) reeglitest kaugemale, nagu ka konkurentsi ja riigiabi puudutavad kohustused ja täitmise tagamise võimalused;
iv) digikaubanduse arengut ja hõlbustamist käsitlevates reeglites tuleks põhjendamatute kaubandustõketega tegeleda elektrooniliste vahendite abil, kaasa arvatud andmete lokaliseerimise nõuded, säilitada ELi regulatiivne autonoomia ning tagada ettevõtjatele ja tarbijatele avatud, turvaline ja usaldusväärne internetikeskkond, tingimusel et Ühendkuningriigi internetipõhised jaemüüjad järgivad asjakohaseid siseturu reegleid ja Ühendkuningriik pakub kaitset, mis on sisuliselt samaväärne ELi õigusraamistikuga pakutava kaitse tasemega, sealhulgas andmete edasisaatmisel kolmandatele riikidele;
v) kõik sanitaar- ja fütosanitaarmeetmed peaksid põhinema riskihindamisel, järgides täielikult ettevaatuspõhimõtet;
vi) väljaastumislepingus sätestatud geograafiliste tähiste kaitse ei ole läbiräägitav; tulevane leping peaks kaitsma ja toetama ka geograafilisi tähiseid, mis on registreeritud pärast üleminekuperioodi lõppu;
vii) leping peaks sisaldama tugevaid ettevaatuserandeid, et juriidiliselt tagada mõlemale poolele õigus avalikes huvides õigusnorme kehtestada;
viii) tuletab meelde, et tuleks arvesse võtta Ühendkuningriigi EList väljaastumise mõju soolisele võrdõiguslikkusele ning muu hulgas tagada võrdsed tingimused ELi meetmetele, millega kaitstakse ja edendatakse naiste rolli majanduses, näiteks meetmed soolise palgalõhe vähendamiseks;
ix) partnerlus pikaajaliste kliimaeesmärkide saavutamiseks;
x) kutsub komisjoni ja liikmesriike üles tegema kõik vajalikud ettevalmistused ja võtma kõik vajalikud ettevaatusabinõud juhuks, kui väljaastumisleping aegub ilma tulevasi suhteid, eriti kaubandus- ja majandussuhteid käsitleva kokkuleppeta, jõustudes 1. jaanuaril 2021, sealhulgas eriolukorrameetmed töötajatele ja ettevõtetele tekitatud kahju võimalikult suureks vähendamiseks;
xi) kutsub komisjoni üles esitama ettepanekuid meetmete kohta, mille eesmärk on vähendada mõju liidu kolmandate riikide kaubanduspartneritele, eriti arengumaadele, juhul kui Ühendkuningriigiga ei õnnestu kokkuleppele jõuda, kuna Ühendkuningriigi import võis moodustada märkimisväärse osa nende ekspordist Euroopa Liitu;
Võrdsed võimalused
38. peab kahetsusväärseks, et seni on Ühendkuningriik olnud ELiga peetavatel läbirääkimistel seisukohal, et võrdseid võimalusi üksikasjalikult arutama ei hakata; juhib tähelepanu sellele, et sellise seisukoha puhul ei ole arvesse võetud ELi ja Ühendkuningriigi poolt allkirjastatud poliitilise deklaratsiooni punkti 77; nõuab seetõttu tungivalt, et Ühendkuningriigi valitsus vaataks kiiresti läbi oma läbirääkimispositsiooni ja osaleks konstruktiivselt läbirääkimistes võrdsete võimaluste üle, kuna see on vajalik tingimus, et parlament saaks anda nõusoleku Ühendkuningriigiga kaubanduslepingu sõlmimiseks;
39. kordab, et kuna Ühendkuningriik on ELile geograafiliselt lähedal ning Ühendkuningriik ja EL sõltuvad üksteisest majanduslikult, oleneb ELi ja Ühendkuningriigi tulevaste suhete ulatus sellest, kui ulatuslikult ja põhjalikult võrdsetes võimalustes kokku lepitakse; on seetõttu seisukohal, et dünaamilise vastavusse viimise huvides tuleb tagada võrdsed võimalused, mis vastavad lepingu eesmärkide ja liberaliseerimise tasemele, et tagada õigusnormide lähendamine vastavalt poliitilisele deklaratsioonile, ning ühe tingimusena tuleb kaitsta ELi standardeid, et vältida üksteise võidu madalamate normide kehtestamist, samuti meetmeid, millel on põhjendamatu ja ebaproportsionaalselt kahjulik mõju kaubavoogudele; sealhulgas riigiabi; rõhutab, et tuleb tagada, et Ühendkuningriik ei saaks ebaõiglasi konkurentsieeliseid kaitse vähendamise kaudu, ning vältida turuosalistepoolset õiguslikku arbitraaži;
40. tuletab meelde, et kavatseb ELi ja Ühendkuningriigi tulevaste suhete raames kindlalt vältida igasugust dumpingut; juhib tähelepanu sellele, et läbirääkimiste peamine tulemus on tagada võrdsed tingimused, et säilitada konkurentsivõime, kõrged sotsiaalsed ja kestlikkuse standardid, sealhulgas võitlus kliimamuutuste vastu ning kodanike ja töötajate õigused tulevikus, kasutades selleks kindlaid kohustusi, sätteid, mille täitmise tagatakse, ja kaitse taseme säilitamise klausleid, et saavutada dünaamiline kooskõla järgmistes valdkondades:
i) konkurents ja riigiabi ning kõik teised üldised või sektoraalsed regulatiivmeetmed, mis peaksid ära hoidma põhjendamatud kaubandus- ja konkurentsimoonutused ning sisaldama sätteid riigiettevõtete kohta, sh sätteid põllumajandusliku tootmise toetusmeetmete kohta;
ii) asjakohased maksuküsimused, sealhulgas võitlus maksudest kõrvalehoidumise ja maksustamise vältimise ning rahapesu ja terrorismi rahastamise vastu, samuti finantsteenused;
iii) ELi sotsiaalse mudeli sotsiaal- ja tööstandardite täielik järgimine (sealhulgas samaväärsel tasemel kaitse ja sotsiaalse dumpingu vastased kaitsemeetmed) vähemalt praeguste ühiste standarditega tagatud kõrgel tasemel;
iv) keskkonnakaitse ja kliimamuutustega seotud normid, kohustus jätkata tulemuslikult Pariisi kokkuleppe rakendamist, ning ÜRO kestliku arengu eesmärkide edendamine;
v) tarbijakaitse kõrge tase, sealhulgas toodete sanitaarkvaliteet toidusektoris;
vi) kestlik areng;
41. juhib tähelepanu sellele, et nende sätetega tuleks tagada, et norme ei leevendata, kuid anda samas ELile ja Ühendkuningriigile õigus kohustusi aja jooksul muuta, et kehtestada rangemad normid või lisada valdkondi, järgides samas täielikult proportsionaalsuse ja vajalikkuse põhimõtet; rõhutab ka, et dünaamilise vastavusse viimise huvides peaks kohustuste ja õigusnormide täitmise tagamine toimuma autonoomsete ajutiste meetmete, kõiki valdkondi hõlmava töökindla vaidluste lahendamise mehhanismi ja õiguskaitsevahendite, sh kohtuliku järelevalve abil, et anda ELile võimalus kehtestada viimase abinõuna sanktsioonid, sealhulgas kestliku arengu vallas; rõhutab, et võrdsed võimalused nõuavad horisontaalset mehhanismi, näiteks üldist juhtimisraamistikku, mis hõlmab kõiki koostöövaldkondi;
42. rõhutab kaitse taseme säilitamise klausleid eelkõige järgmistes valdkondades: i) tööalased põhiõigused; ii) töötervishoiu ja tööohutuse standardid; iii) õiglased töötingimused ja tööhõivestandardid; iv) õigus teavitamisele ja konsulteerimisele ettevõtte tasandil; ja v) restruktureerimine;
43. leiab, et võitlus kliimamuutuste vastu, bioloogilise mitmekesisuse vähenemise peatamine ja ümberpööramine, säästva arengu edendamine, keskkond ja peamised terviseküsimused peaksid olema kavandatava partnerluse kesksed elemendid; märgib, et komisjon võttis oma teatises Euroopa rohelise kokkuleppe kohta kohustuse muuta Pariisi kokkuleppe järgimine kõigi tulevaste laiaulatuslike kaubanduslepingute oluliseks osaks;
44. rõhutab, et nn põrkmehhanismi klausel ei ole tulevase kaitsetaseme jaoks piisav, kuna see ei näe ette võrdseid tingimusi ega stiimuleid ambitsioonide taseme tõstmiseks, ning on seisukohal, et kui EL või Ühendkuningriik peaks oma kliima- või keskkonnakaitse taset tõstma, peaks ka teine lepinguosaline tagama, et tema standardid ja eesmärgid pakuvad vähemalt samaväärset kliima- või keskkonnakaitse taset;
45. on kindlalt veendunud, et Ühendkuningriik peaks järgima ELi õigustikku kuuluvate ja ka üleilmsete maksunduse ning rahapesu- ja terrorismi rahastamise vastaste õigusaktide muutuvaid norme, sealhulgas maksude läbipaistvuse, maksualase teabevahetuse ja maksustamise vältimise vastaseid meetmeid, ning peaks viljaka ja usaldusel põhineva vastastikuse koostöö tagamiseks lahendama oma ülemereterritooriumidel, suveräänsetes baasipiirkondades ja Briti kroonile alluvatel aladel nendes valdkondades tekkida võivad probleemid ning ELi hea valitsemistava kriteeriumide ja läbipaistvuse nõuete eiramise juhtumid, eelkõige maksualase teabe vahetamise, maksustamise läbipaistvuse, õiglase maksustamise, maksustamise vältimise vastaste meetmete ning maksubaasi kahanemise ja kasumi ümberpaigutamise vastaste OECD standardite vallas; kutsub ühtlasi ELi ja Ühendkuningriiki üles järgima rahapesuvastase töökonna standardeid; tuletab seoses Gibraltariga meelde läbirääkimisjuhiseid ja ELi õigusliku teksti eelnõus esitatud sätteid;
46. kordab, et tuleb säilitada ranged normid, selge jälgitavus, kõrge kvaliteediga inspekteerimisteenistused ja võrdsed tingimused ravimite, meditsiiniseadmete, toiduohutuse ja märgistamise, looma- ja taimetervise ja loomade heaolu valdkonnas ning veterinaar-, fütosanitaar- ja keskkonnapoliitika ja -normid;
47. kutsub komisjoni üles tagama, et ELi sotsiaal-, keskkonna- ja kliimapoliitika raamistiku praegusi ja tulevasi põhimõtteid ja vahendeid (nt dumpinguvastased meetmed, Euroopa tööstuspoliitika, kohustuslikku hoolsuskohustust käsitlevad õigusaktid, ELi kestlike investeeringute taksonoomia, olulise kahju ärahoidmise põhimõte, piiril kohaldatav süsinikdioksiidi kohandusmehhanism, kestlikkusega seotud teabe avalikustamine finantsteenuste sektoris) ei saa ELi ja Ühendkuningriigi vabakaubanduslepingu ega tulevaste kaubanduslepingute raames õiguslikult vaidlustada;
Valdkondlikud eriküsimused ja temaatiline koostöö
Siseturg
48. rõhutab, et ELi siseturule pääsemise eeltingimus on, et siseturuga seotud ELi õigusakte järgitakse täielikult;
49. rõhutab, et õigusnormide dünaamiline ühtlustamine ja ranget turujärelevalvet kindlustavad sätted, mis aitavad tagada tooteid käsitlevate reeglite (sh reeglid, mis puudutavad tooteohutust ja jälgitavust) täitmist ning tagavad ELi ettevõtetele õiguskindluse ning ELi tarbijatele kõrgel tasemel kaitse, peaksid olema tulevase lepingu oluline ja asendamatu osa, mille eesmärk on kindlustada võrdsed tingimused;
50. tuletab meelde, et uus leping tähendab igal juhul seda, et enne kui kaubad jõuavad siseturule, peavad need läbima tolli- ja muu kontrolli, ning rõhutab, et tingimata tuleb tagada, et kaubad vastavad siseturu reeglitele;
51. rõhutab, et regulatiivsetes ja järelevalveküsimustes tuleb nii poliitilisel kui ka tehnilisel tasandil säilitada tihe ja struktureeritud koostöö, kuid samal ajal austada ELi regulatiivset korda ja sõltumatust otsuste tegemisel;
52. rõhutab, et tuleb tagada kutsekvalifikatsioonide ja diplomite vastastikuse tunnustamise kord, ning innustab mõlemaid pooli ning eriti kutseorganisatsioone ja -asutusi koostama ja esitama eelkõige partnerlusnõukogu kontekstis kutsekvalifikatsioonide tunnustamise kohta ühiseid lisasoovitusi;
Finantsteenused
53. on arvamusel, et tulevane leping peaks sisaldama erisätteid Euroopa järelevalveasutuste ja Ühendkuningriigi finantsjärelevalveasutuste vahelise koostöö kohta, et soodustada õigusaktide kooskõlla viimist, vahetada järelevalveprobleeme puudutavat teavet ja häid tavasid ning tagada sujuv koostöö ja säilitada integreeritud kapitaliturud;
54. tuletab meelde, et ELi ja Ühendkuningriigi vahelised tegevusloa andmist käsitlevad sätted, mis põhinevad vastastikusel tunnustamisel ja ühtlustatud usaldatavusnõuetel ning järelevalve ühtlustamisel siseturul, kaotavad üleminekuperioodi lõpus kehtivuse, sest Ühendkuningriigist saab kolmas riik; rõhutab, et seejärel peab pääs ELi finantsturule põhinema ELi autonoomsel samaväärsusraamistikul; tuletab aga meelde, et samaväärsust kinnitavate otsuste kohaldamisala on piiratud;
55. rõhutab, et Ühendkuningriigi finantseeskirjade samaväärsust hindab komisjon ning samaväärsust saab tagada üksnes siis, kui tema otsuste tegemise sõltumatust austatakse täielikult ning Ühendkuningriigi õigus- ja järelevalvekord ning -standardid on ELi omadega täielikult samaväärsed; nõuab, et hindamine tehtaks võimalikult kiiresti, et täita poliitilises deklaratsioonis võetud kohustus; tuletab meelde, et EL võib samaväärsusstaatuse igal ajal ühepoolselt tühistada;
56. tuletab meelde, et suur osa eurodes nomineeritud tuletisinstrumentidest kliiritakse Ühendkuningriigis, mis võib avaldada mõju ELi finantsstabiilsusele;
Toll
57. võtab teadmiseks, et Ühendkuningriik ei kavatse taotleda selle staatuse pikendamist, mis tal praegu on siseturul ja tolliliidus; rõhutab, et tuleb säilitada tolliliidu ja selle protseduuride terviklikkus, mis tagab tarbijate turvalisuse ja kaitse ning ELi ja ELi ettevõtjate majandushuvid; rõhutab, et ühistel piiridel asuvatesse ühiste transiidipunktide tollikontrollirajatistesse on vaja teha suuremaid investeeringuid ning vajaduse korral tuleb tõhustada pooltevahelist kooskõlastamist ja teabevahetust ning luua võimalus seada Põhja-Iirimaal sisse alaline ELi büroo, mis tegeleb tollireeglite täitmise küsimustega;
58. rõhutab, et tulevase lepinguga tuleks piiriülese kaubanduse hõlbustamiseks luua laiaulatuslikud tollikoostöö mehhanismid ning koostöömehhanismid tolli- ja turujärelevalveasutuste vahel; palub ELil ja Ühendkuningriigil töötada ka selle nimel, kui see on asjakohane, et muuta tolliprotseduuride nõuded ja formaalsused kauplejate ja ettevõtjate, sealhulgas VKEde jaoks lihtsamaks;
59. rõhutab, et EL ja Ühendkuningriik peaksid püüdma säilitada oma tollialaste õigusaktide ja tavade kõrge ühtlustatuse, et tagada tõhus tollikontroll ja -vormistus, tollialaste õigusaktide täitmise tagamine ja poolte finantshuvide kaitse, mille puhul on alusetult makstud tolli- ja muid makse võimalik tagasi nõuda, ning meetmed, mis kaitsevad kohaldatavate tollialaste õigusaktide pideva rikkumise eest;
60. rõhutab, et Ühendkuningriigil oleks väga soovitav säilitada praegune Euroopa ühenduste integreeritud tariifistikul (TARIC) põhinev toodete klassifikatsioon, et lihtsustada protseduure ja vähendada regulatiivset koormust;
Tarbijapoliitika
61. rõhutab, et tulevase lepinguga peavad mõlemad pooled säilitama kehtivad ELi tarbijakaitsestandardid ja ELi õigustikust tulenevad kodanike õigused; on veendunud, et leping peaks tagama ELi tarbijatele lisaväärtuse sellega, et selles sisalduv raamistik on tarbijate õiguste kaitseks ja kauplejate kohustuste täitmise tagamiseks parim;
62. peab äärmiselt oluliseks tagada Ühendkuningriigist imporditud toodete ohutus nii, et need vastaksid ELi standarditele;
63. rõhutab, et tuleb teha regulatiivset ja halduskoostööd, millega kaasnevad vajaduse korral parlamentaarne järelevalve ja kaitse taseme säilitamisega seotud kohustused, et kõrvaldada mittetariifsed tõkked ja püüelda avalikku huvi pakkuvate eesmärkide poole, et kaitsta ELi tarbijate huve, sealhulgas tagada tarbijatele ja ettevõtjatele internetis turvaline ja usaldusväärne keskkond, ning võidelda ebaausate kaubandustavade vastu;
Kalandus
64. kordab, et ELi ja Ühendkuningriigi vahel ei saa sõlmida laiaulatuslikku lepingut, kui see ei sisalda kalandust ja sellega seotud küsimusi käsitlevat täielikku, tasakaalustatud ja pikaajalist kokkulepet, mis võimaldaks optimaalsetel tingimustel säilitada juurdepääsu asjaomaste poolte vetele, kalavarudele ja turgudele ning tagaks praeguse püügitegevuse jätkumise;
65. tuletab meelde, et suurim vastastikune kasu saadakse ühiste ökosüsteemide kaitsmisest ja nende kasutamise säästvast haldamisest, säilitades olemasoleva vastastikuse juurdepääsu vetele ja kalavarudele, et praegune püügitegevus säiliks, ning määrates kindlaks ühised, sidusad, selged ja stabiilsed põhimõtted ja reeglid, mis võimaldavad kalandus- ja vesiviljelustoodete vastastikust avatud pääsu turgudele, tekitamata tasakaalustamata konkurentsi kaudu majanduslikke ja sotsiaalseid pingeid; rõhutab, et vaja on üldist juhtimisraamistiku, millega tagada, et vetele ja kalavarudele vastastikust juurdepääsu käsitlevate sätete rikkumisel võib kehtestada sanktsioone, sh peatada Ühendkuningriigi kaupade jaoks ELi turul kehtivad soodustariifid;
66. rõhutab, et lepingusse tuleb vastavalt kehtivale suhtelise stabiilsuse põhimõttele lisada FISH-2 lisas toodud praegu mõlema poole vahel jagatavate kalavarude suhtes kohaldatavad protsendimäärad (kalapüügivõimaluste jaotamine);
67. kutsub pooli üles säilitama kehtivad kvoodiosad ning kalapüügiõiguste stabiilse ja püsiva jaotuse; rõhutab, kui oluline on kalavarude pikaajaline majandamine, mis põhineb ühise kalanduspoliitika selliste põhimõtete järgimisel, mis on seni aidanud parandada kalavarude olukorda nii ELi liikmesriikide kui ka Ühendkuningriigi laevade heaks;
68. rõhutab, et lepinguga tuleb tagada, et tehnilised meetmed või merekaitsealad on vastastikused, mittediskrimineerivad ja proportsionaalsed ega anna võimalust ELi laevu Ühendkuningriigi vetest eemal hoida; rõhutab, et lepinguga ei tohi nõrgendada ELi keskkonna- ega sotsiaalseid standardeid;
69. nõuab tungivalt, et komisjon lisaks lepingusse sätted ELi ja Ühendkuningriigi vetes ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügi vältimise ja selle vastu võitlemise kohta;
70. rõhutab, et vaja on asjakohaseid koostöö- ja konsultatsioonimehhanisme, ühist teaduspõhist käsitust ja tagatisi, et Ühendkuningriik panustab ka edaspidi kalavarusid käsitlevate andmete kogumisse ja kalavarude teaduslikku hindamisse, mille alusel hakatakse kõigis ühistes merepiirkondades kalavarude ühise majandamise kohta otsuseid tegema; nõuab tungivalt, et EL ja Ühendkuningriik jätkaksid kalanduskontrolli alal ning võitluses ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügi vastu aktiivset ja lojaalset koostööd;
Kodanike õigused ja isikute vaba liikumine
71. võtab kahetsusega teadmiseks, et Ühendkuningriik on otsustanud, et ELi ja Ühendkuningriigi vahel isikute vaba liikumise põhimõtet pärast üleminekuperioodi enam ei kohaldata; rõhutab, et tulevane partnerlus peab sisaldama isikute liikumise kohta ammendavaid sätteid, mis põhinevad täielikul vastastikkusel ja mittediskrimineerimisel liikmesriikide vahel; kinnitab, et Ühendkuningriigi pääs siseturule peab olema vastavuses sellega, milliseid kohustusi ta võtab isikute vaba liikumise hõlbustamiseks; rõhutab, et piiriülese korraga ei tohi tekitada tarbetut halduskoormust ega liigseid kulusid;
72. rõhutab, et eritähelepanu tuleb pöörata selliste laste vajadustele, kes on pärit segaperekonnast, kus ainult üks lapsevanem on ELi kodanik, ning tuleb ette näha õigusmehhanismid, mille abil lahendada vanematevahelisi vaidlusi (näiteks lahutuse korral);
73. on seisukohal, et liikuvust käsitlevad kokkulepped, mis puudutavad muu hulgas lühiajalist viisavaba reisimist, peaksid põhinema ELi liikmesriikide vahelisel diskrimineerimiskeelul ja täielikul vastastikkusel ning hõlmama liikuvust käsitlevat ELi õigustikku, töötajate lähetamise eeskirju ja sotsiaalkindlustussüsteemide koordineerimise reegleid;
74. on seisukohal, et kodanike õiguste edasine kodifitseerimine õiguslikult siduvate sätete kaudu peab olema ELi ja Ühendkuningriigi vahelise tulevase lepingu teksti lahutamatu osa; on seisukohal, et see peab hõlmama ka piiriüleseid töötajaid, kellele tuleks tagada liikumisvabadus, mis põhineb diskrimineerimiskeelul ja vastastikkusel; nõuab, et kaalutaks teadusuuringute, õpingute, praktika, vabatahtliku teenistuse, õpilasvahetusprogrammide või haridusprojektide, lapsehoidjana töötamise ja Euroopa solidaarsuskorpuses vabatahtliku teenistuse eesmärgil riiki sisenemise ja seal elamise tingimuste paremat reguleerimist, mis peaks olema osa tulevasest lepingust ja mida ei tohiks jätta riigisisese reguleerimise hooleks; tuletab meelde, et COVID-19 kriis on näidanud, mil määral Ühendkuningriigi elutähtsad sektorid, nagu rahvatervishoid või põllumajandus, sõltuvad ELi töötajatest, sealhulgas hooajalisest tööjõust;
Töö, liikuvus ja sotsiaalkindlustuse koordineerimine
75. peab kahetsusväärseks, et Ühendkuningriigi valitsus ei ole veel täitnud kohustust jõustada uus tööhõiveseadus, ning nõuab tungivalt, et Ühendkuningriik teeks seda enne üleminekuperioodi lõppu; osutab sellega seoses eelkõige hiljuti vastu võetud ELi õigusaktidele, mille ülevõtmise tähtaeg on üleminekuperioodil; rõhutab, et esmatähtis on vältida lünki, mille korral ei ole töötajate õigused kaitstud kehtivate ELi õigusaktide ega Ühendkuningriigi tööhõiveseadusega;
76. tuletab meelde, kui oluline on säilitada mõjutatud isikute praegused ja tulevased sotsiaalkindlustusõigused kõigis aspektides; kutsub lepingu üle läbirääkijaid üles seadma selliste kodanike õigused sotsiaalkindlustuse koordineerimisel kõiki vahendeid kasutades esikohale ning nägema kõigis peatükkides ette sotsiaalkindlustuse koordineerimise reeglite pideva kohaldamise;
77. peab aga kahetsusväärseks, et piiriüleste ja piirialatöötajate kohta puuduvad töötushüvitist käsitlevad erisätted, ja julgustab seetõttu ELi ja Ühendkuningriiki uurima, millised oleksid nõuetekohased sätted piiriülestele ja piirialatöötajatele töötushüvitise tagamiseks;
78. rõhutab, et sotsiaalkindlustussüsteemide koordineerimiseks tuleb saavutada dünaamiline kokkulepe; toonitab, et kooskõlas poliitilise deklaratsiooniga peavad inimeste liikuvust käsitleva lõpliku kokkuleppe sätted sisaldama sotsiaalkindlustuse koordineerimisega seotud proportsionaalseid ja kindlaid õigusi;
Andmekaitse
79. rõhutab andmekaitse tähtsust, kuna see on nii põhiõigus kui ka digitaalmajanduse oluline eeldus; märgib, et vastavalt Euroopa Liidu Kohtu praktikale peab komisjon selleks, et kuulutada Ühendkuningriigi andmekaitseraamistik piisavaks, tõendama, et Ühendkuningriigi pakutava kaitse tase on ELi õigusraamistikus tagatuga „sisuliselt samaväärne“, sealhulgas andmete edastamisel kolmandatesse riikidesse;
80. tuletab meelde, et Ühendkuningriigi andmekaitseseaduses on sätestatud andmekaitsepõhimõtetest ja andmesubjektide õigustest tehtav üldine ja laiaulatuslik erand, mida kasutatakse isikuandmete töötlemiseks sisserändega seotud eesmärkidel; tunneb muret, et kui muude kui Ühendkuningriigi kodanike andmeid töödeldakse selle erandi alusel, ei kaitsta neid samal viisil kui Ühendkuningriigi kodanike andmeid ning see oleks vastuolus Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) 2016/679[15]; on seisukohal, et elektroonilise telekommunikatsiooni andmete säilitamist käsitlev Ühendkuningriigi õigusraamistik ei vasta liidu sellekohase õigustiku tingimustele, nagu seda on tõlgendanud Euroopa Liidu Kohus, ega vasta seega praegu ka piisavuse tingimustele;
81. rõhutab ja toetab seda, et tulevane partnerlus põhineb kohustusel austada põhiõigusi, sealhulgas isikuandmete piisavat kaitset, mis on kavandatava koostöö vajalik tingimus, ning õiguskaitselepingu automaatsel peatamisel, kui Ühendkuningriik peaks tühistama riigisisese õigusakti, millega on jõustatud Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsioon; kutsub komisjoni üles pöörama erilist tähelepanu Ühendkuningriigi õigusraamistikule, kui hinnatakse selle piisavust ELi õiguse alusel; pooldab seda valdkonda käsitleva Euroopa Liidu Kohtu praktika (nt Schremsi kohtuasi) ja Euroopa Inimõiguste Kohtu praktika arvessevõtmist;
82. on seisukohal, et kui Ühendkuningriik ei võta endale selget kohustust tagada Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni täitmine ega aktsepteeri Euroopa Liidu Kohtu rolli, ei ole kokkulepe kriminaalasjades tehtava õigusalase ja politseikoostöö kohta võimalik; peab kahetsusväärseks, et Ühendkuningriik on seni keeldunud andmast põhiõigustele ja isikuvabadustele kindlaid tagatisi ning nõudnud kehtivate standardite alandamist ja kokkulepitud andmekaitsemehhanismidest kõrvalekaldumist, muuhulgas sellega, et kasutab massilist jälgimist;
83. kutsub komisjoni üles võtma eespool nimetatud aspekte arvesse, kui ta hindab, kas Ühendkuningriigi õigusraamistik on isikuandmete kaitsmiseks piisav, ja tagama, et Ühendkuningriik lahendaks käesolevas resolutsioonis tõstatatud probleemid enne, kui komisjon võib kooskõlas ELi õigusega (nii nagu seda on tõlgendanud Euroopa Liidu Kohus) kinnitada, et Ühendkuningriigi andmekaitseõigus on piisav; palub komisjonil küsida nõu ka Euroopa Andmekaitsenõukogult ja Euroopa Andmekaitseinspektorilt;
Julgeolek, õiguskaitse ja kriminaalasjades tehtav õiguskoostöö
84. kordab, et julgeoleku, õiguskaitse ja kriminaalasjades tehtava õiguskoostöö valdkonnas tuleks saavutada käegakatsutavat edu, et oleks võimalik saavutada kokkulepe ulatusliku ja tõhusa koostöö kohta, mis oleks ELi ja Ühendkuningriigi kodanike julgeolekule vastastikku kasulik;
85. on kindlalt vastu Ühendkuningriigi nõudmisele saada otsejuurdepääs ELi justiits- ja siseasjade valdkonna infosüsteemidele; rõhutab sellega seoses veel kord, et Ühendkuningriigil kui Schengeni alasse mittekuuluval kolmandal riigil ei saa olla otsejuurdepääsu ELi infosüsteemide andmetele; hoiatab, et igasugusel teabe, sealhulgas isikuandmete jagamisel Ühendkuningriigiga tuleks kohaldada rangeid kaitsemeetmeid ning auditi- ja järelevalvetingimusi, sealhulgas ELi õiguses sätestatuga samaväärset isikuandmete kaitset;
86. juhib tähelepanu sellele, et Schengeni infosüsteemi (SIS) käsitlevates õigusaktides on sõnaselgelt keelatud lubada kolmandatel riikidel süsteemi pääseda ning et kolmanda riigina ei ole Ühendkuningriigil võimalik SISi pääseda; tuletab meelde, et nõukogu esitas 5. märtsil 2020 palju soovitusi, milles käsitleti ränki rikkumisi SISi rakendamisel Ühendkuningriigi poolt, ning et Ühendkuningriigi vastusest nähtub, et kavatsus neid soovitusi täita on väike, mis on ELi õigusega vastuolus; on seisukohal, et ELi ja Ühendkuningriigi tulevane õiguskaitse- ja õiguskoostöö peaks põhinema vastastikusel usaldusel; rõhutab, et sellises koostöös saab kokku leppida üksnes juhul, kui kehtestatud on ranged andmekaitsenõuded ja tööle rakendatud mõjusad täitmise tagamise mehhanismid;
87. juhib tähelepanu sellele, et DNA-andmete automaatset vahetust Ühendkuningriigiga Prümi raamistiku alusel alustati alles 2019. aastal ning et nõukogu valmistub tegema otsust rakendusotsuse vastuvõtmiseks, mis võimaldaks Ühendkuningriigil osaleda sõrmejälgede andmete automatiseeritud andmevahetuses; märgib sellega seoses, et parlament otsustas 13. mail 2020 toimunud endise kolmanda samba õigusakte käsitleva erikonsultatsioonimenetluse käigus, et lükkab nõukogu otsuse eelnõu tagasi probleemide tõttu, mis puudutasid sõrmejäljeandmete vahetuse täielikku vastastikkust, andmekaitsetagatisi ja väga lühikest otsuse kohaldamise aega; kutsub nõukogu üles parlamendi esitatud tagasilükkamise argumente hoolikalt kaaluma; tuletab läbirääkijatele meelde, et juhul kui automatiseeritud andmevahetust lubavad nõukogu otsused vastu võetakse, aeguvad need üleminekuperioodi lõpus; rõhutab, et tulevaste suhete jaoks on väga oluline õigeaegselt kokku leppida uus kord, arvestades teabevahetuse tähtsust võitluses raske ja organiseeritud piiriülese kuritegevuse ja terrorismi vastu;
88. tunneb muret, et Ühendkuningriigi läbirääkimisvolitused kriminaalasjades tehtava õigusalase koostöö olulistes valdkondades on liiga tagasihoidlikud; usub, et EL ja Ühendkuningriik võiksid leida lahenduse, mis tagaks väljaandmist käsitlevas Euroopa Nõukogu konventsioonis ette nähtud koostööst kaugeleulatuvama koostöö;
Ränne, varjupaigaküsimused ja piirihaldus
89. rõhutab vajadust leppida kokku rännet puudutava koostöö tingimustes seoses isikutega, kes ei ole kahe läbirääkimispoole kodanikud, austades põhiõigusi, säilitades inimväärikust ning tunnistades kõige vähem kaitstud isikute kaitsmise vajadust; kordab oma üleskutset, et see koostöö peaks hõlmama vähemalt korda, mis suurendab turvalisi ja seaduslikke võimalusi rahvusvahelise kaitse saamiseks, sealhulgas perekondade taasühinemise kaudu;
90. rõhutab, et inimkaubanduse vastu võitlemiseks peavad läbirääkimispooled tegema tihedat koostööd kooskõlas rahvusvahelise õigusega, mis jääb ELi ja Ühendkuningriigi vahelisel piiril kehtima;
91. on seisukohal, et Ühendkuningriik ei saa valida, milliseid elemente ELi varjupaiga- ja rändeõigustikust endale alles jätta;
92. rõhutab veel kord vajadust võtta vastu perekondade taasühinemise kava, mis oleks valmis üleminekuperioodi lõpus jõustuma;
93. seoses selle kavaga ja ka üldisemalt tuletab parlament läbirääkijatele meelde nii ELi kui ka Ühendkuningriigi kohustust kaitsta oma territooriumil kõiki lapsi; kutsub liikmesriike üles andma pärast Ühendkuningriigilt konkreetsete ettepanekute saamist komisjonile volitused pidada kooskõlas ÜRO 1989. aasta lapse õiguste konventsiooniga varjupaigataotlejate perekondade taasühinemise kava üle läbirääkimisi;
94. rõhutab ELi kooskõlastatud seisukoha olulisust kõigis neis küsimustes, sest Ühendkuningriigi ja üksikute liikmesriikide vahelistel kahepoolsetel kokkulepetel, mis puudutavad selliseid küsimusi nagu perekonna taasühinemine varjupaigataotlejate või põgenike puhul ning ümberpaigutamise või tagasivõtmise kord, võivad olla negatiivsed tagajärjed ELi varjupaiga- ja rändepoliitika sidususele; kutsub nii ELi kui ka Ühendkuningriiki üles püüdlema tasakaalustatud ja konstruktiivse lähenemisviisi poole kõigis neis küsimustes;
Võitlus rahapesu ja terrorismi rahastamise vastu
95. kutsub ELi ja Ühendkuningriiki üles lisama tulevasse partnerluslepingusse sätted rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise poliitika, sealhulgas teabevahetusmehhanismi kohta; tuletab meelde, et oma poliitilises deklaratsioonis kohustusid EL ja Ühendkuningriik minema kaugemale rahapesuvastase töökonna standarditest rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise kohta tegeliku tulusaajaga seotud läbipaistvuse valdkonnas ning lõpetama virtuaalvääringute kasutamisega seotud anonüümsuse, sealhulgas kliendi suhtes rakendatavate hoolsusmeetmete abil;
96. kutsub EL ja Ühendkuningriiki üles lisama uude partnerluslepingusse erisätted, mis käsitlevad nii kohustatud finantsüksuste kui ka finantssektoriväliste kohustatud üksuste järelevalvet rahapesuvastase raamistiku kontekstis;
Maksuküsimused
97. palub ELil ja Ühendkuningriigil seada prioriteediks koordineeritud võitluse maksudest kõrvalehoidumise ja maksustamise vältimise vastu; nõuab, et lepinguosalised tegeleksid kahjulike maksutavade probleemiga, jätkates koostööd ELi äriühingute maksustamise tegevusjuhendi alusel; märgib, et komisjoni hinnangul on Ühendkuningriigil palju selliseid tunnusjooni, mida äriühingud võivad kasutada maksustamise vältimise eesmärgil; kutsub üles tulevases lepingus seda küsimust konkreetselt käsitlema; märgib, et üleminekuperioodi lõpus käsitatakse Ühendkuningriiki kolmanda riigina ning seetõttu peab ta läbima äriühingute maksustamise käitumisjuhendi töörühma sõelumise koostööd mittetegevate jurisdiktsioonide ELi loetelu jaoks kehtestatud kriteeriumide alusel; nõuab, et EL ja Ühendkuningriik tagaksid täieliku halduskoostöö, et tagada vastavus käibemaksualastele õigusaktidele ning käibemaksutulude kaitse ja tagasinõudmine;
Kliimamuutuste vastane võitlus ja keskkonnakaitse
98. on seisukohal, et Ühendkuningriik peaks täielikult järgima ELi praegust ja tulevast kliimapoliitika raamistikku, sealhulgas läbivaadatud 2030. aasta ja 2040. aasta eesmärke ja 2050. aastaks kliimaneutraalsuse saavutamise trajektoore;
99. on seisukohal, et Ühendkuningriik peaks rakendama CO2 heite maksustamise süsteemi, mis on vähemalt sama tõhus ja sama ulatusega kui ELi heitkogustega kauplemise süsteem (ELi HKS), ning kohaldama üleminekuperioodi lõpuks ka väliste kompensatsiooniühikute kasutamise suhtes samu põhimõtteid; on lisaks seisukohal, et kui Ühendkuningriik peaks taotlema oma heitkogustega kauplemise süsteemi sidumist ELi HKSiga, tuleks sellise taotluse kaalumisel kohaldada järgmist kahte tingimust: Ühendkuningriigi heitkogustega kauplemise süsteem ei tohiks kahjustada ELi HKSi terviklikkust, eelkõige selle õiguste ja kohustuste tasakaalu, ning peaks peegeldama ELi HKSi kohaldamisala ja tõhususe pidevat suurenemist; rõhutab, et CO2 heite maksustamise süsteem peaks olema juba kehtestatud ja kasutusel enne parlamendis toimuvat hääletust selle üle, kas anda lepingu eelnõule nõusolek;
100. rõhutab, et lisaks ühiste standardite ja eesmärkide vastuvõtmisele on oluline tagada Ühendkuningriigis õhu ja vee kvaliteedi asjakohane seire ja hindamine; rõhutab ka seda, et on oluline, et Ühendkuningriik rakendaks ja jõustaks heitkoguste piirmäärasid ja muid Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi (EL) 2016/2284[16] alusel kokku lepitud sätteid ning järgiks jooksvalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2010/75/EL[17], sealhulgas parimat võimalikku tehnikat käsitlevaid ajakohastatud viitedokumente;
Rahvatervis
101. rõhutab, et kui Ühendkuningriik soovib olla kantud nende riikide loetellu, kellel on lubatud eksportida ELi kaupu, mille suhtes kohaldatakse sanitaar- ja fütosanitaarmeetmeid, peab ta täielikult täitma nende kaupade suhtes kehtivaid ELi nõudeid, sealhulgas tootmisprotsessidega seotud nõudeid; rõhutab lisaks, et eelkõige tuleks tagada täielik vastavus toiduainete päritolureeglitele ning et Ühendkuningriigis tuleks kindlaks määrata selged toiduainete töötlemise eeskirjad, et vältida ELi nõuetest kõrvalehoidmist, eriti seoses võimalike vabakaubanduslepingutega Ühendkuningriigi ja teiste riikide vahel;
102. rõhutab, et Ühendkuningriik peab järgima geneetiliselt muundatud organisme ja taimekaitsevahendeid käsitlevaid ELi õigusakte; on seisukohal, et lepinguosalised peaksid võtma eesmärgiks vähendada pestitsiidide kasutamist ja nendega seotud riske; rõhutab, et mõlemad lepinguosalised peavad püüdma vähendada antibiootikumide kasutamist loomakasvatuses ja ka edaspidi keelustama nende kasutamise kasvustimulaatorina ning vähendama nende ebasobivat või asjatut kasutamist inimeste puhul;
103. rõhutab, et on tähtis vältida ravimite ja meditsiiniseadmete nappust; nõuab tungivalt, et riiklikud ametiasutused ja sidusrühmad tagaksid riiklikult lubatud ravimite ümberjaotamise lõpuleviimise üleminekuperioodi lõpuks; kutsub seetõttu ELi ja Ühendkuningriiki üles tegema pikaajalist koostööd, et ennetada ja tuvastada kindlakstehtud ja esilekerkivaid ohte terviseohutusele ning nende vastu valmistuda ja neile reageerida; nõuab sellega seoses, et EL ja Ühendkuningriik teeksid COVID-19 pandeemia vastu võitlemiseks pidevat koostööd; on seisukohal, et kui üks lepinguosaline ei võta konkreetse terviseohuga tegelemiseks piisavaid meetmeid, võib teine lepinguosaline võtta rahvatervise kaitseks ühepoolseid meetmeid;
104. rõhutab, et on oluline järgida ravimeid, meditsiiniseadmeid, kemikaaliohutust, sealhulgas endokriinfunktsiooni kahjustavaid kemikaale käsitlevaid ELi õigusakte, tagades samal ajal ravimite ja meditsiiniseadmete pideva kättesaadavuse, ning toonitab, et igal juhul kehtiksid Ühendkuningriigi ettevõtjate suhtes samad kohustused, mida kohaldatakse väljaspool Euroopa Majanduspiirkonda asuvate ettevõtjate suhtes; rõhutab ka vajadust kehtestada ranged tingimused WTO lepingust kaugemale minevatele sanitaar- ja fütosanitaarmeetmetele, et kaitsta ELi siseturgu ja eelkõige tarbijaid ohtude eest, mis on seotud Ühendkuningriiki puudutava toodete impordi või ekspordiga;
Transport
105. rõhutab, et kavandatav partnerlus, mis põhineb tihedatel majandussidemetel ja ühistel huvidel, peaks tagama kõigi transpordiliikide jätkuva ja takistamatu ühenduvuse vastastikkuse põhimõtte alusel ning tagama võrdsed tingimused, eelkõige seoses sotsiaalsete, tööhõive- ja keskkonnastandarditega ning reisijate õigustega; tuletab meelde, et see peaks hõlmama La Manche’i tunneli eriolukorda, eelkõige seoses ohutuse ja lubade andmise korraga;
106. on seisukohal, et tulevane koostöö Ühendkuningriigiga peaks hõlmama ühist huvi pakkuvaid transpordiprojekte ning soodustama häid piiriüleseid kaubandus- ja ettevõtlustingimusi, eelkõige aidates VKEdel vältida mis tahes täiendavat halduskoormust;
107. on veendunud, et tuleks kavandada Ühendkuningriigi osalemine ELi piiriülestes transpordialastes teadus- ja arendusprogrammides, lähtudes ühistest huvidest;
108. tuletab meelde, kui oluline on, et komisjon oleks läbirääkimistel ainus ELi läbirääkija ning et liikmesriigid ei alustaks kahepoolseid läbirääkimisi; nõuab siiski tungivalt, et komisjon esindaks lõplikus laiaulatuslikus lepingus iga liikmesriigi huve;
109. rõhutab, et õigused ja privileegid sisaldavad kohustusi ning juurdepääs ELi siseturule peaks täielikult vastama õigusnormide lähendamise ulatusele ja kohustustele, milles on kokku lepitud seoses võrdsete võimaluste tagamisega avatud ja ausaks konkurentsiks, ning põhinema ELis kohaldatavatel ühistel miinimumstandarditel;
110. tuletab meelde, et lennundus on ainus transpordiliik, mille puhul ei ole WTO õiguslikku varumehhanismi juhuks, kui enne üleminekuperioodi lõppu kokkuleppele ei jõuta;
111. on seisukohal, et kavandatav partnerlus peaks sisaldama ambitsioonikat ja terviklikku peatükki lennutranspordi kohta, mis tagab ELi strateegilised huvid ja sisaldab asjakohaseid sätteid turulepääsu, investeeringute ning paindlikkuse kohta käitamises ja ettevõtete juhtimises (nt koodijagamine), järgides tasakaalustatud õigusi ja kohustusi, ning et partnerlus peaks hõlmama ka tihedat koostööd lennuohutuse ja lennuliikluse korraldamise valdkonnas;
112. rõhutab, et nn viienda vabaduse (õhuvabadus) mõningate elementide võimaldamine peaks olema piiratud ulatusega ja tasakaalustatud vastavate kohustustega ELi huvides;
113. märgib, et ELi ja Ühendkuningriigi vahelise maanteeveo mahtu arvestades ei sobi praegune piiratud arvul lubadel põhinev Euroopa Transpordiministrite Konverentsi raamistik ELi ja Ühendkuningriigi suhetele; rõhutab sellega seoses, et tuleks kehtestada asjakohased meetmed, et vältida ohtu avalikule korrale ja hoida ära häired autoveoettevõtjate ja bussiveoettevõtjate liiklusvoogudes; rõhutab sellega seoses, et on oluline parandada otseseid mereühendusi Iirimaalt mandrile, vähendades seeläbi sõltuvust Ühendkuningriigi maismaasillast;
114. rõhutab, et Ühendkuningriigi kaubaveoettevõtjatele ei saa seoses kaupade autoveoga anda ELi kaubaveoettevõtjatega samaväärseid õigusi ja eeliseid;
115. on seisukohal, et kavandatav partnerlus peaks hõlmama veosega ja veoseta transiiti ühe poole territooriumilt sama poole territooriumile läbi teise poole territooriumi;
116. on seisukohal, et kavandatav partnerlus peaks hõlmama võrdseid võimalusi, eelkõige töö-, sõidu- ja puhkeaja, sõidukijuhtide lähetamise, sõidumeerikute, sõiduki massi ja mõõtmete, kombineeritud veo ja personali koolitamise valdkonnas ning erisätteid, et tagada ettevõtjate ja sõidukijuhtide kaitse võrreldav tase;
117. rõhutab, et prioriteediks peaks olema ELi ja Ühendkuningriigi vahelise merekaubanduse sujuvus ning reisijate, meremeeste ja avamerel ja maismaal töötava personali vaba liikumine; rõhutab sellega seoses, et EL ja Ühendkuningriik peaksid tagama nõuetekohaste piiri- ja tollisüsteemide olemasolu, et vältida viivitusi ja häireid;
Kultuur ja haridus
118. on seisukohal, et lepingus tuleks selgelt sätestada, et see toetab kultuurilist ja keelelist mitmekesisust kooskõlas UNESCO kultuuri väljendusvormide mitmekesisuse kaitse ja edendamise konventsiooniga;
119. tunneb heameelt läbirääkimisjuhistes esitatud selge seisukoha üle, et ELi ja Ühendkuningriigi tulevased suhted peaksid hõlmama ka dialoogi ja teabevahetust hariduse ja kultuuri valdkonnas; kutsub komisjoni üles võtma sellekohaste liikuvussätete üle peetavatel läbirääkimistel arvesse kultuurisektori eripära; on eelkõige mures selle pärast, et komisjoni avaldatud lepingu eelnõu tekstis esitatud sätted, mis reguleerivad füüsiliste isikute ärilistel eesmärkidel riiki sisenemist ja seal ajutist viibimist, ei vasta kultuuri- ja loomesektori vajadustele ning võivad kultuurivahetuse jätkumist takistada;
120. toetab täielikult läbirääkimisjuhiste selget seisukohta, et audiovisuaalteenused tuleks majanduspartnerluse kohaldamisalast välja jätta, ning nõuab tungivalt, et komisjon jääks oma seisukohale kindlaks;
121. rõhutab, et juurdepääsu liidu audiovisuaalteenuste turule saab tagada ainult siis, kui Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2010/13/EL[18] rakendatakse täielikult, nii et mõlemale poolele antakse samad taasedastamise õigused; tuletab meelde, et Ühendkuningriigist pärit infosisu liigitatakse pärast üleminekuperioodi lõppu jätkuvalt „Euroopa päritolu teosteks“, kui Euroopa päritolu teoste sisukvoot hõlmab teoseid, mis pärinevad Euroopa Nõukogu piiriülese televisiooni konventsiooni osalisteks olevatest kolmandatest riikidest ja EMP-välistest riikidest;
122. tunneb heameelt selle üle, et käsitletakse ka ebaseaduslikult päritoluriigist väljaviidud kultuuriväärtuste tagastamise teemat; rõhutab, kui oluline on jätkata selles valdkonnas koostööd Ühendkuningriigiga;
Finantsjuhtimine ja kontrolliraamistik
123. nõuab komisjoni talituste, Euroopa Kontrollikoja, Euroopa Pettustevastase Ameti (OLAF) ja Euroopa Prokuratuuri juurdepääsuõiguse ning Euroopa Parlamendi kontrolliõiguse tagamist ja austamist; tuletab meelde, et ELi õiguse järgimist ja tõlgendamist puudutavates kohtuasjades tuleb Euroopa Liidu Kohut tunnustada pädeva kohtuna;
Osalemine liidu programmides
124. soovitab komisjonil pöörata erilist tähelepanu järgmistele kohaldatavatele põhimõtetele ja tingimustele, mis on seotud nii liidu programmides osalemise kui ka horisontaalse korra ja juhtimisega;
a) võtta vajalikud meetmed, mis tagaksid, et kavandatava partnerluse raames liidu programmides osalemise kohta kehtestatavad üldised põhimõtted ja tingimused sisaldaksid nõuet, et Ühendkuningriik annab õiglase ja asjakohase rahalise panuse nii osalemistasu kui ka operatiivse panuse näol kõikidesse programmidesse, milles ta osaleb;
b) tagada, et üldreegel Ühendkuningriigi osalemisel mis tahes programmis on kooskõla kolmandate riikide osalemise suhtes kohaldatavate standardtingimustega ning osalemine kogu asjaomase programmi vältel ja programmi kõigis osades, välja arvatud juhul, kui osaline osalemine on näiteks konfidentsiaalsuse tõttu õigustatud; soovitab tagada ELis asutatud liidu programmides osalejate jaoks prognoositavuse ja eelarveeraldiste stabiilsuse;
c) tagada, et Ühendkuningriigi osalemine liidu programmides ei tooks kaasa üldist netoümberpaigutamist liidu eelarvest Ühendkuningriigile ning et EL saab ühepoolselt peatada või lõpetada Ühendkuningriigi osalemise mis tahes programmis, kui osalemise tingimused ei ole täidetud või kui Ühendkuningriik ei anna oma rahalist panust;
d) tagada, et Ühendkuningriigiga sõlmitavas lepingus kehtestatakse vajalikud meetmed finantsrikkumiste, pettuste, rahapesu ja muude liidu finantshuve kahjustavate kuritegude vastu võitlemiseks ning kindlustatakse liidu finantshuvide kaitse;
125. eelkõige usub, et oluline on Ühendkuningriigi osalemine piiriülestes, kultuuri-, arengu-, haridus- ja teadusprogrammides (nt Erasmus +, Loov Euroopa, Horisont, Euroopa Teadusnõukogu, programm LIFE, üleeuroopaline transpordivõrk (TEN-T), Euroopa ühendamise rahastu, ühtne Euroopa taevas, Interreg), ühistes tehnoloogiaalgatustes (nt Clean Sky I ja II, SESAR, ERIC, Galileo, Copernicus, Euroopa Geostatsionaarne Navigatsioonilisasüsteem (EGNOS), kosmose jälgimise ja seire (SST) abi raamprogramm) ning avaliku ja erasektori partnerlustes kooskõlas kolmandatele riikidele liidu programmides osalemise suhtes kohaldatavate üldpõhimõtetega;
126. loodab, et lepingus käsitletakse Ühendkuningriigi suhteid Euratomi ja ITERi projektiga ning väljaastumise mõju varadele ja kohustustele; loodab lisaks, et Ühendkuningriik järgib kõige kõrgemaid tuumaohutuse, -julgeoleku ja kiirguskaitse standardeid;
127. on seisukohal, et kui Ühendkuningriik peaks kokkuvõttes siiski soovima osaleda siseturul, peaks ta panustama ühtekuuluvusfondidesse aastateks 2021–2027, nagu seda teevad Euroopa Majanduspiirkonna riigid;
128. on veendunud, et uues lepingus tuleks arvesse võtta Ühendkuningriigi EList väljaastumisest mõjutatud ELi piirkondade vajadusi;
129. rõhutab, et äärmiselt oluline on, et Põhja-Iirimaal ja Iirimaa piirialadel jätkuks programm PEACE ja seda haldaks iseseisvalt ELi programmide erikolleegium;
130. on seisukohal, et jätkata tuleks koostööd ühist huvi pakkuvates küsimustes ühelt poolt ELi äärepoolseimate piirkondade ning ülemeremaade ja -territooriumide ning teiselt poolt Ühendkuningriigi ülemeremaade ja -territooriumide vahel, eelkõige Kariibi mere ja Vaikse ookeani piirkonnas; nõuab erisätteid, et võimaldada vajaduse korral tulevasi ühisprojekte Euroopa Arengufondi ja Ühtekuuluvusfondi raames; peab vajalikuks säilitada piisav toetus ülejäänud ülemeremaadele ja -territooriumidele;
131. rõhutab, et Euroopa Liidu Solidaarsusfond (ELSF) on ELi eelarve kaudu rahalisi vahendeid kättesaadavaks tehes otsene solidaarsuse väljendus, kui muu hulgas majandusele avalduvad tõsised tagajärjed mõjutavad üht või mitut ELi või ühinemist taotleva riigi piirkonda;
132. rõhutab vajadust siduda programmides osalemine asjakohaste poliitikavaldkondadega, näiteks kliima- või küberpoliitikaga vastavusse viimisega;
133. on seisukohal, et energiakoostöö kokkulepe, mis on kooskõlas tulevasi suhteid käsitleva üldise kokkuleppega ning põhineb tugeval valitsemisel ja võrdsetel tingimustel, oleks mõlema poole huvides;
134. rõhutab, et ühtse elektrienergiaturu järjepidevuse tagamiseks Iirimaa saarel pärast Ühendkuningriigi väljaastumist tuleb jätkata ELi energiavaldkonna õigustiku kohaldamist Põhja-Iirimaal;
135. on arvamusel, et Ühendkuningriik võiks jätkuvalt olla oluline partner ELi kosmosepoliitikas, rõhutab, et läbirääkimistel tuleb arutada Ühendkuningriigi tulevast juurdepääsu ELi kosmoseprogrammile, kaitstes samal ajal liidu huve ja tagades kooskõla kohaldatava õigusraamistikuga kolmandate riikide osalemiseks ELi kosmoseprogrammis;
Intellektuaalomand
136. rõhutab, et kavandatavas lepingus tuleks ette näha ka mõjusad ja jõustatavad meetmed, mis hõlmavad selliste geograafiliste tähiste ja intellektuaalomandi õiguste tunnustamist ja kõrgetasemelist kaitset nagu autoriõigus ja sellega kaasnevad õigused, kaubamärgid ja tööstusdisainilahendused, patendid ja ärisaladused, vastavalt kehtivale ja tulevasele ELi õigusraamistikule; on seisukohal, et kavandatav leping peaks tagama ka võimaluse tihedaks kahepoolseks koostööks Euroopa Liidu Intellektuaalomandi Ameti (EUIPO) ja Ühendkuningriigi intellektuaalomandiametite vahel;
Äriühinguõigus
137. märgib, et selleks, et vältida standardite alandamist ja tagada kaebeõigus Ühendkuningriigis ja ELis, on soovitav, et kavandatav leping sisaldaks ühiseid miinimumstandardeid, mis käsitlevad tegevuse alustamist ja teostamist, aktsionäride, võlausaldajate või töötajate kaitset, äriühingute aruandlust ja auditeerimist ning läbipaistvuseeskirju, samuti restruktureerimist, pankrotti või maksejõuetust käsitlevate kohtuotsuste vastastikust tunnustamist;
Tsiviilõigusalane koostöö, sealhulgas perekonnaasjades
138. rõhutab, et õigusalane koostöö tsiviilasjades on ülimalt tähtis, et tagada kodanike ja äriühingute vaheline kaubandus- ja ärialane suhtlus ning tagada piiriüleste tehingute ja muu tegevuse pooltele kindlus ja piisav kaitse; on seisukohal, et seetõttu tuleks kaaluda, kas Lugano konventsioon oleks sobiv lahendus, mis võimaldaks ELil säilitada üldist tasakaalu oma suhetes kolmandate riikide ja rahvusvaheliste organisatsioonidega või oleks asjakohasem leida uus lahendus, mis tagaks kahe poole vahelise „dünaamilise kooskõlastatuse“;
139. rõhutab, et kavandatav leping peaks leidma sisulise ja tervikliku lahenduse eelkõige seoses abielu, vanemliku vastutuse ja muude perekondlike küsimustega; sellega seoses märgib, et kavandatava lepingu perekonnaasjadega seotud vastastikuse täitmise sätted peaksid põhinema mitte ainult kohtusüsteemide vastastikuse usalduse põhimõttel, vaid ka teatavatel põhiseaduslikel tagatistel ja ühistel põhiõiguste standarditel;
Arengukoostöö ja humanitaarabi
140. märgib, et Ühendkuningriik on maailmas jätkuvalt üks suurimaid kahepoolseid rahastajaid ning juhib tähelepanu asjaolule, et EL peab käsitlema võimalusi Ühendkuningriigiga koostöö tegemiseks partnerluse vaimus; peab kahetsusväärseks, et Ühendkuningriigi väljaastumine EList jätab ELi üldisesse arengukoostöö- ja humanitaarabipoliitikasse lüngad;
141. rõhutab ELi ja Ühendkuningriigi keskset rolli ühiste probleemide lahendamisel arengupoliitika ja humanitaarabi kaudu; rõhutab sellega seoses poliitikavaldkondade arengusidususe poole püüdlemise tähtsust;
142. rõhutab tugeva partnerluse tähtsust, mis hõlmab õigustel põhinevat lähenemisviisi, tagades seejuures jätkuva koostöö ja pühendumise kestliku arengu eesmärkide saavutamisele, inimõigustele ja vaesuse kaotamisele ning Pariisi kokkuleppe rakendamisele; rõhutab lisaks humanitaarkriisidele ühtse reageerimise tähtsust ja humanitaarabi aluspõhimõtteid;
143. on veendunud, et Cotonou lepingu järgset partnerlust ja ELi Aafrika-strateegiat saab tõhustada, tehes koostööd Ühendkuningriigiga ning tuginedes Ühendkuningriigi tugevale kohalolekule Aafrika, Kariibi mere ja Vaikse ookeani piirkonna (AKV) riikides; rõhutab, et EL, Ühendkuningriik ja AKV riigid peaksid tegema koostööd kõikidel tasanditel kooskõlas partnerluse, solidaarsuse ja vastastikuse täiendavuse põhimõtetega;
Julgeolek ja välisasjad
144. võtab teadmiseks asjaolu, et 27. veebruaril 2020 avaldatud Ühendkuningriigi läbirääkimiseesmärkides on märgitud, et välispoliitika määratakse kindlaks ainult Ühendkuningriigi ja ELi vahelise laiema sõbraliku dialoogi ja koostöö raames, millega vähendatakse selle põhivaldkonna tähtsust hilisemas etapis kokkulepitava mitteinstitutsioonilise suhte tasemele;
145. peab kahetsusväärseks, et see on vastuolus poliitilise deklaratsiooni sätetega, milles nähakse ette ambitsioonikas, ulatuslik, põhjalik ja paindlik partnerlus välispoliitika, julgeoleku ja kaitse valdkonnas ning nõuab laiaulatuslikku, põhjalikku ja tasakaalustatud ELi ja Ühendkuningriigi tulevast julgeolekupartnerlust, millega Ühendkuningriik on nõustunud;
146. tuletab meelde ELi seisukohta, et välispoliitika, julgeolek ja kaitse peaksid kuuluma laiaulatusliku lepingu alla, millega reguleeritakse ELi ja Ühendkuningriigi tulevasi suhteid;
147. peab kahetsusväärseks, et Ühendkuningriik ei ole näidanud mingit soovi luua ELiga suhted välispoliitika-, julgeoleku- ja kaitsevaldkonnas, neid valdkondi ei ole Ühendkuningriigi volitustes ka selgelt nimetatud ning seetõttu neid 11 läbirääkimispaketi hulgas ka ei arutata;
148. tuletab meelde, et ELil ja Ühendkuningriigil on ühiseid põhimõtteid, väärtusi ja huve; rõhutab, et mõlema poole huvides on säilitada ELi autonoomiat austav ambitsioonikas, tihe ja kestev koostöö ELi lepingu artiklil 21 põhineva ühise välis- ja julgeolekupoliitika raamistiku vormis ning võttes arvesse ÜRO põhikirja ja NATOt järgmistes valdkondades:
a) rahu edendamine;
b) ühine lähenemisviis ühistele julgeolekuprobleemidele ja ülemaailmsele stabiilsusele, sealhulgas Euroopa naabruses;
c) õigusnormidepõhise rahvusvahelise korra edendamine;
d) demokraatia ja õigusriigi kinnistamine;
e) inimõiguste ja põhivabaduste kaitse;
f) ülemaailmse jõukuse edendamine, kestlik areng, kliimamuutuste vastu võitlemine ja bioloogilise mitmekesisuse vähenemise leevendamine;
149. märgib, et põhjalikult integreeritud ja koordineeritud rahvusvaheline koostöö Ühendkuningriigi ja ELi vahel on suureks kasuks nii lepinguosaliste kui ka üleilmse korra jaoks üldiselt, sest mõlemal poolel on sarnased lähenemisviisid tõhusas mitmepoolsuses, rahu, julgeoleku ja kestlikkuse tagamisel ning inimõiguste kaitsmisel ja rakendamisel; teeb ettepaneku, et sellist koordineerimist peaks juhtima välispoliitilistes küsimustes toimuvate kõrgetasemeliste konsultatsioonide ja koordineerimise süsteemne platvorm; rõhutab üleilmsetes küsimustes toimuva parlamentidevahelise koostöö tähtsust ja lisaväärtust;
150. rõhutab, et mõlema poole jaoks on vaja ühist reageerimist välis-, julgeoleku- ja kaitsepoliitika probleemidele, nagu terrorism, kübersõda, kriis naabruskonnas, inimõiguste järgimine, väärinfo levitamise kampaaniad ja hübriidohud; ergutab tõhusale, õigeaegsele ja vastastikusele dialoogile, konsulteerimisele, koordineerimisele ning teabe ja jälitusteabe vahetamisele, mis on allutatud Ühendkuningriigi ja ELi institutsioonide demokraatlikule kontrollile; tuletab meelde, et salastatud teabe vahetamine peab toimuma konkreetses raamistikus;
151. rõhutab, et üleminekuperioodi lõppedes saab Ühendkuningriigist ilma spetsiifilise suhete raamistikuta kolmas riik, mis mõjutab oluliselt välis- ja julgeolekupoliitika valdkonna praegust koostööd;
152. kutsub nii ELi kui ka Ühendkuningriiki üles tugevdama rahvusvahelist rahu ja stabiilsust, sealhulgas töötades välja ühisstrateegiaid ÜRO rahuvalvega seotud jõupingutuste suurendamiseks; kutsub mõlemaid pooli üles edendama rahu ja dialoogi kultuuri kui konfliktide ennetamise, ohjamise ja lahendamise, naiste õiguste ja soolise võrdõiguslikkuse vahendit; toetab olemasoleva koostöö jätkamist nendes valdkondades; nõuab rahuvalveoperatsioonides süstemaatilist eelistatud koostööd; nõuab tõhustatud koostööd ELi ja Ühendkuningriigi vahel küsimustes, mis on seotud demokraatliku arengu, reformiprotsesside ja demokraatlike parlamentaarsete tavadega kolmandates riikides, sealhulgas valimiste vaatlemine;
153. märgib, et EL tunneb sellise välissuhete ja julgeolekualase partnerluse vastu suurt huvi, arvestades vastastikust kasu, mis tuleneb Ühendkuningriigi ja Prantsusmaa alalisest liikmesusest ÜRO Julgeolekunõukogus, Ühendkuningriigi ja ELi liikmete väga tulemuslikust diplomaatilisest teenistusest ning asjaolust, et Ühendkuningriigil on kõige võimsamad relvajõud Euroopas;
154. teeb ettepaneku rajada tulevane partnerlus väga tihedale ja korrapärasele koostööle ja koordineerimisele ÜROs, eriti ÜRO Julgeolekunõukogus ja ÜRO Inimõiguste Nõukogus;
155. rõhutab julgeoleku ja arengu vastastikust olulisust; ergutab nii ELi kui ka Ühendkuningriiki tegema tihedat koostööd kestliku arengu ja humanitaarabi valdkonnas; tuletab mõlemale poolele meelde, kui oluline on võtta kohustus saavutada eesmärgiks seatud ametliku arenguabi määr 0,7 % kogurahvatulust ning toetada poliitikavaldkondade arengusidususe põhimõtet; usub, et Cotonou lepingu järgsele partnerlusele ja ELi Aafrika-strateegiale võib kestliku arengu eesmärkide ja Pariisi kokkuleppe eesmärkide saavutamiseks olla kasulik Ühendkuningriigiga tehtav tõhus koostöö, mille raames käsitletakse kõrgetasemelisi sotsiaal-, inimõiguste ja keskkonnakaitse standardeid;
156. rõhutab, et Ühendkuningriigi ja ELi vastastikustes huvides, mida võimendab nende geograafiline lähedus, on teha koostööd tõhusa ja koostoimel põhineva kaitsevõime arendamisel, sealhulgas Euroopa Kaitseagentuuri raames, milleks tuleks sõlmida halduskokkulepe, ning jätkata väga väärtuslikke partnerlussuhteid NATO ning ELi kaitse- ja välisjulgeolekuprogrammide, Galileo küberjulgeoleku programmide raames ning võitluses sihipäraste desinformatsioonikampaaniate ja küberrünnete vastu, nagu on näidanud praegune COVID-19 pandeemia; tuletab meelde, et seoses Galileo avalikus reguleeritud teenuses osalemisega on erikokkulepe nii võimalik kui ka vajalik; märgib ka, et seoses tulevase Euroopa Kaitsefondiga võiks Ühendkuningriigi kaasata kolmandatele riikidele seatud tingimuste alusel; kutsub nii ELi kui ka Ühendkuningriiki üles töötama välja ühist lähenemisviisi kaitsetehnoloogia standardimisele;
157. loodab, et Ühendkuningriik saab jätkata küberturvalisuse valdkonnas väljakujunenud koostööd ja teabevahetust riiklike ametiasutustega;
158. tuletab meelde, et ELi õigusaktide kohaselt kehtivad Ühendkuningriigis praegu paljud piiravad meetmed (sanktsioonid); tõdeb inimõiguste, demokraatia ja õigusriigi tagamiseks sanktsioonide tõhusat kasutamist kooskõlas ÜRO põhikirjaga; rõhutab asjaolu, et Ühendkuningriik ka pärast väljaastumist endiselt kohustatud kohaldama ÜRO sanktsioone, ning nõuab, et Ühendkuningriik jätkaks oma sanktsioonide poliitika ühtlustamist ELiga; nõuab, et sanktsioonide kooskõlastamiseks mõlema poole vahel loodaks sobiv mehhanism ning tehtaks ülemaailmsetel foorumitel tihedat koostööd sanktsioonide valdkonnas, et maksimeerida nende mõju ja tagada lähenemine, ning et ühiste väärtuste edendamisel austataks vastastikuseid huve;
159. ergutab Ühendkuningriiki osalema asjaomastes ELi ametites ning võtma endale olulise rolli ELi kriisiohjamisoperatsioonides ning ÜJKP missioonides ja operatsioonides, sealhulgas humanitaar- ja päästemissioonides, konfliktide ennetamises ja rahuvalves, sõjalises nõustamises ja abis ning konfliktijärgses stabiliseerimises, samuti alalise struktureeritud koostöö (PESCO) projektides, kui teda kutsutakse osalema, ning rõhutab, et sellise osalemise suhtes tuleks kohaldada rangeid tingimusi, austades ELi sõltumatust otsuste tegemisel ja Ühendkuningriigi suveräänsust ning järgides õiguste ja kohustuste tasakaalustatuse põhimõtet ning tegelikku vastastikkust, sealhulgas õiglane ja asjakohane rahaline panus; kutsub komisjoni ja välisteenistust üles teavitama Euroopa Parlamenti korrapäraselt Ühendkuningriigiga peetava poliitilise dialoogi protsessist ning ELi ja Ühendkuningriigi vahel toimuva ÜJKP ja kriisiohjega seotud teabevahetuse peamistest aspektidest;
160. tuletab meelde, et üleilmne ja Euroopa julgeolek põhinevad relvastuskontrolli, desarmeerimise ja relvade leviku tõkestamise mõjusal rahvusvahelisel korral; tuletab meelde, et Euroopal peab mitmepoolseteks läbirääkimisteks üleilmsel tasandil ning piirkondlike pingete leevendamiseks ja usalduse suurendamise meetmete võtmiseks olema sidus ja usaldusväärne strateegia; tuletab meelde Ühendkuningriigi olulist rolli selliste normide, institutsioonide ja organisatsioonide väljatöötamisel ja kehtestamisel; kutsub Ühendkuningriiki üles töötama selles poliitikavaldkonnas koos ELiga välja ühisstrateegia, eelkõige kooskõlas ÜRO desarmeerimiskavaga; kutsub Ühendkuningriiki üles täitma ka edaspidi ühise seisukoha 2008/944/ÜVJP[19] kriteeriumidega samaväärseid kriteeriume ning edendama koos ELiga relvakaubanduslepingu ja tuumarelvade leviku tõkestamise lepingu (NPT) ülemaailmset kohaldamist ja ranget rakendamist ning uue START lepingu uuendamist;
161. rõhutab EL ja Ühendkuningriigi konsulaar- ja diplomaatilise koostöö olulisust, sest sellega tagataks üksteise kodanikele tõhus abi ja nii Ühendkuningriik kui ka EL saaksid oma kodanikele pakkuda konsulaarkaitset kolmandates riikides, kus ühel lepinguosalistest ei ole diplomaatilist esindust, kooskõlas ELi toimimise lepingu artikli 20 punktiga c;
162. juhib tähelepanu asjaolule, et COVID-19 pandeemia ajal on selgunud sõjaväe võimekuse ja vahendite määrav tähtsus, kuna Euroopa relvajõud toetavad tsiviilisikute jõupingutusi pandeemia tõkestamisel ja täidavad samal ajal oma põhiülesandeid; rõhutab, et kõnealune pandeemiaolukord on näidanud ELi strateegilise autonoomia ja Euroopa kaitsekoostöö olulisust Euroopa elanikkonna kaitsmisel hädaolukorras ja liikmesriikide vastupidavuse suurendamisel; on seisukohal, et tuleks luua mehhanismid, mis võimaldaksid kiiret koostööd liidu ja Ühendkuningriigi vahel tulevaste sarnase olemuse ja ulatusega kriiside korral; on seisukohal, et COVID-19 pandeemia õppetundide põhjal peaksid Euroopa sõjaväelised meditsiiniteenistused looma teabevahetuse ja tugivõrgustiku, et suurendada Euroopa ulatuslikku vastupidavust hädaolukorras ja kriisi korral; on seisukohal, et Ühendkuningriigi osalemine sellises tulevases Euroopa sõjaväemeditsiini võrgustikus oleks vastastikku kasulik;
Institutsioonilised sätted ja juhtimine
163. juhib tähelepanu sellele, et Ühendkuningriigi kui kolmanda riigiga sõlmitav leping peaks tervikuna, sh võrdseid võimalusi, valdkondlikke eriküsimusi ja temaatilisi koostöövaldkondi ja kalavarusid käsitlevates sätetes, sisaldama kohustust luua ühtne, sidus ja tugev juhtimissüsteem, mis moodustab üldraamistiku ning hõlmab lepingu täitmise pidevat ühist järelevalvet ja juhtimist ning vaidluste läbipaistva lahendamise, vastavuse ja täitmise tagamise mehhanisme lepingusätete tõlgendamiseks ja kohaldamiseks koos karistuste ja ajutiste meetmetega, kui see on asjakohane;
164. on arvamusel, et tulevastes suhetes kogu Ühendkuningriigiga tuleks kohaldada ühtainust, kõikehõlmavat ja horisontaalset juhtimismehhanismi, mis hõlmab täiendavaid kokkuleppeid, mida võib sõlmida hilisemas etapis, tagades samas kooskõla väljaastumislepingu sätetega ja hoidudes ebaefektiivsusest; juhib tähelepanu sellele, et vaidluste lahendamise mehhanism peab olema töökindel ja nägema ette järkjärgulised sanktsioonid ja õiguskaitsevahendid, kui tehakse kindlaks, et üks pooltest rikub lepingut, ning et selline mehhanism peab tagama tõhusad, kiiresti rakendatavad ja hoiatavad õiguskaitsevahendid; rõhutab, et Euroopa Parlament säilitab kõigi sätete rakendamise suhtes jätkuvalt valvsuse; tuletab meelde, et Ühendkuningriik on endise liikmesriigina töötanud välja olulised institutsioonilised koostöö- ja dialoogistruktuurid ELiga, mis peaksid hõlbustama sellise horisontaalse korra toimimist; kordab, et EL ootab Ühendkuningriigilt ambitsioonikamat juhtimistava, et luua kindel tulevane partnerlus;
165. rõhutab, et juhtimissüsteemis tuleb mõlema poole autonoomiat austades tingimata täielikult säilitada ELi otsuste tegemise ja õiguskorra sõltumatus, sealhulgas Euroopa Parlamendi ja nõukogu roll liidu õiguse kaasseadusandjana ning Euroopa Liidu Kohtu roll ELi õiguse ja Euroopa Liidu põhiõiguste harta ainutõlgendajana; on seisukohal, et juhtimiskorras tuleb sätestada, et ELi õiguspõhimõtetele tuginevaid õigusnorme puudutavaid vaidlusi on pädev lahendama Euroopa Liidu Kohus;
166. väljendab heameelt ettepaneku üle luua Euroopa Parlamendi ja Ühendkuningriigi parlamendi liikmete jaoks parlamentaarne partnerlusassamblee, millel oleks õigus saada partnerlusnõukogult teavet ja esitada talle soovitusi; rõhutab, et leping peaks tagama õigusliku aluse sätete jaoks, mis võimaldavad selle organi institutsiooniliselt asutada;
167. nõuab, et austataks Euroopa Parlamendi rolli seoses regulatiivset koostööd käsitlevate sätete rakendamisega, et ta saaks teostada nõuetekohast poliitilist järelevalvet ning et oleks tagatud tema õigused ja eesõigused kaasseadusandjana; tuletab meelde Euroopa Parlamendi õigust saada teavet lepingu läbivaatamise korra kohta;
168. rõhutab, et lepingu puhul tervikuna peaksid kehtima sätted kodanikuühiskonnaga dialoogi pidamise, sidusrühmade kaasamise ja mõlema poolega konsulteerimise kohta kooskõlas poliitilise deklaratsiooni punktiga 125, mis peaks hõlmama eelkõige sotsiaalpartnereid, sealhulgas organisatsioone ja töötajate ühendusi, kes esindavad nii Ühendkuningriigis elavaid kui ka töötavaid ELi kodanikke kui ka Ühendkuningriigi kodanikke ELis; nõuab, et lepingu täitmise järelevalveks moodustataks sisenõuanderühmad;
169. toetab Ühendkuningriigi jätkuvat osalemist otsutusõiguseta kolmanda riigi vaatlejana ELi mitteregulatiivsetes ametites, näiteks transpordi, keskkonna või tööhõive valdkonnas, samuti võimalikke Ühendkuningriigi vastavate asutuste koostöölepinguid Euroopa Kemikaaliameti, Euroopa Lennundusohutusameti ja Euroopa Meresõiduohutuse Ametiga, et vahetada andmeid, parimaid tavasid ja teaduslikke teadmisi; kordab oma üleskutset komisjonile kaaluda võimalikku tulevast praktilist koostööd Ühendkuningriigi ametiasutuste ja ELi ametite vahel justiits- ja siseküsimuste valdkonnas, võttes arvesse Ühendkuningriigi staatust Schengeni alasse mittekuuluva kolmanda riigina ning olulise partnerina võitluses terrorismi ja organiseeritud kuritegevuse vastu;
°
° °
170. teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev soovitus komisjonile ning teavitamise eesmärgil nõukogule, liikmesriikide valitsustele ja parlamentidele ning Suurbritannia ja Põhja-Iiri Ühendkuningriigi valitsusele ja parlamendile.
SELETUSKIRI
Üldine taust ja parlamendi roll
Seoses käimasolevate läbirääkimistega, mis puudutavad endise liikmesriigiga partnerluslepingu sõlmimist, ja hoolimata ulatuslikust kriisist, mille COVID-19 pandeemia on maailmas tekitanud, kavatseb Euroopa Parlament endiselt täita rolli, mis talle on aluslepingutega antud rahvusvaheliste lepingute üle läbirääkimistel. Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklite 207 ja 218 kohaselt on ELi ja kolmanda riigi vahel rahvusvahelise lepingu sõlmimiseks vaja Euroopa Parlamendi nõusolekut. Nõusoleku tagamiseks tuleb parlament kaasata läbirääkimiste protsessi sellega, et teda teavitatakse korrapäraselt ja täielikult.
31. jaanuaril 2020 lahkus Ühendkuningriik EList õiguskindluse ja selgusega, mille tagas väljaastumisleping, milles käsitletakse kolme peamist eraldumise küsimust, s.o kodanike õigusi, Iirimaa piiri ja Ühendkuningriigi kohustuste täitmist ELi vastu. Need küsimused on olnud alates läbirääkimiste algusest parlamendi jaoks kõige olulisemad. Tähtis on ka selgitada, milline juriidiline staatus on Ühendkuningriigi poolt liikmesriigina võetud rahvusvahelistel kohustustel, anda juriidilistele isikutele õiguskindlus ja kindlustada Euroopa Liidu Kohtu roll. Parlament kavatseb ka edaspidi tagada, et väljaastumislepingu sätete rakendamise üle tehakse asjakohast parlamentaarset kontrolli.
Kuna läbirääkimised endise liikmesriigiga on enneolematult keerukad ja tähtsad, on Euroopa Parlament moodustanud spetsiaalse rühma, kes koordineerib parlamendi seisukohti läbirääkimistel, s.o Ühendkuningriigi koordineerimisrühma. Seda juhib väliskomisjoni (AFET) esimees ning peale tema kuuluvad sellesse rahvusvahelise kaubanduse komisjoni (INTA) esimees, julgeoleku ja kaitse allkomisjoni (SEDE) esimees, INTA-komisjoni raportöör ning AFET-komisjoni raportöör ELi ja Ühendkuningriigi tulevaste suhete teemal, üks esindaja igast fraktsioonist ning komisjonide esimeeste konverentsi esimees.
Soovituse andmise põhjendus
Euroopa Parlamendi kodukorra artikli 114 alusel antud soovitused, mis puudutavad ELi ning Suurbritannia ja Põhja-Iiri Ühendkuningriigi vahelise uue partnerluse üle peetavaid läbirääkimisi ning mille on koostanud kaks kaasraportööri AFET- ja INTA-komisjonist, mis on juhtivad komisjonid, langevad läbirääkimiste jaoks väga olulisele ajale. Parlament võttis 12. veebruaril 2020 vastu resolutsiooni ja läbirääkimised algasid ametlikult märtsi alguses. Soovitused kavatseb parlament vastu võtta juunis täiskogul toimuval lõpphääletusel, st enne kõrgetasemelist konverentsi ja juunis toimuvat Euroopa Ülemkogu kohtumist, kus tehakse läbirääkimiste edenemisest kokkuvõte.
Kuna läbirääkimised on väga keerulised, on spetsiaalsetele valdkondadele keskendunud parlamendikomisjonide kõrgelt hinnatud eksperditeadmised käesoleva teksti sisu jaoks äärmiselt olulised. Seetõttu on soovituste puhul ühtlasi tagatud, et nõuandvad komisjonid on kooskõlas parlamendi menetlustega täielikult kaasatud, ning soovituste koostamisel on Ühendkuningriigi koordineerimisrühma egiidi all osalenud Euroopa Parlamendi fraktsioonid. Nende eksperditeadmised on olnud väga vajalikud, et hinnata majanduspartnerlust, keskendudes kaubandusele ja selle aluseks olevatele võrdsetele võimalustele, aga ka tulevasele partnerlusele järgmistes valdkondades: kalandus, andmekaitse, kliimamuutused ja keskkond, rahvatervis ja toiduohutus, kodanike õigused, finantsaspektid, transport, energeetika, sealhulgas tsiviilotstarbeline tuumaenergia, julgeolek ja välisasjad, ning Ühendkuningriigi osalemine liidu programmides.
Sisu mõttes käsitletakse soovitustes põhjalikult paljusid tähtsaid teemasid, nagu üldpõhimõtted, väljaastumislepingu rakendamine, majanduspartnerlus, kaubandus ja võrdsed võimalused, spetsiifilised valdkondlikud küsimused, välisasjad ja julgeolek ning juhtimiskorra põhiaspektid. Esitatakse parlamendi hinnang nii väljaastumislepingu rakendamise kui ka läbirääkimiste edenemise kohta ning seega oleks soovitus seisukoht, mille parlament esitab kõrgetasemelise konverentsi ja juunis toimuva Euroopa Ülemkogu kohtumise jaoks. Ühtlasi tuleb rõhutada, et soovituste kaudu avaldab parlament suurt toetust ja tunnustust konstruktiivsele tööle, mida teeb komisjoni Ühendkuningriigi rakkerühm, mida juhib ELi pealäbirääkija Michel Barnier. EL toetab oma pealäbirääkijat üksmeelselt. Nii peaks see olema ka edaspidi.
Väljaastumislepingu rakendamine ja ühiskomitee
Suure osa soovituste puhul on esile toodud, et väljaastumislepingu rakendamise üle tuleb teha parlamentaarset kontrolli, eriti mis puudutab kodanike õigusi ning Iirimaa ja Põhja-Iirimaa protokolli. Komisjoni läbirääkimisseisukoha järgi on väljaastumislepingu korrektne rakendamine otseselt seotud sellega, kui usaldusväärne Ühendkuningriik tulevaste suhete üle peetavatel läbirääkimistel on.
Seetõttu peetakse soovitustes kiiduväärseks tööd, mida teeb ühiskomitee, mida ELi poolt juhib komisjoni asepresident Maroš Šefčovič. Ühiskomitee on väga oluline platvorm, mis jälgib väljaastumislepingu rakendamist. Seepärast on asjakohast parlamentaarset hindamist vaja ka ühiskomitee ja selle kuue erikomisjoni tulemusliku töö tagamiseks. Kõigis põhivaldkondades on vaja piisavaid tagatisi, et väljaastumislepingu rakendamine kulgeb hästi, ja need tuleks anda enne üleminekuperioodi lõppu.
EELARVEKOMISJONI ARVAMUS (5.4.2020)
väliskomisjonile ja rahvusvahelise kaubanduse komisjonile
soovituste kohta läbirääkimisteks uue partnerluse üle Suurbritannia ja Põhja-Iiri Ühendkuningriigiga
Arvamuse koostaja: Nicolae Ştefănuță
Kodukorra artikkel 56
ETTEPANEKUD
Eelarvekomisjon palub vastutaval väliskomisjonil ja rahvusvahelise kaubanduse komisjonil lisada oma resolutsiooni ettepanekusse järgmised ettepanekud:
A. arvestades, et kolmandal riigil ei saa olla samu õigusi ja hüvesid mis liikmesriigil; arvestades, et liit peaks kaaluma Ühendkuningriigi osalemist liidu programmides, pidades silmas liidu ja selle kodanike strateegilisi ja finantshuve; arvestades, et kõigis otsustes, mis käsitlevad Ühendkuningriigi osalemist sellistes programmides, tuleks arvesse võtta kavandatava partnerluse kõiki olulisi aspekte, kuna see partnerlus peaks olema sidusa ülesehitusega; arvestades, et Ühendkuningriik peaks täitma kõik väljaastumislepingus kokku lepitud finantskohustused;
B. arvestades, et Ühendkuningriigi osalemisel liidu programmides tuleks järgida kõiki asjakohaseid reegleid ja mehhanisme ning osalemise tingimusi, mis on sätestatud vastavates õiguslikes alustes; arvestades, et seetõttu tuleks muu hulgas tagada õiglane tasakaal Ühendkuningriigi rahalise osaluse ja kasu vahel, ning Ühendkuningriigil kui kolmandal riigil ei saa olla otsustusõigust ühegi programmi suhtes; arvestades, et Ühendkuningriigi programmides osalemise määr peaks olema võimalikult selge;
C. arvestades, et üleminekuperioodi pikendamise korral käsitatakse Ühendkuningriiki järgmise mitmeaastase finantsraamistikuga seotud liidu programmide ja meetmete rakendamisel kolmanda riigina ning Ühendkuningriik teeb liidu eelarvesse osamakse, mille suuruse otsustab väljaastumislepingu alusel loodud ühiskomitee;
D. arvestades, et on vaja kaitsta liidu finantshuve, sealhulgas komisjoni, Euroopa Pettustevastase Ameti (OLAF), Euroopa Prokuratuuri ja Euroopa Kontrollikoja tehtavate auditite ja uurimiste ning Euroopa Parlamendi kontrollivolituste kaudu;
E. arvestades, et poliitilises deklaratsioonis tuletasid liit ja Ühendkuningriik meelde oma ühist kohustust viia ellu tulevane programm „PEACE PLUS“, säilitades selles praegused rahastamismäärad;
F. arvestades, et Ühendkuningriik märgib oma volitustes, et ta kaalub ajaliselt piiratud osalemist programmi „Erasmus+“ osades;
1. soovitab komisjonil
a) võtta vajalikud meetmed, mis tagaksid, et kavandatava partnerluse raames liidu programmides osalemise kohta kehtestatavad üldised põhimõtted ja tingimused sisaldaksid nõuet, et Ühendkuningriik annab õiglase ja asjakohase rahalise panuse nii osalemistasu kui ka operatiivse panuse näol kõikidesse programmidesse, milles ta osaleb;
b) tagada, et Ühendkuningriigi mis tahes programmis osalemise üldreegel on osalemine kogu programmis, välja arvatud juhul, kui osaline osalemine on õigustatud näiteks konfidentsiaalsuse tõttu, ning et mis tahes osalemine kestab kogu asjaomase programmi vältel; soovitab eelkõige, et komisjon ei kiidaks heaks Ühendkuningriigi killustatud osalemist programmis „Erasmus+“ või osalemist lühemaks ajaks kui mitmeaastase finantsraamistiku programmi kogu kestus, ning tagaks liidus loodud liidu programmides osalejate jaoks prognoositavuse ja eelarveeraldiste stabiilsuse;
c) teha ettepanekuid Ühendkuningriigi ametiasutuste ja liidu ametite vahelise koostöö rakendamise korra kohta, võttes arvesse, et Ühendkuningriigil kui kolmandal riigil ei ole otsustusõigust liidu ametite üle;
d) tagada, et Ühendkuningriigi osalemine liidu programmides ei tooks kaasa üldist netoümberpaigutamist liidu eelarvest Ühendkuningriigile ning et liit saab ühepoolselt peatada või lõpetada Ühendkuningriigi osalemise mis tahes programmis, kui osalemise tingimused ei ole täidetud või kui Ühendkuningriik ei anna oma rahalist panust;
e) tagada, et Ühendkuningriigiga sõlmitud lepingus on kehtestatud vajalikud meetmed finantsrikkumiste, pettuste, rahapesu ja muude liidu finantshuve kahjustavate kuritegude vastu võitlemiseks;
f) hinnata kõiki võimalikke stsenaariume, sealhulgas üleminekuperioodi pikendamist, ja nendest tulenevaid Ühendkuningriigi finantskohustusi, ning nendeks valmistuda, et tagada liidu eelarve usaldusväärne finantsjuhtimine.
TEAVE VASTUVÕTMISE KOHTA NÕUANDVAS KOMISJONIS
Vastuvõtmise kuupäev |
4.5.2020 |
|
|
|
Lõpphääletuse tulemus |
+: –: 0: |
38 0 3 |
||
Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed |
Rasmus Andresen, Clotilde Armand, Robert Biedroń, Anna Bonfrisco, Olivier Chastel, Lefteris Christoforou, David Cormand, Paolo De Castro, José Manuel Fernandes, Eider Gardiazabal Rubial, Valentino Grant, Elisabetta Gualmini, Francisco Guerreiro, Valerie Hayer, Eero Heinäluoma, Niclas Herbst, Monika Hohlmeier, Mislav Kolakušić, Moritz Körner, Joachim Kuhs, Zbigniew Kuźmiuk, Ioannis Lagos, Hélène Laporte, Pierre Larrouturou, Janusz Lewandowski, Margarida Marques, Siegfried Mureşan, Victor Negrescu, Andrey Novakov, Jan Olbrycht, Dimitrios Papadimoulis, Karlo Ressler, Bogdan Rzońca, Nicolae Ştefănuță, Nils Torvalds, Nils Ušakovs, Johan Van Overtveldt, Rainer Wieland, Angelika Winzig |
|||
Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliikmed |
Damian Boeselager, Petros Kokkalis |
|||
NIMELINE LÕPPHÄÄLETUS NÕUANDVAS KOMISJONIS
|
+ |
ECR |
Zbigniew Kuźmiuk, Johan Van Overtveldt, Bogdan Rzońca, |
GUE/NGL |
Petros Kokkalis, Dimitrios Papadimoulis |
ID |
Hélène Laporte
|
PPE |
Lefteris Christoforou, José Manuel Fernandes, Niclas Herbst, Monika Hohlmeier, Janusz Lewandowski, Siegfried Mureşan, Andrey Novakov, Jan Olbrycht, Karlo Ressler, Rainer Wieland, Angelika Winzig
|
RENEW |
Clotilde Armand, Olivier Chastel, Valerie Hayer, Moritz Körner Nicolae Ştefănuță, Nils Torvalds
|
S&D |
Robert Biedroń, Paolo De Castro, Eider Gardiazabal Rubial, Elisabetta Gualmini, Eero Heinäluoma, Pierre Larrouturou, Margarida Marques, Victor Negrescu Nils Ušakovs
|
VERTS/ALE |
Rasmus Andresen, David Cormand, Francisco Guerreiro, Damian Boeselager
|
NI |
Ioannis Lagos |
|
– |
|
|
|
0 |
ID |
Anna Bonfrisco, Valentino Grant, Joachim Kuhs
|
Kasutatud tähised:
+ : poolt
– : vastu
0 : erapooletu
MAJANDUS- JA RAHANDUSKOMISJONI ARVAMUS (25.5.2020)
väliskomisjonile
soovituste kohta läbirääkimisteks uue partnerluse üle Suurbritannia ja Põhja-Iiri Ühendkuningriigiga
Arvamuse koostaja: Pedro Silva Pereira
ETTEPANEKUD
Majandus- ja rahanduskomisjon palub vastutavatel väliskomisjonil ja rahvusvahelise kaubanduse komisjonil lisada oma resolutsiooni ettepanekusse järgmised ettepanekud:
1. tuletab meelde oma 15. jaanuari 2020. aasta resolutsiooni kodanike õigusi käsitlevate väljaastumislepingu sätete rakendamise ja järelevalve kohta[20] ning 12. veebruari 2020. aasta resolutsiooni Suurbritannia ja Põhja-Iiri Ühendkuningriigiga uue partnerluse üle peetavate läbirääkimiste kavandatud mandaadi kohta[21]; võtab teadmiseks asjaolu, et läbirääkimised tulevaste suhete üle on alles väga varajases järgus, ning rõhutab koroonaviiruse kriisi suurt mõju sellele protsessile ja selle ajakavale;
2. rõhutab, et väljaastumislepingu, sealhulgas Põhja-Iirimaad käsitleva protokolli täielik rakendamine, millega tagatakse, et Iirimaa saarele ei tule ranget piirikontrolli, on ELi ja Ühendkuningriigi vahelise uue partnerluse eeltingimus ja põhikomponent; väljendab muret Ühendkuningriigi valitsuse avalduste pärast, mis näitavad, et puudub poliitiline tahe täita täielikult väljaastumislepingust tulenevaid kohustusi, eelkõige seoses piirikontrolliga Iiri merel; märgib, et ühiskomitees ei ole selles küsimuses konkreetseid kinnitusi antud; rõhutab, et lepinguosaliste vastastikune usaldus on nendel läbirääkimistel väga oluline;
3. märgib, et EL ja Ühendkuningriik jäävad lähedasteks naabriteks ja neil on ka edaspidi palju ühiseid huve; rõhutab ELi ja Ühendkuningriigi majanduse märkimisväärset integreeritust ja vastastikust sõltuvust; tuletab meelde, et pärast lahkumist EList on Ühendkuningriik endiselt ELi lähimaid liitlasi, NATO partner ja oluline kaubanduspartner; nõuab seetõttu, et mis tahes kokkuleppes ELi ja Ühendkuningriigi uute suhete kohta tuleb arvesse võtta Ühendkuningriigi staatust kolmanda riigina, see kokkulepe peab olema sidus ja kohandatud mõlema poole geograafilisele lähedusele ja majanduse tihedale vastastikusele seotusele; tuletab meelde, et olemasolevatel ainulaadsetel suhetel põhinev ELi ja Ühendkuningriigi poliitiline deklaratsioon on aluseks ambitsioonikale, laiaulatuslikule, sügavale ja paindlikule partnerlusele;
4. väljendab heameelt asjaolu üle, et komisjon on esitanud ja avaldanud kõikehõlmava seadusandliku ettepaneku uue partnerluse kohta, mis on üldjoontes kooskõlas komisjoni läbirääkimisvolituste ja Euroopa Parlamendi resolutsiooniga; nõuab tungivalt, et komisjon jätkaks sellist läbipaistvust kaasseadusandjate, finantsteenuste sektori ja tarbijate suhtes, ning peab äärmiselt kahetsusväärseks asjaolu, et Ühendkuningriigi valitsus on keeldunud nõustumast sarnase läbipaistvuse tasemega; rõhutab, et selgus ja kindlus on üliolulised talitluspidevuse ja tarbijatele teenuste sujuva osutamise jaoks ning turu volatiilsuse vältimiseks;
5. märgib, et läbirääkimiste praeguses algetapis püsivad lepinguosaliste vahel märkimisväärsed erimeelsused, sealhulgas seoses läbiräägitava teksti ulatuse ja õigusliku ülesehitusega; väljendab sügavat muret Ühendkuningriigi valitsuse kavandatava tulevase partnerluse piiratud ulatuse pärast ning juhib tähelepanu sellele, et Ühendkuningriigi ettepanekud ei vasta väljaastumislepingust ja poliitilisest deklaratsioonist tulenevatele kohustustele;
6. on veendunud, et tulenevalt Ühendkuningriigi ja ELi geograafilisest lähedusest ja praegusest vastastikusest majanduslikust sõltuvusest on mõlema lepinguosalise huvides luua ambitsioonikas ja usaldusväärne uus majanduspartnerlus, mis hõlmab võimalikult paljusid sektoreid; rõhutab, et igal juhul tuleb tagada võrdsed tingimused ja kaitsta ELi standardeid, et vältida võidujooksu madalaimate nõuete suunas ja ebaõiglaste konkurentsieeliste loomist kaitsetaseme allalöömise või muude regulatiivsete erinevuste kaudu; rõhutab, et riigihankemenetlused peaksid jääma vastastikku avatuks, et tagada lepinguosalistele võrdsed võimalused; on seisukohal, et mis tahes uus raamistik peaks kaitsma ausat konkurentsi, töötajate õigusi, ELi finantsstabiilsust, investorite ja tarbijate kaitset, teadmistepõhiste tööstusharude edendamise ja toetamise läbipaistvust, ühtse turu terviklikkust ning kohustusi võidelda kliimamuutuste vastu, mis tagavad kaitse ja standardite praeguse taseme säilitamise; rõhutab, et see raamistik peab olema selge ja läbipaistev ega tohi põhjustada mikro-, väikestele ja keskmise suurusega ettevõtjatele (VKEd) ebaproportsionaalset koormust; kutsub lepinguosalisi üles säilitama tulevases lepingus nimetatud ettevõtjate vajadused ja huvid, eelkõige seoses turulepääsu lihtsustamisega, sealhulgas, kuid mitte ainult, tehniliste standardite kokkusobivuse ja ühtlustatud tolliprotseduuridega; juhib eraldi tähelepanu võimalikele majandusmoonutustele Iirimaa piirialadel, kui puuduvad võrdseid võimalusi käsitlevad sätted kogu oma ulatuses, eelkõige seoses töö- ja sotsiaalsete standarditega; rõhutab, kui oluline on säilitada tihe ja struktureeritud koostöö regulatiivsetes ja järelevalveküsimustes nii poliitilisel kui ka tehnilisel tasandil, austades samal ajal ELi regulatiivset korda ja sõltumatust otsuste tegemisel;
7. on veendunud, et tulevane partnerlus peab tagama kõrgetasemelise keskkonna-, töö- ja sotsiaalkaitse ning ei tohi kahjustada edaspidiseid algatusi sellise kaitse taseme tõstmiseks; toetab sellega seoses kliimakaitse taseme säilitamise klauslit ning ergutab mõlemat lepinguosalist tugevdama meetmeid ja tegema koostööd säästva tootmise ja tarbimisega seotud küsimustes, edendades ringmajandust ning kindlustades rohelist ja sotsiaalset kaasavat majanduskasvu; tervitab lepinguosaliste võetud kohustust saavutada 2050. aastaks kogu majandust hõlmav kliimaneutraalsus ning viia oma poliitika kooskõlla ÜRO kestliku arengu eesmärkides ja Pariisi kokkuleppes sätestatud eesmärkidega; nõuab korrapärast poliitilist dialoogi, et jälgida Pariisi kokkuleppe ja kestliku arengu eesmärkide rakendamist;
8. nõuab kindlaid ja kõikehõlmavaid tagatisi konkurentsi, riigiabi kontrolli, riigiettevõtete, konkurentsivastase käitumise ja ühinemiskontrolli valdkonnas, et tagada ja jõustada võrdsed tingimused Ühendkuningriigi ja ELi majanduse vahel ning ennetada ja keelustada kõlvatut konkurentsi ja kaubanduse moonutamist; rõhutab vajadust järgida ühiseid kõrgeid standardeid konkurentsiõiguses ja riigiabi kontrollis; rõhutab vajadust tagada investorite ja tarbijate kaitse, ühtse turu terviklikkus ning Ühendkuningriigi vastavus ELi konkurentsi- ja riigiabieeskirjadele; nõuab tõhusat jõustamist ja parandusmeetmete sätestamist, nagu on kirjeldatud ELi aluslepingutes;
9. on seisukohal, et finantsteenuste kontekstis peaks ELi regulatiivne ja järelevalvealane dialoog Ühendkuningriigiga põhinema poliitikakujundajate, reguleerivate asutuste ja järelevalveasutuste vabatahtlikul regulatiivsel dialoogil, et edendada õigusnormide ühtlustamist ning jagada järelevalvealaseid probleeme ja parimaid tavasid, sealhulgas seoses uute innovatiivsete teenuste ja vastastikust huvi pakkuvate küsimustega; on arvamusel, et tulevane leping peaks sisaldama erisätteid Euroopa järelevalveasutuste ja Ühendkuningriigi finantsjärelevalveasutuste vahelise koostöö kohta, et anda korrapäraselt teada õigusraamistiku ja selle rakendamisega seotud muudatustest; tunnistab asjaolu, et ELi finantsökosüsteem on olnud tihedalt seotud teenustega, mida osutavad Ühendkuningriigis asuvad pangad ja turuinfrastruktuurid; on veendunud, et tuleks teha jõupingutusi, et säilitada sujuv koostöö, tagada võrdsed võimalused ja piirata finantsteenuste regulatiivseid erinevusi Ühendkuningriigis, säilitades seeläbi integreeritud kapitaliturud ja ELi finantseerimisasutuste juurdepääsu asjakohasele turutaristule Ühendkuningriigis;
10. tuletab meelde, et ELi ja Ühendkuningriigi vahelised tegevusloa andmist käsitlevad sätted, mis põhinevad vastastikusel tunnustamisel ja ühtlustatud usaldatavusnõuetel ning järelevalve ühtlustamisel siseturul, kaotavad üleminekuperioodi lõpus oma kehtivuse, kuna Ühendkuningriigist saab kolmas riik; rõhutab, et seejärel peab juurdepääs Euroopa finantsturule põhinema ELi autonoomsel samaväärsusraamistikul; tuletab siiski meelde samaväärsust kinnitavate otsuste piiratud kohaldamisala; rõhutab, et usaldatavusnõuete täitmiseks ja finantsstabiilsuse tagamiseks võib kehtestada ja säilitada täiendavaid erimeetmeid ja -nõudeid; rõhutab, et mis tahes tulevane partnerlus Ühendkuningriigiga peaks sisaldama tugevaid ettevaatuserandeid, et juriidiliselt tagada mõlemale poolele õigus avalikes huvides õigusnorme kehtestada;
11. rõhutab, et ELi õigusaktidega on ette nähtud võimalus pidada kolmandate riikide eeskirju proportsionaalsel ja riskil põhineva analüüsi kohaselt samaväärseks; rõhutab, et samaväärsuse kontrollimine on tehniline protsess, mis peaks põhinema selgetel, objektiivsetel ja läbipaistvatel kriteeriumidel; tuletab meelde oma seisukohta raportis ELi ja kolmandate riikide suhete kohta seoses finantsteenuste reguleerimise ja järelevalvega, et finantsteenuste samaväärsust käsitlevate otsuste suhtes tuleks kohaldada delegeeritud õigusakte; märgib sellega seoses, et komisjon hindab Ühendkuningriigi finantseeskirjade samaväärsust ning et samaväärsust saab võimaldada ainult siis, kui Ühendkuningriigi õigus- ja järelevalvekord ning -standardid on täielikult samaväärsed ELi omadega, et tagada võrdsed tingimused; väljendab heameelt seoses asjaoluga, et poliitilises deklaratsioonis, millega kehtestatakse ELi ja Ühendkuningriigi tulevaste suhete raamistik, võtsid lepinguosalised kohustuse teha jõupingutusi, et viia samaväärsuse hindamine lõpule 2020. aasta juuni lõpuks; nõuab tungivalt, et mõlemad pooled jätkaksid jõupingutusi selle eesmärgi saavutamiseks; on veendunud, et kui Ühendkuningriigi suhtes on tunnustatud samaväärsust, tuleks teha jõupingutusi selle säilitamiseks, kuid tuletab meelde, et EL võib igal ajal ühepoolselt samaväärse staatuse tühistada;
12. juhib tähelepanu sellele, et Euroopa Parlamendi ja nõukogu 27. novembri 2019. aasta määrusega (EL) 2019/2033 (mis käsitleb investeerimisühingute suhtes kohaldatavaid usaldatavusnõudeid)[22] kehtestatud muudatustes seoses investeerimisühingute samaväärsuse raamistikuga nõutakse, et Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve Asutus jälgiks „regulatiivseid ja järelevalvealaseid suundumusi, jõustamistavasid ja muid asjakohaseid turusuundumusi kolmandates riikides“; märgib, et sellised sätted võiksid olla tõhusa järelevalvekorra aluseks;
13. tuletab meelde, et märkimisväärne osa eurodes nomineeritud tuletisinstrumentidest kliiritakse Ühendkuningriigis, mis võib avaldada mõju Euroopa Liidu finantsstabiilsusele; väljendab heameelt uue järelevalvekorra üle, mis kehtestati Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. oktoobri 2019. aasta määrusega (EL) 2019/2099 seoses kesksetele vastaspooltele tegevusloa andmise korra ja sellega seotud asutustega ning kolmandate riikide kesksete vastaspoolte tunnustamise nõuetega[23]; kutsub hiljuti asutatud kesksete vastaspoolte järelevalvekomiteed üles kasutama neile eelnimetatud määrusega antud volitusi, et kaitsta finantsstabiilsust ELis, ning kutsub komisjoni üles kaaluma sarnast lähenemisviisi muude Ühendkuningriigis paiknevate valdkondade puhul, mis tegelevad eurodes nomineeritud finantsinstrumentide turustamise, kliirimise või emissiooni tagamisega;
14. kordab, kui oluline on tagada raamistik ELi ja Ühendkuningriigi vaheliseks kiireks koostööks ja teabevahetuseks rahapesu ja terrorismi rahastamise ennetamisel, avastamisel ja nende eest karistamisel ning võrdsete tingimuste säilitamisel; kutsub lepinguosalisi üles lisama tulevasse partnerluslepingusse sätted rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise poliitika, sealhulgas teabevahetusmehhanismi kohta; tuletab meelde, et oma poliitilises deklaratsioonis kohustusid EL ja Ühendkuningriik minema kaugemale rahapesuvastase töökonna standarditest rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise kohta tegeliku tulusaajaga seotud läbipaistvuse valdkonnas ning lõpetama virtuaalvääringute kasutamisega seotud anonüümsuse, sealhulgas kliendi suhtes rakendatavate hoolsusmeetmete abil; rõhutab, et Ühendkuningriik peab järgima rahvusvahelisi standardeid ning peaks jätkuvalt kinni pidama ka ELi eeskirjadest ja arenevatest standarditest rahapesu vastase võitluse valdkonnas, millega on teatud aspektides kehtestatud kõrgemad kaitsestandardid ja suurem läbipaistvus kui kehtivate rahvusvaheliste standarditega; tuletab meelde ELi nimekirja kolmandatest riikidest, kellel on strateegilisi puudusi rahapesu ja terrorismi rahastamise vastases raamistikus, ning nõuab tungivalt, et Ühendkuningriik koos oma ülemereterritooriumidega kohustuks ka pärast üleminekuperioodi lõppemist jätkuvalt järgima ELi rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise raamistikku;
15. tervitab nõudeid, mis on loetletud komisjoni 18. märtsi 2020. aasta Ühendkuningriigiga sõlmitud uut partnerlust käsitleva lepingu eelnõu teksti[24] artiklites LAW.AML.130 ja LAW.AML.131 seoses juriidiliste isikute ja muude juriidiliste moodustiste tegelike tulusaajate läbipaistvusega; tuletab meelde, et on äärmiselt oluline, et mõlemad pooled tagaksid keskregistrites sisalduva teabe kättesaadavuse samade standardite alusel, mis on sätestatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu 30. mai 2018. aasta direktiivis (EL) 2018/843, mis käsitleb finantssüsteemi rahapesu või terrorismi rahastamise eesmärgil kasutamise tõkestamist[25], võttes eelkõige arvesse selle direktiivi põhjendust 42 õigustatud huvi mõiste kohta;
16. kutsub mõlemat lepinguosalist üles lisama uude partnerluslepingusse erisätted, mis käsitlevad nii kohustatud finantsüksuste kui ka finantssektoriväliste kohustatud üksuste järelevalvet rahapesuvastase raamistiku kontekstis; tuletab meelde komisjoni teatist „ELi rahapesuvastase võitluse ja terrorismi rahastamise tõkestamise raamistiku parem rakendamine“ (COM(2019)0360) ning komisjoni aruannet ELi krediidiasutustega seotud hiljutiste väidetavate rahapesujuhtumite hindamise kohta, milles järeldati, et ELi rahapesuvastane järelevalve oli suures osas puudulik;
17. on veendunud, et ELi kodanike, sealhulgas tulevaste piirialatöötajate vaba liikumine ja teenuste vaba liikumine Iirimaa saarel on olulised, et piirata põhjustatud kahju ulatust kogu saare majandusele, ning et tulevases lepingus tuleks seda küsimust käsitleda;
18. soovitab kaubanduse (sh teenuste) üha suurenevat digiteerimist arvesse võttes, et lepinguosalised lepiksid uue partnerluse juhtimisraamistiku osana kokku sätetes, millega hõlbustatakse digitaalkaubandust, kõrvaldatakse e-kaubanduse põhjendamatud tõkked ning tagatakse ettevõtjatele ja tarbijatele avatud, turvaline ja usaldusväärne veebikeskkond; rõhutab, et need sätted peaksid hõlbustama vajalikke andmevooge, võttes arvesse õiguspärase avaliku poliitika eesmärgil kohaldatavaid erandeid, kahjustamata samal ajal ELi isikuandmete kaitse eeskirju, ning nende suhtes tuleks kohaldada asjakohast kohtulikku kontrolli;
19. rõhutab, et piiriülese kaubanduse hõlbustamiseks on vaja teha märkimisväärseid investeeringuid ühistes transiidipunktides asuvatesse tollikontrolli rajatistesse ning tulevases lepingus tuleks ette näha laiaulatuslikud tollikoostöö mehhanismid;
20. on seisukohal, et mis tahes tulevases lepingus tuleks ette näha selged mehhanismid õigusaktide tõhusaks rakendamiseks, jõustamiseks ja vaidluste lahendamiseks eelnimetatud valdkondades; väljendab heameelt asjaolu üle, et komisjoni esitatud õigusliku kokkuleppe eelnõus on Euroopa Liidu Kohtule antud pädevus teha siduvaid eelotsuseid ELi õiguse mõiste tõlgendamise või ELi õigusakti tõlgendamise küsimuse kohta;
21. kutsub ELi ja Ühendkuningriiki üles võtma kindla kohustuse tagada, muu hulgas ka Ühendkuningriigi ülemereterritooriumidel, suveräänsetes baasipiirkondades ja Briti kroonile alluvates piirkondades, hea maksuhaldustava järgimine kooskõlas praeguste ja arenevate rahvusvaheliste ja Euroopa standarditega, eelkõige maksualase teabe vahetamise, maksustamise läbipaistvuse, õiglase maksustamise, maksustamise vältimise vastaste meetmete ning maksubaasi kahanemise ja kasumi ümberpaigutamise vastaste OECD standarditega; kutsub ühtlasi lepinguosalisi üles järgima rahapesuvastase töökonna (FATF) standardeid;
22. palub lepinguosalistel seada prioriteediks koordineeritud võitluse maksudest kõrvalehoidumise ja maksustamise vältimise vastu; nõuab, et lepinguosalised tegeleksid kahjulike maksutavade probleemiga, jätkates koostööd ELi äriühingute maksustamise tegevusjuhendi alusel; rõhutab sellega seoses komisjoni aruannet Ühendkuningriigi kohta 2020. aasta Euroopa poolaasta protsessi raames, milles Ühendkuningriigi dividendimaksu korda ja Ühendkuningriigi suurt kahepoolsete maksulepingute arvu käsitletakse omadustena, mida äriühingud võivad kasutada agressiivseks maksuplaneerimiseks; märgib, et komisjoni hinnangul on Ühendkuningriigil palju selliseid tunnusjooni, mida äriühingud võivad kasutada maksustamise vältimise eesmärgil; kutsub üles seda küsimust tulevases lepingus konkreetselt käsitlema ja kirjeldama, kuidas Ühendkuningriik seda olukorda kavatseb parandada; märgib, et üleminekuperioodi lõpus käsitatakse Ühendkuningriiki kolmanda riigina ning seetõttu peab ta läbima äriühingute maksustamise käitumisjuhendi töörühma sõelumise koostööd mittetegevate jurisdiktsioonide ELi loetelu jaoks kehtestatud kriteeriumide alusel; nõuab, et lepinguosalised tagaksid täieliku halduskoostöö, et tagada vastavus käibemaksualastele õigusaktidele ning käibemaksutulude kaitse ja tagasinõudmine;
23. tervitab Ühendkuningriigi võetud kohustust jätkata kuuenda maksustamisalase halduskoostöö direktiivi (DAC 6)[26] rakendamist; kutsub lepinguosalisi üles tagama, et eri direktiivide (DAC[27], DAC 2[28], DAC 3[29], DAC 4[30], DAC 5[31]) sätted, millega nähakse ette kohustuslik automaatne maksustamise valdkonna teabevahetus, mis puudutab tulusid, finantskontosid, eelotsuseid, riikidepõhiseid aruandeid ja tegelikke tulusaajaid, jääks kehtima; soovitab lepinguosalistel luua halduskoostöö jätkamiseks spetsiaalne platvorm, et tagada teabevahetuse jätkumine ja tulevaste teabevahetuse ettepanekute, näiteks veebiplatvormide koordineerimine;
24. kutsub lepinguosalisi üles tagama, et nende mõlema maksupoliitika toetab Pariisi kokkuleppes esitatud eesmärkide saavutamist, ning kutsub lepinguosalisi üles tegema koostööd tulevase ELi süsinikdioksiidi piirimaksu mehhanismi raames, eelkõige vältima mis tahes vormis topeltmaksustamist, täites samal ajal ELi süsinikdioksiidi piirimaksu kohakeskkonnaalaseid eesmärke;
25. tuletab meelde, et vastavalt väljaastumislepingu artiklile 132 võib ühiskomitee võtta vastu otsuse üleminekuperioodi pikendamise kohta; on veendunud, et allesjäänud erimeelsusi ja COVID-19 kriisi mõju silmas pidades tuleks tõsiselt kaaluda üleminekuperioodi võimalikku pikendamist, et näha, kas läbirääkimiste lõpuleviimiseks ulatusliku tulevase partnerluse üle on vaja rohkem aega, kaitstes samal ajal kodanike õigusi, õiguskindlust ning majandus- ja finantsstabiilsust; kordab oma seisukohta, et arvestades läbirääkimiste keerukust ja piiratud ajakava, eksisteerib tõsine „kuristikuserva“ oht majandusaladel, kus erakorralised meetmed või rahvusvaheline raamistik ei pruugi kujutada piisavat õigusraamistikku tõsiste häirete vältimiseks; on veendunud, et ELi ja Ühendkuningriigi ühistes huvides on, et nende edaspidised suhted oleksid nõuetekohaselt paika pandud;
26. tuletab meelde, et liikmesriikide võlakirjaturu likviidsus ja euroalasse mittekuuluvate liikmesriikide vääringute vahetamise likviidsus on tuginenud Ühendkuningriigi investeerimispankade pakutavale taristule; märgib, et kuna paljudes ELi õigussüsteemides on keelatud esmasturul kauplemine riigi võlakirjadega kolmandates riikides, on väga oluline eelnimetatud küsimust ELi ja Ühendkuningriigi uutel partnerlusläbirääkimistel arvesse võtta;
27. on seisukohal, et Brexit võib anda uut hoogu kapitaliturgude liidu projekti edendamisele, mis võiks aidata suunata laenusid reaalmajandusse, eelkõige VKEdele, hõlbustada veelgi erasektori riskijagamist, vähendada vajadust avaliku sektori riskijagamise järele ja täiendada pankade kaudu rahastamist.
TEAVE VASTUVÕTMISE KOHTA NÕUANDVAS KOMISJONIS
Vastuvõtmise kuupäev |
20.5.2020 |
|
|
|
Lõpphääletuse tulemus |
+: –: 0: |
48 3 9 |
||
Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed |
Gunnar Beck, Marek Belka, Isabel Benjumea Benjumea, Stefan Berger, Gilles Boyer, Francesca Donato, Derk Jan Eppink, Engin Eroglu, Markus Ferber, Jonás Fernández, Raffaele Fitto, Frances Fitzgerald, José Manuel García-Margallo y Marfil, Luis Garicano, Valentino Grant, José Gusmão, Enikő Győri, Eero Heinäluoma, Danuta Maria Hübner, Stasys Jakeliūnas, Herve Juvin, Othmar Karas, Billy Kelleher, Ondřej Kovařík, Georgios Kyrtsos, Aurore Lalucq, Aušra Maldeikienė, Pedro Marques, Costas Mavrides, Jörg Meuthen, Csaba Molnár, Siegfried Mureşan, Caroline Nagtegaal, Luděk Niedermayer, Lefteris Nikolaou-Alavanos, Piernicola Pedicini, Lídia Pereira, Kira Marie Peter-Hansen, Sirpa Pietikäinen, Dragoș Pîslaru, Evelyn Regner, Antonio Maria Rinaldi, Alfred Sant, Joachim Schuster, Ralf Seekatz, Pedro Silva Pereira, Paul Tang, Cristian Terheş, Irene Tinagli, Ernest Urtasun, Inese Vaidere, Johan Van Overtveldt, Stéphanie Yon-Courtin, Marco Zanni, Roberts Zīle |
|||
Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliikmed |
Karima Delli, Chris MacManus, Ville Niinistö, Mikuláš Peksa, Mick Wallace |
|||
NIMELINE LÕPPHÄÄLETUS NÕUANDVAS KOMISJONIS
48 |
+ |
ECR |
Johan Van Overtveldt |
GUE/NGL |
José Gusmão, Chris MacManus, Mick Wallace |
NI |
Piernicola Pedicini |
PPE |
Isabel Benjumea Benjumea, Stefan Berger, Markus Ferber, Frances Fitzgerald, José Manuel García‑Margallo y Marfil, Enikő Győri, Danuta Maria Hübner, Othmar Karas, Georgios Kyrtsos, Aušra Maldeikienė, Siegfried Mureşan, Luděk Niedermayer, Lídia Pereira, Sirpa Pietikäinen, Ralf Seekatz, Inese Vaidere |
Renew |
Gilles Boyer, Engin Eroglu, Luis Garicano, Billy Kelleher, Ondřej Kovařík, Caroline Nagtegaal, Dragoș Pîslaru, Stéphanie Yon‑Courtin |
S&D |
Marek Belka, Jonás Fernández, Eero Heinäluoma, Aurore Lalucq, Pedro Marques, Costas Mavrides, Csaba Molnár, Evelyn Regner, Alfred Sant, Joachim Schuster, Pedro Silva Pereira, Paul Tang, Irene Tinagli |
Verts/ALE |
Karima Delli, Stasys Jakeliūnas, Ville Niinistö, Mikuláš Peksa, Kira Marie Peter‑Hansen, Ernest Urtasun |
3 |
– |
ID |
Gunnar Beck, Herve Juvin, Jörg Meuthen |
9 |
0 |
ECR |
Derk Jan Eppink, Raffaele Fitto, Cristian Terheş, Roberts Zīle |
ID |
Francesca Donato, Valentino Grant, Antonio Maria Rinaldi, Marco Zanni |
NI |
Lefteris Nikolaou‑Alavanos |
Kasutatud tähised:
+ : poolt
– : vastu
0 : erapooletu
SISETURU- JA TARBIJAKAITSEKOMISJONI ARVAMUS (28.5.2020)
väliskomisjonile ja rahvusvahelise kaubanduse komisjonile
soovituste kohta läbirääkimisteks uue partnerluse üle Suurbritannia ja Põhja-Iiri Ühendkuningriigiga
Arvamuse koostaja: Kris Peeters
ETTEPANEKUD
Siseturu- ja tarbijakaitsekomisjon palub vastutavatel tööhõive- ja sotsiaalkomisjonil ning kultuuri- ja hariduskomisjonil lisada oma resolutsiooni ettepanekusse järgmised ettepanekud:
A. arvestades, et Ühendkuningriigiga sõlmitav leping peab tagama õiguste ja kohustuste tasakaalu, austama ELi siseturu ja tolliliidu täielikku terviklikkust ja nõuetekohast toimimist ning nelja põhivabaduse lahutamatust ning tagama võrdsed tingimused ettevõtetele ja kõrgel tasemel tarbijakaitse; arvestades, et liitu mittekuuluval riigil, kes ei täida samu kohustusi mis liikmesriik, ei saa olla samu õigusi ja hüvesid, mis on liikmesriigil;
B. arvestades, et juurdepääs ELi ühtsele turule nõuab eeltingimusena asjakohaste ELi ühtse turu õigusaktide täielikku järgimist; arvestades, et tarbijakaitse ELis on tagatud ulatusliku ELi õigusraamistikuga;
C. arvestades, et liit on maailma juhtiv kaubandusjõud ja maailma suurim ühtne turg, mis on peamine majanduslikku heaolu soodustav tegur; arvestades, et 2019. aastal eksportisid ELi 27 liikmesriiki Ühendkuningriiki kaupu 318,1 miljardi euro väärtuses ning importisid Ühendkuningriigist kaupu 193,7 miljardi euro väärtuses;
D. arvestades, et Ühendkuningriigiga uue partnerluse üle peetavate läbirääkimiste lõpuleviimise tähtaeg on ambitsioonikas, läbirääkimised on väga keerulised ning COVID-19 pandeemiast põhjustatud enneolematu kriis ja sellest tulenev läbirääkimiste peatamine muudavad olukorra veelgi keerulisemaks;
1. kinnitab jõuliselt, et kumbki pool peab väljaastumislepingu kõiki osi täielikult rakendama ning et see võib anda tugeva signaali tulevase lepingu üle peetavate läbirääkimiste heausksusest;
2. usub, et kaugelevaatavate, laiaulatuslike ja tasakaalustatud suhete poole püüdlemine tulevase lepingu kaudu on nii ELi kui ka Ühendkuningriigi huvides;
3. rõhutab, et kõik ELi institutsioonid, liikmesriigid, ettevõtted ja kodanikud peaksid olema üleminekuperioodi lõpus valmis uueks partnerluseks Ühendkuningriigiga;
4. rõhutab, et Ühendkuningriigiga sõlmitav leping ei tohiks kahjustada komisjoni poolt viimase viie aasta jooksul esitatud ambitsioonikaid ja tasakaalustatud meetmeid, näiteks ühtse turu strateegiat, kapitaliturgude liitu, digitaalse ühtse turu strateegiat ja Euroopa digitaalset strateegiat;
Siseturg
5. rõhutab, et tulevane leping peaks sisaldama kaupade ja teenuste turulepääsu ning riigihangete ja kutsekvalifikatsioonide tunnustamise korda ning tooteid käsitlevaid reegleid, tingimusel et tagatud on võrdsed tingimused;
6. on veendunud, et süsinikdioksiidiheitevaba majanduse ja ringmajanduse suunas liikumiseks vajab liit täielikult toimivat ühtset turgu, mis soodustab roheliste ja uuenduslike lahenduste levitamist, ning et Ühendkuningriigiga sõlmitav tulevane leping peaks olema selle eesmärgiga kooskõlas;
7. rõhutab, et kolmandal riigil ei saa mingil tingimusel olla sama suuri õigusi ja hüvesid kui liikmesriigil; rõhutab, et siseturule juurdepääsuga seotud õigused ja privileegid käivad käsikäes range kohustusega täielikult austada ja järgida siseturu reegleid; tuletab seetõttu meelde, et tasakaalustatud, kaugelevaatava ja laiaulatusliku vabakaubanduslepingu saab sõlmida ainult siis, kui jõuliste kohustuste kehtestamise, nende nõuetekohase rakendamise ja tulemusliku täitmise tagamisega tagatakse ettevõtjatele ja tarbijatele võrdsed tingimused, et tagada võrdväärsed standardid ja dünaamiline ühtlustamise;
8. rõhutab, et õigusnormide dünaamiline ühtlustamine ja tugevat turujärelevalvet kindlustavad sätted, mis aitavad tagada tooteid käsitlevate reeglite täitmise, peaksid olema tulevase kokkuleppe oluline ja asendamatu osa, et tagada võrdsed tingimused; rõhutab, et tulemuslik turujärelevalve, toodete jälgitavus ja turujärelevalveasutuste vaheline koostöö, mis aitab suurendada ELi ettevõtjate õiguskindlust koos ELi tarbijate kõrgetasemelise kaitsega, peaks edendama võrdseid võimalusi selles valdkonnas; rõhutab, et võrdsed tingimused nõuavad horisontaalset mehhanismi, nagu kõiki koostöövaldkondi hõlmav üldine juhtimisraamistik, et tagada piisavate vahenditega varustatud riiklike ametiasutuste ning mõjusate haldus- ja kohtumenetluste kaudu tulemuslik rakendamine, järelevalve, täitmise tagamine ja vaidluste lahendamine; tuletab meelde, et sellises horisontaalses mehhanismis tuleks täielikult tagada ELi otsuste tegemise autonoomia ja õiguskord ning anda liidule piisavad vahendid, et reageerida Ühendkuningriigi võimalikele nõuete rikkumistele;
9. tuletab meelde, et tulevane leping tähendab igal juhul seda, et enne kaupade sisenemist siseturule toimub tollikontroll, ning rõhutab, et kaupade siseturu reeglitele ja asjakohastele tootestandarditele vastavuse tagamine on äärmiselt oluline;
10. rõhutab, et läbirääkimistel turulepääsu hõlbustamist käsitleva lepingu ühtse turu peatüki üle tuleks igal võimalikul juhul võtta arvesse Euroopa VKEde vajadusi ja huve; ergutab osapooli looma VKEde kontaktpunkte ning nõuab stabiilset ja prognoositavat üldist õigusraamistikku;
11. on kindlalt veendunud, et kehtestatav kord peaks sisaldama sätteid turulepääsu ja võrdse kohtlemise kohta vastuvõtva riigi reeglite alusel, et tagada ELi teenuseosutajate mittediskrimineeriv kohtlemine Ühendkuningriigi poolt, sealhulgas seoses asutamisega; rõhutab, et uue korra kohaselt tuleks lubada ELi kodanikel Ühendkuningriiki ärilistel eesmärkidel ja teenuste osutamiseks ajutiselt siseneda ja seal viibida;
12. rõhutab, et kokku tuleks leppida kaugelevaatav ja asjakohane kord, mis hõlbustaks elektroonilist kaubandust ja andmevooge ja -vahetust, kõrvaldaks elektrooniliste vahendite abil põhjendamatud kaubandustõkked ning tagaks ettevõtjatele ja tarbijatele avatud, turvalise ja usaldusväärse veebikeskkonna, tingimusel et Ühendkuningriigi e-jaemüüjad peavad kinni asjakohastest ühtse turu reeglitest; nõuab sellega seoses, et nimetatud kord viidaks kooskõlla isikuandmete kaitse üldmäärusega;
13. rõhutab, et mõlema poole riigihanketurg peaks jääma vastastikku võrdselt avatuks, et aidata kaasa väga vajalikule kaupade ja teenuste piiriülesele liikumisele, tingimusel et on olemas kõiki asjakohaseid aspekte hõlmavad võrdsed tingimused; peab kahetsusväärseks, et Ühendkuningriigi läbirääkimisvolitustes ei mainita riigihangete sektorit, ja kutsub sellega seoses üles lisama sätteid, mis tagavad mõlema osapoole võrdse juurdepääsu hanketurule ja koostatakse täielikus kooskõlas ELi õigustikuga;
Toll
14. võtab teadmiseks Ühendkuningriigi kavatsuse mitte taotleda, et tema praegune seisund ühtse turu ja tolliliidu suhtes säiliks, ning Ühendkuningriigi huvi teha ELiga pärast väljaastumist tihedat majanduslikku koostööd; rõhutab, kui oluline on säilitada tolliliidu ja selle protseduuride terviklikkus, mis tagab tarbijate turvalisuse ja kaitse ning ELi ja ELi ettevõtjate majandushuvid; rõhutab, et ühistel piiridel asuvatesse ühiste transiidipunktide tollikontrollirajatistesse on vaja teha suuremaid investeeringuid ning poolte vahelist kooskõlastamist ja teabevahetust tuleb vajaduse korral tõhustada;
15. juhib tähelepanu sellele, et suur hulk mittetariifseid tõkkeid, erinevused kontrolli tasemes ja kvaliteedis ning tolliprotseduuride ja sanktsioonipoliitika erinevused ELi tolliliitu sisenemise punktides tekitavad tihti moonutusi kaubavoogudes ja seavad ohtu Euroopa ühtse turu terviklikkuse;
16. rõhutab, et Iirimaa piiri puudutava korra täielik rakendamine on hädavajalik nii äritegevuse jaoks kui ka selleks, et vältida kaubavoogude kõrvalesuunamist ja võimalikku kahju kogu saare majandusele, ning et Iirimaad ja Põhja-Iirimaad käsitleva protokolli artiklit 12 tuleks täielikult kohaldada; rõhutab ühtlasi, et erikomitee peaks tagama protokolli aspektides vajaliku kindluse, eelkõige seoses artikliga 12, mis käsitleb protokolli kohaldamist, järelevalvet ja täitmise tagamist, mida tuleks rakendada heas usus;
17. rõhutab, et tulevane leping peaks looma laiaulatuslikud tollikoostöö mehhanismid piiriülese kaubanduse hõlbustamiseks ning koostöömehhanismid tolli- ja turujärelevalveasutuste vahel; palub pooltel töötada ka selle nimel, kui see on asjakohane, et muuta tolliprotseduuride nõuded ja formaalsused kauplejate ja ettevõtjate, sealhulgas VKEde jaoks lihtsamaks;
18. nõuab tungivalt, et komisjon tagaks, et tollikontroll toimuks kogu ELis samade standardite kohaselt ning otsese ja ühtse tollikontrolli mehhanismi abil, mis on liikmesriikidega kooskõlastatud ja vastab täielikult subsidiaarsuse põhimõttele;
19. rõhutab, et uus tolli- ja muude valdkondade kord peaks ELi tootjatele ja kauplejatele tagama sama soodsad tingimused, kui on Ühendkuningriigi ettevõtjatel;
20. rõhutab, et Ühendkuningriigil oleks väga soovitatav säilitada praegune Euroopa ühenduste integreeritud tariifistikul (TARIC) põhinev toodete klassifikatsioon, et hoida protseduurid lihtsana ja vähendada regulatiivset koormust;
Tarbijapoliitika
21. rõhutab, et poolte vaheline tulevane leping peab alal hoidma ELi tarbijakaitsestandardeid ja ELi õigustikust tulenevaid kodanike õigusi; on veendunud, et leping peaks tagama ELi tarbijatele lisaväärtuse, pakkudes tarbijate õiguste kaitseks ja kauplejate kohustuste täitmise tagamiseks parimat raamistikku;
22. peab äärmiselt oluliseks tagada Ühendkuningriigist imporditud toodete ohutus nii, et need vastaksid ELi standarditele;
23. rõhutab, et regulatiivne ja halduskoostöö, millega vajaduse korral kaasnevad parlamentaarne järelevalve ja tagasiulatuva jõu puudumisega seotud kohustused, nii nagu see on muude kolmandate riikidega, on olulised, et kõrvaldada mittetariifsed tõkked ja püüelda avalikku huvi pakkuvate eesmärkide poole, et kaitsta ELi tarbijate huve, sealhulgas tagada tarbijatele ja ettevõtjatele turvaline ja usaldusväärne veebikeskkond, ning võidelda ebaausate kaubandustavade vastu;
24. rõhutab, et tulevase lepingu tulemusena on nii ELi kui ka Ühendkuningriigi huvides vältida tarbijakaitse ja turulepääsu valdkonnas võimalikku negatiivset mõju tarbijate praegustele käegakatsutavatele eelistele sellistes valdkondades nagu digiteenused, reisijate õigused, meditsiiniseadmetega kauplemine, Euroopa hädaabinumber (112) ja koostalitlusvõimeline ELi-ülene eCall-süsteem, põhjendamatu asukohapõhine piiramine, võltsimisvastane võitlus ja geograafiliste tähiste kaitse; rõhutab, et koostööd tehes võiksid EL ja Ühendkuningriik mõjutada arutelu rahvusvahelisel tasandil, sealhulgas selleks, et tagada tarbijatele ja ettevõtjatele turvaline ja usaldusväärne veebikeskkond.
***
TEAVE VASTUVÕTMISE KOHTA NÕUANDVAS KOMISJONIS
Vastuvõtmise kuupäev |
20.5.2020 |
|
|
|
Lõpphääletuse tulemus |
+: –: 0: |
38 1 4 |
||
Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed |
Andrus Ansip, Alessandra Basso, Brando Benifei, Adam Bielan, Hynek Blaško, Biljana Borzan, Vlad-Marius Botoş, Dita Charanzová, Deirdre Clune, David Cormand, Petra De Sutter, Evelyne Gebhardt, Sandro Gozi, Maria Grapini, Svenja Hahn, Virginie Joron, Eugen Jurzyca, Arba Kokalari, Marcel Kolaja, Kateřina Konečná, Andrey Kovatchev, Jean-Lin Lacapelle, Maria-Manuel Leitão-Marques, Adriana Maldonado López, Antonius Manders, Leszek Miller, Dan-Ștefan Motreanu, Kris Peeters, Anne-Sophie Pelletier, Miroslav Radačovský, Christel Schaldemose, Andreas Schwab, Tomislav Sokol, Kim Van Sparrentak, Marion Walsmann, Marco Zullo |
|||
Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliikmed |
Jordi Cañas, Maria da Graça Carvalho, Tsvetelina Penkova, Jiří Pospíšil, Dominik Tarczyński, Evžen Tošenovský, Edina Tóth |
|||
NIMELINE LÕPPHÄÄLETUS NÕUANDVAS KOMISJONIS
38 |
+ |
ECR GUE/NGL NI PPE Renew S&D Verts/ALE |
Adam Bielan, Eugen Jurzyca, Dominik Tarczyński, Evžen Tošenovský Kateřina Konečná Miroslav Radačovský, Marco Zullo Maria da Graça Carvalho, Deirdre Clune, Arba Kokalari, Andrey Kovatchev, Antonius Manders, Dan-Ștefan Motreanu, Kris Peeters, Jiří Pospíšil, Andreas Schwab, Tomislav Sokol, Edina Tóth, Marion Walsmann Andrus Ansip, Vlad-Marius Botoş, Dita Charanzová, Sandro Gozi, Svenja Hahn, Jordi Cañas Brando Benifei, Biljana Borzan, Evelyne Gebhardt, Maria Grapini, Maria Leitão-Marques, Adriana Maldonado López, Leszek Miller, Tsvetelina Penkova, Christel Schaldemose David Cormand, Petra De Sutter, Marcel Kolaja, Kim Van Sparrentak |
1 |
– |
ID |
Hynek Blaško |
4 |
0 |
GUE/NGL ID |
Anne-Sophie Pelletier Alessandra Basso, Virginie Joron, Jean-Lin Lacapelle |
Kasutatud tähised:
+ : poolt
– : vastu
0 : erapooletu
TRANSPORDI- JA TURISMIKOMISJONI ARVAMUS (29.5.2020)
väliskomisjonile
soovituste kohta läbirääkimisteks uue partnerluse üle Suurbritannia ja Põhja-Iiri Ühendkuningriigiga
Arvamuse koostaja: Johan Danielsson
ETTEPANEKUD
Transpordi- ja turismikomisjon palub vastutaval väliskomisjonil ja vastutaval rahvusvahelise kaubanduse komisjonil lisada oma resolutsiooni ettepanekusse järgmised ettepanekud:
– võttes arvesse Euroopa Parlamendi 12. veebruari 2020. aasta resolutsiooni Suurbritannia ja Põhja-Iiri Ühendkuningriigiga uue partnerluse üle peetavate läbirääkimiste kavandatud mandaadi kohta[32],
– võttes arvesse nõukogu 13. veebruari 2020. aasta otsust mandaadi kohta läbirääkimiste pidamiseks Ühendkuningriigiga[33],
– võttes arvesse 24. jaanuari 2020. aasta lepingut Ühendkuningriigi liidust väljaastumise kohta ja poliitilist deklaratsiooni tulevaste suhete raamistiku kohta[34],
– võttes arvesse ELi ja Ühendkuningriigi uut partnerlust käsitleva lepingu eelnõu teksti (19. märts 2020)[35],
Horisontaalsed küsimused
1. rõhutab, et kavandatav partnerlus, mis on ehitatud üles Ühendkuningriigi ja ELi vahelistele tihedatele majandussidemetele ja ühistele huvidele, peaks tagama kõigi transpordiliikide jätkuva ja takistamatu ühenduvuse vastastikkuse põhimõtte alusel ning tagama võrdsed tingimused, eelkõige seoses sotsiaalsete, tööhõive- ja keskkonnastandarditega;
2. kordab, et Ühendkuningriigil kui kolmandal riigil ei saa olla samu õigusi ja hüvesid mis liikmesriigil; on seisukohal, et tulevane koostöö Ühendkuningriigiga peaks hõlmama ühist huvi pakkuvaid transpordiprojekte ning soodustama häid piiriüleseid kaubandus- ja ettevõtlustingimusi; rõhutab, et sellised tingimused peaksid hõlbustama ja abistama väikseid ja keskmise suurusega ettevõtjaid (VKEsid) ning tagama selle, et nad ei peaks tegelema täiendava halduskoormusega;
3. on veendunud, et Ühendkuningriigi osalemine ELi piiriülestes transpordialastes teadus- ja arendusprogrammides tuleks kavandada ühistest huvidest lähtudes;
4. tuletab meelde, kui oluline on, et komisjon oleks läbirääkimistel ainus ELi läbirääkija ning et liikmesriigid ei alustaks kahepoolseid läbirääkimisi; nõuab siiski tungivalt, et komisjon esindaks lõplikus laiaulatuslikus lepingus iga liikmesriigi huve;
5. rõhutab, et õigused ja privileegid sisaldavad kohustusi ning juurdepääs ELi ühtsele turule peaks täielikult vastama õigusnormide lähendamise ulatusele ja kohustustele, milles on kokku lepitud seoses võrdsete võimaluste tagamisega avatud ja ausaks konkurentsiks, ning põhinema ELi 27 liikmesriigis kohaldatavatel ühistel miinimumstandarditel;
6. toetab läbirääkimisjuhiseid, mille kohaselt Gibraltar ei kuulu ELi ja Ühendkuningriigi vahel sõlmitavate lepingute territoriaalsesse kohaldamisalasse ning iga eraldi lepingu jaoks on vaja Hispaania Kuningriigi eelnevat nõusolekut;
Lennundus
7. tuletab meelde, et lennundus on ainus transpordiliik, mille puhul ei ole olemas seaduslikku Maailma Kaubandusorganisatsiooni (WTO) varumehhanismi juhuks, kui enne üleminekuperioodi lõppu kokkuleppele ei jõuta;
8. on seisukohal, et kavandatav partnerlus peaks sisaldama ambitsioonikat ja terviklikku peatükki lennutranspordi kohta, mis tagab ELi strateegilised huvid ja sisaldab asjakohaseid sätteid turulepääsu, investeeringute ning paindlikkuse kohta käitamises ja ettevõtete juhtimises (nt koodijagamine), võttes arvesse tasakaalustatud õigusi ja kohustusi;
9. on seisukohal, et kavandatav partnerlus peaks sisaldama võrdseid tingimusi riigiabi, reisijate õiguste, sotsiaalsete õiguste, ohutuse, julgeoleku ja keskkonnakaitse valdkonnas;
10. rõhutab, et nn viienda vabaduse (õhuvabadus) mõningate elementide võimalik võimaldamine peaks olema tasakaalustatud vastavate kohustustega liidu huvides;
11. rõhutab, et kavandatav partnerlus peaks hõlmama tihedat koostööd lennuohutuse ja lennuliikluse korraldamise valdkonnas; on seisukohal, et selline koostöö ei tohiks piirata ELi õigust määrata kindlaks kaitsetase, mida ta peab ohutuse ja keskkonna seisukohast asjakohaseks;
12. rõhutab, kui oluline on tulevikus tihe koostöö Ühendkuningriigi tsiviillennundusameti ja Euroopa Liidu Lennundusohutusameti vahel ning Ühendkuningriigi osalemine praegustes ja tulevastes lennuliikluse korraldamise programmides, nagu Euroopa lennuliikluse uue põlvkonna juhtimissüsteem, et tagada taristu koostalitlusvõime ning edendada lennuliikluse ohutut ja tõhusat toimimist Euroopas;
13. on seisukohal, et Ühendkuningriigi koostöö ELi kosmoseprogrammis tuleks ette näha juhul, kui see on liidu huvides;
Maanteetransport
14. kordab, et kõik autokaubavedu käsitlevad kokkulepped peavad olema laiaulatusliku vabakaubanduslepingu lahutamatu osa;
15. märgib, et praegune Euroopa Transpordiministrite Konverentsi raamistik, mis põhineb piiratud arvul lubadel, ei sobi ELi ja Ühendkuningriigi suhete jaoks, võttes arvesse ELi 27 liikmesriigi ja Ühendkuningriigi vahelise maanteeveo mahtu; rõhutab sellega seoses, et tuleks kehtestada asjakohased meetmed, et vältida ohtu avalikule korrale ja hoida ära häired veoseveo-ettevõtjate ning bussiveo-ettevõtjate liiklusvoogudes; rõhutab seetõttu, kui oluline on parandada otseseid mereühendusi Iirimaalt mandrile, vähendades seeläbi sõltuvust Ühendkuningriigi maismaasillast;
16. rõhutab, et Ühendkuningriigi kaubaveoettevõtjatele ei saa seoses kaupade autoveoga anda liidu kaubaveoettevõtjatega samaväärseid õigusi ja eeliseid;
17. on seisukohal, et kavandatav partnerlus peaks hõlmama veosega ja veoseta transiiti ühe poole territooriumilt sama poole territooriumile läbi teise poole territooriumi;
18. on seisukohal, et kavandatav partnerlus peaks hõlmama võrdseid võimalusi töö, sõidu- ja puhkeaja, sõidukijuhtide lähetamise, sõidumeerikute, sõiduki massi ja mõõtmete, kombineeritud veo ja personali koolitamise valdkonnas ning erisätteid, et tagada ettevõtjate ja sõidukijuhtide kaitse võrreldav tase;
19. rõhutab, et kavandatav partnerlus peaks bussidega toimuva reisijateveo puhul võtma arvesse mitmepoolset Interbusi kokkulepet[36] ja selle protokolli; loodab, et tulevases lepingus võetakse arvesse, kui oluline on tagada selle tegevusvaldkonna keskkonnasäästlikumaks muutmine alternatiivkütuste ja laadimistaristu kasutuselevõtu kaudu;
Raudteetransport
20. rõhutab, et kavandatav partnerlus peaks hõlmama La Manche’i tunneli eriolukorda, eelkõige seoses ohutuskorra, lubade andmise ja reisijate õigustega;
Meretransport ja sadamad
21. rõhutab, et kavandatav partnerlus peaks tagama vastastikuse ja võrdse turulepääsu rahvusvahelise meretranspordi sektoris, sealhulgas, kuid mitte ainult, avameresektoris ja sisekaubanduses, tagades ELi ja Ühendkuningriigi sadamatele asjakohased võrdsed võimalused ohutuse, turvalisuse, keskkonna ja sotsiaalvaldkonnas, seadmata ohtu neis valdkondades juba kehtivaid ELi kõrgeid standardeid; rõhutab, et partnerlusega tuleks ette näha ühine lähenemisviis Rahvusvahelise Mereorganisatsiooni, Majanduskoostöö ja Arengu Organisatsiooni, Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni ja WTO ülemaailmsele poliitikaraamistikule;
22. rõhutab, et prioriteediks peaks olema ELi ja Ühendkuningriigi vahelise merekaubanduse sujuvus, reisijate, meremeeste, avamerel ja maismaal töötava personali vaba liikumine; rõhutab sellega seoses, et EL ja Ühendkuningriik peaksid tagama nõuetekohaste piiri- ja tollisüsteemide olemasolu, et vältida viivitusi ja häireid;
23. rõhutab tõhusa koostöö ja teabevahetuse tähtsust Euroopa Meresõiduohutuse Ameti ning Ühendkuningriigi mere- ja rannikuvalveameti vahel.
TEAVE VASTUVÕTMISE KOHTA NÕUANDVAS KOMISJONIS
Vastuvõtmise kuupäev |
28.5.2020 |
|
|
|
Lõpphääletuse tulemus |
+: –: 0: |
47 1 1 |
||
Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed |
Magdalena Adamowicz, Andris Ameriks, José Ramón Bauzá Díaz, Izaskun Bilbao Barandica, Marco Campomenosi, Ciarán Cuffe, Jakop G. Dalunde, Johan Danielsson, Andor Deli, Karima Delli, Anna Deparnay-Grunenberg, Ismail Ertug, Gheorghe Falcă, Giuseppe Ferrandino, Mario Furore, Søren Gade, Isabel García Muñoz, Jens Gieseke, Elsi Katainen, Kateřina Konečná, Julie Lechanteux, Peter Lundgren, Benoît Lutgen, Elżbieta Katarzyna Łukacijewska, Marian-Jean Marinescu, Tilly Metz, Giuseppe Milazzo, Cláudia Monteiro de Aguiar, Caroline Nagtegaal, Jan-Christoph Oetjen, Philippe Olivier, Rovana Plumb, Dominique Riquet, Dorien Rookmaker, Massimiliano Salini, Sven Schulze, Vera Tax, Barbara Thaler, István Ujhelyi, Petar Vitanov, Elissavet Vozemberg-Vrionidi, Lucia Vuolo, Roberts Zīle, Kosma Złotowski |
|||
Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliikmed |
Josianne Cutajar, Clare Daly, Roman Haider, Anne-Sophie Pelletier, Robert Roos |
|||
NIMELINE LÕPPHÄÄLETUS NÕUANDVAS KOMISJONIS
47 |
+ |
ECR |
Peter Lundgren, Robert Roos, Roberts Zīle, |
GUE/NGL |
Clare Daly, Kateřina Konečná, Anne‑Sophie Pelletier |
ID |
Marco Campomenosi, Roman Haider, Julie Lechanteux, Philippe Olivier, Lucia Vuolo |
PPE |
Magdalena Adamowicz, Andor Deli, Gheorghe Falcă, Jens Gieseke, Elżbieta Katarzyna Łukacijewska, Benoît Lutgen, Marian-Jean Marinescu, Giuseppe Milazzo, Cláudia Monteiro de Aguiar, Massimiliano Salini, Sven Schulze, Barbara Thaler, Elissavet Vozemberg-Vrionidi |
RENEW |
José Ramón Bauzá Díaz, Izaskun Bilbao Barandica, Søren Gade, Elsi Katainen, Caroline Nagtegaal, Jan‑Christoph Oetjen, Dominique Riquet |
S&D |
Andris Ameriks, Josianne Cutajar, Johan Danielsson, Ismail Ertug, Giuseppe Ferrandino, Isabel García Muñoz, Rovana Plumb, Vera Tax, István Ujhelyi, Petar Vitanov |
VERTS/ALE |
Ciarán Cuffe, Jakop G. Dalunde, Karima Delli, Anna Deparnay‑Grunenberg, Tilly Metz |
NI |
Mario Furore |
1 |
– |
NI |
Dorien Rookmaker |
1 |
0 |
ECR |
Kosma Złotowski |
Kasutatud tähised:
+ : poolt
– : vastu
0 : erapooletu
REGIONAALARENGUKOMISJONI ARVAMUS (13.5.2020)
väliskomisjonile ja rahvusvahelise kaubanduse komisjonile
soovituste kohta läbirääkimisteks uue partnerluse üle Suurbritannia ja Põhja-Iiri Ühendkuningriigiga
Arvamuse koostaja: Pascal Arimont
ETTEPANEKUD
Regionaalarengukomisjon palub vastutaval väliskomisjonil ja rahvusvahelise kaubanduse komisjonil lisada oma resolutsiooni ettepanekusse järgmised ettepanekud:
A. arvestades, et ühtekuuluvuspoliitika on peamine vahend, mis tagab ELi piirkondade vahelise solidaarsuse vastutasuks siseturu pakutavate võimaluste eest; arvestades, et kui Ühendkuningriik otsustab hankida juurdepääsu siseturule liikmena, peab ta rahaliselt toetama solidaarsust ja ühtekuuluvust ning austama horisontaalset poliitikat, sealhulgas globaalse soojenemise, kliimamuutuste, keskkonna, põllumajanduse ja kalanduse valdkonnas, nagu see on Euroopa Majanduspiirkonna (EMP) riikide puhul;
B. arvestades, et ELi ja Ühendkuningriigi vahelisele kaubandusele ja inimeste liikumisele uute tõkete loomine mõjutab negatiivselt paljusid ELi piirkondi, eriti neid, kellel on ühine maismaa- või merepiir Ühendkuningriigiga, ning seetõttu on vaja täiendavat toetust ühtekuuluvusfondidest;
C. arvestades, et eriti oluline on piiriülese majandustegevuse kaitsmine ning et ELi ja Ühendkuningriigi piiriülestele töötajatele peaks jääma võimalus elatist teenida;
D. arvestades, et isegi kui käsitleda Ühendkuningriiki kolmanda riigina, oleks kasulik jätkata ELi ja Ühendkuningriigi piirkondade vahelisi Interregi programme;
E. arvestades, et ühtekuuluvuspoliitika rahastamine on eriti oluline Põhja-Iirimaa ja Iirimaa piirialade jaoks; arvestades, et programmil PEACE on olnud võtmeroll kogukondade lepitamises ja rahu kindlustamises ning see on ühendanud tuhandeid inimesi piiriülese tegevuse kaudu, muu hulgas toetades väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate arengut, kogukondlikke organisatsioone, mis juhivad leppimise ja kultuurilise mõistmise projekte, ning piiriüleseid projekte, mis keskenduvad oskustele, õppimisele ja koolitusele;
F. arvestades, et ELi arengu- ja ühtekuuluvuspoliitika on võimaldanud viljakat koostööd ELi ja Ühendkuningriigi ülemereterritooriumide vahel ning see peaks jätkuma ka tulevikus;
G. arvestades, et Ühendkuningriigi väljaastumisel ilma hilisema kokkuleppeta tema tulevaste suhete kohta ELiga oleks kahjulik mõju ja see tekitaks märkimisväärse koormuse ELi riikide rahandusele; arvestades, et kui ELi ja Ühendkuningriigi tulevastes suhetes kokkuleppele ei jõuta, õigustaks see solidaarsuse põhimõtte rakendamist; arvestades, et Euroopa Parlament on solidaarsuspõhimõtte rakendamise sellise sündmuste arengu korral juba heaks kiitnud;
1. rõhutab, et kui Ühendkuningriik ei saa siseturu täisliikmeks, ei tohiks tal olla võimalik kasutada ühtekuuluvusfonde, välja arvatud nende fondide asutamismääruste alusel lubatud projektide jaoks; on seisukohal, et kui Ühendkuningriik peaks kokkuvõttes siiski soovima osaleda siseturul, peaks ta panustama ühtekuuluvusfondidesse aastateks 2021–2027;
2. on veendunud, et uues lepingus tuleks arvesse võtta Brexitist mõjutatud ELi piirkondade vajadusi, eriti nende piirkondade vajadusi, millel on ühine maismaa- või merepiir Ühendkuningriigiga, nagu Iirimaa ja Lõuna-Hispaania piirialad ning La Manche’i väina, Atlandi ookeani ja Põhjamere rannikualad; tuletab meelde vajadust hinnata Brexiti mõju väikestele ja keskmise suurusega ettevõtjatele, kes tegutsevad territooriumidel, millel on Ühendkuningriigiga ühine maismaa- või merepiir;
3. tuletab meelde tööjõu õiglase liikuvuse tähtsust; nõuab, et tulevane leping sisaldaks sätteid piiriüleste töötajate elatise jätkuva kaitse kohta, sealhulgas uute kvaliteetsete töösuhete kohta, eelkõige nende jaoks, kes töötavad üle Iirimaa piiri või Ühendkuningriigi ja Belgia, Prantsusmaa või Madalmaade vahel;
4. märgib, et Interregi kaudu rahastatavatel piiriülestel ja riikidevahelistel programmidel on oluline roll eri liikmesriikide piirkondade ja kodanike vahelise koostöö ergutamisel, ning teeb ettepaneku, et Interregi programmid peaksid edaspidi jääma Ühendkuningriigile ja sellesse kuuluvatele riikidele avatuks, tingimusel et antakse asjakohane rahaline panus; tuletab meelde, et Interregi programmidega toetatakse ka kaasavat poliitikat ja strateegiaid, millega välditakse piiriülestes kogukondades ebavõrdsuse suurenemist;
5. rõhutab ELi ühtekuuluvuspoliitika olulist panust Põhja-Iirimaal, eeskätt mahajäänud linna- ja maapiirkondade taastamise toetamisel, kliimamuutustega võitlemisel ning kogukondade- ja piiriüleste suhete loomisel rahuprotsessi kontekstis; rõhutab, et äärmiselt oluline on, et Põhja-Iirimaal ja Iirimaa piirialadel jätkuks programm PEACE ja seda haldaks iseseisvalt ELi programmide erikolleegium;
6. on seisukohal, et jätkata tuleks koostööd ühelt poolt ELi äärepoolseimate piirkondade ning ülemeremaade ja -territooriumide ning teiselt poolt Ühendkuningriigi ülemereterritooriumide vahel, eelkõige Kariibi mere ja Vaikse ookeani piirkonnas; nõuab erisätteid, et võimaldada vajaduse korral tulevasi ühisprojekte Euroopa Arengufondi ja Ühtekuuluvusfondi raames;
7. rõhutab, et Euroopa Liidu Solidaarsusfond (ELSF) on ELi eelarve kaudu rahaliste vahendite kättesaadavaks tegemisega käegakatsutav solidaarsuse väljendus, kui muu hulgas majandusele avalduvad tõsised tagajärjed mõjutavad üht või mitut ELi või ühinemist taotleva riigi piirkonda; tuletab meelde, kui oluline on laiendada ELSFi kohaldamisala nii, et see kataks osa täiendavatest avaliku sektori kuludest, mis tekivad üleminekuperioodi lõpuks valmistumisel või juhul, kui üleminekuperioodi lõpuks ei jõuta kokkuleppele Ühendkuningriigi ja ELi tulevaste suhete küsimuses, nagu on juba tehtud praeguse COVID-19 seotud rahvatervisealase hädaolukorra lahendamiseks; palub komisjonil esitada selles küsimuses ettepanek, mis kajastaks varem tehtud ettepanekut väljaastumislepingu ratifitseerimata jätmise puhuks, mille Euroopa Parlament kiitis heaks 24. oktoobril 2019[37];
8. palub komisjonil valmistuda kokkuleppeta stsenaariumi tagajärgedeks, kui Ühendkuningriik ei taotle üleminekuperioodi pikendamist.
TEAVE VASTUVÕTMISE KOHTA NÕUANDVAS KOMISJONIS
Vastuvõtmise kuupäev |
12.5.2020 |
|
|
|
Lõpphääletuse tulemus |
+: –: 0: |
38 0 5 |
||
Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed |
François Alfonsi, Mathilde Androuët, Pascal Arimont, Adrian-Dragoş Benea, Tom Berendsen, Erik Bergkvist, Stéphane Bijoux, Andrea Cozzolino, Corina Crețu, Rosa D’Amato, Tamás Deutsch, Christian Doleschal, Francesca Donato, Raffaele Fitto, Chiara Gemma, Cristian Ghinea, Mircea-Gheorghe Hava, Krzysztof Hetman, Peter Jahr, Manolis Kefalogiannis, Ondřej Knotek, Constanze Krehl, Elżbieta Kruk, Cristina Maestre Martín De Almagro, Pedro Marques, Nora Mebarek, Martina Michels, Andżelika Anna Możdżanowska, Niklas Nienaß, Andrey Novakov, Younous Omarjee, Alessandro Panza, Tsvetelina Penkova, Caroline Roose, André Rougé, Vincenzo Sofo, Irène Tolleret, Valdemar Tomaševski, Monika Vana |
|||
Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliikmed |
Vlad-Marius Botoş, Daniel Buda, Sandro Gozi, Simone Schmiedtbauer |
|||
NIMELINE LÕPPHÄÄLETUS NÕUANDVAS KOMISJONIS
38 |
+ |
ECR |
Raffaele Fitto, Elżbieta Kruk, Andżelika Anna Możdżanowska, Valdemar Tomaševski |
GUE/NGL |
Martina Michels, Younous Omarjee |
NI |
Rosa D'Amato, Chiara Gemma |
PPE |
Pascal Arimont, Tom Berendsen, Daniel Buda, Tamás Deutsch, Christian Doleschal, Mircea-Gheorghe Hava, Krzysztof Hetman, Peter Jahr, Manolis Kefalogiannis, Andrey Novakov, Simone Schmiedtbauer |
RENEW |
Stéphane Bijoux, Vlad-Marius Botoş, Cristian Ghinea, Sandro Gozi, Ondrej Knotek, Irène Tolleret |
S&D |
Adrian-Dragoş Benea, Erik Bergkvist, Andrea Cozzolino, Corina Crețu, Constanze Krehl, Cristina Maestre Martín De Almagro, Pedro Marques, Nora Mebarek, Tsvetelina Penkova |
VERTS/ALE |
François Alfonsi, Niklas Nienaß, Caroline Roose, Monika Vana |
0 |
– |
|
|
5 |
0 |
ID |
Mathilde Androuët, Francesca Donato, Alessandro Panza, André Rougé, Vincenzo Sofo |
Kasutatud tähised:
+ : poolt
– : vastu
0 : erapooletu
KALANDUSKOMISJONI ARVAMUS (26.5.2020)
Saajad: väliskomisjon ja rahvusvahelise kaubanduse komisjon
soovituste kohta läbirääkimisteks uue partnerluse üle Suurbritannia ja Põhja-Iiri Ühendkuningriigiga
Arvamuse koostaja: François‑Xavier Bellamy
ETTEPANEKUD
Kalanduskomisjon palub vastutavatel väliskomisjonil ja rahvusvahelise kaubanduse komisjonil lisada oma resolutsiooni ettepanekusse järgmised ettepanekud:
A. arvestades, et praegused läbirääkimised on liikmesriikide ja Ühendkuningriigi tuleviku jaoks otsustava tähtsusega ning sellega seoses on kalapüük ja mere elusressursside majandamine ning mereökosüsteemide kaitse ja taastamine olulised küsimused; arvestades, et kalandussektoris on otseselt ja kaudselt sadu tuhandeid töökohti, et see pakub elatist paljudele rannikualadele ja rannikukogukondadele – mis toetab demograafilise languse pidurdumist, aitab kaasa ohutu ja tervisliku toidu tagamisele miljonitele tarbijatele ning edendab tugevat keskkonnamudelit;
B. arvestades, et ühine kalanduspoliitika on peaaegu 50 aastat võimaldanud kõigis asjassepuutuvates liikmesriikides luua paremad tingimused kalanduse arendamiseks ja kalavarude säästvaks majandamiseks; arvestades, et seetõttu on pärast Ühendkuningriigi väljaastumist EList vaja kokkulepet, et tagada kalandussektori majanduslik elujõulisus ning olemasoleva püügitegevuse jätkumine, samuti liikide säilitamine ning bioloogilise mitmekesisuse kaitse ja taastamine;
C. arvestades, et 12. detsembri 2017. aasta määrus (EL) nr 2017/2403, milles käsitletakse välispüügilaevastike jätkusuutlikku majandamist[38], on oluline edasiminek ülemaailmse kalanduse läbipaistvuse ja vastutuse suurendamisel, mis peaks kajastuma tulevases kokkuleppes;
D. arvestades, et ELi ja Ühendkuningriigi vahel olemasolevad ajaloolised, geograafilised ja ökosüsteemidest lähtuvad sidemed on tinginud osapoolte vahel nii kalapüügi ja vesiviljeluse kui ka nende toodete töötlemise ja nendega kauplemise valdkonnas tugeva vastastikuse sõltuvuse; arvestades, et Ühendkuningriigil ja ELil on praegu 97 ühist kalavaru, mille suhtes kohaldatakse lubatud kogupüüki (TAC); arvestades, et sellest lähtuvalt põhjustaks kokkuleppe puudumine kohest ja märkimisväärset kahju kõigile asjaomastele sidusrühmadele ning lõppkokkuvõttes ka ELi ja Ühendkuningriigi kodanikele, samuti ühistele mereökosüsteemidele; arvestades lisaks, et kokkuleppe eesmärk peaks olema vältida Ühendkuningriigi vetes kalapüügiga tegelenud kalurite sattumist majandusraskustesse;
1. kinnitab veel kord, et ELi ja Ühendkuningriigi vahel ei saa sõlmida laiaulatuslikku lepingut, sh kaubanduslepingut, kui see ei sisalda täielikku, tasakaalustatud ja pikaajalist kalandust ja sellega seotud küsimusi käsitlevat lepingut, mis võimaldaks optimaalsetel tingimustel juurdepääsu asjaomaste poolte vetele, kalavarudele ja turgudele ning tagaks praeguse püügitegevuse jätkumise;
2. kinnitab veel kord, et kalandusleping peab olema otseselt seotud käimasolevate läbirääkimistega majanduspartnerluse üle, eelkõige kaubanduse valdkonnas, ning seetõttu ei saa seda eraldi käsitleda; rõhutab, et vetele ja sadamatele vaba juurdepääsu küsimust ei saa lahutada Ühendkuningriigi kalandustoodete vabakaubanduse ja ELi turule juurdepääsu küsimusest;
3. tuletab meelde, et ei kala ega reostus tunne poliitilisi piire ja levivad jätkuvalt kõigis merepiirkondades; rõhutab, et ökosüsteemid on omavahel seotud;
4. tuletab meelde, et suurim vastastikune kasu saadakse ühiste ökosüsteemide kaitsmisest ja nende kasutamise säästvast haldamisest, säilitades olemasoleva vastastikuse juurdepääsu vetele ja kalavarudele, et säilitada olemasolev püügitegevus, ning määratledes ühised, sidusad, selged ja stabiilsed põhimõtted ja eeskirjad, mis võimaldavad kalandus- ja vesiviljelustoodete vastastikust avatud juurdepääsu turgudele, tekitamata tasakaalustamata konkurentsi kaudu majanduslikke või sotsiaalseid pingeid; nõuab, et tulevases lepingus oleks kaitseklausel, milles sätestatakse, et vetele ja kalavarudele vastastikust juurdepääsu käsitlevate klauslite rikkumine toob kaasa Ühendkuningriigi kaupade soodustariifide peatamise ELi turul;
5. rõhutab vajadust lisada kokkuleppe ettepaneku projekti, vastavalt kehtivale suhtelise stabiilsuse põhimõttele, FISH-2 lisas toodud praegu mõlema poole vahel jagatavate kalavarude suhtes kohaldatavad protsendimäärad (kalapüügivõimaluste jaotamine); asjaolu, et mõlema poole vahel jagatavate varude protsendimäärad on jäetud tühjaks, võib käsitada Ühendkuningriigile antud esialgse kontsessioonina, mis vähendab praeguste volituste eesmärke;
6. kutsub lepinguosalisi üles säilitama olemasolevad kvoodiosad ning kalapüügiõiguste stabiilse ja püsiva jaotuse; rõhutab, kui oluline on kalavarude pikaajaline majandamine, mis põhineb ühise kalanduspoliitika selliste põhimõtete järgimisel nagu maksimaalne jätkusuutlik saagikus ja tehnilised meetmed, samuti piirkondlikud majandamisvahendid, nagu Põhjamere ja läänepiirkonna vete mitmeaastased kavad ning merestrateegia raamdirektiiv, mis on seni aidanud parandada kalavarude olukorda nii ELi liikmesriikide kui ka Ühendkuningriigi laevastike heaks;
7. tuletab meelde, et Ühendkuningriik oli kaasatud iga merepiirkonna, eelkõige Põhjamere ja läänepiirkonna vete mitmeaastaste kavade koostamisse ja rakendamisse, et need mitmeaastased kavad koostati, võttes arvesse tolleaegseid liikmesriike, sealhulgas Ühendkuningriiki, ning et seatud eesmärgid on kooskõlas parimateid olemasolevate teaduslike teadmiste ja ühise kalanduspoliitikaga;
8. kordab, et ühise kalanduspoliitika täielik rakendamine on andnud olulisi positiivseid tulemusi, aidates suurendada maksimaalse jätkusuutliku saagikuse raames kasutatavate kalavarude arvu ning edendada mitmeaastaste kavadega bioloogilist kestlikkust ja kestlikku majanduskasvu, tuues kasu asjaomastele kalapüügiga tegelevatele kogukondadele;
9. rõhutab, et lepinguga tuleb tagada, et tehnilised meetmed või merekaitsealad on vastastikused, mittediskrimineerivad ja proportsionaalsed ega anna võimalust ELi laevu Ühendkuningriigi vetest eemal hoida; rõhutab, et kooskõlas Rahvusvahelise Looduskaitseliidu soovitustega kaasatakse merekaitsealade loomisel selliste alade haldamisse ja järelevalvesse kõik sidusrühmad, sealhulgas Euroopa kalurid; rõhutab, et leping ei tohi nõrgendada ELi keskkonna- ja sotsiaalseid standardeid;
10. nõuab tungivalt, et komisjon lisaks lepingusse sätted liidu ja Ühendkuningriigi vetes ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügi ennetamise ja selle vastu võitlemise kohta;
11. nõuab, et Ühendkuningriigi kalandus- ja vesiviljelustooted, millega sisenetakse siseturule, vastaksid samadele keskkonna-, sotsiaal-, sanitaar- ja fütosanitaarstandarditele nagu ELi kalandus- ja vesiviljelustooted, et tagada Ühendkuningriigi ja ELi kalandus- ja vesiviljelustoodetele võrdsed tingimused ning Euroopa tarbijate kaitse;
12. rõhutab, et vaja on piisavaid koostöö- ja konsultatsioonimehhanisme, ühist teaduspõhist lähenemisviisi ja tagatisi, et Ühendkuningriik panustab ka edaspidi kalavarusid käsitlevate andmete kogumisse ja kalavarude teaduslikku hindamisse, mis on aluseks tulevastele otsustele kalavarude ühise majandamise kohta kõigis ühistes merepiirkondades; nõuab tungivalt, et mõlemad pooled jätkaksid aktiivset ja lojaalset koostööd kalanduskontrolli alal ning võitluses ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügi vastu;
13. võtab teadmiseks Ühendkuningriigi kavatsuse pidada Norraga läbirääkimisi eraldi kalandusalase raamlepingu sõlmimiseks; tuletab meelde, et Norra on Euroopa Majanduspiirkonna (EMP) ja Euroopa Vabakaubanduse Assotsiatsiooni (EFTA) liige, millega kaasnevad kalandussektori ja toodetega seotud õigused ja kohustused muu hulgas ka seoses pääsemisega ELi turule;
14. peab rahvusvahelise õiguse järgimiseks äärmiselt oluliseks lisada lepingusse viide rannikuäärsete riikide raames tehtava koostöö kohustusele, mis on oluline kalavarude majandamise meetmete ja ühiste kalavarude jätkusuutlikkuse tagamiseks;
15. on veendunud, et ELi ja Ühendkuningriigi tulevaste suhete üldise juhtimise raames tuleks kalanduskokkuleppe sätteid toetada vaidluste lahendamise mehhanismidega ja lisada parandusmeetmed;
16. kutsub uuesti üles tegema jõupingutusi kalanduskokkuleppe sõlmimiseks 1. juuliks 2020; märgib kahetsusega, et koroonaviiruse kriis ehk COVID-19 puhang on häirinud Ühendkuningriigi ja ELi vaheliste läbirääkimiste tavapärast kulgu; kutsub seetõttu osapooli üles olema paindlikud ja sektorile kindluse tagamiseks otsustama võimalikult kiiresti pikendada üleminekuperioodi kooskõlas väljaastumislepingu artikliga 132;
17. on seisukohal, et kui lepitakse kokku üleminekuperioodi pikendamises, tuleks sellest lähtuvalt kalandussektorile õiguskindluse tagamiseks pikendada lubatud kogupüügi ja kvootide praeguse jaotuse kehtivust;
18. nõuab siiski tungivalt, et komisjon ja liikmesriigid oleksid valmis igaks stsenaariumiks – nii üleminekuperioodi pikendamiseks kui ka kokkuleppeta stsenaariumiks – ning töötaksid välja vajalikud meetmed sektori toetamiseks ning kummagi stsenaariumi jaoks asjakohased õigusraamistikud;
19. kutsub lõpuks läbirääkimisosalisi üles tegema kõik endast oleneva, et leppida võimalikult kiiresti kokku Ühendkuningriigi ja ELi vahelise lepingu kalandusalastes sätetes, et neid saaks õigeaegselt kasutada kalapüügivõimaluste kindlaksmääramiseks esimesel aastal pärast üleminekuperioodi.
TEAVE VASTUVÕTMISE KOHTA NÕUANDVAS KOMISJONIS
Vastuvõtmise kuupäev |
25.5.2020 |
|
|
|
Lõpphääletuse tulemus |
+: –: 0: |
24 1 1 |
||
Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed |
Clara Aguilera, Pietro Bartolo, François-Xavier Bellamy, Izaskun Bilbao Barandica, Isabel Carvalhais, Rosanna Conte, Rosa D’Amato, Fredrick Federley, Giuseppe Ferrandino, João Ferreira, Søren Gade, Francisco Guerreiro, Anja Hazekamp, Niclas Herbst, France Jamet, Pierre Karleskind, Predrag Fred Matić, Francisco José Millán Mon, Cláudia Monteiro de Aguiar, Grace O’Sullivan, Manuel Pizarro, Caroline Roose, Bert-Jan Ruissen, Annie Schreijer-Pierik, Ruža Tomašić, Peter van Dalen, Theodoros Zagorakis |
|||
Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliikmed |
Catherine Chabaud, Gabriel Mato, Elżbieta Rafalska |
|||
NIMELINE LÕPPHÄÄLETUS NÕUANDVAS KOMISJONIS
24 |
+ |
ECR |
Bert-Jan Ruissen, Ruža Tomašić |
ID |
Rosanna Conte, France Jamet |
PPE |
François-Xavier Bellamy, Niclas Herbst, Francisco José Millán Mon, Cláudia Monteiro de Aguiar, Annie Schreijer-Pierik, Peter van Dalen, Theodoros Zagorakis |
Renew |
Izaskun Bilbao Barandica, Fredrick Federley, Søren Gade, Pierre Karleskind |
S&D |
Clara Aguilera, Pietro Bartolo, Isabel Carvalhais, Giuseppe Ferrandino, Predrag Fred Matić, Manuel Pizarro |
Verts/ALE |
Francisco Guerreiro, Grace O'Sullivan, Caroline Roose |
1 |
– |
GUE/NGL |
Anja Hazekamp |
1 |
0 |
GUE/NGL |
João Ferreira |
Kasutatud tähised:
+ : poolt
– : vastu
0 : erapooletu
KODANIKUVABADUSTE, JUSTIITS- JA SISEASJADE KOMISJONI ARVAMUS (26.5.2020)
väliskomisjonile
soovituste kohta läbirääkimisteks uue partnerluse üle Suurbritannia ja Põhja-Iiri Ühendkuningriigiga
Arvamuse koostaja: Loránt Vincze
ETTEPANEKUD
Kodanikuvabaduste, justiits- ja siseasjade komisjon palub vastutavatel väliskomisjonil ning rahvusvahelise kaubanduse komisjonil lisada oma resolutsiooni ettepanekusse järgmised ettepanekud:
A. Kavandatud lepingu sisu, põhiväärtused ja juhtimine
1. väljendab heameelt Euroopa Komisjoni poolt 18. märtsil 2020 avaldatud ELi ja Ühendkuningriigi uut partnerlust käsitleva lepingu eelnõu teksti üle, millega tehakse ettepanek sõlmida laiaulatuslik kõiki koostöövaldkondi hõlmav leping ja üldine institutsiooniline raamistik; kordab oma seisukohta, et lõplikul lepingul peaks olema ühtne ja järjekindel haldamisraamistik, mis peaks hõlmama hästi toimivat jõustamismehhanismi ja töökindlat vaidluste lahendamise mehhanismi, kuna nii saab hoida ära arvukate kahepoolsete lepingute sõlmimise;
2. rõhutab, et kavandatav partnerlus peab põhinema jagatud väärtustel, demokraatia ja õigusriigi põhimõtetel ning inimõiguste austamisel, mis peaksid olema väljendatud siduvates poliitilistes sätetes, ja ka vastastikusel usaldusel; rõhutab, et kuna ELile jääb siduvaks Euroopa Liidu põhiõiguste harta, peab tulevasi suhteid käsitlev leping hõlmama Ühendkuningriigi jätkuvat kohustust järgida Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni raamistikku;
3. väljendab heameelt lepingu eelnõu teksti sätete üle, mis käsitlevad ELi õiguskorra autonoomia säilitamist ning Euroopa Liidu Kohtu kui ELi õiguse tõlgendamise lõpliku institutsiooni rolli; rõhutab, et sellise rolliga nõustumine on tulevaseks koostööks vajalik tingimus;
B. Läbirääkimiste kulg
4. tunneb muret läbirääkimiste edenemise pärast, sealhulgas kahe kavandatud läbirääkimisvooru tühistamise pärast COVID‑19 isolatsiooniperioodil, samuti seoses läbirääkimiste taasalustamisega alates 20. aprillist; märgib, et vastavalt Euroopa Komisjoni ELi-Ühendkuningriigi suhete rakkerühmalt saadud teabele ei ole tehtud olulisi edusamme, vaatamata läbirääkimiste teises voorus toimunud esmasele arvamuste vahetusele seoses julgeoleku, õiguskaitse, õigusalase koostööga kriminaalasjades, andmekaitse ja kodanike õigustega, samuti rände ja varjupaigaküsimustega; tuletab meelde, et väljaastumislepingu artikli 132 kohaselt võib üleminekuperioodi pikendada ühiskomitee ühe otsusega, mis tehakse enne 1. juulit 2020; võtab arvesse, et Ühendkuningriigi valitsus rõhutas läbirääkimiste teises voorus oma kavatsust mitte taotleda üleminekuperioodi pikendamist; tunneb tõsist muret, kas aasta lõpuks on võimalik läbirääkimised kõigis olulistes küsimustes lõpule viia, arvestades eelkõige praegust COVID‑19 pandeemiat ja seniseid aeglasi edusamme; kutsub läbirääkimispartnereid üles tegema kõik selleks, et saavutada üheaegselt edusamme läbirääkimiste kõigis valdkondades, sealhulgas kõige keerukamates valdkondades, ning võtma vastu kõikehõlmava läbirääkimisstrateegia;
C. Kodanike õigused ja liikuvusalased korraldused
5. võtab teadmiseks väljaastumislepingu alusel loodud ELi-Ühendkuningriigi ühiskomitees toimuvad arutelud ja kodanike õiguste erikomitee eeloleva koosoleku; kutsub sellega seoses ühiskomitee kaaseesistujaid üles kaasama aktiivselt kodanikke ja kodanikuühiskonna organisatsioone; nõuab, et Euroopa Parlamenti teavitataks täielikult kõigist ühiskomitees peetud aruteludest ja tehtud otsustest; tunneb muret, et Ühendkuningriigis elavate ELi kodanike püsielanikuks registreerimise programmi viimaste statistiliste andmete kohaselt[39], mille Ühendkuningriigi siseministeerium avaldas 21. mail 2020, oli 30. aprilli 2020. aasta seisuga menetletud 3 220 100 taotlust, mille puhul anti püsielaniku staatus ainult 58 %-le taotlejatest ja 41 %-le anti esialgne püsielaniku staatus; kordab oma üleskutset[40] seoses elaniku staatuse kavadega nii Ühendkuningriigis kui ka liikmesriikides, et need kavad peavad olema mittediskrimineerivad, kasutajasõbralikud ja läbipaistvad, samuti tasuta, et neil peab olema deklaratiivne olemus ning nende rakendamisel tuleb anda staatust tõendav füüsiline dokument; tuletab meelde, et esialgse püsielaniku staatusega ELi kodanikke tuleks väljaastumislepingu alusel kohelda Ühendkuningriigi kodanikega võrselt, pidades seejuures silmas ka hüvitiste, sealhulgas tervishoiusüsteemi kättesaadavust; kutsub ühiskomiteed ja Euroopa Komisjoni üles jälgima sellekohast asjade arengut; märgib, et vähe edusamme on tehtud seoses parlamendi üleskutsega tegeleda Ühendkuningriigis elavate ELi kodanike püsielanikuks registreerimise programmi küsimustega, eelkõige mis puudutab taotluse esitamise võimaluse kättesaadavust, järelevalveasutuse sõltumatust ja ELi kodanikele tähtajast mittekinnipidamisel tekkivaid võimalikke tagajärgi, samuti Ühendkuningriigis elavate ELi kodanike püsielanikuks registreerimise programmi kohaldatavust nende Põhja-Iirimaal elavate EL 27 kodanike jaoks, kes ei ole taotlenud Ühendkuningriigi kodakondsust suure reede kokkuleppe tingimustel ning seoses vajadusega täielikult austada suure reede kokkulepet ja kõiki selle osi, nagu on sätestatud väljaastumislepingus; nõuab, et Ühendkuningriigi ametivõimud tagaksid, et Põhja-Iirimaa kodanike õigusi ei vähendata; rõhutab, et nende probleemidega tuleb täies mahus tegeleda ja neid üleminekuperioodi lõpus hinnata tulevase lepingu eeltingimusena; võtab teadmiseks Ühendkuningriigi tõstatatud mureküsimused, mis puudutavad väljaastumislepingu rakendamist teatavates liikmesriikides, pidades silmas kodanike õigusi, eelkõige elanike staatuse kavade läbipaistvust ja kasutajasõbralikkust ning haavatavate inimeste toetamist; tunneb heameelt selle üle, et komisjon andis välja suunised, et toetada liikmesriikide ametiasutusi väljaastumislepingu nõuetekohasel rakendamisel kodanike õigusi käsitleva teise osa küsimustes; kutsub komisjoni sellega seoses üles jälgima tähelepanelikult nõuete täitmist liikmesriikides;
6. kutsub läbirääkimispooli üles täielikult austama ja rakendama väljaastumislepinguga nii ELi kui ka Ühendkuningriigi kodanikele ja nende perekondadele tagatud kodanikuõigusi; nõuab, et läbirääkimispooled püüaksid tulevases lepingus tagada ulatuslikud liikuvusõigused; peab kahetsusväärseks, et Ühendkuningriik on seni üles näidanud vähest tahet seoses kodanike liikuvusega, millest Ühendkuningriik ja tema kodanikud on varasemalt kasu saanud; rõhutab, et kõik tulevased liikuvuskorraldused, sealhulgas viisavaba reisimine lühiajaliseks viibimiseks, peaksid põhinema liikmesriikide vahelisel mittediskrimineerimisel ja täielikul vastastikkusel; on üldisemalt seisukohal, et kodanike õiguste konkreetsemaks muutmine õiguslikult siduvate sätete kaudu peab olema ELi ja Ühendkuningriigi vahelise tulevase rahvusvahelise lepingu teksti alustala ja lahutamatu osa; rõhutab, et see peab hõlmama ka piiriüleste töötajate olukorda, kellele tuleks tagada liikumisvabadus, mis põhineb mittediskrimineerimisel ja vastastikkusel; juhib sellega seoses tähelepanu Gibraltari olukorrale, kus tuleb kaitsta elanike õigusi ning eelkõige nende töötajate õigusi, kes käivad kummaltki poolt üle piiri, arvestades Hispaania ja Ühendkuningriigi erimeelsust selle territooriumi suveräänsuse küsimuses; rõhutab sellega seoses ÜRO Peaassamblee asjakohaseid resolutsioone ja otsuseid, mille parlament ja Euroopa Ülemkogu on heaks kiitnud; on seisukohal, et teadusuuringute, õppimise, koolituse, vabatahtliku teenistuse, õpilasvahetuse programmides või haridusprojektides osalemise, lapsehoidjana töötamise ja Euroopa solidaarsuskorpuse vabatahtlikus teenistuses osalemise eesmärgil riiki sisenemise ja seal viibimise tingimused peaksid olema tulevase lepingu osa, mida ei tohiks jätta riigi tasandi õigusaktidega reguleeritavaks, ühtlasi rõhutab koordineeritud lähenemisviisi vajadust liidu ja selle liikmesriikide poolt; rõhutab, et sellega seoses tuleb täielikult tagada kõigi ELi liikmesriikide kodanike võrdne kohtlemine; tuletab meelde, et COVID‑19 kriis on näidanud, mil määral Ühendkuningriigi elutähtsad sektorid, nagu rahvatervishoid või põllumajandus, sõltuvad ELi töötajatest, sealhulgas hooajalisest tööjõust;
D. Andmekaitse
7. rõhutab andmekaitse tähtsust, kuna see on nii põhiõigus kui ka digitaalmajanduse oluline eeldus; tuletab meelde oma seisukohta,[41] et vastavalt Euroopa Liidu Kohtu praktikale[42] peab komisjon selleks, et „kuulutada Ühendkuningriigi andmekaitseraamistik piisavaks, tõendama, et Ühendkuningriigi pakutava kaitse tase on ELi õigusraamistikus tagatuga „sisuliselt samaväärne“, sealhulgas andmete edastamisel kolmandatesse riikidesse“;
8. tuletab meelde, et Ühendkuningriigi andmekaitseseaduses on sätestatud andmekaitsepõhimõtetest ja andmesubjektide õigustest tehtav üldine ja laiaulatuslik erand, mida kasutatakse isikuandmete töötlemiseks sisserändega seotud eesmärkidel; tunneb muret, et kui muude kui Ühendkuningriigi kodanike andmeid töödeldakse selle erandi alusel, ei kaitsta neid samal viisil kui Ühendkuningriigi kodanike andmeid; on seisukohal, et see erand oleks vastuolus isikuandmete kaitse üldmäärusega; on lisaks seisukohal, et elektroonilise telekommunikatsiooni andmete säilitamist käsitlev Ühendkuningriigi õigusraamistik ei vasta liidu sellekohase õigustiku tingimustele, nagu seda on tõlgendanud Euroopa Liidu Kohus[43], ega vasta seega praegu ka piisavuse tingimustele; on sügavalt mures Ühendkuningriigi peaministri 3. veebruari 2020. aasta kirjaliku avalduse pärast Ühendkuningriigi ja ELi suhete kohta[44], milles teatati, et Ühendkuningriik kavatseb sellistes valdkondades nagu andmekaitse töötada välja eraldiseisva ja sõltumatu poliitika;
9. rõhutab, et nõukogu 25. veebruaril vastu võetud läbirääkimisjuhistes[45] on selgelt märgitud, et tulevane partnerlus „peaks tuginema kohustusele austada põhiõigusi, kaasa arvatud isikuandmete piisavat kaitset, mis on kavandatava koostöö üks vajalikke tingimusi“ ja selle raames tuleks „näha ette õiguskaitsealase koostöö ja kriminaalasjades tehtava õigusalase koostöö automaatne lõpetamine, kui Ühendkuningriik peaks denonsseerima Euroopa inimõiguste konventsiooni“ ja „tuleks ette näha koostöö automaatne peatamine, kui Ühendkuningriik peaks konventsiooni jõustavad siseriiklikud õigusnormid kehtetuks tunnistama“, samas aga rõhutatakse, et „julgeolekupartnerlusega kavandatud õiguskaitse ja õigusalase koostöö eesmärkide tase sõltub Ühendkuningriigis pakutava isikuandmete kaitse tasemest“ (punkt 118);
10. kordab, et eespool nimetatud läbirääkimisjuhistes on lisaks sätestatud, et „julgeolekupartnerlusega tuleks ette näha tihe õiguskaitsekoostöö ja õigusalane koostöö seoses kuritegude ennetamise, uurimise, avastamise ja isikute vastutusele võtmisega nende eest, võttes arvesse, et Ühendkuningriigist saab Schengeni alasse mittekuuluv kolmas riik, mis ei taga isikute vaba liikumist“ (punkt 117);
11. tunneb muret selle pärast, et tulevase partnerluslepingu üle peetavate läbirääkimiste esimeses voorus (2.–5. märts 2020) märkis Ühendkuningriik, et mis puudutab õigusalast ja politseikoostööd kriminaalasjades, ei kavatse Ühendkuningriik võtta kohustust tagada Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni täitmine ega kavatse ka aktsepteerida Euroopa Liidu Kohtu pädevust; peab taunitavaks, et viimati nimetatud seisukohale on läbirääkimiste teises voorus kindlaks jäädud; on seisukohal, et kui Ühendkuningriik ei võta endale selget kohustust tagada Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni täitmine ega aktsepteeri Euroopa Liidu Kohtu rolli ainsa institutsioonina, kes on pädev tõlgendama ELi õigust, ei ole kokkulepe kriminaalasjades tehtava õigusalase ja politseikoostöö kohta võimalik; võtab teadmiseks ka ELi läbirääkija Michel Barnier’ poolt pärast teist läbirääkimiste vooru tehtud avaldused, milles märgitakse, et teises voorus keeldus Ühendkuningriik andmast kindlaid tagatisi põhiõiguste ja üksikisiku vabaduste kohta ning nõudis kehtivate standardite alandamist ja kokkulepitud andmekaitsemehhanismidest kõrvalekaldumist, mis tekitab meie tulevasele julgeolekupartnerlusele tõsiseid piiranguid[46];
12. peab vajalikuks pöörata erilist tähelepanu Ühendkuningriigi õigusraamistikule, millega reguleeritakse riiklikku julgeolekut ja isikuandmete töötlemist õiguskaitseasutuste poolt; tuletab meelde, et massijärelevalveprogrammid, mida Ühendkuningriik kasutab, ei vasta nõuetele, mis oleksid ELi õiguse kohaselt piisavad; pooldab seda valdkonda käsitleva Euroopa Liidu Kohtu praktika (nt Schremsi kohtuasi) ja Euroopa Inimõiguste Kohtu praktika arvessevõtmist;
13. kutsub komisjoni üles võtma eespool nimetatud aspekte arvesse Ühendkuningriigi õigusraamistiku piisavuse hindamisel isikuandmete kaitse taseme küsimuses ja tagama, et Ühendkuningriik lahendaks käesolevas resolutsioonis tõstatatud probleemid enne, kui komisjon võib Ühendkuningriigi andmekaitseõiguse kuulutada ELi õiguse kohaselt piisavaks, nii nagu seda on tõlgendanud Euroopa Liidu Kohus; palub komisjonil küsida nõu ka Euroopa Andmekaitsenõukogult ja Euroopa Andmekaitseinspektorilt ning anda neile kogu asjakohase teabe ja sobivad tähtajad selle ülesande täitmiseks; rõhutab, et piisavust puudutav otsus ei ole küsimus, mille üle Ühendkuningriik ja EL võiksid läbirääkimisi pidada, sest see puudutab põhiõiguse kaitset, mida tunnistatakse Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsioonis, põhiõiguste hartas ja ELi aluslepingutes;
E. Julgeolek, õiguskaitsekoostöö ja õigusalane koostöö kriminaalasjades
14. peab kahetsusväärseks, et läbirääkimistel julgeoleku, õiguskaitsekoostöö ja kriminaalasjades tehtava õigusalase koostöö valdkonnas ei saavutatud aprillis toimunud teises voorus märkimisväärset edu; kordab, et selles valdkonnas tuleks läbirääkimiste järgmises voorus saavutada konkreetseid tulemusi, et laiaulatusliku ja tõhusa koostöö osas kokkuleppele jõuda;
15. kordab oma üleskutset, et geograafilise läheduse ning ELi ja Ühendkuningriigi ees seisvate ühiste ohtude tõttu peaksid läbirääkimispooled püüdma säilitada hästitoimiva ja vastastikuse õiguskaitsekoostöö korra, mis oleks nende kodanike julgeoleku seisukohast tõhus ja vastastikku kasulik, võttes arvesse asjaolu, et Ühendkuningriik on nüüd kolmas riik ning seetõttu ei saa tal olla samu õigusi ja võimalusi kui liikmesriigil; rõhutab asjaolu, et eraldiseisvad lepingud õõnestaksid õiguskaitsekoostöö ja kriminaalasjades tehtava õigusalase koostöö valdkonnas õiguslikku järjepidevust; nõuab, et komisjon peaks kinni oma läbirääkimisjuhistest ja püüaks läbirääkimistel üheainsa laiaulatusliku lepingu poole;
16. on kindlalt vastu Ühendkuningriigi soovile saada otsejuurdepääsu ELi justiits- ja siseasjade valdkonna infosüsteemidele ning säilitada justiits- ja siseasjade ametites liikmesriikide staatusele lähedane seisund; rõhutab sellega seoses veel kord, et Ühendkuningriigil kui Schengeni alasse mittekuuluval kolmandal riigil ei saa olla otsest juurdepääsu ELi infosüsteemide andmetele ning Ühendkuningriik ei saa osaleda vabadusel, turvalisusel ja õigusel rajaneval alal tegutsevate ELi ametite juhtimisstruktuurides; hoiatab, et igasugusel teabe, sealhulgas isikuandmete jagamisel Ühendkuningriigiga tuleks kohaldada rangeid kaitsemeetmeid, auditi- ja järelevalvetingimusi, sealhulgas ELi õiguses sätestatuga samaväärset isikuandmete kaitse taset;
17. tuletab meelde, et Schengeni infosüsteem (SIS) loodi kompenseeriva vahendina Schengeni alal piirikontrollide kaotamise korvamiseks; juhib tähelepanu sellele, et Schengeni infosüsteemi käsitlevates õigusaktides keelatakse selgesõnaliselt kolmandate riikide juurdepääs süsteemile; rõhutab, et Ühendkuningriigil kui kolmandal riigil ei saa olla juurdepääsu Schengeni infosüsteemile; tuletab meelde, et Ühendkuningriik hakkas 2015. aastal rakendama Schengeni õigustiku teatavaid Schengeni infosüsteemiga seotud sätteid politseikoostöö valdkonnas[47] ning et tõsised rikkumised, mis Ühendkuningriigi puhul selle rakendamisel tuvastati, on ikka veel kõrvaldamata; tuletab meelde, et nõukogu esitas 5. märtsil soovitused, milles käsitletakse Ühendkuningriigile 2017. aastal antud hinnangus tuvastatud tõsiseid puudusi selles, kuidas Ühendkuningriik rakendab Schengeni õigustikku SISi valdkonnas, ning et Ühendkuningriigi vastusest nähtub, et tal pole erilist kavatsust neid soovitusi rakendada, mis on vastuolus ELi õigusega; on seisukohal, et tulevane õiguskaitse- ja õigusalane koostöö peaks põhinema vastastikusel usaldusel; on seetõttu seisukohal, et ELi ja Ühendkuningriigi tulevase õiguskaitse- ja õigusalase koostöö korralduse tingimuseks peaks enne mis tahes kokkuleppe sõlmimist olema SIS-süsteemi kasutamisega seotud rikkumiste ning ka väidetavalt 75 000 süüdimõistva otsuse teistele liikmesriikidele edastamata jätmise täielik heastamine vastavalt nõukogu raamotsusele 2009/315/JSK[48]; rõhutab, et sellises koostöös saab kokku leppida üksnes juhul, kui kehtestatakse usaldusväärsed andmekaitsealased nõuded ja pannakse paika tugevad täitmise tagamise mehhanismid;
18. juhib tähelepanu sellele, et DNA-andmete automaatset vahetust Ühendkuningriigiga Prümi raamistiku alusel alustati alles 2019. aastal ning et nõukogu valmistub vastu võtma otsust rakendusotsuse vastuvõtmiseks, mis võimaldaks Ühendkuningriigil osaleda sõrmejälgede andmete automatiseeritud andmevahetuses; märgib sellega seoses, et parlament otsustas 13. mail 2020. aastal toimunud endise kolmanda samba õigusakte käsitleva erikonsultatsioonimenetluse käigus, et lükkab nõukogu otsuse eelnõu tagasi probleemide tõttu, mis puudutasid sõrmejäljeandmete vahetuse täielikku vastastikkust, andmekaitsetagatisi ja väga lühikest otsuse kohaldamise aega; kutsub nõukogu üles parlamendi esitatud tagasilükkamise argumente hoolikalt kaaluma; tuletab läbirääkijatele meelde, et juhul kui automatiseeritud andmevahetust lubavad nõukogu otsused vastu võetakse, aeguvad need üleminekuperioodi lõpus; rõhutab, et tulevaste suhete jaoks on väga oluline õigeaegselt kokku leppida uus kord, arvestades teabevahetuse tähtsust võitluses raske ja organiseeritud piiriülese kuritegevuse ja terrorismi vastu; on seisukohal, et üleminekuperioodil kohaldatavad reeglid ei tohiks ette määrata tulevasi suhteid; usub, et kokkulepe peaks põhinema täieliku vastastikkuse põhimõttel;
19. tunneb muret, et Ühendkuningriigi läbirääkimisvolitused on liiga tagasihoidlikud kriminaalasjades tehtava õigusalase koostöö olulistes valdkondades, nagu rahapesu ja terrorismi rahastamise vastast võitlust käsitlevad nõuded; väidab, et võrdsed tingimused rahapesuvastase võitluse valdkonnas on lõpliku lepingu puhul väga olulised; usub, et läbirääkimispooltel on võimalik jõuda lahenduseni, mis tagaks ambitsioonikama koostöö võrreldes väljaandmist käsitleva Euroopa Nõukogu konventsioonile rajatud koostööga;
F. Ränne, varjupaigaküsimused ja piirihaldus
20. rõhutab vajadust leppida kokku rännet puudutava koostöö tingimustes seoses isikutega, kes ei ole kahe läbirääkimispoole kodanikud, austades põhiõigusi, säilitades inimväärikust ning tunnistades kõige vähem kaitstud isikute kaitsmise vajadust; kordab oma üleskutset, et see koostöö peaks hõlmama vähemalt korda, mis suurendab turvalisi ja seaduslikke võimalusi rahvusvahelise kaitse saamiseks, sealhulgas perekondade taasühinemise kaudu;
21. rõhutab läbirääkimispoolte tiheda koostöö vajadust inimkaubanduse vastu võitlemise eesmärgil, mis oleks kooskõlas rahvusvahelise õigusega ning jääks kehtima Ühendkuningriigi ja ELi vahelisel piiril; kutsub läbirääkimispooli üles selgitama, milline võiks olla Europoli ning Euroopa piiri- ja rannikuvalve roll sellise koostöö võimaldamisel;
22. võtab teadmiseks komisjoni avalduse varjupaiga kohta (nõukogu otsuse (millega antakse luba alustada läbirääkimisi) D lisa), mille kohaselt komisjon kaalub – juhul kui Ühendkuningriik seda soovib ja kui see on ELi huvides – Ühendkuningriigiga dialoogi pidamist varjupaigaalase koostöö üle, olles eelnevalt küsinud nõu alaliste esindajate komiteelt; leiab, et Ühendkuningriik ei saa valida, milliseid elemente ELi varjupaiga- ja rändeõigustikust endale alles jätta;
23. rõhutab veelkord, et vaja on võtta vastu perekonna taasühinemist käsitlev kava, mis peaks jõustuma pärast üleminekuperioodi, et vältida humanitaarmõjudega seotud lünki ja austada varjupaigataotlejate õigust perekonnaelule kooskõlas Euroopa inimõiguste konventsiooni artikliga 8, mis jääb kehtima nii Ühendkuningriigis kui ka ELis;
24. tuletab selle kavaga seoses ja ka üldisemas mõttes läbirääkimispooltele meelde nii EL 27 kui ka Ühendkuningriigi kohustust kaitsta oma territooriumil kõiki lapsi, sealhulgas saatjata alaealisi, sõltumata nende staatusest, sugulusest või peresidemetest, ning tagada kõigile lastele kaitse-, perekonnaelu- ja heaoluõiguse kasutamine, võttes arvesse nende parimaid huve, kooskõlas ÜRO 1989. aasta lapse õiguste konventsiooniga; võtab teadmiseks Ühendkuningriigi kohustuse pidada läbirääkimisi perekonna taasühinemise kava kohta varjupaika taotlevate alaealiste puhul; kutsub liikmesriike üles pärast Ühendkuningriigi poolsete konkreetsete ettepanekute esitamist andma komisjonile volituse varjupaigataotlejate perekonna taasühinemise kava üle läbirääkimiste pidamiseks;
25. rõhutab ELi kooskõlastatud hoiaku olulisust kõigis neis küsimustes, sest Ühendkuningriigi ja üksikute liikmesriikide vahelistel kahepoolsetel kokkulepetel, mis puudutavad küsimusi, nagu perekonna taasühinemine varjupaigataotlejate või põgenike puhul, ümberpaigutamise või tagasivõtmise kord, võivad olla negatiivsed tagajärjed ELi varjupaiga- ja rändepoliitika sidususele; kutsub mõlemaid läbirääkimispooli üles püüdlema tasakaalustatud ja konstruktiivse lähenemisviisi poole kõigis nendes küsimustes, sealhulgas seoses kolmandate riikide kodanike seaduslike võimaluste ja tagasivõtulepingutega, seades prioriteediks vajaduse pakkuda abivajajatele rahvusvahelist kaitset ja pöörata erilist tähelepanu kõige vähem kaitstud inimestele, kuna mõlemad pooled on kohustunud sellist lähenemisviisi järgima;
G. Koostöö justiits- ja siseküsimustega tegelevate ametitega
26. kordab oma üleskutset täpsustada tulevast praktilist koostööd Ühendkuningriigi ametiasutuste ja ELi ametite vahel justiits- ja siseküsimuste valdkonnas, võttes arvesse Ühendkuningriigi kui Schengeni alasse mittekuuluva kolmanda riigi ning terrorismi ja organiseeritud kuritegevuse vastases võitluses tegutseva olulise partneri staatust; soovitab läbirääkimispartneritel saavutada õiguskaitse ja kriminaalõiguse valdkonnas tihe strateegiline ja operatiivkoostöö, järgides samas sellise koostöö tehnilisi ja õiguslikke piire.
TEAVE VASTUVÕTMISE KOHTA NÕUANDVAS KOMISJONIS
Vastuvõtmise kuupäev |
25.5.2020 |
|
|
|
Lõpphääletuse tulemus |
+: –: 0: |
52 8 7 |
||
Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed |
Magdalena Adamowicz, Malik Azmani, Katarina Barley, Pietro Bartolo, Nicolas Bay, Vladimír Bilčík, Vasile Blaga, Ioan-Rareş Bogdan, Patrick Breyer, Saskia Bricmont, Joachim Stanisław Brudziński, Jorge Buxadé Villalba, Damien Carême, Caterina Chinnici, Clare Daly, Marcel de Graaff, Lena Düpont, Cornelia Ernst, Laura Ferrara, Nicolaus Fest, Jean-Paul Garraud, Sylvie Guillaume, Andrzej Halicki, Balázs Hidvéghi, Evin Incir, Sophia in ‘t Veld, Lívia Járóka, Marina Kaljurand, Assita Kanko, Fabienne Keller, Peter Kofod, Moritz Körner, Alice Kuhnke, Jeroen Lenaers, Juan Fernando López Aguilar, Lukas Mandl, Nuno Melo, Nadine Morano, Javier Moreno Sánchez, Nicola Procaccini, Emil Radev, Paulo Rangel, Terry Reintke, Diana Riba i Giner, Ralf Seekatz, Birgit Sippel, Martin Sonneborn, Sylwia Spurek, Tineke Strik, Ramona Strugariu, Annalisa Tardino, Dragoş Tudorache, Milan Uhrík, Tom Vandendriessche, Bettina Vollath, Jadwiga Wiśniewska, Elena Yoncheva, Javier Zarzalejos |
|||
Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliikmed |
Malin Björk, Ondřej Kovařík, Nathalie Loiseau, Jan-Christoph Oetjen, Sira Rego, Domènec Ruiz Devesa, Isabel Santos, Loránt Vincze, Isabel Wiseler-Lima |
|||
NIMELINE LÕPPHÄÄLETUS NÕUANDVAS KOMISJONIS
52 |
+ |
PPE |
Magdalena Adamowicz, Vladimír Bilčík, Vasile Blaga, Ioan-Rareş Bogdan, Lena Düpont, Andrzej Halicki, Lívia Járóka, Jeroen Lenaers, Lukas Mandl, Nuno Melo, Emil Radev, Paulo Rangel, Ralf Seekatz, Loránt Vincze, Isabel Wiseler-Lima, Javier Zarzalejos |
S&D |
Katarina Barley, Pietro Bartolo, Caterina Chinnici, Sylvie Guillaume, Evin Incir, Marina Kaljurand, Juan Fernando López Aguilar, Javier Moreno Sánchez, Domènec Ruiz Devesa, Isabel Santos, Birgit Sippel, Sylwia Spurek, Bettina Vollath, Elena Yoncheva |
RENEW |
Malik Azmani, Sophie In’t Veld, Fabienne Keller, Moritz Körner, Ondřej Kovařík, Nathalie Loiseau, Jan-Christophe Oetjen, Ramona Strugariu, Ioan-Dragos Tudorache |
VERTS/ALE |
Patrick Breyer, Saskia Bricmont, Damien Carême, Alice Kuhnke, Terry Reintke, Diana Riba I Giner, Tineke Strik |
GUE/NGL |
Malin Björk, Clare Daly, Cornelia Ernst, Sira Rego |
NI |
Laura Ferrara, Martin Sonneborn |
8 |
– |
ID |
Nicolas Bay, Marcel De Graaff, Nicolaus Fest, Jean- Paul Garraud, Peter Kofod, Annalisa Tardino, Tom Vandendriessche |
NI |
Milan Uhrík |
7 |
0 |
PPE |
Balázs Hidvéghi, Nadine Morano |
ECR |
Joachim Stanisław Brudziński, Jorge Buxadé Villalba, Assita Kanko, Nicola Procaccini, Jadwiga Wiśniewska |
Kasutatud tähised:
+ : poolt
– : vastu
0 : erapooletu
PÕHISEADUSKOMISJONI ARVAMUS (27.5.2020)
väliskomisjonile
soovituste kohta läbirääkimisteks uue partnerluse üle Suurbritannia ja Põhja-Iiri Ühendkuningriigiga
Arvamuse koostaja: Danuta Maria Hübner
ETTEPANEKUD
Põhiseaduskomisjon palub vastutavatel väliskomisjonil ja rahvusvahelise kaubanduse komisjonil lisada oma resolutsiooni ettepanekusse järgmised ettepanekud:
Väljaastumislepingu rakendamine
1. tuletab meelde oma 15. jaanuari 2020. aasta resolutsiooni kodanike õigusi käsitlevate väljaastumislepingu sätete rakendamise ja järelevalve kohta[49], korrates, et väljaastumislepingu täielik rakendamine jääb peamiseks prioriteediks; rõhutab, et väljaastumislepingu, sealhulgas Iirimaa ja Põhja-Iirimaa protokolli täielik rakendamine on oluline eeltingimus ja põhielement, et tagada ELi ja Ühendkuningriigi edukaks tulevaseks partnerluseks vajalik usaldus; väljendab sellega seoses muret, et vaatamata Ühendkuningriigi valitsuse väljendatud lubadusele kaitsta suure reede kokkulepet ja täita oma kohustusi, mis tulenevad Iirimaad ja Põhja-Iirimaad ning väljaastumislepingust tulenevaid kodanike õigusi käsitlevast protokollist, viitavad üldsusele tehtavad avaldused poliitilise tahte puudumisele täita täielikult väljaastumislepingust tulenevaid juriidilisi kohustusi, näiteks seoses kaupade kontrolliga Iiri merel;
2. tuletab meelde, et aluslepingute järgimine on iga õiguskorra ja eelkõige rahvusvahelise õiguskorra aluspõhimõte; rõhutab, et Euroopa Liidu ja Ühendkuningriigi vaheliste suhete stabiilsus ja usalduslikkus sõltuvad sellest, kas mõlemad pooled järgivad põhimõtet, et väljaastumisleping ning ELi ja Ühendkuningriigi poliitiline deklaratsioon on neile siduvad ja neid tuleb rakendada heas usus, et hoida ära häired ning tagada kodanikele ja majandussubjektidele õiguskindlus;
3. väljendab muret selle pärast, kuidas kohaldatakse Ühendkuningriigis elavate ELi kodanike püsielanikuks registreerimise programmi; märgib sellega seoses, et Ühendkuningriigi siseministeeriumi viimaste, 2020. aasta veebruari kohta esitatud statistiliste andmete kohaselt, mis avaldati 19. märtsil 2020, oli 29. veebruari 2020. aasta seisuga esitatud kokku üle 3,3 miljoni taotluse (3 343 700) ning juba menetletud taotluste põhjal anti 58 %-le taotlejatest püsielaniku staatus ja 41 %-le esialgne püsielaniku staatus;
4. leiab, et esialgse püsielaniku staatuse saanute arv on püsielaniku staatuse saanute arvuga võrreldes ebaproportsionaalselt suur; soovitab tungivalt, et Ühendkuningriigi siseministeerium ilmutaks paindlikkust, aktsepteerides taotlejate esitatud tõendeid selle kohta, et nad on riigis viibinud nõutavad viis aastat; väljendab muret ka selle pärast, et taotlejatele ei väljastata neile antud staatuse kohta ühtegi füüsilist tõendit; kutsub Euroopa Komisjoni üles kontrollima, kas haavatavatesse ja ebasoodsas olukorras olevatesse rühmadesse kuuluvate ELi kodanike õigusi on nende püsielanikuks registreerimise programmi staatuse osas järgitud; väljendab muret selle pärast, et esialgse püsielaniku staatusega kodanikel ei ole juurdepääsu hüvitistele, välja arvatud juhul, kui nad tõendavad ka oma elamisõigust; tuletab meelde, et ELi ja Ühendkuningriigi tulevaste suhete edu sõltub ka väljaastumislepingu nende sätete nõuetekohasest rakendamisest, mis käsitlevad ELi kodanike õigusi Ühendkuningriigis;
5. palub lepinguosalistel tagada Iirimaa ja Põhja-Iirimaa protokolli rakendamine; hoiatab, et väljaastumislepingu artikli 164 alusel loodud ELi-Ühendkuningriigi ühiskomiteed ei saa kasutada foorumina uute läbirääkimiste pidamiseks selle protokolli või väljaastumislepingu mõne muu osa tingimuste muutmiseks;
6. võtab teadmiseks, et 30. märtsil 2020 toimus ELi-Ühendkuningriigi ühiskomitee esimene koosolek, millel keskenduti väljaastumislepingu, eelkõige Iirimaa ja Põhja-Iirimaa protokolli ning kodanike õigusi käsitleva osa rakendamise hetkeseisule; rõhutab, et koosoleku järel märkis Euroopa Komisjon, et tuleb kiiresti esitada üksikasjalik ajakava ja hakata võtma vajalikke meetmeid, näiteks valmistada ette tolliprotseduuride kehtestamine Suurbritanniast Põhja-Iirimaale sisenevatele kaupadele ning tagada, et väljastpoolt ELi Põhja-Iirimaale sisenevatele kaupadele oleks võimalik läbi viia kõik vajalikud sanitaar- ja fütosanitaarkontrollid ning muud õigusnormidele vastavuse kontrollid;
7. tuletab meelde, et ELi-Ühendkuningriigi ühiskomitee peab tegema olulised otsused Iirimaad ja Põhja-Iirimaad käsitleva protokolli rakendamise kohta enne üleminekuperioodi lõppu; loodab, et esmatähtsaks seatakse väljaastumislepingus sätestatud kuue erikomisjoni tegevus väljaastumislepingu rakendamise põhivaldkondades, eelkõige Iirimaa ja Põhja-Iirimaa protokolli erikomisjoni tegevus; väljendab heameelt Iirimaa ja Põhja-Iirimaa protokolli erikomisjoni esimese kohtumise üle 30. aprillil 2020, mille järel Euroopa Komisjon märkis, et kohtumistele peavad kiiresti järgnema konkreetsed meetmed; loodab, et EL ja Ühendkuningriik suudavad jõuda kokkuleppele kõigis institutsioonilistes küsimustes, nagu Euroopa Komisjoni tehnilise büroo loomine Belfastis;
8. tuletab meelde, et väljaastumislepinguga nähakse ette ELi ja Ühendkuningriigi kodanike, sealhulgas nende pereliikmete vastastikune kaitse; nõuab, et nii ELi kui ka Ühendkuningriigi kodanikele antaks kogu vajalik teave nende õiguste ja menetluste kohta, mida tuleb järgida, et jätkata elamist ja töötamist oma elukohariigis ning reisida sinna ja sealt tagasi; kordab, et kodanike õigused peavad jääma absoluutseks prioriteediks, ning nõuab väljaastumislepingus tagatud kodanike õiguste säilitamist nii ELi kui ka Ühendkuningriigi kodanikele ja nende perekondadele; tuletab meelde oma kohustust jälgida väljaastumislepingu teise osa rakendamist Euroopa Liidu 27 liikmesriigis ning kordab, et ELi 27 liikmesriigis elavate Ühendkuningriigi kodanike õiguste kaitsmisel on väga oluline järjekindel ja vastutulelik lähenemisviis;
9. ootab, et Euroopa Parlamenti teavitataks täielikult ja viivitamata kõigist ühiskomitees peetud aruteludest ja tehtud otsustest; tuletab sellega seoses meelde kohustusi, mis tulenevad nõukogu 30. jaanuari 2020. aasta otsusest (EL) 2020/135 Suurbritannia ja Põhja-Iiri Ühendkuningriigi Euroopa Liidust ja Euroopa Aatomienergiaühendusest väljaastumise lepingu sõlmimise kohta[50], eelkõige selle artikli 2 lõikest 3, milles on sätestatud, et Euroopa Parlament peab saama täielikult kasutada oma institutsioonilisi õigusi kõigis ühiskomitee menetlustes;
10. rõhutab, et Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 218 lõike 10 kohaselt on Euroopa Parlamendil õigus saada põhjalikku teavet ELi sõlmitud rahvusvaheliste lepingute rakendamise kõigi etappide kohta, mis hõlmab ka väljaastumislepingut; tuletab sellega seoses meelde, et Euroopa Komisjoni president andis parlamendi 16. aprilli 2019. aasta täiskogu istungil lubaduse, et komisjon kaasab parlamendi ühiskomitee töösse ja võtab tema seisukohti tõsiselt arvesse ning et otsuseid ei tehta parlamendi seisukohta täielikult arvesse võtmata, mis on ka kodanikuühiskonna, ekspertide ja riikide parlamentidega peetud paljude avalike arutelude ja dialoogide tulemus;
11. kordab, et parlament jälgib tähelepanelikult väljaastumislepingu ning ELi ja Ühendkuningriigi poliitilise deklaratsiooni kõigi sätete rakendamist;
Läbirääkimised ELi ja Ühendkuningriigi uue partnerluse üle – institutsioonilised sätted ja juhtimine
12. väljendab heameelt ELi ja Ühendkuningriigi uut partnerlust käsitleva lepingu eelnõu teksti üle, mille komisjon 18. märtsil 2020. aastal avaldas (edaspidi „lepingu eelnõu tekst“), mis on üldjoontes kooskõlas komisjoni läbirääkimisvolituste ja Euroopa Parlamendi resolutsiooniga ja milles tehakse ettepanek sõlmida laiaulatuslik leping tiheda partnerluse kohta, üldine institutsiooniline raamistik ning jõulised, eeskirjadel põhinevad ja jõustatavad vaidluste lahendamise sätted, sealhulgas lepingu jätkuv haldamine ja järelevalve ning vaidluste lahendamise, jõustamise ja nõuete täitmise kord; leiab, et komisjoni soovitatud lähenemisviis selles lepingu eelnõu tekstis aitab hoida ära arvukate kahepoolsete lepingute sõlmimise, mis oleks keerukas ja poolik lahendus ning tooks vältimatult kaasa puudusi;
13. on seisukohal, et lepingu eelnõu tekstis nähakse ette töökindel, läbipaistev, sidus ja paindlik juhtimissüsteem, millega nähakse ette vaidluste lahendamise mehhanismid, mis tagavad tõhusad, kiiresti rakendatavad ja hoiatavad meetmed, mis vastavad täielikult kavandatava laiaulatusliku partnerluse pretsedenditule olemusele;
14. väljendab heameelt lepingu eelnõu teksti sätete üle, mille eesmärk on säilitada ELi õiguskorra autonoomia, sealhulgas Euroopa Liidu Kohtu kui ELi õiguse tõlgendamise lõpliku instantsi roll;
15. leiab, et kõik uusi suhteid reguleerivad kokkulepped ELi ja Ühendkuningriigi vahel peavad olema sidusad ning arvestama ühelt poolt lepinguosaliste geograafilist lähedust ja piiriülest koostööd ning teiselt poolt nende tihedat vastastikust majanduslikku seotust; ei pea sellega seoses lubatavaks, et nopitaks välja parimad palad erinevatest õigus- ja kaubandusraamistikest, mida kohaldatakse ELi ja muude kolmandate riikide vahelistes suhetes; tuletab lisaks meelde, et tuleb austada ühtse turu terviklikkust ning et ELi ja Ühendkuningriigi tulevase partnerluse ulatus ja sügavus sõltub võrdsete tingimuste tagamisest;
16. ei pea vastuvõetavaks olukorda, kus laiaulatuslik leping jääb sõlmimata ning selle asemel sõlmitakse mitu valdkondlikku lepingut, kuna selline dubleerimine soodustaks ebatõhusust lepingu tulevasel rakendamisel;
17. võtab teadmiseks Ühendkuningriigi valitsuse 27. veebruaril 2020 avaldatud dokumendi pealkirjaga „Tulevased suhted ELiga – Ühendkuningriigi lähenemisviis läbirääkimistele“; peab äärmiselt kahetsusväärseks, et Ühendkuningriigi valitsus keeldub avalikustamast oma õigusakte või isegi jagamast neid Euroopa Parlamendi ja Euroopa Ülemkoguga, mis kujutab endast tõsist läbipaistvuse puudumist; nõuab tungivalt, et Ühendkuningriigiga suhtlemise töörühm tagaks läbipaistvuse ja toetaks täielike läbirääkimisseisukohtade avaldamist, et Euroopa Parlament saaks partnerlusläbirääkimisi efektiivselt ja teadlikult jälgida; juhib tähelepanu sellele, et Ühendkuningriigi ettepanekud ei vasta väljaastumislepingust ja poliitilisest deklaratsioonist tulenevatele kohustustele; lükkab siiski tagasi Ühendkuningriigi valitsuse soovitatud killustatud lähenemisviisi, mis jätaks lepingu vaidluste lahendamise mehhanismist välja sellised sektorid nagu subsiidiumid, konkurentsipoliitika, kaubandus ja tööjõud, kaubandus ja keskkond ning maksustamine, tehes samas ettepaneku sõlmida eraldi lepingud konkreetsete juhtimismehhanismidega sellistes valdkondades nagu õiguskaitse ja kriminaalasjades tehtav õigusalane koostöö, tuumakoostöö, või poliitiliste vaidluste lahendamise mehhanismid valdkondades, mis on seotud andmevahetusega õiguskaitse eesmärgil ning õiguskaitseasutuste vahelise operatiivkoostööga;
18. tuletab meelde, et tulevase partnerluse saab sõlmida ainult juhul, kui Euroopa Parlament on täielikult kaasatud ja annab sellele oma lõpliku nõusoleku;
19. leiab, et tulevaste suhete jaoks Ühendkuningriigiga tervikuna tuleks ette näha üldine raamistik koos horisontaalse juhtimissüsteemiga; tuletab meelde, et Ühendkuningriik on endise liikmesriigina töötanud välja olulised institutsioonilised koostöö- ja dialoogistruktuurid ELiga, mis peaksid hõlbustama sellise horisontaalse korra toimimist;
20. märgib lisaks, et kooskõlas ELi tavapraktikaga vabakaubanduslepingute sõlmimisel nähakse lepingu eelnõu tekstis teatavates valdkondades ette erandid ja kohandatud vaidluste lahendamise mehhanismid, sealhulgas diplomaatilised vahendid lepingu eelnõu välis-, julgeoleku- ja kaitsepoliitikat käsitleva osa tõlgendamiseks ja kohaldamiseks, pakkudes seega piisavat paindlikkust ühtses ja sidusas üldises raamistikus; väljendab heameelt asjaolu üle, et kui edaspidi sõlmitakse täiendavaid lepinguid, moodustavad need lahutamatu osa lepinguga reguleeritavatest üldistest kahepoolsetest suhetest, sealhulgas institutsioonilistest sätetest, nagu on ette nähtud lepingu eelnõu teksti viiendas osas;
21. kiidab heaks ettepaneku luua partnerlusnõukogu, mida abistavad 15 erikomiteed, kes vastutavad lepinguga hõlmatud põhivaldkondade eest ning lepingu ja seda täiendavate lepingute rakendamise ja kohaldamise järelevalve ja hõlbustamise eest, tagades seega lepingu ühise pideva järelevalve ja haldamise;
22. kutsub üles lisama tulevasse lepingusse ambitsioonikad sätted isikute liikumise kohta; peab tervitatavaks lepingu eelnõus ette nähtud inimõigustealaseid kohustusi, sealhulgas Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni järgimist; rõhutab, et need kohustused, sealhulgas Euroopa Inimõiguste Kohtu otsustest kinnipidamine, tuleb ametlikult vormistada; kordab, et tulevane õigusalane ja politseikoostöö ning varjupaiga- ja rändepoliitika alane koostöö ELi ja Ühendkuningriigi vahel peaksid olema kooskõlas selliste ametlike kohustustega;
23. rõhutab vajadust lisada lepingusse selged sätted, millega toetatakse Euroopa Liidu lepingu artiklis 21 sätestatud eesmärke, sealhulgas reeglitel põhinevat rahvusvahelist korda, õigusriiki ja demokraatia edendamist, pöörates erilist tähelepanu liidu kui terviku väärtuste, põhiõiguste ja huvide kaitsele, julgeolekule, sõltumatusele ja terviklikkusele;
24. väljendab heameelt ettepaneku üle luua Euroopa Parlamendi ja Ühendkuningriigi parlamendi liikmete jaoks parlamentaarne partnerlusassamblee, millel oleks õigus saada partnerlusnõukogult teavet ja esitada talle soovitusi;
25. rõhutab parlamentidevahelise koostöö tähtsust ELi ja Ühendkuningriigi parlamendiliikmete vahel; tunnustab Ühendkuningriigi parlamendiliikmete positiivset panust ELi parlamentidevahelistel foorumitel enne Ühendkuningriigi EList väljaastumist; ootab parlamentaarsete suhete jätkumist Ühendkuningriigi parlamendiga;
26. on seisukohal, et ametlikud erikokkulepped, näiteks parlamentaarne partnerlusassamblee ja kodanikuühiskonna osalemine lepingu rakendamises kavandatavate riiklike nõuanderühmade ja kodanikuühiskonna foorumi kaudu, võivad muuta tulevase lepingu rakendamist märksa õiguspärasemaks ja läbipaistvamaks ning toetada partnerluse edasist arengut;
27. leiab, et oleks vaja täpsustada, kuidas toimib kodanikuühiskonna foorum ning eelkõige kuidas on korraldatud foorumi ja partnerlusnõukogu vaheline dialoog ja konsulteerimine;
28. nõuab, et lisaks parlamentaarses partnerlusassamblees osalemisele austataks Euroopa Parlamendi rolli ka seoses regulatiivset koostööd käsitlevate sätete rakendamisega, et ta saaks teostada nõuetekohast poliitilist järelevalvet ning et oleks tagatud tema õigused ja eesõigused kaasseadusandjana; on seisukohal, et parlamendi õigus saada teavet lepingu ja mis tahes seda täiendavate lepingute läbivaatamise korra ning nende rakendamise järelevalve kohta peaks olema vastavuses kavandatava partnerluse pretsedenditu olemusega.
29. tuletab meelde, et väljaastumislepingu artiklis 184 on sätestatud, et tegutsedes heas usus ja austades teineteise õiguskorda, teevad Euroopa Liit ja Ühendkuningriik oma parima, et astuda vajalikke samme, et rääkida kiiresti läbi poliitilises deklaratsioonis osutatud lepingud, mis reguleerivad nende tulevasi suhteid; märgib murega, et läbirääkimiste praeguses etapis püsivad lepinguosaliste vahel märkimisväärsed erimeelsused, sealhulgas seoses läbiräägitava teksti ulatuse ja õigusliku ülesehitusega; peab sellega seoses kahetsusväärseks, et Ühendkuningriik ei ole valmis tegelema mitmete kriitiliste küsimustega; on lisaks mures COVID-19 pandeemia negatiivse mõju pärast ajakavale, millega kavandati läbirääkimised laiaulatusliku tulevase partnerluse üle lõpule viia enne üleminekuperioodi lõppu 31. detsembril 2020; hoiatab, et need tegurid suurendavad nn kuristikuserva stsenaariumi ohtu, mille puhul kokkuleppe puudumine laiaulatusliku tulevase partnerluse kohta, mis tagaks sujuva ülemineku ja kõik vajalikud institutsioonilised korraldused, toob lisaks COVID-19 kriisile kaasa täiendava majandusliku kahju; kordab sellega seoses väljaastumislepingu artiklis 132 ühiskomiteele ette nähtud võimalust võtta vastu otsus jätkata üleminekuperioodi ka pärast 31. detsembrit 2020; tuletab meelde, et otsus üleminekuperioodi pikendamise kohta tuleb vastu võtta hiljemalt 1. juuliks 2020.
TEAVE VASTUVÕTMISE KOHTA NÕUANDVAS KOMISJONIS
Vastuvõtmise kuupäev |
26.5.2020 |
|
|
|
Lõpphääletuse tulemus |
+: –: 0: |
25 1 1 |
||
Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed |
Gerolf Annemans, Gabriele Bischoff, Geert Bourgeois, Fabio Massimo Castaldo, Leila Chaibi, Włodzimierz Cimoszewicz, Pascal Durand, Daniel Freund, Charles Goerens, Esteban González Pons, Sandro Gozi, Maria Grapini, Brice Hortefeux, Paulo Rangel, Antonio Maria Rinaldi, Domènec Ruiz Devesa, Helmut Scholz, Pedro Silva Pereira, Antonio Tajani, László Trócsányi, Guy Verhofstadt, Loránt Vincze, Rainer Wieland |
|||
Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliikmed |
François Alfonsi, Brando Benifei, Jorge Buxadé Villalba, Markéta Gregorová |
|||
NIMELINE LÕPPHÄÄLETUS NÕUANDVAS KOMISJONIS
25 |
+ |
ECR |
Geert Bourgeois, Jorge Buxadé Villalba |
GUE/NGL |
Leila Chaibi, Helmut Scholz |
NI |
Fabio Massimo Castaldo |
PPE |
Esteban González Pons, Brice Hortefeux, Paulo Rangel, Antonio Tajani, László Trócsányi, Loránt Vincze, Rainer Wieland |
RENEW |
Pascal Durand, Charles Goerens, Sandro Gozi, Guy Verhofstadt |
S&D |
Brando Benifei, Gabriele Bischoff, Włodzimierz Cimoszewicz, Maria Grapini, Domènec Ruiz Devesa, Pedro Silva Pereira |
VERTS/ALE |
François Alfonsi, Daniel Freund, Markéta Gregorová |
1 |
– |
ID |
Gerolf Annemans |
1 |
0 |
ID |
Antonio Maria Rinaldi |
PETITSIOONIKOMISJONI ARVAMUS (30.4.2020)
väliskomisjonile
soovituste kohta läbirääkimisteks uue partnerluse üle Suurbritannia ja Põhja-Iiri Ühendkuningriigiga
Arvamuse koostaja: Gheorghe Falcă
ETTEPANEKUD
Petitsioonikomisjon palub vastutaval väliskomisjonil ja rahvusvahelise kaubanduse komisjonil lisada oma resolutsiooni ettepanekusse järgmised ettepanekud:
1. tuletab meelde, et kodanike õiguste kaitse on aluspõhimõte; rõhutab lisaks, et peaksime püüdma hoida Ühendkuningriigi ja ELi kodanike vahel võimalikult tihedaid sidemeid;
2. rõhutab, et Ühendkuningriigi väljaastumine Euroopa Liidust ei vabasta Ühendkuningriiki tema kohustusest kaitsta ELi kodanike õigusi, mis on tagatud ELi ja Ühendkuningriigi väljaastumislepinguga (edaspidi „leping“); märgib, et lepingu sätetega kaitstakse väljaastumisest mõjutatud ELi ja Ühendkuningriigi kodanike ja nende pereliikmete staatust ja õigusi, mis on tagatud liidu õigusega; kutsub komisjoni üles tagama, et need sätted lisatakse ka ELi ja Ühendkuningriigi vahel sõlmitavasse partnerluslepingusse;
3. tuletab meelde, et lepinguga kaitstakse nende liidu kodanike ja nende pereliikmete õigusi, kes kasutasid oma vaba liikumise õigust Ühendkuningriigis kooskõlas Euroopa Liidu õigusega enne üleminekuperioodi lõppu ja jätkavad seal elamist, ning nende Ühendkuningriigi kodanike õigusi, kes kasutavad sama õigust ELi 27 liikmesriigis; kordab, et nii Ühendkuningriigi kui ka liidu ametiasutused peavad seda põhimõtet järgima;
4. tuletab meelde, et igal Ühendkuningriigis elaval ELi kodanikul on ELi toimimise lepingu artikli 227 kohaselt õigus pöörduda petitsiooniga Euroopa Parlamendi poole ja õigus osaleda Euroopa kodanikualgatuses ning õigus pöörduda pärast üleminekuperioodi eeldatavat lõppu (31. detsember 2020) ombudsmani poole;
5. kutsub ombudsmani üles jätkama tööd, mida ta alustas väljaastumislepingu üle peetud läbirääkimiste ajal, tagamaks et läbirääkimisi ELi ja Ühendkuningriigi tulevase partnerlussuhte üle peetaks läbipaistvalt;
6. tuletab meelde, et ELis elavad Ühendkuningriigi kodanikud kaotavad pärast üleminekuperioodi eeldatavat lõppu (31. detsember 2020) õiguse osaleda Euroopa kodanikualgatuses, kuid säilitavad õiguse esitada parlamendile petitsioone;
7. rõhutab vastuvõtva riigi rolli selle tagamisel, et elamisloa taotlustega seotud haldusmenetlus oleks sujuv, läbipaistev ja lihtne, ei tekitaks liigset halduskoormust ega oleks ELi kodanikele liiga kulukas;
8. on seisukohal, et COVID-19 pandeemia tähistab Euroopa Liidu ja Ühendkuningriigi poliitilistes, majanduslikes ja sotsiaalsetes oludes pöördepunkti, sest tekib üleilmne majanduslangus ja elu tuleb ümber korraldada, mille tõttu on poolte tulevasi suhteid käsitlevatel läbirääkimistel raske edusamme teha;
9. on seisukohal, et Ühendkuningriigi siseministeeriumi pakutud süsteem (registreerimismenetlus) ELi 27 liikmesriigi kodanikele elamisloa taotlemiseks ei ole nii läbipaistev ja lihtne, kui see peaks olema; leiab, et see paneb ELi 27 liikmesriigi kodanikele tarbetu ja ebaõiglase halduskoormuse; on seisukohal, et seda süsteemi tuleks muuta nii, et registreerimismenetlus oleks automaatne, sest ainult nii saab vähendada halduskoormust ning tagada ELi kodanike staatuse ja õiguste tunnustamist; kordab, et komisjon ja nõukogu peavad tagama, et Ühendkuningriigi siseministeeriumi pakutud registreerimismenetlus vastab ELi standarditele, millega tagatakse vastastikkus ning Ühendkuningriigi ja ELi 27 liikmesriigi kodanike võrdne kohtlemine;
10. rõhutab, et lepingu kohaldamise üle peaks teostama järelevalvet sõltumatu asutus, et tagada kohustuste täitmine ning luua Ühendkuningriigis elavatele ELi 27 liikmesriigi ja EMP riikide kodanikele ja nende perekondadele õiguskindlus;
11. väljendab muret Ühendkuningriigis elavate ELi kodanike püsielanikuks registreerimise programmi praeguse rakendamise pärast ning selle võimalike tagajärgede pärast isikutele, kes määratud tähtajaks taotlust ei esita; väljendab muret siseministeeriumi keelekasutuse pärast seoses ELi kodanike võimaliku väljasaatmisega ning kaitsetute kodanike abistamise meetmete puudumise pärast; väljendab muret, et mitte kõikidel ELi 27 liikmesriigi kodanikel ei ole veel õnnestunud kehtestatud menetluste kaudu elaniku staatust saada;
12. rõhutab, et erilist tähelepanu tuleb pöörata selliste laste vajadustele, kes on pärit segaperekonnast, kus ainult üks lapsevanem on ELi kodanik; rõhutab, et tuleb ette näha õigusmehhanismid, mille abil lahendada vanematevahelisi vaidlusi (näiteks lahutuse korral) nii, et liikmesriikide kodanikke ei diskrimineerita sellega, et piiratakse nende õigust lapsega suhelda;
13. võtab kahetsusega teadmiseks, et Ühendkuningriik on otsustanud, et liidu ja Ühendkuningriigi vahel isikute vaba liikumise põhimõtet pärast üleminekuperioodi enam ei kohaldata; rõhutab, et tulevane partnerlus peab sisaldama ambitsioonikaid sätteid isikute liikumise kohta, mis põhinevad täielikul vastastikkusel ja mittediskrimineerimisel liikmesriikide vahel; soovib rõhutada, et isikute vaba liikumisega seotud õigused on tihedalt seotud ülejäänud kolme vabadusega; kinnitab asjaolu, et Ühendkuningriigi pääs ühtsele turule peab sõltuma isikute vaba liikumise põhimõtte järgimisest; rõhutab, et piiriülese korraga ei tohi tekitada tarbetut halduskoormust ega liigseid kulusid;
14. on seisukohal, et liikuvuslepingud, sealhulgas viisavaba reisimine lühiajaliseks viibimiseks, peaksid põhinema liidu liikmesriikide vahelisel mittediskrimineerimisel ja täielikul vastastikkusel; on peale selle seisukohal, et sellised lepingud peaksid sisaldama liikuvust puudutavaid ELi õigusnorme, mis käsitlevad eelkõige töötajaid, eriti töötajate lähetamise ja sotsiaalkindlustussüsteemide koordineerimise eeskirju;
15. tuletab meelde, et Ühendkuningriigi ja ELi vahel tuleb säilitada sujuv õhu-, mere- ja maanteetransport, sest seda on vaja, et näiteks reisijate- ja kaubaveo- ning turismisektoris jääksid töökohad alles; rõhutab, et tuleb leida tõhusad mehhanismid, millega kaitsta piiriüleses liikluses reisijate õigusi, eelkõige kui sõit/lend tühistatakse või lükatakse edasi (olenemata transpordivahendist);
16. nõuab, et kaalutaks, kuidas paremini reguleerida riiki sisenemise ja seal elamise tingimusi sellistel eesmärkidel nagu äritegevus, teadusuuringud, õppimine, koolitus ja noortevahetus; peab seetõttu kahetsusväärseks, et Ühendkuningriigi ametiasutused on teatanud, et Ühendkuningriik soovib loobuda sellistest liikuvusprogrammidest nagu Erasmus+; kutsub komisjoni üles lubama Ühendkuningriigil ELi ja Ühendkuningriigi kodanike huvides Euroopa programmides osaleda, kui Ühendkuningriik täidab selleks vajalikud rahalised kohustused.
TEAVE VASTUVÕTMISE KOHTA NÕUANDVAS KOMISJONIS
Vastuvõtmise kuupäev |
30.4.2020 |
|
|
|
Lõpphääletuse tulemus |
+: –: 0: |
28 0 4 |
||
Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed |
Alex Agius Saliba, Andris Ameriks, Anna-Michelle Asimakopoulou, Margrete Auken, Jordan Bardella, Alexander Bernhuber, Markus Buchheit, Ryszard Czarnecki, Eleonora Evi, Agnès Evren, Gheorghe Falcă, Emmanouil Fragkos, Mario Furore, Gianna Gancia, Alexis Georgoulis, Peter Jahr, Radan Kanev, Cristina Maestre Martín De Almagro, Dolors Montserrat, Ulrike Müller, Sira Rego, Frédérique Ries, Alfred Sant, Massimiliano Smeriglio, Cristian Terheş, Loránt Vincze, Thomas Waitz, Stefania Zambelli, Tatjana Ždanoka, Kosma Złotowski |
|||
Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliikmed |
Jarosław Duda, Marie-Pierre Vedrenne |
|||
NIMELINE LÕPPHÄÄLETUS
NÕUANDVAS KOMISJONIS
28 |
+ |
ECR |
Ryszard Czarnecki, Emmanouil Fragkos, Kosma Złotowski |
GUE/NGL |
Alexis Georgoulis, Sira Rego |
NI |
Eleonora Evi, Mario Furore |
PPE |
Anna‑Michelle Asimakopoulou, Alexander Bernhuber, Jarosław Duda, Agnès Evren, Gheorghe Falcă, Peter Jahr, Radan Kanev, Dolors Montserrat, Loránt Vincze |
Renew |
Ulrike Müller, Frédérique Ries, Marie‑Pierre Vedrenne |
S&D |
Alex Agius Saliba, Andris Ameriks, Cristina Maestre Martín De Almagro, Alfred Sant, Massimiliano Smeriglio, Cristian Terheş |
Verts/ALE |
Margrete Auken, Thomas Waitz, Tatjana Ždanoka |
0 |
– |
- |
- |
4 |
0 |
ID |
Jordan Bardella, Markus Buchheit, Gianna Gancia, Stefania Zambelli |
Kasutatud tähised:
+ : poolt
– : vastu
0 : erapooletu
ARENGUKOMISJONI KIRI
David McAllister
Esimees
Väliskomisjon
BRÜSSEL
Bernd Lange
Esimees
Rahvusvahelise kaubanduse komisjon
BRÜSSEL
Teema: Arvamus soovituste kohta läbirääkimisteks uue partnerluse üle Suurbritannia ja Põhja-Iiri Ühendkuningriigiga (2020/2023(INI))
Austatud esimees
Arengukomisjonile tehti ülalnimetatud menetluse raames ülesandeks esitada Teie komisjonidele arvamus. Arengukomisjon otsustas kirjaliku menetluse teel esitada arvamuse kirja vormis.
Arengukomisjon arutas küsimust oma 21. aprilli 2020. aasta koosolekul ning otsustas sellel koosolekul paluda vastutavatel väliskomisjonil ning rahvusvahelise kaubanduse komisjonil lisada oma resolutsiooni ettepanekusse järgmised ettepanekud.
Lugupidamisega
Tomas Tobé
ETTEPANEKUD
1. märgib, et Ühendkuningriik on maailmas jätkuvalt üks suurimaid kahepoolseid rahastajaid ning juhib tähelepanu asjaolule, et EL peab käsitlema võimalusi Ühendkuningriigiga koostöö tegemiseks partnerluse vaimus; peab kahetsusväärseks, et Brexit jätab lüngad ELi üldisse arengukoostöösse ja humanitaarabisse mitte ainult eelarve, inimressursside ja eksperditeadmiste osas, vaid ka kandidaatriikide, naaberriikide ja kolmandate riikidega peetava poliitilise dialoogi valdkonnas; on siiski veendunud, et mõlemad pooled saavad ka edaspidi kasu rahastajate koordineerimisest ja ühisest programmitööst, ning ergutab Ühendkuningriiki osalema ELi programmides, tingimusel et Ühendkuningriik järgib kõiki asjakohaseid eeskirju, mehhanisme ja osalemistingimusi; nõuab, et kodanikuühiskonna organisatsioonid saaksid anda oma panuse ELi ja Ühendkuningriigi tulevase koostöö tingimustesse ja määratlustesse;
2. rõhutab vajadust võtta sisemeetmeid, et kõrvaldada eespool nimetatud puudujäägid ja tagada välisrahastamisvahenditele mitmeaastases finantsraamistikus piisav eelarve, ning vajadust kasutada olemasolevaid abi tõhustamise vahendeid, et teha ülejäänud ressurssidega ära rohkem ja paremini, ergutades samal ajal erasektori strateegilisi investeeringuid, mis on kooskõlas ELi ja rahvusvaheliste sotsiaalsete, keskkonnaalaste ja inimõiguste kaitse standarditega, et saavutada kestliku arengu eesmärgid, parandades nähtavust ja ühist teabevahetust ning püüdes ELi mõjusust suurendada; tuletab meelde kohustust saavutada eesmärgiks seatud ametliku arenguabi määr 0,7 % kogurahvatulust ning poliitikavaldkondade arengusidususe põhimõtte toetamise tähtsust;
3. rõhutab ELi ja Ühendkuningriigi keskset rolli ühiste probleemide lahendamisel arengupoliitika ja humanitaarabi kaudu, näiteks tegeledes rände algpõhjustega, kliimamuutustega, põhiõigusi, nagu usu- ja veendumusvabadus ja sooline võrdõiguslikkus, ähvardavate ohtudega, kaitstes inimõiguste eest võitlejaid ja usurühmitusi ning neid, kes kaitsevad haavatavate elanikkonnarühmade, nagu puuetega inimesed, eakad, naised ja lapsed konfliktidest mõjutatud piirkondades, põlisrahvad, LGBTI-inimesed ning haavatavate, diskrimineeritud või marginaliseeritud kogukondade esindajad, huve ja õigusi;
4. rõhutab tugeva partnerluse tähtsust, mis hõlmab õigustel põhinevat lähenemisviisi, tagades seejuures jätkuva koostöö ja pühendumise kestliku arengu eesmärkide saavutamisele, inimõigustele ja vaesuse kaotamisele ning Pariisi kokkuleppe rakendamisele; rõhutab lisaks humanitaarkriisidele ühtse reageerimise tähtsust ja humanitaarabi aluspõhimõtteid, tagades samal ajal koostöö suhtelise eelise peamistes strateegilistes geograafilistes ja temaatilistes valdkondades;
5. on veendunud, et Cotonou lepingu järgset partnerlust ja ELi Aafrika-strateegiat saab tõhustada, tehes koostööd Ühendkuningriigiga ning tuginedes Ühendkuningriigi tugevale kohalolekule Aafrika, Kariibi mere ja Vaikse ookeani piirkonna (AKV) riikides; juhib tähelepanu asjaolule, et EL ja Ühendkuningriik on arenguriikide kaupadele olulised turud, eelkõige AKV riikide jaoks; rõhutab, et EL, Ühendkuningriik ja AKV riigid peaksid tegema koostööd kõikidel tasanditel kooskõlas partnerluse, solidaarsuse ja vastastikuse täiendavuse põhimõtetega; võtab teadmiseks Ühendkuningriigi valitsuse kavatsuse jätkata heldete soodustuste pakkumist arenguriikidele; kutsub komisjoni üles hindama nende tulevaste kaubanduskokkulepete võimalikku mõju praegustele majanduspartnerluslepingutele AKV riikidega; on seisukohal, et ühine kaubanduspoliitika, sealhulgas tulevase kaubanduslepingu asjakohased sätted, peaksid tagama arenguriikidele võimalikult suure järjepidevuse kaubavahetuses ELi ja Ühendkuningriigiga;
6. rõhutab vajadust säilitada pärast Brexitit piisav toetus järelejäänud ülemeremaadele ja -territooriumidele ning nõuab koostöö jätkamist endiste Ühendkuningriigi ülemeremaade ja -territooriumidega vastastikust huvi pakkuvates küsimustes, eelkõige piirkondlike koostööprogrammide raames;
7. rõhutab, et poliitikavaldkondade arengusidususe saavutamiseks on tähtis ELi ja Ühendkuningriigi edaspidine koostöö kaubanduse järjepidevuse säilitamisel, kliimamuutuste mõju käsitlemisel, kalandussektori arendamisel ja bioloogilise mitmekesisuse kaitsmisel arengumaades ning kõrgete sotsiaal- ja keskkonnakaitse standardite edendamisel, et vähendada vaesust;
8. tuletab meelde ühise kalanduspoliitika positiivset rolli kalandussektori arengus ja kalavarude majandamises arengumaades.
EELARVEKONTROLLIKOMISJONI KIRI
David Mcallister
Väliskomisjoni esimees
Bernd Lange
Rahvusvahelise kaubanduse komisjoni esimees
Brüssel
Teema: Eelarvekontrollikomisjoni panus seoses soovitustega läbirääkimisteks uue partnerluse üle Suurbritannia ja Põhja-Iiri Ühendkuningriigiga (2020/2023(|INI)
Austatud esimehed
Eelarvekontrollikomisjon otsustas esitada eespool nimetatud teemat käsitleva arvamuse kirja vormis.
Eelarvekontrollikomisjon palub väliskomisjonil ja rahvusvahelise kaubanduse komisjonil, kes on juhtivad komisjonid, võtta Euroopa Parlamendi juuni resolutsiooni ettevalmistamisel arvesse järgmisi kaalutlusi ja soovitusi.
Oleksin eelarvekontrollikomisjoni nimel väga tänulik, kui võiksite tagada, et parlamendi resolutsioonis võetakse arvesse eelarvekontrollikomisjoni seisukohta ja kaalutlusi eespool nimetatud punktide kohta.
Lugupidamisega
Monika Hohlmeier
ETTEPANEKUD
A. arvestades, et tulevased tugevad suhted peavad hõlmama selgeid ja tõhusaid sätteid, mis võimaldavad mõlemale lepinguosalisele usaldusväärset finantsjuhtimist, ning põhinema asjakohasel juhtimisstruktuuril, kuid ei tohi lubada riskida ELi finantshuvide kaitsega;
B. arvestades, et Brexit mõjutab Euroopa Liidu ja Ühendkuningriigi vahelisi peamisi kaubateid, kaupade tarneahelat ja ettevõtjaid (muu hulgas äripartnereid, tarnijaid, vahendajaid, vedajaid);
C. arvestades, et nii tollikoostöö kui ka kaubanduse lihtsustamise kord on mõlema lepinguosalise jaoks otsustava tähtsusega, sest võimaldavad sujuvat ja seaduslikku kahepoolset kaubandust ning kaitsevad kummagi osalise finantshuve ja õigusraamistikku;
D. arvestades, et äritegevus Ühendkuningriigiga muutub pärast Brexitit tolli- ja käibemaksumenetluste osas keerukamaks, kuna kaupade liikumine ELi piires või kolmandasse riiki / kolmandast riigist toob kaasa tolli, käibemaksu ja aktsiisiga seotud muutusi;
E. arvestades, et äärmiselt oluline on säilitada ELi ühtse turu ja tolliliidu terviklikkus ning kõik tagatised, mida see annab pettuste ja inimkaubanduse vastu võitlemiseks;
F. arvestades, et koos hakkavad eksisteerima kaks turgu ja eraldi õiguskorda ning sellega võivad kaasneda tegevusriskid; arvestades, et Briti tolliasutustel on seejuures Põhja-Iirimaale toodavate toodete küsimuses kaks tegevussuunda: i) kohaldada Ühendkuningriigi õigusnorme ja tariife kõikide kolmandatest riikidest pärit toodete suhtes, mis ei ole ette nähtud Euroopa turule, ja ii) kohaldada ELi õigusnorme ja tariife muude toodete suhtes, mis on küll pärit kolmandatest riikidest või Ühendkuningriigist, kuid on ette nähtud ELi ühtsele turule, ning neid tooteid ühtlasi ka kontrollida;
G. arvestades, et Põhja-Iirimaa puhul koguksid Briti ametiasutused seal ELi nimel käibemaksu ja tollimakse ning edastaksid need ELile;
H. arvestades, et lisaks ühtekuuluvuspoliitika üldisematele vahenditele on Põhja-Iirimaa piiriala ja Iirimaa eelkõige kasu saanud sihipärastest piiriülestest ja kogukondadevahelistest programmidest, sealhulgas Põhja-Iirimaa programmist PEACE; arvestades, et need programmid on otsustavalt edendanud Põhja-Iirimaa piiriala ja Iirimaa rahuprotsessi ja toetanud suure reede kokkulepet ning aitavad jätkuvalt kaasa kogukondade lepitamisele;
Finantsjuhtimine ja kontrolliraamistik
1. on seisukohal, et läbirääkimiste käigus on väga oluline kehtestada piisav ja selge ELi kontrolli teostamise kord, usaldusväärset finantsjuhtimist võimaldavad sätted ja sätted, millega määratakse kindlaks Ühendkuningriigi aruandekohustus;
2. kutsub seetõttu üles pöörama erilist tähelepanu kohaldatavatele põhimõtetele ja tingimustele, mis on seotud nii liidu programmides osalemise kui ka horisontaalse korra ja juhtimisega; nõuab eelkõige järgmiste aluspõhimõtete selget sõnastamist ja kokkuleppimist:
i) Ühendkuningriigi osalemise suhtes teatavates liidu programmides kohaldatakse kolmandate riikide osalemise korral kehtivaid standardtingimusi, mis peavad olema vastavates liidu programmides ja vahendites selgelt kindlaks määratud;
ii) tuleb tagada, et ELi programmide, Euratomi programmide ja ühisettevõtete puhul, milles Ühendkuningriik osaleks, on olemas usaldusväärsed/kindlad siduvad sätted ja tagatised liidu finantshuvide kaitse ja usaldusväärse finantsjuhtimise kohta, mis hõlmavad eelkõige kontrolli, auditit, rahastatavate programmide rakendamise inspekteerimist ja pettusejuhtumite uurimist;
3. nõuab komisjoni talituste, Euroopa Kontrollikoja, OLAFi ja Euroopa Prokuratuuri juurdepääsuõiguse ning Euroopa Parlamendi kontrolliõiguse tagamist ja austamist; tuletab meelde, et ELi õiguse järgimist ja tõlgendamist puudutavates kohtuasjades tuleb Euroopa Liidu Kohut tunnistada pädeva kohtuna;
Iirimaa ja Põhja-Iirimaa protokolli rakendamine
4. võtab teadmiseks, et Ühendkuningriigi väljaastumisleping, eelkõige Iirimaa ja Põhja-Iirimaa protokoll, annab operatiivse lahenduse, millega välditakse ranget piirikontrolli Iirimaa saarel ja luuakse samas uus nõusolekumehhanism asjakohaste ELi õigusaktide pikaajaliseks kohaldamiseks Põhja-Iirimaal, muu hulgas kaupade ning tolli ja käibemaksu alaste õigusnormide ühtlustamise küsimustes;
5. märgib, et Põhja-Iirimaa järgib ka edaspidi teatavaid ELi norme, eelkõige neid, mis on seotud kaupadega, ning et Põhja-Iirimaale sisenevate kaupade suhtes kohaldatakse liidu tolliseadustikku, mistõttu Iirimaa saarel tollikontrolli ei toimu;
6. rõhutab selgete õigusnormide, läbipaistva rakendamise ja tõhusate kontrollimehhanismide tähtsust, kuna need aitavad vältida käibemaksu- ja tollipettustega seotud süsteemseid riske ning potentsiaalselt ebaselgete lahenduste muul viisil kuritarvitamist pettuse eesmärgil;
7. hoiatab, et kui uue partnerluse raames ei kehtestata ega rakendata ELi ja Ühendkuningriigi reeglitel põhineva topelttollirežiimi suhtes selgeid õiguslikke ja läbipaistvaid õigusnorme ja kontrollimehhanisme, on oht, et pettuse, kaupade salakaubaveo, võltsimise ja tollimaksude vältimise võimalused võivad suureneda;
8. on lisaks seisukohal, et erilist tähelepanu tuleks pöörata selliste kolmandatest riikidest pärit kaupade kontrollimisele ja inspekteerimisele, mis sisenevad Põhja-Iirimaale Ühendkuningriigi muude osade kaudu ning mis seejärel kavatsetakse tuua ELi ühtsele turule;
9. tuletab meelde Euroopa Parlamendi püsivat ja sageli korratud seisukohta, et tagada tuleks vastutavate tolliasutuste ja ametivõimude töötajate arvu suurendamine ning varustuse piisav ja nüüdisaegne tase, sealhulgas asjakohane kord Põhja-Iirimaal asuvate ELi ametnike jaoks; väljendab muret selle pärast, et Ühendkuningriigi ametivõimud on korduvalt keeldunud andmast luba ELi ametnike alalise büroo avamiseks Belfastis;
10. nõuab rakendamise käigus ilmneda võivate riskide põhjalikku hindamist, et võidelda eelkõige tolli- ja käibemaksupettuste ning salakaubaveo (smugeldamise) vastu; peab vajalikuks näha ette riskikriteeriumide kasutamise, mis võimaldaks võtta arvesse selliseid küsimusi nagu kauba päritolu ja lõppsihtkoht, kauba väärtuse õige määramine, kauba olemuse määratlemine (kauba liik), samuti piisava arvu kontrollproovide tagamine, ning suurendada selliste kaupade kontrollproovide arvu, mille puhul salakaubaveo ja smugeldamise oht on suurem; on mures selle pärast, et suureneda võib oht, et ELi hakatakse senisest enam importima ebaseaduslikult kaupu, mille päritolu on valesti deklareeritud, või tooteid, mis ei ole ette nähtud ühtsele turule, ning see kahjustaks liidu finantshuve;
Tollikoostöö ja vastastikune haldusabi
11. peab oluliseks pidada läbirääkimistel esmatähtsaks tolliküsimusi, eriti tollikontrolli käsitlevate selgete reeglite kindlaksmääramist;
12. kutsub tolliprotseduuride suurt keerukust silmas pidades üles jälgima, et läbirääkimiste käigus võetaks nii kindlad kohustused kui ka hädavajalikud kaitsemeetmed, et tagada korrakohane kontroll ning nõuetekohane käibemaksu ja tollimaksude kogumine;
13. on seisukohal, et ELi ja Ühendkuningriigi tõhusaks tollikoostööks tuleb ette näha selgel õiguslikul alusel põhinev usaldusväärne praktiline kord ELi ja Ühendkuningriigi tolliasutuste tõhusaks ja läbipaistvaks kohapealseks koostööks Põhja-Iirimaal;
14. rõhutab, et tolli ja kaubanduse lihtsustamise valdkonnas tuleb lepinguosaliste tõhusa koostöö huvides säilitada nende tollialaste õigusaktide ja tavade kõrge ühtlustatuse tase, millega tagatakse tõhus tollikontroll ja -vormistus, tollialaste õigusaktide täitmise tagamine ja lepinguosaliste finantshuvide kaitse, mille puhul on põhjendamatult makstud makse ja tollimakse võimalik tagasi nõuda;
15. juhib tähelepanu ka lepinguosaliste halduskoostöö tugevdamisele käibemaksu ja vastastikuse abi valdkonnas, muu hulgas maksude ja tollimaksudega seotud nõuete sissenõudmisel, eelkõige i) tollialaseid õigusakte, tollikontrolli menetluste rakendamist ja tõhusust käsitleva teabe vahetamisel, ii) tarneahela turvalisuse ning iii) riskihindamise ja -juhtimise valdkonnas;
16. kutsub üles kehtestama tulevases kaubanduslepingus põhjalikud tolliprotseduurid ja erimeetmed tariifse sooduskohtlemise haldamiseks ning teatavate Põhja-Iirimaale imporditavate kaupade tollimaksudest vabastamise kehtestamiseks;
17. väljendab oma toetust sellele, et sooduskohtlemise rakendamisel ja kontrollimisel lisataks tavapraktikana ka õigeaegsed sätted tolli- ja sellega seotud küsimustes antava vastastikuse haldusabi kohta;
18. rõhutab, et mõlemad lepinguosalised võiksid tugineda tollialastes õigusaktides tollirikkumiste vastu võitlemiseks ette nähtud kiirele ja objektiivsele koostöö- ja konsultatsioonisüsteemile, sealhulgas mehhanismile tariifse sooduskohtlemise ajutiseks peatamiseks, kui teatava kauba või kaubandustegevuse puhul rikutakse süstemaatiliselt kohaldatavaid tollialaseid õigusakte;
ELi ühtekuuluvuspoliitika mõju Ühendkuningriigile ja Põhja-Iirimaale
19. tunnistab, et ELi ühtekuuluvuspoliitikal on olnud tähtis roll Põhja-Iirimaal rahu säilitamisel ning kogukondadevahelise leppimise soodustamisel;
20. rõhutab, kui tähtis on leida selle piirkonna jaoks lahendus, mis võimaldab jätkata olulist rahu kindlustamise tööd;
21. on veendunud, et nii Ühendkuningriigi, Iirimaa kui ka kogu Euroopa Liidu huvides oleks jätkata Põhja-Iirimaa programmi PEACE ning Põhja-Iirimaa, Iirimaa ja Šotimaa jaoks ette nähtud programmi INTERREG V-A ühist rahastamist nende piirkondade rahumeelse ja jõuka arengu toetamise eesmärgil;
22. toetab ettepanekuid uurida rahastamisprogrammide PEACE IV ja INTERREG võimalikku jätkuprogrammi 2020. aasta järgseks perioodiks ning tunneb eelkõige heameelt komisjoni kavatsuse üle jätkata nende programmide rahastamist järgmise mitmeaastase finantsraamistiku raames.
Koopia: õigusküsimuste üksus
TÖÖHÕIVE- JA SOTSIAALKOMISJONI KIRI
David McAllister
Väliskomisjoni esimees
15E201
Bernd Lange
Rahvusvahelise kaubanduse komisjoni esimees
12G301
Teema: Tööhõive- ja sotsiaalkomisjoni soovitused läbirääkimisteks uue partnerluse üle Suurbritannia ja Põhja-Iiri Ühendkuningriigiga (2020/2023(INI))
Austatud esimehed
Tööhõive- ja sotsiaalkomisjon otsustas kõnealuse menetluse raames esitada teie komisjonidele arvamuse kirja vormis.
Tööhõive- ja sotsiaalkomisjon arutas küsimust oma 26. mai 2020. aasta koosolekul. Nimetatud koosolekul otsustas komisjon paluda vastutavatel väliskomisjonil ning rahvusvahelise kaubanduse komisjonil lisada oma resolutsiooni järgmised ettepanekud.
Lugupidamisega
Lucia Ďuriš Nicholsonová
ETTEPANEKUD
A. Arvestades, et Suurbritannia ja Põhja-Iiri Ühendkuningriigi (edaspidi „Ühendkuningriik“) väljaastumine Euroopa Liidust (edaspidi „EL“) ja Euroopa Aatomienergiaühendusest mõjutab miljoneid kodanikke – nii liidus elavaid, seal reisivaid või töötavaid Ühendkuningriigi kodanikke ja Ühendkuningriigis elavaid, seal reisivaid või töötavaid liidu kodanikke kui ka muid inimesi peale liidu ja Ühendkuningriigi kodanike;
B. arvestades, et kolmandatel riikidel, kellele ei kehti samad kohustused mis liikmesriikidele, ei saa olla samu õigusi ega hüvesid, mis on liikmesriigil;
C. arvestades, et alates 2008. aastast on EL kolmandate riikidega sõlmitavate kaubanduslepingute kaubandust ja kestlikku arengut käsitlevatesse peatükkidesse lisanud tööstandardite alased sätted;
D. arvestades, et 19. oktoobri 2019. aasta lepingule Suurbritannia ja Põhja-Iiri Ühendkuningriigi Euroopa Liidust ja Euroopa Aatomienergiaühendusest väljaastumise kohta ja Põhja-Iirimaa protokollile (edaspidi koos „väljaastumisleping“) lisatud poliitilises deklaratsioonis sätestatakse ELi ja Ühendkuningriigi vahelise tulevase partnerluse raamistik, määrates kindlaks parameetrid edasipüüdliku, laiapõhjalise, tiheda ja paindliku partnerluse tagamiseks kaubandus- ja majanduskoostöö valdkonnas, mille keskmes on kõikehõlmav ja tasakaalustatud vabakaubandusleping;
E. arvestades, et väljaastumislepingu artiklis 184 sätestatakse, et tegutsedes heas usus ja austades täielikult teineteise õiguskorda, teevad EL ja Ühendkuningriik oma parima, et astuda vajalikke samme, et rääkida kiiresti läbi poliitilises deklaratsioonis osutatud lepingud, millega reguleeritakse nende tulevasi suhteid, ja viia läbi nende lepingute ratifitseerimiseks või sõlmimiseks vajalikud menetlused, tagamaks, et neid lepinguid kohaldataks võimaluste piires alates üleminekuperioodi lõpust;
F. arvestades, et Euroopa Ülemkogu võttis vastu oma läbirääkimissuunised, et alustada läbirääkimisi selle üle, milline on üldine arusaam tulevaste suhete raamistikust, mida oli kavas täpsustada poliitilises deklaratsioonis;
G. arvestades, et ELi ja Ühendkuningriigi (edaspidi „lepinguosalised“) geograafilise läheduse ning majandusliku omavahelise sõltuvuse ja seotuse, samuti suure arvu Ühendkuningriigis elavate ELi kodanike ja ELis elavate Ühendkuningriigi kodanike tõttu peaks kavandatav ELi ja Ühendkuningriigi vaheline partnerlus olema laiaulatuslik, hõlmates vabakaubanduslepingut ja tihedamat valdkondadevahelist koostööd sektorites, kus see on liidu ja selle kodanike huvides;
H. arvestades, et kõnealuse partnerluse eesmärk peaks olema eelkõige vabakaubanduslepingu sõlmimine, tagades kindlate kohustuste rakendamise kaudu nulltariifid ja -kvoodid ning dumpingu puudumise, sealhulgas sotsiaal- ja tööhõivenormide osas;
I. arvestades, et nimetatud kohustused peaksid ennetama kaubandusmoonutuste ja ebaausate konkurentsieeliste teket, et tagada lepinguosaliste vahel kestlikud ja pikaajalised suhted; arvestades, et kavandatav partnerlus peaks seetõttu põhinema rangetel normidel ning õiguste ja kohustuste tasakaalul, millega tagatakse nelja vabaduse jagamatus ja luuakse ajaproovile vastu pidavad võrdsed tingimused;
J. arvestades, et seetõttu tuleks kavandatava partnerluse raames säilitada ühised ranged sotsiaal- ja tööhõivenormid ning aja jooksul välja töötatavad vastavad kõrged normid, võttes võrdlusaluseks ELi sotsiaal- ja tööhõivenormid ja -õigused;
K. arvestades, et kavandatava partnerlusega tuleks kohustada lepinguosalisi parandama pidevalt kaitsetaset eesmärgiga tagada vastavad ranged sotsiaal- ja töönormid, et säilitada võrdsed tingimused;
L. arvestades, et poliitilises deklaratsioonis võetud võrdsete tingimuste tagamise kohustusega seoses tuleks kavandatava partnerlusega eelkõige tagada, et õigusnormide ja tavadega ette nähtud töö- ja sotsiaalkaitse tase ei langeks allapoole taset, mis on ette nähtud ühiste normidega, mida kohaldatakse üleminekuperioodi lõpus ELis ja Ühendkuningriigis seoses vähemalt järgmiste valdkondadega: tööalased põhiõigused; töötervishoid ja tööohutus, kaasa arvatud ettevaatuspõhimõte; õiglased töötingimused ja tööhõivenormid ning teave, nõustamine ja õigused ettevõtte tasandil ja restruktureerimisel; arvestades, et kavandatava partnerluse raames tuleks ka kaitsta ja edendada sotsiaaldialoogi töötajate ja tööandjate ning nende vastavate organisatsioonide ja valitsuste vahel ning innustada dialoogi kodanikuühiskonnaga;
M. arvestades, et selles osas on keskse tähtsusega komisjoni koostatud Ühendkuningriigiga sõlmitava uue partnerluse lepingu eelnõu tekstis kirjeldatud töö- ja sotsiaalkaitse praeguse ja tulevase taseme säilitamise põhimõte;
N. arvestades, et kavandatava partnerlusega tuleks tagada, et Ühendkuningriik täidab tulemuslikult oma kohustusi ning neid kohustusi kajastavaid õigusnorme ja tavasid piisavate vahenditega varustatud riiklike asutuste, tööinspektsioonide mõjusa süsteemi ning tulemuslike haldus- ja kohtumenetluste abil;
O. arvestades, et liikuvust käsitlevate kokkulepete aluseks peaks olema täielik vastastikkus ning põhimõte, et liidu liikmesriike ei tohi kohelda erinevalt; arvestades, et kavandatava partnerlusega tuleb tagada ka laialdane ja põhjalik sotsiaalkindlustuse koordineerimine;
P. arvestades, et kavandatav partnerlus peaks hõlmama ka vaidluste lahendamise ja otsuste täitmise asjakohast korda ning eelkõige tuleks selle raames asutada juhtorgan, kes vastutab kavandatava partnerluse rakendamise ja toimimise juhtimise ja järelevalve eest ning aitab kaasa vaidluste lahendamisele; arvestades, et on oluline, et sotsiaalpartnerid oleksid vajaduse korral kaasatud vaidluste lahendamise protsessi;
R. arvestades, et Euroopa Liidu Kohtule peaks jääma ainupädevus liidu õiguse üle otsustamisel;
S. arvestades, et enne Euroopa Liidu 2020. aasta akti (edaspidi „väljaastumisleping“) vastuvõtmist jättis Ühendkuningriigi valitsus välja punktid, mis oleksid pakkunud teatavat riiklikul õiguskorral põhinevat piiratud kaitset EList pärinevate töötajate õiguste tagamiseks, ja võttis endale kohustuse tuua need sätted üle tulevasse tööhõiveseadusesse; arvestades, et kõnealust seadust ei ole veel vastu võetud;
T. arvestades, et COVID-19 pandeemia mõjutas läbirääkimiste protsessi ja ajakava;
Üldised soovitused
1. tuletab meelde, et kolmandal riigil ei saa mingil tingimusel olla samu õigusi ja hüvesid mis liikmesriigil; meenutab teisest küljest, et tulevase partnerluslepingu kaudu edasipüüdlike, laiaulatuslike ja tasakaalustatud suhete poole püüdlemine on nii ELi kui ka Ühendkuningriigi huvides; on veendunud, et sellise lepingu saab sõlmida vaid juhul, kui poliitilises deklaratsioonis sätestatud võrdsed tingimused on tagatud eri normidel põhinevate kindlate ja täitmisele pööratavate kohustuste kaudu; rõhutab eelkõige, et ükski tulevane vabakaubandusleping ei tohi mingil juhul negatiivselt mõjutada liidu õigustikust tulenevaid ELi töötajate õigusi ja sotsiaalseid standardeid;
2. kiidab heaks Ühendkuningriigiga sõlmitava uue partnerluse lepingu eelnõu põhjaliku teksti, mille komisjon avaldas 18. märtsil 2020. aastal (edaspidi „lepingu eelnõu“) ning mis on üldjoontes kooskõlas poliitilise deklaratsiooni, tema läbirääkimisvolituste ja Euroopa Parlamendi 12. veebruari 2020. aasta resolutsiooniga Suurbritannia ja Põhja-Iiri Ühendkuningriigiga uue partnerluse üle peetavate läbirääkimiste kavandatud mandaadi kohta; peab väga kahetsusväärseks, et Ühendkuningriigi mandaat ei ole sellega võrreldes kuigi üksikasjalik; avaldab ühtlasi kahetsust, et Ühendkuningriik on teinud teksti osas mitmes küsimuses ettepanekuid, kuid need jäid 19. maini salastatuks;
3. peab väga kahetsusväärseks, et Ühendkuningriik keeldub nägemast tulevases vabakaubanduslepingus ette tööõigust käsitlevaid sätteid, millele kohalduks lepingus ette nähtud vaidluste lahendamise mehhanism, täpsustamata samas, millist liiki vaidluste lahendamise mehhanismi tuleks kõnealuses valdkonnas kohaldada; tuletab meelde, et vaidluste lahendamise mehhanismid peavad olema ette nähtud kõigi lepingu osade jaoks;
4. peab kahetsusväärseks, et Ühendkuningriigi valitsus ei ole veel täitnud oma kohustust seoses uue tööhõiveseadusega, ning nõuab tungivalt, et Ühendkuningriik teeks seda enne üleminekuperioodi lõppu; rõhutab, et esmatähtis on vältida mis tahes lünki, mille korral ei ole töötajate õigused kaitstud kehtivate liidu õigusaktide ega Ühendkuningriigi tööhõiveseadusega; tuletab meelde, et tööhõiveseaduses sisalduvad sotsiaal- ja töönormid ei tohiks olla staatilised, vaid peaksid vahetult järgima kõiki ELi sotsiaal- ja töönormidesse tehtud täiustusi, et tagada ELile ja Ühendkuningriigile võrdsed tingimused;
5. viitab sellega seoses eelkõige hiljuti vastu võetud liidu seadusandlikele aktidele, mille ülevõtmise tähtajad jäävad üleminekuperioodi sisse, nagu töötajate lähetamise direktiivi, lapsevanemate ja hooldajate töö- ja eraelu tasakaalu käsitleva direktiivi ning läbipaistvaid ja prognoositavaid töötingimusi Euroopa Liidus käsitleva direktiivi läbivaatamine, ja kordab, et nende seadusandlike aktide täielik ja nõuetekohane rakendamine on tingimata vajalik;
6. julgustab Ühendkuningriiki ka edaspidi osalema kolmanda riigi otsustusõiguseta vaatlejana asutustes, mis kuuluvad Euroopa Parlamendi tööhõivekomisjoni vastutusalasse, nagu Euroopa Elu- ja Töötingimuste Parandamise Sihtasutus (rajaneb Norra mudelil)[51], kuna see võimaldab mõlemal lepinguosalisel jagada andmeid, parimaid tavasid ja metoodikaid; samuti ergutab Ühendkuningriiki tegema koostööd Euroopa Tööjõuameti (määruse (EL) 2019/1149 artikli 17 lõike 6 ja artikli 42 kohaselt) ja halduskomisjoniga vastavalt määrusele (EÜ) nr 883/2004;
7. kordab, et poliitilise deklaratsiooni punkti 125 kohaselt tuleks kodanikuühiskonna dialoogi edendada kõigi lepingu aspektide puhul ja see peaks eelkõige hõlmama nii Ühendkuningriigis elavaid ja töötavaid liidu kodanikke kui ka liidus elavaid ja töötavaid Ühendkuningriigi kodanikke esindavaid organisatsioone (noorte- ja kodanikuorganisatsioonid ning töötajate ühendused);
8. peab kahetsusväärseks, et Ühendkuningriik ja liikmesriigid on liiga vähe pingutanud, et tõsta kodanike teadlikkust Ühendkuningriigi EList väljaastumise mõjudest, ja innustab igati mõlemaid lepinguosalisi algatama või hoogustama sihipäraseid teavituskampaaniaid, et anda kõigile väljaastumislepinguga hõlmatud kodanikele teada nende õigustest ja nende staatuse võimalikest muudatustest, sealhulgas sotsiaalkindlustuse koordineerimise eeskirjade kohaldamisest; tuletab meelde, et kodanikud, keda Ühendkuningriigi väljaastumine puudutab, loodavad õigeaegsele ja usaldusväärsele teabele oma õiguste ja staatuse kohta, ning nõuab tungivalt, et nii liikmesriigid kui ka Ühendkuningriik käsitleksid seda teemat esmatähtsana;
9. rõhutab, et liikmesriigid peavad rohkem pingutama, et täpsustada taotlemismenetlust ja ajakava meetmete võtmiseks, millega liikmesriikides elavatele Ühendkuningriigi kodanikele antakse õiguskindlus uue elanikustaatuse kohustusliku taotlemise süsteemi või deklareerimissüsteemi kaudu;
Väljaastumislepingu rakendamine
10. rõhutab, kui oluline on väljaastumislepingu tulemuslik rakendamine, sealhulgas ühtse turu ja tolliliidu terviklikkuse säilitamise osas; rõhutab, et tulevasi suhteid käsitlevat lepingut tuleks kohaldada, ilma et see piiraks väljaastumislepingu kohaldamist; toonitab, et ELi kodanikel on Ühendkuningriigis suuri probleeme püsielaniku staatuse saamisega, ja neil, kes on saanud esialgse püsielaniku staatuse, on võrreldes Ühendkuningriigi kodanikega teatavatele hüvedele juurde pääsemisel piiratud õigused;
11. rõhutab, et väljaastumislepingu täielik rakendamine ja poliitilises deklaratsioonis võetud kohustuste täitmine sõnas ja teos on ELi ja Ühendkuningriigi vahelise tulevase partnerluse eeltingimused ning selle peamised komponendid; mõistab hukka Ühendkuningriigi valitsuse avaldused, mis näitavad, et valitsusel puudub poliitiline tahe täita täiel määral väljaastumislepingu ja poliitilise deklaratsiooniga võetud kohustusi; toonitab, et lepinguosaliste vahelisel usaldusel on neil läbirääkimistel väga tähtis koht;
12. rõhutab kvalifikatsioonide ja diplomite vastastikuse tunnustamise olulisust nii ELis kui ka Ühendkuningriigis ning toonitab vajadust leppida sellega seoses kokku sobivas korralduses; tuletab meelde Ühendkuningriigi eesmärki parandada kolmandate riikide kodanike suhtes kohaldatavad tunnustamise korda; kutsub läbirääkijaid üles otsustama selliste tunnustamise kordade kasuks, milles järgitakse norme uusi takistusi loomata; palub läbirääkijatel tagada, et kvalifikatsioonide ja diplomite tunnustamine ei piirduks väljaandnud riigiga, kuna see looks takistusi Ühendkuningriigi kodanikele, kes liiguvad ühest liikmesriigist teise;
Võrdsed võimalused
13. on kindlalt vastu asjaolule, et Ühendkuningriigi läbirääkimisvolitused ei sisalda mõistet „võrdsed võimalused“; märgib samal ajal, et Ühendkuningriigi valitsuse väitel säilitatakse de facto kõige rangemad töö- ja sotsiaalnormid, kuid samas on valitsus kindlal seisukohal, et ta ei nõustu õiguslikult siduvate kohustustega, mis ulatuvad kaugemale kohustustest, mille osas EL on kokku leppinud selliste riikidega nagu Kanada, Jaapan ja Lõuna-Korea; tuletab siiski meelde, et ELi teistes vabakaubanduslepingutes sätestatud kohustused ei anna ELi ja Ühendkuningriigi vahelise partnerluse jaoks piisavaid tagatisi, kuna üheski teises ELi mittekuuluvas riigis ei ole kehtestatud kvoodi- ja tariifivaba juurdepääsu ühtsele turule, ning et geograafiline lähedus, Ühendkuningriigi kodanike elamine ELis ja ELi kodanike elamine Ühendkuningriigis ning ELi ja Ühendkuningriigi vahelise kaubanduse maht eeldavad võrdseid võimalusi tagavat ranget korda ning seega ELi ja Kanada, Jaapani või Lõuna-Korea vahel sõlmitud vabakaubanduslepingutes kehtestatutest jõulisemaid kohustusi; ei pea sellega seoses lubatavaks, et nopitaks välja parimad palad erinevatest õigus- ja kaubandusraamistikest, mida kohaldatakse ELi ja muude kolmandate riikide vahelistes suhetes;
14. kinnitab, et ELi ja selle ühtse turu terviklikkuse ning tolliliidu ja nelja vabaduse jagamatuse säilitamiseks on väga tähtis tagada, et kvoodi- ja tollimaksuvaba juurdepääs maailma suurimale ühtsele turule saab olla üksnes proportsionaalne õigusnormide lähendamise ulatusega ning kohustustega, mis on võetud avatud ja ausa konkurentsi jaoks võrdsete võimaluste loomiseks, arvestades dünaamilist ühtlustamist; toonitab, et selleks on vaja kombineerida sisulisi norme ja meetmeid, sealhulgas kaitse taseme säilitamise klausleid ning mõjusa rakendamise, jõustamise ja vaidluste lahendamise tagamise mehhanisme; rõhutab, et kodanikele ja valitsusvälistele organisatsioonidele tuleb seoses tööstandardite jõustamisega tagada nõuetekohane kaebuste lahendamise mehhanism;
15. rõhutab eelkõige kaitse taseme säilitamise klausleid järgmistes artikli LPFS.2.27 kohastes valdkondades: i) tööalased põhiõigused, ii) töötervishoiu ja tööohutuse standardid, iii) õiglased töötingimused ja tööhõivenormid, iv) õigus teabele ja ärakuulamisele ettevõtte tasandil ning v) restruktureerimine; kiidab heaks artikli LPFS.2.28 sätted, millega rajatakse teed dünaamilise ühtlustamise suunas; võtab teadmiseks eelkõige komisjoni ettepaneku anda partnerlusnõukogule volitused kohustusi muuta, et töö- ja sotsiaalnormide arenguga kaasas käia;
16. tuletab meelde, et kõik tulevased vabakaubanduslepingud, mille eesmärk on nulltariifide ja -kvootide saavutamine, peaksid seetõttu tuginema kindlatele juriidilistele kohustustele, millega tagatakse avatud ja ausa konkurentsi jaoks võrdsed tingimused, sealhulgas töö- ja sotsiaalnormide osas, eesmärgiga vältida tormijooksu madalamate normide suunas ning ebaausate konkurentsieeliste omandamist kaitsetaseme nõrgestamise või muude regulatiivsete erinevuste abil;
17. toetab seetõttu täielikult lepingu eelnõu III jaotise (võrdsed võimalused ja kestlikkus) ja eelkõige selle 5. jao (töö- ja sotsiaalkaitse) sätteid, mis on kooskõlas poliitilise deklaratsiooni sätetega;
18. toetab komisjoni soovitatud juhtimis-, koostöö-, järelevalve-, jõustamis- ning konfliktide lahendamise süsteemi, eelkõige mis puudutab tööjärelevalvet ning haldus- ja kohtumenetlusi, sealhulgas õiguskaitsevahendite tagamist, ja partnerlusnõukogu ning võrdsete võimaluste ja kestlikkuse erikomitee ülesandeid;
19. väljendab heameelt ettepaneku üle luua Euroopa Parlamendi ja Ühendkuningriigi parlamendi liikmete jaoks parlamentaarne partnerlusassamblee, millel oleks õigus saada partnerlusnõukogult teavet ja esitada talle soovitusi; rõhutab ka vajadust jätkata väljaastumislepingu rakendamise ja kohaldamise üksikasjaliku järelevalvega, mida viib ellu Ühendkuningriigi koordineerimisrühm, ja hinnata täpsemalt ELi tasandil vaidluste lahendamise süsteemi loomise vajadust;
20. rõhutab, et ta ei anna nõusolekut ühelegi lepingule, mis võiks otseselt või kaudselt nõrgendada Euroopa Liidu Kohtu rolli liidu õigusega seotud küsimuste üle otsustamisel;
Liikuvus ja sotsiaalkindlustuse koordineerimine
21. tuletab meelde, et väljaastumislepingu kohaselt hõlmavad ja kaitsevad ELis elavaid Ühendkuningriigi kodanikke ja Ühendkuningriigis elavaid ELi kodanikke praegu sotsiaalkindlustuse koordineerimise eeskirjad seoses haigushüvitiste, rasedus- ja sünnitushüvitiste ning samaväärsete isadushüvitiste, invaliidsushüvitiste, vanadushüvitiste, toitjakaotushüvitiste, tööõnnetuste ja kutsehaigustega seotud hüvitiste, matusetoetuste, töötushüvitiste, eelpensionihüvitiste ja perehüvitistega;
22. tuletab meelde, kui oluline on säilitada asjaomaste isikute praeguseid ja tulevasi sotsiaalkindlustusõigusi kõigis aspektides; meenutab nii ELi kui ka Ühendkuningriigi asjaomaste kodanike jõulisi nõudmisi kaitsta oma õigusi; kutsub lepingu üle läbirääkijaid üles seadma selliste kodanike õigused sotsiaalkindlustuse koordineerimisel kõiki vahendeid kasutades esikohale;
23. märgib, et XI jaotise (füüsiliste isikute liikuvus) eesmärk on kehtestada lepinguosaliste vaheline liikuvusalane kord, kindlustada täies ulatuses kõnealuse korra vastastikkus ja sellega seotud diskrimineerimise keelamine liikmesriikide vahel ning tagada lepinguosaliste sotsiaalkindlustussüsteemide koordineerimine; märgib, et lühiajaliste, kuni 90 päeva kestvate reiside jaoks on ette nähtud vastastikune viisavabadus, kuid mõlemad lepinguosalised võivad tasustatavat tööd tegevate kodanike puhul viisasid nõuda; väljendab heameelt artikli MOBI.5 üle, milles kehtestatakse vastastikused riiki sisenemise, pikaajalise elamise ja õigustega seotud tingimused ELi ja Ühendkuningriigi kodanikele, kes tegelevad teadusuuringutega, osalevad õpingutes, koolitustes ja noortevahetuses, ning vajaduse korral nende perekonnaliikmetele;
24. kiidab heaks asjaolu, et artikli MOBI.6 ja lepingu eelnõu sotsiaalkindlustuse koordineerimise protokolliga nähakse ette sotsiaalkindlustuse koordineerimise eeskirjade jätkuv rakendamine mitmes sotsiaalkindlustuse valdkonnas (nt haigus-, invaliidsus- ja vanadushüvitised ning tööõnnetuste ja kutsehaigustega seotud hüvitised); peab aga väga kahetsusväärseks, et piiriüleste ja piirialatöötajate kohta puuduvad töötushüvitist käsitlevad erisätted, ja julgustab seetõttu lepinguosalisi kaaluma nõuetekohaste sätete vastuvõtmist seoses töötushüvitise pakkumisega piiriülestele ja piirialatöötajatele, et nende õigusi kaitsta; kutsub läbirääkijaid üles nägema kõigis peatükkides ette sotsiaalkindlustuse koordineerimise eeskirjade jätkuva kohaldamise;
25. avaldab ühtlasi kahetsust, et lepingu eelnõu artiklis MOBI.6 antakse partnerlusnõukogule pelgalt võimalus sotsiaalkindlustuse koordineerimise protokolli muuta, selle asemel, et näha ette vastav kohustus;
26. rõhutab sotsiaalkindlustuse koordineerimist käsitleva dünaamilise kokkuleppe olulisust, mille alusel peaks Ühendkuningriik kohandama oma õigusakte vastavalt ELi sotsiaalkindlustuse koordineerimise alaste seadusandlike aktide muudatustele (nt tulevane määrus, millega muudetakse määrust (EÜ) nr 883/2004 sotsiaalkindlustussüsteemide koordineerimise kohta, ning määrust (EÜ) nr 987/2009, milles sätestatakse määruse (EÜ) nr 883/2004 rakendamise kord); toonitab, et inimeste liikuvust käsitleva lõpliku kokkuleppe sätted peavad sisaldama sotsiaalkindlustuse koordineerimisega seotud proportsionaalseid ja kindlaid õigusi, mis peavad olema kooskõlas poliitilise deklaratsiooniga;
27. nõuab tõhusa vaidluste lahendamise menetluse kasutamist juhtudel, kui pädeva asutuse osas valitseb ebaselgus;
28. rõhutab, et nõuetekohane andmevahetus on sotsiaalkindlustuse ELi ja Ühendkuningriigi vahelise koordineerimise kohaldamiseks keskse tähtsusega; julgustab seetõttu ka Ühendkuningriiki osalema sotsiaalkindlustusteabe elektroonilises vahetamises;
29. nõuab tungivalt, et lepinguosalised lepiksid kokku vastastikuse programmis „Erasmus+“ osalemise ja sellesse programmi finantsinvesteeringute tegemise jätkamise sätetes kooskõlas poliitilise deklaratsiooni sätetega liidu programmides osalemise kohta, eeskätt mis puudutab kutsehariduse ning õpilaste, õpipoiste ja hiljuti kooli lõpetanud inimeste koolitamisega seotud praktikat; rõhutab, et nii ELis kui ka Ühendkuningriigis tuleb programmides osalemiseks avalduse esitanutele aegsasti anda teada osalemise tingimustest ja ajakavast pärast üleminekuperioodi;
Järeldus
30. mõistab hukka läbirääkimiste praeguses etapis lepinguosaliste vahel püsivad märkimisväärsed erimeelsused, sealhulgas seoses läbiräägitava teksti ulatuse ja õigusliku ülesehitusega; väljendab sügavat muret Ühendkuningriigi valitsuse kavandatud tulevase partnerluse piiratud kohaldamisala üle ning juhib tähelepanu asjaolule, et Ühendkuningriigi ettepanek ei näe ette poliitilises deklaratsioonis võetud kohustuste täitmist; märgib, et COVID-19 pandeemia puhkemise tõttu on läbirääkimisi keeruline pidada ja lõpule viia; nõuab tungivalt, et Ühendkuningriik teeks ELiga kiiresti ja konstruktiivselt koostööd partnerluslepingu sõlmimise nimel, millega luuakse enne üleminekuperioodi lõppu edasipüüdlik, laiaulatuslik ja tasakaalustatud suhe ning võrdsed tingimused kooskõlas poliitilise deklaratsiooniga võetud kohustustega.
KESKKONNA-, RAHVATERVISE JA TOIDUOHUTUSE KOMISJONI KIRI
David McAllister
Esimees
Väliskomisjon
Bernd Lange
Esimees
Rahvusvahelise kaubanduse komisjon
BRÜSSEL
Teema: Arvamus soovituste kohta läbirääkimisteks uue partnerluse üle Suurbritannia ja Põhja-Iiri Ühendkuningriigiga (2020/2023(INI))
Austatud esimehed
Keskkonna-, rahvatervise ja toiduohutuse komisjonile tehti kõnealuse menetluse raames ülesandeks esitada arvamus Teie komisjonile ning rahvusvahelise kaubanduse komisjonile. Komisjon otsustas oma 11. märtsi 2020. aasta koosolekul esitada arvamuse kirja vormis.
Keskkonna-, rahvatervise ja toiduohutuse komisjon arutas küsimust oma 4. mai 2020. aasta koosolekul ja otsustas paluda vastutavatel väliskomisjonil ning rahvusvahelise kaubanduse komisjonil lisada oma resolutsiooni ettepanekusse järgmised ettepanekud.
Lugupidamisega
Pascal Canfin
ETTEPANEKUD
Üldised märkused keskkonna, rahvatervise ja toiduohutuse kohta
1. väljendab veelkord oma otsustavust luua Ühendkuningriigiga võimalikult lähedased suhted; rõhutab siiski, et lepingut Ühendkuningriigiga ei peaks sõlmima iga hinna eest; kordab oma toetust laiaulatuslikule ja ambitsioonikale vabakaubanduslepingule, mis ei sisalda piiranguid impordile ega ekspordile ning mis sisaldab nulltariife ja nullkvoote, kuid üksnes juhul, kui Ühendkuningriik kohustub rakendama nulldumpingut; rõhutab eelkõige, et võitlus kliimamuutuste vastu, bioloogilise mitmekesisuse vähenemise peatamine ja ümberpööramine, säästva arengu edendamine, keskkond ja peamised terviseküsimused peaksid olema kavandatud partnerluse olulised elemendid;
2. on kindlalt veendunud, et mis tahes Ühendkuningriigiga saavutatud kokkulepe peaks täielikult sõltuma Pariisi kokkuleppe järgimisest; märgib, et komisjon võttis oma teatises Euroopa rohelise kokkuleppe kohta endale kohustuse muuta Pariisi kokkuleppe järgimine kõigi tulevaste laiaulatuslike kaubanduslepingute oluliseks osaks; on lisaks seisukohal, et mõlemad lepingupooled ei peaks toetama mitte ainult ÜRO kliimamuutuste raamkonventsiooni, vaid ka ÜRO kestliku arengu eesmärke, bioloogilise mitmekesisuse konventsiooni ja kõrbestumise vastu võitlemise Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni konventsiooni; rõhutab, et nende rahvusvaheliste lepingute järgimine peaks olema siduv ja jõustatav;
3. rõhutab valmisoleku- ja erandolukorra meetmete tõhustamise tähtsust aegsasti enne üleminekuperioodi lõppu, eriti juhuks, kui läbirääkimised peaksid lõppema ummikseisus; rõhutab vajadust nõuetekohaselt rahastada valmisolekumeetmeid ning seada esikohale valmisoleku- ja erandolukorra tervishoiu- ja ohutusaspektid, eelkõige seoses ravimite ja meditsiiniseadmetega;
Võrdsed võimalused ja kestlikkus
4. märgib, et Euroopa roheline kokkulepe suurendab ELi kliima- ja keskkonnaeesmärke ning et selle tulemusena kohandatakse ka poliitikavahendeid; on seisukohal, et see võib põhjustada lahknevusi ELi ja Ühendkuningriigi majanduse vahel; on seisukohal, et mõlemad lepinguosalised peaksid esmajärjekorras tõstma oma kliima- ja keskkonnakaitse taset; rõhutab, et nn põrkmehhanismi klausel ei ole tulevase kaitsetaseme jaoks piisav, kuna see ei näe ette võrdseid tingimusi ega stiimuleid ambitsioonide taseme tõstmiseks, ning on seisukohal, et kui üks lepinguosaline peaks oma kliima- või keskkonnakaitse taset tõstma, peaks ka teine lepinguosaline tagama, et tema standardid ja eesmärgid pakuvad vähemalt samaväärset kliima- või keskkonnakaitse taset; rõhutab, et looduse ja bioloogilise mitmekesisuse kaitsmine linnudirektiivi[52] ja elupaikade direktiivi[53] abil on oluline osa võrdsete võimaluste tagamisest ja üliolulise tähtsusega kliimamuutuste leevendamiseks;
5. on seisukohal, et enne parlamendis toimuvat hääletust selle üle, kas anda nõusolek Euroopa Liidu ja Ühendkuningriigi vahelise uue partnerluse lepingu eelnõule, peab Ühendkuningriigil olema käigus toimiv süsteem Ühendkuningriigi õiguse ja tavade riigisisese jõustamise tõhusaks järelevalveks piisavate vahenditega sõltumatu asutuse poolt; rõhutab, kui oluline on, et sellisel sõltumatul asutusel oleks õigus algatada pädevas kohtus asjakohaseid menetlusi, sealhulgas ka valitsuse vastu, kohase õiguskaitse saamiseks, mis hõlmaks ka sanktsioone;
6. juhib tähelepanu arvukatele varasematele ja käimasolevatele rikkumismenetlustele, mis komisjon on algatanud Ühendkuningriigi vastu keskkonnaküsimustes, sealhulgas seoses õhu ja vee kvaliteediga, ning rõhutab taandarengu ohtu selles valdkonnas; rõhutab, kui oluline on, et Ühendkuningriik kehtestaks haldus- ja kohtumenetlused, et võimaldada riigiasutustel ja üksikisikutel astuda õigeaegselt samme keskkonnaõiguse rikkumise vastu, ja näeks ette õiguskaitsevahendid, sealhulgas ajutised meetmed, tagamaks et sanktsioonid oleksid tõhusad, proportsionaalsed ja hoiatavad ning et tagada nende tõeliselt heidutav mõju;
7. toetab komisjoni esitatud koostöö-, järelevalve-, jõustamis- ja konfliktide lahendamise süsteemi ning partnerlusnõukogu rolli; rõhutab vajadust luua ELi tasandil kontrollisüsteem, mis võimaldaks Euroopa Parlamendil ja nõukogul komisjoni kaudu käivitada vaidluste lahendamise süsteemi, kui nad leiavad, et Ühendkuningriik rikub lepingut; rõhutab, et vaidluste lahendamise süsteem peaks nägema ette järkjärgulised sanktsioonid ja õiguskaitsevahendid juhuks, kui leitakse, et üks lepinguosalistest on lepingut rikkunud; rõhutab, et parlament ei anna nõusolekut ühelegi lepingule, mis võiks otseselt või kaudselt nõrgendada Euroopa Liidu Kohtu rolli ELi õigusega seotud küsimustes;
Võitlus kliimamuutuste vastu
8. rõhutab kliimamuutuste vastase võitluse säilitamise tähtsust lepingu peatükis „Võrdsed võimalused ja kestlikkus“;
9. on seisukohal, et Ühendkuningriik peaks täielikult järgima ELi praegust ja tulevast kliimapoliitika raamistikku, sealhulgas läbivaadatud 2030. aasta eesmärke, 2040. aasta eesmärke ja 2050. aastaks kliimaneutraalsuse saavutamise trajektoore ning Pariisi kokkuleppe alusel võetud kohustusi;
10. väljendab 2030. aasta eesmärkide osas muret seoses Ühendkuningriigi riikliku energia- ja kliimakava eelnõus sisalduvate elementidega, mis komisjoni hinnangul näitavad, et Ühendkuningriigi energia- ja kliimapoliitika peamised käivitavad jõud on süsinikdioksiidi eelarved, ning ei selgita, kas olemasolevad ja kavandatud poliitikad, mis hõlmavad ainult transpordi- ja ehitussektorit, on piisavad, et saavutada jõupingutuste jagamist käsitleva määruse[54] eesmärk ning maakasutuse, maakasutuse muutuse ja metsanduse määruse[55] kohane negatiivse saldo vältimise kohustus, milles nähakse ette, et arvestatud heide ei tohiks ületada arvestatud sidumist; kutsub Ühendkuningriiki üles esitama oma lõpliku riikliku energia- ja kliimakava, mis pidi valmima 2019. aasta lõpus;
11. on seisukohal, et Ühendkuningriik peaks rakendama CO2-heite maksustamise süsteemi, mis on vähemalt sama tõhus ja sama ulatusega kui ELi heitkogustega kauplemise süsteem (ELi HKS), ning kohaldama üleminekuperioodi lõpuks ka väliste kompensatsiooniühikute kasutamise suhtes samu põhimõtteid; on lisaks seisukohal, et kui Ühendkuningriik peaks taotlema oma heitkogustega kauplemise süsteemi sidumist ELi HKSiga, tuleks sellise taotluse kaalumisel kohaldada järgmist kahte tingimust: Ühendkuningriigi HKS ei tohiks kahjustada ELi HKSi terviklikkust, eelkõige selle õiguste ja kohustuste tasakaalu, ning peaks peegeldama ELi HKSi kohaldamisala ja tõhususe pidevat suurenemist;
12. rõhutab, kui oluline on, et mõlemad pooled suurendaksid oma 2030. aasta eesmärke kui vajalikku eeldust süsinikuheite vähendamise eesmärgi saavutamiseks 2050. aastaks; rõhutab, et CO2-heite maksustamise süsteem peaks olema juba kehtestatud ja kasutusel enne parlamendis toimuvat hääletust selle üle, kas anda lepingu eelnõule nõusolek; rõhutab vajadust süsinikdioksiidi piirimaksu mehhanismi järele osana laiemast strateegiast, et toetada ELi kliimaeesmärke ja tagada, et kolmandad riigid panustavad Pariisi kokkuleppe eesmärgi saavutamisse;
13. kutsub Ühendkuningriiki üles jätkuvalt panustama Rahvusvahelise Tsiviillennunduse Organisatsiooni (ICAO) rahvusvahelise lennunduse süsinikdioksiidi kompensatsiooni ja vähendamise süsteemi (CORSIA) tugevdamiseks tehtavasse töösse ning tagama, et lennundussektor ning mere- ja maanteetranspordisektor Ühendkuningriigis ja kogu maailmas suurendaksid oma jõupingutusi heitkoguste vähendamiseks, ja ühinema ELi jõupingutustega merendussektori heitkoguste CO2-heite maksustamise süsteemi loomisel ja jõustamisel;
14. rõhutab, et mis tahes suhted Ühendkuningriigi ja Euroopa Investeerimispanga (EIP) vahel peaksid muu hulgas sõltuma Ühendkuningriigi vastavusest praegustele ja tulevastele ELi kliima- ja keskkonnaeesmärkidele, sellest, kuidas Ühendkuningriik järgib määrust, millega luuakse jätkusuutlike investeeringute soodustamise raamistik, ning EIP ambitsioonikast uues kliimastrateegiast ja energialaenupoliitikast;
Keskkonnakaitse
15. nõustub, et lepinguosalised peaksid tagama, et õigusnormide ja tavadega ette nähtud keskkonnakaitse tase ei langeks allapoole taset, mis on ette nähtud ühiste standardite ja eesmärkidega, mida üleminekuperioodi lõpus kohaldatakse ELis ja Ühendkuningriigis seoses keskkonnakaitsega, mis on sätestatud kogu seda piirkonda hõlmavas keskkonnaalases õigustikus; rõhutab järgmiste põhimõtete täieliku järgimise tähtsust: ettevaatuspõhimõte, põhimõte, mis näeb ette ennetavat tegevust, põhimõte, mille kohaselt tuleks keskkonnakahju heastada eeskätt kahju tekkekohas, ja põhimõte, et saastaja maksab; nõuab, et mõlemad lepinguosalised kohustuksid tagama, et nende kaubandus- ja investeerimispoliitika ei takista säästva arengu saavutamist;
16. rõhutab, et mõlemad lepinguosalised peaksid võtma kohustuse kaitsta ja taastada ülemaailmset bioloogilist mitmekesisust riiklikul, ELi ja rahvusvahelisel tasandil võetavate meetmete abil ning jõuda ÜRO bioloogilise mitmekesisuse konventsiooni osaliste järgmisel konverentsil (COP15) õiguslikult siduvale ülemaailmsele kokkuleppele saavutada Pariisi kliimakokkuleppe 1,5 ºC eesmärgi analoog bioloogilise mitmekesisuse osas; rõhutab lisaks vajadust võtta kohustus järgida muid rahvusvahelisi lepinguid, näiteks ohustatud looduslike looma- ja taimeliikidega rahvusvahelise kauplemise konventsiooni (CITES);
17. rõhutab maismaa- ja mereökosüsteemide säilitamise ja taastamise tähtsust; tuletab meelde, et kõigi ühiste ökosüsteemide kaitsmise ja taastamisega on võimalik saada suurimat vastastikust kasu;
18. rõhutab, kui oluline on lisaks ühiste standardite ja eesmärkide vastuvõtmisele tagada ka õhu ja vee kvaliteedi asjakohane seire ja hindamine, pidades silmas asjaolu, et Ühendkuningriik ei täida ELi õhukvaliteedi alaseid õigusakte ega ole saavutanud looduslike pinnaveekogude vee head seisundit, ning pidades silmas tõsiseid jätkuvaid probleeme seoses nitraadireostusega; rõhutab lisaks, kui oluline on, et Ühendkuningriik rakendaks ja jõustaks heitkoguste piirmäärasid ja muid heitkoguste siseriiklike ülemmäärade direktiivi[56] alusel kokku lepitud sätteid ning viiks need dünaamiliselt vastavusse tööstusheidete direktiiviga[57], sealhulgas ajakohastades parima võimaliku tehnika viitedokumente;
Rahvatervis ja kaubavahetus
19. rõhutab, et kui Ühendkuningriik soovib olla kantud nende riikide loetellu, kellel on lubatud eksportida ELi kaupu, mille suhtes kohaldatakse sanitaar- ja fütosanitaarmeetmeid, peab ta täielikult täitma nende kaupade suhtes kehtivaid ELi nõudeid, sealhulgas tootmisprotsessidega seotud nõudeid; rõhutab lisaks, et eelkõige tuleks täielikult järgida toiduainete päritolureegleid ning et tuleks kindlaks määrata selged eeskirjad seoses toiduainete töötlemisega Ühendkuningriigis, et vältida ELi nõuetest kõrvalehoidmist, eriti seoses võimalike vabakaubanduslepingutega Ühendkuningriigi ja teiste riikide vahel; on lisaks seisukohal, et kõik sanitaar- ja fütosanitaarmeetmed, mida lepinguosalised kohaldavad inimeste, loomade või taimede tervise kaitseks, peaksid põhinema riskihindamisel, järgides täielikult ettevaatuspõhimõtet;
20. rõhutab, et antimikroobikumiresistentsus kujutab endast tõsist piiriülest ohtu inimeste ja loomade tervisele; rõhutab seetõttu, et mõlemad lepinguosalised peavad püüdma vähendada antibiootikumide kasutamist loomakasvatuses ja jätkuvalt keelustama nende kasutamise kasvustimulaatorina ning vähendama ka ebasobivat või tarbetut inimkasutust;
21. rõhutab, kui oluline on, et mõlemad lepinguosalised säilitaksid toiduohutuse, looma- ja taimetervise kõrgeimad standardid ning kõrgekvaliteedilised inspekteerimisteenused nendes valdkondades, ning toonitab vajadust teha vastastikku koostööd oma kolleegidega teisest lepinguosalisest riigist, et edendada jätkusuutlikke toidutootmismeetodeid ja toidusüsteeme, sealhulgas säästvat kalandust ja vesiviljelust, mis põhineb teadusel ja ökosüsteemipõhisel lähenemisviisil kalavarude majandamisele; rõhutab, et Ühendkuningriik peab järgima geneetiliselt muundatud organisme ja taimekaitsevahendeid käsitlevaid ELi eeskirju; on seisukohal, et lepinguosalised peaksid võtma eesmärgiks vähendada pestitsiidide kasutamist ja nendega seotud riske;
22. rõhutab ravimite ja meditsiiniseadmete nappuse vältimise tähtsust; nõuab tungivalt, et riiklikud ametiasutused ja sidusrühmad tagaksid riiklikult lubatud ravimite ümberjaotamise lõpuleviimise üleminekuperioodi lõpuks; kutsub eelkõige tootjaid üles tagama, et partiide katsetamise rajatised oleksid üleminekuperioodi lõpuks üle viidud, nii et Ühendkuningriigist imporditud ravimid saaks viivitamata ringlusse lasta;
23. väljendab seoses Euroopa Ravimiameti (EMA) endiste kontoriruumidega Ühendkuningriigis muret selle pärast, et EMA kui ELi rahvaterviseamet peab haldama kolmandas riigis asuvat ärikinnisvara ning jääb üüri maksmise eest vastutavaks kuni 2039. aasta juunini; nõuab lahenduste leidmist EMA vabastamiseks lepingulistest ja rahalistest kohustustest oma endiste ruumide suhtes; on seisukohal, et mõistlik pikaajaline kokkulepe võiks olla anda EMA lepinguline positsiooni rendileandja Canary Wharf Ltd. suhtes üle Ühendkuningriigi valitsusele;
24. rõhutab, kui oluline on, et Ühendkuningriik jätkaks oma õigusaktide dünaamilist ühtlustamist ravimeid, meditsiiniseadmeid, kemikaaliohutust, sh sisesekretsioonisüsteemi kahjustavaid kemikaale käsitlevate õigusaktide ja eelkõige REACH-määrusega, selleks et Ühendkuningriigi ettevõtjatel oleks ka edaspidi juurdepääs ühtsele turule; rõhutab asjaolu, et isegi dünaamilise ühtlustamise korral kehtiksid Ühendkuningriigi äriühingute suhtes samad kohustused, mida kohaldatakse väljaspool Euroopa Majanduspiirkonda asuvate kolmandate riikide äriühingute suhtes;
25. rõhutab, et mitmed tervist ohustavad tegurid, nagu suitsetamine, alkoholi tarbimine ja ebatervislik toitumine, avaldavad märkimisväärset mõju mittenakkuslike haiguste tekkele ning et paljud neist haigustest esinevad kogu Euroopas; nõuab seetõttu kooskõlastatud meetmeid, et vähendada nende tegurite levimust ja mõju tervisele, võttes arvesse piiriüleseid tegureid, nagu nende toodete reklaam, turustamine ning seaduslik ja ebaseaduslik kauplemine, ning kooskõlastatud poliitika väljatöötamist rahvatervise standardite edendamiseks, nagu tugevdatud tubakatoodete tarbimise piiramise meetmed ning jõulisem lähenemisviis toiduainete ja jookide märgistamisele; juhib tähelepanu sellele, et koostöö on oluline, arvestades seda, kuidas nende toodetega riikide vahel korrapäraselt kaubeldakse; rõhutab, et Ühendkuningriik peab ühtsel turul vabalt kauplemiseks järgima ELi meetmeid selles valdkonnas;
Temaatiline koostöö
26. tuletab meelde, et tõsised terviseohud – näiteks need, mis tulenevad nakkushaiguste puhangutest, pandeemiatest või keskkonnateguritest – ei tunne riigipiire; kutsub seetõttu mõlemat lepinguosalist üles tegema pikaajalist koostööd, et ennetada ja tuvastada kindlakstehtud ja esilekerkivaid ohte terviseohutusele ning nende vastu valmistuda ja neile reageerida; nõuab sellega seoses jätkuvat koostööd ELi ja Ühendkuningriigi vahel, et tõhusalt võidelda COVID-19 pandeemia vastu, eelkõige Iirimaa saarel, kus maismaapiir muudab selle veelgi olulisemaks; peab oluliseks, et Ühendkuningriik ja EL säilitaksid koordineeritud üleeuroopalise lähenemisviisi sellistes valdkondades nagu hädaolukorraks valmisolek, riskihindamine, riskijuhtimine ja teabevahetus ning uute antimikroobikumide ja vaktsiinide ning muude ravimite väljatöötamine; on seisukohal, et kui üks lepinguosaline ei võta konkreetse terviseohuga tegelemiseks piisavaid meetmeid, võib teine lepinguosaline võtta rahvatervise kaitseks ühepoolseid meetmeid;
27. nõuab eelkõige sihipäraste meetmete võtmist, et tagada patsientidele ohutute ravimite ja meditsiiniseadmete pidev ja kiire kättesaadavus, sealhulgas kindel ja järjepidev radioisotoopidega varustamine; on seisukohal, et patsiendi ohutuse tagamiseks peaksid EL ja Ühendkuningriik töötama kutsekvalifikatsioonide vastastikuse tunnustamise nimel, et tagada meditsiinitöötajate liikuvus;
28. toetab Ühendkuningriigi jätkuvat osalemist kolmanda riigi otsuseõiguseta vaatlejana mitteregulatiivsetes ametites, nagu Euroopa Keskkonnaamet ning Haiguste Ennetamise ja Tõrje Euroopa Keskus, kuna see võimaldaks mõlemal lepinguosalisel jagada parimaid tavasid ja meetodeid; julgustab lisaks mõlemat lepinguosalist kaaluma koostöölepingute sõlmimist analoogsete reguleerivate asutuste vahel, näiteks Euroopa Kemikaaliametiga, et vahetada teavet, parimaid tavasid ja teaduslikke teadmisi;
Iirimaa ja Põhja-Iirimaa
29. rõhutab, kui oluline on väljaastumislepingu tulemuslik rakendamine, sealhulgas ühtse turu ja tolliliidu terviklikkuse säilitamise jaoks; rõhutab, et tulevaste suhete lepingut tuleks kohaldada, ilma et see piiraks väljaastumislepingu ja Põhja-Iirimaa protokolli kohaldamist; rõhutab Põhja-Iirimaa protokolli jõulise kohaldamise tähtsust, et säilitada kogu saart hõlmav majandus ja suure reede kokkulepe kõigis oma mõõtmetes ning et kaitsta ühtse turu terviklikkust; rõhutab, et ELi tolliseadustiku jätkuv kohaldamine ja ühtlustamine ühtse turu asjaomaste eeskirjadega Põhja-Iirimaa poolt on vajalik mitte ainult range piirikontrolli vältimiseks Iirimaa saarel, vaid ka keskkonna ja bioloogilise mitmekesisuse kaitsmiseks saarel ning ELi kodanike tervise ja ohutuse kaitsmiseks kooskõlas ELi eeskirjadega.
TÖÖSTUSE, TEADUSUURINGUTE JA ENERGEETIKAKOMISJONI KIRI
David McAllister
Esimees
Väliskomisjon
BRÜSSEL
Bernd Lange
Esimees
Rahvusvahelise kaubanduse komisjon
BRÜSSEL
Teema: Tööstuse, teadusuuringute ja energeetikakomisjoni arvamus soovituste kohta läbirääkimisteks uue partnerluse üle Suurbritannia ja Põhja-Iiri Ühendkuningriigiga (2020/2023(INI)
Austatud esimehed
Tööstuse, teadusuuringute ja energeetikakomisjonile tehti eespool nimetatud menetluse raames ülesandeks esitada arvamus väliskomisjonile ja rahvusvahelise kaubanduse komisjonile. ITRE-komisjoni koordinaatorid otsustasid 18. veebruari 2020. aasta koosolekul esitada arvamuse kirja vormis ja samal kuupäeval määrati mind ITRE-komisjoni esimehena arvamuse koostajaks.
Ühendkuningriigi rakkerühmaga 19. mail 2020. aastal peetud kinnisel koosolekul arutasid ITRE-komisjoni koordinaatorid kõnealust teemat ning otsustasid seejärel 27. mail 2020. aastal kirjaliku menetluse teel paluda vastutavatel väliskomisjonil ja rahvusvahelise kaubanduse komisjonil lisada oma resolutsiooni ettepanekusse järgmised ettepanekud.
Lugupidamisega
Cristian-Silviu BUŞOI
SOOVITUSED
1. tunneb muret asjaolu pärast, et läbirääkimisvolitustest on näha, et ELil ja Ühendkuningriigil on uuest partnerlusest väga erinev ettekujutus ning et siiani ei ole läbirääkimistel suudetud lõhet piisavalt vähendada; on lisaks mures, et kokkuleppe saavutamiseks on vähe aega jäänud ning selle pärast, et praegune COVID-19 kriis muudab selle ettevõtmise veelgi keerulisemaks;
2. loodab, et kokkuleppega tagatakse kõigis poliitikavaldkondades võrdsed tingimused, vastastikkus, kaitse taseme säilitamine ja kohtulik järelevalve, et kindlustada tulevikus konkurentsivõime, kõrged sotsiaalsed ja kestlikkusstandardid ning kodanike ja töötajate õigused; tuletab meelde, et mõlemad pooled on võtnud kohustuse täita Pariisi kokkulepet;
3. on veendunud, et kokkuleppes tuleks sätestada üldpõhimõtted ja -tingimused Ühendkuningriigi osalemiseks ELi programmides, tagades õiglase tasakaalu liidu programmides osaleva kolmanda riigi osamaksete ja saadava kasu vahel; rõhutab, et nende üldpõhimõtete suhtes tuleks kohaldada asjaomastes õigusaktides sätestatud tingimusi;
4. rõhutab siiski vajadust viia mitmeaastase finantsraamistiku järgmise põlvkonna programmid võimalikult kiiresti lõpule, et võimaldada nende kiiret käivitamist 2021. aasta jaanuaris; rõhutab, et Ühendkuningriigiga peetavate läbirääkimiste aeglase kulu tõttu ei tohiks seadusandlike kokkulepete sõlmimist edasi lükata;
5. rõhutab vajadust siduda programmides osalemine asjakohaste poliitikavaldkondadega, näiteks kliima- või küberpoliitikaga vastavusse viimisega; rõhutab lisaks, et programmis „Euroopa horisont“ või „Erasmus+“ osalemine eeldab isikute vaba liikumist käsitlevate ELi eeskirjade järgimist;
6. rõhutab, et COVID-19 kriis on näidanud, et ELi ja Ühendkuningriigi vahel teadusuuringute ja innovatsiooni valdkonnas tehtava koostöö jätkumine on eluliselt tähtis, mistõttu loodab, et kokkuleppega nähakse ette üldtingimused Ühendkuningriigi osalemiseks teadusuuringute ja innovatsiooni raamprogrammides ning ei sõlmita erikokkuleppeid, millele teised kolmandad riigid loota ei saa; loodab lisaks, et arutatakse Ühendkuningriigi osalemist programmi „Horisont 2020“ raames teostatavates Euroopa teadus- ja innovatsioonipartnerlustes, mida rakendatakse kuni 2024. aastani; tuletab meelde põhimõtet, et ükski kolmas riik ei tohiks saada oma osamaksetest suuremat rahalist kasu;
7. rõhutab, et ühtse elektrienergiaturu järjepidevuse tagamiseks Iirimaa saarel pärast Ühendkuningriigi väljaastumist tuleb jätkata ELi energiavaldkonna õigustiku kohaldamist Põhja-Iirimaal;
8. on arvamusel, et vaja on tagada ühised avamere taastuvenergia ja torujuhtmetaristu eeskirjad, milles Ühendkuningriik võiks osaleda kaubanduslepingute kaudu;
9. loodab, et kokkuleppes käsitletakse Ühendkuningriigi suhteid Euratomi ja ITERi projektiga ning väljaastumise mõju varadele ja kohustustele; loodab lisaks, et Ühendkuningriik järgib kõige kõrgemaid tuumaohutuse, -julgeoleku ja kiirguskaitse standardeid;
10. on seisukohal, et energiakoostöö kokkulepe, mis on kooskõlas tulevasi suhteid käsitleva üldise kokkuleppega ning põhineb tugeval valitsemisel ja võrdsetel tingimustel, oleks mõlema poole huvides;
11. on veendunud, et Ühendkuningriik võiks jätkuvalt olla tõeline tööstuspartner strateegiliselt olulistes sektorites, ning loodab, et kokkuleppes nähakse ette eriabi VKEdele, et tulevasest partnerlusest täiel määral kasu saada; rõhutab lisaks vajadust stabiilsete, usaldusväärsete ja jätkusuutlike väärtusahelate järele, eelkõige, kuid mitte ainult, ravimite puhul; rõhutab siiski vajadust säilitada võrdsed tingimused ja Euroopa Liidu strateegiline autonoomia, eriti peamistes tööstusharudes;
12. on arvamusel, et Ühendkuningriik võiks jätkuvalt olla oluline partner ELi kosmosepoliitikas, rõhutab, et läbirääkimistel tuleb arutada Ühendkuningriigi tulevast juurdepääsu ELi kosmoseprogrammile, kaitstes samal ajal liidu huve ja tagades kooskõla kohaldatava õigusraamistikuga kolmandate riikide osalemiseks ELi kosmoseprogrammis;
13. rõhutab, et julgeoleku ja kaitse valdkonnas koostöö tegemine on ELile ja Ühendkuningriigile kasulik ning koostöö jätkamiseks Euroopa Kaitsefondi või võimalike tulevaste algatuste raames peab see rajanema tulevasi suhteid käsitleva üldise kokkuleppe põhimõtetel;
14. loodab, et Ühendkuningriik saab jätkata küberturvalisuse valdkonnas väljakujunenud koostööd ja teabevahetust riiklike ametiasutustega; kutsub Ühendkuningriiki üles panustama aktiivselt liidu jõupingutustesse suurendada kübervastupidavusvõimet Euroopas;
15. loodab, et kokkuleppe raames kaalutakse Ühendkuningriigi osalemist programmis „Digitaalne Euroopa“ ning et ELi ja Ühendkuningriigi vahel seatakse sisse täiustatud koostöö tehisintellekti valdkonnas; peab lisaks mõlemale poolele kasulikuks püüda saavutada Ühendkuningriigi õigusnormide vastavusseviimine liidu tulevase ühtse Euroopa andmeruumi ja tulevaste regulatiivsete meetmetega tehisintellekti valdkonnas;
16. on veendunud, et ELi kodanike huvides on, et Ühendkuningriik jätkaks rändlusteenuse määruse kohaldamist ning hõlbustaks inimeste piiriülest liikumist Iirimaa saarel; kutsub siiski juhul, kui vastavat kokkulepet ei sõlmita, operaatoreid üles tagama samaväärsed tingimused nii ELi kui ka Ühendkuningriigi klientidele.
PÕLLUMAJANDUSE JA MAAELU ARENGU KOMISJONI KIRI
Antonio Tajani
Esimees
Põhiseaduskomisjon
BRÜSSEL
Teema: Arvamus ettepaneku kohta võtta vastu nõukogu otsus Suurbritannia ja Põhja-Iiri Ühendkuningriigi Euroopa Liidust ja Euroopa Aatomienergiaühendusest väljaastumise lepingu sõlmimise kohta (COM(2019/0194); COM(2018/0841); COM(2018/0834); COM(2018/0833) – C9-0148/2019 – 2018/0427(NLE))
Austatud hr Tajani
Põllumajanduse ja maaelu arengu komisjon arutas küsimust oma 22. jaanuari 2020. aasta koosolekul. Nimetatud koosolekul[58] otsustas komisjon ühehäälselt paluda vastutaval põhiseaduskomisjonil lisada oma soovitusse järgmised ettepanekud.
Lugupidamisega
(alla kirjutanud) Norbert Lins
ETTEPANEKUD
Põllumajanduse ja maaelu arengu komisjon soovib rõhutada järgmisi olulisi aspekte, mis puudutavad Brexiti mõju ELi põllumajandusele ning väljaastumislepingus ja poliitilises deklaratsioonis esitatud lahendusi.
1. Põllumajanduspoliitika seisukohast ei näi Ühendkuningriigi väljaastumine iseenesest põhjustavat ületamatuid probleeme, kuna ühise põllumajanduspoliitika mehhanismide kohaldamist ja toetuste maksmist Ühendkuningriigile on suhteliselt lihtne lõpetada. Väljaastumislepinguga ette nähtud üleminekuperioodi lõppemine samaaegselt praeguse mitmeaastase finantsraamistiku (2014–2020) lõppemisega lihtsustaks seda;
2. Sooviksime siiski juhtida tähelepanu sellele, et kui üleminekuperioodi pikendatakse, peavad lepingu artikli 132 kohaselt kaasnema sellega asjakohased rahastamissätted ja nõuetekohased arveldused selle perioodi lõpus, olenemata sellest, et Ühendkuningriiki käsitatakse alates 2021. aastast mitmeaastase finantsraamistiku alusel kolmandana riigina;
3. Lepingut käsitlevate läbirääkimiste ajal on põllumajanduse ja maaelu arengu komisjonile tõsist muret valmistanud EList pärit põllumajandustoodete, toiduainete ja jookide suhtes kohaldatavate arvukate (rohkem kui 3000) geograafiliste tähiste jätkuv kaitse Ühendkuningriigis. Seetõttu on komisjon rahul, et praegune tekst tagab ELi geograafiliste tähiste kaitse Põhja-Iirimaal ja üleminekuperioodi lõpuks heaks kiidetud ELi geograafiliste tähiste kaitse Ühendkuningriigi teistes osades;
4. Soovime rõhutada, kui oluline on seda kaitset ELi ja Ühendkuningriigi tulevaste suhete korralduses säilitada. Lisaks sellele, et see korraldus peaks hõlmama kõiki olemasolevaid ELi geograafilisi tähiseid, peaks see meie arvates hõlmama ka kahepoolseid koostöömehhanisme, vastavalt millele tunnustavad Ühendkuningriik ja EL 27 vastastikku selliseid geograafilisi tähiseid, mis kiidetakse heaks pärast üleminekuperioodi lõppu, ning vajaduse korral siis, kui Iirimaad/Põhja-Iirimaad käsitleva protokolli kohaldamine lõpetataks vastavalt selle artiklile 18;
5. Oleme täiel määral teadlikud sellest, et Iirimaa ja Põhja-Iirimaa küsimus mõjutab lisaks põllumajandussektorile ka teisi valdkondi. Võttes arvesse tariifsete ja mittetariifsete tõkete tähtsust põllumajanduses, Iirimaa ja Põhja-Iirimaa põllumajandusturgude väga integreeritud ja teineteisest sõltuvat olemust ning elusloomade, valmistoodete ja edasist töötlemist vajavate toodete pidevat piiriülest ringlust, on selle küsimuse sujuv lahendamine kõnealuse sektori jaoks eriti oluline. Seepärast pooldab põllumajanduse ja maaelu arengu komisjon praeguse olukorra säilitamist, praegust nähtamatut piiri ning põhja-lõuna koostööd Iirimaa saarel, nagu on sätestatud suure reede kokkuleppes, eeldusel et antakse Iirimaad/Põhja-Iirimaad käsitleva protokolli artiklis 18 osutatud demokraatlik nõusolek;
6. Samal ajal sooviksime rõhutada, et äärmiselt oluline on tagada protokolli nõuetekohane rakendamine, et mitte ainult säilitada eespool nimetatud praegust olukorda, vaid ka vältida lünkade tekkimist ELi tariifse ja mittetariifse kaitse mehhanismides. Ühiskomitee töö protokollist tuleneva korralduse viimistlemisel on väga oluline. Neid kahte eesmärki tuleks arvesse võtta ja ellu viia tulevasi suhteid puudutava korralduse kaudu, kui protokolli artikli 18 kohaselt enam ei kohaldata;
7. Brexitist tulenevad peamised põllumajandusküsimused on seotud kaubandusega. Põllumajandustoodete ja põllumajanduslike toiduainete tariifse ja mittetariifse kaitse tase on ELis ja enamikus maailma riikides väga kõrge. Nii saab ka tõenäoliselt olema Ühendkuningriigis. Seetõttu kannatab see sektor Ühendkuningriigi tolliliidust ja ühtsest turust lahkumise tagajärjel üleminekuperioodi lõpus kõige enam, eriti kuna vastavad kaubandusmahud on märkimisväärsed: praeguste kaubavoogude põhjal võiks Ühendkuningriigist saada pärast Brexitit EL 27 peamine põllumajandusliku toidutööstuse valdkonna kaubanduspartner nii ekspordi kui ka impordi vallas;
8. Seepärast soovime juhtida tähelepanu sellele, et kui leping jõustub, on äärmiselt oluline kasutada ära üleminekuperioodi, et pidada läbirääkimisi laiaulatusliku korra üle, millega luuakse poliitilises deklaratsioonis ette nähtud vabakaubanduspiirkond. Kui see ei õnnestu, sattuks põllumajandussektor kahepoolses kaubanduses tõeliselt raskesse olukorda, kus Ühendkuningriik ja EL 27 kaupleksid Maailma Kaubandusorganisatsiooni reeglite alusel, ilma et neil oleks teineteise turule eelisjuurdepääsu, ning nende õigusraamistikes tekiksid tõenäoliselt erinevused. Rõhutame tungivalt, et põllumajanduse ja maaelu arengu komisjoni arvates tuleks teha kõik selleks, et sellist stsenaariumi vältida. Kui see ei ole võimalik, nõuab põllumajanduse ja maaelu arengu komisjon tungivalt, et komisjon eraldaks piisavad vahendid, et leevendada üleminekuperioodi lõpus valitseda võiva raske olukorra mõju põllumajandustootjatele ja põllumajanduslikule toidutööstusele, nagu on kavandatud ka väljaastumislepingu ratifitseerimata jätmise korral;
9. Pärast EList väljaastumist Ühendkuningriigis kehtestatav uus riiklik põllumajanduspoliitika ja muude kolmandate riikidega sõlmitavad uued kaubanduslepingud avaldavad sektorile samuti otsustavat mõju. Neid käesolevas arvamuses siiski ei käsitleta;
10. Seega toetab põllumajanduse ja maaelu arengu komisjon kindlalt ELi ja Ühendkuningriigi läbirääkijate kokku lepitud väljaastumislepingut, mis edastati nõusoleku saamiseks Euroopa Parlamendile, ning loodab, et selle jõustumine ja nõuetekohane rakendamine avab tee ELi ja Ühendkuningriigi tulevaste suhete korraldusele, millega säilitatakse võimalikult suurel määral ELi põllumajanduslikud huvid.
KULTUURI- JA HARIDUSKOMISJONI KIRI
David McAllister
Esimees
Väliskomisjon
BRÜSSEL
Bernd Lange
Esimees
Rahvusvahelise kaubanduse komisjon
BRÜSSEL
Teema: Arvamus soovituste kohta läbirääkimisteks uue partnerluse üle Suurbritannia ja Põhja-Iiri Ühendkuningriigiga (2020/2023(INI))
Austatud esimehed
Sooviksin esitada teile kultuuri- ja hariduskomisjoni nimel – kirja vormis – CULT-komisjoni arvamuse eelnimetatud raporti kohta. Vastavalt taotlusele on arvamus koostatud täiendusena resolutsioonile.
Kui teil on meie arvamuse kohta küsimusi või soovite arutada selles sisalduvaid punkte, olen jätkuvalt teie käsutuses.
Lugupidamisega
Sabine Verheyen
kultuuri- ja hariduskomisjoni esimees
ETTEPANEKUD
A. arvestades, et Ühendkuningriigiga sõlmitava tulevase lepingu nurgakivi peab olema kultuurilise ja keelelise mitmekesisuse kaitse ja edendamine;
B. arvestades, et koostöö hariduse, kultuuri ja noortevahetuse valdkonnas on lahutamatu osa tihedatest, viljakatest suhetest ja koostööst mis tahes kolmanda riigiga; arvestades, et Ühendkuningriik on liidu oluline partner hariduse, kultuuri, noorte ja keeleõppe valdkonnas; arvestades, et kuigi uue lepingu eesmärk on korraldada lahkuminekut, peaksid liit ja Ühendkuningriik püüdma tugineda väga tihedale koostööle, mis selles valdkonnas juba olemas on, ja ühistele juurtele, mis põhinevad Ühendkuningriigi 47-aastasel Euroopa Liidu liikmesusel; arvestades, et Ühendkuningriigi osalemine programmides „Erasmus+“, „Loov Euroopa“ ja Euroopa solidaarsuskorpuses aitaks toetada ja edendada jätkuvat tihedat koostööd ja tõhusaid võrgustikke;
C. arvestades, et Ühendkuningriigi jätkuv osalemine programmis „Erasmus+“ oleks programmi toetusesaajatele Ühendkuningriigis ja kogu liidus selgelt väärtuslik; arvestades, et Ühendkuningriigi osalemisel programmis „Erasmus+“ tuleks järgida kõiki asjakohaseid reegleid ning osalemise tingimusi, mis on sätestatud programmi määruses; arvestades, et Ühendkuningriigil ei saa olla programmi suhtes otsustusõigust; arvestades, et Ühendkuningriik märgib oma läbirääkimisvolitustes, et ta kaalub ajaliselt piiratud osalemist programmi „Erasmus+“ osades;
D. arvestades, et Ühendkuningriik ei ole seni teatanud kavatsusest jätkata osalemist ei programmis „Loov Euroopa“ ega Euroopa solidaarsuskorpuses;
E. arvestades, et Ühendkuningriik märgib oma läbirääkimisvolitustes, et liiduga sõlmitav leping võib edendada audiovisuaalteenuste kaubandust; arvestades, et liidu vabakaubanduslepingutes kolmandate riikidega on alati kohaldatud kultuuriga seotud erandit (exception culturelle) ning üheski liidu vabakaubanduslepingus ei anta väljaspool Euroopa Majanduspiirkonda (EMP) asuvatele audiovisuaalmeedia teenuste osutajatele ühtsele turule samaväärset juurdepääsu;
F. arvestades, et audiovisuaalmeedia teenuste direktiivides on sätestatud nende teenuste miinimumstandardid, et tagada audiovisuaalmeedia teenuste takistusteta taasedastamine päritoluriigi põhimõtte alusel;
G. arvestades, et kaupade vaba liikumine on viidud kooskõlla kunstilise, ajaloolise või arheoloogilise väärtusega kultuuriväärtuste kaitsega liidu eeskirjade kaudu; arvestades, et Ühendkuningriik ei anna oma läbirääkimisvolitustes mingit teavet selle kohta, kuidas ta näeb tulevast koostööd kultuuriväärtuste kaitsmisel;
1. on seisukohal, et lepingus tuleks selgelt sätestada, et see toetab kultuurilist ja keelelist mitmekesisust kooskõlas UNESCO kultuuri väljendusvormide mitmekesisuse kaitse ja edendamise konventsiooniga;
2. tunneb heameelt liidu läbirääkimisjuhistes esitatud selge seisukoha üle, et ELi ja Ühendkuningriigi tulevased suhted peaksid hõlmama ka dialoogi ja teabevahetust hariduse ja kultuuri valdkonnas; peab kahetsusväärseks, et Ühendkuningriigi läbirääkimisvolitustes puuduvad samasugused ambitsioonid; on veendunud, et tihe koostöö, mis tugineb olemasolevatele tihedatele sidemetele, on liidu ja Ühendkuningriigi tulevaste heade suhete eeltingimus, ning nõuab sellega seoses ambitsioonikust; tuletab meelde, et vahetuste edendamiseks on hädavajalik üksikisikute liikuvus, ning väljendab heameelt õppe-, koolitus- ja noortevahetusega seotud liikuvust käsitlevate sätete üle, mis on esitatud komisjoni avaldatud lepingu eelnõu tekstis; on siiski mures, et sätted, mis reguleerivad füüsiliste isikute ärilistel eesmärkidel riiki sisenemist ja seal ajutist viibimist, ei vasta kultuuri- ja loomesektori vajadustele ning võivad kultuurivahetuse jätkumist takistada;
3. tunneb heameelt, et Ühendkuningriigi valitsus on kinnitanud jätkuvat pühendumust rahvusvahelistele haridusvahetustele; kordab, et toetab Ühendkuningriigi jätkuvat osalemist programmis „Erasmus+“; tuletab meelde, et programmis osalemiseks peab Ühendkuningriik andma täieliku ja õiglase rahalise panuse; rõhutab, et kui Ühendkuningriik osaleb programmis „Erasmus+“, peab ta osalema selles täielikult ja kogu kestuse jooksul vastavalt mitmeaastasele finantsraamistikule; rõhutab, kui oluline on tagada vajalikud tingimused õppega seotud liikuvuseks programmi „Erasmus+“ raames nii Ühendkuningriigis kui ka ELis, sealhulgas õppurite võrdne kohtlemine vahetusprogrammides, näiteks seoses õppemaksudega, lihtsa juurdepääsuga põhiteenustele ning põhjendamatu finants- ja halduskoormuse vältimisega;
4. võtab teadmiseks, et Ühendkuningriik ei ole seni teatanud kavatsusest jätkata osalemist ei programmis „Loov Euroopa“ ega Euroopa solidaarsuskorpuses; märgib, et see otsus takistab tihedat koostööd kultuuri ja noortevahetuse valdkonnas;
5. toetab täielikult liidu läbirääkimisjuhiste selget seisukohta, et audiovisuaalteenused tuleks majanduspartnerluse kohaldamisalast välja jätta, ning nõuab tungivalt, et komisjon jääks oma seisukohas kindlaks;
6. rõhutab, et juurdepääsu liidu audiovisuaalteenuste turule saab tagada ainult siis, kui audiovisuaalmeedia teenuste direktiivi rakendatakse täielikult, nii et mõlemale poolele antakse samad taasedastamise õigused; tuletab meelde, et Ühendkuningriigist pärit infosisu liigitatakse pärast üleminekuperioodi lõppu jätkuvalt „Euroopa päritolu teosteks“, kui Euroopa päritolu teoste sisukvoot hõlmab teoseid, mis pärinevad Euroopa Nõukogu piiriülese televisiooni konventsiooni osalisteks olevatest kolmandatest riikidest ja EMP-välistest riikidest;
7. tunneb heameelt, et liidu läbirääkimisjuhistesse on lisatud ebaseaduslikult väljaviidud kultuuriväärtuste nende päritoluriigile tagastamise teema; tuletab meelde meetmeid, mida liit on viimastel aastatel võtnud kultuuriväärtuste kaitse ja säilitamisega tegelemiseks, ning rõhutab, kui oluline on jätkata selles valdkonnas koostööd Ühendkuningriigiga.
ÕIGUSKOMISJONI KIRI
David McAllister
Esimees
Väliskomisjon
BRÜSSEL
Bernd Lange
Esimees
Rahvusvahelise kaubanduse komisjon
BRÜSSEL
Teema: Õiguskomisjoni arvamus soovituste kohta läbirääkimisteks uue partnerluse üle Suurbritannia ja Põhja-Iiri Ühendkuningriigiga (2020/2023(INI))
Austatud esimehed
Õiguskomisjoni koordinaatorid otsustasid oma koosolekul 18. veebruaril 2020 esitada vastavalt kodukorra artikli 56 lõikele 1 kirja vormis arvamuse raporti kohta, milles käsitletakse kavandatavaid volitusi läbirääkimisteks Ühendkuningriigiga (2020/2023(INI)), keskendudes õiguskomisjoni pädevusele. Samal päeval määrati mind kui komisjoni esimeest arvamuse koostajaks.
Ettepanekud
Õiguskomisjon otsustas oma koosolekul 7. mail 2020. aastal 20 poolt- ja 2 vastuhäälega (2 liiget jäi erapooletuks)[59] paluda vastutavatel väliskomisjonil ning rahvusvahelise kaubanduse komisjonil lisada oma resolutsiooni ettepanekusse järgmised ettepanekud.
Soovitusi koostades võttis õiguskomisjon arvesse järgmisi dokumente: Euroopa Parlamendi 12. veebruari 2020. aasta resolutsioon Suurbritannia ja Põhja-Iiri Ühendkuningriigiga uue partnerluse üle peetava läbirääkimise kavandatavate volituste kohta;[60] nõukogu 13. veebruari 2020. aasta otsus Suurbritannia ja Põhja-Iiri Ühendkuningriigiga uue partnerluse üle peetava läbirääkimise kavandatavate volituste kohta,[61] Ühendkuningriigi Euroopa Liidust väljaastumise leping (24. jaanuar 2020) ning poliitiline deklaratsioon tulevaste suhete raamistiku kohta;[62] ELi ja Ühendkuningriigi uut partnerlust käsitleva lepingu eelnõu tekst (19. märts 2020).[63]
Institutsioonilised ja horisontaalsed aspektid
1. Läbirääkimistel uue partnerluse üle Suurbritannia ja Põhja-Iiri Ühendkuningriigiga on kaugeleulatuvad põhiseaduslikud ja õiguslikud tagajärjed nii Ühendkuningriigi kui ka ELi jaoks, ning kavandatava lepingu sätetel on märkimisväärne pikaajaline mõju kodanike elule ja ettevõtetele Ühendkuningriigis ja ELis. Läbirääkimiste protsessis ja sisus tuleks seetõttu lähtuda õigusriigi väärtustest ning läbipaistvuse, õiguskindluse ja õiguse kättesaadavuse tagamisest.
2. Sellega seoses on ülimalt tähtis, et uus leping ELi ja Ühendkuningriigi tulevaste suhete kohta põhineks eranditult väljaastumislepingu usaldusväärsel ja tõhusal rakendamisel. See on viljaka koostöö hädavajalik eeltingimus ning kahe poole vahelise hea usu ja vastastikuse usalduse minimaalne tagatis.
3. Tuletab meelde, et mõlemad pooled olid poliitilises deklaratsioonis[64] ühel meelel, et tulevased suhted peaksid põhinema üldisel institutsioonilisel raamistikul, mis hõlmab konkreetsete koostöövaldkondadega seotud peatükke ja lepinguid. Sellised lisalepingud on tulevase lepinguga reguleeritud üldiste kahepoolsete suhete lahutamatu osa ja moodustavad osa ühisest raamistikust.
4. Seda arvesse võttes tuleks kavandatava lepinguga ette näha terviklik juhtimisraamistik, sealhulgas kindel vaidluste lahendamise mehhanism. Sellega seoses on äärmiselt oluline, et tulevast partnerlust käsitlev leping tagaks liidu kohtusüsteemi nurgakivi, nimelt Euroopa Liidu Kohtus toimuva eelotsusetaotluse menetluse, mille eesmärk on tagada liidu õiguse ühetaoline tõlgendamine, järjepidevus, täielik õigusmõju ja autonoomia liikmesriikide ja rahvusvahelise õiguse suhtes. Nii tagatakse, et ükski kavandatava lepinguga loodud organ, mille eesmärk on tagada selle lepingu ühetaoline tõlgendamine ja kohaldamine, ei ole pädev uurima ega tõlgendama liidu õiguse mõisteid ega saa luua olukorda, kus liitu ja tema institutsioone kohustatakse nende sisepädevuse teostamisel lähtuma liidu õigusnormide kindlaksmääratud tõlgendusest.[65] Seetõttu tuleb kõik sellised ELi õiguse küsimused esitada Euroopa Liidu Kohtule.
Intellektuaalomand
5. Väljaastumislepinguga kehtestatakse mehhanism, millega tagatakse, et liidu geograafiliste tähiste, päritolunimetuste ja garanteeritud traditsiooniliste toodete kaitse, mis on Ühendkuningriigis tagatud konkreetsete liidu määrustega, püsib pärast üleminekuperioodi lõppu ilma läbivaatamiseta sama kõrgel tasemel nagu üleminekuperioodi viimasel päeval.[66] Samamoodi tuleks kavandatava partnerluse lepinguga ette näha mehhanism, et kaitsta Ühendkuningriigis dünaamiliselt geograafilisi tähiseid, päritolunimetusi ja traditsioonilisi tooteid ELi tulevase õigusraamistiku alusel, ning tuleks ette näha ka tiheda kahepoolse koostöö võimalus Euroopa Liidu Intellektuaalomandi Ameti (EUIPO) ja Ühendkuningriigi intellektuaalomandiametite vahel.
6. Kavandatavas lepingus tuleks ette näha ka mõjusad ja jõustatavad meetmed, mis hõlmavad selliste intellektuaalomandi õiguste tunnustamist ja kõrgetasemelist kaitset nagu autoriõigus ja sellega kaasnevad õigused, kaubamärgid ja tööstusdisainilahendused, patendid ja ärisaladused, vastavalt kehtivale ja tulevasele ELi õigusraamistikule. Sellega seoses ja arvestades, et Ühendkuningriik ei ole oma allkirja ühtse patendikohtu lepingult ametlikult tagasi võtnud, tuleks hoolikalt hinnata võimalust, et osa kavandatud ühtsest patendikohtust hakkab paiknema Ühendkuningriigis ja et Ühendkuningriik aitab kaasa ühtse ELi patendi loomisele.
Äriühinguõigus
7. Et vältida standardite alandamist ja tagada kaebeõigus Ühendkuningriigis ja ELis, on soovitav, et kavandatav leping sisaldaks ühiseid miinimumstandardeid, mis käsitlevad tegevuse alustamist ja teostamist, aktsionäride, võlausaldajate või töötajate kaitset, äriühingute aruandlust ja auditeerimist ning läbipaistvuseeskirju, samuti restruktureerimist, pankrotti või maksejõuetust käsitlevate kohtuotsuste vastastikust tunnustamist.
Tsiviilõigusalane koostöö, sealhulgas perekonnaasjades
8. Õigusalane koostöö tsiviilasjades on ülimalt tähtis, et tagada kodanike ja äriühingute vaheline kaubandus- ja ärialane suhtlus ning tagada piiriüleste tehingute ja muu tegevuse pooltele kindlus ja piisav kaitse. Selles kontekstis – kaitstes samal ajal ELi huve ja pidades silmas Lugano konventsiooni nõuetekohast toimimist – tuleks hoolikalt hinnata, kas nimetatud konventsioon, millega korratakse 2007. aastal kehtinud tsiviilasjade kohtualluvust ja kohtuotsuste tunnustamist käsitleva üldise ELi õiguse teksti ning laiendatakse seda Norrale, Islandile ja Šveitsile, võiks olla sobiv lahendus kavandatavas partnerluses Ühendkuningriigiga ning kas ELi liikmesriikidele, kes ei osale vabadusel, turvalisusel ja õigusel rajaneval alal, tuleks anda võimalus osaleda selles konventsioonis eraldi osalistena. Siin tuleks kaaluda ka seda, kas Ühendkuningriigi ühinemine Lugano süsteemiga iseseisva osapoolena võimaldaks ELil säilitada üldist tasakaalu oma suhetes kolmandate riikide ja rahvusvaheliste organisatsioonidega või oleks asjakohasem leida uus lahendus, mis tagaks kahe poole vahelise „dünaamilise kooskõlastatuse“. Viimasel juhul kuuluksid liidu rahvusvahelise tsiviilõiguse valdkonda kuuluvad välissuhted Euroopa Liidu ainupädevusse ja moodustaksid liidu õiguskorra lahutamatu osa, mille suhtes kohaldatakse eelotsusemenetluse mehhanismi.
9. Kavandatav leping peaks leidma sisulise ja tervikliku lahenduse eelkõige seoses abielu, vanemliku vastutuse ja muude perekondlike küsimustega. Ühendkuningriigi kavatsus ühineda laste ja teiste pereliikmete elatise rahvusvahelise sissenõudmise 2007. aasta Haagi konventsiooniga on tervitatav. Ei tohi aga unustada, et EL on mõnes tsiviilõiguse küsimuses läinud Haagi konverentsist kaugemale, võttes vastu õigusakte, milles käsitletakse kohtualluvust tsiviilasjades, kollisiooni ja kohtuotsuste tunnustamist riikide vahel üksikasjalikumalt. Sellega seoses peaksid kavandatava lepingu perekonnaasjadega seotud vastastikuse täitmise sätted põhinema mitte ainult kohtusüsteemide vastastikuse usalduse põhimõttel, vaid ka teatavatel põhiseaduslikel tagatistel ja ühistel põhiõiguste standarditel.
Loodan, et ülaltoodu annab väliskomisjoni ja rahvusvahelise kaubanduse komisjoni ühiselt koostatavasse resolutsiooni ettepanekusse kasuliku panuse.
Lugupidamisega
Adrián Vázquez Lázara
TEAVE VASTUVÕTMISE KOHTA VASTUTAVAS KOMISJONIS
Vastuvõtmise kuupäev |
12.6.2020 |
|
|
|
Lõpphääletuse tulemus |
+: –: 0: |
85 6 17 |
||
Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed |
Alviina Alametsä, Alexander Alexandrov Yordanov, Barry Andrews, Maria Arena, Anna-Michelle Asimakopoulou, Petras Auštrevičius, Traian Băsescu, Tiziana Beghin, Lars Patrick Berg, Anna Bonfrisco, Geert Bourgeois, Saskia Bricmont, Reinhard Bütikofer, Jordi Cañas, Fabio Massimo Castaldo, Anna Cavazzini, Susanna Ceccardi, Włodzimierz Cimoszewicz, Miroslav Číž, Katalin Cseh, Arnaud Danjean, Paolo De Castro, Tanja Fajon, Anna Fotyga, Emmanouil Fragkos, Michael Gahler, Kinga Gál, Giorgos Georgiou, Sunčana Glavak, Raphaël Glucksmann, Markéta Gregorová, Klemen Grošelj, Bernard Guetta, Márton Gyöngyösi, Enikő Győri, Roman Haider, Christophe Hansen, Heidi Hautala, Danuta Maria Hübner, Herve Juvin, Sandra Kalniete, Karol Karski, Dietmar Köster, Maximilian Krah, Andrius Kubilius, Ilhan Kyuchyuk, Danilo Oscar Lancini, Bernd Lange, David Lega, Miriam Lexmann, Nathalie Loiseau, Antonio López-Istúriz White, Lukas Mandl, Thierry Mariani, Gabriel Mato, Emmanuel Maurel, David McAllister, Vangelis Meimarakis, Sven Mikser, Francisco José Millán Mon, Javier Nart, Gheorghe-Vlad Nistor, Urmas Paet, Demetris Papadakis, Kostas Papadakis, Tonino Picula, Manu Pineda, Maxette Pirbakas, Kati Piri, Giuliano Pisapia, Carles Puigdemont i Casamajó, Samira Rafaela, Jérôme Rivière, Inma Rodríguez-Piñero, María Soraya Rodríguez Ramos, Massimiliano Salini, Nacho Sánchez Amor, Isabel Santos, Jacek Saryusz-Wolski, Andreas Schieder, Helmut Scholz, Liesje Schreinemacher, Radosław Sikorski, Sergei Stanishev, Tineke Strik, Dominik Tarczyński, Hermann Tertsch, Mihai Tudose, Kathleen Van Brempt, Hilde Vautmans, Marie-Pierre Vedrenne, Harald Vilimsky, Idoia Villanueva Ruiz, Viola Von Cramon-Taubadel, Jörgen Warborn, Witold Jan Waszczykowski, Charlie Weimers, Iuliu Winkler, Isabel Wiseler-Lima, Salima Yenbou, Jan Zahradil, Željana Zovko |
|||
Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliikmed |
Nikos Androulakis, Marek Belka, Svenja Hahn, Arba Kokalari, Sergey Lagodinsky, Marisa Matias, Liudas Mažylis, Ernest Urtasun, Angelika Winzig |
|||
NIMELINE LÕPPHÄÄLETUS VASTUTAVAS KOMISJONIS
85 |
+ |
ECR |
Geert Bourgeois, Emmanouil Fragkos, Jan Zahradil |
NI |
Tiziana Beghin, Fabio Massimo Castaldo, Márton Gyöngyösi, Carles Puigdemont i Casamajó |
PPE |
Alexander Alexandrov Yordanov, Anna‑Michelle Asimakopoulou, Traian Băsescu, Arnaud Danjean, Michael Gahler, Sunčana Glavak, Enikő Győri, Kinga Gál, Christophe Hansen, Danuta Maria Hübner, Sandra Kalniete, Arba Kokalari, Andrius Kubilius, David Lega, Miriam Lexmann, Antonio López‑Istúriz White, Lukas Mandl, Gabriel Mato, Liudas Mažylis, David McAllister, Vangelis Meimarakis, Francisco José Millán Mon, Gheorghe‑Vlad Nistor, Massimiliano Salini, Radosław Sikorski, Jörgen Warborn, Iuliu Winkler, Angelika Winzig, Isabel Wiseler‑Lima, Željana Zovko |
RENEW |
Barry Andrews, Petras Auštrevičius, Jordi Cañas, Katalin Cseh, Klemen Grošelj, Bernard Guetta, Svenja Hahn, Ilhan Kyuchyuk, Nathalie Loiseau, Javier Nart, Urmas Paet, Samira Rafaela, María Soraya Rodríguez Ramos, Liesje Schreinemacher, Hilde Vautmans, Marie‑Pierre Vedrenne |
S&D |
Nikos Androulakis, Maria Arena, Marek Belka, Włodzimierz Cimoszewicz, Paolo De Castro, Tanja Fajon, Raphaël Glucksmann, Dietmar Köster, Bernd Lange, Sven Mikser, Demetris Papadakis, Tonino Picula, Kati Piri, Giuliano Pisapia, Inma Rodríguez‑Piñero, Isabel Santos, Andreas Schieder, Sergei Stanishev, Nacho Sánchez Amor, Mihai Tudose, Kathleen Van Brempt, Miroslav Číž |
VERTS/ALE |
Alviina Alametsä, Saskia Bricmont, Reinhard Bütikofer, Anna Cavazzini, Heidi Hautala, Sergey Lagodinsky, Tineke Strik, Ernest Urtasun, Viola Von Cramon‑Taubadel, Salima Yenbou |
6 |
– |
GUE/NGL |
Manu Pineda |
ID |
Lars Patrick Berg, Roman Haider, Maximilian Krah, Harald Vilimsky |
NI |
; Kostas Papadakis |
17 |
0 |
ECR |
Anna Fotyga, Karol Karski, Jacek Saryusz‑Wolski, Hermann Tertsch, Witold Jan Waszczykowski, Charlie Weimers |
GUE/NGL |
Giorgos Georgiou, Emmanuel Maurel, Helmut Scholz, Idoia Villanueva Ruiz |
ID |
Anna Bonfrisco, Susanna Ceccardi, Herve Juvin, Danilo Oscar Lancini, Thierry Mariani, Maxette Pirbakas, Jérôme Rivière |
Kasutatud tähised:
+ : poolt
– : vastu
0 : erapooletu
- [1] ELT L 58, 27.2.2020, lk 53.
- [2] ELT C 298, 23.8.2018, lk 24.
- [3] ELT C 346, 27.9.2018, lk 2.
- [4] ELT C 369, 11.10.2018, lk 32.
- [5] ELT C 162, 10.5.2019, lk 40.
- [6] Vastuvõetud tekstid, P9_TA(2019)0016.
- [7] Vastuvõetud tekstid, P9_TA(2020)0006.
- [8] Vastuvõetud tekstid, P9_TA(2020)0033.
- [9] UKTF(2020)14.
- [10] Vastuvõetud tekstid, P9_TA(2020)0018.
- [11] ELT L 29, 31.1.2020, lk 7.
- [12] ELT C 34, 31.1.2020, lk 1.
- [13] ELT L 8 58, 27.2.2020, lk 53.
- [14] Tulevasse lepingusse on vaja lisada ajutine mehhanism vahetustehingutega seotud riskide vastu, et kaitsta siseturgu olukorra eest, kus Ühendkuningriik otsustab importida kolmandatest riikidest madala hinnaga kaupu (et rahuldada oma kodumaist tarbimist) ja eksportida tollimaksuvabalt omamaist toodangut tulutoovamale ELi turule. See nii Ühendkuningriigile kui ka kolmandatele riikidele kasulik tegevus, mida päritolureeglitega ei saa takistada, destabiliseeriks ELi põllumajandussektorit ja vajab seetõttu konkreetseid toimimismehhanisme.
- [15] Euroopa Parlamendi ja nõukogu 27. aprilli 2016. aasta määrus (EL) 2016/679 füüsiliste isikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ja selliste andmete vaba liikumise ning direktiivi 95/46/EÜ kehtetuks tunnistamise kohta (isikuandmete kaitse üldmäärus) (ELT L 119, 4.5.2016, lk 1).
- [16] Euroopa Parlamendi ja nõukogu 14. detsembri 2016. aasta direktiiv (EL) 2016/2284, mis käsitleb teatavate õhusaasteainete riiklike heitkoguste vähendamist (ELT L 344, 17.12.2016, lk 1).
- [17] Euroopa Parlamendi ja nõukogu 24. novembri 2010. aasta direktiiv 2010/75/EL tööstusheidete kohta (saastuse kompleksne vältimine ja kontroll) (ELT L 334, 17.12.2010, lk 17).
- [18] Euroopa Parlamendi ja nõukogu 10. märtsi 2010. aasta direktiiv 2010/13/EL audiovisuaalmeedia teenuste osutamist käsitlevate liikmesriikide teatavate õigus- ja haldusnormide koordineerimise kohta (audiovisuaalmeedia teenuste direktiiv) (ELT L 95, 15.4.2010, lk 1).
- [19] ELT L 335, 13.12.2008, lk 99.
- [20] Vastuvõetud tekstid, P9_TA(2020)0006.
- [21] Vastuvõetud tekstid, P9_TA(2020)0033.
- [22] ELT L 314, 5.12.2019, lk 1.
- [23] ELT L 322, 12.12.2019, lk 1.
- [24] https://ec.europa.eu/info/sites/info/files/200318-draft-agreement-gen.pdf
- [25] ELT L 156, 19.6.2018, lk 43.
- [26] 25. mai 2018. aasta direktiiv (EL) 2018/822 (ELT L 139, 5.6.2018, lk 1).
- [27] 15. veebruari 2011. aasta direktiiv 2011/16/EL (ELT L 64, 11.3.2011, lk 1).
- [28] 9. detsembri 2014. aasta direktiiv 2014/107/EL (ELT L 359, 16.12.2014, lk 1).
- [29] 8. detsembri 2015. aasta direktiiv (EL) 2015/2376 (ELT L 332, 18.12.2015, lk 1).
- [30] Nõukogu 25. mai 2016. aasta direktiiv (EL) 2016/881 (ELT L 146, 3.6.2016, lk 8).
- [31] Nõukogu 6. detsembri 2016. aasta direktiiv (EL) 2016/2258 (ELT L 342, 16.12.2016, lk 1).
- [32] P9_TA(2020)0033.
- [33] Nõukogu otsus, millega antakse luba alustada Suurbritannia ja Põhja-Iiri Ühendkuningriigiga läbirääkimisi uue partnerluslepingu üle (5870/20) ning lisa nõukogu otsuse juurde, millega antakse luba alustada Suurbritannia ja Põhja-Iiri Ühendkuningriigiga läbirääkimisi uue partnerluslepingu üle (5870/20 ADD 1 REV 3).
- [34] Suurbritannia ja Põhja-Iiri Ühendkuningriigi Euroopa Liidust ja Euroopa Aatomienergiaühendusest väljaastumise leping (ELT L 29, 31.1.2020, lk 7).
- [35] UKTF(2020)14.
- [36] Interbusi kokkulepe bussidega toimuva rahvusvahelise sõitjate juhuveo kohta (Interbusi kokkulepe) (ELT L 321, 26.11.2002, lk 13).
- [37] Euroopa Parlamendi 24. oktoobril 2019. aastal vastuvõetud muudatusettepanekud ettepanekule võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega muudetakse nõukogu määrust (EÜ) nr 2012/2002, et anda liikmesriikidele rahalist toetust, mis aitaks neil kanda pärast Ühendkuningriigi liidust lepinguta väljaastumist tekkinud suurt rahalist koormust, vastuvõetud tekstid P9_TA(2019)0045.
- [38] ELT L 347, 28.12.2017, lk 81.
- [39] https://assets.publishing.service.gov.uk/government/uploads/system/uploads/attachment_data/file/886174/eu-settlement-scheme-statistics-april-2020.pdf
- [40] Euroopa Parlamendi 12. veebruari 2020. aasta resolutsioon Suurbritannia ja Põhja-Iiri Ühendkuningriigiga uue partnerluse üle peetavate läbirääkimiste kavandatud mandaadi kohta, vastuvõetud tekstid, P9_TA(2020)0033.
- [41] Eespool nimetatud Euroopa Parlamendi 12. veebruari 2020. aasta resolutsioon.
- [42] Kohtuasi C-362/14: Maximillian Schrems vs. andmekaitsevolinik, ECLI:EU:C:2015:650.
- [43] Liidetud kohtuasjad C-293/12 ja C-594/12, Digital Rights Ireland Ltd; Kärtner Landesregierung, ECLI:EU:C:2014:238; 21. detsembri 2016. aasta otsus liidetud kohtuasjades C‑203/15 ja C‑698/15: Tele2 Sverige AB vs. Watson; 15. jaanuari 2020. aasta otsus kohtuasjas C-623/17: Privacy International, kohtujuristi ettepanek.
- [44] Kirjalik avaldus HCWS86, milles on esitatud „valitsuse kavandatud lähenemisviis läbirääkimistele ELiga meie tulevaste suhete üle“, https://www.parliament.uk/business/publications/written-questions-answers-statements/written-statement/Commons/2020-02-03/HCWS86/.
- [45] Suurbritannia ja Põhja-Iiri Ühendkuningriigiga uue partnerluse üle läbirääkimise juhised, 5870/20ADD 1 REV 3, 25.2.2020.
- [46] https://ec.europa.eu/commission/presscorner/detail/en/statement_20_739
- [47] Nõukogu 12. juuni 2007. aasta otsus 2007/533/JSK, mis käsitleb teise põlvkonna Schengeni infosüsteemi (SIS II) loomist, toimimist ja kasutamist, ELT L 205, 7.8.2007, lk 63.
- [48] Nõukogu 26. veebruari 2009. aasta raamotsus 2009/315/JSK, mis käsitleb karistusregistrite andmete vahetamise liikmesriikidevahelist korraldust ja andmete sisu (ELT L 93, 7.4.2009, lk 23).
- [49] Vastuvõetud tekstid, P9_TA(2020)0006.
- [50] ELT L 29, 31.1.2020, lk 1.
- [51] Norral on kahepoolne leping Eurofoundiga ja riik maksab selle eest, et olla kaasatud Euroopa töötingimuste uuringusse, milles ta osaleb alates 2000. aastast (neli eelnevat väljaannet). Norra osales ka Euroopa 2007.–2008. aasta elukvaliteedi uuringu teises väljaandes. Norra tegutseb ka Euroopa Vabakaubanduse Assotsiatsiooni (EFTA) vaatlejana Eurofoundi haldusnõukogus. Lisaks haldab Eurofound Euroopa korrespondentide võrgustikku, mis hõlmab kõiki ELi liikmesriike ja Norrat ning annab Euroopa teemade aruteluks asjakohaseid riiklikke eksperditeadmisi. Euroopa restruktureerimise jälgimise keskus jälgib võrgustiku kaudu ka suuremahuliste restruktureerimiste, restruktureerimise toetamise vahendite ja restruktureerimisega seotud õigusaktide mõju tööhõivele ELi liikmesriikides ja Norras.
- [52] ELT L 20, 26.1.2010, lk 7.
- [53] EÜT L 206, 22.7.1992, lk 7.
- [54] ELT L 156, 19.6.2018, lk 26.
- [55] ELT L 156, 19.6.2018, lk 1.
- [56] ELT L 344, 17.12.2016, lk 1.
- [57] ELT L 334, 17.12.2010, lk 17.
- [58] Lõpphääletusel olid kohal järgmised parlamendiliikmed: Norbert Lins (esimees), Mairead McGuinness (arvamuse koostaja), Álvaro Amaro, Franc Bogovič, Daniel Buda, Herbert Dorfmann, Balázs Hidvéghi, Peter Jahr, Marlene Mortler, Anne Sander, Simone Schmiedbauer, Juan Ignacio Zoido Álvarez, Clara Aguilera, Eric Andrieu, Attila Ara‑Kovács, Carmen Avram, Adrian‑Dragoş Benea, Isabel Carvalhais, Paolo De Castro, Juozas Olekas, Massimiliano Smeriglio, Atidzhe Alieva‑Veli, Asger Christensen, Jérémy Decerle, Martin Hlaváček, Elsi Katainen, Ulrike Müller, Sheila Ritchie, Mara Bizzotto, Angelo Ciocca, Ivan David, Gilles Lebreton, Maxette Pirbakas, Benoît Biteau, Martin Häusling, Pär Holmgren, Bronis Ropė, Sarah Wiener, Mazaly Aguilar, Krzysztof Jurgiel, Zbigniew Kuźmiuk, Bert‑Jan Ruissen, Veronika Vrecionová, Luke Ming Flanagan, Petros Kokkalis, Dino Giarrusso, Ivan Vilibor Sinčić
- [59] Lõpphääletuse ajal olid kohal: Adrián Vázquez Lázara (esimees), Ibán García Del Blanco (aseesimees), Sergey Lagodinsky (aseesimees), Raffaele Stancanelli (aseesimees), Marion Walsmann (aseesimees), Manon Aubry, Daniel Buda, Gunnar Beck, Caterina Chinnici, Geoffroy Didier, Angel Dzhambazki, Mislav Kolakušić, Gilles Lebreton, Karen Melchior, Angelika Niebler, Jiří Pospíšil, Marcos Ros Sempere, Stéphane Séjourné, Liesje Schreinemacher, Marie Toussaint, Axel Voss, Lara Wolters, Tiemo Wölken, Javier Zarzalejos.
- [60] P9_TA(2020)0033.
- [61] Nõukogu otsus, millega antakse luba alustada Suurbritannia ja Põhja-Iiri Ühendkuningriigiga läbirääkimisi uue partnerluslepingu üle (5870/20) ning lisa nõukogu otsuse juurde, millega antakse luba alustada Suurbritannia ja Põhja-Iiri Ühendkuningriigiga läbirääkimisi uue partnerluslepingu üle (5870/20 ADD 1 REV 3).
- [62] Suurbritannia ja Põhja-Iiri Ühendkuningriigi Euroopa Liidust ja Euroopa Aatomienergiaühendusest väljaastumise leping (ELT L 29, 31.1.2020, lk 7).
- [63] UKTF(2020)14.
- [64] Poliitiline deklaratsioon, millega kehtestatakse Euroopa Liidu ja Ühendkuningriigi tulevaste suhete raamistik.
- [65] Vt selle kohta: Euroopa Liidu Kohtu arvamus 2/13 seoses Euroopa Liidu ühinemisega Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooniga, ECLI:EU:C:2014:2454, punkt 184.
- [66] Vt: IV jaotise artikkel 54 „Registreeritud või antud õiguste jätkuv kaitse Ühendkuningriigis“.