RAPORT ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega luuakse Euroopa strateegiliste tehnoloogiate platvorm (STEP) ja muudetakse direktiivi 2003/87/EÜ ning määruseid (EL) 2021/1058, (EL) 2021/1056, (EL) 2021/1057, (EL) nr 1303/2013, (EL) nr 223/2014, (EL) 2021/1060, (EL) 2021/523, (EL) 2021/695, (EL) 2021/697 ja (EL) 2021/241

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega luuakse Euroopa strateegiliste tehnoloogiate platvorm (STEP) ja muudetakse direktiivi 2003/87/EÜ ning määruseid (EL) 2021/1058, (EL) 2021/1056, (EL) 2021/1057, (EL) nr 1303/2013, (EL) nr 223/2014, (EL) 2021/1060, (EL) 2021/523, (EL) 2021/695, (EL) 2021/697 ja (EL) 2021/241

ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega luuakse Euroopa strateegiliste tehnoloogiate platvorm (STEP) ja muudetakse direktiivi 2003/87/EÜ ning määruseid (EL) 2021/1058, (EL) 2021/1056, (EL) 2021/1057, (EL) 2021/1755, (EL) nr 1303/2013, (EL) nr 223/2014, (EL) 2021/1060, (EL) 2021/523, (EL) 2021/695, (EL) 2021/697 ja (EL) 2021/241

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(2) ELi tööstus on tõestanud oma sisemist vastupidavust, kuid on praegu ohus. Kiire inflatsioon, tööjõu nappus, COVIDi-järgsed tarneahelate häired, intressimäärade tõus ning energiakulude ja sisendihindade tõus kahjustavad ELi tööstuse konkurentsivõimet. Sellele lisandub tugev, kuid mitte alati õiglane konkurents killustunud maailmaturul. EL on juba esitanud mitu algatust oma tööstuse toetamiseks, näiteks rohelise kokkuleppe tööstuskava,40 kriitilise tähtsusega toorainete määrus,41 nullnetotööstuse määrus,42 uus riigiabi ajutine kriisi- ja üleminekuraamistik43 ning kava „REPowerEU“44. Kuigi need lahendused pakuvad kiiret ja sihipärast toetust, vajab EL oma tööstusharude investeerimisvajadustele struktuursemat lahendust, et tagada ühtekuuluvus ja võrdsed tingimused ühtsel turul ning vähendada ELi strateegilist sõltuvust.

(2) ELi tööstus on tõestanud oma sisemist vastupidavust, kuid tagada tuleb ka selle konkurentsivõime. ELi tööstuse konkurentsivõimele mõjuvad halvasti kiire inflatsioon, tööjõupuudus, COVIDi-järgsed tarneahelahäired, Venemaa Ukraina-vastane agressioonisõda, intressimäärade tõus ning energiakulude ja sisendihindade tõus ning seetõttu on vaja, et liit kindlustaks avatud strateegilist autonoomiat ja vähendaks eri sektorites sõltuvust kolmandatest riikidest. Sellele lisandub tugev, kuid mitte alati õiglane konkurents killustunud maailmaturul. EL on juba esitanud mitu algatust oma tööstuse toetamiseks, näiteks rohelise kokkuleppe tööstuskava,40 kriitilise tähtsusega toorainete määrus,41 nullnetotööstuse määrus,42 uus riigiabi ajutine kriisi- ja üleminekuraamistik43 ning taaste- ja vastupidavusrahastu43a, mida on muudetud kavaga „REPowerEU“44. Kuigi need lahendused pakuvad kiiret ja sihipärast toetust, vajab EL oma tööstusharude investeerimisvajadustele struktuursemat lahendust, et tagada ühtekuuluvus, luua kvaliteetseid töökohti ja tagada ühtsel turul võrdsed tingimused, suurendada rahastamisvõimalusi ning vähendada ELi strateegilist sõltuvust. Uute, eri riigiabiraamistike kohandamine on hõlbustanud märkimisväärses mahus riigiabi võimalikku eraldamist. Ebasoodsamates oludes võib selline olukord kahjustada siseturu tõhusust.

__________________

__________________

40 Teatis „Rohelise kokkuleppe tööstuskava kliimaneutraalsuse ajastuks“ (COM(2023) 62 final).

40 Teatis „Rohelise kokkuleppe tööstuskava kliimaneutraalsuse ajastuks“ (COM(2023) 62 final).

41 COM(2023) 160 final.

41 COM(2023) 160 final.

42 COM(2023) 161 final.

42 COM(2023) 161 final.

43 Teatis riigiabi meetmete ajutise kriisi- ja üleminekuraamistiku kohta (ELT C 101, 17.3.2023, lk 3).

43 Teatis riigiabi meetmete ajutise kriisi- ja üleminekuraamistiku kohta (ELT C 101, 17.3.2023, lk 3).

43a Määrus (EL) 2021/241, millega luuakse taaste- ja vastupidavusrahastu (ELT L 57, 18.2.2021, lk 17).

44 Määrus (EL) 2023/435 REPowerEU osas (ELT L 63, 28.2.2023, lk 1).

44 Määrus (EL) 2023/435 REPowerEU osas (ELT L 63, 28.2.2023, lk 1).

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(2a) Ühtne turg on andnud kogu liidule, sealhulgas selle kodanikele ja ettevõtjatele, suure majandusliku, sotsiaalse ja poliitilise kasu. Kuigi seda kasu on laialdaselt tunnustatud, tuleb tingimata leida veel lahendusi, kuidas selle ühiskondlikku potentsiaali veel rohkem ära kasutada. Komisjoni 16. märtsi 2023. aasta teatises „30 aastat ühtset turgu“ sillutatakse teed ühtse turu pikaajalisele strateegilisele suunale. Ühtne turg peab ka edaspidi kohanduma, võttes arvesse muutuvaid geopoliitilisi olusid, tehnoloogia arengut ning rohe- ja digipööret, edendades samal ajal tervishoiusüsteemide võimet tulla elanikkonna vananemisega toime ning aidates parandada liidu pikaajalist konkurentsivõimet ja tootlikkust.

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(3) Süva- ja digitehnoloogia, puhta tehnoloogia ja biotehnoloogia kasutuselevõtt ja laiendamine liidus on oluline, et kasutada ära rohe- ja digipöörde võimalusi ning saavutada nende eesmärgid, edendades seeläbi Euroopa tööstuse konkurentsivõimet ja kestlikkust. Seepärast on vaja viivitamata võtta meetmeid, et toetada selliste tehnoloogiate arendamist või tootmist liidus, kaitsta ja tugevdada nende väärtusahelaid, vähendades seeläbi liidu strateegilist sõltuvust, ning vähendada nendes sektorites olemasolevat tööjõu ja oskuste nappust koolituste ja õpipoisiõppe ning kõigile kättesaadavate atraktiivsete ja kvaliteetsete töökohtade loomise kaudu.

(3) Digitehnoloogia, nullnetotehnoloogia ning biotehnoloogia ja bioteaduste saavutuste kasutuselevõtt ja laiendamine on oluline, et vähendada liidu strateegilist sõltuvust, kasutada ära rohe- ja digipöörde võimalusi ning saavutada nende eesmärgid, kindlustades seeläbi liidu suveräänsust ja strateegilist autonoomiat ning edendades Euroopa tööstuse konkurentsivõimet ja kestlikkust. Seepärast on vaja viivitamata võtta meetmeid, et toetada selliste tehnoloogiate arendamist või tootmist liidus, kaitsta ja tugevdada nende tarneahelaid, vähendades seeläbi liidu strateegilist sõltuvust, ning vähendada asjaomastes sektorites olemasolevat tööjõu ja oskuste nappust pidevõppe, koolituste ja õpipoisiõppe ning kõigile kättesaadavate atraktiivsete ja kvaliteetsete töökohtade loomise kaudu.

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(4) Elutähtsaid tehnoloogiaid on vaja toetada järgmistes valdkondades: süva- ja digitehnoloogia, puhas tehnoloogia ja biotehnoloogia (sealhulgas kriitilise tähtsusega toorainete väärtusahelad), eelkõige projektid, ettevõtted ja sektorid, millel on ELi konkurentsivõime ja vastupanuvõime ning väärtusahelate jaoks oluline roll. Näiteks peaksid süvatehnoloogiad ja digitehnoloogiad hõlmama mikroelektroonikat, kõrgjõudlusega andmetöötlust, kvanttehnoloogiat (st andmetöötlus-, side- ja anduritehnoloogiat), pilvandmetöötlust, servtöötlust ja tehisintellekti, küberturvalisuse tehnoloogiaid, robootikat, 5G-d ja täiustatud ühenduvust ning virtuaalreaalsust, sealhulgas süva- ja digitehnoloogiaga seotud meetmeid kaitse- ja lennundus- ja kosmoserakenduste arendamiseks. Puhtad tehnoloogiad peaksid muu hulgas hõlmama järgmist: taastuvenergia; elektri ja soojuse salvestamine; soojuspumbad; elektrivõrk; muu kui bioloogilise päritoluga taastuvkütused; säästvad alternatiivkütused; elektrolüüsiseadmed ja kütuseelemendid; süsinikdioksiidi kogumine, utiliseerimine ja säilitamine; energiatõhusus; vesinik ja sellega seotud taristu; arukad energialahendused; kestlikkuse seisukohast olulised tehnoloogiad, nagu vee puhastamine ja magestamine; kõrgtehnoloogilised materjalid, nagu nanomaterjalid, komposiitmaterjalid ja tulevased puhtad ehitusmaterjalid, ning tehnoloogiad kriitilise tähtsusega toorainete säästvaks kaevandamiseks ja töötlemiseks. Biotehnoloogia peaks hõlmama selliseid tehnoloogiaid nagu biomolekulid ja selle rakendused, ravimid ja meditsiinitehnoloogiad, mis on hädavajalikud terviseturbe, põllukultuuride biotehnoloogia ja tööstusliku biotehnoloogia, näiteks jäätmete kõrvaldamise ja biotootmise jaoks. Komisjon võib anda suuniseid, et täiendavalt täpsustada tehnoloogiate ulatust nendes kolmes valdkonnas, mis on käesoleva määruse kohaselt kriitilise tähtsusega, et edendada vastavate programmide raames toetatavate projektide, ettevõtete ja sektorite ühtset tõlgendamist, pidades silmas ühist strateegilist eesmärki. Lisaks tuleks kriitilise tähtsusega tehnoloogiateks pidada tehnoloogiaid, mis on seotud ükskõik millise nimetatud kolme valdkonnaga, mis kuuluvad üleeuroopalist huvi pakkuva tähtsa projekti alla, mille komisjon on ELi toimimise lepingu artikli 107 lõike 3 punkti b kohaselt heaks kiitnud, ning sellise üleeuroopalist huvi pakkuva tähtsa projekti kohaldamisalasse kuuluvad üksikprojektid peaksid olema rahastamiskõlblikud kooskõlas vastavate programmieeskirjadega, kui kindlakstehtud rahastamispuudujääki ja rahastamiskõlblikke kulusid ei ole veel täielikult kaetud.

(4) Elutähtsaid tehnoloogiaid on vaja toetada järgmistes valdkondades: digitehnoloogia, nullnetotehnoloogia ning biotehnoloogia ja bioteadused, sealhulgas ravimid, mis on kantud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse EL) 2022/12344a artikli 6 kohaselt koostatud liidu esmatähtsate ravimite loetellu, ja nende komponendid ning nende tehnoloogiate vastavad tarneahelad, eelkõige projektides, ettevõtetes ja sektorites, mis on ELi konkurentsivõime ja vastupanuvõime seisukohast väga tähtsad. Õigusselguse ja sidususe huvides tuleks digitehnoloogia määratlus viia kooskõlla Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsuses (EL) 2022/248144b esitatud määratlusega ning nullnetotehnoloogia määratlus on kooskõlas määruses (EL) .../... [nullnetotööstuse määruse] esitatud määratlusega. Kuna biotehnoloogia määratlus liidu õiguses puudub, tuleks käesoleva määrusega üle võtta OECD määratlus. Bioteadused peaksid hõlmama teaduslike teadmiste rakendamist sellistes valdkondades nagu bioloogia, zooloogia, botaanika, ökoloogia, füsioloogia, biokeemia, mikrobioloogia, farmakoloogia, agronoomia ja meditsiin. Samuti tuleks hõlmata esmatähtsad ravimid, sealhulgas ravimite toimeained, mis on loetletud liidu esmatähtsate ravimite loetelus. Liidu avatud strateegilist autonoomiat ja konkurentsivõimet ei saa suurendada ilma käesoleva määrusega hõlmatud tehnoloogiasektorite tarneahelaid tugevdamata. See tähendab, et STEPi eesmärke aitab saavutada ka kogu tarneahelas elutähtsa tehnoloogia tootmiseks elluviidavatele projektidele antav rahaline toetus. Elutähtsaks tuleks pidada sellist tehnoloogiat, mille abil jõuab ühtsele turule uuenduslik tipptasemel element, millel on suur majanduslik potentsiaal, või mis aitab liidu sõltuvust vältida või vähendada. Komisjon peaks hiljemalt kaks kuud pärast käesoleva määruse jõustumist võtma vastu delegeeritud õigusakti, milles täpsustatakse tehnoloogiate ulatust nendes kolmes sektoris, mis on käesoleva määruse kohaselt elutähtsad, et edendada vastavate programmide raames toetatavate projektide, ettevõtete ja sektorite ühtset tõlgendamist, pidades silmas ühist strateegilist eesmärki vähendada elutähtsates valdkondades sõltuvust. Strateegilise sõltuvuse kindlaksmääramisel peaks komisjon tuginema viimastel aastatel tehtud hindamistele. Strateegilise sõltuvuse kindlaksmääramisel peaks komisjon tuginema viimastel aastatel tehtud hindamistele44b. Komisjon peaks delegeeritud õigusakti käesoleva määruse kohaselt koostatud vahehindamise aruande põhjal läbi vaatama ja kohandama seda valitsevatele turutingimustele. Kuna nullnetotööstuse määrusega luuakse terviklik arusaam Euroopa tööstusharudest, mida peetakse vajalikuks, et saavutada 2050. aastaks kliimaeesmärgid, tuleks kõigi käesoleva määruse kohaste tehnoloogiaprojektide kriitilisi aspekte arvestades lähtuda sellest, et määruses (EL) .../... [nullnetotööstuse määrus] määratletud strateegilised projektid, mis vastavad nullnetotööstuse määruse vastupanuvõime või konkurentsivõime kriteeriumidele, vastavad STEPi eesmärkidele. Sama peaks kehtima määruse (EL) ... [kriitilise tähtsusega toorainete määruse] alusel kindlaks määratud strateegiliste projektide kohta.

________________

44a Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. jaanuari 2022. aasta määrus (EL) 2022/123, mis käsitleb Euroopa Ravimiameti suuremat rolli ravimite ja meditsiiniseadmete alases kriisivalmiduses ja -ohjes (ELT L 020, 31.1.2022, lk 1).

44b Euroopa Parlamendi ja nõukogu 14. detsembri 2022. aasta otsus (EL) 2022/2481, millega luuakse digikümnendi poliitikaprogramm 2030 (ELT L 323, 19.12.2022, lk 4).

44c Komisjoni talituste töödokument „Strateegiline sõltuvus ja suutlikkus“ (SWD(2021)352) ja komisjoni talituste töödokument „ELi strateegiline sõltuvus ja suutlikkus: põhjalike analüüside teine etapp“ (SWD(2022)41), komisjoni talituste töödokument „2023. aasta ühtse turu aruanne „30 aastat ühtset turgu“.

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(5) Peamiste tehnoloogiate tootmisvõimsuse suurendamine liidus ei ole võimalik ilma märkimisväärse kvalifitseeritud tööjõuta. Samas on tööjõupuudus ja oskuste nappus suurenenud kõigis sektorites, sealhulgas nendes, mida peetakse rohe- ja digipöörde jaoks oluliseks, ning see ohustab peamiste tehnoloogiate esilekerkimist, seda ka demograafiliste muutuste kontekstis. Seetõttu on vaja hoogustada rohkemate inimeste tulekut tööturule, mis on oluline strateegiliste sektorite jaoks, eelkõige töökohtade ja õpipoisiõppe loomise kaudu noortele ebasoodsas olukorras olevatele inimestele, eelkõige mittetöötavatele ja mitteõppivatele noortele. Selline toetus täiendab mitut muud meedet, mille eesmärk on täita üleminekust tulenevaid oskuste vajadusi, mis on esitatud ELi oskuste tegevuskavas45.

(5) Tehnoloogiate tootmisvõimsuse suurendamine käesolevas määruses määratletud asjaomastes sektorites liidus ei ole võimalik ilma märkimisväärse kvalifitseeritud tööjõuta. Samas on tööjõupuudus ja oskuste nappus, mis on suurenenud kõigis sektorites, sealhulgas nendes, mida peetakse rohe- ja digipöörde jaoks oluliseks, demograafilisi muutusi silmas pidades eeldatavasti veelgi suurenemas ning see ohustab tehnoloogiate esilekerkimist käesolevas määruses nimetatud asjaomastes sektorites. Seetõttu on vaja hoogustada rohkemate inimeste tulekut tööturule, mis on oluline asjaomaste sektorite jaoks, eelkõige investeerides õppimisse, sealhulgas pidevõppesse, asjakohaste oskuste parandamisse ning kvaliteetsete töökohtade ja õpipoisiõppe loomise kaudu ebasoodsas olukorras olevatele mittetöötavatele ja mitteõppivatele noortele. Selline toetus täiendab mitut muud meedet, mille eesmärk on täita üleminekust tulenevaid oskuste vajadusi, mis on esitatud ELi oskuste tegevuskavas45. Neil meetmetel on oluline roll ümberõpet ja oskuste täiendamist soosiva mõtteviisi edendamisel, liidu ettevõtjate, eelkõige VKEde konkurentsivõime suurendamisel ning kvaliteetsete töökohtade loomisele kaasaaitamisel, et kasutada rohe- ja digipöörde kogu potentsiaali sotsiaalselt õiglasel, kaasaval ja õiglasel viisil.

__________________

__________________

45 Teatis jätkusuutlikku konkurentsivõimet, sotsiaalset õiglust ja vastupanuvõimet toetava Euroopa oskuste tegevuskava kohta (COM(2020) 274 final).

45 Teatis jätkusuutlikku konkurentsivõimet, sotsiaalset õiglust ja vastupanuvõimet toetava Euroopa oskuste tegevuskava kohta (COM(2020) 274 final).

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(6) Üleminekuks vajalike investeeringute ulatus nõuab olemasolevate ELi programmide ja fondide, sealhulgas selliste ELi programmide ja fondide täielikku kaasamist, millest antakse eelarvelisi tagatisi rahastamis- ja investeerimistoimingute ning rahastamisvahendite ja segarahastamistoimingute rakendamiseks. Sellist rahastamist tuleks kasutada paindlikumalt, et pakkuda strateegilistes sektorites õigeaegset ja sihipärast toetust elutähtsatele tehnoloogiatele. Seepärast peaks Euroopa strateegiliste tehnoloogiate platvorm (STEP) andma struktuurse vastuse liidu investeerimisvajadustele, aidates paremini suunata olemasolevaid ELi vahendeid elutähtsatesse investeeringutesse, mille eesmärk on toetada elutähtsate tehnoloogiate arendamist või tootmist ning tagada samal ajal ühtsel turul võrdsed tingimused, säilitades seeläbi ühtekuuluvuse ja seades eesmärgiks STEPi raames rahastatavate projektide geograafiliselt tasakaalustatud jaotuse kooskõlas vastavate programmivolitustega.

(6) Lähiaastatel on vaja suuri investeeringuid, et tugevdada liidu avatud strateegilist autonoomiat terviklikul viisil, säilitada liidu konkurentsivõime ülemaailmsel turul ning saavutada rohe- ja digipööre. Olemasolevad ELi programmid ja rahastamisvahendid, sealhulgas need, millest antakse eelarvelisi tagatisi rahastamis- ja investeerimistoimingute ning rahastamisvahendite ja segarahastamistoimingute rakendamiseks, peaksid nende eesmärkide saavutamisele kaasa aitama. Lisaks liidu rahaliste vahendite täielikule kaasamisele tuleks neid kasutada paindlikumalt, et pakkuda asjaomastes sektorites õigeaegset ja sihipärast toetust tehnoloogiatele, tugevdades kogu liitu hõlmavate ja piiriüleste projektide rahastamist. Seepärast peaks Euroopa strateegiliste tehnoloogiate platvorm (STEP) aitama paremini suunata olemasolevaid liidu vahendeid elutähtsatesse investeeringutesse, mille eesmärk on toetada tehnoloogiate arendamist või tootmist asjaomastes sektorites ning tagada samal ajal ühtsel turul võrdsed tingimused, säilitades seeläbi ühtekuuluvuse ja seades eesmärgiks STEPi raames rahastatavate projektide geograafiliselt tasakaalustatud jaotuse kooskõlas vastavate programmivolitustega. Kuigi osaleda võivad kõik liikmesriigid, peaks STEP pöörama eritähelepanu määruses (EL) .../... [nullnetotööstuse määrus] määratletud nullnetotööstuse alade toetamisele, projektide toetamisele määruse (EL) 2021/1056 artiklis 11 osutatud õiglase ülemineku territoriaalsete kavadega hõlmatud territooriumidel ja vähem arenenud ja üleminekupiirkondades, samuti selliste liikmesriikide enam arenenud piirkondades, mille ostujõu standardites väljendatud ja liidu 2015.–2017. aasta arvnäitajate põhjal arvutatud keskmine SKP elaniku kohta on väiksem kui ELi 27 liikmesriigi keskmine.

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(7) STEP peaks määrama kindlaks vahendid, mida tuleks rakendada olemasolevate liidu programmide ja fondide, programmi „InvestEU“, programmi „Euroopa horisont“, Euroopa Kaitsefondi ja innovatsioonifondi raames. Sellega peaks kaasnema 10 miljardi euro suurune lisarahastamine. Sellest 5 miljardit eurot tuleks kasutada innovatsioonifondi rahastamise suurendamiseks46 ja 3 miljardit eurot, et suurendada InvestEU määruse alusel ELi osa jaoks kättesaadava ELi tagatise kogusummat 7,5 miljardi euroni,47 võttes arvesse asjakohast eraldiste määra. Programmi „Euroopa horisont“ käsitleva määruse48 kohase rahastamispaketi suurendamiseks tuleks teha kättesaadavaks 0,5 miljardit eurot, muutes vastavalt määrust, ning Euroopa Kaitsefondi49 jaoks 1,5 miljardit eurot.

(7) STEP peaks määrama kindlaks olemasolevate liidu programmide ja rahastamisvahendite, see on programmide „InvestEU“, „Euroopa horisont“, „EL tervise heaks“, „Digitaalne Euroopa“, Euroopa Regionaalarengu Fondi (ERF), Ühtekuuluvusfondi, Õiglase Ülemineku Fondi (JTF), Euroopa Sotsiaalfond+ (ESF+), taaste- ja vastupidavusrahastu, Euroopa Kaitsefondi ja innovatsioonifondi kaudu STEPi eesmärkide saavutamisele kaasa aitavate projektide jaoks kättesaadavad vahendid. Sellega peaks kaasnema 13 miljardi euro suurune liidu lisarahastamine. Sellest 5 miljardit eurot tuleks kasutada innovatsioonifondi rahastamise suurendamiseks46 ja 4,2 miljardit eurot, et suurendada InvestEU määruse47 alusel ELi osa jaoks kättesaadava ELi tagatise kogusummat 10,5 miljardi euroni, võttes arvesse asjakohast eraldiste määra. Programmi „Euroopa horisont“ käsitleva määruse48 kohase rahastamispaketi suurendamiseks tuleks teha kättesaadavaks 1,3 miljardit eurot, muutes vastavalt määrust, ning Euroopa Kaitsefondi49 jaoks 2,5 miljardit eurot.

__________________

__________________

46 Direktiiv 2003/87/EÜ, millega luuakse kasvuhoonegaaside saastekvootidega kauplemise süsteem (ELT L 275, 25.10.2003, lk 32).

46 Direktiiv 2003/87/EÜ, millega luuakse kasvuhoonegaaside saastekvootidega kauplemise süsteem (ELT L 275, 25.10.2003, lk 32).

47 Määrus (EL) 2021/523, millega luuakse programm „InvestEU“ (ELT L 107, 26.3.2021, lk 30).

47 Määrus (EL) 2021/523, millega luuakse programm „InvestEU“ (ELT L 107, 26.3.2021, lk 30).

48 Määrus (EL) 2021/695, millega luuakse programm „Euroopa horisont“ (ELT L 170, 12.5.2021, lk 1).

48 Määrus (EL) 2021/695, millega luuakse programm „Euroopa horisont“ (ELT L 170, 12.5.2021, lk 1).

49 Määrus (EL) 2021/697, millega luuakse Euroopa Kaitsefond (ELT L 170, 12.5.2021, lk 149).

49 Määrus (EL) 2021/697, millega luuakse Euroopa Kaitsefond (ELT L 170, 12.5.2021, lk 149).

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(8) Suveräänsusmärgis tuleks anda projektidele, mis aitavad kaasa STEPi eesmärkide saavutamisele, tingimusel et projekti on hinnatud ja see vastab kvaliteedi miinimumnõuetele, eelkõige rahastamiskõlblikkuse, kõrvalejätmise ja hindamiskriteeriumidele, mis on sätestatud programmi „Euroopa horisont“, programmi „Digitaalne Euroopa“,50 programmi „EL tervise heaks“,51 Euroopa Kaitsefondi või innovatsioonifondi konkursikutses, ning olenemata sellest, kas projekt on saanud rahastamist nende rahastamisvahendite alusel. Kõnealused kvaliteedi miinimumnõuded kehtestatakse eesmärgiga teha kindlaks kvaliteetsed projektid. Seda märgist tuleks kasutada kvaliteedimärgisena, et aidata projektidel meelitada ligi avaliku ja erasektori investeeringuid, tõendades projektide panust STEPi eesmärkide saavutamisse. Lisaks edendab märgis paremat juurdepääsu ELi rahastamisele, hõlbustades eelkõige kumulatiivset või kombineeritud rahastamist mitmest liidu rahastamisvahendist.

(8) Suveräänsusmärgis tuleks anda projektidele, mis aitavad kaasa STEPi eesmärkide saavutamisele, võttes arvesse projektide panust kohalike tööstusvõrkude tugevdamisse ja struktureerimisse ning töökohtade loomisse, tingimusel et projekti on hinnatud ja see vastab kvaliteedi miinimumnõuetele, eelkõige rahastamiskõlblikkuse, kõrvalejätmise ja hindamiskriteeriumidele, mis on sätestatud programmi „Euroopa horisont“, programmi „Digitaalne Euroopa“,50 programmi „EL tervise heaks“,51 Euroopa Kaitsefondi, innovatsioonifondi või ühtekuuluvuspoliitika rahastamisvahendite konkursikutses, ning olenemata sellest, kas projekt on saanud rahastamist nende rahastamisvahendite alusel. Kõnealused kvaliteedi miinimumnõuded kehtestatakse eesmärgiga teha kindlaks kvaliteetsed projektid. Selliste määruses (EL) .../... [nullnetotööstuse määrus] määratletud strateegiliste projektide puhul, mis vastavad nullnetotööstuse määruse vastupanuvõime või konkurentsivõime kriteeriumidele, lähtutakse sellest, et need aitavad saavutada käesoleva määruse eesmärke, sest nendega kas vähendatakse või välditakse strateegilist sõltuvust või nende kaudu jõuab ühtsele turule uuenduslik tipptasemel element. Seepärast tuleks sellistele määruse (EL) ../... [nullnetotööstuse määrus] kohastele strateegilistele projektidele anda suveräänsusmärgis. Suveräänsusmärgis tuleks anda ka kõigile määruse (EL) .../... [kriitilise tähtsusega toorainete määruse] kohastele strateegilistele projektidele, mis on mõeldud selle platvormi eesmärkide täitmiseks. Et edendada projekte, mis aitavad vähendada Euroopa strateegilist sõltuvust kolmandatest riikidest, tuleks märgis anda üksnes projektidele, mida haldavad liidus või asjaomase programmiga liitunud kolmandas riigis asutatud juriidilised isikud. Ja kui projekti haldavad mitu juriidilist isikut, tuleks projektile märgis anda ainult siis, kui vähemalt üks sõltumatu juriidiline isik on asutatud liikmesriigis ja vähemalt kaks muud sõltumatut juriidilist isikut on asutatud eri liikmesriikides või assotsieerunud riikides. Seda märgist tuleks kasutada kvaliteedimärgisena, et aidata projektidel meelitada ligi avaliku ja erasektori investeeringuid, tõendades projektide panust STEPi eesmärkide saavutamisse. Lisaks edendab märgis paremat juurdepääsu ELi rahastamisele, hõlbustades eelkõige kumulatiivset või kombineeritud rahastamist mitmest liidu rahastamisvahendist. Ka liikmesriike tuleks innustada omaenda programmide kaudu rahalise toetuse andmisel suveräänsusmärgist arvesse võtma.

__________________

__________________

50 Määrus (EL) 2021/694, millega luuakse programm „Digitaalne Euroopa“ (ELT L 166, 11.5.2021, lk 1).

50 Määrus (EL) 2021/694, millega luuakse programm „Digitaalne Euroopa“ (ELT L 166, 11.5.2021, lk 1).

51 Määrus (EL) 2021/522, millega luuakse liidu tervisevaldkonna tegevusprogramm, programm „EL tervise heaks“ (ELT L 107, 26.3.2021, lk 1).

51 Määrus (EL) 2021/522, millega luuakse liidu tervisevaldkonna tegevusprogramm, programm „EL tervise heaks“ (ELT L 107, 26.3.2021, lk 1).

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(9) Selleks peaks olema võimalik tugineda määruse (EL, Euratom) 2018/104652 artiklite 126 ja 127 kohaselt muude liidu programmide jaoks tehtud hindamistele, et vähendada liidu vahenditest toetuse saajate halduskoormust ja soodustada investeerimist prioriteetsetesse tehnoloogiatesse. Tingimusel, et need on kooskõlas taaste- ja vastupidavusrahastu määruse53 sätetega, peaksid liikmesriigid kaaluma oma taaste- ja vastupidavuskavade koostamisel ning riiklike taaste- ja vastupidavuskavade esitamisel ning moderniseerimisfondi enda osa vahenditest rahastatavate investeerimisprojektide üle otsustamisel selliste meetmete lisamist, millele on antud suveräänsusmärgis. Komisjon peaks suveräänsusmärgist arvesse võtma ka EIP põhikirja artiklis 19 sätestatud menetluse ja InvestEU määruse artiklis 23 sätestatud poliitikavastavuse kontrolli raames. Lisaks tuleks rakenduspartneritelt nõuda, et nad vaataksid läbi projektid, millele on antud suveräänsusmärgis, juhul kui need kuuluvad kõnealuse määruse artikli 26 lõike 5 kohaselt nende geograafilisse ulatusse ja tegevusvaldkonda. STEPi alla kuuluvate programmide eest vastutavaid ametiasutusi tuleks samuti julgustada kaaluma selliste strateegiliste projektide toetamist, mis on kindlaks määratud kooskõlas nullnetotööstuse määruse ja kriitilise tähtsusega toorainete määrusega, mis kuuluvad määruse artikli 2 kohaldamisalasse ja mille suhtes võidakse kohaldada kumulatiivse rahastamise eeskirju.

(9) Selleks peaks olema võimalik tugineda määruse (EL, Euratom) 2018/104652 artiklite 126 ja 127 kohaselt muude liidu programmide jaoks tehtud hindamistele, et vähendada liidu vahenditest toetuse saajate halduskoormust ja soodustada investeerimist prioriteetsetesse tehnoloogiatesse. Tingimusel, et need on kooskõlas taaste- ja vastupidavusrahastu määruse53 sätetega, peaksid liikmesriigid kaaluma oma taaste- ja vastupidavuskavade muutmisel ning moderniseerimisfondi enda osa vahenditest rahastatavate investeerimisprojektide üle otsustamisel selliste projektide lisamist, millele on antud suveräänsusmärgis. Komisjon peaks suveräänsusmärgist arvesse võtma ka EIP põhikirja artiklis 19 sätestatud menetluse ja InvestEU määruse artiklis 23 sätestatud poliitikavastavuse kontrolli raames. Lisaks tuleks rakenduspartneritelt nõuda, et nad vaataksid läbi projektid, millele on antud suveräänsusmärgis, juhul kui need kuuluvad kõnealuse määruse artikli 26 lõike 5 kohaselt nende geograafilisse ulatusse ja tegevusvaldkonda. STEPi alla kuuluvate programmide eest vastutavad ametiasutused peaksid kaaluma selliste strateegiliste projektide toetamist, mis on kindlaks määratud kooskõlas määruse (EL) .../... [nullnetotööstuse määrus] ja määrusega (EL) .../... [kriitilise tähtsusega toorainete määrus], mis kuuluvad käesoleva määruse artikli 2 kohaldamisalasse ja mille suhtes võidakse kohaldada kumulatiivse rahastamise eeskirju.

__________________

__________________

52 Määrus (EL, EURATOM) 2018/1046, mis käsitleb liidu üldeelarve suhtes kohaldatavaid finantsreegleid (ELT L 193, 30.7.2018, lk 1).

52 Määrus (EL, EURATOM) 2018/1046, mis käsitleb liidu üldeelarve suhtes kohaldatavaid finantsreegleid (ELT L 193, 30.7.2018, lk 1).

53 Määrus (EL) 2021/241, millega luuakse taaste- ja vastupidavusrahastu (ELT L 57, 18.2.2021, lk 17).

53 Määrus (EL) 2021/241, millega luuakse taaste- ja vastupidavusrahastu (ELT L 57, 18.2.2021, lk 17).

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(9a) Et tagada avatud strateegiline autonoomia ning edendada turul elutähtsa tehnoloogiaga seotud teadusuuringute ja innovatsiooni tulemuste väärtustamist, peab liit tegutsema standardite kehtestajana, nagu on kirjeldatud komisjoni 2. veebruari 2022. aasta teatises „ELi standardimisstrateegia: ülemaailmsete standardite kehtestamine, et toetada vastupidavat, rohelist ja digitaalset ELi ühtset turgu“. Seepärast tuleks kõigis liidu programmides, mille raames eraldatakse STEPi kaudu raha, eelistada projekte, mille ettepanek hõlmab standardimist. Peale selle tuleb standardimist tingimata kaaluda ka STEPi projektide rakendamisel, et konkreetse tehnoloogia kasutuselevõttu kogu ühtsel turul kiirendada ja laiendada. Lisaks võib rahvusvaheliste standardite vastavusse viimine Euroopa huvidega tagada tehnoloogilise juhtpositsiooni ja võrdsed võimalused kogu maailmas. Komisjon ja liikmesriigid peaksid tegema spetsiaalseid jõupingutusi, et toetada STEPi raames projekte, mille eesmärk on aktiivselt osaleda standardite väljatöötamises ning riigisiseses, Euroopa tasandi ja asjakohasel juhul rahvusvahelises standardimistegevuses.

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(9b) Kuna usaldus on investeeringute puhul väga tähtis, tuleks luua juhtimisstruktuur, millega on tagatud STEPi tulemuslik, tõhus, õiglane ja läbipaistev rakendamine. Selleks peaks komisjon looma STEPi komitee, mis koosneb käesoleva määrusega hõlmatud eri tehnoloogiate ning selliste liidu programmide ja rahastamisvahendite ekspertidest, mille kaudu antakse platvormile rahalist toetust. STEPi komitee ülesanne peaks olema suveräänsusmärgise andmine ja tutvustamine ning suveräänsusportaali haldamine ning ta peaks koordineerima võrgustikke ja sidusrühmi, kes on platvormi eesmärkide saavutamise seisukohast olulised. Kuna käesoleva määrusega hõlmatud tehnoloogiad arenevad pidevalt, tuleks luua tööstuslik strateegilise tehnoloogia nõuanderühm, kes abistab komisjoni sellega, et annab uusimate tehnoloogiliste suundumuste ja asjaomastes sektorites lahendamist vajavate küsimuste kohta nõu. See rühm peaks koosnema käesoleva määrusega hõlmatud sektorites tegutsevate liidu tööstusettevõtjate esindajatest. Arvesse tuleks võtta tööstusliku nõuanderühma geograafilist tasakaalu.

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(10) Komisjon peaks looma uue avalikult kättesaadava veebisaidi (edaspidi „suveräänsusportaal“), et anda olemasoleva toetuse kohta teavet ettevõtetele ja projektiarendajatele, kes otsivad vahendeid STEPi investeeringuteks. Selleks peaks ta näitama kättesaadaval ja kasutajasõbralikul viisil STEPi investeeringute rahastamisvõimalusi, mis on kättesaadavad ELi eelarvest. See peaks hõlmama teavet otsese eelarve täitmise raames rakendatavate programmide kohta, nagu programm „Euroopa horisont“, programm „Digitaalne Euroopa“, programm „EL tervise heaks“ ja innovatsioonifond, samuti muud programmid, nagu programm „InvestEU“, taaste- ja vastupidavusrahastu ning ühtekuuluvuspoliitika fondid. Lisaks peaks suveräänsusportaal aitama suurendada STEPi investeeringute nähtavust investorite jaoks, loetledes projektid, millele on antud suveräänsusmärgis. Portaalis tuleks loetleda ka riiklikud pädevad asutused, kes tegutsevad STEPi rakendamise kontaktpunktidena riiklikul tasandil.

(10) Komisjon peaks looma uue avalikult kättesaadava veebisaidi (edaspidi „suveräänsusportaal“), et anda teavet olemasoleva toetuse kohta projektidele, mis aitavad kaasa STEPi eesmärkide saavutamisele. Et võtta arvesse selliste ettevõtjate ja projektiarendajate vajadusi, kes soovivad liidu rahastamisprogrammide kaudu STEPi projektide elluviimiseks raha saada, peaks suveräänsusportaal näitama kättesaadaval ja kasutajasõbralikul viisil STEPi investeeringute rahastamisvõimalusi, mis on kättesaadavad ELi eelarvest. See peaks hõlmama teavet otsese eelarve täitmise raames rakendatavate liidu programmide „Euroopa horisont“, „Digitaalne Euroopa“ ja „EL tervise heaks“ ning Euroopa Kaitsefondi ja innovatsioonifondi kohta ning muude liidu rahastamisallikate, see on programmi „InvestEU“, taaste- ja vastupidavusrahastu ning ühtekuuluvuspoliitika rahastamisvahendite kohta. Et projektiarendajatel oleks suveräänsusportaalist rohkem kasu, peaks portaal sisaldama kiirsimulaatorit, mis annaks juhiseid selle kohta, millisest liidu programmist või rahastamisvahendist projekt toetust võib saada, avaldamata konfidentsiaalset äriteavet ja olemata õiguslikult siduv. Lisaks peaks suveräänsusportaal aitama suurendada STEPi investeeringute nähtavust investorite jaoks, loetledes projektid, millele on antud suveräänsusmärgis. Julgeoleku ja kaitsega seotud projekte käsitleva teabe avaldamist tuleks hinnata igal üksikjuhul eraldi ja see peaks piirduma projektidega, mille avaldamist peab projektiarendaja või komisjon vajalikuks. Piisavalt suurt tähelepanu tuleks pöörata sellele, et kaitsta tuleb kaitseküsimustega seotud teabe turvalisust ja konfidentsiaalsust. Portaalis tuleks loetleda ka riiklikud pädevad asutused, kes tegutsevad STEPi rakendamise kontaktpunktidena riiklikul tasandil. Komisjon peaks tagama portaali vastastikuse täiendavuse sarnaste platvormidega, sealhulgas nullnetotööstuse määruse kohase platvormiga, ning vältima bürokraatiat ja halduskoormust.

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(10a) Komisjon peaks jälgima platvormi eesmärkide täitmist, et jälgida edusamme liidu poliitikaeesmärkide saavutamisel. Järelevalve peaks olema sihipärane ja proportsionaalne platvormi raames elluviidavate tegevustega, et vältida ülereguleerimist ja halduskoormust, eelkõige toetusesaajate jaoks. Et tagada liidu kodanike vastu aruandekohustuse täitmine, peaks komisjon esitama Euroopa Parlamendile ja nõukogule igal aastal aruande edusammude kohta, mida on tehtud platvormi eesmärkide täitmisel iga programmi ja rahastamisvahendi raames, asjaomaste programmide ja rahastamisvahendi raames rahastatud STEPi kogukulude kohta ning STEPi tulemuslikkuse kohta, mis põhineb nende programmide jaoks ette nähtud tulemusnäitajatel. Ühtlasi tuleks esitada teave platvormi kvalitatiivse ja kvantitatiivse panuse kohta piiriülestesse projektidesse ja projektidesse igas liikmesriigis.

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(11) Kuigi STEP tugineb strateegiliste investeeringute toetamiseks olemasolevate programmide ümberplaneerimisele ja nende vahendite suurendamisele, on see oluline element ka uute meetmete teostatavuse ja ettevalmistamise katsetamisel, mis kujutab endast sammu Euroopa suveräänsusfondi loomise poole. 2025. aasta hindamise käigus hinnatakse võetud meetmete asjakohasust ja selle alusel hinnatakse strateegilistele sektoritele antava toetuse suurendamise vajadust.

(11) Kuigi STEP tugineb strateegiliste investeeringute toetamiseks ja liidu sõltuvuse vähendamiseks olemasolevate programmide ümberplaneerimisele ja nende vahendite suurendamisele, on see oluline element ka uute sekkumismeetmete teostatavuse ja ettevalmistamise katsetamisel, sest see kujutab endast liidu investeerimisvajaduste täitmiseks vajalikku struktuurset lahendust. Eelkõige võib seda pidada sammuks sellise Euroopa suveräänsusfondi loomise suunas, mis võiks Euroopa tööstuspoliitika kujundamisele ja tugevdamisele kaasa aidata sellega, et selle kaudu tagatakse Euroopa tööstusele 2027. aasta järgses mitmeaastases finantsraamistikus rohkem rahalisi vahendeid. 2025. aasta vahehindamise käigus hinnatakse võetud meetmete asjakohasust ning antakse liidus ja kõige strateegilisemates sektorites valitsevast sõltuvusest ajakohane ülevaade, et tugevdada liidu autonoomiat terviklikult. Vahehindamise käigus peaks komisjon hindama ka seda, kas suveräänsusportaali on võimalik laiendada, et kõik olemasolevad avalikult kättesaadavad veebisaidid ühendada ning anda eelarve otsese, jagatud ja kaudse täitmise raames ellu viidavate liidu programmide ja kasutatavate rahastamisvahendite kohta teavet ühesainsas portaalis. Selle alusel peaks hinnatama, kas 2027. aasta järgses mitmeaastases finantsraamistikus tuleb strateegilistele sektoritele antavat toetust suurendada, et kindlaks tehtud probleeme paremini lahendada ja selles valdkonnas liidu poliitikaeesmärgid täita.

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(12) Direktiivi 2003/87/EÜ54 tuleks muuta, et võimaldada lisarahastamist, mille rahastamispakett aastateks 2024–2027 on 5 miljardit eurot. Innovatsioonifondist toetatakse investeeringuid uuenduslikesse vähese CO2 heitega tehnoloogiatesse, mis on STEPi kohaldamisalasse kuuluv valdkond. Innovatsioonifondi mahu suurendamine peaks seega võimaldama pakkuda rahastamist, mis vastab eesmärgile toetada kriitilise tähtsusega puhaste tehnoloogiate arendamist või tootmist liidus. Kooskõlas ühtekuuluvuse tagamise ja ühtse turu edendamise eesmärkidega ning selleks, et toetada rohepööret ja puhaste tehnoloogiate arendamist kogu liidus, tuleks täiendav rahastamispakett teha kättesaadavaks projektikonkursside kaudu, mis on avatud nende liikmesriikide üksustele, mille keskmine SKP elaniku kohta on väiksem kui EL 27 keskmine ostujõu standardites mõõdetuna ja arvutatud liidu 2015.–2017. aasta andmete põhjal.

(12) Direktiivi 2003/87/EÜ54 tuleks muuta, et võimaldada lisarahastamist, mille rahastamispakett aastateks 2024–2027 on 5 miljardit eurot, mis tuleb eraldada Euroopa Liidu üldeelarvest. Innovatsioonifondist toetatakse investeeringuid uuenduslikesse vähese CO2 heitega tehnoloogiatesse, mis on STEPi kohaldamisalasse kuuluv valdkond. Innovatsioonifondi mahu suurendamine peaks seega võimaldama pakkuda rahastamist, mis vastab eesmärgile toetada nullnetotehnoloogiate arendamist või tootmist liidus. Kooskõlas majandusliku, sotsiaalse ja territoriaalse ühtekuuluvuse tagamise ja ühtse turu edendamise eesmärkidega ning selleks, et toetada rohepööret ja nullnetotehnoloogiate arendamist kogu liidus, tuleks täiendav rahastamispakett teha kättesaadavaks projektikonkursside kaudu, mis on mõeldud strateegilistele projektidele, nagu on määratletud määruses (EL) (.../...) [nullnetotööstuse õigusakt], tingimusel et need vastavad strateegiliste projektide valimise menetluses kas vastupanuvõime või konkurentsivõime kriteeriumidele. Kuni 31. detsembrini 2025 peaks rahastamispakett olema võrdsetes osades kättesaadav juriidilistele isikutele, kes on pärit liikmesriikidest, mille keskmine SKP elaniku kohta on väiksem kui EL 27 keskmine ostujõu standardites mõõdetuna ja arvutatud liidu 2015.–2017. aasta andmete põhjal, ja kõigist liikmesriikidest pärit juriidilistele isikutele. Tehnilise abi andmine liikmesriikidele, kelle osalus on väike, nagu on sätestatud ELi HKSi direktiivi viimati läbivaadatud versioonis, tuleks nendes projektikonkurssides säilitada.

__________________

__________________

54 Direktiiv 2003/87/EÜ, millega luuakse kasvuhoonegaaside saastekvootidega kauplemise süsteem (ELT L 275, 25.10.2003, lk 32).

54 Direktiiv 2003/87/EÜ, millega luuakse kasvuhoonegaaside saastekvootidega kauplemise süsteem (ELT L 275, 25.10.2003, lk 32).

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(13) Selleks et laiendada võimalusi selliste investeeringute toetamiseks, mille eesmärk on tugevdada tööstuse arengut ja väärtusahelaid strateegilistes sektorites, tuleks ERFist antava toetuse kohaldamisala laiendada, nähes ERFi raames ette uued erieesmärgid, ilma et see piiraks määruses (EL) 2021/106055 ja määruses (EL) 2021/105856 sätestatud kulude rahastamiskõlblikkust ja kliimameetmetega seotud kulusid käsitlevate eeskirjade kohaldamist. Strateegilistes sektorites peaks olema võimalik toetada ka tulusaid investeeringuid muudesse ettevõtetesse kui VKEd, mis võivad anda olulise panuse vähem arenenud ja üleminekupiirkondade arengusse, samuti selliste liikmesriikide enam arenenud piirkondadesse, mille SKP elaniku kohta on alla ELi keskmise. Korraldusasutusi julgustatakse edendama koostööd suurettevõtjate ja kohalike VKEde vahel, tarneahelaid, innovatsiooni ja tehnoloogia ökosüsteeme. See võimaldaks suurendada Euroopa üldist suutlikkust tugevdada oma positsiooni nendes sektorites, pakkudes kõikidele liikmesriikidele juurdepääsu sellistele investeeringutele, mis vähendaks ebavõrdsuse suurenemise ohtu.

(13) Selleks et laiendada võimalusi selliste investeeringute toetamiseks, mille eesmärk on tugevdada tööstuse arengut ja väärtusahelaid strateegilistes sektorites, tuleks ERFist antava toetuse kohaldamisala laiendada, nähes ERFi raames ette uued erieesmärgid, ilma et see piiraks määruses (EL) 2021/106055 ja määruses (EL) 2021/105856 sätestatud kulude rahastamiskõlblikkust ja kliimameetmetega seotud kulusid käsitlevate eeskirjade kohaldamist. Strateegilistes sektorites peaks olema võimalik toetada ka ettevõtjatesse, eelkõige VKEdesse ja keskmise turukapitalisatsiooniga ettevõtjatesse, tehtavaid tulusaid investeeringuid, mis võivad anda olulise panuse vähem arenenud ja üleminekupiirkondade ning selliste liikmesriikide enam arenenud piirkondade arengusse, mille SKP elaniku kohta on alla ELi keskmise. Korraldusasutusi julgustatakse edendama koostööd suurettevõtjate ja kohalike VKEde vahel, tarneahelaid, innovatsiooni ja tehnoloogia ökosüsteeme. See võimaldaks suurendada Euroopa üldist suutlikkust tugevdada oma positsiooni nendes sektorites, pakkudes kõikidele liikmesriikidele juurdepääsu sellistele investeeringutele, mis vähendaks ebavõrdsuse suurenemise ohtu. Nende uute erieesmärkide jaoks kavandatud vahendid peaksid moodustama kõige rohkem 20 % ERFi esialgsest eraldisest kooskõlas määrusega (EL) 2021/1058.

_________________

_________________

55 Määrus (EL) 2021/1060, millega kehtestatakse ühissätted (ELT L 231, 30.6.2021, lk 159).

55 Määrus (EL) 2021/1060, millega kehtestatakse ühissätted (ELT L 231, 30.6.2021, lk 159).

56 Määrus (EL) 2021/1058, mis käsitleb Euroopa Regionaalarengu Fondi ja Ühtekuuluvusfondi (ELT L 224, 24.6.2021, lk 31).

56 Määrus (EL) 2021/1058, mis käsitleb Euroopa Regionaalarengu Fondi ja Ühtekuuluvusfondi (ELT L 224, 24.6.2021, lk 31).

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(14) Määruses (EL) 2021/105657 sätestatud Õiglase Ülemineku Fondi toetuse kohaldamisala tuleks samuti laiendada, et see hõlmaks investeeringuid puhastesse tehnoloogiatesse, mis aitavad suurettevõtjatel saavutada STEPi eesmärke, tingimusel et need investeeringud on kooskõlas õiglase ülemineku territoriaalsetes kavades sätestatud eeldatava panusega kliimaneutraalsusele üleminekusse. Sellistele investeeringutele antav toetus ei tohiks nõuda õiglase ülemineku territoriaalse kava läbivaatamist, kui läbivaatamine oleks seotud üksnes puudujääkide analüüsiga, mis õigustab investeerimist töökohtade loomise seisukohast.

(14) Määruses (EL) 2021/105657 sätestatud Õiglase Ülemineku Fondi toetuse kohaldamisala tuleks samuti laiendada, et see hõlmaks investeeringuid nullnetotehnoloogiatesse ning nende investeeringute toel tööjõu ja oskuste nappuse probleemi lahendamist, aidates ettevõtjatel, eelkõige VKEdel ja keskmise turukapitalisatsiooniga ettevõtjatel, saavutada STEPi eesmärke, tingimusel et need on kooskõlas õiglase ülemineku territoriaalsetes kavades sätestatud eeldatava panusega kliimaneutraalsusele üleminekusse. Seoses muude ettevõtete kui VKEde toetamisega tuleks kaaluda ka investeeringuid, mis aitavad luua õpipoisiõpet ja töökohti või pakkuda haridust või koolitust uute oskuste omandamiseks. Sellisteks investeeringuteks toetuse andmine ei tohiks tähendada, et õiglase ülemineku territoriaalse kava tuleb läbi vaadata.

_________________

_________________

57 Määrus (EL) 2021/1056, millega luuakse Õiglase Ülemineku Fond (ELT L 231, 30.6.2021, lk 1).

57 Määrus (EL) 2021/1056, millega luuakse Õiglase Ülemineku Fond (ELT L 231, 30.6.2021, lk 1).

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(14a) Liikmesriikidel peaks olema õigus kanda Brexitiga kohanemise reservi vahenditest kogu oma esialgne eraldis või osa sellest üle ERFi või ESF+, tingimusel et nende eesmärk on toetada tulusaid investeeringuid, mis võivad märkimisväärselt kaasa aidata vähem arenenud ja üleminekupiirkondade arengule, ning toetada selliste liikmesriikide enam arenenud piirkondi, mille SKP elaniku kohta on alla ELi keskmise, sealhulgas piirkondi ja kohalikke kogukondi, millele Ühendkuningriigi väljaastumine liidust on mõjunud kõige halvemini. ERFist ja ESF+-ist ja Brexitiga kohanemise reservist rahastatavatel investeeringutel, mille eesmärk on aidata saavutada STEPi eesmärke, võivad olla ühesugused eesmärgid ja sisu, sest nende põhieesmärk on anda liikmesriikidele võimalus selliseid investeeringuid teha ja võimaldada niimoodi suurendada Euroopa üldist suutlikkust tugevdada teatavates sektorites oma positsiooni ning vähendada sellega ebavõrdsuse suurenemise ohtu ja leevendada negatiivset mõju majanduslikule, sotsiaalsele ja territoriaalsele ühtekuuluvusele.

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(14b) Liikmesriikidel peaks ühtlasi olema õigus kanda Brexitiga kohanemise reservi vahenditest kogu oma esialgne eraldis või osa sellest üle Õiglase Ülemineku Fondi, tingimusel et nende vahenditega toetatakse meetmeid, mis on kooskõlas heakskiidetud õiglase ülemineku territoriaalsete kavadega, sealhulgas õiglase ülemineku piirkondades, mida Ühendkuningriigi liidust väljaastumine on otseselt või kaudselt mõjutanud kõige rohkem. Nii Õiglase Ülemineku Fond kui ka Brexitiga kohanemise fond võivad aidata kaasa STEPi eesmärkide saavutamisele, sest mõlema põhieesmärk on anda liikmesriikidele võimalus selliseid investeeringuid teha ja võimaldada niimoodi mitmekesistada piirkondlikku majandust ja suurendada Euroopa üldist suutlikkust tugevdada teatavates sektorites oma positsiooni ning vähendada sellega ebavõrdsuse suurenemise ohtu ja leevendada negatiivset mõju majanduslikule, sotsiaalsele ja territoriaalsele ühtekuuluvusele.

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(16) Selleks et aidata kiirendada investeeringuid ja tagada kohe likviidsed vahendid selliste investeeringute tegemiseks, millega toetatakse STEPi eesmärke ERFi, ESF+59 ja Õiglase Ülemineku Fondi raames, tuleks erakorralise ühekordse eelmaksena ette näha lisasummaseoses prioriteetidega, mis on ette nähtud STEPi eesmärke toetavatele investeeringutele. Täiendavaid eelmakseid tuleks kohaldada kogu Õiglase Ülemineku Fondi eraldise suhtes, võttes arvesse vajadust kiirendada selle rakendamist ja Õiglase Ülemineku Fondi tugevaid sidemeid liikmesriikide toetamiseks STEPi eesmärkide saavutamisel. Nende erakorraliste eelmaksete summade suhtes kohaldatavad normid peaksid olema kooskõlas määruses (EL) 2021/1060 sätestatud eelmaksete suhtes kohaldatavate normidega. Selleks et veelgi stimuleerida selliste investeeringute kasutuselevõttu ja tagada nende kiirem rakendamine, peaks olema võimalik suurendada STEPi prioriteetide ELi rahastamismäära 100 %ni. Uute STEPi eesmärkide rakendamisel julgustatakse korraldusasutusi kohaldama teatavaid sotsiaalseid kriteeriume või edendama sotsiaalseid positiivseid tulemusi, näiteks looma õpipoisiõpet ja töökohti ebasoodsas olukorras olevatele noortele, eelkõige mittetöötavatele ja mitteõppivatele noortele, kohaldama riigihankeid käsitlevates direktiivides sätestatud sotsiaalseid pakkumuste hindamise kriteeriume, kui projekti viib ellu asutus, kellele kehtivad riigihanke-eeskirjad, ning maksma kollektiivläbirääkimistel kokku lepitud asjakohast palka.

(16) Selleks et aidata kiirendada investeeringuid ja tagada kohe likviidsed vahendid selliste investeeringute tegemiseks, millega toetatakse STEPi eesmärke ERFi, ESF+59 ja Õiglase Ülemineku Fondi raames, tuleks erakorralise ühekordse eelmaksena ette näha lisasummaseoses prioriteetidega, mis on ette nähtud STEPi eesmärke toetavatele investeeringutele. Täiendavaid eelmakseid tuleks kohaldada kogu Õiglase Ülemineku Fondi eraldise suhtes, võttes arvesse vajadust kiirendada selle rakendamist ja Õiglase Ülemineku Fondi tugevaid sidemeid liikmesriikide toetamiseks STEPi eesmärkide saavutamisel. Nende erakorraliste eelmaksete summade suhtes kohaldatavad normid peaksid olema kooskõlas määruses (EL) 2021/1060 sätestatud eelmaksete suhtes kohaldatavate normidega. Selleks et veelgi stimuleerida selliste investeeringute kasutuselevõttu ja tagada nende kiirem rakendamine, peaks olema võimalik suurendada STEPi prioriteetide ELi rahastamismäära 100 %ni. Uute STEPi eesmärkide rakendamisel julgustatakse korraldusasutusi kohaldama teatavaid sotsiaalseid kriteeriume ja edendama sotsiaalseid positiivseid tulemusi, näiteks looma õpipoisiõpet ja kvaliteetseid töökohti ebasoodsas olukorras olevatele noortele, eelkõige mittetöötavatele ja mitteõppivatele noortele, kohaldama riigihankeid käsitlevates direktiivides sätestatud sotsiaalseid pakkumuste hindamise kriteeriume, kui projekti viib ellu asutus, kellele kehtivad riigihanke-eeskirjad, ning maksma kollektiivläbirääkimistel kokku lepitud asjakohast palka.

_________________

_________________

59 Määrus (EL) 2021/1057, millega luuakse Euroopa Sotsiaalfond+ (ESF+) (ELT L 231, 30.6.2021, lk 21).

59 Määrus (EL) 2021/1057, millega luuakse Euroopa Sotsiaalfond+ (ESF+) (ELT L 231, 30.6.2021, lk 21).

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(18) 2014.–2020. aasta programmide rakendamise õigusraamistikku on viimastel aastatel kohandatud, et anda liikmesriikidele ja piirkondadele rakenduseeskirjade osas täiendav paindlikkus ja suurem likviidsus, et tulla toime COVID-19 pandeemia ja Ukraina-vastase agressioonisõja mõjuga. Need programmitöö perioodi lõpus kehtestatud meetmed nõuavad piisavalt aega ja haldusressursse, et neid täielikult ära kasutada ja rakendada; samuti ajal, mil liikmesriigid suunavad ressursid STEPi eesmärkidega seotud 2021.–2027. aasta rakenduskavade läbivaatamisele. Selleks et leevendada programmi haldavate asutuste halduskoormust ja vältida vahendite võimalikku kaotamist programmide lõpetamisel puhtalt halduslikel põhjustel, tuleks perioodi 2014–2020 programmide haldusliku lõpetamise tähtaegu määruses (EL) nr 1303/201361 ja määruses (EL) nr 223/201462 pikendada. Täpsemalt tuleks kõnealuse lõppmakse taotluse esitamise tähtaega pikendada 12 kuu võrra. Samuti tuleks 12 kuu võrra pikendada lõpetamisdokumentide esitamise tähtaega. Käesoleva muudatusettepaneku kontekstis on asjakohane selgitada, et kuni rahastamiskõlblikkuse perioodi lõpuni (2023. aasta lõpp) ostetud toidu ja materjali jaotamine võib jätkuda ka pärast seda kuupäeva. Selleks et tagada ELi eelarve usaldusväärne täitmine ja maksete ülemmäärade järgimine, peaks 2025. aastal tehtavate maksete ülemmäär olema 1 % mitmeaastase finantsraamistiku vahenditest saadavatest finantsassigneeringutest programmi kohta. Tasumisele kuuluvaid summasid, mis ületavad 2025. aastaks ette nähtud programmi assigneeringute 1 % ülemmäära fondi kohta, ei maksta välja 2025. aastal ega järgnevatel aastatel, vaid kasutatakse üksnes eelmaksete tasaarvestamiseks. Kasutamata summad vabastatakse vastavalt lõpetamisel kulukohustustest vabastamise üldreeglitele.

(18) 2014.–2020. aasta programmide rakendamise õigusraamistikku on viimastel aastatel kohandatud, et anda liikmesriikidele ja piirkondadele rakenduseeskirjade osas täiendav paindlikkus ja suurem likviidsus, et tulla toime COVID-19 pandeemia ja Ukraina-vastase agressioonisõja mõjuga. Need meetmed nõuavad piisavalt aega ja haldusressursse, et neid täielikult ära kasutada ja rakendada; samuti ajal, mil liikmesriigid suunavad ressursid STEPi eesmärkidega seotud 2021.–2027. aasta rakenduskavade läbivaatamisele. Selleks et leevendada programmi haldavate asutuste halduskoormust ja vältida vahendite võimalikku kaotamist programmide lõpetamisel puhtalt halduslikel põhjustel, tuleks perioodi 2014–2020 programmide haldusliku lõpetamise tähtaegu määruses (EL) nr 1303/201361 ja määruses (EL) nr 223/201462 pikendada. Täpsemalt tuleks kõnealuse lõppmakse taotluse esitamise tähtaega pikendada 12 kuu võrra. Samuti tuleks 12 kuu võrra pikendada lõpetamisdokumentide esitamise tähtaega. Seega peaks liikmesriikidel olema õigus esitada lõplik maksenõue 30. juuniks 2025 ja määruse (EL) nr 1303/2013 artiklis 138 osutatud dokumendid 15. veebruariks 2026, et liikmesriikidel oleks projektide lõpetamisega seotud protsessi lõpuleviimiseks piisavalt aega. Käesoleva muudatusettepaneku kontekstis on asjakohane selgitada, et kuni rahastamiskõlblikkuse perioodi lõpuni (2023. aasta lõpp) ostetud toidu ja materjali jaotamine võib jätkuda ka pärast seda kuupäeva. Selleks et tagada ELi eelarve usaldusväärne täitmine ja maksete ülemmäärade järgimine, peaks 2025. aastal tehtavate maksete ülemmäär olema 10 % mitmeaastase finantsraamistiku vahenditest saadavatest finantsassigneeringutest programmi kohta. Tasumisele kuuluvaid summasid, mis ületavad 2025. aastaks ette nähtud programmi assigneeringute 10 % ülemmäära fondi kohta, ei maksta välja 2025. aastal ega järgnevatel aastatel, vaid kasutatakse üksnes eelmaksete tasaarvestamiseks. Kasutamata summad vabastatakse vastavalt lõpetamisel kulukohustustest vabastamise üldreeglitele. Võttes arvesse ELi toimimise lepingu artiklis 349 määratletud äärepoolseimate piirkondade spetsiifilisi probleeme, tuleks ette näha võimalus teha viimase aruandeaasta lõpliku vahemaksetaotluse esitamise tähtajast erand ning 2025. aasta vahemaksete ülemmääraks peaks olema 15 %.

__________________

__________________

61 Määrus (EL) nr 1303/2013, millega kehtestatakse ühissätted (ELT L 347, 20.12.2013, lk 320).

61 Määrus (EL) nr 1303/2013, millega kehtestatakse ühissätted (ELT L 347, 20.12.2013, lk 320).

62 Määrus (EL) nr 223/2014, mis käsitleb mis käsitleb Euroopa abifondi enim puudustkannatavate isikute jaoks (ELT L 72, 12.3.2014, lk 1).

62 Määrus (EL) nr 223/2014, mis käsitleb mis käsitleb Euroopa abifondi enim puudustkannatavate isikute jaoks (ELT L 72, 12.3.2014, lk 1).

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(19) Programm „InvestEU“ on ELi juhtprogramm investeeringute, eelkõige rohe- ja digipöörde edendamiseks, pakkudes nõudlusel põhinevat rahastamist, sealhulgas segarahastamismehhanismide kaudu, ja tehnilist abi. See lähenemisviis võimaldab kaasata täiendavat avaliku ja erasektori kapitali. Võttes arvesse programmi „InvestEU“ tagatise suurt turunõudlust, tuleks programmi „InvestEU“ ELi osa vahendeid suurendada, et see vastaks STEPi eesmärkidele. See parandab muu hulgas programmi „InvestEU“ olemasolevat võimalust investeerida kindlaksmääratud elutähtsates tehnoloogiasektorites projektidesse, mis on osa üleeuroopalist huvi pakkuvatest tähtsatest projektidest. Lisaks julgustatakse liikmesriike panustama programmi „InvestEU“ liikmesriikide osasse, et toetada finantstooteid kooskõlas STEPi eesmärkidega, ilma et see piiraks kohaldatavate riigiabi eeskirjade kohaldamist. Liikmesriikidel peaks olema võimalik lisada oma riiklikesse taaste- ja vastupidavuskavadesse meetmena rahaline osalus programmi „InvestEU“ liikmesriigi osas, et toetada STEPi eesmärke. See täiendav osalus STEPi eesmärkide toetamiseks võib ulatuda kuni 6 %ni nende riikliku taaste- ja vastupidavuskava rahalistest kogueraldistest programmi „InvestEU“ liikmesriigi osale. STEPi eesmärkide paremaks saavutamiseks tuleks ette näha ka täiendav paindlikkus ja täpsustused.

(19) Programm „InvestEU“ on ELi juhtprogramm investeeringute, eelkõige rohe- ja digipöörde edendamiseks, pakkudes nõudlusel põhinevat rahastamist, sealhulgas segarahastamismehhanismide kaudu, ja tehnilist abi. See lähenemisviis võimaldab kaasata täiendavat avaliku ja erasektori kapitali. Võttes arvesse programmi „InvestEU“ tagatise suurt turunõudlust, tuleks programmi „InvestEU“ ELi osa vahendeid suurendada, et see vastaks STEPi eesmärkidele. See parandab muu hulgas programmi „InvestEU“ olemasolevat võimalust investeerida kindlaksmääratud asjaomastes tehnoloogiasektorites projektidesse, mis on osa üleeuroopalist huvi pakkuvatest tähtsatest projektidest. Kui rakenduspartnerid ei ole võimelised neile ette nähtud ELi tagatisest 25 % ära kasutama, võib komisjon selleks, et tagada kättesaadavate vahendite täielik ärakasutamine, anda ELi tagatisest üle 75 % erandkorras EIP grupile. Sellega seoses peaks komisjon innustama muid rakenduspartnereid peale EIP grupi kasutama nende käsutuses olevaid rahalisi vahendeid täielikult ära ning neid selles abistama. Lisaks julgustatakse liikmesriike panustama programmi „InvestEU“ liikmesriikide osasse, et toetada finantstooteid kooskõlas STEPi eesmärkidega, ilma et see piiraks kohaldatavate riigiabi eeskirjade kohaldamist. Liikmesriikidel peaks olema võimalik lisada oma riiklikesse taaste- ja vastupidavuskavadesse meetmena rahaline osalus programmi „InvestEU“ liikmesriigi osas, et toetada STEPi eesmärke. See täiendav osalus STEPi eesmärkide toetamiseks võib ulatuda kuni 6 %ni nende riikliku taaste- ja vastupidavuskava rahalistest kogueraldistest programmi „InvestEU“ liikmesriigi osale. STEPi eesmärkide paremaks saavutamiseks tuleks ette näha ka täiendav paindlikkus ja täpsustused. Üldiselt tuleks komisjoni ja kõiki STEPi eesmärkide täitmisele kaasa aitavate programmide eest vastutavaid ametiasutusi innustada tagama rahastamisallikate ühtsust, sidusust, vastastikkust ja koostoimet STEPi eesmärkidega.

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(20) Programm „Euroopa horisont“ on ELi peamine teadusuuringute ja innovatsiooni rahastamise programm ning selle Euroopa Innovatsiooninõukogu toetab potentsiaalselt läbimurdelise ja murrangulise iseloomuga innovatsiooni, millel on kasvupotentsiaal, kuid mis võib olla erainvestorite jaoks liiga riskantne. Programmi „Euroopa horisont“ raames tuleks ette näha täiendav paindlikkus, et Euroopa Innovatsiooninõukogu rahastamisvahend „Accelerator“ saaks pakkuda üksnes omakapitalipõhist toetust pangakõlbmatutele VKEdele, sealhulgas idufirmadele, ning pangakõlbmatutele VKEdele ja väikestele keskmise turukapitalisatsiooniga ettevõtjatele, kes tegelevad innovatsiooniga STEPist toetatavates tehnoloogiates, ja olenemata sellest, kas nad on varem saanud rahastamisvahendist „Accelerator“ muud liiki toetust. Euroopa Innovatsiooninõukogu fondi rakendamine on praegu piiratud 15 miljoni euro suuruse maksimaalse investeeringusummaga, välja arvatud erandjuhtudel, ning see ei saa hõlmata jätkurahastamist ega suuremaid investeerimissummasid. Üksnes omakapitalipõhise toetuse võimaldamine pangakõlbmatutele VKEdele ja väikestele keskmise turukapitalisatsiooniga ettevõtjatele kõrvaldaks olemasoleva turulõhe, mille tõttu vajatakse 15–50 miljonit eurot investeeringuid. Lisaks on kogemused näidanud, et programmi „Horisont 2020“ raames Euroopa Innovatsiooninõukogu katseprojekti jaoks eraldatud summasid ei ole täielikult ära kasutatud. Need kasutamata vahendid tuleks teha kättesaadavaks programmi „Euroopa horisont“ raames rahastamisvahendi „Accelerator“ jaoks. Programmi „Euroopa horisont“ määrust tuleks samuti muuta, et kajastada Euroopa Kaitsefondi suurendatud rahastamispaketti.

(20) Programm „Euroopa horisont“ on ELi peamine teadusuuringute ja innovatsiooni rahastamise programm ning selle Euroopa Innovatsiooninõukogu toetab eelkõige potentsiaalselt läbimurdelise ja murrangulise iseloomuga innovatsiooni, millel on kasvupotentsiaal, kuid mis võib olla erainvestorite jaoks liiga riskantne. Programmi „Euroopa horisont“ raames tuleks ette näha täiendav paindlikkus, et Euroopa Innovatsiooninõukogu rahastamisvahend „Accelerator“ saaks pakkuda üksnes omakapitalipõhist toetust pangakõlbmatutele VKEdele, sealhulgas idufirmadele, ning pangakõlbmatutele VKEdele ja väikestele keskmise turukapitalisatsiooniga ettevõtjatele, kes tegelevad innovatsiooniga, eelkõige neile, kes töötavad STEPi kaudu toetatavate tehnoloogiate kallal, ja olenemata sellest, kas nad on varem saanud rahastamisvahendist „Accelerator“ muud liiki toetust. Euroopa Innovatsiooninõukogu fondi rakendamisel piiras komisjon fondi investeeringud 15 miljoni euro suuruse maksimaalse investeeringusummaga, välja arvatud erandjuhtudel, ning see ei võimaldanud fondil tulemuslikult hõlmata jätkurahastamist ega suuremaid investeerimissummasid. Üksnes omakapitalipõhise toetuse võimaldamine pangakõlbmatutele VKEdele ja väikestele keskmise turukapitalisatsiooniga ettevõtjatele kõrvaldaks olemasoleva turulõhe, eelkõige investeerimisvajaduste puhul vahemikus 15–50 miljonit eurot. Lisaks on kogemused näidanud, et programmi „Horisont 2020“ raames Euroopa Innovatsiooninõukogu katseprojekti jaoks eraldatud summasid ei ole täielikult ära kasutatud. Kooskõlas määruse (EL) 2018/1046 artikli 15 lõikega 3 tuleks need kasutamata vahendid kättesaadavaks teha programmi „Euroopa horisont“ raames rahastamisvahendi „Accelerator“ jaoks. Programmi „Euroopa horisont“ määrust tuleks samuti muuta, et kajastada Euroopa Kaitsefondi suurendatud rahastamispaketti.

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(20a) Euroopa Innovatsiooninõukogul on oluline roll kiirelt kasvavatele idufirmadele ja väikestele keskmise turukapitalisatsiooniga ettevõtjatele esialgse rahalise toetuse pakkumisel. Tänu oma eriteadmistele on Euroopa Innovatsiooninõukogul ideaalses olukorras, et pakkuda rahastamisvõimalusi ettevõtetele, kes otsivad pärast esialgset innovatsioonietappi laienemiseks vajalikku kapitali. Euroopa Innovatsiooninõukogu rahastamisvahendi „Accelerator“ senine rakendamine on aga näidanud, et Euroopa Innovatsiooninõukogu ambitsioonikas ja ümberkujundav olemus läbimurdelise innovatsiooni investorina Euroopas Euroopa Innovatsiooninõukogu fondi kaudu on tekitanud rakendavatele üksustele rakendamisprobleeme ja õiguskindlusetust, eelkõige seoses Euroopa Innovatsiooninõukogu ja VKEde Rakendusameti rolliga. Võttes arvesse Euroopa Innovatsiooninõukogu fondi keskset rolli STEPi edus, tuleks Euroopa Innovatsiooninõukogu toimimist käsitlevaid asjakohaseid õigusnorme täpsustada. Euroopa Innovatsiooninõukogu toimimise edasiseks parandamiseks tuleks kaaluda sõltumatu liidu asutuse loomist vastavalt ELi toimimise lepingu artiklile 187 Euroopa Innovatsiooninõukogu rakendamise eest vastutava peamise üksusena.

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(21) Euroopa Kaitsefond on juhtiv programm, mille eesmärk on suurendada liidu kaitsetööstuse konkurentsivõimet, innovatsiooni, tõhusust ja tehnoloogilist autonoomiat, aidates seeläbi kaasa liidu avatud strateegilisele autonoomiale. Kaitsevõime arendamine on ülioluline, sest see toetab Euroopa tööstuse suutlikkust ja sõltumatust töötada välja kaitseotstarbelisi tooteid ning soodustab liikmesriikide kui kaitseotstarbeliste toodete lõpptarbijate sõltumatust. Seetõttu tuleks teha kättesaadavaks täiendav rahastamispakett, et toetada süva- ja digitehnoloogia valdkonna meetmeid, mis aitavad kaasa kaitserakenduste arendamisele.

(21) Euroopa Kaitsefond on juhtiv programm, mille eesmärk on suurendada liidu kaitsetööstuse konkurentsivõimet, innovatsiooni, tõhusust ja tehnoloogilist autonoomiat, aidates seeläbi kaasa liidu avatud strateegilisele autonoomiale. Kaitsevõime arendamine on ülioluline, sest see toetab Euroopa tööstuse suutlikkust ja sõltumatust töötada välja kaitseotstarbelisi tooteid ning soodustab liikmesriikide kui kaitseotstarbeliste toodete lõpptarbijate sõltumatust. Seetõttu tuleks teha kättesaadavaks täiendav rahastamispakett, et toetada süva- ja digitehnoloogia valdkonna projekte, mis aitavad kaasa kaitserakenduste arendamisele.

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(21a)  Et Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/241 [taaste- ja vastupidavusrahastu] alusel kättesaadava laenutoetuse mõju oleks kõnealuse määruse artiklis 4 sätestatud eesmärkide saavutamisele võimalikult suur, peaks liikmesriikidel olema võimalik taotleda täiendavaid rahalisi vahendeid laenudena, mis saadakse laenutoetusest, mis on kõnealuse määruse alusel pärast 1. septembrit 2023 veel kättesaadav, et kanda nendest laenudest saadud tulu rahana InvestEU liikmesriigi osasse, et toetada STEPi eesmärke. Liikmesriikidel peaks olema õigus taotleda sellist laenutoetust kuni 15. detsembrini 2023.

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Käesoleva määrusega luuakse Euroopa strateegiliste tehnoloogiate platvorm (edaspidi „STEP“ või „platvorm“), et toetada elutähtsaid ja kujunemisjärgus strateegilisi tehnoloogiaid.

Käesoleva määrusega luuakse Euroopa strateegiliste tehnoloogiate platvorm (edaspidi „STEP“ või „platvorm“), et toetada strateegilisi tehnoloogiaid ja nende vastavaid tarneahelaid asjaomastes sektorites, toetades seeläbi Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsusega (EL) 2022/24811a loodud digikümnendi poliitikaprogrammi 2030, määruse (EL) .../... [nullnetotööstuse määrus] ja määruse (EL) .../... [kriitilise tähtsusega toorainete määrus] rakendamist.

__________________

1a Euroopa Parlamendi ja nõukogu 14. detsembri 2022. aasta otsus (EL) 2022/2481, millega luuakse digikümnendi poliitikaprogramm 2030.

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

1. Selleks et tugevdada Euroopa suveräänsust ja julgeolekut, kiirendada liidu rohe- ja digipööret ning suurendada liidu konkurentsivõimet, vähendada liidu strateegilist sõltuvust, soodustada investeeringute ühtsel turul kogu liidus võrdseid tingimusi ning edendada kaasavat juurdepääsu atraktiivsetele ja kvaliteetsetele töökohtadele, taotleb platvorm järgmisi eesmärke:

1. Et tugevdada Euroopa tööstuslikku suveräänsust ja julgeolekut, vähendada liidu strateegilist sõltuvust, kiirendada liidu rohe- ja digipööret ning suurendada liidu konkurentsivõimet, soodustada investeeringute ühtsel turul kogu liidus võrdseid tingimusi, edendada piiriülest osalemist, sealhulgas VKEde osalemist, tugevdada majanduslikku, sotsiaalset ja territoriaalset ühtekuuluvust ja solidaarsust liikmesriikide ja piirkondade vahel, edendada kaasavat juurdepääsu atraktiivsetele ja kvaliteetsetele töökohtadele ning hõlbustada projektide elluviijate võimalusi raha saada, ühtlustada menetlusi ja vähendada sellega seotud halduskoormust, taotleb platvorm järgmisi eesmärke:

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

a) elutähtsa tehnoloogia arendamise või tootmise toetamine kogu liidus või vastavate väärtusahelate kaitsmine ja tugevdamine järgmistes valdkondades:

a) tehnoloogia arendamise või tootmise toetamine kogu liidus või lõikes 4 osutatud vastavate tarneahelate kaitsmine ja tugevdamine järgmistes sektorites:

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

i) süva- ja digitehnoloogiad,

i) digitehnoloogiad, sealhulgas mitut riiki hõlmavad projektid, mis on määratletud Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsuse (EL) 2022/2481 artikli 2 punktis 2, ning mis aitavad kaasa kõnealuse otsusega loodud digikümnendi poliitikaprogrammi 2030 sihtide ja eesmärkide saavutamisele;

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

ii) puhtad tehnoloogiad,

ii) määruse (EL) .../... [nullnetotööstuse määrus] artikli 3 punktis (...) määratletud nullnetotehnoloogiad,

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

iii) biotehnoloogiad;

iii) biotehnoloogiad, nagu on määratletud käesoleva määruse lisas, ja bioteadused, sealhulgas ravimid, mis on kantud ühenduse elutähtsate ravimite loetellu, ja nende komponendid;

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

b) tegelemine punktis a osutatud eesmärgi toetamiseks igat liiki kvaliteetsete töökohtade jaoks kriitilise tähtsusega tööjõu ja oskuste nappusega.

b) tegelemine punktis a sätestatud eesmärgi toetamiseks igat liiki kvaliteetsete töökohtade jaoks kriitilise tähtsusega tööjõu ja oskuste nappusega, eelkõige elukestva õppe kaudu ja tihedas koostöös tööturu osapooltega ning juba olemasolevate haridus- ja koolitusteemaliste algatustega, sealhulgas nullnetotööstuse akadeemiatega, mis on asutatud määruse (EL) .../... [nullnetotööstuse määrus] artikli 23 kohaselt.

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

ba) punktis a sätestatud eesmärgi toetamiseks sellise süvatehnoloogia innovatsiooni edendamine, mis võib pakkuda murrangulisi lahendusi, mis on tihedalt seotud tipptasemel teaduse, tehnoloogia ja inseneriteadusega, sealhulgas sellise innovatsiooni edendamine, mis koondab füüsika, bioloogia ja digivaldkonnas tehtavaid edusamme.

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

2. Esimese lõigu punktis a osutatud tehnoloogiad loetakse elutähtsateks tehnoloogiateks, kui need vastavad vähemalt ühele järgmistest tingimustest:

2. Esimese lõigu punktis a osutatud tehnoloogiad, sealhulgas nende tarneahelad, loetakse elutähtsateks tehnoloogiateks, kui need vastavad vähemalt ühele järgmistest tingimustest:

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Hiljemalt ... [kaks kuud pärast käesoleva määruse jõustumist] võtab komisjon käesoleva määruse täiendamiseks vastu delegeeritud õigusakti, milles määratakse kindlaks, kuidas käesoleva artikli lõike 1 punktis a osutatud tehnoloogiad, sealhulgas nende tarneahelad, võivad vastata käesoleva lõike tingimustele. Delegeeritud õigusakt vaadatakse läbi artiklis 8 osutatud vahehindamise aruande põhjal.

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

3. Kui üleeuroopalist huvi pakkuv tähtis projekt, mille komisjon on ELi toimimise lepingu artikli 107 lõike 3 punkti b kohaselt heaks kiitnud, on seotud mõne lõike 1 punktis a osutatud tehnoloogiavaldkonnaga, loetakse asjaomane tehnoloogia elutähtsaks tehnoloogiaks.

välja jäetud

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

4. Esimeses lõigus osutatud elutähtsate tehnoloogiate tootmise väärtusahel on seotud nii lõpptoodetega kui ka põhikomponentide, konkreetsete masinate ja kriitilise tähtsusega toorainetega, mida kasutatakse peamiselt nende toodete tootmiseks.

4. Lõikes 1 osutatud tehnoloogiate tootmise tarneahel on seotud nii lõpptoodetega kui ka komponentide, masinate ja määruse (EL) .../... [kriitilise tähtsusega toorainete määrus] II lisas sätestatud kriitilise tähtsusega toorainetega, mis on hädavajalikud nende toodete tootmiseks ja toimimiseks.

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

4a. Määruses (EL) .../... [nullnetotööstuse määrus] määratletud strateegilised projektid, mis vastavad strateegiliste nullnetotehnoloogia projektide valimise menetluses kas kõnealuse määruse artikli 10 lõike 1 punktis a määratletud vastupidavuskriteeriumidele või kõnealuse määruse artikli 10 lõike 1 punktis b määratletud konkurentsivõime kriteeriumidele ja määrusele (EL) .../... [kriitilise tähtsusega toorainete määrus], loetakse käesoleva artikli lõikes 1 osutatud STEP-platvormi eesmärkidele vastavaks.

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

4b. Programmide ja meetmete rakendamisel käesoleva määruse eesmärkide saavutamiseks pööravad komisjon ja liikmesriigid erilist tähelepanu määruses (EL) .../... [nullnetotööstuse määrus] määratletud nullnetotööstuse arenduskeskuste toetamisele ja projektide toetamisele määruse (EL) 2021/1056 artiklis 11 osutatud õiglase ülemineku territoriaalsete kavadega hõlmatud territooriumidel ning vähem arenenud ja üleminekupiirkondades, samuti enam arenenud piirkondades liikmesriikides, mille keskmine SKP elaniku kohta on väiksem kui ELi 27 liikmesriigi keskmine ostujõu standardites väljendatuna ja arvutatud liidu 2015.–2017. aasta andmete põhjal.

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

1. Platvormi rakendamist toetatakse eelkõige järgmise kaudu:

1. Platvormi rakendamiseks antakse olemasolevatest liidu programmidest ja rahastamisvahenditest rahalist toetust. Et suurendada nende suutlikkust saavutada STEPi eesmärke, eraldatakse järgmistele liidu programmidele ja rahastamisvahenditele täiendavaid rahalisi vahendeid:

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

a) määruse (EL) 2021/523 artikli 4 lõikes 1 osutatud liidu tagatis soovitusliku summaga 7 500 000 000 eurot. Seda tagatist rakendatakse kooskõlas määrusega (EL) 2021/523;

a) määruse (EL) 2021/523 artikli 4 lõikes 1 osutatud liidu tagatis soovitusliku summaga 10 500 000 000 eurot, mida rakendatakse kooskõlas nimetatud määrusega;

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

b) määruse (EL) 2021/695 artikli 12 lõike 2 punkti c alapunktis i osutatud rahastamispaketist 500 000 000 eurot jooksevhindades. Seda summat rakendatakse kooskõlas määrusega (EL) 2021/695;

b) määruse (EL) 2021/695 artikli 12 lõike 2 punkti c alapunktis i osutatud rahastamispaketist 1 300 000 000 eurot jooksevhindades, mida rakendatakse kooskõlas nimetatud määrusega;

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

c) direktiivi 2003/87/EÜ artikli 10a lõike 8 kuuendas lõigus osutatud rahastamispaketist 5 000 000 000 eurot jooksevhindades. Seda summat rakendatakse innovatsioonifondi raames kooskõlas direktiivi 2003/87/EÜ artikli 10a lõikes 8 ja komisjoni delegeeritud määruses [2019/856] sätestatud normidega;

c) direktiivi 2003/87/EÜ artikli 10a lõike 8 kuuendas lõigus osutatud rahastamispaketist 5 000 000 000 eurot jooksevhindades, mida rakendatakse innovatsioonifondi raames kooskõlas direktiivi 2003/87/EÜ artikli 10a lõikes 8 ja komisjoni delegeeritud määruses (EL) 2019/856 sätestatud normidega;

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

d) määruse (EL) 2021/697 artikli 4 lõikes 1 osutatud rahastamispaketist 1 500 000 000 eurot jooksevhindades. Seda summat rakendatakse kooskõlas määrusega (EL) 2021/697.

d) määruse (EL) 2021/697 artikli 4 lõikes 1 osutatud rahastamispaketist 2 500 000 000 eurot jooksevhindades, mida rakendatakse kooskõlas nimetatud määrusega.

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Suveräänsusmärgis ja kumulatiivne rahastamine

Suveräänsusmärgis, kombineeritud ja kumulatiivne rahastamine

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

1. Komisjon annab igale platvormi eesmärke toetavale meetmele suveräänsusmärgise, tingimusel et meedet on hinnatud ja see vastab määruse (EL) 2021/695, määruse (EL) 2021/694, määruse (EL) 2021/697, määruse (EL) 2021/522 või komisjoni delegeeritud määruse (EL) 2019/856 kohases konkursikutses esitatud kvaliteedi miinimumnõuetele, eelkõige rahastamiskõlblikkuse, kõrvalejätmise ja hindamiskriteeriumidele.

1. Komisjon annab igale platvormi eesmärke toetavale projektile suveräänsusmärgise, tingimusel et projekti on hinnatud ja see vastab määruse (EL) 2021/695, määruse (EL) 2021/694, määruse (EL) 2021/697, määruse (EL) 2021/522, määruse (EL) 2021/1060 või komisjoni delegeeritud määruse (EL) 2019/856 kohases konkursikutses esitatud kvaliteedi miinimumnõuetele, eelkõige rahastamiskõlblikkuse, kõrvalejätmise ja hindamiskriteeriumidele, või projekti puhul on kindlaks tehtud, et see on määruses (EL) .../... [nullnetotööstuse määrus] määraletud strateegiline projekt, kui projekt vastab strateegiliste nullnetotehnoloogia projektide valimise menetluses kas kõnealuse määruse artikli 10 lõike 1 punktis a määratletud vastupidavuskriteeriumidele või nullnetotööstuse määruse artikli 10 lõike 1 punktis b määratletud konkurentsivõime kriteeriumidele, või projekt on strateegiline projekt, nagu on määratletud määruses (EL) .../... [kriitilise tähtsusega toorainete määrus]. Projektikonkursid peavad olema pidevalt avatud.

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

1a.  Kui komisjon hindab, kas projekt aitab kooskõlas lõikega 1 kaasa mõne platvormi eesmärgi saavutamisele, võtab ta arvesse projekti panust tööstuses osalejate kohalike võrgustike tugevdamisse ja struktureerimisse ning selle panust töökohtade loomisse.

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

1b.  Suveräänsusmärgis kehtib projekti rakendamise ajal, mille jooksul äriühing kohustub mitte paigutama projekti ümber liidust väljapoole. Kui projekti ei ole viie aasta jooksul pärast suveräänsusmärgise andmist alustatud, võib selle läbi vaadata, et see vastaks STEPi strateegilistele prioriteetidele. Eespool nimetatud läbivaatamise käigus tagab komisjon, et kõik projektid on kooskõlas liidu ja liikmesriikide tööõiguse, sotsiaalõiguste ja töötajate õiguste ning kohaldatavate kollektiivlepingutega.

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

1c. Suveräänsusmärgist ei anta projektidele, mida haldab juriidiline isik, kelle asukoht on kolmandas riigis, mis ei ole asjaomase liidu programmiga ühinenud, või kelle asukoht on liidus või assotsieerunud riigis, kuid mille juhtimisstruktuurid asuvad mitteassotsieerunud riigis.

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

1d.  Konsortsiumi moodustavate juriidiliste isikute hallatavatele projektidele antakse suveräänsusmärgis ainult juhul, kui vähemalt üks konsortsiumi moodustav sõltumatu juriidiline isik on asutatud liikmesriigis ja vähemalt kaks muud sõltumatut juriidilist isikut, kes moodustavad konsortsiumi, on asutatud eri liikmesriikides või assotsieerunud riikides.

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

2. Suveräänsusmärgist võib kasutada kvaliteedimärgisena, eelkõige järgmistel eesmärkidel:

2. Suveräänsusmärgist kasutatakse kvaliteedimärgisena, eelkõige järgmistel eesmärkidel:

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

a) meetmele toetuse saamine liidu mõne muu fondi või programmi raames kooskõlas selle fondi või programmi suhtes kohaldatavate normidega või

a) projekti jaoks toetuse saamine liidu mõne muu fondi või programmi raames kooskõlas selle fondi või programmi suhtes kohaldatavate normidega või

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

b) meetme rahastamine kumulatiivse või kombineeritud rahastamise kaudu liidu muu rahastamisvahendiga kooskõlas kohaldatavate alusaktide normidega.

b) projekti rahastamine kumulatiivse või kombineeritud rahastamise kaudu liidu muu rahastamisvahendiga kooskõlas kohaldatavate alusaktide normidega.

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

3. Ilma et see piiraks kõnealuse määruse sätete kohaldamist, peavad liikmesriigid oma riiklikke taaste- ja vastupidavuskavasid vastavalt määrusele (EL) 2021/241 läbi vaadates prioriteetseks meetmeid, millele on lõike 1 kohaselt antud suveräänsusmärgis.

3. Ilma et see piiraks kõnealuse määruse sätete kohaldamist, peavad liikmesriigid oma riiklikke taaste- ja vastupidavuskavasid vastavalt määrusele (EL) 2021/241 läbi vaadates prioriteetseks projekte, millele on lõike 1 kohaselt antud suveräänsusmärgis.

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

4. Kui liikmesriigid otsustavad, milliseid investeerimisprojekte nende vastavatest moderniseerimisfondi osadest kooskõlas direktiivi 2003/87/EÜ artikliga 10d rahastada, peavad nad prioriteetseks elutähtsa puhta tehnoloogia projekte, mis on saanud lõike 1 kohaselt suveräänsusmärgise. Lisaks võivad liikmesriigid otsustada anda riiklikku toetust suveräänsusmärgisega projektidele, mis aitavad kaasa artikli 2 lõike 1 punkti a alapunktis ii osutatud platvormi eesmärgi saavutamisele.

4. Kui liikmesriigid otsustavad, milliseid investeerimisprojekte nende vastavatest moderniseerimisfondi osadest kooskõlas direktiivi 2003/87/EÜ artikliga 10d rahastada, peavad nad prioriteetseks määruses (EL) .../... [nullnetotööstuse määrus] määratletud nullnetotehnoloogiate projekte, mis on saanud lõike 1 kohaselt suveräänsusmärgise. Lisaks võivad liikmesriigid otsustada anda riiklikku toetust suveräänsusmärgisega projektidele, mis aitavad saavutada platvormi nulltehnoloogiaeesmärki, mis on kindlaks määratud määruses (EL) .../... [nullnetotööstuse määrus].

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

5. Määruse (EL) 2021/523 kohaselt võetakse suveräänsusmärgist arvesse Euroopa Investeerimispanga põhikirja artiklis 19 sätestatud menetluse ja kõnealuse määruse artikli 23 lõikes 3 sätestatud poliitikavastavuse kontrolli raames. Lisaks vaatavad rakenduspartnerid läbi projektid, millele on antud suveräänsusmärgis, kui need kuuluvad nende kõnealuse määruse artikli 26 lõikes 5 sätestatud geograafilisse ulatusse ja tegevusvaldkonda.

5. Määruse (EL) 2021/523 kohaselt võetakse suveräänsusmärgist arvesse Euroopa Investeerimispanga põhikirja artiklis 19 sätestatud menetluse ja kõnealuse määruse artikli 23 lõikes 3 sätestatud poliitikavastavuse kontrolli raames. Lisaks vaatavad rakenduspartnerid aegsasti läbi projektid, millele on antud suveräänsusmärgis, kui need kuuluvad nende kõnealuse määruse artikli 26 lõikes 5 sätestatud geograafilisse ulatusse ja tegevusvaldkonda.

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Artikkel 4a

STEPi komitee

1.  Komisjon moodustab STEPi komitee, mis koosneb komisjoni ekspertidest, kes tegelevad artikli 2 lõike 1 punktis a osutatud tehnoloogiatega ning liidu programmide ja rahastamisvahenditega, millest platvormi rahaliselt toetatakse.

2.  STEPi komiteel on järgmised ülesanded:

a)  anda artikli 4 lõikes 1 osutatud suveräänsusmärgis ja seda propageerida ning teha koostööd projektikonkursside ja pakkumismenetluste eest vastutavate korraldusasutustega, et suurendada eri programmide rahastamisvõimalusi selliste projektide puhul, millele on antud suveräänsusmärgis, sekkumata valikumenetlusse;

b)  anda suveräänsusmärgis ühtekuuluvuspoliitika rahastamisvahenditest rahastatavatele projektidele, mis aitavad kaasa käesoleva määruse artiklis 2 sätestatud platvormi eesmärkide saavutamisele;

c)  luua suveräänsusportaal ja hallata seda vastavalt artiklile 6;

d)  teha koostööd muude olemasolevate struktuuridega, eelkõige kooskõlas määrusega (EL) .../... [nullnetotööstuse määrus] loodud Euroopa nullnetotehnoloogia platvormi ja määruse (EL) .../... [kriitilise tähtsusega toorainete määrus] kohaselt loodud kriitiliste toorainete nõukogu, käesoleva määruse artikli 6 lõike 4 kohaselt määratud riikide pädevate asutuste, rakenduspartnerite ja käesoleva artikli lõikes 3 osutatud tööstusliku nõuanderühmaga, et koordineerida ja vahetada teavet projektide rahastamisvajaduste, puuduste ja parimate tavade kohta kogu liidus;

e) edendada kontakte artiklis 2 osutatud sektorite vahel, kasutades eelkõige olemasolevaid tööstusliite, võrgustikke ja struktuure, nagu Euroopa Innovatsiooni- ja Tehnoloogiainstituut (EIT) ja ühisettevõtted.

3.  Komisjon moodustab tööstusliku strateegilise tehnoloogia nõuanderühma, mis koosneb liidu tööstuse esindajatest, et nõustada ja abistada komisjoni platvormi rakendamisel asjaomastes sektorites.

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Artikkel 5

välja jäetud

Rakendamise järelevalve

1. Komisjon jälgib platvormi rakendamist ja mõõdab artiklis 2 sätestatud platvormi eesmärkide saavutamist. Rakendamise järelevalve on sihipärane ja proportsionaalne platvormi raames elluviidavate tegevustega.

2. Komisjoni järelevalvesüsteem tagab, et platvormi raames elluviidavate tegevuste ja nende tulemuste järelevalveks vajalikke andmeid kogutakse tõhusalt, tulemuslikult ja õigeaegselt.

3. Komisjon esitab aruande platvormi rahastatud kulude kohta. Vajaduse korral annab ta aru iga konkreetse platvormi eesmärgiga seotud saavutustest.

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

1. Komisjon loob sihtotstarbelise avalikult kättesaadava veebisaidi (edaspidi „suveräänsusportaal“), mis annab investoritele teavet platvormi eesmärkidega seotud projektide rahastamisvõimaluste kohta ja muudab need projektid nähtavaks, eelkõige järgmise teabe kuvamise abil:

1. Komisjon loob sihtotstarbelise avalikult kättesaadava veebisaidi (edaspidi „suveräänsusportaal“), mis annab teavet platvormi eesmärkidega seotud projektide rahastamisvõimaluste kohta ja muudab need projektid nähtavaks, eelkõige järgmise teabe kuvamise abil:

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

a) käimasolevad ja tulevased projektikonkursid ja pakkumiskutsed, mis on seotud platvormi eesmärkidega vastavate programmide ja fondide raames;

a) teave käesoleva määruse kohaldamisalasse kuuluvate liidu programmide ja rahastamisvahendite kohta (käimasolevad ja tulevased projektikonkursid ja pakkumiskutsed, mis on seotud platvormi eesmärkidega vastavate programmide ja fondide raames);

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

d) lõike 4 kohaselt määratud riigi pädevate asutuste kontaktid.

d) lõike 4 kohaselt määratud riigi pädevate asutuste kontaktandmed.

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

3a. Suveräänsusportaal sisaldab kiirsimulaatorit, et anda projektiarendajatele, eelkõige VKEdele, suuniseid selle kohta, millisest liidu programmist või rahastamisvahendist võib olla võimalik nende projekti jaoks raha saada. Simulaator ei nõua projektiarendajatelt konfidentsiaalse äriteabe esitamist ja selle tulemused ei ole asutustele, kes vastutavad rahaliste vahendite eraldamise eest, õiguslikult siduvad.

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

4a. Julgeoleku- ja kaitseprojektide puhul kuvatakse teavet ainult juhtumipõhiselt, kui projektiarendaja või komisjoni seda vajalikuks peab, võttes arvesse kaitseküsimustega seotud infoturbe konfidentsiaalsust.

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Aastaaruanne

Järelevalve ja iga-aastane aruandlus

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

1. Komisjon esitab Euroopa Parlamendile ja nõukogule platvormi rakendamise kohta igal aastal aruande.

1. Komisjon jälgib platvormi rakendamist ja mõõdab artiklis 2 sätestatud platvormi eesmärkide saavutamist. Rakendamise järelevalve on sihipärane ja proportsionaalne platvormi raames elluviidavate tegevustega.

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

1a. Komisjon kavandab järelevalvesüsteemi selliselt, et platvormi raames elluviidavate tegevuste ja nende tulemuste järelevalveks vajalikke andmeid kogutakse tõhusalt, tulemuslikult ja õigeaegselt. Selleks kehtestatakse toetusesaajatele proportsionaalsed aruandlusnõuded.

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

1b. Komisjon esitab Euroopa Parlamendile ja nõukogule platvormi rakendamise kohta igal aastal aruande. Aastaaruanne tehakse üldsusele kättesaadavaks.

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

2. Aastaaruanne sisaldab konsolideeritud teavet edusammude kohta, mida on tehtud platvormi eesmärkide rakendamisel iga programmi ja fondi raames.

2. Aastaaruanne sisaldab konsolideeritud teavet edusammude kohta, mida on tehtud platvormi eesmärkide rakendamisel iga programmi ja fondi raames ning kvalitatiivset ja kvantitatiivset teavet platvormi panuse kohta piiriülestesse projektidesse ja projektidesse igas liikmesriigis.

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

a) vastavate programmide raames rahastatud STEPi kogukulud;

a) vastavate programmide ja fondide raames rahastatud STEPi kogukulud;

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

ba) mõjuhinnang, millega tehakse kindlaks, kuidas aitavad STEPi alla kogutud projektid kaasa liidu pikaajalise konkurentsivõime tagamise strateegiliste eesmärkide saavutamisele;

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

bb) suveräänsusmärgise saanud projektide geograafilise ja tehnoloogilise jaotuse analüüs.

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

1. Komisjon esitab 31. detsembriks 2025 Euroopa Parlamendile ja nõukogule hindamisaruande platvormi rakendamise kohta.

1. Komisjon esitab 31. detsembriks 2025 Euroopa Parlamendile ja nõukogule vahehindamise aruande platvormi rakendamise, liidu strateegilise sõltuvuse ja selle sõltumatuse jaoks oluliste sektorite olukorra kohta, et anda õigeaegselt teavet 2027. aasta järgse mitmeaastase finantsraamistiku kohta otsuste tegemise protsessi jaoks.

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

2. Hindamisaruandes hinnatakse eelkõige eesmärkide saavutamise ulatust, vahendite kasutamise tõhusust ja Euroopa lisaväärtust. Ühtlasi käsitletakse aruandes kõigi eesmärkide ja meetmete jätkuvat asjakohasust, pidades silmas nende võimalikku laiendamist.

2. Vahehindamise aruandes hinnatakse eelkõige ulatust, milles STEP on aidanud kaasa eesmärkide saavutamisele, vahendite kasutamise tõhusust ja platvormi Euroopa lisaväärtust. Ühtlasi antakse selles ülevaade piirkondadest, millega seoses on programme muudetud, sealhulgas teave partnerluspõhimõtte asjakohaste aspektide kohta, käsitletakse kõigi eesmärkide ja projektide jätkuvat asjakohasust, pidades silmas nende võimalikku laiendamist, ning hinnatakse võimalust kombineerida kõiki olemasolevaid komisjoni hallatavaid avalikult kättesaadavaid veebisaite, et anda teavet liidu programmide ja fondide kohta otsese, jagatud ja kaudse eelarve täitmise raames ühesainsas portaalis, et tuua liidu rahastamisvõimalused võimalikele toetusesaajatele lähemale ja suurendada läbipaistvust liidu kodanike jaoks.

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

3. Vajaduse korral lisatakse hinnangule käesoleva määruse muutmise ettepanek.

3. Vajaduse korral lisatakse vahehindamise aruandele käesoleva määruse muutmise ettepanek või seadusandlik ettepanek täiemahulise Euroopa suveräänsuse fondi kohta, et aidata kujundada ja tugevdada Euroopa tööstuspoliitikat ning vähendada liidu strateegilist sõltuvust ning tagada ühtse turu nõuetekohane toimimine, vältides samal ajal turumoonutusi ning luues liidus ja kolmandates riikides võrdsed tingimused. Kui komisjon otsustab Euroopa suveräänsuse fondi kohta seadusandlikku ettepanekut mitte esitada, põhjendab ta oma otsust vahehindamise aruandes.

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

3a. Selliste liidu programmide ja fondide rakendamise lõpus, millest platvormi rahaliselt toetatakse, kuid mitte hiljem kui 31. detsembril 2031, esitab komisjon Euroopa Parlamendile ja nõukogule lõpliku hindamisaruande platvormi rakendamise kohta. Lõplikule hindamisaruandele lisatakse põhjalik hinnang platvormi rakendamisest tuleneva diferentseeritud territoriaalse mõju ja ühtekuuluvusele avalduva mõju kohta.

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Lisaks käesoleva lõike esimeses kuni viiendas lõigus osutatud lubatud heitkoguse ühikutele rakendab innovatsioonifond ajavahemikuks 1. jaanuarist 2024 kuni 31. detsembrini 2027 rahastamispaketti summas 5 000 000 000 eurot jooksevhindades, et toetada investeeringuid, mis aitavad kaasa määruse .../...63 [STEPi määrus] artikli 2 punkti a alapunktis ii osutatud STEPi eesmärgi saavutamisele. See rahastamispakett tehakse kättesaadavaks investeeringute toetamiseks üksnes liikmesriikides, mille keskmine SKP elaniku kohta on väiksem kui EL 27 keskmine ostujõu standardites mõõdetuna ja arvutatud liidu 2015.–2017. aasta andmete põhjal.

Lisaks käesoleva lõike esimeses kuni viiendas lõigus osutatud lubatud heitkoguse ühikutele rakendab innovatsioonifond ajavahemikuks 1. jaanuarist 2024 kuni 31. detsembrini 2027 rahastamispaketti summas 5 000 000 000 eurot jooksevhindades, et toetada investeeringuid, mis aitavad kaasa määruse (EL) .../... [nullnetotööstuse määrus] [artikli 3 punktis a] määratletud nullnetotehnoloogiate alase STEPi eesmärgi saavutamisele, tehes selle rahastamispaketi kättesaadavaks strateegiliste projektide jaoks, nagu on määratletud määruse (EL).../... [nullnetotööstuse määrus] [artikli 2 punktis e], tingimusel et need vastavad määruse (EL).../... [nullnetotööstuse määrus] artikli 10 lõike 1 punktis a või b sätestatud vastupanuvõimet või konkurentsivõimet käsitlevatele kriteeriumidele. Kuni 31. detsembrini 2025 tehakse rahastamispakett võrdsetes osades kättesaadavaks, et toetada investeeringuid

a) liikmesriikides, mille keskmine SKP elaniku kohta on väiksem kui EL 27 keskmine ostujõu standardites mõõdetuna ja arvutatud liidu 2015.–2017. aasta andmete põhjal, ja

b) kõigis liikmesriikides.

Alates 1. jaanuarist 2026 tehakse rahastamispaketi kasutamata vahendid kättesaadavaks, et toetada neid investeeringuid kõigis liikmesriikides.

__________________

__________________

62a Euroopa Parlamendi ja nõukogu ... määrus (EL) .../..., millega luuakse Euroopa strateegiliste tehnoloogiate platvorm (STEP) ja muudetakse direktiivi 2003/87/EÜ ning määruseid (EL) 2021/1058, (EL) 2021/1056, (EL) 2021/1057, (EL) nr 303/2013, (EL) nr 223/2014, (EL) 2021/1060, (EL) 2021/523, (EL) 2021/695, (EL) 2021/697 ja (EL) 2021/241 (ELT L ..., ...., lk ...).

63 Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus .../... [lisada täielik pealkiri ja ELT viide].

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

ix) määruse .../... artikli 2 lõike 1 punkti a alapunktis ii osutatud STEPi eesmärgi saavutamisele kaasa aitavate investeeringute toetamine.

ix) määruse .../... [STEPi määrus] artiklis 2 osutatud STEPi eesmärkide saavutamisele kaasa aitavate investeeringute toetamine.

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(3) Artiklisse 3 lisatakse lõige 1a:

3) Artiklisse 3 lisatakse lõige 1a:

„Artikli 3 lõike 1 esimese lõigu punkti a alapunktis vi ja punkti b alapunktis ix osutatud erieesmärgi vahendid kavandatakse sihtotstarbeliste prioriteetide raames, mis vastavad asjakohasele poliitikaeesmärgile.

1a. Artikli 3 lõike 1 punkti a alapunktis vi ja punkti b alapunktis ix osutatud erieesmärgi vahendid kavandatakse sihtotstarbeliste prioriteetide raames, mis vastavad asjakohasele poliitikaeesmärgile, ning nende ülemmäär on kuni 20 % ERFi esialgsest eraldisest.

Lisaks programmi iga-aastastele eelmaksetele, mis on sätestatud määruse (EL) 2021/1060 artikli 90 lõigetes 1 ja 2 või määruse (EL) 2021/1059 artikli 51 lõigetes 2, 3 ja 4, maksab komisjon 30 % ERFi eraldistest erakorralise ühekordse eelmaksena programmi muutmise heakskiitmise otsuses sätestatud prioriteedile. Erakorralised eelmaksed tehakse 31. detsembriks 2024, tingimusel et komisjon on programmi muudatuse heakskiitmise otsuse vastu võtnud 31. oktoobriks 2024.

Lisaks programmi iga-aastastele eelmaksetele, mis on sätestatud määruse (EL) 2021/1060 artikli 90 lõigetes 1 ja 2 või määruse (EL) 2021/1059 artikli 51 lõigetes 2, 3 ja 4, maksab komisjon 30 % ERFi eraldistest erakorralise ühekordse eelmaksena esimeses lõigus osutatud prioriteetidele, nagu on sätestatud programmi muutmise heakskiitmise otsuses. Erakorralised eelmaksed tehakse 31. detsembriks 2024, tingimusel et komisjon on programmi muudatuse heakskiitmise otsuse vastu võtnud 31. oktoobriks 2024.

Vastavalt määruse (EL) 2021/1060 artikli 90 lõikele 5 ja määruse (EL) 2021/1059 artikli 51 lõikele 5 tasaarvestatakse erakorraliste eelmaksetena makstud summa hiljemalt viimasel aruandeaastal.

Vastavalt määruse (EL) 2021/1060 artikli 90 lõikele 5 ja määruse (EL) 2021/1059 artikli 51 lõikele 5 tasaarvestatakse erakorraliste eelmaksetena makstud summa hiljemalt viimasel aruandeaastal.

Vastavalt määruse (EL) 2021/1060 artikli 90 lõikele 6 kasutatakse erakorralistest eelmaksetest saadud intresse asjaomase programmi jaoks samamoodi nagu ERFi vahendeid ja need kajastatakse viimase aruandeaasta raamatupidamisarvestuses.

Vastavalt määruse (EL) 2021/1060 artikli 90 lõikele 6 kasutatakse erakorralistest eelmaksetest saadud intresse asjaomase programmi jaoks samamoodi nagu ERFi vahendeid ja need kajastatakse viimase aruandeaasta raamatupidamisarvestuses.

Kooskõlas määruse (EL) 2021/1060 artikli 97 lõikega 1 ei peatata erakorralisi eelmakseid.

Kooskõlas määruse (EL) 2021/1060 artikli 97 lõikega 1 ei peatata erakorralisi eelmakseid.

Määruse (EL) 2021/1060 artikli 105 lõike 1 kohaselt sisaldavad kulukohustustest vabastatavate summade arvutamisel arvesse võetavad eelmaksed makstud erakorralisi eelmakseid.

Määruse (EL) 2021/1060 artikli 105 lõike 1 kohaselt sisaldavad kulukohustustest vabastatavate summade arvutamisel arvesse võetavad eelmaksed makstud erakorralisi eelmakseid.

Erandina määruse (EL) 2021/1060 artiklist 112 suurendatakse STEPi eesmärkide toetamiseks kehtestatud sihtotstarbeliste prioriteetide maksimaalseid kaasrahastamismäärasid 100 %ni.“

Erandina määruse (EL) 2021/1060 artiklist 112 võidakse määruse …/… [STEPi määrus] artiklis 2 osutatud STEPi eesmärkide toetamiseks kehtestatud sihtotstarbeliste prioriteetide kaasrahastamismäärasid suurendada 100 %ni.“

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

e) kui need aitavad kaasa artikli 3 lõike 1 esimese lõigu punkti a alapunktis vi sätestatud poliitikaeesmärgi 1 erieesmärgi või kõnealuse lõigu punkti b alapunktis ix sätestatud poliitikaeesmärgi 2 erieesmärgi saavutamisele vähem arenenud ja üleminekupiirkondades ning selliste liikmesriikide enam arenenud piirkondades, mille ostujõu standardites väljendatud ja liidu 2015.–2017. aasta arvnäitajate põhjal arvutatud keskmine SKP elaniku kohta on väiksem kui EL 27 keskmine.

e) kui need aitavad kaasa artikli 3 lõike 1 esimese lõigu punkti a alapunktis vi sätestatud poliitikaeesmärgi 1 erieesmärgi või kõnealuse lõigu punkti b alapunktis ix sätestatud poliitikaeesmärgi 2 erieesmärgi saavutamisele vähem arenenud ja üleminekupiirkondades ning selliste liikmesriikide enam arenenud piirkondades, mille ostujõu standardites väljendatud ja liidu 2015.–2017. aasta arvnäitajate põhjal arvutatud keskmine SKP elaniku kohta on väiksem kui EL 27 keskmine, säilitades samas põhitähelepanu VKEdele ja keskmises turukapitalisatsiooniga ettevõtjatele.

Punkti e kohaldatakse Interregi programmide suhtes, kui programmi geograafiline ulatus liidus hõlmab üksnes kõnealuses punktis sätestatud piirkondade kategooriaid.

Punkti e kohaldatakse Interregi programmide suhtes, kui programmi geograafiline ulatus liidus hõlmab üksnes kõnealuses punktis sätestatud piirkondade kategooriaid.

Komisjoni ettepanek

vi) määruse .../... [STEPi määrus] artiklis 2 osutatud STEPi eesmärkide saavutamisele kaasa aitavate investeeringute toetamine

Mis tahes erieesmärkide i, iii ja iv puhul loetletud RCO

RCO125 – toetatavad ettevõtjad, kes on peamiselt seotud süva- ja digitehnoloogia tulusate investeeringutega

RCO126 – toetatavad ettevõtjad, kes on peamiselt seotud puhaste tehnoloogiate tulusate investeeringutega

RCO127 – toetatavad ettevõtjad, kes on peamiselt seotud biotehnoloogiate tulusate investeeringutega

[Need näitajad tuleb esitada RC001–RCO04 alamrühmadena]

Mis tahes erieesmärkide i, iii ja iv puhul loetletud RCR

Muudatusettepanek

vi) määruse .../... [STEPi määrus] artiklis 2 osutatud STEPi eesmärkide saavutamisele kaasa aitavate investeeringute toetamine

Mis tahes erieesmärkide i, iii ja iv puhul loetletud RCO

RCO125 – toetatavad ettevõtjad, kes on peamiselt seotud digitehnoloogiate tulusate investeeringutega

RCO126 – toetatavad ettevõtjad, kes on peamiselt seotud nullnetotehnoloogiate tulusate investeeringutega

RCO127 – toetatavad ettevõtjad, kes on peamiselt seotud biotehnoloogiate tulusate investeeringutega

[Need näitajad tuleb esitada RC001–RCO04 alamrühmadena]

Mis tahes erieesmärkide i, iii ja iv puhul loetletud RCR

Komisjoni ettepanek

ix) määruse .../... [STEPi määrus] artiklis 2 osutatud STEPi eesmärkide saavutamisele kaasa aitavate investeeringute toetamine

Mis tahes RCO, mis on loetletud poliitikaeesmärgi 1 erieesmärkide i, iii, iv ja vi puhul

RCO125 – toetatavad ettevõtjad, kes on peamiselt seotud süva- ja digitehnoloogia tulusate investeeringutega

RCO126 – toetatavad ettevõtjad, kes on peamiselt seotud puhaste tehnoloogiate tulusate investeeringutega

RCO127 – toetatavad ettevõtjad, kes on peamiselt seotud biotehnoloogiate tulusate investeeringutega

[Need näitajad tuleb esitada RC001–RCO04 alamrühmadena]

Mis tahes poliitikaeesmärgi 1 erieesmärkide i, iii ja iv puhul loetletud RCR

Muudatusettepanek

ix) määruse .../... [STEPi määrus] artiklis 2 osutatud STEPi eesmärkide saavutamisele kaasa aitavate investeeringute toetamine

Mis tahes RCO, mis on loetletud poliitikaeesmärgi 1 erieesmärkide i, iii, iv ja vi puhul

RCO125 – toetatavad ettevõtjad, kes on peamiselt seotud digitehnoloogiate tulusate investeeringutega

RCO126 – toetatavad ettevõtjad, kes on peamiselt seotud nullnetotehnoloogiate tulusate investeeringutega

RCO127 – toetatavad ettevõtjad, kes on peamiselt seotud biotehnoloogiate tulusate investeeringutega

[Need näitajad tuleb esitada RC001–RCO04 alamrühmadena]

Mis tahes poliitikaeesmärgi 1 erieesmärkide i, iii ja iv puhul loetletud RCR

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Kooskõlas määruse (EL) 2021/1060 artikli 5 lõike 1 teise lõiguga aitab Õiglase Ülemineku Fond kaasa erieesmärgile võimaldada piirkondadel ja inimestel tegeleda liidu 2030. aasta energia- ja kliimaeesmärkide saavutamise ja Pariisi kokkuleppe alusel 2050. aastaks liidu kliimaneutraalsele majandusele ülemineku sotsiaalsete, tööhõivealaste, majanduslike ja keskkonnamõjudega. Õiglase Ülemineku Fondist võib toetada ka investeeringuid, mis aitavad kaasa määruse .../... [STEPi määrus] artikli 2 lõike 1 punkti a alapunktis ii osutatud STEPi eesmärgi saavutamisele.

Kooskõlas määruse (EL) 2021/1060 artikli 5 lõike 1 teise lõiguga aitab Õiglase Ülemineku Fond kaasa erieesmärgile võimaldada piirkondadel ja inimestel tegeleda liidu 2030. aasta energia- ja kliimaeesmärkide saavutamise ja Pariisi kokkuleppe alusel 2050. aastaks liidu kliimaneutraalsele majandusele ülemineku sotsiaalsete, tööhõivealaste, majanduslike ja keskkonnamõjudega. Õiglase Ülemineku Fondist võib toetada ka investeeringuid, mis aitavad kaasa määruse .../... [STEPi määrus] artiklis 2 osutatud STEPi eesmärgi saavutamisele.

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Õiglase Ülemineku Fondist võib toetada ka tulusaid investeeringuid muudesse ettevõtetesse kui VKEd, mis aitavad kaasa määruse .../...65 [STEPi määrus] artiklis 2 osutatud STEPi eesmärkide saavutamisele. Seda toetust võib anda olenemata sellest, kas puudujääkide analüüs tehti kooskõlas artikli 11 lõike 2 punktiga h, ja olenemata selle tulemusest. Sellised investeeringud on rahastamiskõlblikud üksnes juhul, kui need ei too kaasa määruse (EL) 2021/1060 artikli 2 punktis 27 määratletud üleviimist. Sellise toetuse andmine ei nõua õiglase ülemineku territoriaalse kava läbivaatamist, kui see läbivaatamine oleks seotud üksnes puudujääkide analüüsiga.

Õiglase Ülemineku Fondist toetatakse ka tulusaid investeeringuid, põhitähelepanuga VKEdele ja keskmise turukapitalisatsiooniga ettevõtjatele, mis aitavad kaasa määruse .../...65 [STEPi määrus] artiklis 2 osutatud STEPi eesmärkide saavutamisele. Seda toetust võib anda olenemata sellest, kas puudujääkide analüüs tehti kooskõlas artikli 11 lõike 2 punktiga h, ja olenemata selle tulemusest. Sellised investeeringud on rahastamiskõlblikud üksnes juhul, kui need ei too kaasa määruse (EL) 2021/1060 artikli 2 punktis 27 määratletud üleviimist. Rahastamisotsuses võetakse arvesse õpipoisiõpet ja töökohti, haridust ja koolitust uute oskuste omandamiseks. Sellise toetuse andmine ei nõua õiglase ülemineku territoriaalse kava läbivaatamist.

_________________

_________________

65 Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus .../... [lisada täielik pealkiri ja ELT viide].

65 Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus .../... [lisada täielik pealkiri ja ELT viide].

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Erandina määruse (EL) 2021/1060 artiklist 112 suurendatakse STEPi eesmärkide toetamiseks kehtestatud sihtotstarbeliste prioriteetide maksimaalseid kaasrahastamismäärasid 100 %ni.

Erandina määruse (EL) 2021/1060 artiklist 112 võidakse määruse …/… [STEPi määrus] artiklis 2 osutatud STEPi eesmärkide toetamiseks kehtestatud sihtotstarbeliste prioriteetide maksimaalseid kaasrahastamismäärasid suurendada 100 %ni.

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Kui komisjon kiidab heaks programmi muudatuse, mis hõlmab ühte või mitut prioriteeti, mis on suunatud ESF+ toetatavatele tegevustele, mis aitavad kaasa määruse (EL) .../...66 [STEPi määrus] artiklis 2 osutatud STEPi eesmärkide saavutamisele, teeb ta lisaks määruse (EL) 2021/1060 artikli 90 lõigetes 1 ja 2 sätestatud programmi eelmaksetele kõnealuste prioriteetide jaoks eraldatud vahendite alusel erakorralise eelmakse summas 30 %. Erakorralised eelmaksed tehakse 31. detsembriks 2024, tingimusel et komisjon on programmi muudatuse heakskiitmise otsuse vastu võtnud 31. oktoobriks 2024.

Kui komisjon kiidab heaks programmi muudatuse, mis hõlmab ühte või mitut prioriteeti, mis on suunatud ESF+ toetatavatele tegevustele, mis aitavad kaasa määruse (EL) .../...66 [STEPi määrus] artiklis 2 osutatud STEPi eesmärkide saavutamisele, teeb ta lisaks määruse (EL) 2021/1060 artikli 90 lõigetes 1 ja 2 sätestatud programmi eelmaksetele kõnealuste prioriteetide jaoks eraldatud vahendite alusel erakorralise eelmakse summas 30 %. Nendest erakorralistest eelmaksetest toetatakse ka tegevusi, mis aitavad kaasa Euroopa nullnetotööstuse akadeemiate õppeprogrammide kasutuselevõtule, noorte koolitamisele ning töötajate oskuste omandamisele, täiend- ja ümberõppele nullnetotehnoloogia valdkonnas. Erakorralised eelmaksed tehakse 31. detsembriks 2024, tingimusel et komisjon on programmi muudatuse heakskiitmise otsuse vastu võtnud 31. oktoobriks 2024.

66 Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus .../... [lisada täielik pealkiri ja ELT viide].

66 Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus .../... [lisada täielik pealkiri ja ELT viide].

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Erandina määruse (EL) 2021/1060 artiklist 112 suurendatakse STEPi eesmärkide toetamiseks kehtestatud sihtotstarbeliste prioriteetide maksimaalseid kaasrahastamismäärasid 100 %ni.

Erandina määruse (EL) 2021/1060 artiklist 112 võidakse määruse …/… [STEPi määrus] artiklis 2 osutatud STEPi eesmärkide toetamiseks kehtestatud sihtotstarbeliste prioriteetide kaasrahastamismäärasid suurendada 100 %ni.

Komisjoni ettepanek

SEKKUMISVALDKOND

Koefitsient kliimamuutuste alaste eesmärkide saavutamiseks antava toetuse arvutamiseks

Koefitsient keskkonnaalaste eesmärkide saavutamiseks antava toetuse arvutamiseks

145a

Süva- ja digitehnoloogia ning biotehnoloogia valdkonnas oskuste arendamise või tööturule juurdepääsu toetamine

0 %

0 %

145b

Puhta tehnoloogia valdkonnas oskuste arendamise või tööturule juurdepääsu toetamine

100 %

40%

188

Tulusad investeeringud suurettevõtjatesse, kes on peamiselt seotud puhaste tehnoloogiatega

100 %

40%

189

Tulusad investeeringud VKEdesse, kes on peamiselt seotud puhaste tehnoloogiatega

100 %

40%

190

Tulusad investeeringud suurettevõtjatesse, kes on peamiselt seotud biotehnoloogiatega

0 %

0 %

191

Tulusad investeeringud VKEdesse, kes on peamiselt seotud biotehnoloogiatega

0 %

0 %

192

Tulusad investeeringud suurettevõtjatesse, kes on peamiselt seotud süva- ja digitehnoloogiatega

0 %

0 %

193

Tulusad investeeringud VKEdesse, kes on peamiselt seotud süva- ja digitehnoloogiatega

0 %

0 %

Muudatusettepanek

SEKKUMISVALDKOND

Koefitsient kliimamuutuste alaste eesmärkide saavutamiseks antava toetuse arvutamiseks

Koefitsient keskkonnaalaste eesmärkide saavutamiseks antava toetuse arvutamiseks

145a

Digitehnoloogia valdkonnas oskuste arendamise või tööturule juurdepääsu toetamine (määruse .../... [STEPi määrus] artiklis 2 osutatud STEPi eesmärkide saavutamisele kaasaaitamine).

0 %

0 %

145b

nullnetotehnoloogia valdkonnas oskuste arendamise või tööturule juurdepääsu toetamine (määruse .../... [STEPi määrus] artiklis 2 osutatud STEPi eesmärkide saavutamisele kaasaaitamine).

100 %

40%

188

Tulusad investeeringud suurettevõtjatesse, kes on peamiselt seotud nullnetotehnoloogiatega(määruse .../... [STEPi määrus] artiklis 2 osutatud STEPi eesmärkide saavutamisele kaasaaitamine).

100 %

40%

189

Tulusad investeeringud VKEdesse, kes on peamiselt seotud nullnetotehnoloogiatega (määruse .../... [STEPi määrus] artiklis 2 osutatud STEPi eesmärkide saavutamisele kaasaaitamine).

100 %

40%

190

Tulusad investeeringud suurettevõtjatesse, kes on peamiselt seotud biotehnoloogiatega (määruse .../... [STEPi määrus] artiklis 2 osutatud STEPi eesmärkide saavutamisele kaasaaitamine).

0 %

0 %

191

Tulusad investeeringud VKEdesse, kes on peamiselt seotud biotehnoloogiatega(määruse .../... [STEPi määrus] artiklis 2 osutatud STEPi eesmärkide saavutamisele kaasaaitamine).

0 %

0 %

192

Tulusad investeeringud suurettevõtjatesse, kes on peamiselt seotud digitehnoloogiatega(määruse .../... [STEPi määrus] artiklis 2 osutatud STEPi eesmärkide saavutamisele kaasaaitamine).

0 %

0 %

193

Tulusad investeeringud VKEdesse, kes on peamiselt seotud süva- ja digitehnoloogiatega

0 %

0 %

Komisjoni ettepanek

11

Oskuste ja töökohtade toetamine süva- ja digitehnoloogia, puhta tehnoloogia ja biotehnoloogia valdkonnas

0 %

0 %

Muudatusettepanek

11

Oskuste ja töökohtade toetamine digitehnoloogia ja nullnetotehnoloogia valdkonnas(määruse .../... [STEPi määrus] artiklis 2 osutatud STEPi eesmärkide saavutamisele kaasaaitamine).

0 %

0 %

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

-1a)  Artiklisse 2 lisatakse punkt 29:

„29) „aruandeaasta” – kolmanda ja neljanda osa kohaldamisel tähendab see ajavahemikku 1. juulist 30. juunini, välja arvatud programmiperioodi esimese aruandeaasta puhul, mil see tähendab ajavahemikku alates kulutuste rahastamiskõlblikkuse alguskuupäevast kuni 30. juunini 2015. Viimane aruandeaasta kestab 1. juulist 2024 kuni 30. juunini 2025;

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

-1b)  Artiklisse 24 lisatakse järgmine lõik 1 a (uus):

„1a.  Erandina artikli 60 lõikest 1 ning artikli 120 lõike 3 esimesest ja neljandast lõigust võib kohaldada kuni 100 %-list kaasrahastamismäära kulude suhtes, mis on deklareeritud viimase aruandeaasta jooksul ERFist, ESFist või Ühtekuuluvusfondist toetatava programmi ühe või mitme prioriteetse suuna kohta. Erandina artikli 30 lõigetest 1 ja 2 ning artikli 96 lõikest 10 ei ole kuni 100 %-lise kaasrahastamismäära kohaldamiseks vaja komisjoni otsust programmi muutmise heakskiitmise kohta. Liikmesriik edastab muudetud finantstabelid komisjonile pärast seda, kui seirekomisjon on need heaks kiitnud. Kuni 100 %-list kaasrahastamismäära kohaldatakse üksnes juhul, kui finantstabelid edastatakse komisjonile enne lõpliku vahemaksetaotluse esitamist viimase aruandeaasta kohta vastavalt artikli 135 lõikele 2.

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

-1c) Artikli 65 lõige 2 asendatakse järgmisega:

„2.  Kulud on Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondidest toetuse saamiseks kõlblikud juhul, kui need on tekkinud toetusesaajal ja need on tasutud ajavahemikus alates programmi komisjonile esitamise kuupäevast või 1. jaanuarist 2014 – olenevalt sellest, kumb kuupäev on varasem – kuni 31. detsembrini 2024. Lisaks on kulud EAFRDist toetuse saamiseks kõlblikud ainult juhul, kui makseasutus maksab asjaomase abi tegelikult välja ajavahemikus 1. jaanuarist 2014 kuni 31. detsembrini 2024.“

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

1)  Artiklisse 135 lisatakse lõige 6:

1) Artiklit 135 muudetakse järgmiselt:

a)  lisatakse lõige 6:

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

a) lisatakse lõige 6:

„6. Erandina lõikest 2 on viimase aruandeaasta lõpliku vahemaksetaotluse esitamise tähtpäev 31. juuli 2025. Viimast vahemaksetaotlust, mis on esitatud 31. juuliks 2025, käsitatakse viimase aruandeaasta lõpliku vahemaksetaotlusena.

„6. Erandina lõikest 2 on viimase aruandeaasta lõpliku vahemaksetaotluse esitamise tähtpäev 31. juuli 2025. Viimast vahemaksetaotlust, mis on esitatud 31. juuliks 2025, käsitatakse viimase aruandeaasta lõpliku vahemaksetaotlusena.

Summad, mille komisjon hüvitab 2025. aastal vahemaksetena muudest vahenditest kui REACT-EU, ei tohi ületada 1 % asjaomase programmi rahaliste assigneeringute kogusummast fondi kaupa, välja arvatud REACT-EU vahendid. Komisjoni poolt 2025. aastal makstavaid summasid, mis ületavad seda protsendimäära, ei maksta välja ja neid kasutatakse üksnes eelmaksete tasaarvestamiseks lõpetamisel.“

Summad, mille komisjon hüvitab 2025. aastal vahemaksetena muudest vahenditest kui REACT-EU, ei tohi ületada 10 % asjaomase programmi rahaliste assigneeringute kogusummast fondi kaupa, välja arvatud REACT-EU vahendid. Komisjoni poolt 2025. aastal makstavaid summasid, mis ületavad seda protsendimäära, ei maksta välja ja neid kasutatakse üksnes eelmaksete tasaarvestamiseks lõpetamisel.“

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

b)  lisatakse lõige 6a:

„6a.  ELi toimimise lepingu artiklis 349 kindlaks määratud äärepoolseimate piirkondade puhul on viimase aruandeaasta lõpliku vahemaksetaotluse esitamise tähtaeg erandina lõikest 2 30. juuni 2025. Viimast vahemaksetaotlust, mis esitatakse 31. detsembriks 2025, käsitatakse viimase aruandeaasta lõpliku vahemaksetaotlusena.

Summad, mille komisjon hüvitab 2025. aastal vahemaksetena muudest vahenditest kui REACT-EU, ei tohi iga fondi puhul ületada 15 % asjaomase programmi rahaliste assigneeringute kogusummast, välja arvatud REACT-EU vahendid. Komisjoni poolt 2025. aastal makstavaid summasid, mis ületavad seda protsendimäära, ei maksta välja ja neid kasutatakse üksnes eelmaksete tasaarvestamiseks lõpetamisel.“

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

„Erandina esimeses lõigus sätestatud tähtajast võivad liikmesriigid esitada punktides a, b ja c osutatud dokumendid viimase aruandeaasta kohta 15. veebruariks 2026.“

Erandina esimeses lõigus sätestatud tähtajast võivad liikmesriigid esitada artikli 141 kohase rakenduskava rakendamise lõpparuande ning punktides a, b ja c osutatud dokumendid viimase aruandeaasta kohta 15. veebruariks 2026.

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

2a)  artikli 141 lõige 1 asendatakse järgmisega:

 „1.  Lisaks artiklis 138 osutatud dokumentidele esitavad liikmesriigid 2024. aasta 1. juulist 2025. aasta 30. juunini kestva viimase aruandeaasta kohta rakenduskava rakendamise lõpparuande või EMKFist toetust saava rakenduskava puhul viimase rakendamise aastaaruande.“

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

ELi tagatis artikli 9 lõike 1 punktis a osutatud ELi osa puhul on 33 652 310 073 eurot (jooksevhindades). Selle eraldiste määr on 40 %. Sellest eraldiste määrast tuleneva eraldiste summa puhul võetakse arvesse ka artikli 35 lõike 3 esimese lõigu punktis a osutatud summat.

ELi tagatis artikli 9 lõike 1 punktis a osutatud ELi osa puhul on 36 652 310 073 eurot (jooksevhindades). Selle eraldiste määr on 40 %. Sellest eraldiste määrast tuleneva eraldiste summa puhul võetakse arvesse ka artikli 35 lõike 3 esimese lõigu punktis a osutatud summat.

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

aa) lõikesse 1 lisatakse neljas lõik:

„ELi tagatise lisasumma võivad liikmesriigid anda ka sularahana liikmesriigi osale, et toetada määruse.../... [STEPi määrus] artiklis 2 osutatud eesmärke, kasutades liikmesriikidele määruse 2021/241 [taaste- ja vastupidavusrahastu määrus] artikli 33a alusel antud laenudest saadud tulu.“

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Käesoleva artikli lõike 1 esimeses lõigus osutatud summast eraldatakse 18 827 310 073 eurot (jooksevhindades) artikli 3 lõikes 2 osutatud eesmärkide saavutamiseks.

Käesoleva artikli lõike 1 esimeses lõigus osutatud summast eraldatakse 21 827 310 073 eurot (jooksevhindades) artikli 3 lõikes 2 osutatud eesmärkide saavutamiseks.

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

4a) Artikli 9 lõike 1 punkti b lisatakse uus lõik:

„Lisasumma, mille liikmesriik annab artikli 4 lõike 1 neljanda lõigu alusel sularahana, eraldatakse projektidele, mis aitavad kaasa määruse .../... [STEPi määrus] artiklis 2 osutatud eesmärkide saavutamisele.“

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

4b) Artikli 10 lõikesse 3 lisatakse uus punkt h:

„h) mis tahes rahaline osalus liikmesriigi osas, mis pärineb taaste- ja vastupidavusrahastu laenudest saadud tulust vastavalt määruse 2021/241 [taaste- ja vastupidavusrahastu määrus] artiklile 33a.“

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

5a) Artikli 11 lõike 1 punkti b lisatakse uus alapunkt viii:

„viii) taaste- ja vastupidavusrahastu laenudest saadud tulust rahastatavate STEPi projektide rakendamise ning riiklike taaste- ja vastupidavuskavadega kooskõla seire.“

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(6)  Artikkel 13 asendatakse järgmisega:

6)  Artiklit 13 muudetakse järgmiselt:

a)  lõige 4 asendatakse järgmisega:

„4. Vähemalt 75 % ELi osas antavast ELi tagatisest, millele on osutatud artikli 4 lõike 1 esimeses lõigus ja mille suurus on vähemalt 25 239 232 554 eurot, antakse EIP grupile. EIP grupi rahalise osaluse kogusumma on vähemalt 6 309 808 138 eurot. See osalus antakse sellisel viisil ja vormis, millega hõlbustatakse InvestEU fondi rakendamist ja artikli 15 lõikes 2 sätestatud eesmärkide saavutamist.“

„4. 75 % ELi osas antavast ELi tagatisest, millele on osutatud artikli 4 lõike 1 esimeses lõigus ja mille suurus on 27 489 232 554 eurot, antakse EIP grupile. EIP grupi rahalise osaluse kogusumma on vähemalt 6 872 308 138 eurot. See osalus antakse sellisel viisil ja vormis, millega hõlbustatakse InvestEU fondi rakendamist ja artikli 15 lõikes 2 sätestatud eesmärkide saavutamist.“

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

6b) lõige 5 asendatakse järgmisega:

5. Ülejäänud 25 % ELi osa raames antavast ELi tagatisest antakse teistele rakenduspartneritele, kelle rahaline osalus määratakse kindlaks tagatislepingutes.

„5.  Ülejäänud 25 % ELi osa raames antavast ELi tagatisest antakse teistele rakenduspartneritele, kelle rahaline osalus määratakse kindlaks tagatislepingutes. Kui komisjon teeb kindlaks, et liikmesriikide tugipangad või finantseerimisasutused ülejäänud 25 % ELi osa raames antavast ELi tagatisest täielikult ära ei kasuta, võidakse ülejääk erandkorras anda EIP grupile.“

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

c) lisatakse lõige 5a:

5a. Vajaduse korral põhjendab komisjon määruse.../... [STEPi määrus] artiklis 7 osutatud Euroopa Parlamendile esitatavas aastaaruandes oma lõike 5 kohast otsust anda EIP grupile rohkem kui 75 % ELi tagatisest. Komisjon teavitab ka kõigist meetmetest, mille eesmärk on suurendada teiste rakenduspartnerite suutlikkust toetust ära kasutada.

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

d) lõike 7 teine lõik asendatakse järgmisega:

„Artikli 4 lõike 2 esimeses lõigus osutatud ELi tagatisega seotud lepingud rakenduspartneri ning lõpliku vahendite saaja või finantsvahendaja või artikli 16 lõike 1 punktis a osutatud muu üksuse vahel allkirjastatakse hiljemalt kahe aasta jooksul pärast seda, kui rakenduspartner on asjaomase rahastamis- või investeerimistoimingu heaks kiitnud. Muudel juhtudel allkirjastatakse lepingud rakenduspartneri ning lõpliku vahendite saaja või finantsvahendaja või artikli 16 lõike 1 punktis a osutatud muu üksuse vahel 31. detsembriks 2028.“

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

e) lisatakse lõige 6a:

„6a. EIP grupp seab eesmärgiks geograafilise tasakaalu säilitamise, eelkõige seoses piiriüleste projektidega.“

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

„j) annab nõustamistuge aktsiafondide fondivalitsejatele, kes tegutsevad artikli 8 lõike 1 punktis e osutatud valdkondades.“

„j) annab nõustamistuge aktsiafondide fondivalitsejatele ja teistele asjaomastele sidusrühmadele, kes tegutsevad artikli 8 lõike 1 punktis e osutatud valdkondades, sealhulgas seoses immateriaalse vara väärtuse hindamisega.“

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

e) kuni 7 500 000 000 eurot artikli 3 lõike 2 punktis e osutatud eesmärkide puhul.

e) kuni 10 500 000 000 eurot artikli 3 lõike 2 punktis e osutatud eesmärkide puhul.

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

16) määruse .../... [STEPi määrus] artikli 2 lõike 1 punktis a osutatud elutähtsa tehnoloogia laiendamine, kasutuselevõtt ja ulatuslik tootmine ning kõnealuse määruse artikli 2 lõikes 4 osutatud vastav väärtusahel.

16) määruse .../... [STEPi määrus] artikli 2 lõike 1 punktis a osutatud tehnoloogia arendamine või tootmine ning kõnealuse määruse artikli 2 lõikes 2 osutatud vastav tarneahel.

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

7a.1 Kaasatud investeeringud tehnoloogiavaldkondade kaupa: i) süva- ja digitehnoloogia, ii) puhas tehnoloogia ja iii) biotehnoloogia.

„7a.1 Kaasatud investeeringud tehnoloogiavaldkondade kaupa: i) digitehnoloogia, ii) nullnetotehnoloogia ja iii) biotehnoloogia.“

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

7a.2 Toetatavate ettevõtjate arv tehnoloogiavaldkondade kaupa: i) süva- ja digitehnoloogia, ii) puhas tehnoloogia ja iii) biotehnoloogia.“

„7a.2 Toetatavate ettevõtjate arv tehnoloogiavaldkondade kaupa: digitehnoloogia, ii) nullnetotehnoloogia ja iii) biotehnoloogia.“

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

1a) Artikli 7 lõige 10 asendatakse järgmisega:

„10. Osana liidu üldisest eesmärgist lõimida kliimameetmed liidu poliitikavaldkondadesse ja liidu fondidesse eraldatakse raamprogrammi meetmete kulutustest kohasel juhul vähemalt 35 % kliimaeesmärkidele. Kliimaküsimused lõimitakse piisavalt teadusuuringute ja innovatsiooni sisulisse tegevusse. Selle eesmärgi rakendamisel võib komisjon tugineda põhimõttele „ei kahjusta oluliselt“ kooskõlas määruse (EL) 2020/852 artikliga 17 tagamaks, et kliimameetmetega seotud kulud ei avalda kahjulikku mõju muude keskkonnaeesmärkide saavutamisele ja investeeringud muudesse keskkonnaeesmärkidesse on kooskõlas kliimaeesmärgiga. Selle põhimõtte rakendamisel piirdutakse projektikonkurssidega, mis on otseselt seotud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2020/852 artiklis 9 määratletud keskkonnaeesmärkidega ja mille eesmärk on rahastada tegevusi, mis võetakse peatselt turul kasutusele. Põhimõtte rakendamiseks annab komisjon üksikasjalikke suuniseid selle kohta, kuidas hinnatakse põhimõtte järgimist konkreetse projektikonkursi raames, milles põhimõtet rakendatakse.“

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

-1) Artikli 9 lõike 1 punktid b ja c asendatakse järgmisega:

b) autonoomia,

„b)  autonoomia, eelkõige omakapitalitoetuse rakendamiseks, et tagada turutingimustele vastav investeeringute ajakava ja punktis c osutatud riski võtmine,

c) riskimisvõime,

c)  võime võtta turutavadest rohkem riske, eelkõige pakkudes pikaajalisi investeeringuid pangakõlbmatule innovatsioonile,“

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

1. Raamprogrammi rakendamise rahastamispakett 1. jaanuarist 2021 – 31. detsembrini 2027 on 86 623 000 000 eurot jooksevhindades artikli 1 lõike 2 punktis a osutatud eriprogrammi ning EIT jaoks ja 9 453 000 000 eurot jooksevhindades artikli 1 lõike 2 punktis c osutatud eriprogrammi jaoks.

1. Raamprogrammi rakendamise rahastamispakett 1. jaanuarist 2021 – 31. detsembrini 2027 on 87 423 000 000 eurot jooksevhindades artikli 1 lõike 2 punktis a osutatud eriprogrammi ning EIT jaoks ja 10 453 000 000 eurot jooksevhindades artikli 1 lõike 2 punktis c osutatud eriprogrammi jaoks.

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

b) lõike 2 punktid b ja c asendatakse järgmisega:

b) lõike 2 punkt c asendatakse järgmisega:

„b) 46 628 000 000 eurot aastatel 2021–2027 II sambale „Üleilmsed probleemid ja Euroopa tööstuse konkurentsivõime“, millest eraldatakse:

„c) 13 237 000 000 eurot aastatel 2021–2027 III sambale „Innovaatiline Euroopa“, millest eraldatakse:

i) 6 775 000 000 eurot teemavaldkonnale „Tervis“;

i) 10 052 000 000 eurot Euroopa Innovatsiooninõukogule;

ii) 1 350 000 000 eurot teemavaldkonnale „Kultuur, loovus ja kaasav ühiskond“;

ii) 459 000 000 eurot Euroopa innovatsiooni ökosüsteemidele;

iii) 1 276 000 000 eurot teemavaldkonnale „Ühiskonna tsiviiljulgeolek“;

iii) 2 726 000 000 eurot EIT-le;“.

iv) 13 229 000 000 eurot teemavaldkonnale „Digivaldkond, tööstus ja kosmos“;

v) 13 229 000 000 eurot teemavaldkonnale „Kliima, energeetika ja liikuvus“;

vi) 8 799 000 000 eurot teemavaldkonnale „Toit, biomajandus, loodusvarad, põllumajandus ja keskkond“;

vii) 1 970 000 000 eurot JRC otsemeetmetele väljaspool tuumaenergiavaldkonda;

c) 13 237 000 000 eurot aastatel 2021–2027 III sambale „Innovaatiline Euroopa“, millest eraldatakse:

i) 10 052 000 000 eurot Euroopa Innovatsiooninõukogule;

ii) 459 000 000 eurot Euroopa innovatsiooni ökosüsteemidele;

iii) 2 726 000 000 eurot EIT-le;“.

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(3) Artikli 48 esimesele lõigule lisatakse punkt d:

3) Artiklit 48 muudetakse järgmiselt:

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

3a) lõike 1 teise lõigu punkt c asendatakse järgmisega:

c) samuti võidakse pangakõlbmatutele VKEdele, sealhulgas iduettevõtjatele, kes on juba saanud üksnes toetuspõhist toetust, anda üksnes omakapitalipõhist toetust.

„c) samuti võidakse pangakõlbmatutele VKEdele, sealhulgas iduettevõtjatele, kes tegelevad läbimurdelise ja murrangulise pangakõlbmatu innovatsiooniga, anda üksnes omakapitalipõhist toetust.“

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

3b) lõike 1 teisele lõigule lisatakse punkt d:

d) üksnes omakapitalipõhine toetus, mida on vaja kasvuks pangakõlbmatutele VKEdele, sealhulgas idufirmadele, ja pangakõlbmatutele väikestele keskmise turukapitalisatsiooniga ettevõtjatele, sealhulgas üksustele, kes on juba saanud toetust kooskõlas punktidega a–c, ning mis viivad ellu läbimurdelist ja murrangulist pangakõlbmatut innovatsiooni määruse .../... [STEPi määrus] artikli 2 lõike 1 punktis a osutatud elutähtsate tehnoloogiate valdkonnas, mida rahastatakse kõnealuse määruse artikli 3 punkti b alusel.

d) üksnes omakapitalipõhine toetus, mida on vaja kasvuks pangakõlbmatutele VKEdele, sealhulgas idufirmadele, ja pangakõlbmatutele väikestele keskmise turukapitalisatsiooniga ettevõtjatele, sealhulgas üksustele, kes on juba saanud toetust kooskõlas punktidega a–c, ning kes tegelevad läbimurdelise ja murrangulise pangakõlbmatu innovatsiooniga määruse .../... [STEPi määrus] artikli 2 lõike 1 punktis a osutatud tehnoloogiate valdkonnas, mida rahastatakse kõnealuse määruse artikli 3 punkti b alusel.

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

c) lisatakse järgmine lõik:

„Omakapitalitoetuse andmisel püüab Euroopa Innovatsiooninõukogu kaasata teisi investoreid. Selleks, et tulemuslikult toetada pangakõlbmatut innovatsiooni, võib omakapitalitoetust anda siiski ilma teisi investoreid kaasamata, eelkõige (kuid mitte ainult) läbimurdelise ja murrangulise pangakõlbmatu innovatsiooni puhul määruse .../... [STEPi määrus] artikli 2 lõike 1 punktis a osutatud tehnoloogiate valdkonnas.“

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

d) lõige 3 asendatakse järgmisega:

3. Üks rahastamisotsus hõlmab ja rahastab kõiki liidu rahalise toetuse vorme, mida Euroopa Innovatsiooninõukogu segarahastamine pakub.

„3.  Üks rahastamisotsus, mis põhineb lõikes 4 osutatud hindamisprotsessil ja mis tehakse kooskõlas lõikega 8, hõlmab ja rahastab kõiki liidu rahalise toetuse vorme, mida Euroopa Innovatsiooninõukogu segarahastamine pakub. Ühe rahastamisotsuse alusel sõlmitakse üks leping, mis hõlmab kõiki liidu rahalise toetuse vorme, mida otsuse alusel antakse.“

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

e) lõike 8 esimene lõik asendatakse järgmisega:

Hindamise läbinud projektitaotluse puhul teevad sõltumatud väliseksperdid ettepaneku vastava „Acceleratori“ toetuse kohta, võttes aluseks riski ning innovatsiooni turuletoomiseks vajaminevad ressursid ja aja.

„Hindamise läbinud projektitaotluse puhul teevad lõikes 4 osutatud sõltumatud väliseksperdid ettepaneku vastava „Acceleratori“ toetuse kohta, võttes aluseks riski ning innovatsiooni turuletoomiseks vajaminevad ressursid ja aja. Komisjon võib sõltumatute välisekspertide valitud projektitaotluse põhjendatud kaalutlustel tagasi lükata, sealhulgas liidu poliitikavaldkondade eesmärkidele mittevastavuse korral. Selliste tagasilükkamiste põhjustest teavitatakse programmikomiteed.“

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

f) lõike 11 esimene lõik asendatakse järgmisega:

Valitud meetme lepinguga kehtestatakse „Acceleratori“ toetuse osas konkreetsed mõõdetavad vahe-eesmärgid ning vastavad eelmaksed ja maksed.

„Valitud meetme lepinguga, mis koosneb ühest lepingust vastavalt lõikele 3, kehtestatakse „Acceleratori“ toetuse osas konkreetsed mõõdetavad vahe-eesmärgid ning vastavad eelmaksed ja maksed.“

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

1. Määruse (EL) 2021/695 artikli 12 lõike 1 kohaselt on kaitsefondi rakendamise rahastamispakett ajavahemikul 1. jaanuarist 2021 kuni 31. detsembrini 2027 9 453 000 000 eurot jooksevhindades.

1. Määruse (EL) 2021/695 artikli 12 lõike 1 kohaselt on kaitsefondi rakendamise rahastamispakett ajavahemikul 1. jaanuarist 2021 kuni 31. detsembrini 2027 10 453 000 000 eurot jooksevhindades.

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

a) 3 151 000 000 eurot teadustegevuseks,

a) 3 484 000 000 eurot teadustegevuseks,

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

b) 6 302 000 000 eurot arendustegevuseks.

b) 6 969 000 000 eurot arendustegevuseks.

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

c) lisatakse lõige 5:

b) lisatakse lõige 5:

„Lõikes 2 osutatud summast eraldatakse 1 500 000 000 eurot jooksevhindades projektikonkurssidele või rahastamisotsustele, millega toetatakse investeeringuid, mis aitavad kaasa määruse .../... [STEPi määrus] artikli 2 lõike 1 punkti a alapunktis i osutatud STEPi eesmärkide saavutamisele. “

„Lõikes 2 osutatud summast eraldatakse 2 500 000 000 eurot jooksevhindades projektikonkurssidele või rahastamisotsustele, millega toetatakse investeeringuid, mis aitavad kaasa määruse .../... [STEPi määrus] artikli 2 lõike 1 punkti a alapunktis i osutatud STEPi eesmärkide saavutamisele.“

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(1) Artiklisse 7 lisatakse lõige 3:

1) Artiklisse 7 lisatakse lõige 3:

„3. Ilma et see piiraks lõike 2 kohaldamist, võivad liikmesriigid teha ka ettepaneku lisada oma riiklikusse taaste- ja vastupidavuskavasse hinnanguliste kuludena rahalise osaluse liikmesriigi osas vastavalt InvestEU määruse asjakohastele sätetele üksnes selliste meetmete puhul, millega toetatakse investeerimistoiminguid, mis aitavad kaasa määruse .../... 71 [STEPi määrus] artiklis 2 osutatud STEPi eesmärkide saavutamisele. Need kulud ei tohi ületada 6 % riikliku taaste- ja vastupidavuskava kogueraldisest ning riiklikus taaste- ja vastupidavuskavas sätestatud asjakohased meetmed peavad vastama käesoleva määruse nõuetele.“

„3. Ilma et see piiraks lõike 2 kohaldamist, võivad liikmesriigid teha ka ettepaneku lisada oma riiklikusse taaste- ja vastupidavuskavasse hinnanguliste kuludena rahalise osaluse liikmesriigi osas vastavalt InvestEU määruse asjakohastele sätetele üksnes selliste meetmete puhul, millega toetatakse investeerimistoiminguid, mis aitavad kaasa määruse .../... 71 [STEPi määrus] artiklis 2 osutatud STEPi eesmärkide saavutamisele. Need kulud ei tohi ületada 6 % riikliku taaste- ja vastupidavuskava kogueraldisest ning riiklikus taaste- ja vastupidavuskavas sätestatud asjakohased meetmed peavad vastama käesoleva määruse nõuetele. Seda piirangut ei kohaldata artikli 33a kohase rahalise osaluse suhtes.“

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

2a) Lisatakse uus peatükk:

„VIIa PEATÜKK

SELLISTE TAASTE- JA VASTUPIDAVUSRAHASTU LAENUDE ERAKORRALINE KASUTAMINE, MIDA LIIKMESRIIGID EI OLE TAOTLENUD

Artikkel 33a

1. Liikmesriikidele artikli 6 lõike 1 punkti b kohaselt laenutoetuseks saada oleva maksimumsumma ja liikmesriikide poolt enne 1. septembrit 2023 taotletud kogusumma vahe tehakse kõigile liikmesriikidele kättesaadavaks selliste investeeringute tegemiseks, mis aitavad programmi „InvestEU“ liikmesriikide osa abil saavutada määruse.../... [STEPi määrus] artiklis 2 osutatud eesmärke. Maksimumeraldis eraldatakse igale liikmesriigile kooskõlas käesoleva määruse artiklis 11 määratletud jaotamispõhimõtetega.

2. Kuni 31. detsembrini 2023 annab komisjon liikmesriigile, kes seda taotleb, lõikes 1 osutatud eesmärgil laenu.

3. Liikmesriik võib lõikes 1 osutatud eesmärgil taotleda laenutoetust kuni 15. detsembrini 2023.

4. Vastavalt määruse 2021/523 [InvestEU määrus] artikli 4 lõikele 1 kasutab asjaomane liikmesriik laenust saadud tulu rahaliseks osaluseks InvestEU liikmesriigi osas, et toetada STEPi eesmärke.

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Artikkel 19a

Määruse (EL) 2021/1755 [Brexitiga kohanemise reserv] muutmine

Määrust (EL) 2021/1755 muudetakse järgmiselt.

Artiklit 4a muudetakse järgmiselt:

Artikkel 4a

Ümberpaigutamine taaste- ja vastupidavusrahastusse, Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfond+-i või õiglase ülemineku fondi

1. Liikmesriigid võivad 1. märtsiks 2023 esitada komisjonile põhjendatud taotluse paigutada Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) 2021/241 loodud taaste- ja vastupidavusrahastusse ümber artikli 4 lõikes 5 osutatud komisjoni rakendusaktis sätestatud esialgse eraldise summad või osa neist. Kui ümberpaigutamise taotlus kiidetakse heaks, muudab komisjon rakendusakti, et kajastada ümberpaigutamise tagajärjel kohandatud summasid.

2. Liikmesriigid võivad 30. septembriks 2024 esitada komisjonile põhjendatud taotluse kanda Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) 2021/1058 loodud Euroopa Regionaalarengu Fondi või Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) 2021/1057 loodud Euroopa Sotsiaalfond+-i või Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) 2021/1056 loodud õiglase ülemineku fondi üle kõik oma artikli 4 lõikes 5 osutatud komisjoni rakendusaktis sätestatud esialgse eraldise summad või osa nendest, et toetada tegevusi, mis aitavad kaasa määruse .../... [STEPi määrus] artiklis 2 osutatud STEPi eesmärkide saavutamisele. Kui ümberpaigutamise taotlus kiidetakse heaks, muudab komisjon rakendusakti, et kajastada ümberpaigutamise tagajärjel kohandatud summasid.

3. Kui lõigete 1 või 2 kohane ümberpaigutamine mõjutab eelmaksetena juba tasutud või tasumisele kuuluvaid osamakseid, muudab komisjon vastavalt artikli 9 lõikes 1 osutatud rakendusakti asjaomase liikmesriigi osas. Asjakohastel juhtudel nõuab komisjon kooskõlas finantsmäärusega sellele liikmesriigile makstud 2021. ja 2022. aasta osamaksed või osa nendest sisse. Sel juhul paigutatakse sissenõutud summad ümber taaste- ja vastupidavusrahastusse üksnes asjaomase liikmesriigi kasuks.

4. Kui liikmesriik otsustab kogu oma esialgse eraldise või osa sellest ümber paigutada taaste- ja vastupidavusrahastusse kooskõlas käesoleva artikliga, vähendatakse proportsionaalselt artikli 4 lõike 4 esimese lõigu eesmärgil kasutatavaid summasid.

5. Kui liikmesriik otsustab kogu oma esialgse eraldise ümber paigutada taaste- ja vastupidavusrahastusse, Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfond+-i või õiglase ülemineku fondi kooskõlas lõigetega 1 või 2, ei kohaldata artikli 10 lõiget 1.

6. Artikli 10 lõiget 2 ei kohaldata taaste- ja vastupidavusrahastusse, Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfond+-i või õiglase ülemineku fondi kooskõlas lõigetega 1 või 2 ümber paigutatud summade suhtes.