RESOLUTSIOONI ETTEPANEK

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse Haagi konventsiooni, mis käsitleb vahendaja käes olevate väärtpaberitega seotud teatavate õiguste suhtes kohaldatavat õigust, ja selle selgitavat aruannet;

–  võttes arvesse nõukogu otsuse ettepanekut Haagi konventsioonile (mis käsitleb vahendaja käes olevate väärtpaberitega seotud teatavate õiguste suhtes kohaldatavat õigust) allkirja andmise kohta;

–  võttes arvesse nõukogu uuringut Haagi konventsiooni (mis käsitleb vahendaja käes olevate väärtpaberitega seotud teatavate õiguste suhtes kohaldatavat õigust) teatavate õiguslike aspektide kohta;

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 6. juuni 2002. aasta direktiivi 2002/47/EÜ finantstagatiskokkulepete kohta ja eriti selle artiklit 9;

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 19. mai 1998. aasta direktiivi 98/26/EÜ arvelduse lõplikkuse kohta makse- ja väärtpaberiarveldussüsteemides ja eriti selle artikli 9 lõiget 2;

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 4. aprilli 2001. aasta direktiivi 2001/24/EÜ krediidiasutuste saneerimise ja likvideerimise kohta, eriti selle artikli 24 ja artikli 31 kolmandat taanet;

–  võttes arvesse Euroopa Keskpanga arvamust;

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi resolutsiooni Euroopa Parlamendi kaasatuse kohta Haagi konverentsi töösse pärast ühenduse liitumist 7. septembril 2006;

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi resolutsiooni komisjoni teatise kohta nõukogule ja Euroopa Parlamendile „Arveldused börsitehingutega Euroopa Liidus – Peamised probleemid ja väljakutsed”;

–  võttes arvesse EÜ asutamislepingu artikli 300 lõike 2 esimest lõiku ja lõike 3 teist lõiku;

–  võttes arvesse kodukorra artikli 108 lõiget 5,

A.  arvestades, et Haagi konventsioon, mis käsitleb vahendaja käes olevate väärtpaberitega seotud teatavate õiguste suhtes kohaldatavat õigust, ei ole kooskõlas kolme direktiiviga: „tagatisväärtpaberite direktiiv”, „arvelduse lõplikkuse direktiiv” ja „krediidiasutuste likvideerimise direktiiv”;

B.  arvestades, et komisjon kavatseb seetõttu neid kolme direktiivi, mis on vastu võetud kaasotsustamise teel koos Euroopa Parlamendiga, muuta;

C.  arvestades, et nimetatud direktiividega kehtestatakse maksete õiguskindluse tagamiseks ning tõhusa järelevalve teostamiseks finantsvahendajate üle vahendaja asukoha põhimõte (Place of the Relevant Intermediary Approach);

D.  arvestades, et omandit puudutav materiaalõigus, hääleõigus, keksdepositooriumite õigused ja kohustused arvete omanike ees ning eelkõige ise-enda ja kliendi nimel hallatavate varade eristamise põhimõtted pole ühtlustatud, mistõttu on vajalik enne vahendaja asukoha põhimõtte hülgamist konsulteerida Euroopa Parlamendiga, kes tugineb kõigi asjaomaste parlamendikomisjonide eelnevale põhjalikule uurimistööle;

E.  arvestades, et Euroopa Parlamendil on Haagi konventsiooni ratifitseerimise suhtes nõusolekupädevus,

1.  kinnitab vajadust tagada demokraatlik kontroll Haagi rahvusvahelise eraõiguse konverentsi raames peetavate läbirääkimiste üle;

2.  rõhutab vajadust konsulteerida Euroopa Parlamendiga ratifitseerimisprotsessi alguses, eelkõige seoses läbirääkimiste mandaadiprojektiga ning eraldumisklausli rakendamise vajalikkusega;

3.  tuletab meelde Euroopa Parlamendi poolehoidu vahendaja asukoha põhimõttele, börsitehingutega arveldamise ühisraamistiku kindlaksmääramisele, rahapesu vastase võitluse tõhustamisele ning aktsionäride hääletamiskavatsuste austamisele;

4.  on seisukohal, et äärmiselt oluline on tagada eelnev õiguskindlus seoses teatud küsimustes rakendatava õigusega, nagu vahendaja juures hoitaval arvel asuvate väärtpaberite valdamine, täitmisele pööramine ja väärtpaberite ülekandmine ning selliste väärtpaberite puhul rahvusvahelises kontekstis antavad tagatised, ning vältida süsteemiriske, mis võivad tekkida, kui nendes küsimustes ei valitse selgust;

5.  avaldab kõige suuremat kahetsust reservatsioonide üle, mida Euroopa Keskpank on väljendanud süsteemiriskide suhtes ning seoses sellega, et plahvatuslikult on kasvanud selliste tagatise täitmisega seotud tüliküsimuste arv, mille puhul peavad kohtud tagatise liigi kindlaksmääramiseks rakendama võõra riigi õigust;

6.  on seisukohal, et kõigi ühe süsteemi osalejate arvele märgitud väärtpaberite omandiõiguslikke aspekte peab reguleerima üksainus õigussüsteem ning samuti peab üksainus õigussüsteem reguleerima süsteemi ja kõigi selle osalejate vahelisi lepingulisi aspekte, et kaitsta süsteemi lõplikkust, turvalisust ja läbipaistvust;

7.  on seisukohal, et enne Euroopa Liidu ja ülejäänud maailma vaheliste tehingute lihtsustamist tuleb pöörata tähelepanu Euroopa-siseste tehingute turvalisemaks muutmisele;

8.  avaldab kahetsust kohaloleku testi puudulikkuse (konventsiooni artikli 4 lõige 1) ning erandite tegemise üle imperatiivsete sätete suhtes (konventsiooni artikli 11 lõige 3), mis võib viia vähim rangemate seaduste eelistamise ning moonutuste tekitamiseni finantsteenuste siseturul;

9.  kutsub komisjoni üles esitama ammendavat mõju-uuringut liitumise tagajärgede kohta Euroopa Liidu õigusele ja majandusele; selles uuringus tuleb eelkõige täpsustada konventsiooniga liitumise tagajärgi maksupoliitikale, tagajärgi, mis on seotud vahendaja asukoha põhimõtte hülgamisest tulenevate riskide ülekandmisega juriidiliste isikute vahel (keskdepositooriumid, pangad, hoiustajad), tagajärgi väärtpaberitega seotud hääleõiguse teostamisele, mõju väärtpaberi viimasele omanikule tasu maksmisele, turu kuritarvitamise vastasele võitlusele, võitlusele rahapesu ja terrorismi rahastamise vastu ning süsteemi „ülekanne makse vastu” tõhususele ning krediidiasutuste maksejõuetuse ohu jälgimisele;

10.  palub volinike kolleegiumil nimetatud mõju-uuringu enne ühenduse nimel allkirja andmist kinnitada;

11.  teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule ja komisjonile.