RESOLUTSIOONI ETTEPANEK Ühtse turu foorumi tulemused
9.11.2011
vastavalt kodukorra artikli 110 lõikele 2
Róża Gräfin von Thun und Hohenstein, Andreas Schwab, Constance Le Grip fraktsiooni PPE nimel
Evelyne Gebhardt, Louis Grech fraktsiooni S&D nimel
Diana Wallis, Cristian Silviu Buşoi fraktsiooni ALDE nimel
Malcolm Harbour fraktsiooni ECR nimel
Heide Rühle fraktsiooni Verts/ALE nimel
B7‑0576/2011
Euroopa Parlamendi resolutsioon ühtse turu foorumi tulemuste kohta
Euroopa Parlament,
– võttes arvesse Krakowis (Poola) 3.–4. oktoobril 2011 toimunud ühtse turu foorumit,
– võttes arvesse esimesel ühtse turu foorumil vastuvõetud Krakowi deklaratsiooni,
– võttes arvesse komisjoni 13. aprilli 2011. aasta teatist „Ühtse turu akt. Kaksteist vahendit majanduskasvu edendamiseks ja usalduse suurendamiseks. „Üheskoos uue majanduskasvu eest” ”(KOM(2011)0206 lõplik),
– võttes arvesse komisjoni talituste 16. augusti 2011. aasta töödokumenti „Ühtne turg läbi inimeste silmade: kiirpilk kodanike ja ettevõtete 20 põhilisele murele” (SEK(2011)1003 lõplik),
– võttes arvesse kodukorra artikli 110 lõiget 2,
A. arvestades, et Euroopa ühtne turg on toonud äärmiselt palju kasu 500 miljonile eurooplasele, avades uusi laienemisvõimalusi rohkem kui 21 miljonile Euroopa ettevõttele, ning on muutunud Euroopa majanduse tõeliseks kasvumootoriks;
B. arvestades, et mitmetes valdkondades on endiselt suur lõhe selle vahel, mida inimesed ühtselt turul ootavad, ja selle vahel, mida nad tegelikkuses kogevad;
C. arvestades, et oma 20. aastapäeva künnisel on ühtne turg olulisem kui kunagi varem Euroopa majanduse taaselustamiseks ning Euroopa projekti püsiva elujõulisuse tagamiseks;
D. arvestades, et ühtse turu foorum tõi kokku Euroopa ettevõtjad, sotsiaalpartnerid, valitsusvälised organisatsioonid, mõttekojad, ajakirjanikud, liikmesriikide parlamendid, Euroopa institutsioonid, eri valitsemistasandite ametiasutused ning Euroopa kodanikud;
1. rõhutab, et ühtse turu foorum tuleb muuta regulaarseks ürituseks, võimaldamaks ettevõtjatel ja kodanikel ning kohalikel ja piirkondlikel ametivõimudel ühtse turu edasises arengus vahetult osaleda ja seda mõjutada;
2. kutsub komisjoni üles tegema koostööd liikmes-, kandidaat- ja EMP partnerriikidega, et korraldada ja propageerida 2012. aastal suuri avalikke üritusi ühtse turu 20. aastapäeva tähistamiseks; on seisukohal, et eesmärgiks tuleks seada vähemalt üks üritus igas osalevas riigis ning kohalikud üritused tuleks vastavalt vajadusele siduda ELi keskse põhiüritusega, mis korraldataks võimalusel koos ELi eesistujariigiga;
3. kutsub komisjoni üles esitama ühtse turu akti kõik 12 prioriteeti 2011. aasta lõpuks, et nõukogu ja Euroopa Parlament saaksid tihedas koostöös komisjoniga 2012. aasta lõpuks vastu võtta esimesed esmatähtsad meetmed, et anda ühtse turu arengule uus hoog;
4. nõuab pidevat järelevalvet ühtse turu akti rakendamise üle kõige kõrgemal poliitilisel tasemel, mis hõlmaks muu hulgas komisjonipoolseid korrapäraseid ülevaatamisi ja aruandeid, selle lülitamist põhiküsimusena konkurentsivõime nõukogu päevakorda ning eduaruandeid Euroopa Ülemkogul; rõhutab sellega seoses olemasolevate õigusaktide õigeaegse ja korrektse ülevõtmise ja rakendamise vajadust;
5. rõhutab, et Euroopa ühtne turg soodustab innovatsiooni ning et, toetatuna komisjoni koordineeritud algatustest ja liikmesriikide valmisolekust, loob see ettevõtetele, eelkõige innovaatilistele VKEdele uusi võimalusi, toetab tugevalt töökohtade loomist ja sotsiaalset ühtekuuluvust, aitab kaasa püsivale majanduskasvule ning vastab ELi kodanike ja tarbijate vajadustele;
6. märgib ära ühtse turu foorumi osalejate poolt välja toodud puudused; nõuab meetmete võtmist nimetatud puuduste viivitamatuks likvideerimiseks;
7. rõhutab asjaolu, et foorumil tunnustati direktiivis 2005/36/EÜ (kutsekvalifikatsioonide tunnustamise kohta) sätestatud automaatse tunnustamise menetluse üldist edukust, ning on seisukohal, et seetõttu tuleks menetlust laiendada ka teistele kutsealadele; kutsub liikmesriike, pädevaid asutusi ja komisjoni üles tagama suuremat läbipaistvust, et taotlejad saaksid kutsetunnistuse või kvalifikatsiooni tunnustamisest keeldumise korral täpsemalt teada keeldumise põhjuse; väljendab heameelt kutsekaardi katseprojektide tulemuste väljakuulutamise üle ning on veendunud, et selline kaart võib olla mõnel kutsealal kasulik vahend, et parandada liikuvust, lihtsustada haldusmenetlusi ja suurendada ohutust;
8. rõhutab vajadust tõhusate, taskukohaste ja lihtsate alternatiivse vaidluste lahendamise süsteemide järele, et tagada tarbija suurem usaldus siseturu vastu; rõhutab, et tõhus võrgupõhine vaidluste lahendamise süsteem on ülioluline selleks, et suurendada usaldust ühtse digitaalse turu vastu;
9. teeb ettepaneku arendada ühtsed kontaktpunktid täiemõõtmelisteks e-valitsuse keskusteks, mis võimaldaksid ettevõtetel esitada ja hallata kõiki haldusformaalsusi üle võrgu; rõhutab nende potentsiaali seoses teenuste direktiivi rakendamisega ning avaldab kahetsust, et mõned liikmesriigid ei ole ikka veel täitnud oma kohustusi ühtsete kontaktpunktide arendamise valdkonnas;
10. rõhutab vajadust viia lõpule ühtse digitaalse turu loomine ning kõrvaldada tehnilised tõkked piiriüleselt kaubanduselt ja teenuste osutamiselt, eelkõige parandades elektrooniliste isikutunnistuste, elektrooniliste allkirjade ja elektrooniliste dokumentide koostalitusvõimet ja vastastikust tunnustamist;
11. juhib tähelepanu asjaolule, et e-kaubanduse õiguskindluse suurendamiseks on oluline luua Euroopa Liidus tõhus ja ajakohastatud autoriõiguse süsteem ning ajakohastada andmekaitset käsitlevaid EÜ õigusakte;
12. toonitab, et piiriülene teenuste osutamine ja lähetatud töötajate liikuvus on siseturu põhielemendid, ja rõhutab, et töötajate lähetamise direktiiv peaks kindlustama võrdsed tegutsemisvõimalused ning tagama lähetatud töötajate õigustest kinnipidamise kogu ELis; on seisukohal, et kuritarvituste ning kõrvalehoidmiste vältimiseks peavad need eeskirjad olema läbipaistvad ja selged; märgib sotsiaalpartnerite olulist rolli lähetatud töötajate õiguste kaitsmisel;
13. kutsub liikmesriike üles tagama siseturgu käsitlevate õigusaktide õigeaegse ja korrektse ülevõtmise ning vähendama mittevastavust sellele; rõhutab, et vastavustabelite kasutamine on siseturudirektiivide ülevõtmise käigus kasuks kõigile osapooltele;
14. tuletab meelde riigihankeid käsitlevate eeskirjade lihtsustamise ja nõuetekohase rakendamise tähtsust ning kutsub seetõttu komisjoni ja liikmesriike üles tagama seda olemasolevate ja uute õigusaktide raames; märgib vajadust muuta riigihangete sektor parema väljaõppe abil professionaalsemaks, kinnistada riigihangete eesmärke ning uurida võimalusi muude poliitikaeesmärkide saavutamiseks; on seisukohal, et tuleb parandada VKEde osalemist riigihankekonkurssidel ning et hankemenetlused peaksid olema vähem mahukad, soodsamad ja sõbralikumad VKEde suhtes, ja rõhutab vajadust laialdasemalt kasutada majanduslikult soodsaima pakkumise põhimõtet odavaima hinna põhimõtte asemel;
15. kutsub komisjoni ja liikmesriike üles tihedamalt kaasama kodanikke ja teisi sidusrühmi ühtse turu väljaarendamisse, eelkõige korraldades ennetavamalt ja aegsasti avalikke arutelusid uute õigusaktide üle koostöös riiklike ja kohalike sidusrühmade ja sotsiaalpartneritega ning VVOde ja meediaga; on seisukohal, et arutletavad dokumendid peaksid olema kättesaadavad kõigis ELi keeltes ning tavakodanikele arusaadavad;
16. kutsub ELi institutsioone ning liikmesriikide kõigi tasandite ametiasutusi üles tegema ühiseid jõupingutusi kodanike ja sidusrühmade teadlikkuse tõstmiseks olemasolevatest vahenditest, mis on loodud ühtse turu sujuvamaks toimimiseks, nagu ühtsed kontaktpunktid, SOLVIT-võrgustik, „Teie Euroopa” jt;
17. kutsub komisjoni üles looma ühtse turu võrgufoorumi kui sellise platvormi, mis oleks avatud laiemale avalikkusele, võimaldaks inimestel hoida end kursis ühtse turu arengutega ning jagada oma kogemusi ning muresid seoses ühtse turuga tema praegusel kujul;
18. kutsub liikmesriikide valitsusi, regionaalseid ja kohalikke üksusi, ettevõtteid, ametiühinguid ning valitsusväliseid organisatsioone üles tegema koostööd, eesmärgiga tagada ühtse turu eeskirjade tulemuslik toimimine kohapeal nii kodanike kui ka ettevõtete suhtes;
19. teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule ja komisjonile.