RESOLUTSIOONI ETTEPANEK Süüria pagulaste olukord Süüria naaberriikides

Euroopa Parlament,

–   võttes arvesse oma varasemaid resolutsioone Süüria kohta, eelkõige 16. veebruari 2013. aasta[1] ja 13. septembri 2012. aasta resolutsiooni[2],

–   võttes arvesse oma 17. jaanuari 2013. aasta resolutsioon tuumarelva leviku tõkestamise lepingu läbivaatamiseks korraldatud konverentsi soovituste kohta seoses massihävitusrelvade vaba tsooni loomisega Lähis-Idas[3],

–   võttes arvesse välisasjade nõukogu ja Euroopa Ülemkogu järeldusi Süüria kohta, eriti alates kriisi puhkemisest 2011. aasta alguses,

–   võttes arvesse 10. detsembril 2012. aastal toimunud välisasjade nõukogu istungit ja selle järeldusi, millega EL tunnistas Süüria Revolutsiooni- ja Opositsioonijõudude Rahvuskoalitsiooni Süüria rahva seaduslikuks esindajaks,

–   võttes arvesse nõukogu 23. juuli 2012. aasta otsust võtta meetmeid, et hoida ära relvatarned Süüriasse,

–   võttes arvesse nõukogu 15. juuni 2012. aasta määrust (EL) nr 509/2012, millega muudetakse määrust (EL) nr 36/2012, mis käsitleb piiravaid meetmeid seoses olukorraga Süürias, samuti nõukogu 18. veebruari ja 22. aprilli 2013. aasta otsuseid, millega neid meetmeid leevendati, et toetada opositsiooni ja tsiviilelanikkonda,

–   võttes arvesse Süüria Revolutsiooni- ja Opositsioonijõudude Rahvuskoalitsiooni 20. aprilli 2013. aasta deklaratsiooni,

–   võttes arvesse komisjoni asepresidendi ning liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja avaldusi Süüria kohta, sealhulgas tema 8. mai 2013. aasta avaldust USA riigisekretäri John Kerry ja Venemaa välisministri Sergei Lavrovi kokkuleppe kohta püüda korraldada rahvusvaheline konverents, et leida Süüria konfliktile poliitiline lahendus,

–   võttes arvesse volinik Georgieva avaldusi, eriti tema 12. mai 2013. aasta avaldust humanitaarkriisi teravnemise kohta,

–   võttes arvesse viimast Süüria humanitaarabi kava ja viimast Süüria piirkondlikku tegutsemiskava,

–   võttes arvesse ÜRO Julgeolekunõukogu 20. juuli 2012. aasta resolutsiooni 2059, 21. aprilli 2012. aasta resolutsiooni 2043 ja 14. aprilli 2012. aasta resolutsiooni 2042,

–   võttes arvesse ÜRO Peaassamblee resolutsiooni 67/183 inimõiguste olukorra kohta Süüria Araabia Vabariigis,

–   võttes arvesse ÜRO inimõiguste nõukogu resolutsioone Süüria kohta, kaasa arvatud 22. märtsi 2013. aasta resolutsiooni,

–   võttes arvesse ÜRO sõltumatu rahvusvahelise Süüria uurimiskomisjoni 5. veebruari 2013. aasta aruannet ja selle suulist täiendamist 11. märtsil 2013. aastal,

–   võttes arvesse inimõiguste ülddeklaratsiooni ning rahvusvahelisi inimõiguste ja humanitaarõiguse õigusakte, millega Süüria on ühinenud,

–   võttes arvesse 1949. aasta Genfi konventsioone ja nende lisaprotokolle, sealhulgas keemiarelva keelustamise protokolli, ning keemiarelva keelustamise konventsiooni,

–   võttes arvesse kodukorra artikli 110 lõiget 2,

A. arvestades, et viimaste kuude jooksul on inimõiguste, humanitaar- ja julgeolekuolukord Süürias jätkuvalt halvenenud, relvastatud vägivald on muutunud intensiivsemaks ja levinud riigis veelgi laiemalt; arvestades, et Süüria valitsusväed jätkavad jõu kasutamist tihedalt rahvastatud piirkondades; arvestades, et on teateid inimõiguste ja humanitaarõiguse rikkumistest ka opositsioonijõudude poolt, ehkki väiksemas ulatuses;

B.  arvestades, et 2013. aasta mais hindas Süüria inimõiguste vaatluskeskus, et alates konflikti puhkemisest on tapetud umbes 94 000 inimest; arvestades, et enamik neist ei olnud võitlejad;

C. arvestades, et jätkuv vägivald on mõjutanud ÜRO andmetel hinnanguliselt 6,8 miljonit inimest, kellest 4,25 miljonit on Süüria siseselt ümber asunud; arvestades, et hädasti humanitaarabi vajavate inimeste arv kasvab järsult riigi kõikides osades, nii valitsuse kui ka opositsiooni kontrolli all olevates;

D. arvestades, et Süüria ametivõimud jätkavad karmide piirangute rakendamist humanitaarabi jagamisele; arvestades, et Süüria režiim takistab sihilikult tervete kogukondade juurdepääsu toidule, veele, elektrile ja ravimitele;

E.  arvestades, et Venemaa ja Hiina on jätkuvalt vastu naaberriikide poolt valvatava ohutu tsooni loomisele tsiviilelanikkonna jaoks;

F.  arvestades, et jätkuv vägivald on otseselt mõjutanud naaberriike, kuna Süüriast jõuab üle piiri Jordaaniasse, Liibanoni, Iraaki ja Türgisse drastiliselt kasvav arv pagulasi, kes liiguvad edasi teistesse piirkonna riikidesse – praegu keskmiselt 7 000 pagulast päevas; arvestades, et ÜRO pagulaste ülemvoliniku andmetel on pagulaste arv 2013. aasta algusest kasvanud peaaegu 850 000 võrra ja koguarv ulatub nüüdseks üle 1,4 miljoni (registreeritud või registreerimise ootel); arvestades, et ÜRO pagulaste ülemvoliniku hinnangul ulatub pagulaste arv 2013. aasta lõpuks 3,5 miljonini; arvestades, et ÜRO pagulaste ülemvoliniku andmetel oli 6. mai 2013. aasta seisuga Liibanonis 455 665 Süüria pagulast, Jordaanias 448 370, Türgis 322 407 ja Iraagis 141 702;

G. arvestades, et nende pagulaste raske olukord tekitab jätkuvalt tõsist muret; arvestades, et üle 50% pagulastest on lapsed ja 39% on alla 11-aastased;

H. arvestades, et nüüdseks on konflikti kaasatud ka elanikerühmad, kes jäid varem neutraalseks, näiteks kurdid ja palestiinlased;

I.   arvestades, et 525 000 palestiinlasest pagulast Süürias moodustavad eriti haavatava rühma, keda konflikt mõjutab; arvestades, et ÜRO andmetel vajavad 400 000 neist täiendavat humanitaarabi ja pooled on riigisiseselt ümber asustatud; arvestades, et sellel rühmal on väga piiratud võimalused leida ohutu varjupaik väljaspool Süürait; arvestades, et uus ümberasustamine ootab Süürias ka Iraagist, Afganistanist, Somaaliast ja Sudaanist pärit pagulasi;

J.   arvestades, et pagulasi vastu võtvad riigid on ise hädas väga suurte probleemidega, sealhulgas majandusliku ebakindluse, inflatsiooni ja tööpuudusega, ning Liibanon ja Jordaania on eriti haavatavad;

K. arvestades, et pagulasi vastu võtvad naaberriigid ja -kogukonnad on jõudmas punktini, kus nad ei suuda enam Süüriast üha suurenevat pagulastevoolu vastu võtta ja neile varjupaika pakkuda;

L.  arvestades, et pingete oht pagulaste ja kohaliku elanikkonna vahel aina kasvab, nagu ilmnes hiljuti Türgi piirilinnas Reyhanlis, kus elanikud protesteerisid Süüria pagulaste vastu ja ründasid neid pärast 11. mail 2013 toimunud autopommi plahvatusi, milles hukkus vähemalt 46 inimest; arvestades, et Türgi ametivõimud süüdistavad Süüria luureteenistusi seotuses selle terrorirünnakuga piirilinnas, mis on Süüria pagulaste ja mässuliste sõlmpunktiks; arvestades, et Süüria ametivõimud on eitanud seotus selle intsidendiga;

M. arvestades, et on vaja kiiresti suurendada rahvusvahelist abi, et toetada neid riike pagulaste abistamisel;

N. arvestades, et EL on andnud ECHO (ELi humanitaarabi ja kodanikukaitse) kaudu Süüriale ja naaberriikidele üle 200 miljoni euro väärtuses humanitaarabi, ning arvestades, et 12. mail 2013. aastal teatati täiendava 65 miljoni euro eraldamisest abi vajavatele inimestele; arvestades, et ka liikmesriigid on eraldanud täiendavalt 400 miljonit eurot; arvestades, et ÜRO esitab 28. mail 2013. aastal uue rahastamispalve;

O. arvestades, et 2012. aasta juulis tegi nõukogu komisjonile ülesandeks koostada piirkondlik kaitseprogramm;

P.  arvestades, et ÜRO pagulaste ülemvolinik ei ole nõudnud Süüria kodanike ulatuslikku ümberasustamist, vaid on kutsunud üles asustama erakorraliselt ümber teatud kategooriate pagulasi, nimelt neid, kes on eriti haavatavas olukorras ja kellel ei ole reaalseid väljavaateid lühemas või keskpikas perspektiivis koju tagasi pöörduda;

Q. arvestades, et ÜRO sõltumatu Süüria uurimiskomisjoni viimases aruandes, mis esitati ÜRO inimõiguste nõukogu 22. istungil, anti inimõiguste olukorrast taas sünge ülevaade: jätkuvad seadusevastased rünnakud, piinamine ja seksuaalvägivald, laste värbamine ja tsiviilisikute massiline hukkamine;

R.  arvestades, et Süüria konflikt mõjutab kogu piirkonna stabiilsust ning arvestades, et mõlemal konflikti osapoolel on üha enam väliseid toetajaid;

S.  arvestades, et kuna Süüria konflikti osapooled on väidetavalt kasutanud keemiarelva, on nüüd eriti oluline korraldada Helsingi konverents massihävitusrelvade vaba tsooni loomise kohta Lähis-Idas, mis 2012. aasta novembris edasi lükati;

1.  mõistab taas hukka Süüria režiimi jätkuva vägivalla ja valimatud rünnakud tsiviilelanike vastu, mis kujutab endast rahvusvahelise humanitaarõiguse jõhkrat rikkumist;

2.  väljendab sügavaimat muret piinava humanitaarkriisi pärast, mis areneb Süürias ja sealses piirkonnas;

3.  kiidab jõupingutuste ja lahkuse eest vastuvõtvaid naaberriike, kes abistavad Süüriast jätkuvalt saabuvaid pagulasi; julgustab neid riike säilitama avatud piiride poliitikat, et võimaldada pagulastel nende piirides kaitset otsida;

4.  rõhutab, et teatud riikide, näiteks Jordaania ametivõimud on andnud mõista, et nende suutlikkus pagulasi vastu võtta on ammendunud ning ilma täiendava rahvusvahelise abita ei suuda nad enam pagulastele vajalikku abi osutada; palub, et kõik piirkonna riigid peaksid vaatamata neile suurtele raskustele kinni mittetagasisaatmise ja pagulaste võrdse kohtlemise põhimõtetest;

5.  nõuab, et EL ja liikmesriigid kõrvaldaksid kõik takistused, mis ei võimalda pagulastel otsida kaitset EList; väljendab muret teadete pärast, et Süüria pagulaste kinnipidamisperioodid ELis on liiga pikad; mõistab hukka liikmesriigid, konkreetselt Kreeka, kes pagulasi tagasi saadavad, rikkudes sellega rahvusvahelist ja ELi seadust; palub, et komisjon jälgiks hoolikalt liikmesriikide ja Frontexi tegevust, eriti ELi ja Türgi piiril;

6.  on sügavalt mures selle pärast, et Süüria pagulaste jätkuv ja üha kasvav kohalolek naaberriikides seab nende riikide infrastruktuuri ja põhiliste sotsiaalteenuste osutamise tõsise surve alla, samuti mõjutab see majandust ja keskkonda; väljendab muret selle pärast, et on teatatud pingete teravnemisest mõnedes põgenikelaagrites 2013. aasta algusest ning et elamis- ja julgeolekutingimused on mõnedes laagrites halvenenud, eriti Zaatri laagris Jordaanias;

7.  nõuab, et pöörataks erilist tähelepanu taas kord välismaal varjupaika otsinud palestiina pagulaste raskele olukorrale; kutsub rahastajaid üles toetama heldelt ÜRO Palestiina pagulaste abiorganisatsiooni (UNWRA) jõupingutusi vähendada selle eriti haavatava rühma kannatusi ja ümberasustamist; nõuab ka tähelepanu pööramist kurdi päritolu isikute hiljutisele riigisisese ümberasustamise lainele pärast pommirünnakuid Süüria uutes piirkondades;

8.  mõistab hukka asjaolu, et Süüria võimud takistavad süstemaatiliselt humanitaarabi andmist ja on vähendanud loa alusel tegutsevate humanitaarorganisatsioonide arvu, ning kutsub Damaskust üles võimaldama viivitamata täielikku ja piiramatut juurdepääsu humanitaar- ja arstiabile kõikidele, kes kiiremas korras abi vajavad; mõistab hukka humanitaarabitöötajate regulaarse ründamise;

9.  hindab positiivselt komisjoni ja liikmesriikide rahalist toetust, et aidata vastuvõtjariikidel tulla toime paljude probleemidega põgenikelaagrite haldamisel ja elanikkonna põhivajaduste rahuldamisel;

10. peab kahetsusväärseks, et piirkondliku kaitseprogrammi koostamisel ja rakendamisel komisjoni poolt puudub läbipaistvus ja teave selle kohta;

11. toonitab, kui oluline on, et kõik pagulastekriisis osalejad, sealhulgas vastuvõtjariikide ametivõimud, rahvusvahelised organisatsioonid, valitsusvälised organisatsioonid ja rahastajad püüaksid oma tegevust paremini kooskõlastada, et saadaolevaid rahalisi vahendeid ja humanitaarabi kõige tõhusamalt ja läbipaistvamalt kasutada, kaasa arvatud Süüria põhjaosas;

12. kutsub komisjoni üles esitama kiiremas korras vabatahtlik alalise ümberasumise skeem, et võimaldada suuremat vastutuse jagamist ja solidaarsust liikmesriikide vahel;

13. kutsub liikmesriike üles aktiveerima nõukogu 20. juuli 2001. aasta direktiivi 2001/55/EÜ miinimumnõuete kohta ajutise kaitse andmiseks ümberasustatud isikute massilise sissevoolu korral;

14. tunneb heameelt, et komisjon on laiendanud humanitaarabipartnerite ringi Süürias, et osutada abi tõhusamalt ja laialdasemalt, eriti valitsuse kontrolli alt väljas olevates piirkondades; kutsub ELi osalejaid ja liikmesriike üles kooskõlastama paremini oma tegevust ja abi osutamist Süürias ja väljaspool;

15. toetab mitme opositsioonirühmituse ja Türgi valitsuse üleskutseid luua turvapaigad Türgi–Süüria piiril ja võimaluse korral Süürias, ning humanitaarkoridoride loomist rahvusvahelise üldsuse poolt; kutsub komisjoni asepresidenti ja kõrget esindajat üles intensiivistama arutelusid Türgi, Araabia Liiga ja Süüria opositsiooniga niisuguste turvapaikade loomise teemal, et võtta vastu Süüria pagulasi ning võimaldada režiimi poolt taga kiusatud isikutele varjupaika ja kaitset;

Süüria konflikti poliitilised ja sõjalised aspektid

16. mõistab teravalt hukka laialt levinud või süstemaatilised kohtuvälised hukkamised, meelevaldsed kinnipidamised, sunniviisilise kadumise, piinamise ja seksuaalkuriteod, mida panevad toime valitsusjõud, sealhulgas valitsusmeelsed relvarühmitused ja Shabbiha ning mis on kujunenud tsiviilelanike vastu suunatud riiklikuks poliitikaks; mõistab hukka kõik inimõiguste ja humanitaarõiguse rikkumised relvastatud mässuliste poolt;

17. on tõsiselt mures keemiarelva väidetava kasutamise pärast Süüria konfliktis; mõistab hukka asjaolu, et Süüria režiim keeldub lubamast juurdepääsu ÜRO missioonile, kes on volitatud neid väiteid uurima;

18. kutsub Damaskust üles pidama rangelt kinni oma rahvusvahelistest kohustustest Genfi protokolli ja keemiarelva konventsiooni alusel; palub, et Lähis-Idas tuumarelva ja muude massihävitusrelvade vaba tsooni loomise konverentsi toetajad tagaksid, et see konverents toimuks võimalikult peatselt;

19. avaldab kaastunnet konflikti ohvrite perekondadele; väljendab uuesti oma solidaarsust Süüria rahvaga nende võitluses vabaduse, inimväärikuse ja demokraatia eest ning avaldab neile, eelkõige naistele ja inimõiguste kaitsjatele, tunnustust nende julguse ja otsustavuse eest;

20. on seisukohal, et ainuüksi sõjalise tegevusega ei saa seda relvakonflikti lahendada, ning et on vaja maksimaalseid poliitilisi ja diplomaatilisi jõupingutusi, saavutamaks mõistliku aja jooksul relvarahu, mis sillutaks teed demokraatlikule ja rahumeelsele üleminekule;

21. märgib, et viimasel ajal on teatatud võimalikest algatustest rahvusvahelise rahukonverentsi korraldamiseks Süüria küsimuses, millel osaleksid nii valitsuse kui ka opositsiooni esindajad; toetab kõiki püüdlusi sellise konverentsi korraldamiseks ja täielike volitustega üleminekuvalitsuse moodustamiseks;

22. kutsub ELi üles tagama, et naised oleksid kaasatud kõikidesse dialoogi ja leppimise poliitilistesse protsessidesse, võtma koos rahvusvahelise üldsusega meetmeid, et suurendada naiste võimalusi organiseeruda ja osaleda kõikides niisugustes poliitilistes protsessides, ning tagama, et Assadi-järgses Süürias austataks naiste õigusi ja nende vabadust valida oma eluviis;

23. julgustab ELi olema Süüria opositsiooni ja kogu Süüria rahva toetamisel ühtsem ja järjekindlam; tervitab ja toetab sellega seoses nõukogu lubadust suurendada otsest toetust opositsioonile ja Süüria tsiviilelanike kaitseks; palub, et komisjon jätkaks opositsiooni toetamist, eeskätt tagades ülesehituse ja põhiliste riigiteenuste jätkumise vabastatud piirkondades; kutsub nõukogu üles kaaluma täiendavate piiravate meetmete kohaldamist Bashar al-Assadi režiimi toetajate – nii kohalike kui välismaiste – vastu;

24. kutsub asepresidenti ja kõrget esindajat üles esinema jõulise ja ühemõttelise avaldusega, rõhutamaks ELi seisukohta, et kodusõjajärgses Süürias peab Bashar al-Assad tagasi astuma;

25. kutsub Süüria opositsioonijõudusid riigisiseselt ja väljaspool riiki oma sisemistest erimeelsustest üle saama ja ühinema, et moodustada ajutine, kaasav ja esindav valitsus, mis esindaks neid rahvusvahelisel tasandil; tervitab koostööd Süüria kurdide ja Süüria araabia opositsioonijõudude vahel Aleppos kui olulist sammu kaasava opositsiooni loomise suunas ning Süüria demokraatia tuleviku ettevalmistamisel; tervitab Türgis jätkuvat rahuprotsessi (nn Imranli protsessi) ja selle võimalikku positiivset mõju Süüria opositsiooni tugevdamisele ning Süüria stabiliseerimisele;

26. peab äärmiselt kahetsusväärseks, et ÜRO Julgeolekunõukogu ei ole siiani Venemaa Föderatsiooni ja Hiina vastuseisu tõttu suutnud asjakohaselt reageerida valimatule vägivalla kasutamisele ning nõuab tungivalt, et nimetatud riigid täidaksid oma rahvusvahelisest õigusest tulenevaid kohustusi;

27. avaldab veel kord toetust Šveitsi algatusele ja ÜRO inimõiguste ülemvoliniku üleskutsetele pöörduda Süüria olukorra asjus Rahvusvahelise Kriminaalkohtu poole; mõistab hukka ELi poolse tegevusetuse selle algatuse toetamiseks ja palub nõukogul võtta selles suunas tõendatavaid meetmeid;

28. väljendab sügavaimat muret Süüria kriisi kasvava mõju pärast naaberriikide julgeolekule ning rahule ja stabiilsusele piirkonnas laiemalt; mõistab hukka asjaolu, et Süüria relvajõud tulistavad naaberriikidesse, sh Türgisse mürskusid;

29. väljendab muret teadete pärast, et Iisrael korraldas Süüria territooriumil 2013. aasta mai alguses õhurünnakuid ning nõuab põhjalikke selgitusi niisuguste rünnakute motiivide ja õigusliku aluse kohta; tuletab meelde, et kõik riigid peavad rangelt järgima rahvusvahelist humanitaarõigust ja end vaos hoidma, et vältida konflikti laienemist katastroofiliseks piirkondlikuks tulemölluks;

30. väljendab tugevat toetust sõltumatu rahvusvahelise Süüria uurimiskomisjoni jätkuvale tegevusele ja palub ELi liikmesriikidel tagada, et see komisjon saaks oma tööd jätkata, kui vaja, siis asjakohase täiendava toetusega; kutsub kõiki osalisi üles jälgima hoolikalt inimõiguste rikkumisi ja koguma igasuguseid tõendeid, et Assadi-järgses Süürias oleks võimalik kurjategijad vastutusele võtta ja õigust mõista;

31. teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule, komisjonile, komisjoni asepresidendile ning liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrgele esindajale, liikmesriikide valitsustele ja parlamentidele, Hiina Rahvavabariigi valitsusele ja parlamendile, Iraagi valitsusele ja parlamendile, Jordaania valitsusele ja parlamendile, Liibanoni valitsusele ja parlamendile, Venemaa Föderatsiooni valitsusele ja parlamendile, Türgi Vabariigi valitsusele ja parlamendile, Ameerika Ühendriikide presidendile ja Kongressile, ÜRO peasekretärile, Araabia Riikide Liiga peasekretärile ning Süüria valitsusele ja parlamendile.