RESOLUTSIOONI ETTEPANEK Euroopa Parlamendi prioriteetide kohta komisjoni 2016. aasta tööprogrammiks

Euroopa Parlament,

–       võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja Euroopa Komisjoni suhete raamkokkulepet, eriti selle IV lisa,

–       võttes arvesse kodukorra artikli 37 lõiget 3,

A.     arvestades, et Euroopa peab vastama selge nägemuse, suuna, juhtimise, ambitsiooni ja julgusega nii sisemistele kui ka välistele väljakutsetele, näitamaks et ta suudab täita oma kodanike ootusi, pakkuda neile väljavaateid ja luua usaldust, muutes ELi tõeliselt demokraatlikuks poliitiliseks liiduks, parlamentaarseks demokraatiaks ja areeniks, kus kodanikud saavad oma maailmajagu juhtida ja kujundada oma elatustaseme säilitamise ja tugevdamise huvides;

B.     arvestades, et komisjoni ülesanne on edendada liidu üldisi huve, teha selleks asjakohaseid algatusi, tagada aluslepingute kohaldamine, teostada järelevalvet ELi õigusaktide rakendamise ja jõustamise üle, täita koordineerivaid, täitev- ja juhtimisülesandeid ning teha ettepanekuid uute õigusaktide koostamiseks;

C.     arvestades, et Euroopa vajab tugevat komisjoni, millel on hästi keskendatud ja ambitsioonikas tööprogramm, mille abil tegeleda ELi ja selle kodanike tegelike vajadustega;

D.     arvestades, et EL on kannatanud pikka majanduskriisi, mida iseloomustavad väike majanduskasv, töökohtade vähene loomine ja investeeringute nappus ning millest ei ole võimalik väljuda, kui ei süvendata veelgi igal põhjendatud juhul märkimisväärselt Euroopa integratsiooni, eelkõige siseturul ning majandus- ja rahaliidu raames, ning ei tugevdata demokraatlikku kontrolli ja vastutust;

E.     arvestades, et jätkusuutlikkuse ja majanduskasvu vahel ei ole vastuolu ning need võivad teineteist toetada, ning arvestades, et komisjonilt nõutakse tungivalt, et ta muudaks jätkusuutlikkuse oma tööhõive ja majanduskasvu tegevuskava nurgakiviks;

F.     arvestades, et Euroopa konkurentsivõime vähenemine globaalses majanduses, suur tööpuudus ja eelkõige lubamatult suur noorte töötus, demograafilised muutused ning eelkõige üha vananev elanikkond seavad ELi seninägematute probleemide ette;

G.     arvestades, et ELi tasandil tehtud eelarvega seotud valikud peavad kajastama ELi poliitilisi prioriteete ning seda mitte ainult summade suuruse, vaid ka paindlikkuse ja tasakaalu osas, pidades muu hulgas silmas Euroopa Strateegiliste Investeeringute Fondi (EFSI) ja mitmeaastast finantsraamistikku (2014–2020), milles on ette nähtud mitu paindlikkusmehhanismi, sealhulgas läbivaatamisklausel, et võimaldada ELi eelarve kohandamist ennenägematutele asjaoludele;

1. OSA

1.      nõuab tungivalt, et komisjon kasutaks oma algatusõigust täiel määral, et olla liidule selgeks poliitiliseks juhiks, ning nõuaks kindlalt, et valitsusjuhid seisaksid otsuste taga, mis nad Euroopa Ülemkogus langetavad, ning eelkõige, et komisjon viiks ellu ühtse turu väljakujundamise koos strateegilise tegevuskavaga eelarveliidu, majandusliidu, poliitilise liidu ja välistegevuse jaoks; palub komisjonil järgida rahaliidu arhitektuuri suhtes julget reformikava ning tuletab meelde, et komisjonil on Euroopa Liidu lepingu artikli 48 alusel õigus teha ettepanekuid aluslepingute muutmiseks;

2.      tunneb heameelt nn viie juhi aruande üle ja ettepanekute üle, mis tehti euroala edasiseks tugevdamiseks, pidades eelkõige silmas euroala eelarve- ja võlahaldusüksuse loomist, kuid peab kahetsusväärseks väljapakutud ambitsioonitut ajakava; nõuab Kreeka kriisiga seoses tungivalt, et komisjon esitaks ettepaneku võimalikult kiiresti;

3.      väljendab heameelt selle üle, et komisjon on keskendunud nn suurtele teemadele ja liikunud parema õigusloome poole, kuid nõuab kindlalt, et nn suurte teemade kindlaksmääramisele peab eelnema konsulteerimine Euroopa Parlamendiga, seadusandlike teemakaustade tagasivõtmine peab vastama objektiivsetele kriteeriumidele ja seda peab toetama vastav mõjuhinnang ning seadusandlike ettepanekute prügikasti saatmine seetõttu, et liikmesriigid ei suuda vastutust võtta ja konsensust otsida, ei tohiks anda ühele kaasseadusandjatest seiskamisest tulenevalt tegelikkuses vetovõimalust; tuletab meelde, et parem õigusloome ei tähenda lihtsalt tagasivõtmist, vaid pigem rohkem reguleerimist seal, kus seda on vaja, ja vähem seal, kus seda vaja ei ole, ning et parem õigusloome ei puuduta ainult tulemust, vaid ka protsessi, mis peab olema täiesti demokraatlik ja läbipaistev; palub presidendil ja esimesel asepresidendil tagada, et volinike kolleegiumi klastristruktuur osutuks tõhusaks;

4.      tunneb heameelt läbirääkimiste avamise üle uue institutsioonidevahelise parema õigusloome kokkuleppe sõlmimiseks; on arvamusel, et sellega peaks kaasnema komisjoni õigusloome kvaliteedi tõus, õigusaktide eelnõude mõjuhindamise tugevdamine ja võimaluse korral direktiivide asemel pigem määruste kasutamine ning aegumisklauslite lisamine, et tagada ELi õigusaktide korrapärane läbivaatamine, vältides seega ülereguleerimist; palub komisjonil koostada sellega seoses ELi tulemustabel, et tuvastada riigi tasandil lisatud sätted, ja teha avalikuks nn ülereguleerimise eeskirjad;

5.      tunneb heameelt uue tava üle, mille kohaselt võib komisjon nõuetekohaselt põhjendatud juhtudel paluda liikmesriikidel lisada selgitavaid dokumente, kui nad teavitavad komisjoni oma ülevõtmismeetmetest, tehes seda kooskõlas Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni 28. septembri 2011. aasta ühise poliitilise deklaratsiooniga selgitavate dokumentide kohta; kordab siiski oma nõudmist direktiivide ülevõtmise kohustuslike vastavustabelite järele;

6.      tunneb heameelt komisjoni Euroopa rände tegevuskava üle ning vastavate seadusandlike ettepanekute üle ja nendega seotud ettepanekute üle eelarve kohandamiseks 2015. ja 2016. aastal, et tagada rände tegevuskavas seatud eesmärkide nõuetekohane rakendamine, kuid tuletab meelde, kui tähtis on pakkuda piisavat eelarvetoetust ELi suhete jaoks päritolu- ja transiidiriikidega;

7.      palub veel kord komisjonil esitada ettepaneku, milles käsitletakse praegusi lünki ja puudusi Euroopa Liidu lepingu artikli 2 kohaldamisel, ELi aluseks olevaid väärtusi, nagu inimväärikuse austamine, vabadus, demokraatia, võrdsus, õigusriik ja inimõiguste austamine, ning mis hõlmab siduvat instrumenti, mis tugineb real objektiivsetel näitajatel ning võimaldab automaatset ja järkjärgulist reageerimist õigusriigi põhimõtte ja põhiõiguste rikkumistele nii ELi kui ja liikmesriikide tasandil; tuletab meelde, et seetõttu tuleb inimõiguste austamist tulemuslikult rakendada kõikide aluslepingu sätete, eelkõige nn demokraatia klausli järgimise abil;

8.      kutsub komisjoni üles järgima sidusamat ametitevahelist ja valdkonnaülest lähenemisviisi;

9.      palub komisjonil esitada meetmed, millega parandada teabevahetust ja suurendada operatiivkoostööd liikmesriikide vahel ja ELi ametitega, ning eelkõige esitada kiiresti seadusandlik ettepanek, et muuta määrust (EÜ) nr 1987/2006, mis käsitleb teise põlvkonna Schengeni infosüsteemi (SIS II) loomist, toimimist ja kasutamist, et ühtlustada hoiatusteadete esitamise kriteeriumeid ning muuta kohustuslikuks hoiatusteadete esitamine isikute kohta, kes on terrorismis süüdi mõistetud või keda selles kahtlustatakse;

10.    palub komisjonil mobiliseerida tehnilised ja finantsvahendid, et tagada ELi tasandil toimuv parimate tavade koordineerimine ja vahetus võitluses terroristliku propaganda, äärmusvõrgustike ja internetis toimuva värbamise vastu; palub sellega seoses eelkõige, et Europolile antaks kõik vahendid, mis on vajalikud terrorismivastase keskuse ja internetisisu käsitlevate märguannete kontrollimise üksuse juhtimiseks;

11.    palub komisjonil uurida võimalusi ja teha ettepanek laiendada Euroopa Prokuratuuri volitusi, mis hõlmaksid teatavaid piiriüleste raskete kuritegude liike, nagu terrorism ja organiseeritud kuritegevus;

12.    kutsub komisjoni üles rõhutama majanduskasvu ja töökohti Euroopa sotsiaalse turumajanduse ja ELi säästva arengu strateegia nurgakivina ning nõuab ka suurema tähelepanu pööramist noorte liikuvuse rahastamisele ja hõlbustamisele, eelkõige praktikate kaudu, et tagada olemasolevate oskuste ja pakutavate töökohtade võimalikult suur vastavus ühtsel turul;

13.    nõuab uue hoo andmist läbipaistvuse ja dokumentidele juurdepääsu tegevuskavale, mis tagaks parlamentaarsel demokraatial põhineva poliitilise liidu, mida juhitakse ELis ja selle liikmesriikides läbipaistvalt ja vastutusega, ning läbipaistvuse eest vastutava ametniku ametisse määramist, kelle ülesanne oleks seda tööd kontrollida; tuletab sellega seoses meelde Euroopa Parlamendi nõudmisi ELi jaoks haldusõiguse sisseseadmise järele;

14.    palub komisjonil tagada, et kõikide tulevaste õigusaktide puhul kontrollitakse nende vastavust põhiõigustele, ning teostada kõikide kehtivate õigusaktide eelkontroll – mis kehtib eelkõige kõikide ELi laiaulatusliku andmete kogumise, töötlemise, edastamise ja säilitamise kavade kohta; nõuab sellega seoses kindlalt, et komisjon teostaks täieliku ja üksikasjaliku õigusliku hindamise niisuguse otsuse mõju kohta, mille Euroopa Kohus langetas liidetud kohtuasjades C-293/12 ja C-594/12 ning millega tunnistati kehtetuks andmete säilitamise direktiiv;

15.    peab kahetsusväärseks, et ehkki president Junckeri poliitiliste suunistega nähakse ette ettepaneku esitamine majandus- ja rahaliidu tõhusama välisesinduse kohta mandaadi esimesel aastal, ei sisaldanud 2015. aasta tööprogramm sellealaseid üksikasju, ning palub selle lisamist 2016. aasta tööprogrammi; palub komisjonil kasutada kooskõlas Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 138 lõikega 2 oma algatusõigust ning teha ettepanek „võtta asjakohaseid meetmeid euroala ühtse esindamise tagamiseks rahvusvahelistes finantsasutustes ja konverentsidel”;

16.    rõhutab, et töökohtade loomist ja majanduskasvu peab hõlbustama ka ambitsioonikas kaubanduse tegevuskava, et avada kolmandate riikide turud ja mitmekesistada eksporti;

17.    rõhutab, et EL peab olema maailmas kindlalt esindatud tõhusa välispoliitika kaudu, mis võimaldab reageerida uutele probleemidele, millega tänapäeval silmitsi seisame;

18.    palub komisjonil võtta eesmärgiks ambitsioonikas ja sidus välis- ja julgeolekupoliitika strateegia, mille keskmes oleksid inimõigused ja põhivabadused, et tugevdada ELi rolli maailmas arengu, rahu taastamise ja tagamise, humanitaarabi ning inimõiguste ülemaailmse edendamise valdkonnas;

19.    nõuab tungivalt, et komisjon teeks muudatusi fiskaalõigusaktidesse, eelkõige pärast Lux Leaks'i paljastusi, ning astuks suuri samme, nagu äriühingu tulumaksu ühtse konsolideeritud maksubaasi kehtestamine, mitte ainult ei nõuaks läbipaistvust seoses maksuotsustega, ning palub komisjonil esitada viivitamata ettepanekud ühtse turu ning majandus- ja rahaliidu väljakujundamiseks;

20.    kordab oma sügavat muret tegemata maksete kuhjumise pärast; tunneb heameelt, et komisjon, nõukogu ja Euroopa Parlament võtsid vastu ühisavalduse maksegraafiku kohta aastateks 2015–2016, mille eesmärk on vähendada niisugust kuhjumist 2016. aastal jätkusuutlikule tasemele, milleks on umbes 2 miljardit eurot; tuletab komisjonile meelde selle kohustust jälgida tähelepanelikult 2014.–2020. aasta programmide rakendamist, seada sisse varajase hoiatamise süsteem ning esitada jooksvaid prognoose maksete kohta rubriikide lõikes, hõlmates maksmata arvete ja täitmata kulukohustustega seotud arengut;

21.    väljendab heameelt EFSI osas saavutatud kokkuleppe üle, tuletades siiski meelde, et see sõltub reast olulistest tingimustest, eelkõige sellest, et liikmesriigid viiksid ellu struktuurireformid, muu hulgas tööturul, pensionisüsteemides ja tervishoius, et stabiilsuse ja kasvu pakti ei nõrgendataks, et toimuks märkimisväärne edasiminek ikka veel riikliku kontrolli all olevate tulevikuturgude, nagu energiaturgude, telekommunikatsioonituru, digitaalse turu ja kapitaliturgude liberaliseerimise, avamise ja ühendamise osas ning et valitud projektid toetaksid õigete prioriteetide rahastamist; nõuab tungivalt erasektori partnerite ja erasektori investorite äärmiselt olulist kaasamist; rõhutab nende sektorite töökohtade loomise potentsiaali; nõuab samal ajal ELi tasandi täielikku demokraatlikku kontrolli EFSI üle; palub komisjonil tagada, et programmist „Horisont 2020” ja Euroopa ühendamise rahastust võetavad rahalised vahendid toovad vastavalt kaasa sama suured või suuremad investeeringud teadusesse ja innovatsiooni, digitaalsesse infrastruktuuri, transporti ja energeetikasse, ning kutsub komisjoni üles kasutama ära kohustusliku 2016. aasta läbivaatamise pakutavat võimalust valmistada ette kõnealuse kahe programmi puhul kompenseerimine mitmeaastase finantsraamistiku läbivaatamise ajal;

22.    tunneb heameelt digitaalse ühtse turu strateegia vastuvõtmise üle ja nõuab, et selle rakendamine oleks veelgi ambitsioonikam; on veendunud, et Euroopa pakub selget lisaväärtust ettevõtluse ja teadmistepõhise majanduse edendamisega ning tarbetute tõkete kõrvaldamisega; tuletab meelde, et selle sektori mis tahes seadusandlikud meetmed peavad olema tulevikku vaatavad ja põhinema avatud internetil; on arvamusel, et need peaksid olema suunatud ka innovatsiooni soodustamisele ning uute võimaluste loomisele ELi kodanike, ettevõtjate ja tarbijate jaoks ning seega töökohtade loomisele; rõhutab, et selle valdkonna edusammud avaldavad kodanikele otsest mõju;

23.    nõuab, et neid reforme täiendaks Euroopa ühendamise rahastu strateegia rakendamine koos paremate infrastruktuuride ja projektidega, mis omavad Euroopa lisaväärtust transpordi, energeetika- ja telekommunikatsioonisektoris, mis on hädavajalikud ühtse turu toimimiseks;

24.    kordab, et seitsmes keskkonnaalane tegevusprogramm on õiguslikult siduv akt, mis kohustab komisjoni võtma asjakohaseid meetmeid, et täita oma kokkulepitud prioriteetsed eesmärgid, nimelt kaitsta ja suurendada Euroopa looduskapitali, muuta liit ressursitõhusaks, keskkonnahoidlikuks ja konkurentsivõimeliseks vähese CO₂-heitega majanduseks ning kaitsta kodanikke keskkonnaga seotud surve ning nende tervisele ja heaolule avalduvate riskide eest; eeldab, et need eesmärgid kajastuvad täielikult komisjoni prioriteetides ning komisjon ei viivita ühegi meetmega, mida on vaja nende saavutamiseks;

25.    kutsub komisjoni üles võtma nõuetekohaselt arvesse Euroopa Parlamendi valdkonnapõhiseid seisukohti, mis on esitatud käesoleva resolutsiooni 2. osas;

2. OSA

Töökohad, majanduskasv ja investeeringud

26.    nõuab tugevat Euroopa tööstuspoliitikat, mis mitte ainult ei aita kaasa majanduskasvule ja töökohtadele, vaid on ka eeltingimus tipptasemel Euroopa teadus- ja arendustegevusele ning innovatsioonile, edendades samal ajal IKTd progressi võimaldava tehnoloogiana, et muuta majandus-, sotsiaal- ja keskkonnaprobleemid konkurentsieelisteks;

27.    väljendab heameelt niisuguse meetmepaketi kasutuselevõtu üle, mille eesmärk on rakendada noored ja pikaajalised töötud tööle, kuid rõhutab, et jätkusuutliku majanduskasvu võimaldamiseks on vaja struktuurseid lahendusi ja struktuurireforme; tunneb heameelt eelmaksete kättesaadavuse üle noorte tööhõive algatuse jaoks, ootab komisjoni hindamisaruannet niisuguse noorte tööhõive algatuse rakendamise kohta, mille eesmärk on rakendada noored töötud tööle, ning ergutab keskenduma oskuste ja töökohtade vahelise lõhe ületamisele, sealhulgas suurema liikuvuse abil; kutsub komisjoni üles hõlbustama ülejäänud noorte tööhõive algatuse vahendite kulutamist ning tagama, et liikmesriigid kasutavad Euroopa Sotsiaalfondi ühtekuuluvuspoliitika rakendamisel väärtuses 350 miljardit eurot aastatel 2014–2020, et vähendada Euroopa piirkondade majanduslikke, sotsiaalseid ja territoriaalseid erinevusi, suurendada nende konkurentsivõimet ning võidelda kliimamuutuste ja energiasõltuvuse vastu;

28.    juhib tähelepanu sellele, et Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondid võivad anda märkimisväärse panuse majanduskasvu, töökohtade ja investeeringute edendamisse; nõuab seetõttu vajalikku sidusust ja kooskõla EFSI (Junckeri kava) ning muude ELi rahastatavate programmide vahel;

29.    rõhutab, kui oluline on toetus, mida ühtekuuluvuspoliitika raames antakse VKEdele, kes moodustavad ELi majanduskasvu ja tööhõive selgroo, ning nõuab sünergia loomist ühtekuuluvuspoliitika fondide, ettevõtete konkurentsivõime ning väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate programmi (COSME) ning programmi „Horisont 2020” vahel;

30.    kutsub komisjoni üles toetama kohalikke ja piirkondlikke omavalitsusi, et tugevdada nende rolli laiaulatuslike meetmete väljatöötamisel, võttes arvesse nende vastutusalasid ja riikide eripärasid, et luua majanduskasvu ja jätkusuutlikke töökohti;

31.    tunneb heameelt komisjoni osaluse üle linnade tegevuskavas ja sellele pühendumise üle ning nõuab selle edasist rakendamist, sest linnamõõde on ELi poliitikas vägagi kesksel kohal, kui tegemist on ELi majanduskasvu, tööhõive ja jätkusuutlikkusega;

32.    on veendunud, et 110 miljardit eurot, mis on eraldatud 2014.–2020. aasta ühtekuuluvuspoliitika vahenditeks, et teha investeeringuid teadusuuringute, innovatsiooni, IKT, VKEde konkurentsivõime ja vähese CO₂-heitega majandusele ülemineku valdkonnas, on ülimalt olulised niisuguste investeeringute ligimeelitamiseks, mis aitavad riikidel ja piirkondadel päästa valla uus kasvupotentsiaal ning suurendada oma tootlikkust ja konkurentsivõimet; palub seetõttu komisjonil tagada aruka spetsialiseerumise strateegiate järjepidev rakendamine;

33.    nõuab keskkonnahoidlike investeeringute edendamist, sealhulgas strateegilise investeerimiskava abil, ning pikaajalist ja stabiilset poliitikaraamistiku, et edendada ressursitõhusat ja vähese CO₂-heitega majandust, tugevdades ELi CO₂-heite vähendamise alaseid eesmärke, suurendades taastuvate energiaallikate osakaalu ja parandades energiatõhusust, mis eeldavad investeerimist üleeuroopalisse elektrivõrku ja keskendumist suuremas ulatuses taastuvatele energiaallikatele tuginemisele;

34.    väljendab pettumust jäätmepaketi kõrvaldamise üle 2015. aasta tööprogrammist ning nõuab ringmajanduse niisuguse uue paketi kõikide elementide kiiret vastuvõtmist, mis peaks esitatama 2015. aasta lõpuks; tuletab meelde, et komisjoni kohaselt on see pakett eeldatavasti eelmisest ettepanekust ambitsioonikam ning sisaldab eeldatavasti nii jäätmealaseid eesmärke kui ka tootepoliitika meetmeid;

35.    nõuab, et ELi bioloogilise mitmekesisuse strateegia vahekokkuvõtte ja komisjoni aruande „Looduse olukord Euroopa Liidus” suhtes võetaks laiaulatuslikke järelmeetmeid, et tegeleda puudustega ja tagada strateegia täielik rakendamine; rõhutab sellega seoses, et Euroopa bioloogilise mitmekesisuse poliitika nurgakiviks oleva linnudirektiivi ja elupaikade direktiivi kavandatud toimivuskontroll tuleb teostada nii, et sellega tugevdatakse looduskaitset Euroopas ja aidatakse kaasa ELi bioloogilise mitmekesisuse alaste eesmärkide saavutamisele;

36.    nõuab ettepanekuid kultuuri- ja loomesektori kui töökohtade ja majanduskasvu loomise allika potentsiaali arendamiseks; rõhutab sellega seoses intellektuaalomandi õiguste jõustamise tähtsust ja nõuab tungivalt, et komisjon võtaks järelmeetmeid oma intellektuaalomandi õiguste rikkumisega võitlemise tegevuskava suhtes, mis hõlmab ka niisuguse intellektuaalomandi õiguste jõustamise direktiivi läbivaatamist, mis ei sobi digitaalajastusse ega ole piisav internetis toimepandavate rikkumiste vastu võitlemiseks, ning ka rohelise raamatu suhtes tagasinõude ja sellega seotud süsteemide kohta, mis võivad kujutada endast kogu ELi hõlmavat õigust saada tagasi raha, mida on teadmatult kasutatud võltsitud toodete ostmiseks; kutsub komisjoni üles tugevdama veelgi intellektuaalomandiga seotud õigusrikkumiste Euroopa vaatluskeskuse volitusi ja tunneb heameelt intellektuaalomandi õiguste jõustamise tagamise eksperdirühma loomise üle komisjoni poolt;

37.    kordab, et töökohtade loomist ja majanduskasvu tuleks ergutada ka kaubanduse kaudu, kõrvaldades tarbetud tõkked, avades välisturgusid ja mitmekesistades ELi eksporti;

38.    palub komisjonil esitada rohelise raamatu ebavõrdsuse kohta ja selle kohta, kuidas see takistab majanduse elavdamist; julgustab komisjoni analüüsima ja hindama seda küsimust esimese sammuna poliitiliste lahenduste väljapakkumisel, ja võtma koheseid meetmeid selle suundumuse ümberpööramiseks;

39.    palub komisjonil eemaldada ühtsel turul esinevad tõkked, et parandada äriühingute, eelkõige VKEde rahastamist ning luua parem investeerimissõbralik regulatiivne keskkond; on arvamusel, et erilist tähelepanu tuleb pöörata idufirmade keskkonna parandamisele, seda nii regulatiivses mõttes kui ka kapitali juurdepääsetavust silmas pidades;

40.    nõuab, et kooskõlas vastuvõetud ELi õigusaktidega võetaks kiiresti vastu teaduslikud kriteeriumid sisesekretsioonisüsteemi kahjustajate tuvastamiseks;

41.    nõuab tungivalt, et komisjon esitaks looduslike liikidega seotud kuritegevuse ja nendega kauplemise vastase ELi tegevuskava, mis hõlmaks selgeid eesmärke ja selget ajalist raamistikku; rõhutab, et looduslike liikidega seotud kuritegevus on maailmas ebaseadusliku uimastikaubanduse, võltsimise ja inimkaubanduse järel suuruselt neljas ebaseadusliku tegevuse liik ning et EL on üks peamine ebaseaduslike looduslikest liikidest valmistatud toodete transiidisihtkoht;

42.    nõuab ettepanekuid kultuuri- ja loomesektori potentsiaali arendamiseks; palub komisjonil töötada delegeeritud õigusaktidega välja parimate tavade suunised kultuuripärandiprojektide rakendamiseks ühtekuuluvuspoliitika raames;

43.    kutsub komisjoni üles võtma meetmeid, millega edendada mitmekultuurilist, mittediskrimineerivat ja kaasavat haridust ning Euroopa kodakondsuse väärtusi koolide ja ülikoolide õppekavades viisina, kuidas vältida populismi, euroskeptitsismi ja äärmuslikkuse esilekerkimist noorte seas (nagu leppisid kokku Euroopa haridusministrid Pariisi deklaratsioonis), ning tuletab samal ajal meelde, et haridus ja kodakondsus ühendavad Euroopa taas oma kodanikega ning süvendavad ühiste Euroopa väärtuste rolli;

Ühendatud digitaalne ühtne turg

44.    on seisukohal, et digitaalse ühtse turu strateegia põhiprioriteet peaks olema võimaldada äriühingutel saada kasu rohkem kui 500 miljonit inimest hõlmava turu mastaapsusest alates nende asutamise päevast, ning palub komisjonil pidada seda uute algatuste esitamisel meeles;

45.    on veendunud, et komisjon peaks isegi väljuma oma digitaalse ühtse turu strateegia piiridest ning tegema ettepaneku ühtse Euroopa telekommunikatsioonisektori reguleeriva asutuse loomise kohta telekommunikatsioonieeskirjade eelseisval läbivaatamisel koos ühtse telekommunikatsioonituru arendamisega, mille raames tehtaks lõpp rändlustasudele, sätestataks õiguslikult võrgu neutraalsus ja astutaks otstarbekaid samme ühtlustatuma spektripoliitika suunas;

46.    jääb kindlaks sellele, kui tähtis on juurdepääs võrkudele, ning rõhutab sellega seoses, et piisav võimsus, lairibaühendused ja spekter on küsimused, millega tuleb kiiresti tegeleda, mitte üksnes pikaajaliste investeeringute abil, vaid ka parema koordineerimise ja ELi lisaväärtuse kaudu;

47.    on veendunud, et tarbijakaitse ja põhiõiguste kaitse on mõlemad väga tähtsad, et eurooplased võiksid usaldada digitaalset ühtset turgu nende igapäevaelu digiteerimise osana;

48.    on veendunud, et digitaalse ühtse turu strateegia peab olema suunatud võimaluste loomisele kodanike, tarbijate, ettevõtjate ja ametiasutuste jaoks ning innovatsiooni edendamisele; rõhutab sellega seoses, et kultuuri- ja loomesektor annab kuni 4,5% ELi SKPst ja sellega on seotud kuni 8,5 miljonit töökohta ning lisaks asjaolule, et see on tähtis kultuurilise mitmekesisuse jaoks, aitab see märkimisväärselt kaasa ka sotsiaalsele ja majanduslikule arengule ELis;

49.    nõuab autoriõigustealaste õigusaktide edasist ühtlustamist ja autoriõiguste paremat teostamist, et hõlbustada piiriülest juurdepääsu loomesisule, luues seega õiguskindluse samal ajal autorite ja esitajate õigusi kaitstes; kutsub komisjoni üles võtma autoriõiguse ajakohastamise alaste seadusandlike algatuste aluseks sõltumatud tõendid mõju kohta, mida see avaldab majanduskasvule ja töökohtadele (pidades eelkõige silmas selle sektori VKEsid), teadmiste ja kultuuri kättesaadavusele ning võimalikele kuludele ja tuludele;

50.    kutsub komisjoni üles lisaks ambitsioonika digitaalse ühtse turu võimaluste edasiarendamisele arendama edasi ja tugevdama ka avatud interneti väärtust üldsuse jaoks ning leidma uusi võimalusi juurdepääsuks teabele, haridusele, teadusuuringutele, kultuurile, sõnavabadusele, innovatsioonile ja muudele sotsiaalsetele hüvedele; tunnustab andmete vaba liikumise Euroopa algatuse väljakuulutamist, mis peab kaotama praegused tõkked andmete ühtsel turul;

51.    rõhutab vajadust tagada digitaalsel ühtsel turul tegutsevate äriühingute jaoks õiglane konkurents, et nad saaksid omavahel konkureerida; rõhutab, et on tähtis tagada äriühingutele ja tarbijatele internetis samaväärne kaitse nagu neil on traditsioonilistel turgudel;

52.    rõhutab kiireloomulist vajadust tegeleda strateegias käsitletud põhiküsimustega, eelkõige järgmisega:

•       digitaalsed lepingud nii materiaalsete kui ka mittemateriaalsete kaupade jaoks, mille puhul on vaja kaugeleulatuvate eesmärkidega lähenemisviisi, et tarbijatel oleks kogu Euroopas kehtivad eeskirjad ning mitte 28 eri lähenemisviisi,

•       pilvandmetöötlus, et ergutada selle kasutuselevõttu ning ennetada tarbijate sidumist ning leida lahendus andmete ülekantavuse, teenusepakkujate puuduliku vastutuse ning rahvusvaheliste õigusaktide vastuolulisuse probleemile,

•       tarbijate diskrimineerimine internetis, eelkõige diskrimineerimine kodakondsuse või elukoha alusel, mida esineb ELi õiguse paljudes eri valdkondades,

•       küberjulgeolek, sest Euroopa avaliku sektori asutused ja ettevõtted puutuvad üha enam kokku küberkuritegevusega ning liikmesriigid ei ole suutnud leida selle põletava probleemiga tegelemiseks ühtset lähenemisviisi,

•       piirangud ja tõkked e-maksete ja e-isikutuvastuse ning eriti mobiilimaksete puhul,

•       pakivedu,

•       asjade internet, sh lõimitud eraelukaitse, andmekaitse ja andmete omandiõigus,

•       õiglane juurdepääs internetiplatvormidele ja elektroonilisele sidele;

53.    kutsub komisjoni üles tugevdama oma jõupingutusi konkurentsikeskkonna edendamiseks nii õiguste omajate kui ka vahendajate jaoks, et eelkõige tagada õiglane tasustamine;

54.    nõuab Euroopa strateegiat ELi IKT-tööstuse edendamiseks, et tagada vaba ja õiglane konkurents ning võimaldada Euroopa äriühingutel kasutada ELi eraelukaitse konkurentsieelist, ja nõuab Euroopa strateegiat interneti demokraatliku haldamise ja võrgu neutraalsuse jaoks, nagu on sätestatud ELi õiguses;

55.    rõhutab, et on vaja, et komisjon teeks koostööd Euroopa välisteenistusega, et tagada, et EL kasutaks oma majanduslikku ja poliitilist mõjujõudu avatud interneti ja põhiõiguste internetis austamise edendamiseks interneti haldamise foorumites;

Energialiit ja kliimamuutuste poliitika

56.    rõhutab, et energiavarustuse kindlus, CO₂-heite vähendamine, pikaajaline jätkusuutlikkus ja taskukohased ja konkurentsivõimelised energiahinnad on energialiidu peamised eesmärgid, mille saab saavutada tõhustatud ELi meetmete abil järgmistes valdkondades: konkurentsivõimeline energia siseturg, suurem energiatõhusus, energiaturgude ja -võrkude parem kohandamine taastuvate energiaallikatega, tugev Euroopa juhtimissüsteem, teadusuuringute ja innovatsiooni edendamine, uute investeeringute kindlustamine ja ELi ühtse positsiooni tagamine läbirääkimistel kolmandate riikidega;

57.    rõhutab, kui tähtis on võtta kiiresti meetmeid ravimiresistentsuse suureneva ohu vastu, sest järjest suurenev ravimiresistentsus avaldaks väga suurt mõju liikmesriikide tervishoiueelarvetele ning äriühingute töötajate haiguskuludele;

58.    kutsub komisjoni üles esitama ettepanekut ELi tegevuskavaks selle kohta, kuidas rakendada Maailma Terviseorganisatsiooni ravimiresistentsuse ülemaailmset tegevuskava liidus;

59.    nõuab vajalikke seadusandlikke ettepanekud, et rakendada kliima- ja energiapoliitika raamistikku aastani 2030 nendes sektorites, mis ei ole hõlmatud heitkogustega kauplemise süsteemiga; märgib, et see hõlmab eelkõige jõupingutuste jagamist käsitleva otsuse läbivaatamist, ettepanekut maakasutuse, maakasutuse muutuse ja metsanduse kohta ning põllumajandusest pärinevate heitkoguse käsitlemist; rõhutab vajadust ulatusliku raamistiku järele CO₂-heite vähendamiseks transpordisektoris, mis hõlmaks 2020. aasta järgse eesmärgi seadmist autode jaoks ning jätkusuutlike arenenud biokütuste ja elektrisõidukite edendamist;

60.    kutsub komisjoni üles toetusmehhanisme ümber kujundama, et hõlbustada energiaturu integratsiooni ja järk-järgult loobuda kõigist keskkonnaalaselt kahjulikest toetustest, eelkõige fossiilkütuste toetustest;

61.    nõuab ELi energiataristu euroopastamist, muu hulgas seoses standardite, teadustegevuse ja innovatsiooniga, ning aruka energiavõrgu jaoks eraldi investeerimisprogrammi, mis põhineb avaliku ja erasektori vahenditel;

62.    rõhutab energiatõhususe olulisust energiajulgeoleku suurendamisel ning ELi kliimaeesmärkide saavutamisel; kutsub komisjoni üles esitama 2030. aasta kliima- ja energiapoliitika raames kliimatõhususe kohta seadusandlikku ettepanekut ning kasutada ära ELi ökodisaini alaste õigusaktide täielikku potentsiaali;

63.    on seisukohal, et prioriteetseks tuleb pidada ühiste probleemide turupõhiseid lahendusi: näiteks energiatõhususe suurendamine kasvuhoonegaaside heite vähendamise abil, tõeliselt jätkusuutliku põllumajandus- ja metsandussektori väljaarendamine teadus- ja arendustegevusse investeerimise abil ning aruka ja soodustava õigusraamistiku kehtestamine taastuvate energiaallikate kasutuselevõtmiseks, et EL oleks maailmas selles olulises majandussektoris esikohal;

Integreeritud ja tõhus transpordisektor

64.    kutsub komisjoni üles tagama üleeuroopalise transpordivõrgu poliitika paremat järelevalvet ja nõuetekohast rakendamist alates kavandamisest kuni rakendamiseni; palub komisjonil koostada enne kavandatud üleeuroopalise transpordipoliitika läbivaatamist põhjalik rakendamisaruanne ja prognoos;

65.    nõuab komisjoni maanteepaketi osana säästliku transpordi õiglast ja tõhusat maksustamist ning Eurovignette’i direktiivi ning sellega seotud Euroopa elektroonilise maksukogumisteenuse edendamise raamistiku läbivaatamist, sealhulgas vahemaapõhine tee maksustamise osas;

66.    palub komisjoni maanteepaketi osana veoauto- ja bussijuhtide töö- ja puhkeaega käsitleva määruse (EÜ) nr 561/2006 läbivaatamist, et kohandada kehtivaid eeskirju ning ühtlustada nimetatud määruse kohaldamist eri liikmesriikides;

67.    nõuab konkreetseid meetmeid, millega tagatakse juurdepääs tõhusale avalikule transpordile, arukate ja uuenduslike lahenduste väljatöötamine ning finantsvahendite hankimine säästva ja ühendatud linna transpordisüsteemi infrastruktuuri jaoks;

68.    kutsub komisjoni üles tagama sellise lennunduspaketi vastuvõtmist, mis hõlmaks lennundussektori konkurentsivõime strateegiat, Euroopa Lennundusohutusameti (EASA) määruse (EÜ) nr 216/2008 läbivaatamist, ebaõiglast hinnakujundust lennundussektoris käsitleva määruse (EÜ) nr 868/2004 läbivaatamist ning lennundusturu avamist kaugjuhitavate õhusõidukite süsteemide tsiviilkasutusse võtmiseks ohutul ja jätkusuutlikul viisil ning tööd rahvusvaheliste lepingute lõpliku valmimise kallal;

69.    nõuab meetmeid, et hõlbustada toiminguid ELi sadamate vahel tegutsevate laevade jaoks ja arendada merekiirteede potentsiaali, pidades prioriteetseks tõelise Euroopa ühise piirideta meretranspordiruumi (nn sinine vöönd) loomist;

Põllumajandus- ja kalanduspoliitika

70.    rõhutab tähtsat rolli, mida jätkusuutlik põllumajandus- ja metsandussektor võivad täita majanduskasvu hoogustamises, töökohtade loomises ja keskkonnanormide parandamises; kutsub komisjoni üles lihtsustama ÜPP rakendamist ning vähendama bürokraatiat, et suurendada selle poliitikavaldkonna tõhusust, leevendada põllumajandusettevõtjate halduskoormust ning pakkuda rohkem võimalusi innovatiivseteks lahendusteks, mis on tulevikku suunatud ja konkurentsivõimelise ning väiksemate sisendite abil rohkem tootva Euroopa põllumajanduse jaoks hädavajalikud;

71.    kinnitab, et uue ühise kalanduspoliitika kiire ja nõuetekohase rakendamise tagamiseks peab komisjon viivitamata esitama seadusandlikud ettepanekud kalavarude uuendatud mitmeaastaste majandamiskavade vastuvõtmiseks ning tehniliste meetmete uue raamistiku kehtestamiseks;

72.    on seisukohal, et ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügi puhul on tegemist merel toime pandava organiseeritud kuritegevusega, millel on katastroofilised keskkonnaalased ja sotsiaal-majanduslikud tagajärjed kogu maailmas; kutsub komisjoni üles võtma kõiki vajalikke meetmeid koostööst keelduvate riikide ja kõikide organisatsioonide vastu, kes aitavad ebaseaduslikule, teatamata ja reguleerimata kalapüügile kaasa;

Suurema tööjõu liikuvusega ühtne turg

73.    on seisukohal, et komisjoni kaupade ja teenuste ühtse turu strateegia peaks viima ühtse turu vastavusse nende vajadustega, kes annavad ELi majandusse kõige suurema panuse, st VKEd ja füüsilisest isikust ettevõtjad; on seisukohal, et kui direktiivid ja määrused osutuvad väikeettevõtete jaoks sobimatuks või kui nende vastuvõtmisel ei viidud läbi nn VKE-testi, tuleb need võib-olla läbi vaadata;

74.    ootab töötajate lähetamise direktiivi rakendamise ja mõju sihipärase läbivaatamise tulemusi; rõhutab, kui tähtis on ühitada piiriüleste teenuste osutamise vabadus ajutiselt välismaale lähetatud töötajate õiguste nõuetekohase kaitsega; rõhutab, kui tähtsad on lähetatud töötajad oskuste ja tööjõu nappuse kaotamise seisukohast ELi majanduse jaoks; on sellega seoses siiski seisukohal, et töötajate lähetamise direktiivi tuleks käsitleda eraldi riiklikest meetmetest, millega kehtestatakse teiste liikmesriikide ettevõtete jaoks miinimumpalk; rõhutab, et sellised riiklikud meetmed ei tohiks olla vastuolus isikute, kaupade ja teenuste vaba liikumisega;

75.    palub komisjonil jätkata tööd piiriüleste tehingutega seotud maksude maksmise lihtsustamiseks nii tarbijate kui ka äriühingute jaoks, kasutades rohkem Euroopa standardvorme käibemaksu ja muude tasude jaoks ning digiteerides rohkem aruandlust;

Parema reguleerimise abil turvalise ja tervisliku töökeskkonna poole

76.    tunneb heameelt kehtiva töötervishoiu ja tööohutuse strateegilise raamistiku eelseisva läbivaatamise üle 2016. aastal; märgib siiski, et kehtiva seadusandluse rakendamine tekitab endiselt probleeme liikmesriikides ja eelkõige VKEde jaoks, kel on raskusi teatavate regulatiivsete nõuete täitmisega; kutsub komisjoni üles hõlbustama töötervishoiu ja tööohutuse õigusaktide järgimist eelkõige VKEde poolt, tagama õigusaktide parema jõustamise liikmesriikide poolt ning lihtsustama kehtivaid õigusakte;

Majandus- ja rahaliit

77.    nõuab ettepanekut euroala ühtse esindamise kohta rahvusvahelistes institutsioonides ja foorumites;

78.    kutsub komisjoni üles võtma meetmeid riigipõhiste soovituste paremaks rakendamiseks liikmesriikides ning kiirendama ja tugevdama struktuursete reformide rakendamist, et moderniseerida ELi majandust kuue ja kahe seadusandliku akti pakettides sätestatud vahendite abil;

79.    nõuab tingimuslikkusel põhineva Euroopa võlalunastamisfondi loomist;

80.    kutsub komisjoni üles esitama ettepanekuid riikide suhtes kohaldatava Euroopa maksejõuetusmenetluse kohta, et kaitsta turudistsipliini, ning kehtestada valitsemissektori võla suhtes riskipositsiooni piirmäärad ja riskikaalud, mida ei saa enam riskivabaks pidada;

81.    kutsub komisjoni üles kiirendama oma tööd ELi kapitaliturgude ühendamise kallal ning nõuab tungivalt täieulatusliku kapitaliturgude liidu rajamist 2019. aastaks;

Vabakaubandusleping USAga

82.    nõuab tungivalt, et komisjon jätkaks püüdlustega Atlandi-ülese kaubandus- ja investeerimispartnerluse alaste läbirääkimiste lõpuleviimiseks, et saavutada Euroopa äriühingute jaoks suuremad turulepääsuvõimalused ja nende õiglane kohtlemine, tagada regulatiivne koostöö, et Atlandi-ülene koostöö oleks ELi tööstussektorite ja ettevõtete, eriti VKEde jaoks lihtsam, odavam ja vähem bürokraatlik, ning tagada rahvusvahelise vahekohtu läbipaistvuse, aruandekohustuse ja legitiimsuse; nõuab, et komisjon jätkaks paralleelselt tööd uute ja läbivaadatud vabakaubanduslepingute sõlmimiseks kolmandate riikidega ning laiema globaalse vabakaubanduse suunas, eriti Maailma Kaubandusorganisatsiooni raamistikus;

Õigusel, turvalisusel ja põhiõigustel rajanev ala

83.    rõhutab, et tervikliku ELi ja USA vahelise andmekaitse raamlepingu sõlmimine ning programmi Safe Harbor põhimõtete läbivaatamine peavad olema vastavuses ning mitte võimaldama õiguslike lünkade tekkimist, seda tänu ambitsioonikale ELi andmekaitsepaketile, millega kehtestatakse ELi tasandil uus andmekaitse õigusraamistik;

84.    palub, et komisjon teeks kõik endast oleneva, et lõpetada horisontaalse diskrimineerimisvastase direktiivi blokeerimine ning leida LGBTI-inimeste põhiõiguste probleemidele terviklik Euroopa lahendus, mis peaks kujutama endast ELi tegevuskava homofoobia ning seksuaalse sättumuse ja soolise identiteedi alusel diskrimineerimise vastu;

85.    kutsub komisjoni üles jätkama ja suurendama oma jõupingutusi selliste menetluste täiustamiseks, mis võimaldavad tuvastada veebis peibutajaid ja lapsi nende eest kaitsta;

86.    kutsub komisjoni üles vaatama läbi Brüsseli IIa määrust liikmesriikide perekonnaõiguse kollisiooniga seotud küsimuste kohta, eriti seoses lapse isikuhooldusõiguse ja rahvusvahelise lapserööviga;

87.    kutsub komisjoni üles esitama seadusandlikku ettepanekut ELi haldusõiguse ühtlustamise kohta;

88.    palub komisjonil asendada Euroopa müügiõiguse tagasivõetud ettepanek uue vastavasisulise ettepanekuga;

89.    tunneb heameelt Euroopa julgeoleku tegevuskava üle ajavahemikuks 2015–2020 ning terrorismivastase võitluse, piiriülese organiseeritud kuritegevuse ja küberkuritegevuse valdkonnas kehtestatud prioriteetide üle; kordab oma üleskutset viia enne Euroopa julgeoleku tegevuskava osana uute seadusandlike ettepanekute esitamist läbi põhjalik hindamine, mis keskenduks asjaomaste kehtivate ELi õigusaktide operatiivsele tõhususele ning selle valdkonnas allesolevatele lünkadele;

90.    ergutab komisjoni jätkama pürgimist ELi ühinemise poole Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooniga, võttes arvesse Euroopa Kohtu arvamust selles küsimuses ning leides lahenduse allesjäänud õiguslikele mureküsimustele;

91.    nõuab tugevat eraldiseisvat naiste õiguse ja soolise võrdõiguslikkuse strateegiat, mis asendaks naiste ja meeste võrdõiguslikkuse strateegia aastateks 2010–2015;

92.    kutsub komisjoni üles võtma ennetavamat lähenemisviisi nõuetekohase liikmesriikide poolse integratsioonipoliitika toetamiseks, võttes igakülgselt arvesse Euroopa väärtusi, edendades pikaajaliste elanike poliitilist osalemist, eriti Euroopa Parlamendi ja kohalike valimiste raames, ning kaotades kodakondsusetuse ELis;

Euroopa varjupaiga- ja rändepoliitika

93.    kordab oma nõudmist tervikliku lähenemise järgi varjupaiga- ja rändepoliitikale, et luua varjupaigataotlejatele turvalised ja seaduslikud teed ELi saabumiseks, muuta EL atraktiivseks sihtkohaks nii oskus- kui ka lihttöölistest rändajate jaoks ning luua ELi arengupoliitikat hõlmav terviklik lähenemisviis ebaseadusliku rände algpõhjustega tegelemiseks ja inimkaubitsejate vastu võitlemiseks;

94.    nõuab läbivaadatud sinise kaardi ettepaneku esitamist nii oskus- kui ka lihttöölistest rändajate kohta, nagu on sätestatud Euroopa rände tegevuskavas;

95.    nõuab Frontexi määruse uuesti sõnastamist, et lisada sellesse liikmesriikide kohustuslik osalus ning laiendatud mandaat humanitaarsete otsingu- ja päästeoperatsioonide jaoks; nõuab Euroopa Varjupaigaküsimuste Tugiameti (EASO) kehtiva mandaadi läbivaatamist ja laiendamist, et lisada sellele operatiivsem roll varjupaigataotluste läbivaatamises;

96.    palub komisjonil asendada Dublini süsteem ning esitada ettepanek õigusliku aluse kohta uue Euroopa ümberpaigutamise süsteemi jaoks, millega paigutataks pagulasi liikmesriikide vahel ümber ning mida koordineeriks täiustatud EASO;

97.    kutsub komisjoni üles esitama uut tasakaalustatud ja arukat ettepanekut e-piiride paketi kohta, mis asendaks tagasivõetud ettepaneku;

Demograafiliste muutuste strateegia

98.    nõuab struktuurset ja pikaajalist ELi strateegiat, et käsitleda demograafilistest muutustest tingitud probleeme, sest praegu vananeb jätkuvalt kõikide liikmesriikide elanikkond; kutsub komisjoni üles sellega seoses hindama põhjalikult tulevasi puudujääke ja ebakõlasid ELi tööturul ning uurima põhjalikult, kuidas nende probleemidega saaks kogu Euroopas tegeleda, muu hulgas tulevikus vajalike oskuste sihipärase prognoosimisega, ja viies need oskused tööturul saadavate töökohtadega paremini vastavusse ning veelgi tugevdades tööjõu liikuvust;

Tugevam roll ülemaailmsel tasandil

99.    palub komisjonil kasutada ennetavat lähenemisviisi, et edendada rahu ja stabiilsust, pidades silmas kõikjal maailmas, eriti ELi naaberriikides üha enam tekkivaid kriise ja vägivaldseid konflikte; väljendab heameelt hetkel toimuva naabruspoliitika läbivaatamise üle, mille eesmärk peab olema suurendada ELi suutlikkust käsitleda meie ees seisvaid tõsiseid geopoliitilisi probleeme ja julgeolekualaseid väljakutseid; rõhutab, et kaubandus, majandussidemed, liikuvus, ränne ja energiajulgeolek on ainult mõned piiriülesed küsimused, mida uus ja tugevdatud naabruspoliitika peab käsitlema, ning et läbiv ühisnimetaja peab olema inimõiguste, rahvusvahelise õiguse ja põhivabaduste austamine;

100.  nõuab jõulisemat tegelemist Lääne-Balkani riikidega, et ühinemisega seotud reformiprotsess jääks tähelepanu keskmesse; rõhutab vajadust pakkuda täiendavat tehnilist abi liikmesriikidele ja nende naaberriikidele, kellega on sõlmitud põhjalik ja laiaulatuslik vabakaubandusleping, et tagada nende lepingute täielik ja kiire rakendamine ning austamine kõikide osaliste poolt; rõhutab idapartnerluse riikidega sõlmitud assotsieerimislepingute täieliku rakendamise tähtsust ning rõhutab vajadust edasiste poliitiliste ja majandusreformide läbiviimise järele nendes riikides;

101.  rõhutab, et kui EL soovib olla maailma tasandil tõsiseltvõetav osaleja, peab ta toetama oma märkimisväärset pehmet jõudu tugeva jõuga, tehes seda kooskõlas NATOga, ning et seepärast on vaja ambitsioonikat tegevuskava Euroopa sõjavägede integratsiooni ja kokkusobivuse suurendamiseks, eriti seetõttu, et see võib ka aidata märkimisväärselt kulusid vähendada, mis võimaldaks ELil jääda oma eelarvepiirangute raamesse, täites seejuures NATO nõuet kulutada 2% SKPst äärmiselt tugeva Euroopa sõjalise jõu rajamiseks ja ülalpidamiseks; kutsub komisjoni üles osalema aktiivselt uue ELi välis- ja julgeolekustrateegia väljatöötamises; palub komisjonil esitada ettepanekud Euroopa kaitseturgude edasiseks integreerimiseks Euroopa kaitsevõimega;

102.  nõuab tungivalt, et komisjon kinnitaks veel kord Euroopa konsensust arengu küsimuses, mis pakub ühist arusaamist ja nägemust liidu arengupoliitikast ning selle institutsioonidest ja liikmesriikidest;

103.  juhib tähelepanu sellele, et ebola kriis on juhtinud tähelepanu kiireloomulisele vajadusele pikaajalise strateegia järgi, millega rakendataks 2010. aasta teatist „ELi roll ülemaailmses tervishoius”, ning nõuab tungivalt, et komisjon algataks ülemaailmse tervishoiu tegevuskava, võttes arvesse selliseid epideemiaid nagu ebola epideemia; palub komisjonil lisaks võtta algatusi, et parandada juurdepääsu ravimitele vähim arenenud riikides;

104.  palub komisjonil töötada välja ulatuslik raamistik ja tegevuskava, et leida lahendus ebaseaduslikele kapitalivoogudele ja laialt levinud korruptsioonile arenguriikides, mis on 2015. aasta järgse raamistiku prioriteet;

Demokraatlike muutuste liit

105.  nõuab tungivalt, et komisjon intensiivistaks ja tugevdaks oma jõupingutusi liidu finantshuvide kaitseks ning viiks lõpule Euroopa Pettustevastase Ameti venima jäänud reformi;

Mitmeaastase finantsraamistiku läbivaatamine

106.  tuletab komisjonile meelde tema õiguslikku kohustust esitada läbivaatamisaruanne mitmeaastase finantsraamistiku toimimise kohta 2016. aasta lõpuks ning kordab oma üleskutset komisjonile lisada sellele vahekokkuvõttele seadusandlik ettepanek määruse (EÜ, Euratom) nr 1311/2013 (millega määratakse kindlaks mitmeaastane finantsraamistik aastateks 2014–2020) läbivaatamise kohta;

Parem teabevahetus

107.  kutsub komisjoni üles vaatama põhjalikult läbi oma kommunikatsioonipoliitikat, et tagada, et tulevikus antakse avalikkusele teavet otse, ilma et ta peaks seda otsima spetsialiseerunud Euroopa teabekanalite kaudu; on lisaks sellele seisukohal, et kodanikualgatuse määrus on Euroopa otsese osalusdemokraatia jaoks tugev edasiminek, ning loodab seepärast, et komisjon võtab aktiivse rolli protsessi toetamises ja selle liiga bürokraatlike ja pikalevenivate menetluste täiustamises;

_____________________

108.  teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule, komisjonile ning liikmesriikide valitsustele ja parlamentidele.