RESOLUTSIOONI ETTEPANEK sisesekretsioonisüsteemi kahjustajate ja olukorra kohta pärast Euroopa Kohtu 16. detsembri 2015. aasta otsust

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 22. mai 2012. aasta määrust (EL) nr 528/2012, milles käsitletakse biotsiidide turul kättesaadavaks tegemist ja kasutamist[1],

–  võttes arvesse Euroopa Liidu Kohtu (Üldkohtu kolmanda koja) 16. detsembri 2015 aasta otsust kohtuasjas T-521/14, Rootsi Kuningriik vs. Euroopa Komisjon, hagi „Tegevusetus – Teaduslikud kriteeriumid sisesekretsioonisüsteemi kahjustavate omaduste määratlemiseks – Komisjon ei ole võtnud vastu delegeeritud õigusakte – Tegutsemiskohustus“,

–  võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklit 168,

–  võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikleid 265 ja 266,

–  võttes arvesse Euroopa Liidu lepingu artikli 17 lõiget 8 ning ELi toimimise lepingu artiklit 234,

–  võttes arvesse komisjoni presidendi Jean-Claude Junckeri 22. märtsi 2016. aasta kirja Euroopa Parlamendi presidendile ((2016)1416502),

–  võttes arvesse kodukorra artikli 123 lõiget 2,

A.  arvestades, et määruse (EL) nr 528/2012 artikli 1 kohaselt on määruse eesmärk parandada siseturu toimimist biotsiidide turul kättesaadavaks tegemist ja kasutamist käsitlevate eeskirjade ühtlustamise abil, tagades samas inimeste ja loomade tervise ning keskkonna kaitse kõrge taseme;

B.  arvestades, et selle määruse sätted põhinevad ettevaatuspõhimõttel, mille eesmärk on kaitsta inimeste ja loomade tervist ning keskkonda, pöörates erilist tähelepanu haavatavatele rühmadele;

C.  arvestades, et siseturu toimimise parandamise ja biotsiidide vastastikuse tunnustamise protsess on tõrgeteta edenenud;

D.  arvestades, et inimeste ja loomade tervise ning keskkonna kaitsmiseks oleks komisjon pidanud võtma määruse (EL) nr 528/2012 kohaselt hiljemalt 13. detsembril 2013 vastu delegeeritud õigusaktid, millega määratakse kindlaks teaduslikud kriteeriumid toimeainete ja biotsiidide sisesekretsioonisüsteemi kahjustavate omaduste määratlemiseks, eesmärgiga kahjulikud ained keelustada;

E.  arvestades, et juba 28. märtsil 2013 võttis komisjoni moodustatud ja Teadusuuringute Ühiskeskuse poolt koordineeritud endokriinseid häireid käsitlev ekspertide nõuanderühm vastu aruande sisesekretsioonisüsteemi kahjustavate ainete kindlakstegemise ja iseloomustamisega seotud kesksete teadusküsimuste kohta;

F.  arvestades, et 3. märtsil 2014 kutsusid Rootsi ametivõimud ELi toimimise lepingu artikli 265 kohaselt komisjoni üles oma kohustusi täitma ja võtma vastu kõnealused delegeeritud õigusaktid;

G.  arvestades, et komisjon ei ole eelnimetatud delegeeritud õigusakte ei enne ega pärast 13. detsembrit 2013 vastu võtnud;

H.  arvestades, et Euroopa Kohus kinnitas oma 16. detsembril 2015. aastal kohtuasjas T-521/14 tehtud otsuses, et komisjonil oli selge, täpne ja tingimusteta kohustus võtta eelnimetatud teaduslike kriteeriumide kehtestamiseks vastu delegeeritud õigusaktid hiljemalt 13. detsembril 2013, sõltumata mõju hindamisest;

I.  arvestades, et kui kohus lükkas tagasi komisjoni esitatud konkreetse õigusliku väite oma tegevusetuse põhjendamiseks, selgitas ta oma otsuse punktis 74 ühemõtteliselt, et ükski määruse (EL) nr 528/2012 säte ei nõua teaduslike riskipõhiste kriteeriumite mõju hindamist;

J.  arvestades, et Euroopa Parlamendi 2016. aasta veebruari täiskogu istungil tegi komisjoni esindav tervishoiu ja toiduohutuse volinik Vytenis Povilas Andriukaitis teatavaks, et komisjon jätkab siiski mõjuhinnanguga, kuna see on „kriteeriumide suhtes otsuse tegemisel kasulik ja isegi esmatähtis vahend“; arvestades, et komisjon kavatseb esitada „esiteks rakendusmääruse, mis sisaldab kriteeriume, mida kohaldatakse taimekaitsetoodete määruse ja kontrolliga regulatiivmenetluse kohaldamisalasse kuuluvate keemiliste ainete suhtes“ ning „teiseks delegeeritud õigusakti biotsiidide määruse raames kohaldatavate kriteeriumite kohta“;

K.  arvestades, et Euroopa Komisjoni president Jean-Claude Juncker kinnitas oma 22. märtsi 2016. aasta kirjas Euroopa Parlamendi president Martin Schulzile, et komisjon kavatseb kõigepealt küsida õiguskontrollikomitee arvamust mõjuhinnangu kohta, kuigi Euroopa Kohus otsustas, et ükski määruse (EL) nr 528/2012 säte ei nõua teaduslike riskipõhiste kriteeriumite mõju hindamist;

L.  arvestades, et ainult juhul, kui see mõjuhinnang avalikustatakse koos veel esitamata teaduslike kriteeriumidega, saab hinnata, millises ulatuses mõjuhinnang kriteeriume on mõjutanud;

M.  arvestades, et need avaldused ja komisjoni jätkuv tegevusetus annavad kinnitust määruse (EL) nr 528/2012 ja Euroopa Kohtu 16. detsembril 2015. aastal kohtuasjas T-521/14 tehtud otsuse jätkuvast, pidevast ja korduvast rikkumisest;

1.  peab kahetsusväärseks, et komisjon ei ole täitnud oma kohustust võtta vastu delegeeritud õigusaktid, nagu nõutakse määruses (EL) nr 528/2012;

2.  tuletab meelde, et sisesekretsioonisüsteemi kahjustavatel ainetel on suur roll
neurokäitumuslike häirete, rinnavähi, emakalimaskesta vähi, munasarjavähi, eesnäärmevähi, munandivähi, kilpnäärmevähi, raseduse katkemise, genitaalide väärarengute, rasvtõve ja 2. tüüpi diabeedi tekkimises;

3.  tuletab meelde, et komisjoni kohustus oli määrata kindlaks teaduslikud kriteeriumid toimeainete ja biotsiidide sisesekretsioonisüsteemi kahjustavate omaduste määratlemiseks; juhib tähelepanu sellele, et samal ajal on parema õigusloome suuniste kohaselt mõju hindamiste eesmärk andmete kogumine, et hinnata edasiste õiguslikult siduvate või mittesiduvate ELi meetmete võtmise õigustatust ning seda, kuidas neid meetmeid saaks parimal viisil kujundada soovitud poliitikaeesmärkide saavutamiseks;

4.  on seisukohal, et mõju hindamiste käigus tuvastatud poliitilised valikud ei tohiks mingil juhul omada tähtsust sisesekretsioonisüsteemi kahjustavate omaduste või teatavate ainete tervisemõju käsitlevate teaduslike kriteeriumite kindlakstegemisel;

5.  väljendab sügavat muret võrgustikule Pesticide Action Network Europe (PAN Europe) lekkinud info pärast, millest nähtub, et delegeeritud õigusaktide vastuvõtmine, millega määratakse kindlaks teaduslikud kriteeriumid toimeainete ja biotsiidide sisesekretsioonisüsteemi kahjustavate omaduste määratlemiseks, on külmutatud USA kaubandusametnike surveavalduste tõttu Atlandi-ülese kaubandus- ja investeerimispartnerluse lepingu läbirääkimiste raames;

6.  peab kahetsusväärseks, et komisjon jättis tähelepanuta Rootsi ametivõimude poolt 2014. aasta veebruaris esitatud üleskutse võtta meetmeid delegeeritud õigusaktide vastuvõtmiseks kahe kuu jooksul;

7.  kordab, et Euroopa Kohus on otsustanud, et komisjon peaks lahti siduma majanduslikud huvid kohustusest määrata kindlaks teaduslikud kriteeriumid toimeainete ja biotsiidide sisesekretsioonisüsteemi kahjustavate omaduste määratlemiseks;

8.  peab vastuvõetamatuks, et isegi pärast Euroopa Kohtu 2015. aasta detsembri otsust ei ole komisjon võtnud vastu delegeeritud õigusakte, millega määratakse kindlaks teaduslikud kriteeriumid toimeainete ja biotsiidide sisesekretsioonisüsteemi kahjustavate omaduste määratlemiseks;

9.  tuletab meelde, et Rootsi Kuningriiki toetasid selles kohtuasjas komisjoni vastu Taani kuningriik, Madalmaade Kuningriik, Prantsuse Vabariik, Soome Vabariik ja Euroopa Parlament;

10.  rõhutab, et kriteeriumid toimeainete ja biotsiidide sisesekretsioonisüsteemi kahjustavate omaduste määratlemiseks tuleb kehtestada viivitamata ja tingimusteta, ning need peavad põhinema ettevaatusprintsiibil ja sõltumatutel teaduslikel tõenditel;

11.  rõhutab, et komisjoni poolt oma määrusest (EL) nr 528/2012 tuleneva kohustuse täitmatajätmine, Euroopa Kohtu 16. detsembril 2015. aastal kohtuasjas T-521/14 tehtud otsuse tähelepanuta jätmine ning sellest tulenev inimeste ja loomade tervise ning keskkonna konkreetsel viisil kaitsmise kohustuse rikkumine on äärmiselt taunitav;

12.  tuletab meelde, et määruse (EL) nr 528/2012 artikli 83 lõikes 3 on sätestatud, et Euroopa Parlament ja nõukogu võivad artikli 5 lõikes 3 osutatud volituste delegeerimise igal ajal tagasi võtta; rõhutab, et tagasivõtmise otsusega lõpetatakse otsuses nimetatud volituste delegeerimine;

13.  tuletab meelde, et kuni ühtlustatud kriteeriumide kehtestamiseni võivad liikmesriigid vastu võtta siseriiklikud kriteeriumid ja kahjulikud ained ise keelustada;

14.  rõhutab, et komisjoni vastu uue võimaliku kohtuasja algatamisel oleksid piiratud tagajärjed, kuna võimalikus otsuses teatataks uuesti, et komisjoni tegevusetus on ebaseaduslik;

15.  sedastab, et praeguses olukorras viiksid ainult Euroopa Parlamendi ja liikmesriikide poliitikameetmed selleni, et tagatud on inimeste ja loomade tervise ning keskkonna kaitse nagu määruses (EL) nr 528/2012 on sätestatud;

16.  tuletab meelde, et Euroopa Parlamendil on õigus reageerida komisjoni seisukohale poliitilise kontrolli raames, mida ta teostab komisjoni üle ELi lepingu artikli 14 kohaselt; märgib, et selle poliitilise kontrolli raames võib teha komisjoni vastu umbusalduse avaldamise ettepaneku, juhul kui komisjon on rikkunud liidu õigusakte;

17.  märgib, et poliitiline kontroll hõlmab võimalust lõpetada määruse (EL) nr 528/2012 artikli 5 lõikes 3 osutatud volituste delegeerimine komisjonile, et määrata kindlaks sisesekretsioonisüsteemi kahjustajatega seotud kriteeriumid;

18.  ergutab liikmesriike seni võtma vastu oma kriteeriume ning võtma rangeid ja vajalikke meetmeid, et kaitsta ise inimeste ja loomade tervist ning keskkonda, kuna komisjon keeldub seda ülesannet täitmast;

19.  kutsub komisjoni üles mitte sekkuma siseriiklikul tasandil võetud meetmetesse, mille eesmärk on kaitsta inimeste ja loomade tervist ning keskkonda; kutsub komisjoni üles mitte algatama nende meetmete korral rikkumise uurimist või menetlust, nagu komisjon tegi Prantsusmaa puhul seoses ainega bisfenool A;

20.  teatab, et kõnealusega seoses ei aktsepteeri Euroopa Parlament enam komisjoni edasist viivitamist või tegevusetust;

21.  teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule, komisjonile ning liikmesriikide valitsustele ja parlamentidele.