Resolutsiooni ettepanek - B9-0231/2021Resolutsiooni ettepanek
B9-0231/2021

RESOLUTSIOONI ETTEPANEK Colombia rahuleppe viienda aastapäeva kohta

26.4.2021 - (2021/2643(RSP))

komisjoni asepresidendi ning liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja avalduse alusel
vastavalt kodukorra artikli 132 lõikele 2

Javi López, Marek Belka
fraktsiooni S&D nimel

Vt ka resolutsiooni ühisettepanekut RC-B9-0227/2021

Menetlus : 2021/2643(RSP)
Menetluse etapid istungitel
Dokumendi valik :  
B9-0231/2021
Esitatud tekstid :
B9-0231/2021
Hääletused :
Vastuvõetud tekstid :

B9‑0231/2021

Euroopa Parlamendi resolutsioon Colombia rahuleppe viienda aastapäeva kohta

(2021/2643(RSP))

Euroopa Parlament,

 võttes arvesse Colombia Revolutsiooniliste Relvajõudude – rahvaarmee (FARC-EP) ja Colombia valitsuse vahelist relvakonflikti lõpetamise ning stabiilse ja püsiva rahu tagamise lõppkokkulepet (edaspidi “rahulepe“), mis allkirjastati 24. novembril 2016,

 võttes arvesse oma resolutsioone rahuprotsessi ja inimõiguste olukorra kohta Colombias, eelkõige oma viimast, 20. jaanuari 2016. aasta resolutsiooni Colombia rahuprotsessi toetamise kohta[1],

 võttes arvesse erilisi sidemeid ELi ja Colombia vahel, eelkõige 26. juunil 2012 Brüsselis allkirjastatud kaubanduslepingut ühelt poolt Euroopa Liidu ja selle liikmesriikide ning teiselt poolt Colombia ja Peruu vahel[2] ning 2. detsembril 2015 allkirjastatud viisanõudest loobumise lepingut Euroopa Liidu ja Colombia vahel[3],

 võttes arvesse eriotstarbelise rahukohtu (Jurisdicción Especial para la Paz – JEP) loomist, mis tagab õigluse vägivalla, massikuritegude ja inimõiguste rikkumiste ohvritele ning on rahuprotsessi oluline osa,

 võttes arvesse komisjoni asepresidendi ning liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja Josep Borrelli ja komisjoni voliniku Janez Lenarčiči 9. veebruari 2021. aasta ühisavaldust Colombia otsuse kohta anda Venezuela rändajatele ajutise kaitse staatus,

 võttes arvesse Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni (ÜRO) inimõiguste ülemvoliniku 10. veebruari 2021. aasta aruannet inimõiguste olukorra kohta Colombias,

 võttes arvesse ÜRO Colombia-süsteemi 26. aprilli 2021. aasta teatist, milles mõistetakse hukka hiljutised vägivallaaktid kogukondade, kaitsjate, juhtide ja endiste võitlejate vastu,

 võttes arvesse pressiesindaja 26. veebruari 2021. aasta avaldust inimõiguste kaitsjate vastase vägivalla kohta,

 võttes arvesse kodukorra artikli 132 lõiget 2,

A. arvestades, et Colombia valitsuse ja FARC-EP vaheline kokkulepe on oluline samm stabiilse ja püsiva rahu ülesehitamisel riigis;

B. arvestades, et FARC-EP peab kinni kokkuleppest loobuda relvadest ja on muutunud poliitiliseks parteiks nimega Comunes, kes kavatseb demokraatlikus protsessis täiel määral osaleda;

C. arvestades, et Colombias kestis 53 aastat mitmesuguste poolsõjaväeliste ja partisanirühmituste võimu all vägivaldne konflikt, mille käigus hukkus 9 miljonit inimest, kellest üle 240 000 tapeti, 100 000 kadus ja 7,7 miljonit asustati ümber; arvestades, et Colombia kannatab endiselt aktivistide ja inimõiguste kaitsjate vastu suunatud ulatusliku vägivalla, kadunuks jääma sundimiste, inimröövide ja tapmiste all;

D. arvestades, et 2020. aasta septembris kinnitas ÜRO Colombia-kontrollimissioon, et kõik relva- ja lõhkeainete hoidlad on üle antud, kusjuures ÜRO muudab kasutuskõlbmatuks relvad ja Colombia valitsus hävitab lõhkeained; arvestades, et endised partisanid jätkavad samuti taaslõimumist tsiviilellu, ning arvestades, et Colombia õigus- ja põhiseadussüsteemis võetakse vastu täpsed reformid, mis tagavad lepingukohustuste täitmise ja riigi tuleviku kujundamise nende alusel;

E. arvestades, et ÜRO on teatanud, et rahuleppe rakendamiseks on vaja rohkem pingutusi, sest mõnes maapiirkonnas esineb endiselt palju vägivalda, tapetakse inimõiguste kaitsjaid, ühiskonnategelasi ning põlis- ja afrokolumbia kogukondade juhte, endised võitlejad tuuakse taas mässuliste rühmitustesse ja inimõiguste olukord halveneb märkimisväärselt;

F. arvestades, et 2017. aastal alustas Colombia valitsus ametlikke rahukõnelusi Rahvusliku Vabastusarmeega (ELN), mis on viimane Colombias pärast 2016. aasta rahulepet aktiivselt tegutsev partisaniorganisatsioon, kuid arvestades, et 2019. aasta jaanuaris, peatselt pärast seda, kui ELN lõhkas Bogotás asuvas politseiakadeemias autopommi, mille tagajärjel hukkus 22 inimest, lõpetas president Iván Duque valitsus rahukõnelused;

G. arvestades, et Colombia valitsus on öelnud, et ta ei alusta rahukõnelusi enne, kui ELN lõpetab inimröövid, vabastab pantvangid ja lõpetab taristu vastu suunatud rünnakud; arvestades, et valitsus on nõudnud, et rühmitus kuulutaks välja ühepoolse relvarahu, sealhulgas peataks inimröövid ja nafta- ja gaasitööstuse vastu suunatud rünnakud, ning et rahukõneluste pidamise eeltingimusena koonduksid selle võitlejad rahvusvahelise järelevalve all;

H. arvestades, et ELN on ilmutanud valmisolekut lõpetada vaenutegevus ÜRO toetatud moratooriumi alusel, et humanitaarabiorganisatsioonid ja rahvaterviseasutused saaksid uue koroonaviiruse pandeemiaga paremini toime tulla;

I. arvestades, et 2020. aastal tapeti 53 % kogu maailmas tapetud inimõiguste kaitsjatest Colombias; arvestades, et ÜRO Inimõiguste Ülemvolinik on registreerinud 133 inimõiguste kaitsja tapmised ning 795 nende vastu suunatud ähvardust ja rünnakut; arvestades, et ÜRO Colombia-kontrollimissioon on dokumenteerinud 73 endise FARC-EP liikme tapmised, mis tähendab, et alates rahuleppe allkirjastamisest 2016. aasta novembris on tapetud kokku 248 liiget;

J. arvestades, et 2020. aastal tapeti kõige rohkem keskkonnakaitsjaid Colombias, kus registreeriti 64 mõrva;

K. arvestades, et rahuleppe rakendamise praegune tase süvendab riigis valitsevaid poliitilisi ja sotsiaalseid lõhesid; arvestades, et ligikaudu 30 % rahuleppe sätetest on täielikult rakendatud ja umbes 20 % ei ole veel rakendatud; arvestades, et samal ajal on inimõiguste kaitsmisel endiselt tohutuid probleeme;

L. arvestades, et ELi ja Colombia vahel kehtib tiheda poliitilise, majandus- ja kaubanduskoostöö raamistik, mis seati sisse 2009. aasta novembri vastastikuse mõistmise memorandumi ning ühelt poolt Colombia ja Peruu ning teiselt poolt ELi ja selle liikmesriikide vahelise kaubanduslepinguga, mille lõppeesmärgid ei ole mitte ainult tugevdada poolte vahelisi majandus- ja kaubandussuhteid, vaid ka edendada rahu, demokraatiat, inimõiguste austamist, kestlikku arengut ja kodanike heaolu;

M. arvestades, et Colombia eriotstarbeline rahukohus hakkas mõned aastad pärast selle loomist võtma meetmeid, et hoida ära karistamatus relvakonflikti käigus toime pandud tõsiste inimõiguste rikkumiste ja kuritarvituste eest ning tagada, et ohvrid saavad nende rikkumiste eest hüvitist; arvestades, et samal ajal on kohus teinud edusamme püsiva ja sujuva dialoogi sisseseadmiseks põliskogukondade juhtidega; arvestades, et need protsessid on veelgi olulisemad, kui arvestada, et eriotstarbeline rahukohus on tegutsenud väga polariseerunud õhkkonnas;

1. tunnustab nii endise presidendi Juan Manuel Santose juhitud Colombia valitsuse kui ka FARC-EP poliitilisi pingutusi, realistlikku suhtumist ja püsivust, et lähendada oma vastandlikke seisukohti ja luua järk-järgult kompromissiruum, mis on võimaldanud teha edusamme püüdlustes saavutada stabiilne ja püsiv rahu ning edendada seega ajaloos ainulaadset kokkulepet, mille keskmesse on asetatud eelkõige ohvrid ja mille prioriteedid on tõde, õiglus, kahju heastamine ja konflikti kordumise ärahoidmine; tunnistab lisaks ohvrite ühenduste, valitsusväliste organisatsioonide ja kodanikuühiskonna olulist rolli nende kokkulepete tagamisel;

2. rõhutab, et Colombia rahulepet tuuakse sageli eeskujuks kogu maailmas, sest selles ollakse otsustavalt pühendunud konflikti põhjustanud probleemide lahendamisele ja keskendutakse ohvrite õigustele ja väärikusele; tuletab meelde, et ellu tuleb viia selle keerulise ja uuendusliku kokkuleppe kõik osad, sest need on konflikti algpõhjustega tegelemisel omavahel seotud;

3. rõhutab, et Colombia on Euroopa Liidu lähedane liitlane Ladina-Ameerikas ning et on vaja tugevdada kahepoolset partnerlust ja edendada tugevamat mitmepoolset koostööd vastastikust huvi pakkuvates valdkondades;

4. märgib edusamme sellistes valdkondades nagu maaelu arengu programmid ja endiste võitlejate taaslõimimine ühiskonda;

5. väljendab heameelt Colombia otsuse üle pakkuda Venezuela rändajatele ajutise kaitse staatust; rõhutab, et see märkimisväärne samm peaks aitama vähendada Venezuela rändajate kannatusi Colombias ja pakkuma samal ajal võimalusi saada paremat abi, sealhulgas COVID-19 vastane vaktsineerimine, kaitse ja püsivad lahendused;

6. tunneb heameelt kõigi eriotstarbelise rahukohtu võetud meetmete üle, mille eesmärk on luua tulevik, mille keskmes on rahu kindlustamine, ning kutsub kohut üles jätkama seda tänuväärset tööd, hoolimata arvukatest probleemidest;

7. on mures viivituste pärast õigusaktide rakendamisel ja kohtusüsteemi suhtes juba kokku lepitud muudatuste tegemisel, sealhulgas ka rahuleppe ja eriotstarbelise rahukohtu osas;

8. mõistab teravalt hukka kogukondade, inimõiguste kaitsjate, ühiskonnategelaste ja kogukonnajuhtide ning endiste FARC-EP võitlejate vastu suunatud vägivalla, mis on viimastel nädalatel suurenenud;

9. kutsub ELNi üles tegema lõpu konfliktidele ja kuritarvitustele ning pühenduma kindlalt, otsustavalt ja viivitamata rahu saavutamisele Colombias; nõuab tungivalt, et ELN alustaks samal ajal Colombia valitsusega läbirääkimisi ning laseks ennast korraldada sarnaselt FARC-EPga;

10. väljendab heameelt ÜRO soovituse üle edendada struktuurimuutusi, mis aitavad parandada rahuleppe rakendamist ja inimõiguste olukorda;

11. peab tervitatavaks soovitusi, milles nõutakse riigi integreeritud esindatuse tugevdamist piirkondades, riikliku julgeolekutagatiste komisjoni poolt sellise avaliku poliitika vastuvõtmist, mille eesmärk on likvideerida kuritegelikud organisatsioonid, ning tõe väljaselgitamise, õigluse jaluleseadmise, hüvitiste maksmise tagamise ja konflikti kordumise ärahoidmise tervikliku süsteemi töö kaitsmist;

12. kordab oma tahet toetada rahuleppe rakendamist, mis tuleb ühendada ebavõrdsuse ja vaesuse vastu võitlemiseks tehtavate pingutustega; on seisukohal, et erilist toetust tuleb anda inimrühmadele, kellele konflikt on põhjustanud ebaproportsionaalseid kannatusi, nagu afrokolumbia ja põlisrahvaste kogukond;

13. on mures COVID-19 pandeemia mõju pärast, kuna sellel on olnud otsene negatiivne mõju inimõigustele, rahuleppe rakendamiseks eraldatud eelarvele ning tegevuskavade elluviimisele ja ajakavadele;

14. märgib, et konflikt on teravnenud riigi maapiirkondades, kus vägivald on sagenenud, ning kuritegelikud ja valitsusvälised relvarühmitused on saavutanud territoriaalse ja sotsiaalse kontrolli, millel on laastav mõju väikepõllumajandusele ning põlis- ja Aafrika päritolu kogukondadele; märgib, et on teatatud mitmest sunniviisilise ümberasustamise, sunniviisilise värbamise, laste ja naiste vastu suunatud seksuaalvägivalla, tapatalgute, piinamise ja muude hirmutegude juhtumist;

15. peab eriti murettekitavaks probleeme Cauca departemangus, kus on inimõiguste ja julgeoleku olukord on selgelt halvenenud ning kus esineb sundümberasustamist ja rünnakuid etniliste kogukondade ja omavalitsuste vastu, samuti mõju avaliku sektori asutustele;

16. märgib, need vägivaldsed sündmused, millel on tõsine mõju inimeste ja kogukondade elule, leiavad aset piirkondades, kus tegutsevad ebaseaduslikud relvarühmitused ja kuritegelikud organisatsioonid, kus tegeletakse ebaseadusliku majandustegevusega, kus mässuliste rühmitused värbavad alaealisi ja kus riigi esindatus on piiratud;

17. tuletab meelde, et äärmiselt oluline on tagada, et riiklikud institutsioonid, sealhulgas inimõiguste edendamise ja kaitsmise eest vastutavad juriidilised isikud, oleksid piirkondades täielikult esindatud;

18. kinnitab oma solidaarsust kõigi ohvritega ja kavatsust jätkata kogukondade, etniliste piirkondade omavalitsuste ja riigiasutuste abistamist nende ühiste probleemidega tegelemisel, konfliktist ülesaamisel ja rahu kindlustamise edendamisel;

19. tunnistab, kui oluline on rahumeelse meeleavaldamise ja ühiskondliku protesti õigus, et tagada demokraatliku ja kaasava ühiskonna ülesehitamine; nõuab, et selle õiguse kaitsmiseks rakendataks rahvusvahelistele standarditele vastavaid ühiskondlikku protesti käsitlevaid protokolle ja muid mehhanisme;

20. avaldab täielikku toetust tõe väljaselgitamise, õigluse jaluleseadmise, hüvitiste maksmise tagamise ja konflikti kordumise ärahoidmise terviklikule süsteemile;

21. nõuab, et EL ja selle liikmesriigid tagaksid rahuleppe täitmise rahvusvahelise vaatlemise, ning nõuab Colombia rahu erisaadiku mandaadi uuendamist;

22. on mures põhiõiguste mahasurumise ning inimõiguste kaitsjate, juristide, meeleavaldajate, ajakirjanike, blogipidajate, ametiühingutegelaste, üliõpilaste, laste, naisõiguslaste, LGBTI-inimeste, kodanikuühiskonna organisatsioonide, poliitiliste oponentide ja vähemuste vastu suunatud repressioonide pärast; kutsub Colombia valitsust üles näitama, et inimõiguste kaitsjate, ühiskonnategelaste ja endiste võitlejate vastu suunatud rünnakute uurimisel on tehtud edusamme;

23. kutsub Colombia valitsust üles tegema edusamme rahuleppe kõigi aspektide rakendamisel, sealhulgas maaelu põhjaliku reformi ja ebaseaduslike põllukultuuride asendamise poliitika rakendamisel, näitama edusamme uute poolsõjaväeliste rühmituste laialisaatmisel ning tagama oma rahalise elujõulisuse, näidates sellega poliitilist pühendumust rahule ja vältides negatiivseid narratiive; nõuab samuti tungivalt, et Colombia valitsus toetaks tõe väljaselgitamise, õigluse jaluleseadmise, hüvitiste maksmise tagamise ja konflikti kordumise ärahoidmise tervikliku süsteemi pingutusi ja tagaks, et selles keskendutaks jätkuvalt ohvritele;

24. nõuab, et Colombia ametivõimud võtaksid kiiresti meetmeid uute tapatalgute vältimiseks, muu hulgas rakendades selliseid rahuleppe arenguprogramme nagu territoriaalse suunitlusega arengukavad (PDET) ja ebaseaduslikult kasutatud põllukultuuride asendamise riiklik programm (PNIS), mille fookus peaks olema piirkondade üha ulatuslikuma militariseerimise asemel riiklike tsiviilinstitutsioonide kohalolekul;

25. nõuab tungivalt, et Colombia riik tagaks kõigi ühiskonnategelaste ja poliitiliste liidrite, ühiskonnaaktivistide ning keskkonna- ja maakogukondade kaitsjate kaitse ja turvalisuse;

26. kinnitab ÜRO peasekretäri António Guterrese üleskutset lõpetada viivitamata vaenutegevus, et võimaldada riigi COVID-19 järgset taastumist; nõuab tungivalt, et Colombia ametivõimud tugevdaksid meetmeid, et tõhusalt kaitsta kõigi inimeste elu ja õigusi konfliktist ja vägivallast mõjutatud aladel;

27. teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule, komisjonile, rotatsiooni korras vahetuvale nõukogu eesistujariigile, komisjoni asepresidendile ning liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindajale, Euroopa – Ladina-Ameerika Parlamentaarsele Assambleele ning Colombia valitsusele ja Colombia Kongressile.

Viimane päevakajastamine: 28. aprill 2021
Õigusteave - Privaatsuspoliitika