RESOLUTSIOONI ETTEPANEK inimõiguste ja poliitilise olukorra kohta Kuubas

B9‑0346/2021

Euroopa Parlamendi resolutsioon inimõiguste ja poliitilise olukorra kohta Kuubas

(2021/2745(RSP))

Euroopa Parlament,

– võttes arvesse oma varasemaid resolutsioone Kuuba kohta, eriti 17. novembri 2004. aasta resolutsiooni Kuuba kohta[1], 2. veebruari 2006. aasta resolutsiooni ELi seisukoha kohta Kuuba valitsuse suhtes[2], 21. juuni 2007. aasta resolutsiooni Kuuba kohta[3], 11. märtsi 2010. aasta resolutsiooni meelsusvangide kohta Kuubal[4], 5. juuli 2017. aasta resolutsiooni, mis käsitleb nõukogu otsuse eelnõu ühelt poolt Euroopa Liidu ja selle liikmesriikide ning teiselt poolt Kuuba Vabariigi vahelise poliitilise dialoogi ja koostöö lepingu liidu nimel sõlmimise kohta[5], 15. novembri 2018. aasta resolutsiooni inimõiguste olukorra kohta Kuubas[6] ja 28. novembri 2019. aasta resolutsiooni Kuuba ja José Daniel Ferreri juhtumi kohta[7],

– võttes arvesse Euroopa Liidu ja Kuuba vahelist poliitilise dialoogi ja koostöö lepingut, mis allkirjastati 2016. aasta detsembris ja mida kohaldatakse ajutiselt alates 1. novembrist 2017,

– võttes arvesse kolmandat ametlikku inimõigustealast dialoogi Euroopa Liidu ja Kuuba vahel, mis toimus 26. veebruaril 2021 poliitilise dialoogi ja koostöö lepingu alusel,

– võttes arvesse kodaniku- ja poliitiliste õiguste rahvusvahelist pakti ning muid rahvusvahelisi inimõigusi käsitlevaid lepinguid ja dokumente,

– võttes arvesse inimõiguste ülddeklaratsiooni, millele Kuuba on alla kirjutanud,

– võttes arvesse Rahvusvahelise Kriminaalkohtu Rooma statuuti,

– võttes arvesse ÜRO Inimõiguste Nõukogu Kuubat käsitlevat üldist korrapärast läbivaatamist 16. mail 2018. aastal,

– võttes arvesse Kuuba Vabariigi põhiseadust ja karistusseadustikku,

– võttes arvesse piinamise ning muu julma, ebainimliku või inimväärikust alandava kohtlemise ja karistamise vastast konventsiooni, mille ÜRO Peaassamblee võttis vastu 10. detsembril 1984. aastal ja millega Kuuba on ühinenud,

– võttes arvesse ÜRO Inimõiguste Nõukogu meelevaldse kinnipidamise küsimustega tegeleva töörühma aruannet, mis võeti vastu 6. oktoobril 2020,

– võttes arvesse inimõiguste kaitsjate, näiteks Human Rights Watchi, Human Rights Foundationi ja organisatsiooni Prisoners Defenders aruandeid ning ÜRO inimõiguste ülemvoliniku volitatud isikute, orjapidamise tänapäevaste vormide, nende põhjuste ja tagajärgede eriraportööri ning inimkaubanduse eriraportööri teatist AL CUB6/2019,

– võttes arvesse ÜRO pealesunnitud kadumisi käsitleva komitee viimaseid teateid 27. jaanuari 2020. aasta taotluse kohta võtta kiireloomulisi meetmeid seoses José Daniel Ferreri 37 päeva kestnud sunniviisilise kadumisega, 23. jaanuari 2020. aasta kiireloomulist petitsiooni Fernando González Vaillanti 63 päeva kestnud sunniviisilise kadumise kohta ning pealesunnitud kadumisi käsitleva komitee 5. oktoobri 2020. aasta aruannet kiireloomuliste meetmete võtmise taotluste kohta, mis on esitatud kõigi isikute kaitsmist kadunuks jääma sundimise eest käsitleva rahvusvahelise konventsiooni artikli 30 alusel,

– võttes arvesse Inimõiguste Nõukogu meelevaldse kinnipidamise küsimustega tegeleva töörühma 30. septembril 2020. aastal esitatud aruannet, mis võeti vastu 6. oktoobril pärast enam kui sadat meelevaldset kinnipidamist käsitleva töörühma 88. istungit,

– võttes arvesse Kuuba inimõiguste vaatluskeskuse aruandeid repressioonide ja meelevaldsete kinnipidamiste kohta viimase 12 kuu jooksul kuni 2021. aasta maini,

– võttes arvesse Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni (ILO) konventsioone, mille Kuuba on ratifitseerinud,

– võttes arvesse Ameerika Riikide Organisatsiooni (ARO) peasekretariaadi 16. oktoobri 2019. aasta avaldust,

– võttes arvesse mõiste „kodanikuühiskonna organisatsioon“ määratlust Euroopa Liidu Teatajas,

– võttes arvesse kodukorra artikli 132 lõiget 2,

A. arvestades, et demokraatia tähendab võimuvahetuse võimalust; arvestades, et see välistab Kuuba põhiseaduse artikli 5, mille kohaselt Kuuba Kommunistlik Partei on ühiskonna ja riigi kõrgeim poliitiline jõud; arvestades, et Kuuba põhiseaduse artiklites 4 ja 229 sätestatakse, et see on muudetamatu süsteem;

B. arvestades, et Euroopa Parlament kiitis 5. juulil 2017. aastal heaks poliitilise dialoogi ja koostöö lepingu; arvestades, et heakskiiduga kaasnesid selged viited parlamendi poliitilisele hukkamõistule seoses inimõiguste olukorraga ning peatamisklausel inimõiguste sätete rikkumise korral;

C. arvestades, et meelevaldsete kinnipidamiste küsimustega tegeleva töörühma 6. oktoobri 2020. aasta aruandes hoiatatakse, et inimõiguste süsteemne rikkumine on Kuuba ametivõimude levinud tava;

D. arvestades, et Kuuba inimõiguste vaatluskeskuse aruande kohaselt leidis kinnitust, et Kuuba režiimi all pandi 2020. aastal toime 1798 meelevaldset vägivaldset vahistamist, millest 1647 kinnipidamist toimus isikute kodus; arvestades, et režiimi repressiivset laadi iseloomustab kestev raske brutaalsus ning eesmärk elanikkonda püsivalt hirmu all hoida;

E. arvestades, et Kuuba on maailmas kolmas riik, mille kohta on ajavahemikus 2012. aastast kuni 31. augustini 2020. aastal esitatud enim taotlusi kiireloomuliste meetmete võtmiseks vastavalt kõigi isikute kaitsmist kadunuks jääma sundimise eest käsitleva rahvusvahelise konventsiooni artiklile 30;

F. arvestades, et Kuuba valitsuse tegevus on vastuolus 2016. aastal allkirjastatud Euroopa Liidu ja Kuuba vahelise poliitilise dialoogi ja koostöö lepingu artikli 1 lõikega 5 ja artikliga 22, milles Kuuba valitsus kohustub austama ja edendama inimõigusi;

G. arvestades, et rahvusvahelistel inimõiguste organisatsioonidel ja muudel inimõiguste olukorra sõltumatutel vaatlejatel, sealhulgas ÜRO eriraportööridel, ei ole vaatamata aastatepikkustele korduvatele nõudmistele lubatud Kuubasse siseneda;

H.  arvestades, et Ameerika Ühendriikide Kongressi eksperdirühm märkis 2021. aasta mais, et Venezuelas ja Kuubas valitsevad autoritaarsed režiimid, mille raames represseeritakse poliitilist opositsiooni ja inimõiguste kaitsjaid ning et neid iseloomustab institutsiooniline ja ebademokraatlikkusest tulenev nõrkus, poliitiliselt kontrollitavad kohtusüsteemid, korruptsioon ning kuritegevuse ja vägivalla kõrge tase;

I. arvestades, et juba vähemalt 30 aastat on olnud teada Kuuba sekkumine Venezuela valitsemisse ning Venezuela sadamate ja mereväebaaside haldamisse; arvestades, et Kuuba režiimil on täielik andmebaas kõigi registreeritud Venezuela kodanike kohta, tal on juurdepääs rahvastikuregistrile ja migratsioonibüroole, ta on teadlik igast tsiviil- ja kaubandustehingust ning ametlikust registrikandest, mida Venezuela kodanikud teevad, haldab avaliku halduse tarkvara ja selle kiudoptilisi võrke ning tal on üksikasjalik teave riikliku elektrivõrgu ja naftatööstuse kohta ning põhjalikud teadmised riigi maavarade kohta;

J. arvestades, et Ameerika Ühendriigid on viimastel aastatel kehtestanud Kuuba suhtes laiaulatuslikud majandussanktsioonid ning Kuuba riik on loetellu kantud terrorismi rahastajana;

K. arvestades, et 2021. aasta jaanuaris mõistis Ameerika Ühendriikide riigisekretär hukka Kuuba režiimi toetuse rahvusvahelisele terrorismile ja Ameerika õigusemõistmise õõnestamise; arvestades, et ta juhtis tähelepanu Kuuba keeldumisele anda välja Ejército de Liberación Nacional’i liikmed pärast 2019. aastal Bogotá politseiakadeemias toimunud pommirünnakut, milles hukkus 22 inimest; arvestades, et riigisekretäri 2021. aasta andmetel võimaldab rahvusvahelistel terroristidel Venezuelas elada Kuuba toetus Nicolás Madurole;

L. arvestades, et 2019. aasta oktoobris tunnistas ARO, et Ibero-Ameerika poliitiliste süsteemide praegune destabiliseerumine on alguse saanud Venezuela ja Kuuba diktatuuride strateegiast, mille raames rahastatakse, toetatakse ja edendatakse poliitilist ja sotsiaalset konflikti Ibero-Ameerika piirkonnas;

M. arvestades, et Kuuba karistusseadustiku artikli 135 alusel karistatakse kõiki tsiviiltöötajaid, kes ei vii lõpule oma tööd meditsiinimissioonil välismaal või kes otsustavad pärast selle lõpetamist Kuubasse mitte tagasi pöörduda, kuni kaheksa-aastase vanglakaristusega;

N. arvestades, et Kuuba on ratifitseerinud ILO kaheksa põhikonventsiooni;

O. arvestades, et Euroopa Parlament on kolmel korral andnud Sahharovi mõttevabaduse auhinna Kuuba aktivistidele: 2002. aastal Oswaldo Payále, 2005. aastal liikumisele Las Damas de Blanco ja 2010. aastal Guillermo Fariñasele; arvestades, et Sahharovi auhinna võitjaid ja nende perekondi hirmutatakse ja kiusatakse jätkuvalt süstemaatiliselt taga ning saareelanikke takistatakse süstemaatiliselt riigist lahkumast ning rahvusvahelistel ja Euroopa Parlamendi korraldatud üritustel osalemast;

P. arvestades, et Inimõiguste Nõukogu meelevaldse kinnipidamise küsimustega tegelev töörühm tegi kindlaks, et José Daniel Ferreri on kinni peetud rohkem kui sajal korral, millest paljud olid meelevaldsed, ning kasutatud on vägivalda ja peksmist, ähvardamist ja ebaseaduslikku sissemurdmist, isegi tema koju varahommikusel ajal, tema vara lubamatut ja ebaseaduslikku vargust, piinamist, vangistamist, kadunuks jääma sundimist, liikumispiiranguid ja alaealiste pereliikmete kinnipidamist; arvestades, et kuigi aruandes ei mainita sõnaselgelt inimsusvastaseid kuritegusid, tuleks meeles pidada, et need kuriteod on mainitud Rahvusvahelise Kriminaalkohtu Rooma statuudi artiklis 7;

Q. arvestades, et Inimõiguste Nõukogu meelevaldse kinnipidamise küsimustega tegelev töörühm on veendunud, et meelevaldset kinnipidamist on Kuubas kasutatud vahendina, millega piirata selle ohvrite osalemist arvamus-, väljendus-, kogunemis- ja ühinemisvabaduse õiguse rahumeelsel kasutamisel ning nende tegevust inimõiguste kaitsmisel;

R. arvestades, et Inimõiguste Nõukogu meelevaldse kinnipidamise küsimustega tegelev töörühm on seisukohal, et Kuuba justiitsministeerium on rikkunud meelevaldse kinnipidamise ohvrite, sealhulgas José Daniel Ferreri õigust süütuse presumptsioonile; arvestades, et José Daniel Ferreri vahistamise ajal ja pärast seda ei võimaldatud tal võtta ühendust talle sobiva advokaadiga ega valida advokaati ennast kaitsma, vaid teda sunniti ähvarduste ja piinamisega ülestunnistusele alla kirjutama;

S. arvestades, et Amnesty International esitas eelmise aasta detsembris ja aprillis üleskutseid seoses San Isidro liikumise ja selle toetajatega, keda jälgitakse „hirmuärataval määral“, ahistatakse, peetakse kinni ja hoitakse pidevalt jälgimise all; arvestades, et San Isidro liikumise kunstnikke ja haritlasi kiusatakse taga, vahistatakse, pekstakse ja nende kodusid piiratakse ning see ei ole lakanud ka 2020. ja 2021. aastal;

T. arvestades, et praegu on organisatsiooni Prisoners Defenders nimekirjas 140 poliitvangi ja süüdimõistetut;

U. arvestades, et Kuuba karistusseadustiku artiklid 72–84 sisaldavad „ohuolukorra“ ja „kuritegelikkusele eelnevate julgeolekumeetmete“ määratlusi, mille alusel mõistetakse igal aastal tuhandeid inimesi üheks kuni neljaks aastaks vangi, ilma et nad oleks süütegu toime pannud, ning mille alusel viibib praegu vangis üle 8000 inimese ja üle 2500 inimese on mõistetud sunnitööle ilma kinnipidamiseta;

V. arvestades, et vaatamata asjaolule, et Euroopa Parlamendi 28. novembri 2019. aasta resolutsioonis Kuuba ja José Daniel Ferreri juhtumi kohta nõuti tungivalt, et Euroopa välisteenistus ja komisjon toetaksid aktiivselt Kuubas inimõigusi kaitsvaid kodanikuühiskonna rühmi ja isikuid, muu hulgas korraldades vanglakülastusi ning jälgides kohtuprotsesse ja üldsusele suunatud avaldusi, ei ole külastatud ühtegi vanglas viibivat poliitvangi ega jälgitud poliitiliste oponentide, teisitimõtlejate, inimõigus­ või sõltumatute kodanikuühiskonna aktivistide kohtuprotsesse;

W. arvestades, et ELi delegatsioon Kuubas avaldas 2019. aasta oktoobris dokumendi, milles märgitakse ära ELi koostöö Kuubaga ja kirjeldatakse seda ning tõdetakse, et praegusest Kuuba ja ELi koostöö rahastusest on kodanikuühiskonnale suunatud 8 %; arvestades, et 2019. aastaks eraldatud 19 miljonit eurot ei läinud kodanikuühiskonnale; arvestades, et kõiki analüüsitud projekte rahastavad Kuuba valitsuse riigiettevõtted;

1. mõistab hukka Aymara Nieto Muñozi, Mitzael Díaz Paseiro, Iván Amaro Hidalgo, Edilberto Ronal Arzuaga Alcalá, Yandier García Labrada, Denis Solís Gonzáleze, Luis Robles Elizástegui ja 64 meelsusvangi meelevaldse kinnipidamise ning nõuab tungivalt, et Kuuba ametivõimud nad viivitamatult vabastaks;

2. avaldab veel kord sügavat muret kunstnike, nagu San Isidro liikumise, sõltumatute ajakirjanike, inimõiguste kaitsjate ja Kuuba rahumeelse opositsiooni liikmete tagakiusamise, ahistamise, meelevaldse kinnipidamise ja jätkuvate rünnakute pärast; nõuab, et see tegevus lõpetataks viivitamata ning vabastataks kõik poliitvangid ja meelevaldselt kinnipeetavad;

3. on sügavalt mures selle pärast, et Inimõiguste Nõukogu omavolilise kinnipidamise küsimustega tegeleva töörühma andmetel ei ole nende analüüsitud meelevaldsed vabaduse võtmised viimastel aastatel Kuubas üksikjuhud; võtab teadmiseks järeldused, milleni jõuti töörühma Kuubat käsitlevates arvamustes ja mis näitavad süstemaatilist probleemi meelevaldse kinnipidamisega, nagu on kinnitatud aruannetes 12/2017, 55/2017, 64/2017, 59/2018, 66/2018, 63/2019 ja 4/2020;

4. mõistab hukka Kuuba toetuse, rahastuse ja propaganda poliitilistele ja sotsiaalsetele konfliktidele Ibero-Ameerika piirkonnas; märgib, et 2019. aastal tunnistas ARO Kuuba ja Venezuela diktatuurid vastutavaks piirkonna poliitiliste süsteemide praeguse destabiliseerimise eest; märgib lisaks, et ARO tunnistas ka, et Kuuba režiimil on sidemed Ibero-Ameerika riikide valitsuste ja demokraatia destabiliseerimises ning Tšiilis, Colombias, Ecuadoris ja Peruus toime pandud vägivallas osalevate jõududega ning et Kuuba rahastab neid ja teeb nendega koostööd;

5. on mures, et poliitilise dialoogi ja koostöö leping ei ole demokraatia ja inimõiguste olukorda parandanud;

6. rõhutab, et vastupidiselt poliitilise dialoogi ja koostöö lepingule on süstemaatiliselt takistatud Kuuba ja Euroopa kodanikuühiskonna organisatsioonide osalemist Kuuba ja Euroopa Liidu vahelistes inimõigustealastes dialoogides poliitilise dialoogi ja koostöö lepingu inimõigustealase dialoogi laiemas raamistikus, näiteks 26. veebruaril 2021 toimunud dialoogi puhul, kuna Kuuba valitsus keeldus organisatsioonidele luba andmast;

7. tuletab Euroopa välisteenistusele meelde, et allakirjutanud liikmesriigid peavad kodanikuühiskonna osalust lepingu raames dialoogi arendamiseks hädavajalikuks ning seda rõhutatakse ka poliitilise dialoogi ja koostöö lepingu koostööprojektides, kuid seni seda ei toimu. Kuna see muudab lepingu eesmärgi tühiseks, tuleb see probleem viivitamata kõrvaldada;

8. nõuab, et EL peataks viivitamata Kuuba rahalise toetamise, mida on järjepidevalt tehtud vaatamata varasematele ja praegustele tõsistele inimõiguste rikkumistele, ning märgib, et on tõendatud, et neid toetusi ei ole kunagi tegelikult kasutatud otse elanikkonna hüvanguks; on mures seetõttu, et ei seda otsetoetust ega ELi diplomaatilisest esindusest Havannas sõltuvat abi ei ole suunatud Kuuba elanike elatustaseme parandamiseks, vaid seda on kasutatud režiimi ning selle enda ideoloogiliste ja repressiivsete organisatsioonide ja ühenduste kasuks;

9. nõuab, et kohaldataks poliitilise dialoogi ja koostöö lepingu sätteid, mis näevad ette selle mehhanismi rakendamist, mille alusel EL on kohustatud lepingu denonsseerima lepingus kokkulepitud kohustuste korduva ja süstemaatilise rikkumise pärast, ning et Kuuba valitsust sellest teavitataks; nõuab, et EL teeks tähelepanelikult järelevalvet inimõiguste ja põhivabaduste austamise üle Kuubas;

10. teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon Kuuba valitsusele ja rahvusassambleele, komisjoni asepresidendile ning liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrgele esindajale, komisjonile, ELi inimõiguste eriesindajale, liikmesriikide valitsustele ja parlamentidele, ÜRO inimõiguste ülemvolinikule ning Ladina-Ameerika ja Kariibi Riikide Ühenduse liikmesriikide valitsustele.