Suuliselt vastatav küsimus O-000117/2015
komisjonile
Kodukorra artikkel 128
Agnieszka Kozłowska-Rajewicz, Sofia Ribeiro, Verónica Lope Fontagné, Claude Rolin, Ádám Kósa, Eduard Kukan, Romana Tomc, Anne Sander, Elisabeth Morin-Chartier, Jérôme Lavrilleux, Michaela Šojdrová, Antonio Tajani, Anna Záborská, Danuta Jazłowiecka, David Casa, Georges Bach, fraktsiooni PPE nimel

Sooline pensionilõhe, mis näitab naiste pidevat ebasoodsat olukorda tööelus ning mis on tekkinud naiste ja meeste erineval määral tööturul osalemise tagajärjel, on vaatamata soolise võrdõiguslikkuse vallas saavutatud edule ja sotsiaalse kaasatuse poliitikasse investeerimisele jõudnud silmatorkavale 39 %-lisele tasemele.

Sooline pensionilõhe on tekkinud naiste vähema osalemise ja ebasoodsama olukorra tõttu tööturul, mis on peamiselt tingitud sellest, et töö- ja eraelu ei ole piisavalt tasakaalus. Naised töötavad vähem ja lühendatud tööajaga, sest juurdepääs hoolekandeteenustele on piiratud ning naistel kulub ebaproportsionaalselt rohkem aega tasustamata kodutöödele.

Selleks et edendada pikaajalist kaasavat majanduskasvu, peame käsitlema soolise pensionilõhe vähendamist majandusliku eesmärgina, mis on tihedalt seotud strateegia „Euroopa 2020” eesmärkidega. Naiste 75 %-lise tööhõivemäära eesmärgi saavutamine kogu ELis (mis on meeste puhul ELi tasandil juba saavutatud) on tähtis selleks, et tagada tulevikus võrdsemad pensionid ning pensionisüsteemide pikaajaline jätkusuutlikkus.

1. Milliseid meetmeid võtab komisjon selleks, et kaotada sooline pensionilõhe ning tegeleda selle põhjustega? Milliseid meetmeid rakendab komisjon tulevase pensionilõhe vältimiseks, eelkõige sellistes valdkondades nagu naiste esindatuse suurendamine ja võrdsete võimaluste edendamine tööturul ning töö- ja eraelu tasakaalustamise poliitika, pöörates erilist tähelepanu eriti keerulistele juhtudele nagu puudega last kasvatavad naised?

2. Kuidas kavatseb komisjon kontrollida soolist pensionilõhet liikmesriikides? Kas komisjon määrab soolise pensionilõhe näitaja soolise võrdõiguslikkuse poliitika tõhususe peamiseks määrajaks ning kaasab selle ühisesse hindamisraamistikku ja Euroopa poolaasta sotsiaalsete näitajate hulka?