Suuliselt vastatav küsimus O-000048/2017
komisjonile
Kodukorra artikkel 128
Victor Negrescu, Daniele Viotti, Julie Ward, Viorica Dăncilă, Simona Bonafè, Miroslav Poche, Hilde Vautmans, Miriam Dalli, Krystyna Łybacka, Ivan Štefanec, Alessia Maria Mosca, Sirpa Pietikäinen, Nathalie Griesbeck, István Ujhelyi, Terry Reintke, Milan Zver, Paul Tang, Eva Maydell, Alain Lamassoure, Helga Trüpel, Claudiu Ciprian Tănăsescu, Sorin Moisă, Victor Boştinaru, Emilian Pavel, Dan Nica, Maria Grapini, Siegfried Mureşan, Jean-Paul Denanot, Ulrike Lunacek, Agnes Jongerius, Kati Piri, Pina Picierno, Sylvie Guillaume, Tomáš Zdechovský, Brando Benifei, Eider Gardiazabal Rubial, Enrique Calvet Chambon, Momchil Nekov, Krišjānis Kariņš

Tänu perekonna alaliste elanike staatustele ja keskkooliõpilastele mõeldud vahetusprogrammidele on õpilastel võimalik ELi piires ringi liikuda. Liikumist takistab aga see, et õpilaste ja nende perede liikumisõigust ametlikult ei tunnustata. Välismaal veedetud õpiaega tunnustatakse ainult 1) siis, kui seda rahastatakse programmist „Erasmus+“, ja 2) vastavalt riigisisesele õigusele mõnes üksikus liikmesriigis. Nende liikmesriikide positiivne käitumine tuleks teistele eeskujuks seada.

Selline olukord takistab lapsevanemate liikuvust tööjõuna ja tähendab seda, et väga paljud jätavad võimaluse noores eas välismaale õppima minna – et suurendada Euroopa kodanikuks olemise tunnet ja omandada kultuuridevahelisi oskusi – kasutamata.

Kuidas kavatseb komisjon tagada, et liikmesriigid kindlustavad liikuvusõiguse peredele, kes vahetavad elukohta koos kooliealiste lastega, ning õpilastele, kes soovivad välismaal õppimas käia?

Kuidas kavatseb komisjon sel eesmärgil kasutada olemasolevaid algatusi, nt uut oskuste tegevuskava ja nõukogu soovitust mitteformaalse ja informaalse õppe valideerimise kohta?