RESOLUTSIOONI ÜHISETTEPANEK 11 aasta möödumise kohta Venemaa okupatsiooni algusest Krimmi Autonoomses Vabariigis ja Sevastopoli linnas ning inimõiguste halveneva olukorra kohta okupeeritud Krimmis, eelkõige Irina Danõlovõtši, Tofik Abdulgazijevi ja Amet Suleimanovi juhtumite kohta

Euroopa Parlamendi resolutsioon 11 aasta möödumise kohta Venemaa okupatsiooni algusest Krimmi Autonoomses Vabariigis ja Sevastopoli linnas ning inimõiguste halveneva olukorra kohta okupeeritud Krimmis, eelkõige Irina Danõlovõtši, Tofik Abdulgazijevi ja Amet Suleimanovi juhtumite kohta

(2024/2992(RSP))

Euroopa Parlament,

– võttes arvesse kodukorra artikli 150 lõiget 5 ja artikli 136 lõiget 4,

A. arvestades, et 2014. aasta veebruaris okupeeris Venemaa ajutiselt Krimmi ning pärast ebaseaduslikku ja rahvusvaheliselt tunnustamata referendumit annekteeris selle ala seadusevastaselt;

B. arvestades, et Krimmi elanike inimõigusi rikutakse jätkuvalt ja rängalt, neid värvatakse ebaseaduslikult Venemaa armeesse, neile sunnitakse peale Vene passe ja venestamist, neid peetakse meelevaldselt kinni ja seda sageli valede terrorismisüüdistuste alusel, neid sunnitakse jääma kadunuks, neid piinatakse ja hukatakse kohtuväliselt ning nad ei saa kasutada oma arvamus-, kogunemis-, ühinemis- ega usuvabadust;

C. arvestades, et Vene okupatsioonivõimud on sihikule võtnud eelkõige krimmitatarlased, etnilised ukrainlased ja muud etnilised vähemused ning piirkonda ümber asustanud ligi 800 000 venelast, et uuskolonialistlike võtetega sunniviisiliselt muuta Krimmi elanikkonna koosseisu, mis on rahvusvahelise õiguse kohaselt sõjakuritegu;

D. arvestades, et Venemaa kinnipidamisasutustes on üle 200 Krimmi poliitvangi, sealhulgas 133 krimmitatarlast ja 67 poliitvangi, kes vajavad raskete terviseprobleemide tõttu abi;

E. arvestades, et 2022. aastal rööviti Krimmi ajakirjanik ja inimõiguste kaitsja Irina Danõlovõtš, keda süüdistati lõhkeainete omamises ning kes mõisteti kuueks aastaks ja 11 kuuks vangi; arvestades, et 2019. aastal vahistati vabaühenduse aktivist Tofik Abdulgazijev, kes mõisteti valesüüdistuste alusel 12 aastaks ülirange režiimiga vanglasse ning keda hoitakse alates 2023. aastast Krimmist umbes 2 700 km kaugusel asuvas vanglas; arvestades, et 2021. aastal mõisteti kodanikuajakirjanik Amet Suleimanovile 12 aastat vangistust;

F. arvestades, et jätkuvalt kiusatakse taga paljusid Krimmi elanikke, kelle seas on Emil Kurbedinov, Server Mustafajev, Emir-Usejin Kuku, Ljutfije Zudijeva, Kulamet Ibrajimov, Abdurešit Džepparov, Edem Semedljajev, Rustem Kjamiljev, Oleksandr Sizikov, Galõna Dovgopola, Ruslan Abdurahmanov, Rustem Gugurik ja Lilja Gemedžõ;

1. kordab, et mõistab hukka Krimmi Autonoomse Vabariigi ja Sevastopoli linna ebaseadusliku okupeerimise Venemaa poolt;

2. mõistab hukka jätkuva etniliste ukrainlaste ründamise ja põliste krimmitatarlaste süstemaatilise tagakiusamise Venemaa poolt, kelle eesmärk on kaotada nende identiteet, pärand ja kultuur, kusjuures see tuletab krimmitatarlastele meelde 1944. aastal küüditamisi, mida on peetud genotsiidiks; on seisukohal, et Krimmi tulevik on seotud selle tunnustamisega krimmitatarlaste ajaloolise kodumaana;

3. mõistab hukka ajakirjanike, kodanikuühiskonna aktivistide ja inimõiguste kaitsjate tagakiusamise ning tsiviilisikute, sealhulgas poliitvangide väljasaatmise Krimmist kinnipidamisasutustesse üle kogu Venemaa, mis on vastuolus rahvusvahelise õigusega;

4. nõuab Irina Danõlovõtši, Tofik Abdulgazijevi ja Amet Suleimanovi ning teiste poliitvangide viivitamatut ja tingimusteta vabastamist; nõuab neile viivitamatut arstiabi; mõistab hukka raskelt haigetele isikutele määratud karistuste säilitamise, mis kujutab endast rahvusvaheliste inimõiguste standardite jõhkrat rikkumist; kutsub Rahvusvahelist Punase Risti Komiteed ja ÜROd üles tegema kindlaks Krimmist pärit tsiviilvangide asukoha;

5. nõuab, et rahvusvaheline üldsus jätkaks Krimmi ebaseadusliku annekteerimise mittetunnustamise poliitikat; toetab pingutusi Krimmi vabastamiseks, näiteks Krimmi platvormi kaudu; nõuab ebaseadusliku annekteerimisega seotud üksikisikute ja juriidiliste isikute vastaste sanktsioonide tugevdamist;

6. teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon komisjoni asepresidendile ning liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrgele esindajale, asjaomastele ELi institutsioonidele ning Venemaa ja Ukraina ametiasutustele.