RESOLUTSIOONI ÜHISETTEPANEK

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse 28.–29. juunil 1999. aastal Rio de Janeiros, 17.–18. mail 2002. aastal Madridis, 28.–29. mail 2004. aastal Guadalajaras ning 12.–13. mail 2006. aastal Viinis toimunud Ladina-Ameerika, Kariibi mere piirkonna ja Euroopa Liidu riigipeade ning valitsusjuhtide nelja tippkohtumise deklaratsioone;

–  võttes arvesse 20. aprillil 2007. aastal Dominikaani Vabariigis Santo Domingos toimunud Rio Grupi ja Euroopa Liidu ministrite 13. kohtumise ühisavaldust;

–  võttes arvesse 19. aprillil 2007. aastal Dominikaani Vabariigis Santo Domingos toimunud Euroopa Liidu eesistujakolmiku ja Kesk-Ameerika riikide nn San José dialoogi ministrite kohtumise ühisavaldust;

–  võttes arvesse 14.–16. juunil 2005. aastal Limas toimunud Euroopa Liidu – Ladina Ameerika 17. parlamentidevahelise konverentsi lõppdokumenti;

–  võttes arvesse oma 15. novembri 2001. aasta resolutsiooni Euroopa Liidu ja Ladina-Ameerika suhteid käsitleva ühise strateegia ja globaalse partnerluse kohta[1] ning 27. aprilli 2006. aasta resolutsiooni Euroopa Liidu ja Ladina-Ameerika tugevdatud partnerluse kohta;

–  võttes arvesse oma 29. novembri 2007. aasta resolutsiooni kaubanduse ja kliimamuutuste kohta;

–  võttes arvesse oma 11. oktoobri 2007. aasta resolutsioon naiste mõrvade (feminitsiidide) kohta Mehhikos ja Kesk-Ameerikas ning Euroopa Liidu rolli kohta selle nähtuse vastases võitluses;

–  võttes arvesse Euroopa – Ladina-Ameerika Parlamentaarse Assamblee 20. detsembri 2007. aasta resolutsioone;

–  võttes arvesse kodukorra artikli 103 lõiget 4,

A.  arvestades, et rohkem kui kunagi varem on praegu vaja jätkata neljal varasemal tippkohtumisel välja kuulutatud kahe piirkonna strateegilise partnerluse süvendamist;

B.  arvestades, et vaatamata olulistele sammudele on veel palju ära teha nii partnerluse poliitilistes ja julgeoleku- kui ka sotsiaalsetes, kaubandus- ja eelarveaspektides;

C.  arvestades, et strateegiline partnerlus peab kaasa tooma ühiskondade suurema lähenemise, ergutama nende sotsiaalset arengut ning toetama otsustavalt vaesuse ja sotsiaalse ebavõrdsuse kiiret vähendamist Ladina-Ameerikas, millele peab kaasa aitama viimastel aastatel piirkonnas toimunud majanduskasv, samuti mitmesugused vahetusprogrammid ja abi ning kogemuste vahetamine sotsiaalse ühtekuuluvuse valdkonnas, mida EL saab pakkuda,

1.  kordab oma lubadust toetada Euroopa ja Ladina-Ameerika piirkondliku integratsiooni eri organite tegevust ning teha kõik, mis võimalik, et Lima tippkohtumine tooks kaasa tõelise edasimineku strateegilises partnerluses; tänab tippkohtumise kaaseesistujariike Peruud ja Sloveeniat, Euroopa Liidu eesistujariiki Sloveeniat, Euroopa Komisjoni ja ELi Nõukogu selles osas tehtud otsustavate jõupingutuste eest;

Kahe piirkonna strateegilise partnerluse põhimõtted ja prioriteedid

2.  kinnitab oma toetust põhimõttele seada rõhuasetus kahele piirkonnale ja strateegilise partnerluse eelistamisele, mis on parim viis kahel pool Atlandi ookeani asuvate partnerite ühiste põhimõtete, väärtuste ja huvide kaitsmiseks;

3.  kinnitab Madridi tippkohtumisel (2002) vastuvõetud mõlema piirkonna ühiseid väärtusi ja seisukohti käsitleva deklaratsiooni kehtivust, samuti ühist rõhuasetust mitmepoolsetele suhetele, piirkondlikule integratsioonile ja sotsiaalsele ühtekuuluvusele, mida kinnitati Guadalajara (2004) ja Viini (2006) tippkohtumisel;

4.  teeb ettepaneku partnerluse ühise strateegilise visiooni kohta, mis ei piirduks vaid üksikute ettepanekute või abinõudega ning mille lõppeesmärk oleks Euroopa – Ladina-Ameerika globaalse piirkondadevahelise partnerluspiirkonna loomine 2012. aastaks, mis hõlmaks täiemahulist strateegilist partnerlust poliitika, majanduse, sotsiaalküsimuste ja kultuuri valdkonnas ning ühist säästva arengu eesmärki;

5.  teeb ettepaneku, et partnerluse poliitilised ja julgeolekuaspektid põhineksid regulaarsel, sektoriviisilisel ja tulemuslikul poliitilisel dialoogil ning Euroopa – Ladina-Ameerika rahu ja julgeoleku hartal, mis ÜRO hartast lähtudes võimaldaks ühiselt välja töötada poliitilisi, strateegilisi ja julgeolekualaseid ettepanekuid;

6.  rõhutab, et tagamaks partnerite kaubandus- ja majandussuhete kasulikkust mõlemale poolele, peavad need:

• -kaasa aitama Ladina-Ameerika riikide tootmisvahendite – mis seni sõltuvad suurel määral üksikutest ekspordiartiklitest, millest paljud on toorained või pooltooted – mitmekesistamisele ja moderniseerimisele koos tõhusate alternatiivsete tehnoloogiatega, millel on positiivne mõju töökohtade loomisele ja perede sissetulekute suurendamisele;
• -muutuma kitsalt kaubanduslikest suhetest majanduslikeks, võttes arvesse kahe piirkonna majanduse ebavõrdsusi ning vajalikku rõhuasetust sotsiaalsetele ja keskkonnaküsimustele, sealhulgas ökoloogilise ja taastuvtehnoloogia siirde kavadele ja sellealase koolitusele kahe piirkonna ühiste investeeringute ja ühiste tootmissüsteemide kaudu;
• -rõhutama õiguskindluse põhimõtte järgimist ning vajadust luua sobiv ja soodne raamistik investeeringuteks;
• -võtma vajalikul määral arvesse arengutaseme suhtelisi erinevusi, mis peab väljenduma diferentseeritud erikohtlemises ELi poolt, eelkõige madalaima majandus- ja sotsiaalse arengu tasemega riikide puhul;
• -ergutama Ladina-Ameerika integratsiooni;

7.  toetab Lima tippkohtumise kavandatud päevakorda ja selle sidumist kahe suure temaatilise valdkonnaga: ühelt poolt vaesuse, ebavõrdsuse ja tõrjutusega seotud küsimused ning teiselt poolt säästev areng ja sellega seotud keskkonna-, kliimamuutuste ja energia teemad;

8.  tuletab meelde, et Euroopa – Ladina-Ameerika Parlamentaarse Assamblee (EUROLAT) kui strateegilise partnerluse parlamentaarse institutsiooni tegevuse kiire käivitamine pärast eelmist Viinis toimunud tippkohtumist on oluliselt tugevdanud partnerluse demokraatlikku õiguspärasust ja institutsioonilist raamistikku, ühendades strateegilise partnerlusega seotud küsimuste arutelu, kontrolli ja järelevalve ülesanded, mis kuuluvad assamblee pädevusse;

9.   soovitab Lima tippkohtumisel kinnitada pluralistliku esindusdemokraatia põhimõtete ja väärtuste, sõna- ja ajakirjandusvabaduse ning inimõiguste kaitse järgimist ELis ja Ladina-Ameerika riikides ning nende loobumist mis tahes vormis diktatuurist ja autoritaarsusest;

Ühine tegevus tulemuslike mitmepoolsete suhete saavutamiseks

10.  juhib tähelepanu eelistele, mida ühine panus mitmepoolsetele suhetele võib anda Euroopale ja Ladina-Ameerikale kui partneritele, kelle riikides kokku elab enam kui miljard inimest ning kes moodustavad kolmandiku ÜRO liikmesriikidest ja annavad enam kui veerandi maailma kaubavahetusest;

11.  teeb ettepaneku, et strateegiline partnerlus põhineks realistlikel eesmärkidel ja ühistel programmidel, mis lähtuvad ühisest rõhuasetusest mitmepoolsetele suhetele (Kyoto protokoll, rahvusvaheline kriminaalkohus, võitlus surmanuhtluse ja terrorismi vastu, Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni oluline roll jne);

12.  soovitab võtta ühismeetmeid kõigis valdkondades ja kõikidel foorumitel, kus pooltel on selgelt lähedased põhimõtted, väärtused ja huvid, kaasa arvatud ühine rahu- ja julgeolekupoliitika ÜRO raames, inimõiguste kaitse, keskkonnakaitsepoliitika, areng, kodanikuühiskonna osalemine ülemaailmses valitsemises ning rahvusvahelise finants- ja kaubandussüsteemi ning selle rahvusvahelise institutsioonide (Maailmapanga, Rahvusvahelise Valuutafondi ja Maailma Kaubandusorganisatsiooni) reformimine;

13.  rõhutab, et mitmepoolne lähenemisviis on praegu kõige sobilikum tegelemiseks Euroopa – Ladina-Ameerika partnerite ees seisvate ühiste probleemidega, nagu võitlus terrorismi, narkokaubanduse, organiseeritud kuritegevuse, korruptsiooni, rahapesu ja inimkaubanduse (sealhulgas ebaseadusliku sisserände) vastu, kliimamuutused, samuti energiavarustuse kindlusega seotud küsimused;

14.  kordab oma veendumust, et terrorismivastane võitlus peab toimuma rangelt inimõigusi, kodanikuvabadusi ja õigusriigi põhimõtteid austades; nõuab kõigi Colombia pantvangide, eelkõige haigete pantvangide tingimusteta ja viivitamatut vabastamist; on seisukohal, et vabastamine peaks toimuma FARCi või mis tahes teise pantvange enda käes hoidva organisatsiooni ühepoolse otsusega või selle puudumisel kiire humanitaarvahetuse kokkuleppe teel;

15.  juhib tähelepanu ÜRO, ELi ja Ladina-Ameerika tippkohtumise ning Euroopa Parlamendi korduvatele resolutsioonidele, milles keeldutakse kõigist sellistest sunnivahenditest, mis sisalduvad eksterritoriaalsetes õigusaktides, mis oma ühepoolse ja eksterritoriaalse iseloomu tõttu on vastuolus rahvusvahelise õigusega, moonutavad Euroopa ja Ladina-Ameerika partnerite vahelist konkurentsi ning seavad ohtu nende ühise toetuse mitmepoolsele lähenemisviisile;

Otsustav impulss piirkondlikuks integratsiooniks ja partnerluslepinguteks

16.  on seisukohal, et ELi ja Ladina-Ameerika partnerite vahel selliste terviklike, ambitsioonikate ja tasakaalustatud partnerluslepingute sõlmimine ja tulemuslik rakendamine, mis aitaksid kaasa elanikkonna inimõiguste ning majanduslike ja sotsiaalsete õiguste austamisele, vastastikusele säästvale arengule ja sotsiaalse ebavõrdsuse vähendamisele ning täiendaksid Maailma Kaubandusorganisatsiooni (WTO) mitmepoolset lähenemisviisi, kujutab endast strateegilist eesmärki praeguses rahvusvahelises kontekstis, mida iseloomustab üha suurem vastastikune sõltuvus koos majanduskasvu, uute majandusjõudude kujunemise ja üha arvukamate ülemaailmsete probleemidega;

17.  teeb seetõttu ettepaneku, et majanduse ja kaubavahetuse valdkonnas Euroopa – Ladina-Ameerika globaalse piirkondadevahelise partnerluspiirkonna loomine põhineks WTO ja piirkondlikkuse eesmärkidega kooskõlas oleval mudelil, mida tuleks rakendada kahes etapis:

• a)esimene etapp, mis hõlmab ELi–Mercosuri, ELi – Andide Liidu ja ELi – Kesk-Ameerika riikide piirkondadevahelisi partnerlepinguid käsitlevate läbirääkimiste lõpuleviimist nii kiiresti kui võimalik, samuti praeguste ELi ja Mehhiko ning ELi ja Tšiili vaheliste lepingute süvendamist;
• b)teine etapp, mis peaks lõpule jõudma 2012. aastal ja mille eesmärk on sõlmida globaalne piirkondadevaheline partnerlusleping, mis toetaks strateegilise partnerluse eri aspekte õiguslikult ja institutsiooniliselt ning hõlmaks neid täiel määral ka geograafiliselt, ning näeks ette isikute vaba liikumise ja kahe piirkonna vahelise kaubavahetuse ühelt poolt Ladina-Ameerika integratsioonilepingute laiendamise kaudu ja teiselt poolt ELi partnerlussidemete kaudu kõigi riikide ja piirkondlikke ühendustega;

18.  teeb Lima tippkohtumisele ettepaneku tellida globaalse piirkondadevahelise partnerluslepingu teostatavust sotsiaalset ja ökoloogilist jätkusuutlikkust käsitleva uuringu, pidades silmas kavandatud globaalse partnerluspiirkonna loomist;

Lima vaesuse, ebavõrdsuse ja tõrjutuse kõrvaldamise kava

19.  palub Lima tippkohtumisel võtta nimetatud kavasse piiratud hulk selgeid, konkreetseid ja kontrollitavaid kohustusi kõigis nimetatud valdkondades, mis võivad omakorda anda uue tõuke strateegilisele partnerlusele ja oluliselt parandada kodanike elatustaset mõlemal pool Atlandi ookeani; soovitab pöörata erilist tähelepanu sotsiaalse ebavõrdsuse vähendamisele ja selliste rühmade (eelkõige põlisrahvaste) kaasamisele, kes on praegu ülejäänud ühiskonnast välja tõrjutud ja kelle võimalused on piiratud;

20.  nõuab tungivalt, et ELi ja Ladina-Ameerika riikide tippkohtumisel osalejad võtaksid süsteemselt kahe piirkonna vahelistesse kokkulepetesse ÜRO deklaratsiooni põlisrahvaste õiguste kohta;

21.  peab väga oluliseks, et mõlemad piirkonnad lisaksid sotsiaalse ühtekuuluvuse eesmärgi püsivalt, järjekindlalt ja praktilisel tasandil kõikidesse ühistesse algatustesse ja programmidesse; kinnitab, et Euroopa ja Ladina-Ameerika partnerid osalevad ühises projektis, mille raames ei peaks turumajandus ja sotsiaalne ühtekuuluvus teineteisele vastanduma, vaid teineteist täiendama;

22.  soovitab võtta Lima vaesuse, ebavõrdsuse ja tõrjutuse kõrvaldamise kavasse näiteks järgmised konkreetsed meetmed:

• –2015. aastaks aastatuhande arengueesmärkide saavutamise ühise eesmärgi nimel võetavad ühismeetmed;
• –ELi arengukoostöö rahastamisvahendi kasutamine vastavalt tegelikele praktilistele vajadustele: see puudutab eelkõige kiirelt arenevaid ja keskmise sissetulekuga riike, kelle jaoks on koostöö tehnoloogia, kõrghariduse ja innovatsiooni valdkonnas ning majanduskoostöö erilise tähtsusega;
• –ELi demokraatia ja inimõiguste edendamise rahastamisvahendi ressursside järkjärguline kasutamine abi andmiseks ja programmide jaoks, mis on suunatud Ladina-Ameerika valitsemistavade, institutsioonide demokraatlikkuse ja inimõiguste olukorra parandamisele;
• –ELi koolituse, hariduse, kultuuri, tervishoiu ja rände valdkonna programmide avamine Ladina-Ameerika riikidele;
• –institutsioonilise ja maksureformi programmide toetamine;
• –kahe piirkonna vahelise solidaarsusfondi loomine;
• –eelarveliste vahendite suurendamine, et viia nad vastavusse deklareeritud suurte ambitsioonidega;

23.  kutsub partnereid üles võtma vastu kindlat ja teostatavat poliitikat demokraatliku valitsemise, sotsiaalküsimuste, riigi rahanduse ja maksustamise valdkonnas, et suurendada sotsiaalset ühtekuuluvust ning vähendada vaesust, ebavõrdsust ja sotsiaalset tõrjutust;

24.  on seisukohal, et haridus ja investeerimine inimkapitali on sotsiaalse ühtekuuluvuse, majandusliku ja sotsiaalse arengu ning sotsiaalse liikuvuse alus; rõhutab oma kindlat toetust ELi ning Ladina-Ameerika riikide ühise kõrgharidusruumi loomisele; rõhutab, et nii Ladina-Ameerikas kui ka Euroopas peab riik tagama hariduse ning muude üldkasutatavate hüvede (tervishoid, vesi, turvalisus) kättesaadavuse;

25.  peab hädavajalikuks anda uus tõuge ELi Ladina-Ameerikale suunatud arengukoostöö poliitikale, milles võitlus vaesuse ja sotsiaalse ebavõrdsuse vastu oleks jätkuvalt kesksel kohal, järgides samas diferentseeritud lähenemisviisi, mis võtab arvesse Ladina-Ameerika riikide erinevaid majanduslikke ja sotsiaalseid tingimusi ning arengutaset;

26.  peab samal põhjusel hädavajalikuks liikumist pelgalt abile keskendunud lähenemisviisilt edasi arengukoostööle Ladina-Ameerikaga, keskendudes koostööle tehnoloogia, kõrghariduse ja innovatsiooni valdkonnas ning seitsmenda raamprogrammiga kättesaadavaks tehtud vahendite kasutamisele;

Koostöövormide arendamine rändepoliitika valdkonnas

27.  teeb tippkohtumisele ettepaneku käivitada kahe piirkonna vaheline rännet käsitlev süstemaatiline dialoog, mis tagaks võõrtöötajate inimõiguste kaitse olenemata nende olukorrast ning arendaks ja süvendaks koostööd isikute vaba liikumise valdkonnas Ladina-Ameerika päritolu- ja transiitriikidega samasuguste tasakaalustatud ülemaailmsete kriteeriumide alusel, mida juba kohaldatakse Aafrika, Vahemere piirkonna ja teiste naaberriikide puhul, mis paiknevad Euroopa Liidust idas ja kagus;

28.  palub, et kõnealuses dialoogis antaks prioriteet ebaseaduslikku sisserännet ja seadusliku rände võimalusi puudutavatele küsimustele, eriti seonduvalt ebaseaduslike sisserändajate päritolu- ja/või transiitriikidega;

29.  teeb ettepaneku kaaluda 2012. aastaks ühiseid üldeeskirju mitte ainult kaupade, teenuste ja kapitali, vaid ka inimeste vaba liikumise hõlbustamiseks, luues nõnda järk-järguliselt võimalikult laiaulatusliku partnerluse, mis on kasuks mõlemale poolele ja rändeküsimusi käsitlevale ülemaailmsele lähenemisviisile, mida toetab ÜRO;

30.  kinnitab vajadust vähendada võõrtöötajate rahaülekannetega praegu kaasnevaid ülemääraseid kulutusi ning toetada nende kodumaale tagasipöördumist, kes seda soovivad programmide abil, mis kaitsevad kõiki nende õigusi ja nende inimväärikust;

31.  kutsub komisjoni üles esitama teatist, millega laiendataks Ladina-Ameerika ja Kariibi mere piirkonna riikidele rändega seotud ülemaailmse lähenemisviisi prioriteete, vahendeid ja prognoose, mis sätestati 2005. aasta detsembris toimunud Euroopa Ülemkogu kohtumisel ning mida arendati edasi Euroopa Ülemkogu 2006. aasta detsembri kohtumisel;

Lima kava säästva arengu ning eelkõige keskkonna, kliimamuutuste ja energia küsimustes

32.  soovitab anda ELi ja Ladina-Ameerika riikide vahelises poliitilises tegevuskavas prioriteet koostööle kliimamuutuste valdkonnas ning globaalse soojenemise tõkestamise poliitikale; tuletab meelde, et kliimamuutuste ja keskkonnatingimuste halvenemise esimesed ohvrid on kõige vaesemad inimesed ja eelkõige põlisrahvad;

33.  tuletab meelde, et sellega seoses on ELi ja Ladina-Ameerika partnerlus ülioluline, arvestades mõlema poole huvi säästva arengu ja keskkonnatasakaalu edendamise vastu, ja toetab seetõttu poolte keskkonnaalgatustele vastastikuse toetuse andmist rahvusvahelisel tasandil;

34.  kutsub Ladina-Ameerika partnereid näitama kliimamuutuste vastu võitlemise meetmete üksikasjade osas (näiteks lennuliikluse puhul) tekkivate eriarvamuste korral üles konstruktiivset suhtumist ja algatusi mitte mingil juhul täielikult blokeerima;

35.  soovitab Euroopa ja Ladina-Ameerika partneritel teha koostööd selles suunas, et Kyoto protokolliga ühineksid suuri heitkoguseid tekitavad riigid, kes sellega veel liitunud ei ole, ning tugevdada ja kooskõlastada seisukohti globaalset soojenemist käsitlevate rahvusvaheliste vahendite üle peetavatel läbirääkimistel, edendades seejuures jõuliselt kahe piirkonna vahelist saastekvootidega kauplemist;

36.  peab hädavajalikuks ühitada majanduslik areng säästva arenguga; toetab seoses sellega kõige ebasoodsamas olukorras olevaid riike nende kahekordses jõupingutuses, et vähendada saasteainete heidet ning suurendada oma edusamme ja sotsiaalset heaolu;

37.  toetab ühismehhanismide ja koostöö loomist Ladina-Ameerika ja Kariibi mere piirkonna rahvusvaheliste organisatsioonide (näiteks Amazonase Koostööleppe Organisatsioon) siseselt otsustamis- ja rahastamiseesmärkidel seoses Ladina-Ameerika riikides asuvate maailma suuremate looduslike alade (nagu Amazonase piirkond) kaitsmise ja säästva arenguga;

38.  kutsub Euroopa Komisjoni üles aitama toetada keskkonnapoliitika väljatöötamist Ladina-Ameerika riikides; on seisukohal, et koostööd ja heade tavade taset tuleks tugevdada ja et see peaks kajastuma ka ELi-poolses rahastamises ning arenguabi poliitikas;

39.  palub Lima tippkohtumisel töötada Bali kokkuleppe põhjal välja ühisalgatused sellistes valdkondades nagu kliimamuutused, kõrbestumine, energia (eelkõige taastuvad energiaallikad ja biokütused), vesi, bioloogiline mitmekesisus, metsandus ja kemikaalide kasutamine;

40.  kutsub Lima tippkohtumist üles tegelema maailma toiduainetekriisiga, seda uurima ja võimalikke lahendusi pakkuma;

Institutsiooniliste edendamis- ja ennetusmehhanismide täiustamine

41.  soovitab ka:

• a)asutada avalik-õiguslik või eraõiguslik Euroopa–Ladina-Ameerika sihtasutus partnerite vahelise dialoogi edendamiseks sarnaselt põhimõtetega, mis on juba olemas teiste geograafiliste piirkondade, näiteks Aasia või Vahemere piirkonna puhul; palub komisjonil koostada vastav üksikasjalik ettepanek;
• b)asutada kahe piirkonna vaheline konfliktiennetuskeskus, mis on ette nähtud võimalike vägivaldsete ja relvakonfliktide põhjuste varajaseks avastamiseks ning võimaluste otsimiseks, kuidas neid kõige paremini ennetada ja nende laienemist peatada;
• c)korrates oma varasemat ettepanekut, asutada rände seirekeskus, et pidevalt ja põhjalikult tegeleda kõigi Ladina-Ameerika rändevoogusid puudutavate küsimustega;

42.  peab hädavajalikuks tugevdada strateegilise partnerluse parlamentaarset mõõdet ning tagada hiljuti asutatud Mercosuri parlamendi asjakohane lülitamine Euroopa ja Ladina-Ameerika assambleesse;

43.  teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon ELi ning Ladina-Ameerika ja Kariibi mere riikide viienda tippkohtumise eesistujariigile, Euroopa Liidu Nõukogule, Euroopa Komisjonile, kõigi ELi liikmesriikide ning kõigi Ladina- Ameerika ja Kariibi mere piirkonna riikide parlamentidele, Euroopa – Ladina-Ameerika Parlamentaarsele Assambleele, Ladina-Ameerika parlamendile, Kesk-Ameerika parlamendile, Andide parlamendile ja Mercosuri parlamendile.