1. Ilma et see piiraks artikli 55 lõikes 4 sätestatud lisatingimusi algatusraportitele ja artikli 68 lõiget 2 nõukogu seisukoha muudatusettepanekute kohta, ei ole muudatusettepanek lubatav, kui:
(a) see ei puuduta otseselt teksti, mida soovitakse muuta;
(b) sellega taotletakse kogu teksti kustutamist või asendamist;
(c) sellega taotletakse teksti enam kui ühe artikli või lõike (lõigu) muutmist, välja arvatud kompromissmuudatusettepanekud ja sellised muudatusettepanekud, millega taotletakse samas vormis samade sõnade muutmist kogu teksti ulatuses;
(d) sellega soovitakse muuta liidu õigusaktide kodifitseerimise ettepanekut; kohaldatakse vajalike muudatustega artikli 112 lõike 3 teist lõiku;
(e) sellega soovitakse muuta liidu õigusaktide uuesti sõnastamise ettepaneku selliseid osi, mis on ettepanekus muutmata kujul; kohaldatakse vajalike muudatustega artikli 113 lõike 2 teist lõiku ja lõike 3 kolmandat lõiku;
(f) selle eesmärk on üksnes teksti keeleline korrektsus või terminoloogiline ühtsus keeles, milles muudatusettepanek esitati; sellisel juhul püüab president koos asjaomaste isikutega leida probleemile sobiva keelelise lahenduse.
2. Muudatusettepanekute lubatavuse üle otsustab president.
Lõike 2 alusel tehtav presidendi otsus muudatusettepanekute lubatavuse kohta ei põhine üksnes käesoleva artikli lõikel 1, vaid kodukorral tervikuna.
3. Fraktsioon või vähemalt miinimumlävendile vastav arv parlamendiliikmeid võib esitada alternatiivse resolutsiooni ettepaneku, mille eesmärk on asendada parlamendikomisjoni raportis sisalduv muu kui seadusandliku resolutsiooni ettepanek.
Sellisel juhul ei või fraktsioon ega asjaomased parlamendiliikmed esitada muudatusettepanekuid vastutava komisjoni resolutsiooni ettepaneku kohta. Alternatiivne resolutsiooni ettepanek ei tohi olla pikem kui vastutava komisjoni esitatud ettepanek. See pannakse parlamendis muudatusettepanekuteta ühele hääletusele.
Artikli 136 lõikeid 4 ja 5 resolutsiooni ühisettepanekute kohta kohaldatakse vajalike muudatustega.
4. Presidendi nõusolekul võib muudatusettepanekuid erandkorras esitada ka pärast muudatusettepanekute esitamise tähtaega, kui tegemist on kompromissmuudatusettepanekutega või kui on tehnilisi probleeme. Selliste muudatusettepanekute lubatavuse kohta teeb otsuse president. President peab saama nende muudatusettepanekute hääletusele panemiseks parlamendi eelneva nõusoleku.
Kompromissmuudatusettepanekutele võib kohaldada järgmisi üldisi lubatavuse kriteeriume:
– kompromissmuudatusettepanekud puudutavad üldjuhul teksti neid osi, mille kohta on enne muudatusettepanekute esitamise tähtaja lõppu esitatud muudatusettepanekuid;
– kompromissmuudatusettepanekuid esitavad üldjuhul parlamendi enamust esindavad fraktsioonid, asjaomaste komisjonide esimehed või raportöörid või teiste muudatusettepanekute autorid;
– kompromissmuudatusettepaneku esitamine eeldab üldjuhul teiste sama tekstiosa puudutavate muudatusettepanekute tagasivõtmist.
Ettepaneku võtta kompromissmuudatusettepanek arutusele saab teha üksnes president. Kompromissmuudatusettepaneku hääletusele panemiseks taotleb president parlamendi nõusolekut, küsides, kas keegi on ettepaneku hääletusele panemise vastu. Kui keegi on hääletuse vastu, teeb parlament otsuse ettepaneku hääletusele panemise kohta antud häälte enamusega.