(Seadusandlik tavamenetlus: esimene lugemine)

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse komisjoni ettepanekut Euroopa Parlamendile ja nõukogule (COM(2024)0495),

–  võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõiget 2 ja artikli 43 lõiget 2, mille alusel komisjon esitas ettepaneku Euroopa Parlamendile (C10‑0148/2024),

–  võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõiget 3,

–  võttes arvesse eelarvekomisjoni eelarvehinnangut,

–  võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee 4. detsembri 2024. aasta arvamust(1),

–  võttes arvesse Regioonide Komitee 21. novembri 2024. aasta arvamust(2),

–  võttes arvesse nõukogu esindaja poolt 11. novembri 2024. aasta kirjas võetud kohustust kiita Euroopa Parlamendi seisukoht heaks vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõikele 4,

–  võttes arvesse kodukorra artikleid 60 ja 58,

–  võttes arvesse põllumajanduse ja maaelu arengu komisjoni raportit (A10‑0026/2024),

1.  võtab vastu allpool toodud esimese lugemise seisukoha;

2.  palub komisjonil ettepaneku uuesti Euroopa Parlamendile saata, kui komisjon asendab selle uue ettepanekuga, muudab seda oluliselt või kavatseb seda oluliselt muuta;

3.  teeb presidendile ülesandeks edastada Euroopa Parlamendi seisukoht nõukogule ja komisjonile ning liikmesriikide parlamentidele.

(1) Euroopa Liidu Teatajas seni avaldamata. (2) Euroopa Liidu Teatajas seni avaldamata.

EUROOPA PARLAMENT JA EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artikli 43 lõiget 2,

võttes arvesse Euroopa Komisjoni ettepanekut,

olles edastanud seadusandliku akti eelnõu liikmesriikide parlamentidele,

võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamust(1),

võttes arvesse Regioonide Komitee arvamust(2),

toimides seadusandliku tavamenetluse kohaselt(3)

ning arvestades järgmist:

(1)  Hiljutised loodusõnnetused Kesk‑ ja Ida‑Euroopas ning Lõuna‑Euroopas on avaldanud nendes piirkondades elavale ja töötavale maaelanikkonnale laastavat mõju. Märkimisväärne osa põllumajanduse ja metsanduse tootmispotentsiaalist on hävinud ning selle tagajärjel seisavad loodusõnnetustest mõjutatud piirkondade põllumajandustootjad, metsavaldajad ja maaettevõtted silmitsi sissetuleku märkimisväärse vähenemisega. Selleks et kiiresti toime tulla liidu toidusüsteemi ja maakogukondade haprusega, mida nimetatud loodusõnnetused on põhjustanud, on asjakohane anda Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfondi (EAFRD) kaudu viivitamata käegakatsutavat erakorralist toetust, mida rakendatakse maaelu arengu programmide raames, ja näha ette olemasolevate reeglite suurem paindlikkus.

(2)  1. jaanuaril 2024 või pärast seda toimunud loodusõnnetuste tagajärgedele reageerimiseks tuleks uue erakorralise ja ajutise meetme (edaspidi „uus meede“) abil käsitleda likviidsusprobleeme, mis ohustavad põllumajandus- ja metsandustegevust ning põllumajandus- ja metsandustoodete töötlemise, turustamise või arendamisega tegelevate väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate (VKEd) äritegevuse jätkuvust. Lisaks tuleks tugevdada Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1305/2013(4) kohast toetust põllumajandusliku tootmise potentsiaali taastamiseks, tagades eelarve suurema paindlikkuse seoses Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2020/2220(5) artikli 1 lõikes 2 sätestatud kaitse taseme säilitamise künnisega (edaspidi „kaitse taseme säilitamise künnis“).

(3)  Kuna uut meedet rahastatakse EAFRD kaudu, kohaldatakse uue meetme suhtes programmitöö perioodiks 2014–2020 kehtestatud õigusraamistikku, eelkõige määruse (EL) nr 1305/2013 ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1306/2013(6) erisätteid ning nimetatud määruste kohaselt vastu võetud delegeeritud õigusakte ja rakendusakte.

(4)  EAFRD programmitöö perioodi pikendati määrusega (EL) 2020/2220 kuni 31. detsembrini 2022 ning selle rakendamine jätkub kuni 31. detsembrini 2025. Määrusega (EL) 2020/2220 on ette nähtud ka pikendatud perioodi kestel kohaldatavad üleminekusätted. Kuna EAFRDd rakendatakse praegu kõnealusel pikendatud perioodil, on asjakohane määrata kindlaks uue meetme tingimused ja sätestada täiendav eelarve paindlikkus seoses kaitse taseme säilitamise künnisega, muutes määrust (EL) 2020/2220.

(5)  Selleks et võimaldada suuremat eelarve paindlikkust uue meetme ja olemasoleva põllumajandusliku tootmise potentsiaali taastamise allmeetme rahastamise ümberjaotamisel, jätkates samal ajal kavandatud investeeringuid ja meetmeid katastroofide ennetamiseks ja nendeks valmisolekuks ning kliimamuutustega kohanemiseks, et leevendada üha sagedasemate kliimast tingitud katastroofide mõju, peaks liikmesriikidel olema lubatud vähendada kaitse taseme säilitamise künnist kuni 15 protsendipunkti võrra, kuid mitte allapoole 30 % miinimumkünnist.

(6)  Selleks et liikmesriigid saaksid täielikult tegeleda 1. jaanuaril 2024 või pärast seda toimunud loodusõnnetuste tagajärgedega, peaks neil olema lubatud valida toetuse andmiseks tegevused, mis on enne korraldusasutusele maaelu arengu programmi alusel rahastamise saamise taotluse esitamist füüsiliselt lõpule viidud või täielikult rakendatud, tingimusel et kõnealused tegevused toimuvad selliste loodusõnnetuste tagajärgede leevendamiseks.

(7)  Uue meetme raames antav toetus, mille eesmärk on tagada VKEde konkurentsivõime ning põllumajandustootjate ja metsavaldajate elujõulisus, peaks koondama olemasolevad vahendid loodusõnnetustest enim mõjutatud toetusesaajatele ning kõnealuseid vahendeid tuleks anda objektiivsete ja mittediskrimineerivate kriteeriumide alusel. Toetust tuleks anda ainult neile toetusesaajatele, kelle asjaomasest tootmisest või potentsiaalist hävines vähemalt 30 % ametlikult tunnustatud loodusõnnetuse tõttu või Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2016/2031(7) kohaselt seoses sellise loodusõnnetusega võetud meetmete tõttu.

(8)  Kuna uus meede on kiireloomuline, ajutine ja erakorraline ning sellega seotud maksed tuleb välja maksta kiiresti ja hõlpsasti, tuleks määrata ühekordne kindlasummaline makse ja uue meetme kohaldamise lõppkuupäev.

(9)  Selleks et anda suuremat toetust loodusõnnetustest enim mõjutatud põllumajandustootjatele, metsavaldajatele või VKEdele, on asjakohane lubada liikmesriikidel kohandada objektiivsete ja mittediskrimineerivate kriteeriumide alusel kindlasummalisi makseid teatavate toetuskõlblike toetusesaajate kategooriate puhul, näiteks kehtestades teatavad toetuskõlblike toetusesaajate vahemikud või laiapiirilised kategooriad.

(10)  Uue meetme jaoks toetuse andmisel peaksid liikmesriigid arvesse võtma muude riiklike või liidu toetusvahendite või erasektori kavade alusel antud toetust, mis on mõeldud loodusõnnetuste tagajärgede leevendamiseks.

(11)  Uude meetmesse tuleks vahendid kavandada kaasrahastamise määraga kuni 100 %.

(12)  Selleks et tagada uue meetme piisav rahastamine, seadmata ohtu maaelu arengu programmide muid eesmärke, tuleks kindlaks määrata liidu maksimaalne toetus uuele meetmele.

(13)  Kui antakse toetust põllumajanduse ja metsanduse tootmispotentsiaali taastamiseks loodusõnnetuste tagajärgede leevendamisel, tuleks esikohale seada tegevused, mis põhinevad parema taastamise põhimõttel, milleks on katastroofijärgsete taastus-, ennistus- ja ülesehitusetappide kasutamine, et suurendada põllumajandus- ja metsandussektori vastupanuvõimet katastroofiohu vähendamise meetmete lõimimise kaudu, nagu on osutatud ÜRO katastroofiohu vähendamise ameti Sendai katastroofiohu vähendamise raamistikus 2015–2030, tagades samal ajal, et valitud tegevused esindaksid toetuse summa ja katastroofidele vastupidavuse tagamise eesmärgi vahelist parimat suhet.

(14)  Selleks et vähendada loodusõnnetustest mõjutatud toetusesaajate ja liikmesriikide halduskoormust vääramatu jõu korral, peaks liikmesriikidel olema võimalus pidada kogu piirkonda loodusõnnetusest rängalt mõjutatud piirkonnaks.

(15)  Selleks et tagada määrusega (EL) 2020/2220 pikendatud programmitöö perioodi 2014–2020 õigusraamistikus maaelu arengu programmide kaudu uue meetme rakendamiseks ühetaolised tingimused, tuleks komisjonile anda rakendamisvolitused. Nimetatud rakendusvolitused peaksid olema seotud uue meetme esitamisega maaelu arengu programmides, maaelu arengu poliitika seire ja hindamisega, rakendamise aastaaruannete esitamisega ning kontrollide ja karistuste rakendamisega. Neid volitusi tuleks teostada kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) nr 182/2011(8).

(16)  Kuna käesoleva määruse eesmärki tegeleda liidu põllumajanduslikule toidutööstusele ja metsandussektorile loodusõnnetuste avaldatava mõjuga ja leevendada nende tagajärgi, andes EAFRD kaudu erakorralist ajutist toetust, ei suuda liikmesriigid piisavalt saavutada, küll aga saab seda paremini saavutada liidu tasandil, võib liit võtta meetmeid kooskõlas Euroopa Liidu lepingu (ELi leping) artiklis 5 sätestatud subsidiaarsuse põhimõttega. Kõnealuses artiklis sätestatud proportsionaalsuse põhimõtte kohaselt ei lähe käesolev määrus nimetatud eesmärgi saavutamiseks vajalikust kaugemale.

(17)  Määrust (EL) 2020/2220 tuleks seetõttu vastavalt muuta.

(18)  Võttes arvesse praeguste loodusõnnetuste laastavat mõju ning pakilist vajadust tegeleda neist liidu põllumajanduslikule toidutööstusele ja metsandussektorile tulenevate tagajärgedega ning neid leevendada, peetakse asjakohaseks teha erand ELi lepingule, Euroopa Liidu toimimise lepingule ja Euroopa Aatomienergiaühenduse asutamislepingule lisatud protokolli nr 1 (riikide parlamentide rolli kohta Euroopa Liidus) artiklis 4 sätestatud kaheksa nädala pikkusest tähtajast.

(19)  Kavandatud uue meetme sujuvaks rakendamiseks ja arvestades tungivat vajadust tegeleda liidu põllumajanduslikule toidutööstusele ja metsandussektorile loodusõnnetuste avaldatava mõjuga ja leevendada nende tagajärgi, peaks käesolev määrus kiireloomulisuse tõttu jõustuma selle Euroopa Liidu Teatajas avaldamise päeval,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Määrust (EL) 2020/2220 muudetakse järgmiselt.

1)  Artikli 1 lõikesse 2 lisatakse järgmine lõik:"

„Erandina käesoleva lõike esimese lõigu teisest lausest võivad liikmesriigid käesoleva määruse artiklis 6a ja määruse (EL) nr 1305/2013 artikli 18 lõike 1 punktis b osutatud meetmete jaoks ette nähtud vahendite ümberjaotamisel ja nende meetmete puhul vahendite kasutamisel vähendada EAFRD osaluse üldist määra, mis on reserveeritud määruse (EL) nr 1305/2013 artikli 59 lõikes 6 osutatud meetmetele. Kõnealune vähendamine ei tohi ületada EAFRD summasid, mis on ümber jaotatud käesoleva määruse artiklis 6a ja määruse (EL) nr 1305/2013 artikli 18 lõike 1 punktis b osutatud meetmetele, ega ületada 15 protsendipunkti EAFRD osaluse üldisest määrast, mis on kehtestatud maaelu arengu programmides määruse (EL) nr 1305/2013 artikli 59 lõikes 6 osutatud meetmete jaoks. Selleks võetakse arvesse maaelu arengu programmides kehtestatud EAFRD osaluse üldist määra, mis kavandati EAFRDst toetatavate programmide kestuse pikendamise ajal kuni 31. detsembrini 2022, kooskõlas käesoleva artikli lõikega 1. Määruse (EL) nr 1305/2013 artikli 59 lõikes 6 osutatud meetmete jaoks reserveeritud osaluse üldine määr ei tohi olla madalam kui kõnealuses artiklis sätestatud miinimumkünnis. Sama vähendamist protsendipunktides võib kohaldada määruse (EL) nr 1305/2013 artikli 58a lõikes 2 osutatud lisavahendite suhtes ilma vahendeid käesoleva määruse artiklis 6a ja määruse (EL) nr 1305/2013 artikli 18 lõike 1 punktis b osutatud meetmetele ümber jaotamata.“

2)  Artiklisse 2 lisatakse järgmine lõige:"

„5. Erandina määruse (EL) nr 1303/2013 artikli 65 lõikest 6 võib korraldusasutus valida toetustegevuseks tegevused, mis on enne korraldusasutusele rahastamistaotluse esitamist füüsiliselt lõpetatud või täielikult rakendatud, tingimusel et kõnealuseid tegevusi rakendatakse käesoleva määruse artiklis 6a ning määruse (EL) nr 1305/2013 artikli 18 lõike 1 punktis b või artikli 24 lõike 1 punktis d osutatud meetme kaudu ning et selliste tegevustega reageeritakse 1. jaanuaril 2024 või pärast seda toimunud loodusõnnetusele.“

3)  Lisatakse järgmised artiklid:"

„Artikkel 6a

Erakorraline ajutine toetus loodusõnnetustest eriti mõjutatud põllumajandustootjatele, metsavaldajatele ja VKEdele

1.  Käesoleva artikli kohase toetusega antakse erakorralist abi loodusõnnetustest eriti mõjutatud põllumajandustootjatele, metsavaldajatele ning väikestele ja keskmise suurusega ettevõtjatele (VKEd), et tagada nende äritegevuse jätkuvus käesolevas artiklis sätestatud tingimustel.

2.  Käesoleva artikli kohast toetust antakse tingimusel, et liikmesriikide pädevad asutused kinnitavad ametlikult, et 1. jaanuaril 2024 või pärast seda on toimunud määruse (EL) nr 1305/2013 artikli 2 lõike 1 punktis k määratletud loodusõnnetus ning et kõnealune loodusõnnetus või Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2016/2031* kohaselt vastu võetud meetmed taimehaiguse või kahjuripuhangu likvideerimiseks või selle leviku piiramiseks on hävitanud vähemalt 30 % asjaomasest tootmisest või potentsiaalist.

3.  Käesoleva artikli kohast toetust antakse:

Põllumajandustoodete töötlemisel võib tootmisprotsessi väljund olla ELi toimimise lepingu I lisaga hõlmamata toode.

4.  Liikmesriigid suunavad käesoleva artikli kohase toetuse loodusõnnetustest enim mõjutatud toetusesaajatele, määrates olemasolevate tõendite põhjal kindlaks toetuskõlblikkuse tingimused.

5.  Käesoleva artikli kohane toetus antakse ühekordse kindlasummalise maksena, mis makstakse välja 31. detsembriks 2025, tuginedes toetusetaotlustele, mille pädev asutus on heaks kiitnud 30. juuniks 2025. Toetus võib olla toetusesaajate kategooriate kaupa eri suurusega vastavalt objektiivsetele ja mittediskrimineerivatele kriteeriumidele.

6.  Käesoleva artikli kohase toetuse maksimumsumma ei tohi ületada 42 000 eurot toetusesaaja kohta.

7.  Käesoleva artikli kohase toetuse andmisel võtavad liikmesriigid arvesse muude riiklike või liidu toetusvahendite või erasektori kavade alusel loodusõnnetuste tagajärgede leevendamiseks antavat toetust, et tagada usaldusväärne finantsjuhtimine kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL, Euratom) 2024/2509 artikliga 33, nagu on kohaldatav, ja suunata toetus samal ajal loodusõnnetustest enim mõjutatud toetusesaajatele.

Artikkel 6b

Loodusõnnetustest eriti mõjutatud põllumajandustootjatele, metsavaldajatele ja VKEdele antava erakorralise ajutise toetuse suhtes kohaldatavad sätted

1.  Käesoleva määruse artiklis 6a osutatud erakorralist ajutist toetust rahastatakse EAFRDst meetmena määruse (EL) nr 1305/2013 artikli 13 tähenduses.

2.  EAFRD maksimaalne toetus käesoleva määruse artiklis 6a osutatud meetmele on 100 %.

3.  Artiklis 6a osutatud meetme jaoks antav EAFRD toetus ei tohi ületada 10 % EAFRD koguosalusest maaelu arengu programmis aastatel 2021–2022.

Artikkel 6c

Vääramatu jõud

Seoses määruse (EL) nr 1306/2013 rakendamisega ÜPP rahastamise, haldamise ja seire eesmärgil sama määruse artikli 2 lõikes 2 osutatud vääramatu jõu korral, võib asjaomane liikmesriik juhul, kui tõsine loodusõnnetus mõjutab kindlaksmääratud piirkonda rängalt, pidada kogu seda piirkonda kõnealusest õnnetusest rängalt mõjutatud piirkonnaks.

Artikkel 6d

Komisjoni rakendamisvolitused

1.  Komisjon võib võtta vastu rakendusakte, millega nähakse ette normid, mida on vaja artiklis 6a osutatud meetme rakendamiseks maaelu arengu programmide kaudu vastavalt artikli 1 kohaselt pikendatud programmitöö perioodil 2014–2020 kohaldatavale õigusraamistikule, ja mis käsitlevad järgmist:

2.  Käesoleva artikli lõikes 1 osutatud rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 182/2011*** artiklis 5 osutatud kontrollimenetlusega.

Artikkel 6e

Komiteemenetlus

1.  Käesoleva määruse artikli 6d lõike 1 punktides a, b ja c sätestatud rakendamisvolituste kasutamisel abistab komisjoni maaelu arengu komitee, mis on loodud määruse (EL) nr 1305/2013 artikliga 84. Nimetatud komitee on komitee määruse (EL) nr 182/2011 tähenduses.

2.  Käesoleva määruse artikli 6d lõike 1 punktis d sätestatud rakendamisvolituste kasutamisel abistab komisjoni põllumajandusfondide komitee, mis on loodud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/2116**** artikli 103 lõikega 1. Nimetatud komitee on komitee määruse (EL) nr 182/2011 tähenduses.

_________________

* Euroopa Parlamendi ja nõukogu 26. oktoobri 2016. aasta määrus (EL) 2016/2031, mis käsitleb taimekahjustajatevastaseid kaitsemeetmeid, millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruseid (EL) nr 228/2013, (EL) nr 652/2014 ja (EL) nr 1143/2014 ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu direktiivid 69/464/EMÜ, 74/647/EMÜ, 93/85/EMÜ, 98/57/EÜ, 2000/29/EÜ, 2006/91/EÜ ja 2007/33/EÜ (ELT L 317, 23.11.2016, lk 4, ELI: http://data.europa.eu/eli/reg/2016/2031/oj).

** Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. septembri 2024. aasta määrus (EL, Euratom) 2024/2509, mis käsitleb liidu üldeelarve suhtes kohaldatavaid finantsreegleid (ELT L, 2024/2509, 26.9.2024, ELI: http://data.europa.eu/eli/reg/2024/2509/oj).

*** Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. veebruari 2011. aasta määrus (EL) nr 182/2011, millega kehtestatakse eeskirjad ja üldpõhimõtted, mis käsitlevad liikmesriikide läbiviidava kontrolli mehhanisme, mida kohaldatakse komisjoni rakendamisvolituste teostamise suhtes (ELT L 55, 28.2.2011, lk 13, ELI: https://eur-lex.europa.eu/eli/reg/2011/182/oj).

**** Euroopa Parlamendi ja nõukogu 2. detsembri 2021. aasta määrus (EL) 2021/2116, mis käsitleb ühise põllumajanduspoliitika rahastamist, haldamist ja seiret ning millega tunnistatakse kehtetuks määrus (EL) nr 1306/2013 (ELT L 435, 6.12.2021, lk 187, ELI: https://eur-lex.europa.eu/eli/reg/2021/2116/oj).“

Artikkel 2

Käesolev määrus jõustub Euroopa Liidu Teatajas avaldamise päeval.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

…,

Euroopa Parlamendi nimel Nõukogu nimel

president eesistuja

(1) 4. detsembri 2024. aasta arvamus (Euroopa Liidu Teatajas seni avaldamata). (2) 21. novembri 2024. aasta arvamus (Euroopa Liidu Teatajas seni avaldamata) (3) Euroopa Parlamendi 17. detsembri 2024. aasta seisukoht. (4) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. detsembri 2013. aasta määrus (EL) nr 1305/2013 Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfondist (EAFRD) antavate maaelu arengu toetuste kohta ja millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ) nr 1698/2005 (ELT L 347, 20.12.2013, lk 487, ELI: http://data.europa.eu/eli/reg/2013/1305/oj). (5) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. detsembri 2020. aasta määrus (EL) 2020/2220, millega kehtestatakse teatavad üleminekusätted Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfondi (EAFRD) ja Euroopa Põllumajanduse Tagatisfondi (EAGF) toetuse kohta 2021. ja 2022. aastal ning muudetakse määrusi (EL) nr 1305/2013, (EL) nr 1306/2013 ning (EL) nr 1307/2013 seoses 2021. ja 2022. aastal eraldatavate vahendite ja nende määruste kohaldamisega ning määrust (EL) nr 1308/2013 seoses 2021. ja 2022. aastal eraldatavate vahendite ja sellise toetuse jaotamisega (ELT L 437, 28.12.2020, lk 1, ELI: http://data.europa.eu/eli/reg/2020/2220/oj). (6) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. detsembri 2013. aasta määrus (EL) nr 1306/2013 ühise põllumajanduspoliitika rahastamise, haldamise ja seire kohta ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrused (EMÜ) nr 352/78, (EÜ) nr 165/94, (EÜ) nr 2799/98, (EÜ) nr 814/2000, (EÜ) nr 1290/2005 ja (EÜ) nr 485/2008 (ELT L 347, 20.12.2013, lk 549, ELI: http://data.europa.eu/eli/reg/2013/1306/oj). (7) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 26. oktoobri 2016. aasta määrus (EL) 2016/2031, mis käsitleb taimekahjustajatevastaseid kaitsemeetmeid, millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruseid (EL) nr 228/2013, (EL) nr 652/2014 ja (EL) nr 1143/2014 ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu direktiivid 69/464/EMÜ, 74/647/EMÜ, 93/85/EMÜ, 98/57/EÜ, 2000/29/EÜ, 2006/91/EÜ ja 2007/33/EÜ (ELT L 317, 23.11.2016, lk 4, ELI: http://data.europa.eu/eli/reg/2016/2031/oj). (8) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. veebruari 2011. aasta määrus (EL) nr 182/2011, millega kehtestatakse eeskirjad ja üldpõhimõtted, mis käsitlevad liikmesriikide läbiviidava kontrolli mehhanisme, mida kohaldatakse komisjoni rakendamisvolituste teostamise suhtes (ELT L 55, 28.2.2011, lk 13, ELI: http://data.europa.eu/eli/reg/2011/182/oj).