Euroopa Parlamendi 22. oktoobri 2024. aasta seadusandlik resolutsioon ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega luuakse Ukraina laenukoostöö mehhanism ja antakse Ukrainale erakorralist makromajanduslikku finantsabi (COM(2024)0426 – C10‑0106/2024 – 2024/0234(COD))

P10_TA(2024)0021 A10-0006/2024

(Seadusandlik tavamenetlus: esimene lugemine)

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse komisjoni ettepanekut Euroopa Parlamendile ja nõukogule (COM(2024)0426),

–  võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõiget 2 ja artiklit 212, mille alusel komisjon esitas ettepaneku Euroopa Parlamendile (C10‑0106/2024),

–  võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõiget 3,

–  võttes arvesse eelarvekomisjoni hinnangut eelarvele,

–  võttes arvesse nõukogu esindaja poolt 9. oktoobri 2024. aasta kirjas võetud kohustust kiita Euroopa Parlamendi seisukoht heaks vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõikele 4,

–  võttes arvesse kodukorra artikleid 60 ja 58,

–  võttes arvesse väliskomisjoni kirja,

–  võttes arvesse rahvusvahelise kaubanduse komisjoni raportit (A10‑0006/2024),

1.  võtab vastu allpool toodud esimese lugemise seisukoha;

2.  palub komisjonil ettepaneku uuesti Euroopa Parlamendile saata, kui komisjon asendab selle uue ettepanekuga, muudab seda oluliselt või kavatseb seda oluliselt muuta;

3.  teeb presidendile ülesandeks edastada Euroopa Parlamendi seisukoht nõukogule ja komisjonile ning liikmesriikide parlamentidele.

Euroopa Parlamendi seisukoht, vastu võetud esimesel lugemisel 22. oktoobril 2024. aastal eesmärgiga võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2024/…, millega luuakse Ukraina laenukoostöö mehhanism ja antakse Ukrainale erakorralist makromajanduslikku finantsabi

(Kuna Euroopa Parlament ja nõukogu jõudsid kokkuleppele, vastab Euroopa Parlamendi seisukoht õigusakti (määrus (EL) 2024/2773) lõplikule kujule).

Euroopa Parlamendi 22. oktoobri 2024. aasta seadusandlik resolutsioon nõukogu esimese lugemise seisukoha kohta eesmärgiga võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus ühtse Euroopa taeva algatuse rakendamise kohta (uuesti sõnastatud) (08311/2024 – C10‑0114/2024 – 2013/0186(COD))

P10_TA(2024)0022 A10-0010/2024

(Seadusandlik tavamenetlus: teine lugemine)

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse nõukogu esimese lugemise seisukohta (08311/2024 – C10‑0114/2024),

–  võttes arvesse oma esimese lugemise seisukohta(1) Euroopa Parlamendile ja nõukogule esitatud komisjoni ettepaneku (COM(2013)0410) suhtes,

–  võttes arvesse komisjoni muudetud ettepanekut (COM(2020)0579),

–  võttes arvesse komisjoni ettepanekut Euroopa Parlamendile ja nõukogule (COM(2020)0577 – 2020/0264(COD)),

–  võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõiget 7,

–  võttes arvesse kodukorra artiklit 68,

–  võttes arvesse transpordi- ja turismikomisjoni soovitust teisele lugemisele (A10‑0010/2024),

1.  kiidab nõukogu esimese lugemise seisukoha heaks;

2.  on seisukohal, et kuna komisjoni ettepaneku COM(2020)0577 sisu on sellesse seisukohta lisatud, on seadusandlik menetlus 2020/0264(COD) aegunud;

3.  kiidab heaks käesolevale resolutsioonile lisatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu ühisavalduse;

4.  märgib, et seadusandlik akt võetakse vastu kooskõlas nõukogu seisukohaga;

5.  teeb presidendile ülesandeks kirjutada koos nõukogu eesistujaga seadusandlikule aktile alla vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 297 lõikele 1;

6.  teeb peasekretärile ülesandeks pärast kõikide menetluste nõuetekohase läbiviimise kontrollimist seadusandlikule aktile alla kirjutada ja korraldada kokkuleppel nõukogu peasekretäriga selle avaldamine Euroopa Liidu Teatajas;

7.  teeb presidendile ülesandeks edastada Euroopa Parlamendi seisukoht nõukogule ja komisjonile ning liikmesriikide parlamentidele.

SEADUSANDLIKU RESOLUTSIOONI LISA

EUROOPA PARLAMENDI JA EUROOPA LIIDU NÕUKOGU ÜHISAVALDUS

Ilma et see piiraks eelarvepädevate institutsioonide õigusi iga-aastase eelarvemenetluse raames ja komisjoni volitusi eelarveprojekti koostamisel, paluvad Euroopa Parlament ja nõukogu komisjonil teha iga-aastase eelarvemenetluse raames ettepanek luua Euroopa ühendamise rahastu eelarves täiendav haldustoetuse eelarverida, mida rahastatakse Euroopa ühendamise rahastu kasutada olevatest assigneeringutest, mis on kindlaks määratud komisjoni ettepanekule lisatud finantsselgituses. See uus eelarverida kataks lepinguliste töötajate kulud ja muud tulemushindamiskogu sekretariaadi, tulemushindamiskogu ja liikmesriikide järelevalveasutuste koostöönõukogu halduskulud, mis on seotud näiteks tehnilise abiga, eksperdikuludega, andmete esitamise lepingutega, välisuuringutega ja täiendavate nõustamisteenustega, samas kui ametikohtade loetelus sisalduvaid ametikohti rahastatakse rubriigi 7 halduskulude eelarverealt, järgides täielikult kehtivat mitmeaastase finantsraamistiku määrust. Niivõrd kui see on võimalik, ei tohiks selline Euroopa ühendamise rahastust rahastamine mõjutada vahendeid, mis on juba ette nähtud viimases Euroopa ühendamise rahastu transpordialases tööprogrammis.

Tulemushindamiskogu sekretariaadi, tulemushindamiskogu ja liikmesriikide järelevalveasutuste koostöönõukogu lepinguliste töötajate ja muude halduskulude rahastamine Euroopa ühendamise rahastust ei tohiks luua pretsedenti teiste nõukogude sekretariaadi rahastamiseks. See ei tohiks mingil viisil mõjutada järgmise mitmeaastase finantsraamistiku määruse raames kokkulepitavat rahastamiskorda.

(1) ELT C 378, 9.11.2017, lk 546.

Euroopa Parlamendi 22. oktoobri 2024. aasta resolutsioon, mis käsitleb nõukogu seisukohta Euroopa Liidu 2024. aasta paranduseelarve projekti nr 2/2024 kohta – 2023. aasta ülejäägi kandmine eelarvesse (12081/2024 – C10-0107/2024 – 2024/0089(BUD))

P10_TA(2024)0023 A10-0005/2024

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklit 314,

–  võttes arvesse Euroopa Aatomienergiaühenduse asutamislepingu artiklit 106a,

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 18. juuli 2018. aasta määrust (EL, Euratom) 2018/1046 (mis käsitleb liidu üldeelarve suhtes kohaldatavaid finantsreegleid ja millega muudetakse määrusi (EL) nr 1296/2013, (EL) nr 1301/2013, (EL) nr 1303/2013, (EL) nr 1304/2013, (EL) nr 1309/2013, (EL) nr 1316/2013, (EL) nr 223/2014 ja (EL) nr 283/2014 ja otsust nr 541/2014/EL ning tunnistatakse kehtetuks määrus (EL, Euratom) nr 966/2012)(1), eriti selle artiklit 44,

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. septembri 2024. aasta määrust (EL, Euratom) 2024/2509, mis käsitleb liidu üldeelarve suhtes kohaldatavaid finantsreegleid(2), eriti selle artiklit 44,

–  võttes arvesse Euroopa Liidu 2024. aasta üldeelarvet, mis võeti lõplikult vastu 22. novembril 2023(3),

–  võttes arvesse nõukogu 17. detsembri 2020. aasta määrust (EL, Euratom) 2020/2093, millega määratakse kindlaks mitmeaastane finantsraamistik aastateks 2021–2027(4),

–  võttes arvesse 16. detsembri 2020. aasta institutsioonidevahelist kokkulepet Euroopa Parlamendi, Euroopa Liidu Nõukogu ja Euroopa Komisjoni vahel, mis käsitleb eelarvedistsipliini, eelarvealast koostööd ning usaldusväärset finantsjuhtimist, samuti uusi omavahendeid, sealhulgas uute omavahendite kasutuselevõtmise suunas liikumise tegevuskava(5),

–  võttes arvesse nõukogu 14. detsembri 2020. aasta otsust (EL, Euratom) 2020/2053, mis käsitleb Euroopa Liidu omavahendite süsteemi ning millega tunnistatakse kehtetuks otsus 2014/335/EL, Euratom(6),

–  võttes arvesse paranduseelarve projekti nr 2/2024, mille komisjon võttis vastu 9. aprillil 2024 (COM(2024)0920),

–  võttes arvesse 13. septembril 2024 vastu võetud ja 16. septembril 2024 Euroopa Parlamendile edastatud nõukogu seisukohta paranduseelarve projekti nr 2/2024 kohta (12081/2024 – C10‑0107/2024),

–  võttes arvesse kodukorra artikleid 96 ja 98,

–  võttes arvesse eelarvekomisjoni raportit (A10‑0005/2024),

A.  arvestades, et paranduseelarve projekti nr 2/2024 eesmärk on kanda 2024. aasta eelarvesse 2023. aasta ülejääk summas 633 miljonit eurot;

B.  arvestades, et selle ülejäägi põhielemendid on tulude positiivne saldo (238,7 miljonit eurot) ja kavandatust väiksemad kulud (393,9 miljonit eurot);

C.  arvestades, et tulude poolel on ülejäägi mahu peamiseks põhjuseks 1766 miljonit eurot finantstulusid, viivist ja trahve, kuid tollimaksud küündisid 1649 miljoni euroni, mis on oodatust väiksem summa; arvestades, et 107 miljoni euro suurune haldustulu ülejääk tuleneb peamiselt prognoositust kõrgemast pensionimaksete määrast ja 2023. aasta jaanuaris töötasude vahepealse ajakohastamise kohaldamisest, mis suurendas maksude ja lõivude ning pensionimaksete taset;

D.  arvestades, et kulude poolel tegi komisjon 2022. aastal vähem makseid kokku 70 miljonit eurot (0,1 % heakskiidetud maksete assigneeringutest); arvestades, et teised institutsioonid tühistasid 48 miljoni euro ulatuses makseid, säilitades seega 2022. aasta eelarve madala alakasutamise määra;

E.  arvestades, et paranduseelarve projekti nr 2/2024 kohaselt on Saksamaa, Madalmaade, Taani, Rootsi ja Austria kogurahvatulul põhinevate maksete kindlasummaliste vähenduste netosumma ligikaudu 5,4 miljardit eurot;

F.  arvestades, et liidu eelarve varud ja paindlikkus on endiselt väga piiratud, hoolimata mitmeaastase finantsraamistiku läbivaatamisest ja uue NGEU rahastamisvahendi kasutuselevõtust, et tagada Euroopa Liidu taasterahastu suuremad laenukulud, mis on oma olemuselt volatiilsed, põhjustades eelarves ebakindlust; arvestades, et selles keerulises olukorras suurenevad eelarvevajadused;

1.  võtab teadmiseks komisjoni esitatud paranduseelarve projekti nr 2/2024, mis on mõeldud 2023. aasta ülejäägi eelarvesse kandmiseks 633 miljoni euro suuruses summas vastavalt finantsmääruse artikli 18 lõikele 3;

2.  väljendab heameelt asjaolu üle, et 2023. aasta ülejääk on märkimisväärselt väiksem kui 2022. aasta ülejääk, mis osutab eelarve paremale prognoosimisele ja haldamisele komisjoni poolt;

3.  rõhutab, et ülejääk vähendab liikmesriikide kogupanust 2024. aasta eelarve rahastamisse ajal, mil rahastamisvajadused on endiselt suured ja ruum liidu eelarves äärmiselt piiratud; rõhutab, et eelarve peab säilitama piisava paindlikkuse, et võimaldada liidul tulla toime ettenägematute sündmuste ja uute esilekerkivate prioriteetidega;

4.  tuletab meelde oma pikaajalist seisukohta, et trahve ja tasusid tuleks kasutada liidu eelarve lisatuluna ning need ei tohiks kaasa tuua kogurahvatulul põhinevate maksete vähendamist;

5.  võtab teadmiseks viie toetust saava liikmesriigi kogurahvatulul põhinevate maksete kindlasummalised vähendused, mille netosumma on ligikaudu 5,4 miljardit eurot; rõhutab asjaolu, et need tagasimaksed on inflatsiooniga seotud ja on seetõttu suurenenud rohkem kui mitmeaastase finantsraamistiku ülemmäärad, mida kohandatakse igal aastal 2 % deflaatori alusel; rõhutab, et see kõrvalekalle suurendab teiste liikmesriikide koormust;

6.  rõhutab, et liidu eelarve jaoks on vaja jätkusuutlikku tulu: peab seetõttu kahetsusväärseks, et nõukogu ei ole teinud edusamme omavahendite süsteemi reformimisel kooskõlas institutsioonidevahelise kokkuleppe tegevuskavaga; tuletab meelde oma seisukohta, mis toetab komisjoni muudetud ettepanekuid, ning nõuab tungivalt, et nõukogu võtaks need ettepanekud kiiresti vastu, et suurendada liidu eelarve jaoks kättesaadavaid omavahendeid;

7.  kiidab nõukogu seisukoha paranduseelarve projekti nr 2/2024 kohta heaks;

8.  teeb presidendile ülesandeks kuulutada paranduseelarve nr 3/2024 lõplikult vastuvõetuks ja korraldada selle avaldamine Euroopa Liidu Teatajas;

9.  teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule, komisjonile, teistele asjaomastele institutsioonidele ja asutustele ning liikmesriikide parlamentidele.

(1) ELT L 193, 30.7.2018, lk 1, ELI: http://data.europa.eu/eli/reg/2018/1046/oj. (2) ELT L, 2024/2509, 26.9.2024, ELI: http://data.europa.eu/eli/reg/2024/2509/oj. (3) ELT L, 2024/207, 22.2.2024, ELI: http://data.europa.eu/eli/budget/2024/207/oj. (4) ELT L 433 I, 22.12.2020, lk 11, ELI: http://data.europa.eu/eli/reg/2020/2093/oj. (5) ELT L 433 I, 22.12.2020, lk 28, ELI: http://data.europa.eu/eli/agree_interinstit/2020/1222/oj. (6) ELT L 424, 15.12.2020, lk 1.

Euroopa Parlamendi 22. oktoobri 2024. aasta resolutsioon, mis käsitleb nõukogu seisukohta Euroopa Liidu 2024. aasta üldeelarve paranduseelarve projekti nr 4/2024 kohta: tulude ajakohastamine (omavahendid) ja mõnede detsentraliseeritud asutuste vahendite kohandamine (13195/2024 – C10-0109/2024 – 2024/0185(BUD))

P10_TA(2024)0024 A10-0007/2024

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklit 314,

–  võttes arvesse Euroopa Aatomienergiaühenduse asutamislepingu artiklit 106a,

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 18. juuli 2018. aasta määrust (EL, Euratom) 2018/1046 (mis käsitleb liidu üldeelarve suhtes kohaldatavaid finantsreegleid ja millega muudetakse määrusi (EL) nr 1296/2013, (EL) nr 1301/2013, (EL) nr 1303/2013, (EL) nr 1304/2013, (EL) nr 1309/2013, (EL) nr 1316/2013, (EL) nr 223/2014 ja (EL) nr 283/2014 ja otsust nr 541/2014/EL ning tunnistatakse kehtetuks määrus (EL, Euratom) nr 966/2012)(1), eriti selle artiklit 44,

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. septembri 2024. aasta määrust (EL, Euratom) 2024/2509, mis käsitleb Euroopa Liidu üldeelarve suhtes kohaldatavaid finantsreegleid(2), eriti selle artiklit 44,

–  võttes arvesse Euroopa Liidu 2024. aasta üldeelarvet, mis võeti lõplikult vastu 22. novembril 2023. aastal(3),

–  võttes arvesse nõukogu 17. detsembri 2020. aasta määrust (EL, Euratom) 2020/2093, millega määratakse kindlaks mitmeaastane finantsraamistik aastateks 2021–2027(4),

–  võttes arvesse 16. detsembri 2020. aasta institutsioonidevahelist kokkulepet Euroopa Parlamendi, Euroopa Liidu Nõukogu ja Euroopa Komisjoni vahel, mis käsitleb eelarvedistsipliini, eelarvealast koostööd ning usaldusväärset finantsjuhtimist, samuti uusi omavahendeid, sealhulgas uute omavahendite kasutuselevõtmise suunas liikumise tegevuskava(5),

–  võttes arvesse nõukogu 14. detsembri 2020. aasta otsust (EL, Euratom) 2020/2053, mis käsitleb Euroopa Liidu omavahendite süsteemi ning millega tunnistatakse kehtetuks otsus 2014/335/EL, Euratom(6),

–  võttes arvesse paranduseelarve projekti nr 4/2024, mille komisjon võttis vastu 19. juulil 2024. aastal (COM(2024)0931),

–  võttes arvesse 23. septembril 2024. aastal vastu võetud ja 24. septembril 2024. aastal Euroopa Parlamendile edastatud nõukogu seisukohta paranduseelarve projekti nr 4/2024 kohta (13195/2024 – C10‑0109/2024),

–  võttes arvesse kodukorra artikleid 96 ja 98,

–  võttes arvesse eelarvekomisjoni raportit (A10‑0007/2024),

A.  arvestades, et paranduseelarve projekti nr 4/2024 põhieesmärk on ajakohastada eelarve tulupoolt, et võtta arvesse viimaseid arenguid, ning lisaks kohandada eelarve kulupoolt seoses mitme detsentraliseeritud asutusega;

B.  arvestades, et paranduseelarve projektiga nr 4/2024 nähakse ette omavahendite prognooside läbivaatamine seoses tollimaksudega, mis on 18,3 % väiksemad kui 2023. aasta mais prognoositi, seoses piiristamata käibemaksubaasiga, mis on 2023. aasta mai prognoosist 0,6 % väiksem, seoses ringlusse võtmata plastpakendijäätmetel põhinevate omavahenditega, mis ületavad 2023. aasta mai prognoosi 0,6 %, ning seoses ELi kogurahvatulul põhinevate omavahendite baasiga, mis on 2023. aasta mai prognoosiga võrreldes 0,3 % suurem;

C.  arvestades, et paranduseelarve projektiga nr 4/2024 ajakohastatakse ka väljaastumislepingu kohast Ühendkuningriigi 2024. aasta osamaksu, mis on 2,38 miljardit eurot ja 2024. aasta eelarves esitatud prognoosiga võrreldes märkimisväärselt ehk 1,52 miljardi euro võrra väiksem; arvestades, et paranduseelarve projektis nr 4/2024 võetakse arvesse ka 2024. aasta mai lõpuni laekunud trahve ja karistusi, mis suurendab 2024. aasta eelarves trahvide ja karistuste esialgset prognoosi 513 miljoni euro võrra;

D.  arvestades, et paranduseelarve projektis nr 4/2024 tehakse ettepanek teha detsentraliseeritud asutuste rahastamises mitu kohandust, millega kaasneb kokku 12 miljoni euro suurune netokasv, ning ettepanek võtta kasutusele paindlikkusinstrument 13,2 miljoni euro ulatuses, et katta Euroopa Ravimiameti ja Eurojusti assigneeringute kasv, kui mitmeaastase finantsraamistiku rubriigis 2b varu ei ole;

1.  väljendab heameelt komisjoni esitatud paranduseelarve projekti nr 4/2024 üle;

2.  võtab teadmiseks, et muude kui kogurahvatulul põhinevate omavahendite summa (eelkõige seoses tollimaksudega) ja eelarvesse tehtava Ühendkuningriigi osamaksu vähenemise tulemusel suurenevad kogurahvatulul põhinevad osamaksud 5,63 miljardi euro võrra; märgib, et tollimaksude esialgse prognoosi ja Ühendkuningriigi osamaksu vahel on märkimisväärne erinevus, ning kutsub komisjoni üles uurima võimalusi prognoosimise parandamiseks, mis on eelarve planeerimise prognoositavuse seisukohast ülioluline;

3.  rõhutab, et paranduseelarve projekti nr 4/2024 kohaselt on viie toetust saava liikmesriigi kogurahvatulul põhinevate maksete kindlasummaliste vähenduste netosumma veidi alla 5,4 miljardi euro; toonitab, et need tagasimaksed on inflatsiooniga seotud ja on seetõttu suurenenud rohkem kui mitmeaastase finantsraamistiku ülemmäärad, mida kohandatakse igal aastal 2 % suuruse deflaatori alusel; rõhutab, et see kõrvalekalle suurendab teiste liikmesriikide koormust;

4.  rõhutab, et liidu eelarvesse, mida on viimastel aastatel mitmesugustele kriisidele reageerimiseks järsult suurendatud, on vaja kestlikku tulu; peab seetõttu kahetsusväärseks, et nõukogu ei ole teinud institutsioonidevahelise kokkuleppe tegevuskava kohasel omavahendite süsteemi reformimisel edusamme; tuletab meelde oma seisukohta, mis toetab komisjoni muudetud ettepanekuid, ning nõuab tungivalt, et nõukogu ja liikmesriigid võtaksid need ettepanekud kiiresti vastu, et suurendada liidu eelarve jaoks kättesaadavaid omavahendeid; tuletab meelde oma pikaajalist seisukohta, et trahve ja tasusid tuleks kasutada liidu eelarve lisatuluna;

5.  kordab oma pikaajalist seisukohta, et uued prioriteedid nõuavad uusi rahalisi vahendeid; võtab teadmiseks rea kohandusi detsentraliseeritud asutuste eelarvetes, eelkõige seoses hiljuti vastu võetud õigusaktide kohaselt neile antud ülesannetega; tuletab meelde, et asutustel peab olema oma volituste korrektseks täitmiseks vajalik personal ja eelarve; taunib asjaolu, et mitmel juhul toovad detsentraliseeritud asutusele eraldatavad lisavahendid kaasa programmi rahastamispaketi vastava vähendamise;

6.  peab kahetsusväärseks, et praeguses mitmeaastases finantsraamistikus on programmidest detsentraliseeritud asutustesse ümber paigutatud või kavatsetakse ümber paigutada kokku 1,5 miljardit eurot; rõhutab, et ümberpaigutamiste ulatus viitab liidu eelarve piiratud ressurssidele, ning rõhutab vajadust eelarve paindlikkuse järele, et kohandada asutuste ressursse vastavalt sellele, kuidas nende volitused ja ülesanded mitmeaastase finantsraamistiku ajal muutuvad;

7.  märgib, et paranduseelarve projektiga nr 4/2024 kaasneb inflatsioonisurvest tulenevalt Eurojusti vahendite suurendamine 2 miljoni euro võrra; rõhutab, et inflatsioonisurve on kõigi detsentraliseeritud asutuste jaoks selgelt probleem, kuna inflatsioon ületab iga-aastast 2 % suurust deflaatorit, mille võrra mitmeaastase finantsraamistiku ülemmäärad suurenevad, mistõttu on detsentraliseeritud asutuste personali- ja tegevuskulud suure surve all, ning leiab, et komisjon peaks edaspidi, kui ta teeb ettevalmistusi 2027. aasta järgse mitmeaastase finantsraamistiku jaoks, üle vaatama detsentraliseeritud asutuste eelarvete praeguse käsituse, mille järgi need on rubriigi 7 halduskuludest eraldi;

8.  kiidab nõukogu seisukoha paranduseelarve projekti nr 4/2024 kohta heaks;

9.  teeb presidendile ülesandeks kuulutada paranduseelarve nr 4/2024 lõplikult vastuvõetuks ja korraldada selle avaldamine Euroopa Liidu Teatajas;

10.  teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule, komisjonile, teistele asjaomastele institutsioonidele ja asutustele ning liikmesriikide parlamentidele.

(1) ELT L 193, 30.7.2018, lk 1, ELI: http://data.europa.eu/eli/reg/2018/1046/oj. (2) ELT L, 2024/2509, 26.9.2024, ELI: http://data.europa.eu/eli/reg/2024/2509/oj. (3) ELT L, 2024/207, 22.2.2024, ELI: http://data.europa.eu/eli/budget/2024/207/oj. (4) ELT L 433 I, 22.12.2020, lk 11, ELI: http://data.europa.eu/eli/reg/2020/2093/oj. (5) ELT L 433 I, 22.12.2020, lk 28, ELI: http://data.europa.eu/eli/agree_interinstit/2020/1222/oj. (6) ELT L 424, 15.12.2020, lk 1, ELI: http://data.europa.eu/eli/dec/2020/2053/oj.

Euroopa Parlamendi 22. oktoobri 2024. aasta resolutsioon, mis käsitleb ettepanekut võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsus koondatud töötajate toetuseks loodud Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fondi vahendite kasutuselevõtmise kohta (Belgia taotlus – EGF/2024/001 BE/Match‑Smatch) (COM(2024)0275 – C10‑0101/2024 – 2024/0226(BUD))

P10_TA(2024)0025 A10-0009/2024

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse komisjoni ettepanekut Euroopa Parlamendile ja nõukogule (COM(2024)0275 – C10‑0101/2024),

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 28. aprilli 2021. aasta määrust (EL) 2021/691, millega luuakse Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fond (EGF) koondatud töötajate toetuseks ja tunnistatakse kehtetuks määrus (EL) nr 1309/2013(1) (edaspidi „EGFi määrus“),

–  võttes arvesse nõukogu 17. detsembri 2020. aasta määrust (EL, Euratom) 2020/2093, millega määratakse kindlaks mitmeaastane finantsraamistik aastateks 2021–2027(2), mida on muudetud määrusega (EL, Euratom) 2024/765(3), eriti selle artiklit 8,

–  võttes arvesse 16. detsembri 2020. aasta institutsioonidevahelist kokkulepet Euroopa Parlamendi, Euroopa Liidu Nõukogu ja Euroopa Komisjoni vahel, mis käsitleb eelarvedistsipliini, eelarvealast koostööd ning usaldusväärset finantsjuhtimist, samuti uusi omavahendeid, sealhulgas uute omavahendite kasutuselevõtmise suunas liikumise tegevuskava(4), eriti selle punkti 9,

–  võttes arvesse tööhõive- ja sotsiaalkomisjoni kirja,

–  võttes arvesse eelarvekomisjoni raportit (A10‑0009/2024),

A.  arvestades, et liit on kehtestanud õigusnormid ja loonud eelarvevahendid, et anda lisaabi töötajatele, kes kannatavad maailmakaubanduses toimunud suurte struktuurimuutuste või üleilmse finants- ja majanduskriisi tagajärjel, ning aidata neil tööturule tagasi pöörduda; arvestades, et abi andmiseks makstakse töötajatele ja ettevõtetele, mille heaks nad töötasid, rahalist toetust;

B.  arvestades, et Belgia esitas taotluse EGF/2024/001 BE/Match‑Smatch, et saada Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fondist (EGF) rahalist toetust seoses kokku 513 koondamisega(5) NACE Revision 2 osa 47 (Jaekaubandus, v.a mootorsõidukid ja mootorrattad) alla kuuluvas majandussektoris Hainaut’ provintsis (BE32), Liège’i provintsis (BE33) ja Namuri provintsis (BE35) seoses 444 koondamisega ajavahemikul 11. detsembrist 2023 kuni 11. aprillini 2024 ning seoses 69 koondamisega enne või pärast võrdlusperioodi;

C.  arvestades, et taotlus on seotud võrdlusperioodil 444 töötaja koondamisega, kelle tegevus on Match‑Smatchis lõppenud;

D.  arvestades, et taotlus puudutab 69 koondatud töötajat, kes on oma tegevuse lõpetanud enne või pärast neljakuulist võrdlusperioodi, kusjuures on võimalik luua selge põhjuslik seos sündmusega, mis põhjustas koondatud töötajate tegevuse lõppemise vaatlusperioodil, nagu on nõutud EGFi määruse artikli 6 teises lõigus;

E.  arvestades, et taotlus põhineb EGFi määruse artikli 4 lõike 2 punkti a kohastel sekkumiskriteeriumidel, milles on seatud tingimuseks, et võrdlusperioodiks oleva nelja kuu jooksul on liikmesriigi ettevõttes pidanud tegevuse lõpetama vähemalt 200 koondatud töötajat, kaasa arvatud töötajad, kelle on koondanud nimetatud ettevõtja tarnijad või tootmisahela järgmise etapi tootjad, ja/või füüsilisest isikust ettevõtjad, kes on oma tegevuse lõpetanud;

F.  arvestades, et Belgia toidukaupade jaemüügisektori müügimaht vähenes 2023. aastal märkimisväärselt energia- ja inflatsioonikriisi tõttu ning suurenenud piiriülese ostlemise ja e‑kaubanduse tõttu;

G.  arvestades, et Match‑Smatchi majanduslik olukord oli mitu aastat keeruline ja ettevõte teatas lõpuks 2022. aastal 36,5 miljoni euro suurusest tegevusega seotud brutokahjumist, ning et kahjumi edasise kuhjumise vältimiseks võttis Match‑Smatch 2023. aasta septembris vastu Colruyt Groupi pakkumise osta 84‑st kauplusest ära 57, mille käigus võeti üle ka nende kaupluste töötajad (1069 inimest); arvestades, et lisaks läks kaheksa kauplust üle Carrefourile, Delhaize’ile, Intermarchéle ja Delfoodile;

H.  arvestades, et selle tulemusena kohaldati kollektiivse koondamise menetlust kokku 513 töötaja suhtes: nende 19 kaupluse 339 töötaja suhtes, kellele ei leitud ostjat, ning Match‑Smatchi peakorteri 174 töötaja suhtes;

I.  arvestades, et liikmesriigi ja liidu õigusaktides sätestatud nõuded kollektiivse koondamise kohta on täidetud;

J.  arvestades, et COVID‑19 pandeemia põhjustatud majanduskriis on Belgia tööturul suurendanud nõudlust kvalifitseeritumate töötajate järele, muutes endiste Match‑Smatchi töötajate tööturule naasmise raskemaks;

K.  arvestades, et EGFi rahalist toetust tuleks peamiselt kasutada aktiivseteks tööturupoliitika meetmeteks ja individuaalseteks teenusteks, mille eesmärk on aidata toetusesaajatel naasta kiiresti inimväärsele ja püsivale tööle oma algsel tegevusalal või muus valdkonnas ning valmistada neid samal ajal ette keskkonnahoidlikuma ja digitaalsema Euroopa majanduse jaoks;

L.  arvestades, et mitmeaastase finantsraamistiku muutmisega vähendati EGFi iga‑aastast maksimumsummat 186 miljonilt eurolt 30 miljonile eurole (2018. aasta hindades), nagu on sätestatud nõukogu määruse (EL, Euratom) 2020/2093 (mida on muudetud määrusega (EL, Euratom) 2024/765) artiklis 8; arvestades, et komisjon peaks EGFi rakendamist tähelepanelikult jälgima ja kõik institutsioonid peaksid võtma kõik vajalikud meetmed tagamaks, et hoolimata sellest kärpest saaksid koondatud töötajad loota EGFi toetuse kaudu liidu solidaarsusele;

1.  nõustub komisjoniga, et EGFi määruse artikli 4 lõike 2 punktis a sätestatud tingimused on täidetud ja Belgial on õigus saada nimetatud määruse alusel rahalist toetust summas 2 661 564 eurot ehk 85 % 3 131 252 euro suurusest kogukulust, mis sisaldab individuaalsete teenuste kulusid summas 3 009 752 eurot ning ettevalmistus-, haldus-, teavitamis- ja reklaami- ning kontrolli- ja aruandluskulusid summas 121 500 eurot;

2.  märgib, et Belgia ametiasutused esitasid taotluse 3. juunil 2024 ning pärast Belgialt lisateabe saamist viis komisjon taotluse hindamise lõpule 16. septembril 2024 ja andis sellest samal päeval Euroopa Parlamendile teada;

3.  märgib, et taotlus puudutab 513 koondatud töötajat, kelle tegevus Match‑Smatchis on lõppenud; märgib lisaks, et kokku 365 koondatud töötajat on sihtrühma kuuluvad toetusesaajad ja eeldatakse, et nad osalevad meetmetes;

4.  märgib, et Belgia taotles EGFi kaasrahastamist üksnes Valloonias elavate endiste Match‑Smatchi töötajate toetamiseks, arvestades olukorda piirkondlikul tööturul (2023. aastal oli töötuse määr 8,2 %) ja kuna üle 70 % koondamistest on koondunud Vallooniasse;

5.  märgib, et pooled Match‑Smatchi koondatud töötajatest (46 %) on 50‑aastased või vanemad, s.t kuuluvad vanuserühma, kellel on rohkem takistusi töö leidmisel, ning et 2023. aasta viimases kvartalis ulatus 20–54‑aastaste tööhõive määra (76,8 %) ja üle 55‑aastaste vanuserühma tööhõive määra (58,5 %) erinevus riiklikul tasandil 18,3 protsendipunktini(6); rõhutab, et neile töötajatele kvalifitseeritud töökohtade leidmiseks vajalik täiend- ja ümberõpe, mis oleks kooskõlas tööturu nõudmistega, kujutab endast seega suurt väljakutset, võttes eelkõige arvesse üheaegselt koondatud inimeste suurt arvu;

6.  väljendab heameelt selle üle, et Belgia konsulteeris individuaalsete teenuste kooskõlastatud paketi koostamisel sihtrühma kuuluvate toetusesaajatega, nende esindajate ja sotsiaalpartneritega, et muuta mõjutatud piirkonnad ning tööturg üleüldiselt tulevikus kestlikumaks ja vastupidavamaks;

7.  tuletab meelde, et töötajatele ja füüsilisest isikust ettevõtjatele osutatavad individuaalsed teenused koosnevad järgmistest meetmetest: teabeteenused, kutsenõustamine ja töökohavahetuse toetamine, koolitus, ümberõpe ja kutseõpe, ettevõtlusega alustamise toetus ja ettevõtte loomise toetus ning stiimulid ja toetused;

8.  tuletab meelde, et Belgia ametiasutused peavad tagama, et meeste ja naiste võrdõiguslikkus ning soolise perspektiivi integreerimine oleks rakendusperioodi lahutamatu osa ja et neid edendataks kogu rakendamisperioodi jooksul;

9.  tuletab meelde, et Belgia ametivõimud peavad tunnustama liidu rahastamise päritolu ja tagama selle nähtavuse ning rõhutama liidu lisandväärtust sekkumisel, pakkudes mitmele sihtrühmale, sealhulgas toetusesaajatele, kohalikele ja piirkondlikele ametiasutustele, sotsiaalpartneritele, meediale ja üldsusele sidusat, tõhusat ja sihipärast teavet.

10.  väljendab heameelt asjaolu üle, et eesmärgiga valmistada ette usaldusväärne kohandatud meetmete pakett, et toetada Match‑Smatchi töötajate pingutusi tööle naasmisel, kohtusid Valloonia piirkondlik tööhõive- ja kutseõppeteenistus (Le Forem), ametiühingud (FGTB ja CSC) ning teised partnerid 2024. aastal mitmel korral, et paremini mõista töötajate ümberõppevajadusi, et konsulteerida ka sotsiaalnõustajatega, kes kohtusid töötajatega pärast nende koondamist, ning et nende kohtumiste tulemusel koostati EGFi meetmete kooskõlastatud pakett, mis on kooskõlas EGFi määruse artikli 7 lõikega 4;

11.  väljendab heameelt ringmajanduse ja ressursside tõhusa kasutamise mooduli lisamise üle, mis töötati välja endiste Swissporti töötajate jaoks (EGF/2020/005 BE/Swissport) piirkondliku tööhõive- ja kutseõppeteenistuse (Forem) standardkoolituspakkumise raames, mida kaasrahastatakse Euroopa Sotsiaalfond+-ist (ESF+); kordab sellega seoses, et liidul peaks olema oluline roll kahekordseks ümberkujundamiseks vajalike kvalifikatsioonide pakkumisel; toetab kindlalt seda, et ka aastate 2021–2027 mitmeaastase finantsraamistiku perioodil väljendatakse EGFi kaudu solidaarsust kõigi asjassepuutuvate inimestega ning et põhitähelepanu on jätkuvalt mõjul, mida restruktureerimine töötajatele avaldab; nõuab, et tulevaste taotluste puhul oleks tagatud poliitika maksimaalne sidusus;

12.  on seisukohal, et liidul on sotsiaalne kohustus anda koondatud töötajatele vajalik kvalifikatsioon liidu tööstuse ja majanduse digi- ja rohepöördeks, mis mõjutab ka tööturgu; nõuab seetõttu, et erilist tähelepanu pöörataks kvalifitseeritud ja asjakohasele haridusele, sealhulgas kutseõppele;

13.  märgib, et Belgia hakkas sihtrühma kuuluvatele toetusesaajatele individuaalseid teenuseid osutama 1. jaanuaril 2024 ja seega on meetmetega seotud kulud kõlblikud EGFi rahalise toetuse saamiseks alates 1. jaanuarist 2024 kuni 24 kuu möödumiseni rahastamisotsuse jõustumise kuupäevast;

14.  märgib, et Belgia hakkas EGFi rakendamisega seotud halduskulusid kandma 22. septembril 2023 ning seega on ettevalmistus-, haldus-, teavitamis- ja reklaami- ning kontrolli- ja aruandluskulud EGFi rahalise toetuse jaoks rahastamiskõlblikud alates 22. septembrist 2023 kuni 31 kuu möödumiseni rahastamisotsuse jõustumise kuupäevast;

15.  rõhutab, et Belgia ametiasutused on kinnitanud, et toetuskõlblikele meetmetele ei anta toetust muudest liidu fondidest ega rahastamisvahenditest ning kavandatavatele meetmetele juurdepääsul ja nende rakendamisel järgitakse võrdse kohtlemise ja mittediskrimineerimise põhimõtet;

16.  kordab, et selleks, et EGFi toetus oleks täissummas täiendava iseloomuga, ei tohi see asendada meetmeid, mida äriühingud peavad võtma liikmesriigi õiguse ja kollektiivlepingute kohaselt, ega koondatud töötajatele mõeldud hüvitisi ega nende õigusi; tuletab meelde, et EGFist toetust taotlevad liikmesriigid peavad tagama, et liikmesriigi ja liidu õigusaktides sätestatud nõuded kollektiivse koondamise kohta on täidetud ning et asjaomane ettevõte on kandnud oma töötajate eest nõuetekohaselt hoolt;

17.  kiidab käesolevale resolutsioonile lisatud otsuse heaks;

18.  teeb presidendile ülesandeks kirjutada koos nõukogu eesistujaga otsusele alla ja korraldada selle avaldamine Euroopa Liidu Teatajas;

19.  teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon koos selle lisaga nõukogule ja komisjonile.

LISA

EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU OTSUS

koondatud töötajate toetuseks loodud Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fondi vahendite kasutuselevõtmise kohta (Belgia taotlus – EGF/2024/001 BE/Match‑Smatch)

(Käesoleva lisa teksti siinkohal ei avaldata, kuna see kattub lõpliku õigusaktiga, st otsusega (EL) 2024/2854).

(1) ELT L 153, 3.5.2021, lk 48, ELI: http://data.europa.eu/eli/reg/2021/691/oj. (2) ELT L 433 I, 22.12.2020, lk 11, ELI: http://data.europa.eu/eli/reg/2020/2093/oj. (3) Nõukogu 29. veebruari 2024. aasta määrus (EL, Euratom) 2024/765, millega muudetakse määrust (EL, Euratom) 2020/2093, millega määratakse kindlaks mitmeaastane finantsraamistik aastateks 2021–2027 (ELT L, 2024/765, 29.2.2024, ELI: http://data.europa.eu/eli/reg/2024/765/oj). (4) ELT L 433 I, 22.12.2020, lk 28, ELI: http://data.europa.eu/eli/agree_interinstit/2020/1222/oj. (5) EGFi määruse artikli 3 tähenduses. (6) Statbel. Emploi et chômage (13.6.2024). Chiffres. https://statbel.fgov.be/fr/themes/emploi-formation/marche-du-travail/emploi-et-chomage#figures

1. Euroopa Parlamendi 22. oktoobri 2024. aasta otsus Euroopa Liidu 2022. aasta üldeelarve täitmisele heakskiidu andmise kohta, II jagu – Euroopa Ülemkogu ja nõukogu (2023/2131(DEC))

P10_TA(2024)0026 A10-0003/2024

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse Euroopa Liidu 2022. aasta üldeelarvet(1),

–  võttes arvesse Euroopa Liidu 2022. aasta konsolideeritud raamatupidamise aastaaruannet (COM(2023)0391 – C9‑0250/2023)(2),

–  võttes arvesse nõukogu aastaaruannet eelarve täitmisele heakskiidu andmise eest vastutavale institutsioonile 2022. aastal tehtud siseauditite kohta,

–  võttes arvesse kontrollikoja aastaaruannet eelarveaasta 2022 eelarve täitmise kohta koos institutsioonide vastustega(3),

–  võttes arvesse vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklile 287 tehtud kontrollikoja kinnitavat avaldust(4) 2022. aasta raamatupidamise aastaaruande usaldusväärsuse ja selle aluseks olevate tehingute seaduslikkuse ja korrektsuse kohta,

–  võttes arvesse oma 23. aprilli 2024. aasta otsust(5), millega lükatakse edasi otsuse tegemine 2022. aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmise kohta, ning sellele lisatud resolutsiooni,

–  võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 314 lõiget 10 ning artikleid 317, 318 ja 319,

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 18. juuli 2018. aasta määrust (EL, Euratom) 2018/1046 (mis käsitleb liidu üldeelarve suhtes kohaldatavaid finantsreegleid ja millega muudetakse määrusi (EL) nr 1296/2013, (EL) nr 1301/2013, (EL) nr 1303/2013, (EL) nr 1304/2013, (EL) nr 1309/2013, (EL) nr 1316/2013, (EL) nr 223/2014 ja (EL) nr 283/2014 ja otsust nr 541/2014/EL ning tunnistatakse kehtetuks määrus (EL, Euratom) nr 966/2012)(6), eriti selle artikleid 59, 118, 260, 261 ja 262,

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. septembri 2024. aasta määrust (EL, Euratom) 2024/2509(7), mis käsitleb liidu üldeelarve suhtes kohaldatavaid finantsreegleid, eriti selle artikleid 59, 118, 266, 267 ja 268,

–  võttes arvesse kodukorra artiklit 102 ja V lisa,

–  võttes arvesse eelarvekontrollikomisjoni teist raportit (A10‑0003/2024),

1.  ei anna heakskiitu nõukogu peasekretäri tegevusele Euroopa Ülemkogu ja nõukogu 2022. aasta eelarve täitmisel;

2.  esitab oma tähelepanekud alltoodud resolutsioonis;

3.  teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev otsus ja resolutsioon, mis on selle lahutamatu osa, Euroopa Ülemkogule, nõukogule, komisjonile ja kontrollikojale ning korraldada nende avaldamine Euroopa Liidu Teatajas (L-seerias).

2. Euroopa Parlamendi 22. oktoobri 2024. aasta resolutsioon tähelepanekutega, mis on Euroopa Liidu 2022. aasta üldeelarve täitmisele heakskiidu andmist käsitleva otsuse lahutamatu osa, II jagu – Euroopa Ülemkogu ja nõukogu (2023/2131(DEC))

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse oma otsust Euroopa Liidu 2022. aasta üldeelarve täitmisele heakskiidu andmise kohta, II jagu – Euroopa Ülemkogu ja nõukogu,

–  võttes arvesse kodukorra artiklit 102 ja V lisa,

–  võttes arvesse eelarvekontrollikomisjoni teist raportit (A10‑0003/2024),

A.  arvestades, et eelarve täitmisele heakskiidu andmise eest vastutav institutsioon soovib eelarve täitmisele heakskiidu andmise menetluse raames rõhutada, et liidu institutsioonide demokraatlikku legitiimsust tuleb veelgi tugevdada ning selleks tuleb suurendada läbipaistvust ja parandada aruandekohustuse täitmist ning rakendada tulemuspõhise eelarvestamise põhimõtet ja personalijuhtimise head tava;

B.  arvestades, et Euroopa Liidu toimimise lepingu (ELi toimimise leping) artikli 319 kohaselt on Euroopa Parlamendil ainuvastutus liidu üldeelarve täitmisele heakskiidu andmise eest, ning arvestades, et Euroopa Ülemkogu ja nõukogu eelarve on üks liidu eelarve jagu;

C.  arvestades, et Euroopa Liidu lepingu artikli 15 lõike 1 kohaselt ei toimi Euroopa Ülemkogu seadusandjana;

D.  arvestades, et ELi toimimise lepingu artikli 317 kohaselt täidab komisjon liidu eelarvet omal vastutusel, võttes arvesse usaldusväärse finantsjuhtimise põhimõtteid, ning arvestades, et kehtiva raamistiku kohaselt annab komisjon teistele liidu institutsioonidele vajalikud volitused nendega seotud eelarvejagude täitmiseks;

E.  arvestades, et ELi toimimise lepingu artikli 235 lõike 4 ja artikli 240 lõike 2 kohaselt abistab nõukogu peasekretariaat Euroopa Ülemkogu ja nõukogu, ning arvestades, et nõukogu peasekretär vastutab täielikult liidu eelarve II jakku kantud assigneeringute usaldusväärse haldamise eest;

F.  arvestades, et Euroopa Parlament on peaaegu kahekümne aasta jooksul järginud väljakujunenud ja tunnustatud tava anda heakskiit kõigi liidu institutsioonide, organite ja asutuste eelarve täitmisele, ning arvestades, et komisjon toetab iga liidu institutsiooni, organi ja asutuse halduskuludele heakskiidu andmise tava jätkamist;

G.  arvestades, et finantsmääruse artikli 59 lõike 1 kohaselt annab komisjon teistele liidu institutsioonidele vajalikud volitused oma eelarvejagude täitmiseks;

H.  arvestades, et kuna nõukogu ei ole teinud eelarve täitmisele heakskiidu andmise menetluses koostööd, on Euroopa Parlament alates 2009. aastast olnud sunnitud nõukogu peasekretäri tegevusele eelarve täitmisel heakskiitu mitte andma;

I.  arvestades, et Euroopa Ülemkogu ja nõukogu kui liidu institutsioonid ja liidu üldeelarvest rahastuse saajad peaksid olema läbipaistvad ja liidu kodanike ees demokraatlikult vastutavad ning nende suhtes tuleks kohaldada avaliku sektori vahendite kasutamist käsitlevat demokraatlikku kontrolli;

J.  arvestades, et Euroopa Ombudsmani (edaspidi „ombudsman“) soovituses strateegilises uurimises OI/2/2017/TE nõukogu õigusloomeprotsessi läbipaistvuse kohta märgiti, et nõukogu tavad seoses õigusloomeprotsessi läbipaistvusega kujutavad endast haldusomavoli ja nendega tuleks tegeleda, et võimaldada kodanikel jälgida liidu õigusloomeprotsessi;

K.  arvestades, et Euroopa Liidu Kohtu praktikas kinnitatakse maksumaksjate ja üldsuse õigust saada avaliku sektori tulude kasutamise kohta teavet ning et Üldkohus märkis oma 25. jaanuari 2023. aasta otsuses kohtuasjas T-163/21(8) (De Capitani vs. nõukogu) liidu õigusloomeprotsessi läbipaistvuse kohta seda, et nõukogu töörühmades koostatud dokumendid ei ole tehnilist laadi, vaid seadusandlikud, mistõttu tuleb nende suhtes kohaldada dokumentidega tutvumise taotlusi;

1.  peab äärmiselt kahetsusväärseks, et alates 2009. aastast ja taas eelarveaastal 2022 on nõukogu jätkuvalt keeldunud tegemast Euroopa Parlamendiga eelarve täitmisele heakskiidu andmise menetluses koostööd, takistades Euroopa Parlamendil teha teadlikku otsust, mis põhineb nõukogu eelarve täitmise tõsisel ja põhjalikul kontrollimisel, ning seega sundides Euroopa Parlamenti eelarve täitmisele heakskiidu andmisest keelduma;

2.  märgib, et 28. septembril 2023 edastasid asjaomased Euroopa Parlamendi teenistused eelarve täitmisele heakskiidu andmise menetluse raportööri nimel nõukogu sekretariaadile küsimustiku, mis sisaldas 74 Euroopa Parlamendile olulist küsimust, et võimaldada nõukogu eelarve täitmise ja nõukogu juhtimise põhjalikku kontrolli; märgib lisaks, et sarnased küsimustikud saadeti ka kõigile teistele institutsioonidele, kellest kõik on andnud Euroopa Parlamendi kõigile küsimustele põhjalikud vastused;

3.  peab kahetsusväärseks, et 12. oktoobril 2023 teatas nõukogu peasekretariaat Euroopa Parlamendile veel kord, et ei kavatse Euroopa Parlamendi küsimustikule vastata ja et nõukogu ei osale kuulamisel, mis korraldati 25. oktoobril 2023 eelarve täitmisele heakskiidu andmise menetluse raames ja millel osalesid kõik teised kutsutud institutsioonid;

4.  toonitab Euroopa Parlamendi eesõigust anda vastavalt ELi toimimise lepingu artiklile 319 ning finantsmääruse ja Euroopa Parlamendi kodukorra kohaldatavatele sätetele ning kooskõlas praeguse tõlgenduse ja tavaga eelarve täitmisele heakskiit, nimelt õigust anda eelarve täitmisele heakskiit, et säilitada läbipaistvus ja tagada demokraatlik vastutus liidu maksumaksjate ees;

5.  rõhutab, et finantsmääruse artikli 59 lõikes 1 on sätestatud, et komisjon annab teistele liidu institutsioonidele nende eelarvejagude täitmiseks vajalikud volitused, ning peab seetõttu arusaamatuks seda, et nõukogu arvates on asjakohane, et heakskiit antaks komisjoni tegevusele nõukogu eelarve täitmisel;

6.  rõhutab väljakujunenud ja austatud tava, mida Euroopa Parlament on peaaegu kahekümne aasta jooksul kõigi liidu institutsioonide, organite ja asutuste eelarve täitmisele heakskiidu andmisel järginud; tuletab meelde, et komisjon on teatanud, et tal ei ole võimalik teha järelevalvet teiste liidu institutsioonide eelarvete täitmise üle; rõhutab komisjoni veel kord kinnitatud seisukohta, et iga liidu institutsiooni halduskulude haldamisele Euroopa Parlamendi heakskiidu andmise tava tuleb jätkata ka tulevikus;

7.  rõhutab, et praegune olukord võimaldab Euroopa Parlamendil kontrollida ainult kontrollikoja ja ombudsmani aruandeid ning nõukogu veebisaidil avalikult kättesaadavat teavet, kuna nõukogu jätkab oma halba tava mitte teha Euroopa Parlamendiga koostööd, mis muudab Euroopa Parlamendil võimatuks täita nõuetekohaselt oma kohustusi ja teha eelarve täitmisele heakskiidu andmise kohta teadlikku otsust;

8.  taunib asjaolu, et nõukogu on juba üle kümne aasta näidanud, et tal puudub igasugune poliitiline tahe teha Euroopa Parlamendiga iga-aastase eelarve täitmisele heakskiidu andmise menetluse raames koostööd; rõhutab, et sellel suhtumisel on olnud püsiv negatiivne mõju mõlemale institutsioonile, see on diskrediteerinud liidu eelarve haldamist ja demokraatlikku kontrolli ning kahjustanud kodanike usaldust liidu kui läbipaistva üksuse vastu;

9.  kordab, et on sügavalt pettunud nõukogu suhtumises eelarve täitmisele heakskiidu andmise menetlusse, kuna sellega edastatakse liidu kodanikele sobimatu sõnum ajal, mil suurem läbipaistvus on väga oluline; rõhutab, et nõukogu peab järgima samu aruandekohustuse standardeid, mida ta ootab teistelt liidu institutsioonidelt;

10.  toonitab, et kõik teised liidu institutsioonid tunnistavad ja mõistavad põhimõtet, et eelarve täitmisega seotud volituste delegeerimist arvesse võttes on Euroopa Parlamendil nii õigus kui ka kohustus nende eelarvet ja selle täitmist eelarve täitmisele heakskiidu andmise menetluse raames kontrollida; väljendab sellega seoses suurt rahulolematust selle üle, et nõukogu keeldub jätkuvalt Euroopa Parlamendiga selles küsimuses koostööd tegemast;

11.  tuletab meelde, et Euroopa Liidu Kohtu praktika toetab maksumaksjate ja üldsuse õigust saada teavet avaliku sektori tulude kasutamise kohta; nõuab seetõttu Euroopa Parlamendi kui demokraatliku vastutuse põhimõtte tagaja eesõiguse ja rolli täielikku austamist; kutsub nõukogu üles järgima eelarve täitmisele heakskiidu andmise menetluse raames Euroopa Parlamendi vastu võetud soovitusi;

12.  rõhutab, et aluslepingute läbivaatamine võiks muuta eelarve täitmisele heakskiidu andmise menetluse selgemaks ja läbipaistvamaks, andes Euroopa Parlamendile selge pädevuse anda heakskiit kõigi liidu institutsioonide, organite ja asutuste eelarve täitmisele eraldi; rõhutab siiski, et kuni sellise läbivaatamiseni tuleb praegust olukorda parandada parema institutsioonidevahelise koostöö kaudu aluslepingute praeguses raamistikus, ning nõuab tungivalt, et nõukogu teeks Euroopa Parlamendiga praegusele olukorrale lahenduse leidmisel aktiivselt koostööd;

13.  kutsub nõukogu üles viivitamata jätkama kõrgeimal tasandil läbirääkimisi Euroopa Parlamendiga, kaasates mõlema institutsiooni peasekretärid ning presidendi ja eesistuja, et ületada ummikseis ja leida olukorrale lahendus, austades samal ajal Euroopa Parlamendi ja nõukogu asjakohaseid rolle eelarve täitmisele heakskiidu andmise menetluses ning tagades eelarve täitmise läbipaistvuse ja nõuetekohase demokraatliku kontrolli;

14.  peab kahetsusväärseks, et nõukogu ei teinud ettevalmistusi selleks, et vältida olukorda, kus nõukogu eesistujariigiks saab liikmesriik, kelle suhtes on algatatud artikli 7 kohane menetlus, ning et see on viinud olukorrani, kus Ungari valitsus kuritarvitab nõukogu eesistumist ja rikutakse ka lojaalse koostöö põhimõtet;

15.  rõhutab, et tähelepanekud, mille Euroopa Parlament esitas oma 23. aprilli 2024. aasta resolutsioonis eelarve täitmisele heakskiidu andmise kohta ning mis käsitlevad poliitilisi prioriteete (sh nõukogu roteeruvatele eesistujariikidele suunatud äriühingute sponsorlust käsitlevate siduvate suuniste puudumist), eelarve- ja finantsjuhtimist, sisehaldust, tulemuslikkust ja sisekontrolli, inimressursse, võrdõiguslikkust (nt soolist tasakaalustamatust) ja töötajate heaolu, eetikaraamistikku ja läbipaistvust, digitaliseerimist, küberturvalisust ja andmekaitset, hooneid, keskkonda ja kestlikkust, institutsioonidevahelist koostööd ja teabevahetust, on endiselt kehtivad;

16.  kordab, et ühehäälsuse nõue, mida kasutatakse nõukogus teatavates poliitikavaldkondades hääletamisel, pärsib liidu otsustusprotsessi, muutes selle vähekaitstuks väljapressimise suhtes, mida võivad kasutada liikmesriigid, eelkõige need, kes ei järgi õigusriigi põhimõtet.

(1) ELT L 45, 24.2.2022. (2) ELT C, C/2023/2, 12.10.2023. (3) ELT C, C/2023/103, 4.10.2023. (4) ELT C, C/2023/112, 12.10.2023. (5) Vastuvõetud tekstid, P9_TA(2024)0288. (6) ELT L 193, 30.7.2018, lk 1. (7) ELT L, 2024/2509, 26.9.2024, ELI: http://data.europa.eu/eli/reg/2024/2509/oj. (8) Kohtuotsus, Üldkohus, 25. jaanuar 2023, De Capitani vs. nõukogu, T-163/21, CLI:EU:T:2023:15.