Euroopa Parlamendi 17. detsembri 2024. aasta otsus Euroopa Ombudsmani valimise kohta (2024/2062(INS))
Euroopa Parlament,
– võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artikli 24 kolmandat lõiku ja artiklit 228,
– võttes arvesse Euroopa Aatomienergiaühenduse asutamislepingut, eriti selle artiklit 106a,
– võttes arvesse oma 24. juuni 2021. aasta määrust (EL, Euratom) 2021/1163, millega kehtestatakse ombudsmani ülesannete täitmist reguleeriv kord ja üldtingimused (Euroopa Ombudsmani põhikiri) ning tunnistatakse kehtetuks otsus 94/262/ESTÜ, EÜ, Euratom(1),
– võttes arvesse kodukorra artiklit 237,
– võttes arvesse kandidaatide ülesseadmise kutset(2),
– võttes arvesse oma 17. detsembri 2024. aasta hääletust,
1. valib Teresa Anjinho Euroopa Ombudsmani ametikoha täitjaks kuni parlamendi ametiaja lõpuni;
2. palub Teresa Anjinhol anda vanne Euroopa Kohtu ees;
3. teeb presidendile ülesandeks korraldada lisatud otsuse avaldamine Euroopa Liidu Teatajas;
4. teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev otsus nõukogule, komisjonile ja Euroopa Kohtule.
LISA
EUROOPA PARLAMENDI OTSUS,
17. detsember 2024,
Euroopa Ombudsmani valimise kohta
EUROOPA PARLAMENT,
võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artikli 24 kolmandat lõiku ja artiklit 228,
võttes arvesse Euroopa Aatomienergiaühenduse asutamislepingut, eriti selle artiklit 106a,
võttes arvesse oma 24. juuni 2021. aasta määrust (EL, Euratom) 2021/1163, millega kehtestatakse ombudsmani ülesannete täitmist reguleeriv kord ja üldtingimused (Euroopa Ombudsmani põhikiri) ning tunnistatakse kehtetuks otsus 94/262/ESTÜ, EÜ, Euratom(3),
võttes arvesse kodukorra artiklit 237,
võttes arvesse kandidaatide ülesseadmise kutset(4),
võttes arvesse oma 17. detsembri 2024. aasta hääletust,
ON TEINUD JÄRGMISE OTSUSE:
valida Teresa Anjinho Euroopa Ombudsmani ametikoha täitjaks kuni parlamendi ametiaja lõpuni.
Euroopa internetipõhise vaidluste lahendamise platvormi tegevuse lõpetamine
112k
43k
Euroopa Parlamendi 17. detsembri 2024. aasta seadusandlik resolutsioon nõukogu esimese lugemise seisukoha kohta eesmärgiga võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega tunnistatakse kehtetuks määrus (EL) nr 524/2013 ning muudetakse määrusi (EL) 2017/2394 ja (EL) 2018/1724 seoses Euroopa internetipõhise vaidluste lahendamise platvormi tegevuse lõpetamisega (14152/1/2024 – C10-0199/2024 – 2023/0375(COD))
– võttes arvesse nõukogu esimese lugemise seisukohta (14152/1/2024 – C10‑0199/2024),
– võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee 14. veebruari 2024. aasta arvamust(1),
– võttes arvesse oma esimese lugemise seisukohta(2) Euroopa Parlamendile ja nõukogule esitatud komisjoni ettepaneku (COM(2023)0647) suhtes,
– võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõiget 7,
– võttes arvesse kodukorra artiklit 68,
– võttes arvesse siseturu- ja tarbijakaitsekomisjoni soovitust teisele lugemisele (A10‑0028/2024),
1. kiidab nõukogu esimese lugemise seisukoha heaks;
2. märgib, et seadusandlik akt võetakse vastu kooskõlas nõukogu seisukohaga;
3. teeb presidendile ülesandeks kirjutada koos nõukogu eesistujaga seadusandlikule aktile alla vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 297 lõikele 1;
4. teeb peasekretärile ülesandeks pärast kõikide menetluste nõuetekohase läbiviimise kontrollimist seadusandlikule aktile alla kirjutada ja korraldada kokkuleppel nõukogu peasekretäriga selle avaldamine Euroopa Liidu Teatajas;
5. teeb presidendile ülesandeks edastada Euroopa Parlamendi seisukoht nõukogule ja komisjonile ning liikmesriikide parlamentidele.
Euroopa Parlamendi 17. detsembri 2024. aasta seadusandlik resolutsioon ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega muudetakse määrust (EL) 2023/1115 kohaldamise alguskuupäeva käsitlevate sätete osas (COM(2024)0452 – C10-0119/2024 – 2024/0249(COD))
(Seadusandlik tavamenetlus: esimene lugemine)
Euroopa Parlament,
– võttes arvesse komisjoni ettepanekut Euroopa Parlamendile ja nõukogule (COM(2024)0452),
– võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõiget 2 ja artikli 192 lõiget 1, mille alusel komisjon esitas ettepaneku Euroopa Parlamendile (C10‑0119/2024),
– võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõiget 3,
– võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee 23. oktoobri 2024. aasta arvamust(1),
– pärast konsulteerimist Regioonide Komiteega,
– võttes arvesse vastutava komisjoni poolt kodukorra artikli 75 lõike 4 alusel heaks kiidetud esialgset kokkulepet ning nõukogu esindaja poolt 16. oktoobri 2024. aasta ja 4. detsembri 2024. aasta kirjades võetud kohustust kiita Euroopa Parlamendi seisukoht heaks vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõikele 4,
– võttes arvesse kodukorra artikleid 60 ja 170,
1. võtab vastu allpool toodud esimese lugemise seisukoha(2),
2. võtab teadmiseks käesolevale resolutsioonile lisatud komisjoni avalduse,
3. palub komisjonil ettepaneku uuesti Euroopa Parlamendile saata, kui komisjon asendab selle uue ettepanekuga, muudab seda oluliselt või kavatseb seda oluliselt muuta,
4. teeb presidendile ülesandeks edastada Euroopa Parlamendi seisukoht nõukogule, komisjonile ja liikmesriikide parlamentidele.
Euroopa Parlamendi seisukoht, vastu võetud esimesel lugemisel 17. detsembril 2024. aastal eesmärgiga võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2024/..., millega muudetakse määrust (EL) 2023/1115 kohaldamise alguskuupäeva käsitlevate sätete osas
P10_TC1-COD(2024)0249
EUROOPA PARLAMENT JA EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,
võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artikli 192 lõiget 1,
võttes arvesse Euroopa Komisjoni ettepanekut,
olles edastanud seadusandliku akti eelnõu liikmesriikide parlamentidele,
võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamust(3),
(1) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2023/1115(5) võeti vastu raadamise ja metsade degradeerumise vähendamiseks. Sellega on kehtestatud õigusnormid, mis käsitlevad selle I lisas loetletud asjaomaste toodete, mis sisaldavad konkreetset saadust, nimelt veised, kakao, kohv, õlipalm, kautšuk, soja ja puit, või keda on asjaomase saadusega söödetud või mille valmistamiseks on asjaomast saadust kasutatud, liidu turule laskmist ja liidu turul kättesaadavaks tegemist ning liidust eksportimist. Eelkõige on selle eesmärk tagada, et nimetatud saadused ja asjaomased tooted lastakse liidu turule või tehakse seal kättesaadavaks või eksporditakse ainult siis, kui need on raadamisvabad, on toodetud kooskõlas tootjariigi asjakohaste õigusaktidega ja hõlmatud hoolsuskohustuse täitmise deklaratsiooniga. Enamikku kõnealuse määruse sätetest kohaldatakse alates 30. detsembrist 2024.
(2) Määruse (EL) 2023/1115 eesmärkide saavutamise tagamiseks peavad ettevõtjad ja kauplejad, kes teevad turul kättesaadavaks või ekspordivad asjaomaseid tooteid, täitma hoolsuskohustust kooskõlas kõnealuse määruse artikliga 8, et tõendada asjaomaste toodete vastavust kõnealuse määruse nõuetele. Ettevõtjad vastutavad oma äritegevuse põhjaliku kontrollimise ja analüüsi eest, mis nõuab eelkõige määruse (EL) 2023/1115 seisukohast oluliste andmete ja neid andmeid toetavate asjakohaste dokumentide kogumist igalt konkreetselt tarnijalt.
(3) Komisjon astus olulisi samme, et hõlbustada määruse (EL) 2023/1115 kohaldamist koostöös liikmesriikide ja sidusrühmadega. Eelkõige juhenddokumendis raadamisvabade toodete määruse (EL) 2023/1115 kohta antakse ettevõtjatele, kauplejatele ja pädevatele asutustele vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu palvele suuniseid määruses (EL) 2023/1115 sätestatud peamiste kohustuste kohta ning selgitatakse muu hulgas mõiste „põllumajanduslik kasutus“ määratluse tõlgendamist, eelkõige seoses metsa muutmisega maaks, mille eesmärk ei ole põllumajanduslik kasutamine.
(4) Lisaks on komisjoni 7. novembri 2024. aasta teatises rahvusvahelise koostöö strateegilise raamistiku kohta seoses määrusega (EL) 2023/1115, milles käsitletakse teatavate raadamise ja metsade degradeerumisega seotud saaduste ja toodete liidu turul kättesaadavaks tegemist ja liidust eksportimist, esitatud kolmandate riikidega koostöö tegemise terviklik struktuur, et hõlbustada määruse (EL) 2023/1115 rakendamist. Samuti kirjeldatakse selles üldpõhimõtteid, mida komisjon kavatseb kohaldada väikese ja suure riskiga riikide või nende osade liigitamisel kooskõlas määruse (EL) 2023/1115 artikli 29 lõikega 3.
(5) Komisjoni rakendusmäärus (EL) 2024/3084(6) on ettevõtjatele ja kauplejatele ning vajaduse korral nende volitatud esindajatele, pädevatele asutustele ja tollile ette nähtud infosüsteem ja juurdepääs sellele, et nad saaksid täita määruses (EL) 2023/1115 sätestatud vastavaid kohustusi. Ettevõtjad ja kauplejad saaksid seega hoolsuskohustuse täitmise deklaratsioone registreerida ja esitada juba enne määruse (EL) 2023/1115 kohaldamise alguskuupäeva.
(6) Määruse (EL) 2023/1115 nende sätete kohaldamise alguskuupäeva, millega kehtestatakse ettevõtjate, kauplejate ja pädevate asutuste kohustused, mis on loetletud kõnealuse määruse artikli 38 lõikes 2, tuleks 12 kuu võrra edasi lükata. See on vajalik, et võimaldada kolmandatel riikidel, liikmesriikidel, ettevõtjatel ja kauplejatel olla täielikult valmis, sealhulgas selleks, et kõnealused ettevõtjad ja kauplejad saaksid luua vajalikud hoolsuskohustuse täitmise süsteemid, mis hõlmavad kõiki asjaomaseid saaduseid ja tooteid, et nad saaksid oma kohustusi täielikult täita.
(7) Võttes arvesse määruse (EL) 2023/1115 artikli 38 lõikes 2 sätestatud kohaldamise alguskuupäeva edasilükkamist 12 kuu võrra, tuleks vastavalt kohandada kõnealuse määruse omavahel seotud sätetes ette nähtud kuupäevi, nimelt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 995/2010(7) kehtetuks tunnistamise kuupäevi ning kõnealuses lõikes osutatud sätete mikro- või väikeettevõtjate suhtes edasilükatud kohaldamise kuupäevi.
(8) Selleks et anda ettevõtjatele ja kauplejatele teavet asjaomastele tootjariikidele riskitaseme määramise kohta aegsasti enne nende hoolsuskohustuse kohaldamise alguskuupäeva, tuleks kuupäeva, milleks komisjon peab väikese või suure riskiga riigid või nende osad liigitama, edasi lükata üksnes kuue kuu võrra.
(9) Kuna käesoleva määruse eesmärki, nimelt ettevõtjate, kauplejate ja pädevate asutuste kohustusi sätestavate määruse (EL) 2023/1115 sätete kohaldamise alguskuupäeva edasilükkamist, ei suuda liikmesriigid saavutada, küll aga saab seda saavutada liidu tasandil, võib liit võtta meetmeid kooskõlas Euroopa Liidu lepingu artiklis 5 sätestatud subsidiaarsuse põhimõttega. Kõnealuses artiklis sätestatud proportsionaalsuse põhimõtte kohaselt ei lähe käesolev määrus nimetatud eesmärgi saavutamiseks vajalikust kaugemale.
(10) Määrust (EL) 2023/1115 tuleks seetõttu vastavalt muuta.
(11) Käesolev määrus peaks jõustuma võimalikult kiiresti, kolmandal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas, et tagada käesoleva määruse jõustumine enne määruse (EL) 2023/1115 kohaldamise alguskuupäeva,
ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:
Artikkel 1
Määruse (EL) 2023/1115 muutmine
Määrust (EL) 2023/1115 muudetakse järgmiselt:
1) artikli 29 lõige 2 asendatakse järgmisega:"
„2. 29. juunil 2023 määratakse kõigile riikidele standardne riskitase. Komisjon liigitab riigid või nende osad, mille riskitase on väike või suur vastavalt käesoleva artikli lõikele 1. Väikese või suure riskiga riikide või nende osade loetelu avaldatakse rakendusaktidega, mis võetakse vastu hiljemalt 30. juuniks 2025 kooskõlas artikli 36 lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusega. Kõnealune loetelu vaadatakse läbi ja asjakohasel juhul ajakohastatakse seda nii sageli kui vaja, võttes arvesse uusi tõendeid.“;
"
2) artikkel 37 asendatakse järgmisega:"
„Artikkel 37
Kehtetuks tunnistamine
1. Määrus (EL) nr 995/2010 tunnistatakse kehtetuks alates 30. detsembrist 2025.
2. Määruse (EL) nr 995/2010 kohaldamist jätkatakse kuni 31. detsembrini 2028 määruse (EL) nr 995/2010 artikli 2 punktis a määratletud puidu ja puittoodete suhtes, mis on toodetud enne 29. juunit 2023 ja lastud turule alates 30. detsembrist 2025.
3. Erandina käesoleva määruse artikli 1 lõikest 2 peavad määruse (EL) nr 995/2010 artikli 2 punktis a määratletud puit ja puittooted, mis on toodetud enne 29. juunit 2023 ja lastud turule alates 31. detsembrist 2028, vastama käesoleva määruse artiklile 3.“;
"
3) artikli 38 lõiked 2 ja 3 asendatakse järgmisega:"
„2. Kui käesoleva artikli lõikest 3 ei tulene teisiti, kohaldatakse artikleid 3–13, artikleid 16–24 ning artikleid 26, 31 ja 32 alates 30. detsembrist 2025.
3. Nende ettevõtjate suhtes, kes olid 31. detsembriks 2020 asutatud mikroettevõtjad või väikesed ettevõtjad vastavalt direktiivi 2013/34/EL artikli 3 lõikele 1 või 2, kohaldatakse käesoleva artikli lõikes 2 osutatud artikleid alates 30. juunist 2026, välja arvatud toodete puhul, mis on hõlmatud määruse (EL) nr 995/2010 lisaga.“
"
Artikkel 2
Jõustumine
Käesolev määrus jõustub kolmandal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.
Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.
...,
Euroopa Parlamendi nimel Nõukogu nimel
president eesistuja
SEADUSANDLIKU RESOLUTSIOONI LISA
Komisjoni avaldus seoses Euroopa Parlamendi ja nõukogu ... määruse (EL) 2024/..., millega muudetakse määrust (EL) 2023/1115 kohaldamise alguskuupäeva käsitlevate sätete osas, vastuvõtmisega+1
Komisjoni järjekindel siht on vähendada ettevõtjate koormust, milleks leevendatakse haldusnõudeid ja kõrvaldatakse tarbetu bürokraatia.
Selle saavutamiseks seoses määrusega (EL) 2023/1115 esitab komisjon täiendavaid selgitusi, uurib edasise lihtsustamise võimalusi ning ühtlustab aruandlus- ja dokumenteerimiskohustusi, et neid oleks üksnes nii palju kui vaja ja et need oleksid igakülgselt kooskõlas määruse eesmärkidega. Nende küsimuste lahendamiseks avaldabki komisjon suuniste ja korduma kippuvate küsimuste ajakohastatud versiooni. Komisjon jätkab ka sidusrühmadelt ja liikmesriikidelt saadud tagasisidele vastamist, aidates kauplejaid ja ettevõtjaid määruse rakendamisel, eelkõige seoses kohustusega esitada hoolsuskohustuse täitmise deklaratsioon kogu väärtusahelas.
Selleks et kauplejad ja ettevõtjad saaksid koos pädevate asutustega täita määruse nõudeid, seab komisjon prioriteediks infosüsteemi kasutuselevõtmise. Riskide võrdlev liigitamine on oluline ka selleks, et tagada ettevõtjate, kauplejate, tootjariikide ja pädevate asutuste jaoks prognoositavus määruse kohaldamisel. Komisjon kohustub kindlalt tagama, et nii infosüsteem kui ka ettepanek riskipõhise liigitamise kohta oleksid kättesaadavad võimalikult kiiresti, kuid mitte hiljem kui kuus kuud enne määruse kohaldamise alguskuupäeva.
Määruse üldise läbivaatamise käigus, mis peaks toimuma hiljemalt 30. juunil 2028, analüüsib komisjon, tuginedes vajaduse korral mõjuhinnangule, täiendavaid meetmeid, mille abil lihtsustada haldamist ja vähendada sellega seotud koormust. Analüüsis käsitletakse vajadust leebemate nõuete järele seoses hangetega sellistest riikidest ja nende osadest, mis määruse eesmärke silmas pidades on saavutanud positiivseid tulemusi, ning nende nõuete teostatavust.
___________________
+1 ELT: palun sisestada menetluse 2024/0249(COD) dokumendi viitenumber ja kuupäev ning lisada joonealusesse märkusesse avaldamisviide.
Euroopa Parlamendi ja nõukogu 31. mai 2023. aasta määrus (EL) 2023/1115, milles käsitletakse teatavate raadamise ja metsade degradeerumisega seotud saaduste ja toodete liidu turul kättesaadavaks tegemist ja liidust eksportimist ning millega tunnistatakse kehtetuks määrus (EL) nr 995/2010 (ELT L 150, 9.6.2023, lk 206).
Komisjoni 4. detsembri 2024. aasta rakendusmäärus (EL) 2024/3084, mis käsitleb Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2023/1115 (milles käsitletakse teatavate raadamise ja metsade degradeerumisega seotud saaduste ja toodete liidu turul kättesaadavaks tegemist ja liidust eksportimist) kohase infosüsteemi toimimist (ELT L, 2024/3084, 6.12.2024, ELI: http://data.europa.eu/eli/reg_impl/2024/3084/oj).
Euroopa Parlamendi ja nõukogu 20. oktoobri 2010. aasta määrus (EL) nr 995/2010, milles sätestatakse puitu ja puittooteid turule laskvate ettevõtjate kohustused (ELT L 295, 12.11.2010, lk 23).
Euroopa Parlamendi 17. detsembri 2024. aasta seadusandlik resolutsioon ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, milles käsitletakse piirkondlikku erakorralist ülesehitustoetust (RESTORE) ning millega muudetakse määrusi (EL) 2021/1058 ja (EL) 2021/1057 (COM(2024)0496 – C10-0147/2024 – 2024/0275(COD))
– võttes arvesse komisjoni ettepanekut Euroopa Parlamendile ja nõukogule (COM(2024)0496),
– võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõiget 2, artiklit 164, artikli 175 lõiget 3 ja artiklit 178, mille alusel komisjon esitas ettepaneku Euroopa Parlamendile (C10‑0147/2024),
– võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõiget 3,
– võttes arvesse eelarvekomisjoni eelarvehinnangut,
– võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee 4. detsembri 2024. aasta arvamust(1),
– võttes arvesse Regioonide Komitee 21. novembri 2024. aasta arvamust(2),
– võttes arvesse nõukogu esindaja poolt 6. detsembri 2024. aasta kirjas võetud kohustust kiita Euroopa Parlamendi seisukoht heaks vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõikele 4,
– võttes arvesse kodukorra artikleid 60, 59 ja 58,
– võttes arvesse tööhõive- ja sotsiaalkomisjoni ning regionaalarengukomisjoni raportit (A10-0031/2024),
1. võtab vastu allpool esitatud esimese lugemise seisukoha;
2. palub komisjonil ettepaneku uuesti Euroopa Parlamendile saata, kui komisjon asendab selle uue ettepanekuga, muudab seda oluliselt või kavatseb seda oluliselt muuta;
3. teeb presidendile ülesandeks edastada Euroopa Parlamendi seisukoht nõukogule ja komisjonile ning liikmesriikide parlamentidele.
Euroopa Parlamendi seisukoht, vastu võetud esimesel lugemisel 17. detsembril 2024. aastal eesmärgiga võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2024/..., millega muudetakse määrusi (EL) 2021/1057 ja (EL) 2021/1058 seoses piirkondliku erakorralise ülesehitustoetusega (RESTORE)
P10_TC1-COD(2024)0275
EUROOPA PARLAMENT JA EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,
võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artiklit 164, artikli 175 lõiget 3 ja artiklit 178,
võttes arvesse Euroopa Komisjoni ettepanekut,
olles edastanud seadusandliku akti eelnõu liikmesriikide parlamentidele,
võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamust(3),
(1) Hiljutised üleujutused ning metsa- ja maastikupõlengud Kesk-, Ida- ja Lõuna-Euroopas on avaldanud nendes piirkondades elavatele inimestele laastavat mõju. Kahjustatud taristu ja seadmete parandamiseks tuleb paljudes linnades ja külades teha ulatuslikke ülesehitustöid. Selliste loodusõnnetuste sotsiaalsete ja majanduslike tagajärgede leevendamiseks on vaja koheseid meetmeid. Lisaks vajavad inimesed kohe esmast materiaalset abi. Samuti on vaja toetust töökohtade säilitamiseks, et aidata töötajatel ja füüsilisest isikust ettevõtjatel säilitada töökoht ajaks, mil nad ei pääse loodusõnnetuse tõttu oma tavapärasele töökohale. Selleks et tegeleda loodusõnnetuste laastavate tagajärgedega inimeste tervisele, tuleks teha tervishoiuteenused kättesaadavaks ka inimestele, kes ei ole otseselt sotsiaal-majanduslikult vähekaitstud. Tõendid näitavad, et loodusõnnetused tulevikus tõenäoliselt sagenevad. Seepärast on asjakohane luua ajutine raamistik, millega nähakse ette paindlikkus ja rahaline toetus ning säilitatakse samal ajal ühtekuuluvuspoliitika investeeringute pikaajaline strateegiline olemus.
(2) Selleks et kiiresti leevendada koormust asjaomaste liikmesriikide eelarvetele ja vähendada uute territoriaalsete erinevuste tekkimise riski, on lisaks nõukogu määrusega (EÜ) nr 2012/2002(6) loodud Euroopa Liidu Solidaarsusfondist kättesaadavatele vahenditele vaja anda loodusõnnetustes rängalt kannatada saanud liikmesriikidele, piirkondadele, kohalikele omavalitsustele ja inimestele tõhusat toetust Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) 2021/1057(7) loodud Euroopa Sotsiaalfond+ist (ESF+) ning Euroopa Regionaalarengu Fondist (ERF) ja Ühtekuuluvusfondist, mida reguleeritakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) 2021/1058(8).
(3) Selleks et võimaldada loodusõnnetustes kannatada saanud liikmesriikidele täiendavat paindlikkust, tuleks tööhõivesse ja majanduskasvu investeerimise eesmärgi raames ette näha uus erieesmärk, et suunata ERFi ja Ühtekuuluvusfondi rahaline toetus selliste õnnetuste järgsetesse ülesehitustöödesse.
(4) Poliitikaeesmärk nr 2, millega edendatakse keskkonnahoidlikumat, vähese CO2‑heitega majanduselt CO2‑neutraalsele majandusele üleminevat ja vastupanuvõimelist Euroopat, edendades õiglast üleminekut puhtale energiale, rohelisi ja siniseid investeeringuid, ringmajandust, kliimamuutuste leevendamist ja nendega kohanemist, riskiennetust ja -juhtimist ning säästvat linnalist liikumiskeskkonda, nagu on osutatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/1060(9) artikli 5 lõike 1 punktis b, mille alla tuleks uus erieesmärk lisada, toetab otseselt Euroopa rohelise kokkuleppe eesmärke. Komisjoni 24. veebruari 2021. aasta teatise „Kliimamuutuste suhtes vastupanuvõimelise Euroopa kujundamine – ELi uus kliimamuutustega kohanemise strateegia“ eesmärk on töötada välja kohanemismeetmed, millega ohjata kliimamuutusest tingitud katastroofe, nagu üleujutused, metsa- ja maastikupõlengud ja põuad. Tuleks tagada järjepidevad ja suuremad investeeringud katastroofide ennetamisse ja nendeks valmisolekusse ning kliimamuutustega kohanemisse, et leevendada üha sagedasemate loodusõnnetuste, sealhulgas kliimast tingitud katastroofide mõju. Ülesehitustööd ei tohiks toimuda struktuursesse pikaajalisse katastroofide ennetamisse ja nendeks valmisolekusse tehtavate investeeringute arvelt. Taristusse investeerimisel tuleks kohaldada kliimakindluse tagamise ja olulise kahju ärahoidmise põhimõtteid, et suurendada liidu rahastatava taristu vastupidavust tulevastele, üha sagedasematele ja rängematele kliimast tingitud katastroofidele.
(5) Kooskõlas ERFi toetuse kohaldamisalaga, mis on sätestatud määruses (EL) 2021/1058, võib uue erieesmärgi raames loodusõnnetuste järgseks ülesehituseks antav toetus vastupidaval ja kestlikul viisil katta kahjustatud või hävinud taristu, nagu avaliku taristu taastamist või investeeringuid ettevõtete põhivarasse ja seadmetesse, sealhulgas vajaduse korral muus asukohas või vormis, mis ei ole algsega identne. Lisaks võib toetada looduslike alade, elurikkuse ja rohelise taristu taastamist, sealhulgas Natura 2000 aladel. See võib hõlmata asjakohaseid taasmetsastamisega seotud meetmeid. Ühtekuuluvusfondist võib toetada ka uut erieesmärki, kui see on kooskõlas Ühtekuuluvusfondist antava toetuse kohaldamisalaga, mis on sätestatud määruses (EL) 2021/1058.
(6) Loodusõnnetuste järgsete ülesehitustööde puhul tuleks valikuprotsessis eelistada parema taastamise põhimõttele tuginevaid tegevusi. See põhimõte hõlmab katastroofijärgsete taastus-, ennistus- ja ülesehitusetappide kasutamist, et suurendada kogukondade vastupanuvõimet katastroofiohu vähendamise meetmete lõimimise kaudu, nagu on osutatud ÜRO Sendai katastroofiohu vähendamise raamistikus 2015–2030. Samas peaks valitud tegevustele antav toetus olema proportsionaalne ning väljendama parimat suhet toetussumma ja katastroofidele vastupidavuse tagamise eesmärgi vahel. Kui liikmesriigil on õigus saada toetust Euroopa Liidu Solidaarsusfondist, et rahastada peamisi hädaolukorra- ja taastamistoiminguid, mille käigus ennistatakse taristu loodusõnnetuse-eelne olukord, võib lisaks Euroopa Liidu Solidaarsusfondile kasutada ERFi ja Ühtekuuluvusfondi toetust kannatada saanud taristu funktsionaalsuse parandamiseks, et suurendada selle töövõimet, kestlikkust ja vastupidavust tulevastele loodusõnnetustele. ERFi jaÜhtekuuluvusfondi toetuse eesmärk on suurendada vastupanuvõimet ja ohuvalmidust.
(7) Enammaksete välistamiseks peaksid liikmesriigid tagama, et ESF+ist, ERFist või Ühtekuuluvusfondist kaetavale toetusele ei lisandu muust liidu rahastamisvahendist, riiklikust rahastamisvahendist või erakindlustusskeemist saadud toetusi.
(8) Loodusõnnetuste mõjule reageerimiseks tuleks liikmesriikidel võimaldada eraldiseisvate prioriteetide kaudu pakkuda sihipärast, kiiret ja kohest abi selliste õnnetuste negatiivsete sotsiaal-majanduslike tagajärgede leevendamiseks. Lisaks peaks liikmesriikidel olema võimalik toetada kas eraldiseisva prioriteedi raames või väljaspool seda ajutisi meetmeid toidu- ja/või esmase materiaalse abi vormis, mis on suunatud loodusõnnetustes otseselt kannatada saanud inimestele, ilma et tuleks võtta kaasnevaid meetmeid. Liikmesriikidel peaks rangelt vajalikel ja põhjendatud juhtudel olema võimalik toetada ka lühendatud tööaja kavasid loodusõnnetuste tagajärjel kannatada saanud töötajate ja füüsilisest isikust ettevõtjate töökohtade säilitamiseks isegi ilma aktiivsete meetmete võtmiseta, välja arvatud juhul, kui sellised meetmed on kohustuslikud riigisisese õiguse alusel, samuti meetmeid tervishoiuteenuste kättesaadavuse tagamiseks, sealhulgas inimestele, kes ei ole otseselt sotsiaal-majanduslikult vähekaitstud. Seepärast on asjakohane näha määrusega (EL) 2021/1057 ette paindlikkus selliste ajutiste meetmete kasutamisel piiratud ajavahemiku jooksul.
(9) Vahendid, millega toetatakse loodusõnnetustele reageerimist, tuleks kavandada ühe või mitme eraldiseisva prioriteedi raames kaasrahastamise määraga kuni 95 %. Liikmesriigid saavad kasutada määruses (EL) 2021/1060 sätestatud olemasolevaid võimalusi vahendeid ühtekuuluvuspoliitika fondide vahel ümber paigutada, et suurendada nende eraldiseisvate prioriteetide raames kättesaadavaid vahendeid. Samuti saavad nad jaotada ümber mis tahes poliitikaeesmärgi vahendeid, järgides kohaldatavaid norme.
(10) Eraldiseisvate prioriteetide raames kavandatud vahendite kogusumma peaks piirduma maksimaalselt 10 %-ga liikmesriigi esialgsest ESF+ ja ERFi ▌ kogueraldisest. Neid vahendeid peaks olema võimalik kavandada ühe või mitme programmimuudatusega ja siduda rohkem kui ühe loodusõnnetusega. Jätkuvalt tuleks järgida põhimõtet, et komisjon teeb makseid kooskõlas eelarveassigneeringutega ja vabade vahendite olemasolul.
(11) Selleks et anda viivitamatut toetust investeeringutele, mis tehakse loodusõnnetuste järgseteks ülesehitustöödeks, ning et leevendada loodusõnnetuste selliste loodusõnnetuste negatiivseid sotsiaal-majanduslikke tagajärgi, tuleks eraldiseisvate prioriteetide jaoks ette näha täiendavad erakorralised eelmaksed. Nende erakorraliste eelmaksete summade suhtes kohaldatavad normid peaksid olema kooskõlas määruses (EL) 2021/1060 sätestatud eelmaksete suhtes kohaldatavate normidega.
(12) Selleks et liikmesriigid saaksid täielikult kõrvaldada 1. jaanuarist 2024 kuni 31. detsembrini 2025 toimuvate loodusõnnetuste tagajärgi, peaks nende korraldusasutustel olema lubatud valida toetustegevuseks tegevused, mis on enne korraldusasutusele programmi alusel rahastuse saamise taotluse esitamist füüsiliselt lõpetatud või täielikult ellu viidud, tingimusel et selline tegevus toimub niisuguse loodusõnnetuse tagajärgede leevendamiseks.
(13) Kuna käesoleva määruse eesmärki leevendada Kesk-, Ida- ja Lõuna-Euroopa hiljutisi üleujutusi ning metsa- ja maastikupõlenguid silmas pidades loodusõnnetuste negatiivseid sotsiaal-majanduslikke tagajärgi, muutes selleks määrusi (EL) 2021/1057 ja (EL) 2021/1058, ei suuda liikmesriigid piisavalt saavutada, küll aga saab seda paremini saavutada liidu tasandil, võib liit võtta meetmeid kooskõlas Euroopa Liidu lepingu artiklis 5 sätestatud subsidiaarsuse põhimõttega. Kõnealuses artiklis sätestatud proportsionaalsuse põhimõtte kohaselt ei lähe käesolev määrus nimetatud eesmärgi saavutamiseks vajalikust kaugemale.
(14) Määrusi (EL) 2021/1057 ja (EL) 2021/1058 tuleks seetõttu vastavalt muuta.
(15) Võttes arvesse hiljutiste loodusõnnetuste laastavaid tagajärgi ning pakilist vajadust anda liikmesriikidele kohest toetust, peetakse asjakohaseks teha erand ELi lepingule, Euroopa Liidu toimimise lepingule ja Euroopa Aatomienergiaühenduse asutamislepingule lisatud protokolli nr 1 (riikide parlamentide rolli kohta Euroopa Liidus) artiklis 4 sätestatud kaheksa nädala pikkusest tähtajast.
(16) Võttes arvesse loodusõnnetustega seotud olukorra kiireloomulisust, on asjakohane, et käesolev määrus jõustub selle Euroopa Liidu Teatajas avaldamise päevale järgneval päeval,
ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:
Artikkel 1
Määruse (EL) 2021/1057 muutmine
Määrusesse (EL) 2021/1057 lisatakse järgmine artikkel:"
„Artikkel 12b
Toetus loodusõnnetuste negatiivsete sotsiaal-majanduslike tagajärgede leevendamiseks
1. Liikmesriigid võivad kasutada ESF+ toetust 1. jaanuarist 2024 kuni 31. detsembrini 2025 toimuvate loodusõnnetuste negatiivsete sotsiaal-majanduslike tagajärgede leevendamiseks. Käesoleva artikli kohaldamisel käsitatakse loodusõnnetusena nõukogu määruse (EÜ) nr 2012/2002* artikli 2 lõigetes 2 ja 3 määratletud suurt looduskatastroofi või piirkondlikku looduskatastroofi. See võib hõlmata loodusõnnetust, mis põhjustab kõnealuse määruse artikli 2 lõigetes 2 ja 3 sätestatud künnistest väiksemat otsest kahju, tingimusel et liikmesriigi pädev ametiasutus tunnustab seda loodusõnnetusena. Kui määruse (EÜ) nr 2012/2002 artikli 2 lõigetes 2 ja 3 sätestatud künnistest väiksemat otsest kahju põhjustanud loodusõnnetus toimub pärast ... [käesoleva muutmismääruse jõustumise kuupäev], käsitatakse seda loodusõnnetusena, tingimusel et asjaomase liikmesriigi pädev asutus on seda tunnistanud 12 nädala jooksul alates kõnealuse loodusõnnetuse põhjustatud esimeste kahjustuste tekkimise kuupäevast.
2. Käesoleva artikli lõike 1 kohaldamisel võib vahendeid kavandada asjaomaste programmide eraldiseisvate prioriteetide raames. Kogu programmitöö perioodil piirdutakse nende eraldiseisvate prioriteetide jaoks ESF+ist ning ERFist ja Ühtekuuluvusfondist määruse (EL) 2021/1058 artikli 3 lõike 1b kohaselt eraldatavate koguvahendite puhul maksimaalselt 10 %-ga esialgsest ESF+ ja ERFi ▌ riiklikust kogueraldisest. Asjaomane programmimuudatus esitatakse kuue kuu jooksul alates loodusõnnetuse toimumise kuupäevast, või kui loodusõnnetus toimus enne ... [käesoleva muutmismääruse jõustumise kuupäev], siis hiljemalt ... [kuus kuud pärast käesoleva muutmismääruse jõustumise kuupäeva (alalütlevas käändes)].
3. Käesoleva artikli lõikes 2 osutatud eraldiseisvate prioriteetidega võib toetada iga käesoleva määruse artikli 4 lõikes 1 osutatud erieesmärki.
4. Kui see on tingimata vajalik, võivad maksimaalselt 18 kuu jooksul alates loodusõnnetuse toimumise kuupäevast olla ajutise meetmena rahastamiskõlblikud lühendatud tööaja kavad, mille eesmärk on reageerida loodusõnnetuste tagajärgedele, ilma et seda meedet oleks vaja kombineerida aktiivsete meetmetega, samuti tervishoiuteenuste kättesaadavus, sealhulgas inimestele, kes ei ole otseselt sotsiaal-majanduslikult vähekaitstud.
5. Erandina artikli 19 lõikest 4 ei nõuta liikmesriikidelt lisaks toidu- ja/või esmase materiaalse abi kättetoimetamisele kaasnevate meetmete võtmist artikli 4 lõike 1 punktis m sätestatud erieesmärgi raames, kui selline abi on ette nähtud loodusõnnetuste tagajärgedele reageerimiseks. Selline toidu- ja/või esmase materiaalse abi kättetoimetamine ilma kaasnevate meetmeteta võib olla rahastamiskõlblik maksimaalselt kuue kuu jooksul alates loodusõnnetuse toimumise kuupäevast, mis on igal juhul pärast 1. jaanuari 2024.
6. Erandina määruse (EL) 2021/1060 artikli 63 lõikest 6 võib asjaomane korraldusasutus valida eraldiseisva prioriteedi raames toetustegevuseks tegevused, mis on füüsiliselt lõpetatud või täielikult ellu viidud enne rahastamistaotluse esitamist korraldusasutusele, tingimusel et tegevusega reageeritakse loodusõnnetusele, mis toimub 1. jaanuarist 2024 kuni 31. detsembrini 2025.
7. Komisjon maksab 25 % eraldisest, mis on ette nähtud käesoleva artikli lõikes 2 osutatud eraldiseisvatele prioriteetidele, vastavalt programmimuudatuse heakskiitmise otsusele välja erakorralise eelmaksena, mis lisandub programmi iga-aastastele eelmaksetele, mis on sätestatud määruse (EL) 2021/1060 artikli 90 lõigetes 1 ja 2. Nimetatud erakorraline eelmakse tehakse 60 päeva jooksul alates sellest, kui komisjon võtab vastavalt vahendite olemasolule vastu otsuse, millega kiidetakse programmimuudatus heaks. Kui kõnealustele prioriteetidele eraldatavat summat hiljem suurendatakse, tehakse täiendav eelmakse, mis vastab 25 %-le suurenenud osast.
Vastavalt määruse (EL) 2021/1060 artikli 90 lõike 5 esimesele lõigule kantakse erakorraliste eelmaksetena makstud summa komisjoni raamatupidamisarvestusest välja hiljemalt viimasel aruandeaastal.
Määruse (EL) 2021/1060 artikli 90 lõike 6 kohaselt kasutatakse erakorralistest eelmaksetest saadud intresse asjaomase programmi jaoks samamoodi nagu ESF+ vahendeid ja need kajastatakse viimase aruandeaasta raamatupidamisarvestuses.
Kooskõlas määruse (EL) 2021/1060 artikli 97 lõikega 1 erakorralisi eelmakseid ei peatata.
Määruse (EL) 2021/1060 artikli 105 lõike 1 kohaselt peavad vabastatavate kulukohustuste summade arvutamisel arvesse võetavad eelmaksed sisaldama tehtud erakorralisi eelmakseid.
8. Erandina määruse (EL) 2021/1060 artikli 112 lõikest 3 on käesoleva artikli lõike 2 kohase loodusõnnetuste negatiivsete sotsiaal-majanduslike tagajärgede leevendamise toetamiseks kehtestatud eraldiseisva prioriteedi maksimaalne kaasrahastamismäär 95 %.
Liikmesriigid tagavad, et loodusõnnetustele reageerimiseks valitud tegevuste jaoks muust liidu rahastamisvahendist, riiklikust rahastamisvahendist või eraõiguslikust kindlustusskeemist saadud toetus arvatakse komisjonile esitatud maksetaotluses olevatest kuludest maha.
_____________
* Nõukogu 11. novembri 2002. aasta määrus (EÜ) nr 2012/2002 Euroopa Liidu solidaarsusfondi loomise kohta (EÜT L 311, 14.11.2002, lk 3, ELI: http://data.europa.eu/eli/reg/2002/2012/oj).“
"
Artikkel 2
Määruse (EL) 2021/1058 muutmine
Määrust (EL) 2021/1058 muudetakse järgmiselt.
1. Artiklit 3 muudetakse järgmiselt:
a) lõike 1 punkti b lisatakse järgmine alapunkt:"
„x) selliste investeeringute toetamine, mille eesmärk on 1. jaanuarist 2024 kuni 31. detsembrini 2025 toimuvate loodusõnnetuste järgne ülesehitus;“;
"
b) lisatakse järgmine lõige:"
„1b. Käesoleva artikli lõike 1 punkti b alapunkti x kohaldamisel käsitatakse loodusõnnetusena nõukogu määruse (EÜ) nr 2012/2002* artikli 2 lõigetes 2 ja 3 määratletud suurt looduskatastroofi või piirkondlikku looduskatastroofi. See võib hõlmata loodusõnnetust, mis põhjustab kõnealuse määruse artikli 2 lõigetes 2 ja 3 sätestatud künnistest väiksemat otsest kahju, tingimusel et liikmesriigi pädev ametiasutus tunnustab seda loodusõnnetusena.
Kui määruse (EÜ) nr 2012/2002 artikli 2 lõigetes 2 ja 3 sätestatud künnistest väiksemat otsest kahju põhjustanud loodusõnnetus toimub pärast ... [käesoleva muutmismääruse jõustumise kuupäev], käsitatakse seda loodusõnnetusena, tingimusel et asjaomase liikmesriigi pädev asutus on seda tunnistanud 12 nädala jooksul alates kõnealuse loodusõnnetuse põhjustatud esimeste kahjustuste tekkimise kuupäevast.
Käesoleva artikli lõike 1 punkti b alapunktis x osutatud erieesmärgi vahendid kavandatakse tööhõivesse ja majanduskasvu investeerimise eesmärgi kohaste programmide eraldiseisvate prioriteetide raames, mis vastavad asjakohasele poliitikaeesmärgile. Kogu programmitöö perioodil piirdutakse selle erieesmärgi raames eraldatavate vahendite ja määruse (EL) 2021/1057 artikli 12b lõike 2 kohaselt kehtestatud eraldiseisvate prioriteetide puhul maksimaalselt 10 %-ga esialgsest ESF+ ja ERFi ▌ riiklikust kogueraldisest. Asjaomane programmimuudatus esitatakse kuue kuu jooksul alates loodusõnnetuse põhjustatud esimeste kahjustuste tekkimise kuupäevast, või kui loodusõnnetus toimus enne ... [käesoleva muutmismääruse jõustumise kuupäev], siis hiljemalt ... [kuus kuud pärast käesoleva muutmismääruse jõustumise kuupäeva (alalütlevas käändes)].
Komisjon maksab 25 % eraldisest, mis on ette nähtud käesoleva lõike kolmandas lõigus osutatud prioriteetidele, vastavalt programmimuudatuse heakskiitmise otsusele välja erakorralise eelmaksena, mis lisandub programmi iga-aastastele eelmaksetele, mis on sätestatud määruse (EL) 2021/1060 artikli 90 lõigetes 1 ja 2. Nimetatud erakorraline eelmakse tehakse 60 päeva jooksul alates sellest, kui komisjon võtab vastavalt vahendite olemasolule vastu otsuse, millega kiidetakse programmimuudatus heaks. Kui kõnealustele prioriteetidele eraldatavat summat hiljem suurendatakse, tehakse täiendav eelmakse, mis vastab 25 %-le suurenenud osast.
Vastavalt määruse (EL) 2021/1060 artikli 90 lõike 5 esimesele lõigule kantakse erakorraliste eelmaksetena makstud summa komisjoni raamatupidamisarvestusest välja hiljemalt viimasel aruandeaastal.
Määruse (EL) 2021/1060 artikli 90 lõike 6 kohaselt kasutatakse erakorralistest eelmaksetest saadud intresse asjaomase programmi jaoks samamoodi nagu ERFi või Ühtekuuluvusfondi vahendeid ja need kajastatakse viimase aruandeaasta raamatupidamisarvestuses.
Kooskõlas määruse (EL) 2021/1060 artikli 97 lõikega 1 erakorralisi eelmakseid ei peatata.
Määruse (EL) 2021/1060 artikli 105 lõike 1 kohaselt peavad vabastatavate kulukohustuste summade arvutamisel arvesse võetavad eelmaksed sisaldama tehtud erakorralisi eelmakseid.
Erandina määruse (EL) 2021/1060 artikli 112 lõikest 3 on käesoleva artikli lõike 1 punkti b alapunktis x osutatud erieesmärgi toetamiseks kehtestatud eraldiseisva prioriteedi maksimaalne kaasrahastamismäär 95 %.
Liikmesriigid tagavad, et käesoleva artikli lõike 1 punkti b alapunktis x osutatud erieesmärgi raames valitud tegevuste jaoks muust liidu rahastamisvahendist, riiklikust rahastamisvahendist või eraõiguslikust kindlustusskeemist saadud toetus arvatakse komisjonile esitatud maksetaotluses olevatest kuludest maha.
Erandina määruse (EL) 2021/1060 artikli 63 lõikest 6 võib korraldusasutus valida eraldiseisva prioriteedi raames toetustegevuseks tegevused, mis on füüsiliselt lõpetatud või täielikult ellu viidud enne rahastamistaotluse esitamist korraldusasutusele, tingimusel et tegevusega reageeritakse loodusõnnetusele, mis toimub 1. jaanuarist 2024 kuni 31. detsembrini 2025.
_____________
* Nõukogu 11. novembri 2002. aasta määrus (EÜ) nr 2012/2002 Euroopa Liidu solidaarsusfondi loomise kohta (EÜT L 311, 14.11.2002, lk 3, ELI: http://data.europa.eu/eli/reg/2002/2012/oj).“;
"
c) lõige 3 asendatakse järgmisega:"
„3. Ühtekuuluvusfondist toetatakse poliitikaeesmärke nr 2 ja nr 3, sealhulgas lõike 1 punkti b alapunktis x sätestatud erieesmärki, kui see on kooskõlas artiklis 6 sätestatud toetuse kohaldamisalaga.“
"
2. I lisa tabelisse 1 lisatakse poliitikaeesmärgi nr 2 alla järgmine rida:"
„
x) Selliste investeeringute toetamine, mille eesmärk on 1. jaanuarist 2024 kuni 31. detsembrini 2025 toimuvate loodusõnnetuste järgne ülesehitus.
Mis tahes RCO, mis on loetletud poliitikaeesmärkide nr 1–4 erieesmärkide puhul
Mis tahes RCR, mis on loetletud poliitikaeesmärkide nr 1–4 erieesmärkide puhul
“.
"
Artikkel 3
Jõustumine
Käesolev määrus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.
Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.
Euroopa Parlamendi ja nõukogu 24. juuni 2021. aasta määrus (EL) 2021/1057, millega luuakse Euroopa Sotsiaalfond+ (ESF+) ja tunnistatakse kehtetuks määrus (EL) nr 1296/2013 (ELT L 231, 30.6.2021, lk 21, ELI: http://data.europa.eu/eli/reg/2021/1057/oj).
Euroopa Parlamendi ja nõukogu 24. juuni 2021. aasta määrus (EL) 2021/1058, mis käsitleb Euroopa Regionaalarengu Fondi ja Ühtekuuluvusfondi (ELT L 231, 30.6.2021, lk 60, ELI: http://data.europa.eu/eli/reg/2021/1058/oj).
Euroopa Parlamendi ja nõukogu 24. juuni 2021. aasta määrus (EL) 2021/1060, millega kehtestatakse ühissätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfond+, Ühtekuuluvusfondi, Õiglase Ülemineku Fondi ja Euroopa Merendus-, Kalandus- ja Vesiviljelusfondi kohta ning nende ja Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi, Sisejulgeolekufondi ning piirihalduse ja viisapoliitika rahastu suhtes kohaldatavad finantsreeglid (ELT L 231, 30.6.2021, lk 159, ELI: http://data.europa.eu/eli/reg/2021/1060/oj).
Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfondi (EAFRD) raames võetavad erimeetmed loodusõnnetustes kannatada saanud liikmesriikidele
Euroopa Parlamendi 17. detsembri 2024. aasta seadusandlik resolutsioon ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega muudetakse määrust (EL) 2020/2220 seoses Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfondi (EAFRD) raames võetavate erimeetmetega loodusõnnetustes kannatada saanud liikmesriikidele täiendava abi andmiseks (COM(2024)0495 – C10‑0148/2024 – 2024/0274(COD))
– võttes arvesse komisjoni ettepanekut Euroopa Parlamendile ja nõukogule (COM(2024)0495),
– võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõiget 2 ja artikli 43 lõiget 2, mille alusel komisjon esitas ettepaneku Euroopa Parlamendile (C10‑0148/2024),
– võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõiget 3,
– võttes arvesse eelarvekomisjoni eelarvehinnangut,
– võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee 4. detsembri 2024. aasta arvamust(1),
– võttes arvesse Regioonide Komitee 21. novembri 2024. aasta arvamust(2),
– võttes arvesse nõukogu esindaja poolt 11. novembri 2024. aasta kirjas võetud kohustust kiita Euroopa Parlamendi seisukoht heaks vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõikele 4,
– võttes arvesse kodukorra artikleid 60 ja 58,
– võttes arvesse põllumajanduse ja maaelu arengu komisjoni raportit (A10‑0026/2024),
1. võtab vastu allpool toodud esimese lugemise seisukoha;
2. palub komisjonil ettepaneku uuesti Euroopa Parlamendile saata, kui komisjon asendab selle uue ettepanekuga, muudab seda oluliselt või kavatseb seda oluliselt muuta;
3. teeb presidendile ülesandeks edastada Euroopa Parlamendi seisukoht nõukogule ja komisjonile ning liikmesriikide parlamentidele.
Euroopa Parlamendi seisukoht, vastu võetud esimesel lugemisel 17. detsembril 2024. aastal eesmärgiga võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2024/…, millega muudetakse määrust (EL) 2020/2220 seoses Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfondi raames võetavate erimeetmetega loodusõnnetustest mõjutatud liikmesriikidele täiendava abi andmiseks
P10_TC1-COD(2024)0274
EUROOPA PARLAMENT JA EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,
võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artikli 43 lõiget 2,
võttes arvesse Euroopa Komisjoni ettepanekut,
olles edastanud seadusandliku akti eelnõu liikmesriikide parlamentidele,
võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamust(3),
(1) Hiljutised loodusõnnetused Kesk‑ ja Ida‑Euroopas ning Lõuna‑Euroopas on avaldanud nendes piirkondades elavale ja töötavale maaelanikkonnale laastavat mõju. Märkimisväärne osa põllumajanduse ja metsanduse tootmispotentsiaalist on hävinud ning selle tagajärjel seisavad loodusõnnetustest mõjutatud piirkondade põllumajandustootjad, metsavaldajad ja maaettevõtted silmitsi sissetuleku märkimisväärse vähenemisega. Selleks et kiiresti toime tulla liidu toidusüsteemi ja maakogukondade haprusega, mida nimetatud loodusõnnetused on põhjustanud, on asjakohane anda Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfondi (EAFRD) kaudu viivitamata käegakatsutavat erakorralist toetust, mida rakendatakse maaelu arengu programmide raames, ja näha ette olemasolevate reeglite suurem paindlikkus.
(2) 1. jaanuaril 2024 või pärast seda toimunud loodusõnnetuste tagajärgedele reageerimiseks tuleks uue erakorralise ja ajutise meetme (edaspidi „uus meede“) abil käsitleda likviidsusprobleeme, mis ohustavad põllumajandus- ja metsandustegevust ning põllumajandus- ja metsandustoodete töötlemise, turustamise või arendamisega tegelevate väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate (VKEd) äritegevuse jätkuvust. Lisaks tuleks tugevdada Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1305/2013(6) kohast toetust põllumajandusliku tootmise potentsiaali taastamiseks, tagades eelarve suurema paindlikkuse seoses Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2020/2220(7) artikli 1 lõikes 2 sätestatud kaitse taseme säilitamise künnisega (edaspidi „kaitse taseme säilitamise künnis“).
(3) Kuna uut meedet rahastatakse EAFRD kaudu, kohaldatakse uue meetme suhtes programmitöö perioodiks 2014–2020 kehtestatud õigusraamistikku, eelkõige määruse (EL) nr 1305/2013 ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1306/2013(8) erisätteid ning nimetatud määruste kohaselt vastu võetud delegeeritud õigusakte ja rakendusakte.
(4) EAFRD programmitöö perioodi pikendati määrusega (EL) 2020/2220 kuni 31. detsembrini 2022 ning selle rakendamine jätkub kuni 31. detsembrini 2025. Määrusega (EL) 2020/2220 on ette nähtud ka pikendatud perioodi kestel kohaldatavad üleminekusätted. Kuna EAFRDd rakendatakse praegu kõnealusel pikendatud perioodil, on asjakohane määrata kindlaks uue meetme tingimused ja sätestada täiendav eelarve paindlikkus seoses kaitse taseme säilitamise künnisega, muutes määrust (EL) 2020/2220.
(5) Selleks et võimaldada suuremat eelarve paindlikkust uue meetme ja olemasoleva põllumajandusliku tootmise potentsiaali taastamise allmeetme rahastamise ümberjaotamisel, jätkates samal ajal kavandatud investeeringuid ja meetmeid katastroofide ennetamiseks ja nendeks valmisolekuks ning kliimamuutustega kohanemiseks, et leevendada üha sagedasemate kliimast tingitud katastroofide mõju, peaks liikmesriikidel olema lubatud vähendada kaitse taseme säilitamise künnist kuni 15 protsendipunkti võrra, kuid mitte allapoole 30 % miinimumkünnist.
(6) Selleks et liikmesriigid saaksid täielikult tegeleda 1. jaanuaril 2024 või pärast seda toimunud loodusõnnetuste tagajärgedega, peaks neil olema lubatud valida toetuse andmiseks tegevused, mis on enne korraldusasutusele maaelu arengu programmi alusel rahastamise saamise taotluse esitamist füüsiliselt lõpule viidud või täielikult rakendatud, tingimusel et kõnealused tegevused toimuvad selliste loodusõnnetuste tagajärgede leevendamiseks.
(7) Uue meetme raames antav toetus, mille eesmärk on tagada VKEde konkurentsivõime ning põllumajandustootjate ja metsavaldajate elujõulisus, peaks koondama olemasolevad vahendid loodusõnnetustest enim mõjutatud toetusesaajatele ning kõnealuseid vahendeid tuleks anda objektiivsete ja mittediskrimineerivate kriteeriumide alusel. Toetust tuleks anda ainult neile toetusesaajatele, kelle asjaomasest tootmisest või potentsiaalist hävines vähemalt 30 % ametlikult tunnustatud loodusõnnetuse tõttu või Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2016/2031(9) kohaselt seoses sellise loodusõnnetusega võetud meetmete tõttu.
(8) Kuna uus meede on kiireloomuline, ajutine ja erakorraline ning sellega seotud maksed tuleb välja maksta kiiresti ja hõlpsasti, tuleks määrata ühekordne kindlasummaline makse ja uue meetme kohaldamise lõppkuupäev.
(9) Selleks et anda suuremat toetust loodusõnnetustest enim mõjutatud põllumajandustootjatele, metsavaldajatele või VKEdele, on asjakohane lubada liikmesriikidel kohandada objektiivsete ja mittediskrimineerivate kriteeriumide alusel kindlasummalisi makseid teatavate toetuskõlblike toetusesaajate kategooriate puhul, näiteks kehtestades teatavad toetuskõlblike toetusesaajate vahemikud või laiapiirilised kategooriad.
(10) Uue meetme jaoks toetuse andmisel peaksid liikmesriigid arvesse võtma muude riiklike või liidu toetusvahendite või erasektori kavade alusel antud toetust, mis on mõeldud loodusõnnetuste tagajärgede leevendamiseks.
(11) Uude meetmesse tuleks vahendid kavandada kaasrahastamise määraga kuni 100 %.
(12) Selleks et tagada uue meetme piisav rahastamine, seadmata ohtu maaelu arengu programmide muid eesmärke, tuleks kindlaks määrata liidu maksimaalne toetus uuele meetmele.
(13) Kui antakse toetust põllumajanduse ja metsanduse tootmispotentsiaali taastamiseks loodusõnnetuste tagajärgede leevendamisel, tuleks esikohale seada tegevused, mis põhinevad parema taastamise põhimõttel, milleks on katastroofijärgsete taastus-, ennistus- ja ülesehitusetappide kasutamine, et suurendada põllumajandus- ja metsandussektori vastupanuvõimet katastroofiohu vähendamise meetmete lõimimise kaudu, nagu on osutatud ÜRO katastroofiohu vähendamise ameti Sendai katastroofiohu vähendamise raamistikus 2015–2030, tagades samal ajal, et valitud tegevused esindaksid toetuse summa ja katastroofidele vastupidavuse tagamise eesmärgi vahelist parimat suhet.
(14) Selleks et vähendada loodusõnnetustest mõjutatud toetusesaajate ja liikmesriikide halduskoormust vääramatu jõu korral, peaks liikmesriikidel olema võimalus pidada kogu piirkonda loodusõnnetusest rängalt mõjutatud piirkonnaks.
(15) Selleks et tagada määrusega (EL) 2020/2220 pikendatud programmitöö perioodi 2014–2020 õigusraamistikus maaelu arengu programmide kaudu uue meetme rakendamiseks ühetaolised tingimused, tuleks komisjonile anda rakendamisvolitused. Nimetatud rakendusvolitused peaksid olema seotud uue meetme esitamisega maaelu arengu programmides, maaelu arengu poliitika seire ja hindamisega, rakendamise aastaaruannete esitamisega ning kontrollide ja karistuste rakendamisega. Neid volitusi tuleks teostada kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) nr 182/2011(10).
(16) Kuna käesoleva määruse eesmärki tegeleda liidu põllumajanduslikule toidutööstusele ja metsandussektorile loodusõnnetuste avaldatava mõjuga ja leevendada nende tagajärgi, andes EAFRD kaudu erakorralist ajutist toetust, ei suuda liikmesriigid piisavalt saavutada, küll aga saab seda paremini saavutada liidu tasandil, võib liit võtta meetmeid kooskõlas Euroopa Liidu lepingu (ELi leping) artiklis 5 sätestatud subsidiaarsuse põhimõttega. Kõnealuses artiklis sätestatud proportsionaalsuse põhimõtte kohaselt ei lähe käesolev määrus nimetatud eesmärgi saavutamiseks vajalikust kaugemale.
(17) Määrust (EL) 2020/2220 tuleks seetõttu vastavalt muuta.
(18) Võttes arvesse praeguste loodusõnnetuste laastavat mõju ning pakilist vajadust tegeleda neist liidu põllumajanduslikule toidutööstusele ja metsandussektorile tulenevate tagajärgedega ning neid leevendada, peetakse asjakohaseks teha erand ELi lepingule, Euroopa Liidu toimimise lepingule ja Euroopa Aatomienergiaühenduse asutamislepingule lisatud protokolli nr 1 (riikide parlamentide rolli kohta Euroopa Liidus) artiklis 4 sätestatud kaheksa nädala pikkusest tähtajast.
(19) Kavandatud uue meetme sujuvaks rakendamiseks ja arvestades tungivat vajadust tegeleda liidu põllumajanduslikule toidutööstusele ja metsandussektorile loodusõnnetuste avaldatava mõjuga ja leevendada nende tagajärgi, peaks käesolev määrus kiireloomulisuse tõttu jõustuma selle Euroopa Liidu Teatajas avaldamise päeval,
ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:
Artikkel 1
Määrust (EL) 2020/2220 muudetakse järgmiselt.
1) Artikli 1 lõikesse 2 lisatakse järgmine lõik:"
„Erandina käesoleva lõike esimese lõigu teisest lausest võivad liikmesriigid käesoleva määruse artiklis 6a ja määruse (EL) nr 1305/2013 artikli 18 lõike 1 punktis b osutatud meetmete jaoks ette nähtud vahendite ümberjaotamisel ja nende meetmete puhul vahendite kasutamisel vähendada EAFRD osaluse üldist määra, mis on reserveeritud määruse (EL) nr 1305/2013 artikli 59 lõikes 6 osutatud meetmetele. Kõnealune vähendamine ei tohi ületada EAFRD summasid, mis on ümber jaotatud käesoleva määruse artiklis 6a ja määruse (EL) nr 1305/2013 artikli 18 lõike 1 punktis b osutatud meetmetele, ega ületada 15 protsendipunkti EAFRD osaluse üldisest määrast, mis on kehtestatud maaelu arengu programmides määruse (EL) nr 1305/2013 artikli 59 lõikes 6 osutatud meetmete jaoks. Selleks võetakse arvesse maaelu arengu programmides kehtestatud EAFRD osaluse üldist määra, mis kavandati EAFRDst toetatavate programmide kestuse pikendamise ajal kuni 31. detsembrini 2022, kooskõlas käesoleva artikli lõikega 1. Määruse (EL) nr 1305/2013 artikli 59 lõikes 6 osutatud meetmete jaoks reserveeritud osaluse üldine määr ei tohi olla madalam kui kõnealuses artiklis sätestatud miinimumkünnis. Sama vähendamist protsendipunktides võib kohaldada määruse (EL) nr 1305/2013 artikli 58a lõikes 2 osutatud lisavahendite suhtes ilma vahendeid käesoleva määruse artiklis 6a ja määruse (EL) nr 1305/2013 artikli 18 lõike 1 punktis b osutatud meetmetele ümber jaotamata.“
"
2) Artiklisse 2 lisatakse järgmine lõige:"
„5. Erandina määruse (EL) nr 1303/2013 artikli 65 lõikest 6 võib korraldusasutus valida toetustegevuseks tegevused, mis on enne korraldusasutusele rahastamistaotluse esitamist füüsiliselt lõpetatud või täielikult rakendatud, tingimusel et kõnealuseid tegevusi rakendatakse käesoleva määruse artiklis 6a ning määruse (EL) nr 1305/2013 artikli 18 lõike 1 punktis b või artikli 24 lõike 1 punktis d osutatud meetme kaudu ning et selliste tegevustega reageeritakse 1. jaanuaril 2024 või pärast seda toimunud loodusõnnetusele.“
"
3) Lisatakse järgmised artiklid:"
„Artikkel 6a
Erakorraline ajutine toetus loodusõnnetustest eriti mõjutatud põllumajandustootjatele, metsavaldajatele ja VKEdele
1. Käesoleva artikli kohase toetusega antakse erakorralist abi loodusõnnetustest eriti mõjutatud põllumajandustootjatele, metsavaldajatele ning väikestele ja keskmise suurusega ettevõtjatele (VKEd), et tagada nende äritegevuse jätkuvus käesolevas artiklis sätestatud tingimustel.
2. Käesoleva artikli kohast toetust antakse tingimusel, et liikmesriikide pädevad asutused kinnitavad ametlikult, et 1. jaanuaril 2024 või pärast seda on toimunud määruse (EL) nr 1305/2013 artikli 2 lõike 1 punktis k määratletud loodusõnnetus ning et kõnealune loodusõnnetus või Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2016/2031* kohaselt vastu võetud meetmed taimehaiguse või kahjuripuhangu likvideerimiseks või selle leviku piiramiseks on hävitanud vähemalt 30 % asjaomasest tootmisest või potentsiaalist.
3. Käesoleva artikli kohast toetust antakse:
a)
põllumajandustootjatele;
b)
eraisikust ja avalik-õiguslikust isikust metsavaldajatele ning muudele eraõiguslikele ja avalik‑õiguslikele asutustele ja nende ühendustele, välja arvatud riigi omandis olev mets, mida majandab riik;
c)
VKEdele, kes töötlevad, turustavad või arendavad ELi toimimise lepingu I lisaga hõlmatud põllumajandustooteid või puuvilla, välja arvatud kalandustooted, või
d)
VKEdele, kes töötlevad, varuvad ja turustavad metsatooteid.
Põllumajandustoodete töötlemisel võib tootmisprotsessi väljund olla ELi toimimise lepingu I lisaga hõlmamata toode.
4. Liikmesriigid suunavad käesoleva artikli kohase toetuse loodusõnnetustest enim mõjutatud toetusesaajatele, määrates olemasolevate tõendite põhjal kindlaks toetuskõlblikkuse tingimused.
5. Käesoleva artikli kohane toetus antakse ühekordse kindlasummalise maksena, mis makstakse välja 31. detsembriks 2025, tuginedes toetusetaotlustele, mille pädev asutus on heaks kiitnud 30. juuniks 2025. Toetus võib olla toetusesaajate kategooriate kaupa eri suurusega vastavalt objektiivsetele ja mittediskrimineerivatele kriteeriumidele.
6. Käesoleva artikli kohase toetuse maksimumsumma ei tohi ületada 42 000 eurot toetusesaaja kohta.
7. Käesoleva artikli kohase toetuse andmisel võtavad liikmesriigid arvesse muude riiklike või liidu toetusvahendite või erasektori kavade alusel loodusõnnetuste tagajärgede leevendamiseks antavat toetust, et tagada usaldusväärne finantsjuhtimine kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL, Euratom) 2024/2509 artikliga 33, nagu on kohaldatav, ja suunata toetus samal ajal loodusõnnetustest enim mõjutatud toetusesaajatele.
Artikkel 6b
Loodusõnnetustest eriti mõjutatud põllumajandustootjatele, metsavaldajatele ja VKEdele antava erakorralise ajutise toetuse suhtes kohaldatavad sätted
1. Käesoleva määruse artiklis 6a osutatud erakorralist ajutist toetust rahastatakse EAFRDst meetmena määruse (EL) nr 1305/2013 artikli 13 tähenduses.
2. EAFRD maksimaalne toetus käesoleva määruse artiklis 6a osutatud meetmele on 100 %.
3. Artiklis 6a osutatud meetme jaoks antav EAFRD toetus ei tohi ületada 10 % EAFRD koguosalusest maaelu arengu programmis aastatel 2021–2022.
Artikkel 6c
Vääramatu jõud
Seoses määruse (EL) nr 1306/2013 rakendamisega ÜPP rahastamise, haldamise ja seire eesmärgil sama määruse artikli 2 lõikes 2 osutatud vääramatu jõu korral, võib asjaomane liikmesriik juhul, kui tõsine loodusõnnetus mõjutab kindlaksmääratud piirkonda rängalt, pidada kogu seda piirkonda kõnealusest õnnetusest rängalt mõjutatud piirkonnaks.
Artikkel 6d
Komisjoni rakendamisvolitused
1. Komisjon võib võtta vastu rakendusakte, millega nähakse ette normid, mida on vaja artiklis 6a osutatud meetme rakendamiseks maaelu arengu programmide kaudu vastavalt artikli 1 kohaselt pikendatud programmitöö perioodil 2014–2020 kohaldatavale õigusraamistikule, ja mis käsitlevad järgmist:
a)
maaelu arengu poliitika seire ja hindamine;
b)
maaelu arengu programmide esitamine;
c)
rakendamise aastaaruannete esitamine;
d)
kontrollide ja karistuste rakendamine.
2. Käesoleva artikli lõikes 1 osutatud rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 182/2011*** artiklis 5 osutatud kontrollimenetlusega.
Artikkel 6e
Komiteemenetlus
1. Käesoleva määruse artikli 6d lõike 1 punktides a, b ja c sätestatud rakendamisvolituste kasutamisel abistab komisjoni maaelu arengu komitee, mis on loodud määruse (EL) nr 1305/2013 artikliga 84. Nimetatud komitee on komitee määruse (EL) nr 182/2011 tähenduses.
2. Käesoleva määruse artikli 6d lõike 1 punktis d sätestatud rakendamisvolituste kasutamisel abistab komisjoni põllumajandusfondide komitee, mis on loodud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/2116**** artikli 103 lõikega 1. Nimetatud komitee on komitee määruse (EL) nr 182/2011 tähenduses.
_________________
* Euroopa Parlamendi ja nõukogu 26. oktoobri 2016. aasta määrus (EL) 2016/2031, mis käsitleb taimekahjustajatevastaseid kaitsemeetmeid, millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruseid (EL) nr 228/2013, (EL) nr 652/2014 ja (EL) nr 1143/2014 ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu direktiivid 69/464/EMÜ, 74/647/EMÜ, 93/85/EMÜ, 98/57/EÜ, 2000/29/EÜ, 2006/91/EÜ ja 2007/33/EÜ (ELT L 317, 23.11.2016, lk 4, ELI: http://data.europa.eu/eli/reg/2016/2031/oj).
** Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. septembri 2024. aasta määrus (EL, Euratom) 2024/2509, mis käsitleb liidu üldeelarve suhtes kohaldatavaid finantsreegleid (ELT L, 2024/2509, 26.9.2024, ELI: http://data.europa.eu/eli/reg/2024/2509/oj).
*** Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. veebruari 2011. aasta määrus (EL) nr 182/2011, millega kehtestatakse eeskirjad ja üldpõhimõtted, mis käsitlevad liikmesriikide läbiviidava kontrolli mehhanisme, mida kohaldatakse komisjoni rakendamisvolituste teostamise suhtes (ELT L 55, 28.2.2011, lk 13, ELI: https://eur-lex.europa.eu/eli/reg/2011/182/oj).
**** Euroopa Parlamendi ja nõukogu 2. detsembri 2021. aasta määrus (EL) 2021/2116, mis käsitleb ühise põllumajanduspoliitika rahastamist, haldamist ja seiret ning millega tunnistatakse kehtetuks määrus (EL) nr 1306/2013 (ELT L 435, 6.12.2021, lk 187, ELI: https://eur-lex.europa.eu/eli/reg/2021/2116/oj).“
"
Artikkel 2
Käesolev määrus jõustub Euroopa Liidu Teatajas avaldamise päeval.
Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.
Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. detsembri 2013. aasta määrus (EL) nr 1305/2013 Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfondist (EAFRD) antavate maaelu arengu toetuste kohta ja millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ) nr 1698/2005 (ELT L 347, 20.12.2013, lk 487, ELI: http://data.europa.eu/eli/reg/2013/1305/oj).
Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. detsembri 2020. aasta määrus (EL) 2020/2220, millega kehtestatakse teatavad üleminekusätted Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfondi (EAFRD) ja Euroopa Põllumajanduse Tagatisfondi (EAGF) toetuse kohta 2021. ja 2022. aastal ning muudetakse määrusi (EL) nr 1305/2013, (EL) nr 1306/2013 ning (EL) nr 1307/2013 seoses 2021. ja 2022. aastal eraldatavate vahendite ja nende määruste kohaldamisega ning määrust (EL) nr 1308/2013 seoses 2021. ja 2022. aastal eraldatavate vahendite ja sellise toetuse jaotamisega (ELT L 437, 28.12.2020, lk 1, ELI: http://data.europa.eu/eli/reg/2020/2220/oj).
Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. detsembri 2013. aasta määrus (EL) nr 1306/2013 ühise põllumajanduspoliitika rahastamise, haldamise ja seire kohta ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrused (EMÜ) nr 352/78, (EÜ) nr 165/94, (EÜ) nr 2799/98, (EÜ) nr 814/2000, (EÜ) nr 1290/2005 ja (EÜ) nr 485/2008 (ELT L 347, 20.12.2013, lk 549, ELI: http://data.europa.eu/eli/reg/2013/1306/oj).
Euroopa Parlamendi ja nõukogu 26. oktoobri 2016. aasta määrus (EL) 2016/2031, mis käsitleb taimekahjustajatevastaseid kaitsemeetmeid, millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruseid (EL) nr 228/2013, (EL) nr 652/2014 ja (EL) nr 1143/2014 ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu direktiivid 69/464/EMÜ, 74/647/EMÜ, 93/85/EMÜ, 98/57/EÜ, 2000/29/EÜ, 2006/91/EÜ ja 2007/33/EÜ (ELT L 317, 23.11.2016, lk 4, ELI: http://data.europa.eu/eli/reg/2016/2031/oj).
Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. veebruari 2011. aasta määrus (EL) nr 182/2011, millega kehtestatakse eeskirjad ja üldpõhimõtted, mis käsitlevad liikmesriikide läbiviidava kontrolli mehhanisme, mida kohaldatakse komisjoni rakendamisvolituste teostamise suhtes (ELT L 55, 28.2.2011, lk 13, ELI: http://data.europa.eu/eli/reg/2011/182/oj).
Kategooriasse „katsetatud“ kuuluv metsapaljundusmaterjal
Euroopa Parlamendi 17. detsembri 2024. aasta seadusandlik resolutsioon muudetud ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsus, millega muudetakse nõukogu otsust 2008/971/EÜ seoses kategooriasse „katsetatud“ kuuluva kultiveerimismaterjaliga, selle märgistamisega ning toodangu heakskiitmise ja kontrolli eest vastutavate asutuste nimedega (COM(2024)0517 – C10-0167/2024 – 2024/0214(COD))
– võttes arvesse komisjoni muudetud ettepanekut Euroopa Parlamendile ja nõukogule (COM(2024)0517),
– võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõiget 2 ja artikli 43 lõiget 2, mille alusel komisjon esitas ettepaneku Euroopa Parlamendile (C10‑0167/2024),
– võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõiget 3,
– võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee 4. detsembri 2024. aasta arvamust(1),
– võttes arvesse kodukorra artiklit 60,
– võttes arvesse põllumajanduse ja maaelu arengu komisjoni raportit (A10-0022/2024),
1. võtab vastu allpool toodud esimese lugemise seisukoha;
2. palub komisjonil ettepaneku uuesti Euroopa Parlamendile saata, kui komisjon asendab oma ettepaneku, muudab seda oluliselt või kavatseb seda oluliselt muuta;
3. teeb presidendile ülesandeks edastada Euroopa Parlamendi seisukoht nõukogule ja komisjonile ning liikmesriikide parlamentidele.
Euroopa Parlamendi seisukoht, vastu võetud esimesel lugemisel 17. detsembril 2024. aastal eesmärgiga võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsus (EL) 2024/..., millega muudetakse nõukogu otsust 2008/971/EÜ seoses kategooriasse „katsetatud“ kuuluva metsapaljundusmaterjaliga, selle märgistamisega ning toodangu heakskiitmise ja kontrolli eest vastutavate asutuste nimedega
P10_TC1-COD(2024)0214
EUROOPA PARLAMENT JA EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,
võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artikli 43 lõiget 2,
võttes arvesse Euroopa Komisjoni ettepanekut,
olles edastanud seadusandliku akti liikmesriikide parlamentidele,
võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamust,(2)
(1) Nõukogu direktiivi 1999/105/EÜ(4) kohaldatakse muuhulgas liidus metsapaljundusmaterjali turustamisel. Nimetatud direktiivis käsitletakse puuliikide ja puuliikide kunstlike hübriidide paljundusmaterjali, mis on metsanduse seisukohast olulised kogu liidus või mõnes selle osas.
(2) Nõukogu otsusega 2008/971/EÜ(5) on määratud kindlaks algmaterjali heakskiitmise ja registreerimisega ning asjaomasest algmaterjalist metsapaljundusmaterjali tootmisega seotud tingimused, mida tuleb järgida kõnealuse otsuse I lisas loetletud kolmandas riigis toodetud, kategooriasse „tuntud algallikaga“, „valitud“ või „kvalifitseeritud“ kuuluva metsapaljundusmaterjali liitu importimisel. Asjaomased kolmandad riigid on rakendanud OECD kava rahvusvahelise kaubanduse jaoks ette nähtud metsapaljundusmaterjali sertifitseerimiseks (edaspidi „OECD metsaseemne ja -istikute kava“).
(3) OECD metsaseemne ja -istikute kava muudeti 2013. aastal, et lisada OECD metsaseemne ja -istikute kavas alates 2011. aastast kajastatud metsapaljundusmaterjali kategooriate „tuntud algallikaga“, „valitud“ ja „kvalifitseeritud“ kõrvale metsapaljundusmaterjali kategooria „katsetatud“.
(4) Metsapaljundusmaterjali sertifitseerimise riigisiseste normidega (edaspidi „riigisisesed normid“) Kanadas, Norras, Serbias, Šveitsis, Türgis, Ühendkuningriigis ja Ameerika Ühendriikides (edaspidi „kindlaksmääratud kolmandad riigid“) on ette nähtud, et seemnete kogumise ja töötlemise ning istutusmaterjali tootmise ajal tuleb teha ametlik põldtunnustamine.
(5) Vastavalt kindlaksmääratud kolmandate riikide riigisisestele normidele tuleb algmaterjali heakskiitmise ja registreerimise ning asjaomasest algmaterjalist metsapaljundusmaterjali tootmise süsteemide puhul järgida OECD metsaseemne ja -istikute kava. Peale selle peavad kategooriasse „tuntud algallikaga“, „valitud“, „kvalifitseeritud“ või „katsetatud“ kuuluvad seemned ja metsapaljundusmaterjal kooskõlas nimetatud normidega olema ametlikult sertifitseeritud ning seemnepakid vastavalt OECD metsaseemne ja -istikute kavale ametlikult suletud.
(6) Kuna liidu tasandil ei ole võetud vastu otsust kategooriasse „katsetatud“ kuuluva metsapaljundusmaterjali samaväärsuse kohta, on komisjoni rakendusotsusega (EL) 2021/773(6) lubatud liikmesriikidel teha ajutiselt kuni 31. detsembrini 2024 otsuseid otsuse 2008/971/EÜ I lisas loetletud kolmandates riikides, sealhulgas kindlaksmääratud kolmandates riikides toodetud, kategooriasse „katsetatud“ kuuluva metsapaljundusmaterjali samaväärsuse üle. Selle loa andmine oli vajalik, et ennetada häirete riski kõnealuse metsapaljundusmaterjali liikmesriikidesse importimisel.
(7) Kindlaksmääratud kolmandates riikides kehtivate kategooriat „katsetatud“ käsitlevate riigisiseste normide analüüsist nähtub, et algmaterjali heakskiitmise tingimusi käsitatakse samaväärsena direktiivis 1999/105/EÜ sätestatud tingimustega, eeldusel, et otsuse 2008/971/EÜ II lisa kohased seemne ja istutusmaterjaliga seotud tingimused on täidetud.
(8) Mõne toodangu heakskiitmise ja kontrolli eest vastutava otsuse 2008/971/EÜ I lisas loetletud asutuse nimi ja aadress on muutunud ning seepärast on vaja neid ajakohastada.
(9) Kategooriasse „katsetatud“ kuuluva seemne ja istutusmaterjali tootmiseks on võimalik kasutada geneetilist muundamist. Seepärast tuleks metsapaljundusmaterjali kasutajatele teadliku valiku võimaldamiseks märkida OECD etiketil ja tarnija etiketil või dokumendis, kas nimetatud kategooria algmaterjali tootmisel on kasutatud seda liiki muundamist, nagu seda tehakse praegu kategooria „kvalifitseeritud“ puhul.
(10) Tulenevalt kategooria „katsetatud“ lisamisest otsuse 2008/971/EÜ II lisasse tuleks selguse huvides ja kõnealuse otsuse nõuetekohase kohaldamise tagamiseks lisada otsusele lisa tabeliga, kus on märgitud kategooriad, millesse kuuluvana võib eri tüüpi algmaterjalist saadud metsapaljundusmaterjali liitu importida. See on vajalik selleks, et tagada õigusselgus, kooskõla direktiiviga 1999/105/EÜ ja kõnealuste normide nõuetekohane kohaldamine ning võimaldada teha kõnealust otsust kohaldavatel ettevõtjatel teadlikke valikuid.
(11) Seega tuleks otsust 2008/971/EÜ vastavalt muuta.
(12) Võttes arvesse vajadust tagada, et käesolev otsus jõustub enne rakendusotsuse (EL) 2021/773 kehtivusaja lõppu 31. detsembril 2024, peetakse asjakohaseks teha erand kaheksa nädala pikkusest tähtajast, mis on sätestatud Euroopa Liidu lepingule (ELi leping), Euroopa Liidu toimimise lepingule ja Euroopa Aatomienergiaühenduse asutamislepingule lisatud protokolli nr 1 (riikide parlamentide rolli kohta Euroopa Liidus) artiklis 4.
(13) Kuna käesoleva otsuse eesmärki, nimelt laiendada otsusega 2008/971/EÜ kehtestatud metsapaljundusmaterjali impordi samaväärsuse korda kategooriale „katsetatud“, ei suuda liikmesriigid saavutada, küll aga saab seda saavutada üksnes liidu tasandil, võib liit võtta meetmeid kooskõlas ELi lepingu artiklis 5 sätestatud subsidiaarsuse põhimõttega. Kõnealuses artiklis sätestatud proportsionaalsuse põhimõtte kohaselt ei lähe käesolev otsus nimetatud eesmärgi saavutamiseks vajalikust kaugemale.
(14) Käesolev otsus peaks jõustuma kiiremas korras selle Euroopa Liidu Teatajas avaldamise päeval, et tagada selle jõustumine enne rakendusotsuse (EL) 2021/773 kehtivusaja lõppu.
(15) Kuna rakendusotsus (EL) 2021/773 kaotab kehtivuse 31. detsembril 2024, tuleks õigusselguse huvides ja vastavate normide järjepidevuse tagamiseks kohaldada käesolevat otsust alates 1. jaanuarist 2025,
ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:
Artikkel 1
Otsuse 2008/971/EÜ muutmine
Otsust 2008/971/EÜ muudetakse järgmiselt.
1) Artikli 1 esimene lõik asendatakse järgmisega:"
„Käesoleva otsusega määratakse kindlaks tingimused, mille alusel imporditakse liitu käesoleva otsuse I lisas loetletud kolmandas riigis toodetud metsapaljundusmaterjali, mis kuulub kategooriasse „tuntud algallikaga“, „valitud“, „kvalifitseeritud“ või „katsetatud“.“
"
2) Artikli 3 lõige 2 asendatakse järgmisega:"
„2. Käesoleva otsuse I lisas loetletud kolmandas riigis toodetud ja nimetatud lisas loetletud kolmanda riigi asutuses ametlikult sertifitseeritud, direktiivi 1999/105/EÜ I lisas loetletud liiki kuuluvat või sellise liigi kunstliku hübriidi seemet ja istutusmaterjali, mis kuulub kategooriasse „tuntud algallikaga“, „valitud“, „kvalifitseeritud“ või „katsetatud“, käsitatakse samaväärsena direktiivi 1999/105/EÜ nõuetele vastava seemne ja istutusmaterjaliga, eeldusel, et see vastab käesoleva otsuse II lisas esitatud tingimustele.“
"
3) Lisasid muudetakse vastavalt käesoleva otsuse lisale.
Artikkel 2
Jõustumine ja kohaldamine
Käesolev otsus jõustub selle Euroopa Liidu Teatajasavaldamise päeval.
Metsapaljundusmaterjali ja metsa geneetiliste ressursside rühm
Põllumajandus-, metsandus- ja veemajandusministeerium
Metsadirektoraat
Omladinskih brigada 1
Novi Beograd
TR
Põllumajandus- ja metsandusministeerium
Metsanduse peadirektoraat
Metsapuuseemnete ja puude aretamise uurimisinstituudi direktoraat, Sogutozu, 06560 Ankara
US
Ameerika Ühendriikide põllumajandusministeeriumi metsaamet (USDA Forest Service)
Koostööpõhise metsanduse üksus (Cooperative Forestry)
Riiklik Seemnelabor (National Seed Laboratory)
5675 Riggins Mill Road
Dry Branch, Georgia 31020
OSARIIKIDE AMETLIKUD SERTIFITSEERIMISASUTUSED
(volitatud väljastama OECD sertifikaate Ameerika Ühendriikide põllumajandusministeeriumi metsaametiga sõlmitud koostöölepingu alusel)
Washington State Crop Improvement Association, Inc.
2575 NE Hopkins Ct.
Pullman, Washington 99163
“
2) II lisa C osa asendatakse järgmisega:
„C. Kolmandas riigis toodetud, kategooriasse „kvalifitseeritud“ või „katsetatud“ kuuluvat seemet ja istutusmaterjali käsitlevad täiendavad tingimused.
Kategooriasse „kvalifitseeritud“ või „katsetatud“ kuuluva seemne ja istutusmaterjali puhul märgitakse OECD etiketil ning tarnija etiketil või dokumendis, kas asjaomase algmaterjali tootmisel on kasutatud geneetilist muundamist.“
3) Lisatakse järgmine lisa:
„III LISA
KATEGOORIAD, MILLESSE KUULUVANA VÕIB ERI TÜÜPI ALGMATERJALIST SAADUD METSAPALJUNDUSMATERJALI LIITU IMPORTIDA
Nõukogu 22. detsembri 1999. aasta direktiiv 1999/105/EÜ metsapaljundusmaterjali turustamise kohta (EÜT L 11, 15.1.2000, lk 17, ELI: http://data.europa.eu/eli/dir/1999/105/oj).
Nõukogu 16. detsembri 2008. aasta otsus 2008/971/EÜ kolmandates riikides toodetud metsapaljundusmaterjali samaväärsuse kohta (ELT L 345, 23.12.2008, lk 83, ELI: http://data.europa.eu/eli/dec/2008/971/).
Komisjoni 10. mai 2021. aasta rakendusotsus (EL) 2021/773, millega lubatakse liikmesriikidel kooskõlas nõukogu direktiiviga 1999/105/EÜ ajutiselt otsustada teatavates kolmandates riikides toodetud teatavate kategooriate metsapaljundusmaterjali samaväärsuse üle (ELT L 169, 12.5.2021, lk 1, ELI: http://data.europa.eu/eli/dec_impl/2021/773/oj).
Vastavalt Suurbritannia ja Põhja-Iiri Ühendkuningriigi Euroopa Liidust ja Euroopa Aatomienergiaühendusest väljaastumise lepingule, eelkõige Windsori raamistiku artikli 5 lõikele 4 (vt liidu ja Ühendkuningriigi poolt Suurbritannia ja Põhja-Iiri Ühendkuningriigi Euroopa Liidust ja Euroopa Aatomienergiaühendusest väljaastumise lepinguga asutatud ühiskomitees 24. märtsil 2023 tehtud ühisdeklaratsioon nr 1/2023 (ELT L 102, 17.4.2023, lk 87)) koostoimes kõnealuse raamistiku 2. lisaga, ei hõlma käesoleva lisa kohaldamisel viited Ühendkuningriigile Põhja-Iirimaad.
Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fondi vahendite kasutuselevõtmine: Belgia taotlus – EGF/2024/002 BE/Limburg machinery and paper
Euroopa Parlamendi 17. detsembri 2024. aasta resolutsioon, mis käsitleb ettepanekut võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsus koondatud töötajate toetuseks loodud Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fondi vahendite kasutuselevõtmise kohta (Belgia taotlus – EGF/2024/002 Limburg machinery and paper) (COM(2024)0370 – C10-0166/2024 – 2024/0286(BUD))
– võttes arvesse komisjoni ettepanekut Euroopa Parlamendile ja nõukogule (COM(2024)0370 – C10‑0166/2024),
– võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 28. aprilli 2021. aasta määrust (EL) 2021/691, millega luuakse Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fond (EGF) koondatud töötajate toetuseks ja tunnistatakse kehtetuks määrus (EL) nr 1309/2013(1) (edaspidi „EGFi määrus“),
– võttes arvesse nõukogu 17. detsembri 2020. aasta määrust (EL, Euratom) 2020/2093, millega määratakse kindlaks mitmeaastane finantsraamistik aastateks 2021–2027(2), mida on muudetud nõukogu määrusega (EL, Euratom) 2024/765(3), eriti selle artiklit 8,
– võttes arvesse 16. detsembri 2020. aasta institutsioonidevahelist kokkulepet Euroopa Parlamendi, Euroopa Liidu Nõukogu ja Euroopa Komisjoni vahel, mis käsitleb eelarvedistsipliini, eelarvealast koostööd ning usaldusväärset finantsjuhtimist, samuti uusi omavahendeid, sealhulgas uute omavahendite kasutuselevõtmise suunas liikumise tegevuskava(4), eriti selle punkti 9,
– võttes arvesse Euroopa sotsiaalõiguste samba põhimõtteid ja Euroopa sotsiaalõiguste samba tegevuskavas sätestatud eesmärke,
– võttes arvesse tööhõive- ja sotsiaalkomisjoni kirja,
– võttes arvesse eelarvekomisjoni raportit (A10-0019/2024),
A. arvestades, et liit on kehtestanud õigusnormid ja loonud eelarvevahendid, et anda lisaabi töötajatele, kes kannatavad maailmakaubanduses toimunud suurte struktuurimuutuste või üleilmse finants- ja majanduskriisi tagajärjel, ning aidata neil tööturule tagasi pöörduda; arvestades, et abi andmiseks makstakse töötajatele ja ettevõtetele, mille heaks nad töötasid, rahalist toetust;
B. arvestades, et Belgia esitas taotluse EGF/2024/002 BE/Limburg machinery and paper, et saada Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fondist (EGF) rahalist toetust seoses 681 töötaja koondamisega(5) NACE Revision 2 osa 17 (paberi ja pabertoodete tootmine) ja osa 28 (masinate ja seadmete tootmine) alla kuuluvas majandussektoris Provincie Limburgi piirkonnas taotluse vaatlusperioodil 31. detsembrist 2023 kuni 30. aprillini 2024;
C. arvestades, et taotlus on seotud 567 töötaja koondamisega äriühingus Sappi Lanaken NV (paber) ja 114 töötaja koondamisega äriühingus Purmo Group Belgium NV (masinad);
D. arvestades, et taotlus põhineb EGFi määruse artikli 4 lõike 2 punkti c kohastel sekkumiskriteeriumidel, milles on seatud tingimuseks, et neljakuulise võrdlusperioodi jooksul on koondatud samas majandussektoris või eri majandussektorites ja samas piirkonnas vähemalt 200 töötajat;
E. arvestades, et COVID-19 pandeemia ning Venemaa Ukraina-vastane agressioonisõda on vähendanud majanduslikku konkurentsivõimet ning mõjutanud negatiivselt Belgia majanduskasvu;
F. arvestades, et Sappi Lanaken oli spetsialiseerunud puiduvaba kaetud paberi tootmisele; arvestades, et suurenenud digitaliseerimisest tulenev vähenev nõudlus graafikatoodete järele on tekitanud Euroopa puiduvaba kaetud paberi tööstuses üha suureneva liigse tootmisvõimsuse; arvestades, et Sappi Lanakeni tootmist ei olnud ilma suurte investeeringuteta võimalik üle viia muudele paberitoodetele, mille järele on suurem nõudlus, ning seetõttu otsustas Sappi kontsern tootmise Lanakenis peatada ja tehase sulgeda, kuna selle tööstusharu liigse struktuurse tootmisvõimsuse tõttu ei leitud sobivat ostjat;
G. arvestades, et Purmo kontserni paneelradiaatorite tootmismaht on aastatel 2018–2023 pidevalt vähenenud: 820 000 ühikult 2018. aastal 320 000 ühikule 2023. aastal (–60 %); arvestades, et kui võrrelda Purmo kontserni eri tehaste tootmiskulusid Euroopas, on Zonhoveni tehas ebasoodsas olukorras, sest selle kulud on 17–35 % suuremad; arvestades, et Purmo kontsern otsustas, et peatab Zonhoveni tehases oma 50 mm paneelradiaatorite tootmise ja sulgeb asjaomase tootmisliini; arvestades, et pärast Venemaa Ukraina-vastasest agressioonisõjast tingitud ootamatut olukorda seoses gaasi kättesaadavuse ja hindadega ning selliste liidu õigusaktide vastuvõtmist, milles paneelradiaatoritele eelistatakse madala temperatuuriga küttesüsteeme, on nõudluse taastumine ebatõenäoline, kuna paneelradiaatorite turg piirdub üha enam kasutusel olevate seadmete asendamisega;
H. arvestades, et need kaks ettevõtet järgisid kooskõlas Belgia õigusega töötajate esindajate teavitamise ja nendega konsulteerimise kohustuslikku menetlust ning on loonud tööhõiveüksuse, mille eesmärk on pakkuda kollektiivse koondamise käigus koondatud töötajatele töövahendusteenuseid;
I. arvestades, et EGFi rahalist toetust tuleks peamiselt kasutada aktiivseteks tööturupoliitika meetmeteks ja individuaalseteks teenusteks, mille eesmärk on aidata toetusesaajatel naasta kiiresti inimväärsele ja püsivale tööle oma algsel tegevusalal või muus valdkonnas ning valmistada neid samal ajal ette keskkonnahoidlikuma ja digitaalsema Euroopa majanduse jaoks;
J. arvestades, et nõukogu määruse (EL, Euratom) 2020/2093 (mida on muudetud nõukogu määrusega (EL, Euratom) 2024/765) artikli 8 kohaselt ei tohi EGFist antav toetus ületada iga-aastast maksimumsummat, milleks on 30 miljonit eurot (2018. aasta hindades);
1. nõustub komisjoniga, et EGFi määruse artikli 4 lõike 2 punktis c sätestatud tingimused on täidetud ja Belgial on õigus saada nimetatud määruse alusel rahalist toetust summas 704 135 eurot, mis moodustab 60 % 1 173 559 euro suurustest kogukuludest, mis sisaldab individuaalsete teenuste kulusid 1 126 559 eurot ning ettevalmistus-, haldus-, teavitamis- ja reklaami-, kontrolli- ja aruandlustegevuse kulusid 47 000 eurot;
2. märgib, et Belgia ametiasutused esitasid taotluse 19. juulil 2024 ning pärast Belgialt lisateabe saamist viis komisjon taotluse hindamise lõpule 5. novembril 2024 ja andis sellest samal päeval Euroopa Parlamendile teada;
3. arvestades, et taotlus on seotud 567 töötaja koondamisega äriühingus Sappi Lanaken ja 114 töötaja koondamisega äriühingus Purmo Group Belgium; märgib lisaks, et sihtrühma kuulub kokku 632 töötajat, peaaegu eranditult mehed;
4. rõhutab, et Lanakeni ja Zonhoveni tööturud on ebasoodsamas olukorras võrreldes Limburgiga tervikuna või Flandriaga, sest töötava elanikkonna ja olemasolevate töökohtade suhtarv on oluliselt väiksem kui Limburgis tervikuna või Flandrias; rõhutab, et Limburgis vähenes olemasolevate töökohtade arv tööstuses 2023. aastal 15 %;
5. juhib tähelepanu sellele, et koondatud töötajate profiil, kellest kolmandik on 55-aastased või vanemad ja 30 % madala haridustasemega, on tööturul suureks takistuseks; rõhutab, et võttes arvesse vabade töökohtade vähenemise suundumust ja nende geograafilist jaotust, vajavad töötajad täiendavat kohandatud toetust, et aidata neil edukalt uut tööd leida;
6. tuletab meelde, et Belgia ametivõimud peavad tunnustama liidu rahastamise päritolu ja tagama selle nähtavuse, pakkudes mitmele sihtrühmale, sealhulgas toetusesaajatele, kohalikele ja piirkondlikele ametiasutustele, sotsiaalpartneritele, meediale ja üldsusele sidusat, tõhusat ja sihipärast teavet;
7. peab liidu ja liikmesriikide sotsiaalseks kohustuseks anda mõjutatud töötajatele võimalus saada tulevaseks tööhõiveks vajalik kvalifikatsioon, pidades silmas digi- ja ökoloogilist üleminekut, millel on märkimisväärne mõju nende töötajate sektoritele, kus nõudlus väheneb; väljendab heameelt selle üle, et Belgia konsulteeris individuaalsete teenuste kooskõlastatud paketi koostamisel sihtrühma kuuluvate toetusesaajatega, nende esindajatega ja sotsiaalpartneritega;
8. rõhutab, et EGFi antav toetus tuleb integreerida mõjutatud töötajatele ja piirkonnale suunatud laiemasse strateegiasse kõigil poliitilistel tasanditel, sealhulgas toetades asjakohaseid liidu rahastamisvahendeid, et tagada, et kedagi ei jäetaks digi- ja kliimapöördes kõrvale;
9. tuletab meelde, et töötajatele osutatavad individuaalsed teenused koosnevad järgmistest meetmetest: sotsiaalse sekkumise nõunik, juhendamine, nõustamine ja kutsesuunitlus, aktiivse tööotsingu toetamine, koolitus, sealhulgas digioskuste koolitus, ümberõpe ja kutseõpe ning koolitus töökohal;
10. märgib, et Belgia alustas sihtrühma kuuluvatele toetusesaajatele individuaalsete teenuste osutamist 26. detsembril 2023 ja EGFist rahalise toetuse saamise tingimustele vastab seega ajavahemik alates nimetatud kuupäevast kuni 24 kuu möödumiseni rahastamisotsuse jõustumise kuupäevast;
11. märgib, et Belgia hakkas EGFi rakendamisega seotud halduskulusid kandma 20. novembril 2023 ja seega on sellised kulud kõlblikud EGFi rahalise toetuse saamiseks alates sellest kuupäevast kuni 31 kuu möödumiseni rahastamisotsuse jõustumise kuupäevast;
12. rõhutab, et Belgia ametiasutused on kinnitanud, et kavandatud meetmetele juurdepääsul ja nende rakendamisel järgitakse võrdse kohtlemise ja mittediskrimineerimise põhimõtteid ning välditakse topeltrahastamist;
13. kordab, et selleks, et EGFi toetus oleks täissummas täiendav, ei tohi see asendada meetmeid, mida äriühingud peavad võtma liikmesriigi õiguse ja kollektiivlepingute kohaselt, ega koondatud töötajatele mõeldud hüvitisi ega nende õigusi; tuletab meelde, et EGFist toetust taotlevad liikmesriigid peavad tagama, et liikmesriigi ja liidu õigusaktides sätestatud nõuded kollektiivse koondamise kohta on täidetud ning et asjaomane ettevõte on kandnud oma töötajate eest vastavalt hoolt;
14. kutsub Belgia ametiasutusi ja teisi liikmesriike üles võtma proaktiivselt ennetavaid meetmeid, et kohandada tööstust üleilmastumise ning tehnoloogiliste ja keskkonnaalaste muutustega ning kaitsta töötajaid töö kaotamise ja globaliseerumise muude negatiivsete mõjude eest;
15. kiidab käesolevale resolutsioonile lisatud otsuse heaks;
16. teeb presidendile ülesandeks kirjutada koos nõukogu eesistujaga otsusele alla ja korraldada selle avaldamine Euroopa Liidu Teatajas;
17. teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon koos selle lisaga nõukogule ja komisjonile.
LISA
EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU OTSUS
Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsus koondatud töötajate toetuseks loodud Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fondi vahendite kasutuselevõtmise kohta (Belgia taotlus – EGF/2024/002 BE/Limburg machinery and paper)
EUROOPA PARLAMENT JA EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,
võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,
võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 28. aprilli 2021. aasta määrust (EL) 2021/691, millega luuakse Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fond (EGF) koondatud töötajate toetuseks ja tunnistatakse kehtetuks määrus (EL) nr 1309/2013,(6) eriti selle artikli 15 lõike 1 esimest lõiku,
võttes arvesse 16. detsembri 2020. aasta institutsioonidevahelist kokkulepet Euroopa Parlamendi, Euroopa Liidu Nõukogu ja Euroopa Komisjoni vahel, mis käsitleb eelarvedistsipliini, eelarvealast koostööd ning usaldusväärset finantsjuhtimist, samuti uusi omavahendeid, sealhulgas uute omavahendite kasutuselevõtmise suunas liikumise tegevuskava,(7) ja eriti selle punkti 9,
võttes arvesse Euroopa Komisjoni ettepanekut
ning arvestades järgmist:
(1) Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fondi (EGF) eesmärk on näidata üles solidaarsust ning edendada inimväärset ja kestlikku tööhõivet liidus, toetades suurte restruktureerimiste käigus koondatud töötajaid ja tegevuse lõpetanud füüsilisest isikust ettevõtjaid ning aidates neil võimalikult kiiresti saada uuesti inimväärset ja kestlikku tööd.
(2) Nõukogu määruse (EL, Euratom) 2020/2093(8) (mida on muudetud nõukogu määrusega (EL, Euratom) 2024/765(9)) artikli 8 ja määruse (EL) 2021/691 artikli 16 kohaselt ei tohi EGFist antav toetus ületada iga-aastast maksimumsummat, milleks on 30 miljonit eurot (2018. aasta hindades).
(3) 19. juulil 2024 esitas Belgia kooskõlas määruse (EL) 2021/691 artikli 8 lõikega 1 taotluse EGFi vahendite kasutuselevõtmiseks seoses töötajate koondamisega NACE Revision 2 osa 17 (paberi ja pabertoodete tootmine) ja osa 28 (masinate ja seadmete tootmine) alla kuuluvates majandussektorites Belgias NUTS 2. tasandi piirkonnas Provincie Limburg (BE22). Taotluse kohta esitati lisateavet vastavalt määruse (EL) nr 2021/691 artikli 8 lõikele 5. Leitakse, et kõnealune taotlus vastab EGFist rahalise toetuse andmise tingimustele, mis on sätestatud määruse (EL) 2021/691 artiklis 13, tuginedes komisjoni hinnangule, mis on antud ettepanekus võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsus fondi kasutuselevõtmise kohta(10).
(4) Seega tuleks võtta kasutusele EGFi vahendid, et anda Belgia ametiasutuste taotluse alusel rahalist toetust summas 704 135 eurot.
(5) EGFi võimalikult kiireks kasutuselevõtmiseks tuleks käesolevat otsust kohaldada alates selle vastuvõtmise kuupäevast,
ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:
Artikkel 1
Liidu 2024. aasta üldeelarvest võetakse koondatud töötajate toetuseks loodud Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fondi raames kulukohustuste ja maksete assigneeringutena kasutusele 704 135 eurot.
Artikkel 2
Käesolev otsus jõustub Euroopa Liidu Teatajas avaldamise päeval. Seda kohaldatakse alates [otsuse vastuvõtmise kuupäev](11).
Nõukogu 29. veebruari 2024. aasta määrus (EL, Euratom) 2024/765, millega muudetakse määrust (EL, Euratom) 2020/2093, millega määratakse kindlaks mitmeaastane finantsraamistik aastateks 2021–2027 (ELT L 2024/765, 29.2.2024, ELI: http://data.europa.eu/eli/reg/2024/765/oj).
Nõukogu 17. detsembri 2020. aasta määrus (EL, Euratom) 2020/2093, millega määratakse kindlaks mitmeaastane finantsraamistik aastateks 2021–2027 (ELT L 433 I, 22.12.2020, lk 11, ELI: http://data.europa.eu/eli/reg/2020/2093/oj).
Nõukogu 29. veebruari 2024. aasta määrus (EL, Euratom) 2024/765, millega muudetakse määrust (EL, Euratom) 2020/2093, millega määratakse kindlaks mitmeaastane finantsraamistik aastateks 2021–2027 (ELT L, 2024/765, 29.2.2024, ELI: http://data.europa.eu/eli/reg/2024/765/oj).
– võttes arvesse Euroopa Ombudsmani 2023. aasta tegevust käsitlevat aastaaruannet,
– võttes arvesse Euroopa Liidu lepingu artikli 10 lõiget 3,
– võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu (ELi toimimise leping) artiklit 15, artikli 24 lõiget 3 ning artiklit 228 ja artikli 298 lõiget 1,
– võttes arvesse Euroopa Parlamendi 24. juuni 2021. aasta määrust (EL, Euratom) 2021/1163, millega kehtestatakse ombudsmani ülesannete täitmist reguleeriv kord ja üldtingimused (Euroopa Ombudsmani põhikiri) ning tunnistatakse kehtetuks otsus 94/262/ESTÜ, EÜ, Euratom(1),
– võttes arvesse Euroopa Liidu põhiõiguste harta (edaspidi „harta“) artikleid 11, 41, 42 ja 43,
– võttes arvesse ÜRO puuetega inimeste õiguste konventsiooni,
– võttes arvesse Euroopa hea halduse tava eeskirja, mille Euroopa Parlament võttis vastu 6. septembril 2001. aastal,
– võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja Euroopa Ombudsmani vahel 15. märtsil 2006. aastal sõlmitud koostöö raamlepingut, mis jõustus 1. aprillil 2006. aastal,
– võttes arvesse oma varasemaid resolutsioone Euroopa Ombudsmani tegevuse kohta,
– võttes arvesse kodukorra artiklit 55 ja artikli 148 lõiget 2,
– võttes arvesse petitsioonikomisjoni raportit (A10‑0016/2024),
A. arvestades, et 18. aprillil 2024. aastal esitati Euroopa Ombudsmani 2023. aasta tegevust käsitlev aastaaruanne ametlikult Euroopa Parlamendi presidendile ja 4. septembril 2024. aastal tutvustas ombudsman Emily O’Reilly aruannet Brüsselis petitsioonikomisjonile;
B. arvestades, et ELi toimimise lepingu artiklid 20, 24 ja 228 annavad Euroopa Ombudsmanile pädevuse võtta vastu kaebusi, mis puudutavad haldusomavoli juhtumeid ELi institutsioonide, organite ja asutuste tegevuses, v.a Euroopa Liidu Kohtu ülesannete täitmises õigusemõistjana;
C. arvestades, et ELi toimimise lepingu artiklis 15 on sätestatud, et „[h]ea valitsemistava edendamiseks ja kodanikuühiskonna osalemise tagamiseks teevad liidu institutsioonid, organid ja asutused oma tööd võimalikult avalikult“ ning et „[i]gal liidu kodanikul ja igal füüsilisel või juriidilisel isikul, kes elab või kelle registrijärgne asukoht on mõnes liikmesriigis, on õigus pääseda ligi liidu institutsioonide, organite ja asutuste […] dokumentidele“;
D. arvestades, et harta artiklis 41 on sätestatud, et „igaühel on õigus sellele, et liidu institutsioonid, organid ja asutused käsitleksid tema küsimusi erapooletult, õiglaselt ning mõistliku aja jooksul“;
E. arvestades, et põhiõiguste harta artiklis 43 on sätestatud, et „igal liidu kodanikul ja igal füüsilisel või juriidilisel isikul, kes elab või kelle registrijärgne asukoht on liikmesriigis, on õigus pöörduda Euroopa ombudsmani poole seoses liidu institutsioonide, organite või asutuste tegevuses ilmnenud haldusomavoliga, välja arvatud Euroopa Liidu Kohtu tegevus õigusemõistjana“;
F. arvestades, et ELi toimimise lepingu artikli 298 lõikes 1 on sätestatud, et „[l]iidu institutsioone, organeid ja asutusi abistab nende ülesannete täitmisel avatud, tõhus ja sõltumatu Euroopa halduskorraldus“;
G. arvestades, et Euroopa Ombudsman võib esitada soovitusi ning soovitada parandusmeetmeid ja täiustusi haldusomavoli eri aspektide lahendamiseks;
H. arvestades, et ombudsman algatas 2023. aastal 398 uurimist, millest 393 põhinesid kaebusel ja 5 olid omaalgatuslikud, ning lõpetas 372 uurimist (369 kaebusel põhinevat ja 3 omaalgatuslikku uurimist);
I. arvestades, et 2023. aastal puudutas suurem osa uurimistest komisjoni (250 uurimist ehk 62,81 %) ning järgmistel kohtadel olid Euroopa Personalivaliku Amet (EPSO) (47 uurimist ehk 11,81 %), Euroopa Parlament (16 uurimist ehk 4,02 %) ja Euroopa Piiri- ja Rannikuvalve Amet (Frontex) (11 uurimist ehk 2,76 %); arvestades, et ülejäänud uurimised jagunesid järgmiselt: Euroopa Liidu Nõukogu (seitse uurimist ehk 1,76 %), Euroopa Pettustevastane Amet (seitse uurimist ehk 1,76 %), Euroopa välisteenistus (kuus uurimist ehk 1,51 %), Euroopa Andmekaitseinspektor (kuus uurimist ehk 1,51 %), Euroopa Liidu Intellektuaalomandi Amet (viis uurimist ehk 1,26 %), muud ELi ametid (33 uurimist ehk 8,27 %) ja muud ELi institutsioonid või organid (12 uurimist ehk 3,01 %);
J. arvestades, et 2023. aastal puudutas suurim osa ombudsmani uurimistest komisjoni, kelle haldustegevusele pöörab avalikkus märkimisväärset tähelepanu, arvestades, et tegemist on ELi täitevvõimuga;
K. arvestades, et ombudsmani 2023. aastal lõpetatud uurimistes ei leitud 99 juhtumi (26,6 %) puhul haldusomavoli, institutsioon leidis lahenduse või osalise lahenduse 206 juhtumile (55,4 %), 46 juhtumi (12,4 %) puhul ei olnud edasised uurimised põhjendatud ja haldusomavoli tuvastati 27 juhtumi (7,3 %) puhul;
L. arvestades, et ombudsmani poolt 2023. aastal lõpetatud uurimiste kolm peamist mureküsimust olid läbipaistvus ja vastutus (nt juurdepääs teabele ja dokumentidele) (34,2 %), teeninduskultuur (21,5 %) ja töölevõtmine (15,3 %); arvestades, et muud probleemid hõlmavad personaliküsimuste head haldamist, kaalutlusõiguse nõuetekohast kasutamist (sealhulgas rikkumismenetlustes), rikkumismenetluste nõuetekohast haldamist, põhiõiguste austamist, menetlusõiguste austamist, toetusi, hankeid, lepinguid, eetikat, üldsuse osalemist ELi otsustusprotsessis ja usaldusväärset finantsjuhtimist;
M. arvestades, et 2023. aastal viis ombudsman läbi ka ulatuslikumaid strateegilisi uurimisi ja algatusi ELi institutsioonide süsteemsete probleemide teemal, mis hõlmasid juurdepääsu dokumentidele, põhiõigusi, eetikaküsimusi, vastutust otsuste tegemisel ja ELi ametnike värbamist;
N. arvestades, et ELi kodanikel on laialdased õigused pääseda juurde ELi haldusasutuste valduses olevatele dokumentidele; arvestades, et ombudsman algatas omaalgatusliku uurimise, paludes komisjonil kiiresti tegeleda süstemaatiliste viivitustega dokumentidele juurdepääsu taotluste käsitlemisel, et tagada üldsuse juurdepääsu käsitlevas ELi õigusaktis (määrus (EÜ) nr 1049/2001(2)) sätestatud tähtaegadest kinnipidamine; arvestades, et see uurimine näitas, et kui üksikisikud taotlevad juurdepääsu käsitleva otsuse (nn kordustaotluse) läbivaatamist, ei järgi komisjon 85 % juhtumite puhul seaduses sätestatud tähtaegu, andes enamasti vastuse 60 päeva järel; arvestades, et nende viivituste tõttu ei olnud saadud teave sageli taotlejate jaoks enam kasulik, mis takistas neil otsustusprotsessis õigeaegselt kaasa rääkida;
O. arvestades, et ombudsman avaldas 2023. aastal eriaruande pärast oma strateegilist uurimist selle kohta, kui palju aega kulub Euroopa Komisjonil dokumentidele üldsuse juurdepääsu taotluste menetlemiseks; arvestades, et ombudsmani büroo esitas selle aruande Euroopa Parlamendile, et saada temalt toetust. et veenda komisjoni oma soovitusi järgima, olles arvamusel, et kodanikel on õigus oodata paremaid tavasid avatud, nüüdisaegselt ja teenistusvalmilt ELi administratsioonilt;
P. arvestades, et eriaruannet arutati Euroopa Parlamendi kodanikuvabaduste, justiits- ja siseasjade komisjonis ning selle tulemusel koostati Euroopa Parlamendi resolutsioon aja kohta, mis kulub Euroopa Komisjonil dokumentidele üldsuse juurdepääsu taotluste menetlemiseks(3), mis võeti vastu 14. märtsil 2024 ja milles parlament väljendas suurt muret äärmuslike viivituste pärast komisjoni menetluses, mis puudutab üldsuse juurdepääsu taotletud dokumentidele, ning palus komisjonil need süstemaatilised ja märkimisväärsed viivitused likvideerida; arvestades, et parlament osundas, et ta kaalub selle küsimuse lahendamiseks kõigi olemasolevate parlamentaarsete vahendite kasutamist; arvestades, et resolutsioonis viidati ka läbirääkimistele COVID‑19 vaktsiinide ostmise üle ja nõuti komisjonilt sobivat avalikustamist, ennetavamat läbipaistvust, rohkem inimressursse kordustaotlustega tegelemiseks ning avatumat ja konstruktiivsemat suhtumist taotluse esitajatesse;
Q. arvestades, et ombudsman rõhutas vajadust Euroopa Parlamendi uute eetikareeglite rakendamise nõuetekohase järelevalve ja täitmise tagamise järele;
R. arvestades, et ombudsman tunnistas märkimisväärseid edusamme eetikareeglite tugevdamisel parlamendis pärast Qatargate’i, kuid väljendas muret nende rakendamise ja jõustamise pärast; arvestades, et ombudsman algatas eraldi uurimise seoses reisikuludega, mida kolmandad isikud on komisjonile alates 2021. aastast maksnud;
S. arvestades, et läbipaistvus on demokraatliku ühiskonna oluline osa ja oluline vahend korruptsioonivastases võitluses; arvestades, et ELi kodanikel on õigus kõrgeimale läbipaistvuse tasemele, ning arvestades, et vastutuse tagamiseks on väga oluline, et avalikele dokumentidele oleks võimalikult suur juurdepääs;
T. arvestades, et 2023. aastal suurendas ombudsmani büroo veelgi üldsuse teadlikkust ombudsmani rollist kõrgete tööstandardite säilitamisel ELi administratsioonis ning kodanike õiguste ja põhivabaduste kaitsmisel;
1. kiidab heaks Euroopa Ombudsmani tutvustatud 2023. aasta aruande, mis hõlmab ombudsmani 2023. aasta töö olulisemaid fakte ja arvnäitajaid, ja kiidab selle ladusat esitust;
2. õnnitleb Emily O’Reillyt tema märkimisväärse töö ja väsimatute jõupingutuste eest demokraatia toetamisel, suurendades ELi institutsioonide, organite ja asutuste vastutust ja läbipaistvust, ning selle tagamise eest, et ELi administratsioon reageerib kodanike muredele;
3. avaldab tunnustust Euroopa Ombudsmani konstruktiivsele koostööle Euroopa Parlamendiga, eelkõige petitsioonikomisjoniga, ning teiste ELi institutsioonidega;
4. väljendab heameelt selle üle, et ombudsman avaldas ELi dokumentidele juurdepääsu juhendi, mille eesmärk on suurendada kodanike teadlikkust oma õigusest pääseda juurde dokumentidele ja võimaldada neil kontrollida ELi otsustusprotsessi; on veendunud, et on oluline jätkata kodanikele asjakohase teabe andmist ombudsmani tegevuse rolli ja ulatuse kohta ning ombudsmani mõju kohta ELi institutsioonide arengule;
5. väljendab heameelt soovituste üle, mis esitati pärast ombudsmani omaalgatuslikku uurimist aja kohta, mis komisjonil kulub dokumentidele üldsuse juurdepääsu taotluste menetlemiseks; kutsub komisjoni üles täiustama selliste taotluste menetlemist, tegelema süsteemsete viivitustega võimalikult kiiresti ja pidama kinni tähtaegadest, mis on sätestatud määruses (EÜ) nr 1049/2001 üldsuse juurdepääsu kohta Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni dokumentidele; jagab ombudsmani seisukohta, et taotletud dokumendid ja teave on sageli ajatundlikud ja võivad viivituste korral kaotada taotluse esitajate jaoks asjakohasuse; on veendunud, et komisjon peab ennetavalt avaldama dokumente ja statistikat selle kohta, kuidas ta menetleb dokumentidele juurdepääsu taotlusi, kuna selline teave on keskse tähtsusega, et suurendada selles küsimuses läbipaistvust ja tugevdada komisjoni vastutust kodanike ees; rõhutab, et paljude ombudsmani uurimiste keskmes on olnud otsustusprotsessi läbipaistvus, eelkõige seoses lobitööga;
6. rõhutab, et üldsuse juurdepääs dokumentidele on ELi kodanike põhiõigus ja Euroopa demokraatia nurgakivi; tuletab meelde, et pärast määruse (EÜ) nr 1049/2001 vastuvõtmist toimunud tehnoloogilised ja ühiskondlikud arengud nõuavad selle vastavusse viimist uue digitaalse kontekstiga; sellega seoses tunnistab vajadust vaadata see määrus läbi ja nõuab tungivalt, et nõukogu alustaks viivitamata konstruktiivseid läbirääkimisi Euroopa Parlamendi ja komisjoniga selle läbivaatamise üle, et neist kolmest peamisest ELi institutsioonist saaks läbipaistvuse ja avaliku vastutuse eeskujud kogu ELis; on kindlalt veendunud, et mis tahes läbirääkimised määruse (EÜ) nr 1049/2001 läbivaatamise üle peaksid põhinema Euroopa Parlamendi poolt juba vastu võetud seisukohal ning et selle kohaldamisala tuleks laiendada kõigile ELi institutsioonidele, organitele ja asutustele, suurendades seeläbi otsustusprotsessi aruandekohustust; tuletab sellega seoses meelde parlamendi seisukohta, et dokument peaks olema mis tahes teabekandjal esitatud andmesisu (paberile kirjutatuna, elektroonilises vormis või heli-, visuaal- või audiovisuaalsalvestisena), mis käsitleb liidu institutsiooni, organi või asutuse vastutusalasse kuuluvaid küsimusi(4); rõhutab, et on oluline, et institutsioonid oleksid oma suhetes kodanikega läbipaistvad, nagu tunnistas ka ombudsman oma kolmepoolsete läbirääkimiste läbipaistvust käsitlevas uurimises(5), milles ombudsman mõistis konkreetseid probleeme ja tundlikke küsimusi ELi institutsioonidevaheliste läbirääkimiste süsteemis, kuid kutsus institutsioone üles tegema jõupingutusi selliste probleemide lahendamiseks, et kodanikud saaksid oma demokraatlikke õigusi tulemuslikult kasutada;
7. kiidab heaks ombudsmani poolt Euroopa Parlamendile esitatud eriaruande(6) järeldused aja kohta, mis Euroopa Komisjonil kulub dokumentidele üldsuse juurdepääsu taotluste käsitlemiseks, ning on mures ombudsmani hinnangu pärast, et need süsteemsed ja märkimisväärsed viivitused dokumentidele üldsuse juurdepääsu taotluste menetlemisel komisjoni poolt kujutavad endast haldusomavoli; rõhutab, kui oluline on, et komisjon eraldaks rohkem vahendeid kordustaotluste käsitlemiseks määruse (EÜ) nr 1049/2001 alusel, ning rõhutab vajadust ennetavama läbipaistvuse ja taotlejate suhtes konstruktiivsema lähenemisviisi järele; kutsub komisjoni üles seda olukorda parandama esmajärjekorras, reformides dokumentidele üldsuse juurdepääsu haldamist; tuletab komisjonile meelde Euroopa Parlamendi õigust esitada tema vastu hagi Euroopa Liidu Kohtule aluslepingute rikkumise tõttu ning ootab, et uus volinike kolleegium võtaks selge ja ühemõttelise kohustuse seda olukorda parandada;
8. võtab teadmiseks ombudsmani uurimise selle kohta, mil määral Euroopa Parlament, Euroopa Liidu Nõukogu ja Euroopa Komisjon kohaldavad ELi õigust ning Euroopa Liidu Kohtu otsuseid seoses üldsuse taotlustega juurdepääsuks seadusandlikele dokumentidele; ombudsman rõhutas selles uurimises vajadust tagada üldsuse õigeaegne juurdepääs seadusandlusega seotud dokumentidele ja hõlbustada ELi kodanike osalemist ELi õigusloomeprotsessis; tunnistab, kui oluline on, et kõik institutsioonid käsitleksid dokumentidele juurdepääsu taotlusi õigeaegselt, et suurendada usaldust ELi õigusloomeprotsessi vastu, mis põhineb läbipaistvuse ja üldsuse teabele juurdepääsu peamistel põhimõtetel, nagu on kinnitatud Euroopa Liidu Kohtu praktikas; tuletab meelde, et Euroopa Liidu Kohtu praktika kohaselt võivad ELi institutsioonid seadusandlusega seotud dokumentide avalikustamisest keelduda üksnes erandlikel asjaoludel ning nende põhjendused peavad põhinema konkreetsetel ja käegakatsutavatel faktidel;
9. võtab teadmiseks ombudsmani kavatsuse viia läbi laiem uurimine selle kohta, kuidas komisjon tõlgendab keskkonnateabe ja keskkonda sattuvate heidetega seotud teabe ulatust; on eriti mures selle pärast, et ombudsman tuvastas haldusomavoli seoses komisjoni keeldumisega anda juurdepääs dokumentidele, mis käsitlevad ELi heitkogustega kauplemise süsteemi raames teatatud keraamikatööstuse kasvuhoonegaaside heitkoguseid; peab kahetsusväärseks, et komisjoni lükkas ombudsmani pakutud lahenduse tagasi ega taganud nõutavat läbipaistvust ning jättis täiel määral jõustamata Euroopa Parlamendi ja nõukogu 6. septembri 2006. aasta määruse (EÜ) nr 1367/2006 (keskkonnainfo kättesaadavuse, keskkonnaasjade otsustamises üldsuse osalemise ning neis asjus kohtu poole pöördumise Århusi konventsiooni sätete kohaldamise kohta ühenduse institutsioonide ja organite suhtes)(7) ja Århusi konventsiooni kohaldamise; kutsub komisjoni üles tagama kooskõlas ELi õiguse ja sellega seotud Euroopa Liidu Kohtu praktikaga üldsuse juurdepääsu keskkonnateabele ning edendama üldsuse osalemist keskkonnaga seotud otsuste tegemises; tunneb muret selle pärast, et komisjoni keeldumine anda juurdepääs kõikidele taotletud dokumentidele, mis käsitlevad ELi heitkogustega kauplemise süsteemi raames teatatud kasvuhoonegaaside heitkoguseid, laieneb rohkematele tööstusrajatistele kui vaid keraamikatööstus, ning kutsub ombudsmani üles jätkuvalt suurendama teadlikkust uurimiste tulemustest, et suurendada läbipaistvust; tuletab meelde, et märkimisväärne arv Euroopa Parlamendile esitatud petitsioone puudutab keskkonnateabe puudumist või piiratud juurdepääsu sellele;
10. kutsub nõukogu üles võimaldama üldsuse täielikku juurdepääsu õiguslikule arvamusele Euroopa Parlamendi ja nõukogu 19. oktoobri 2022. aasta direktiivi (EL) 2022/2041(8) kohta, mis käsitleb piisavat miinimumpalka Euroopa Liidus, nagu soovitas ombudsman, kes tuvastas selles küsimuses haldusomavoli;
11. toetab ombudsmani tema tehtud jõupingutustes aidata veelgi rohkem kaasa selle täpsustamisele, mida kujutab endast ELi dokument, ning rõhutab, et ELi institutsioonid peaksid järgima ombudsmani soovitusi, et kohandada oma haldustavasid vastavalt muutuvatele kommunikatsioonivahenditele; rõhutab, et kodanike õigus üldsuse juurdepääsule institutsioonide dokumentidele kehtib nii kirjalike füüsiliste ja elektrooniliste dokumentide kui ka audio- ja audiovisuaalsalvestiste puhul, mis on seotud ELi institutsioonide poliitika, tegevuse ja otsustega, ning tuletab meelde, et tööga seotud tekstsõnumeid ja kiirsõnumeid käsitatakse määruse (EÜ) nr 1049/2001 kohaselt dokumentidena; peab kahetsusväärseks juhtumeid, kus komisjon ei andnud üldsusele juurdepääsu dokumentidele, mis olid e‑kirjade või tekstsõnumite kujul, näiteks seoses ELi mulla-, metsa- ja kliimamuutustega kohanemise strateegiate kavanditega või komisjoni presidendi ja ravimiettevõtte tegevjuhi vahelise teabevahetusega, mis oli seotud COVID‑19 vaktsiinide ostmisega;
12. tunnustab ombudsmani pühendumust põhiõiguste kaitsmisele rändega seotud meetmetes; märgib, et ombudsman palus komisjonilt täiendavaid selgitusi selle kohta, kuidas ta kavatseb tagada inimõiguste austamise ELi–Tuneesia vastastikuse mõistmise memorandumi raames, püüdes tagada, et EL täidab oma inimõigustealaseid kohustusi; rõhutab, et kõigil ELi institutsioonidel, organitel ja asutustel on kohustus austada inimõigusi ja põhivabadusi, nagu on sätestatud aluslepingutes ja põhiõiguste hartas;
13. võtab teadmiseks komisjoni otsuse teha koostööd riiklike ja kohalike ametiasutustega, et koostada ELi rahastatavate rändehaldusrajatiste põhiõigustele avalduva mõju hinnang pärast ombudsmani asjakohast omaalgatuslikku uurimist;
14. väljendab heameelt ombudsmani uurimise üle, mis järgnes Euroopa Parlamendis toimunud Qatargate’i skandaalile; toetab kindlalt ombudsmani järeldusi, et ELi institutsioonid peavad järgima ja tugevdama ELi eetika- ja korruptsioonivastaseid õigusnorme ning et reformide rakendamist parlamendi poolt selles valdkonnas tuleb nõuetekohaselt jälgida ja jõustada kõigil tasanditel; rõhutab, et parlament ja komisjon peavad alati pöörama suurt tähelepanu otsesele ja kaudsele lobitööle, et teha kindlaks lüngad ja nõrkused, mis võivad ohustada läbipaistvust ja vastutust ning suurendada võimalike huvide konfliktide ohtu; väljendab heameelt märkimisväärsete edusammude üle, mida on tehtud seoses Euroopa Parlamendi liikmete kehtiva käitumisjuhendiga usaldusväärsuse ja läbipaistvuse osas, ning julgustab ombudsmani jätkama vajaduse korral selle rakendusprotsessi jälgimist; rõhutab, et eetikareegleid tuleb rangelt järgida, et suurendada kodanike usaldust Euroopa institutsioonide vastu;
15. rõhutab, kui oluline on ELi institutsioonide töös läbipaistvus, hea haldus ning institutsioonide kontroll ja tasakaal;
16. võtab teadmiseks ombudsmani uurimise huvide konflikti ohtude kohta komisjonis, eelkõige Euroopa Kaitsefondi valdkonnas, sealhulgas asjaolu, et komisjon ei pea avalikustama nende ekspertide nimesid, kellega ta Euroopa Kaitsefondiga seotud projektide küsimuses konsulteerib; juhib sellega seoses tähelepanu ombudsmani soovitusele, et komisjon peaks ennetavalt avaldama õiguskontrollikomitee liikmete huvide deklaratsioonid ja vajaduse korral muutma komitee tegevust reguleerivaid asjakohaseid reegleid;
17. võtab teadmiseks ombudsmani üleskutse Euroopa Investeerimispangale (EIP) parandada EIP huvide konflikte käsitlevaid reegleid ning tugevdada eetika- ja vastavuskomitee järelevalverolli pärast seda, kui EIP asepresidendist sai riikliku tugipanga tegevjuht; julgustab sellega seoses ombudsmani keskenduma jätkuvalt kõigi ELi institutsioonide, asutuste ja organite kõrgemate ametnike ooteaegade ja pöördukse efekti küsimusele, et tagada läbipaistvuse ja avaliku vastutuse vallas kõrgeimad eetikastandardid;
18. väljendab heameelt selle üle, et komisjon muutis oma sisesuuniseid riigihangete kohta, millele ombudsmani uurimine andis positiivse hinnangu ja mis tugevdab võimalike ametialaste huvide konfliktide käsitlemist hankemenetlustes;
19. julgustab komisjoni suurendama jõupingutusi taaste- ja vastupidavusrahastu läbipaistvuse suurendamiseks ning kutsub komisjoni üles parandama taaste- ja vastupidavusrahastuga seotud dokumentidele üldsuse juurdepääsu taotluste menetlemist ning jätkata liikmesriikide maksetaotluste esialgsete hinnangute avaldamist;
20. väljendab heameelt ombudsmani otsuse üle algatada omaalgatuslik uurimine komisjoni viivituste kohta seoses ohtlike kemikaalide riskijuhtimisega, mille eesmärk on uurida viivitusi piirangute kehtestamisel konkreetsete kemikaalidega seotud riskide vähendamiseks ja kemikaalide kandmisel selliste ainete loetellu, mille kasutamiseks on vaja eelnevat luba;
21. on mures selle pärast, et ombudsman tuvastas mitu läbipaistvusega seotud probleemi komisjoni suhtluses tubakatööstusega; märgib siiski, et komisjon kohustus täiendavalt hindama oma osakondade kokkupuudet tubakatööstuse lobitööga; tuletab komisjonile meelde, et EL ja kõik selle liikmesriigid on alla kirjutanud Maailma Terviseorganisatsiooni tubaka tarbimise leviku vähendamise raamkonventsioonile ning seetõttu on nad kohustatud tubaka tarbimise levikut käsitleva rahvatervise poliitika kehtestamisel ja rakendamisel võtma meetmeid, et kaitsta seda poliitikat tubakatööstuse äriliste ja muude erahuvide eest;
22. tuletab meelde ELi institutsioonide tungivat kohustust tagada selliste sõltumatute ja kvalifitseeritud ametnike teenused, kes võetakse tööle avatud viisil ning rahvuste ja keelte vahelise nõuetekohase geograafilise tasakaaluga; juhib tähelepanu sellele, et ombudsman uuris, kuidas Euroopa Personalivaliku Amet (EPSO) viis ELi avalikku teenistusse uute töötajate töölevõtmise menetluse raames läbi nn eelvalikuteste, ning tegi kindlaks probleemid, mis on seotud selliste testide korraldamisega, mis toimuvad üksnes kaugmeetodil; kutsub EPSOt üles parandama oma värbamismenetlusi, tagades, et tehnilised nõuded ei sea teatavaid kandidaate ebasoodsasse olukorda, ning andma kandidaatidele selget teavet; on arvamusel, et kandidaatidele tuleks soovi korral anda võimalus neil testidel osaleda, viibides füüsiliselt testimiskeskuses, nagu oli tavaks enne COVID‑19 pandeemiat;
23. väljendab heameelt asjaolu üle, et 2023. aastal jätkas Euroopa Ombudsmani büroo oma rolli laiemat tutvustamist ja oma töö tutvustamist võimalikult laiale publikule ning osales Euroopa noorteüritusel (EYE2023); rõhutab, kui oluline on ombudsmani poolt komisjoni ja Euroopa Parlamendi osalusel korraldatud arutelu ELi administratsiooni usaldusväärsusraamistiku järgimise üle;
24. kiidab heaks ombudsmani uurimised, mis on algatatud puuetega inimeste kaebuste alusel, ja ergutab tema tööd aktiivse osalejana ÜRO puuetega inimeste õiguste konventsiooni ELi raamistikus; rõhutab, kui oluline on ombudsmani võetud kohustus jälgida ÜRO puuetega inimeste õiguste konventsiooni rakendamist ELi haldusasutuste poolt, ning nõuab, et kõik ELi institutsioonid pööraksid puuetega inimeste õigustega seotud uurimistes ombudsmani soovitustele võimalikult suurt tähelepanu; tunnustab asjaolu, et ombudsman juhtis 2023. aastal ÜRO puuetega inimeste õiguste konventsiooni ELi raamistikku ja et ta on selle raamistiku liige;
25. rõhutab, et Euroopa ligipääsetavuse akt(9) võeti vastu 17. aprillil 2019 ja selles sätestatud tähtaeg selle ülevõtmiseks liikmesriikide poolt oli 28. juuni 2022; rõhutab, et Euroopa ligipääsetavuse akti peamine eesmärk oli lihtsustada vähemalt 87 miljoni puuetega inimese elu, hõlbustades nende juurdepääsu muu hulgas ühistranspordile, pangandusteenustele, arvutitele, teleritele, e-raamatutele ja e-poodidele; peab äärmiselt kahetsusväärseks, et kõik liikmesriigid ei suuda ikka veel tagada selle täielikku ja järjepidevat ülevõtmist ning tekivad pidevad viivitused, mida kinnitab komisjoni poolt nende kõigi suhtes algatatud rikkumismenetlus; kutsub ombudsmani üles tõstatama ÜRO puuetega inimeste õiguste konventsiooni ELi raamistikus toimuva üldise tegevuse osana selle väga raske ELi õiguse rikkumise, mis tõsiselt õõnestab puuetega inimeste õigusi, et aidata seda lahendada esmajärjekorras;
26. väljendab heameelt ombudsmani uurimise üle selle kohta, kuidas komisjon kohaldab ELi personalieeskirjades sätestatud reeglit, mis käsitleb lapsetoetuse kahekordistamist, et aidata puuetega lapsi; väljendab sellega seoses heameelt komisjoni algatuse üle, mille eesmärk on, et kogu ELi administratsioon vaataks läbi kohaldatavad reeglid, et tagada kõigi seda liiki toetuse taotluste individuaalne sisuline hindamine;
27. rõhutab, kui tähtis on Euroopa ombudsmanide võrgustik ja selle kaudu igal aastal korraldatavad kohtumised riiklike ja piirkondlike ombudsmanidega, et suurendada veelgi rohkem teadlikkust sellest, mida Euroopa Ombudsman saab Euroopa kodanike heaks teha; julgustab ombudsmani jätkama Euroopa ombudsmanide võrgustiku kaudu osalemist kogemuste ja parimate tavade vahetamises riiklike ombudsmanidega; võtab teadmiseks asjaolu, et Euroopa ombudsmanide võrgustiku 2023. aasta konverentsil keskenduti inimõiguste kaitsele ning tehisintellekti avalikus halduses kasutamise eeliste ja võimalike puuduste käsitlemisele; julgustab kodanikuühiskonna organisatsioone kasutama paremini Euroopa Ombudsmani teenuseid, et kontrollida ELi institutsioone, tagada läbipaistvus ja käsitleda liidu õiguse rikkumise juhtumeid; väljendab heameelt selle üle, et Bosnia ja Hertsegoviina inimõiguste ombudsmani institutsioon ühines Euroopa ombudsmanide võrgustikuga; kutsub ombudsmani üles tugevdama koostööd ELi kandidaatriikide ombudsmanide riiklike büroodega, et suurendada nende riikide ametiasutuste suutlikkust viia oma tegevus kooskõlla ELi hea halduse, usaldusväärsuse ja vastutuse standarditega;
28. nõuab tiheda koostöö jätkamist ombudsmani ja Euroopa Parlamendi petitsioonikomisjoni vahel, kelle ühine ülesanne on tuua ELi institutsioonid kodanikele lähemale; avaldab suurt tunnustust selle eest, et ombudsman pöörab tähelepanu ja võtab järelmeetmeid seoses kõigi kaebustega, sealhulgas edastab kaebused, mis ei kuulu tema pädevusvaldkonda ja puudutavad ELi õigusaktide kohaldamist, kas mõnele teisele asjakohasele asutusele või Euroopa Parlamendi petitsioonikomisjonile; julgustab ombudsmani bürood jätkama sellealaseid jõupingutusi, arvestades, et koostöö petitsioonikomisjoniga, õigeaegne teave ja juurdepääs dokumentidele kõigis 24 ELi ametlikus keeles võib suurendada kodanike ja kodanikuühiskonna tulemuslikku osalemist otsustusprotsessis;
29. väljendab heameelt selle üle, et ELi institutsioonide 2023. aasta heakskiidumäär, nimelt positiivsete vastuste osakaal ombudsmani haldustavade parandamiseks või parandamiseks tehtud ettepanekute koguarvust, oli 81 %, mis tähendab eelmise aastaga võrreldes edasiminekut; on kindlalt veendunud, et liidu institutsioonid, asutused ja organid peavad täielikult ja järjepidevalt järgima kõiki ombudsmani lahendusi, soovitusi ja ettepanekuid;
30. kiidab ombudsmani jätkuvate konstruktiivsete töösuhete eest komisjoni kui selle ELi institutsiooniga, mida ombudsmani enamik uurimisi mõjutab; märgib, et see suhe aitab komisjonil muuta oma haldusmenetlused tõhusamaks ja läbipaistvamaks;
31. tunnustab ja peab kiiduväärseks ombudsmani ja tema büroo jõupingutusi, mida tehakse tema sisemenetluste pidevaks parandamiseks, et tagada kaebuse esitajatele optimaalne kogemus ja kaebuste võimalikult tõhus käsitlemine; julgustab ombudsmani tegema jõupingutusi, et veelgi parandada oma tegevuse nähtavust, ja väljendab heameelt ombudsmani veebipõhise kaebuste esitamise süsteemi parandamise üle, mis on muutnud selle kasutajasõbralikumaks; väljendab heameelt ombudsmani mitmekeelse veebisaidi üle, mis kajastab ombudsmani võetud kohustust pakkuda abi ELi 24 ametlikus keeles;rõhutab, kui oluline on tagada puuetega inimestele täielik juurdepääs kõigile ressurssidele, mida EL oma kodanikele pakub, eelkõige süstemaatiliste kirjaliku ja suulise tõlke teenuste kaudu, mida pakutakse kõigile ametlikele keeltele, sealhulgas viipekeelele;
32. teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon ja petitsioonikomisjoni raport nõukogule, komisjonile, Euroopa Ombudsmanile, liikmesriikide valitsustele ja parlamentidele ning liikmesriikide ombudsmanidele või samalaadsetele pädevatele organitele.
Euroopa Parlamendi ja nõukogu 30. mai 2001. aasta määrus (EÜ) nr 1049/2001 üldsuse juurdepääsu kohta Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni dokumentidele (EÜT L 145, 31.5.2001, lk 43, ELI: http://data.europa.eu/eli/reg/2001/1049/oj).
Euroopa Parlamendi 15. detsembri 2011. aasta seadusandlik resolutsioon ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus üldsuse juurdepääsu kohta Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni dokumentidele (uuesti sõnastatud), artikkel 3: https://www.europarl.europa.eu/doceo/document/TA-7-2011-0580_ET.pdf.
Euroopa Ombudsmani eriaruanne – Euroopa Ombudsmani strateegiline uurimine selle kohta, kui palju aega kulub Euroopa Komisjonil dokumentidele üldsuse juurdepääsu taotluste menetlemiseks (OI/2/2022/OAM).
Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. aprilli 2019. aasta direktiiv (EL) 2019/882 toodete ja teenuste ligipääsetavusnõuete kohta (ELT L 151, 7.6.2019, lk 70, ELI: http://data.europa.eu/eli/dir/2019/882/oj).