(Kaasotsustamismenetlus: esimene lugemine)

Euroopa Parlament,

–   võttes arvesse komisjoni ettepanekut Euroopa Parlamendile ja nõukogule (KOM(2007)0797);

–   võttes arvesse EÜ asutamislepingu artikli 251 lõiget 2 ja artikli 137 lõiget 2, mille alusel komisjon esitas ettepaneku Euroopa Parlamendile (C6-0469/2007);

–   võttes arvesse kodukorra artiklit 51;

–   võttes arvesse tööhõive- ja sotsiaalkomisjoni raportit ja naiste õiguste ja soolise võrdõiguslikkuse komisjoni arvamust (A6-0173/2008),

1.   kiidab komisjoni ettepaneku muudetud kujul heaks;

2.   juhib tähelepanu lisatud komisjoni avaldusele;

3.   palub komisjonil ettepaneku uuesti Euroopa Parlamendile saata, kui komisjon kavatseb seda oluliselt muuta või selle teise tekstiga asendada;

4.   teeb presidendile ülesandeks edastada Euroopa Parlamendi seisukoht nõukogule ja komisjonile.

(Kuna Euroopa Parlament ja nõukogu jõudsid kokkuleppele, vastab Euroopa Parlamendi esimese lugemise seisukoht õigusakti (otsus nr 1098/2008/EÜ) lõplikule kujule.)

Komisjon peab äärmiselt oluliseks hõlbustada ja toetada laia osaluse saavutamist kõigil tasanditel vaesuse ja sotsiaalse tõrjutuse vastu võitlemise Euroopa aastaga (2010) seotud tegevustes, et tagada kõnealuse aasta positiivne ja pikaajaline mõju.

Lähtuvalt Euroopa aastat käsitlevast otsusest, koostab komisjon üldsuuniste tutvustamiseks strateegilise raamdokumendi, milles on esitatud Euroopa aasta tegevuste rakendamise põhiprioriteedid, sealhulgas riiklikes organisatsioonides ja meetmetes osalemise miinimumstandardid (vt otsuse lisa II osa punkt 2).

Strateegiline raamdokument on suunatud riiklikele rakendusorganitele, kes vastutavad Euroopa aasta riiklike programmide määratlemise eest ja valivad need üksikmeetmed, mille jaoks taotletakse ühenduselt ja teistelt asjaosalistelt rahastamist.

Sellega seoses rõhutab komisjon vajadust lihtsustada kõigi valitsusväliste organisatsioonide, sealhulgas väikeste ja keskmise suurusega organisatsioonide juurdepääsu rahastamisele. Selleks et tagada võimalikult lai juurdepääs, võivad riiklikud rakendusorganid loobuda meetmete kaasrahastamise nõudest ning rahastada teatavaid meetmeid täies ulatuses ise.