Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse koostamisel olevat teatist komisjoni 2013. aasta tööprogrammi kohta,

–  võttes arvesse kehtivat Euroopa Parlamendi ja Euroopa Komisjoni suhete raamkokkulepet ning eriti selle lisa 4,

–  võttes arvesse oma 4. juuli 2012. aasta resolutsiooni Euroopa Ülemkogu 2012. aasta juunis toimunud kohtumise kohta(1),

–  võttes arvesse kodukorra artikli 35 lõiget 3,

A.  arvestades, et käesolev riigivõla-, finants- ja majanduskriis paneb Euroopa Liidu juhtimise oma ulatuse ja tõsiduse tõttu tõsisemalt proovile kui iial varem;

B.  arvestades, et EL on jõudnud kriitilisse seisu, mil kriisist ei ole enam võimalik välja tulla ilma Euroopa ja eelkõige euroala integratsiooni märkimisväärselt süvendamata, kusjuures sellega peab kaasnema ka demokraatliku kontrolli ja vastutuse asjakohane suurendamine;

C.  arvestades, et Euroopa Komisjoni ülesanne on edendada liidu üldisi huve, teha sel eesmärgil asjakohaseid algatusi, tagada aluslepingute kohaldamine, teostada järelevalvet liidu õigusaktide rakendamise üle, täita koordineerivaid, täitev- ja juhtimisülesandeid ning teha ettepanekuid uute õigusaktide koostamiseks;

1.OSA

1.  nõuab tungivalt, et komisjon kasutaks kõiki oma volitusi täies ulatuses ning võtaks endale poliitilise juhtrolli jätkuva kriisi põhjustatud arvukate probleemide lahendamisel, seades eesmärgiks finantsstabiilsuse ja majanduse taastumise, mis tuleks saavutada suurema konkurentsivõime ning jätkusuutliku, tulemusliku ja sotsiaalselt õiglase kriisivastase tegevuskava abil;

2.  tuletab meelde oma 4. juulil 2012. aastal esitatud nõudmist, et komisjon esitaks hiljemalt septembriks kooskõlas ühenduse meetodiga seadusandlike ettepanekute paketi, mis põhineks aruandes „Tõelise majandus- ja rahaliidu suunas” määratletud neljal komponendil;

3.  nõuab, et komisjon osaleks täielikult aruannete koostamisel, mis esitatakse 2012. aasta oktoobris ja detsembris Euroopa Ülemkogule ning milles tuleb esitada majandus- ja rahaliidu tugevdamise konkreetne tegevus- ja ajakava, sh rahandus-, maksu- ja majanduspoliitika integreeritud raamistik, eesmärgiga saavutada õigeaegselt poliitilise liidu tugevdamine ning eelkõige suurem demokraatlik vastutus ja õiguspärasus aluslepingu muutmise alusel;

4.  juhib tähelepanu Euroopa Parlamendi seisukohale kahe seadusandliku ettepaneku paketi suhtes, millega tugevdatakse eelarvekontrolli ja tõhustatakse euroala eelarvepoliitikat ning mille sätted võimaldavad kasutada majandussurutise tõsinemise korral eelarve konsolideerimiseks erinevaid viise;

5.  nõuab tungivalt, et komisjon esitaks ettepanekud majanduskasvu ja töökohtade loomise kokkuleppes välja töötatud kohustuste rakendamiseks, eelkõige eesmärgiga ergutada majanduskasvule suunatud jätkusuutlikke investeeringuid, suurendada Euroopa 2020. aasta eesmärkidele, eriti ressursitõhususele ja jätkusuutlikkusele orienteeritud Euroopa majanduse konkurentsivõimet ning süvendada ühtset turgu; kutsub komisjoni üles kasutama oma 2013. aasta tööprogrammi selleks, et koostada üksikasjalik majanduskasvu tegevuskava, milles keskendutakse sellele, kuidas motiveerida ettevõtlussektorit ja ettevõtjaid arendama tööstusharusid ja teenuseid, mis loovad pikaajalisi töökohti ja heaolu; rõhutab sellega seoses, kui oluline on suurendada ELi eelarve ja Euroopa Investeerimispanga koostöö alusel märkimisväärselt Euroopa projektivõlakirjade arvu;

6.  juhib lisaks tähelepanu sellele, et ülemäärast makromajanduslikku tasakaalustamatust on vaja pidevalt ja sümmeetriliselt vähendada, ning nõuab konkreetsete muudatuste tegemist ELi maksuõiguses, et käsitleda maksuparadiiside ja maksudest kõrvalehoidumise probleemi kõiki aspekte;

7.  kutsub komisjoni üles tegema kõik endast oleneva, et hõlbustada mitmeaastase finantsraamistiku ja sellega seotud mitmeaastaste õigusloomeprogrammide kiiret vastuvõtmist, kaasates sellesse protsessi täielikult ka Euroopa Parlamendi ning võttes nõuetekohaselt arvesse parlamendi kaasotsustamisõigust; toetab kindlalt kohustust koostada selline ELi eelarve, mis aitaks luua kogu Euroopas majanduskasvu ja töökohti; kutsub sellega seoses komisjoni üles oma ettepanekut kaitsma, et tagada liidu vajaduste ja poliitiliste eesmärkide selgem väljendumine liidu eelarves;

8.  toonitab sellegipoolest, et omavahendite süsteemi reformimine ning sealhulgas uute omavahendite loomine on äärmiselt oluline tegur, milleta on uue mitmeaastase finantsraamistiku suhtes kokkuleppele jõudmise väljavaated väikesed; palub, et komisjon toetaks mitme liikmesriigi taotlust suurendada selles valdkonnas tehtavat koostööd; rõhutab sellegipoolest, et soovitatav oleks jõuda üldisele kokkuleppele käesoleva aasta lõpuks;

9.  nõuab tungivalt, et komisjon parandaks oma õigusloomeprogrammi sidusust, tõstaks oma õigusloome kvaliteeti, tugevdaks õigusaktide eelnõude mõjuhindamist, teeks vajaduse korral ettepanekuid kasutada ELi õigusaktide paremaks ülevõtmiseks vastavustabeleid ning toetaks nõukoguga delegeeritud õigusaktide ja rakendusaktide kasutamise üle peetavatel läbirääkimistel Euroopa Parlamenti; kordab oma mitu korda esitatud nõudmist, et 2003. aasta paremat õigusloomet käsitlev institutsioonidevaheline kokkulepe vaadataks uuesti läbi;

10.  kutsub komisjoni üles võtma nõuetekohaselt arvesse parlamendi valdkonnapõhiseid seisukohti, mis on esitatud 2. osas;

2.OSA
Rakendamine

11.  rõhutab, kui tähtis on ELi õiguse nõuetekohane ja kiire rakendamine siseriiklike õigusaktide kaudu, ning kutsub komisjoni tungivalt üles algatama vajaduse korral rikkumismenetlusi, et tagada õigusaktide nõuetekohane ülevõtmine ja tõhus jõustamine;

12.  nõuab, et komisjon esitaks ettepaneku kehtestada ühiselt hallatavate ELi rahaliste vahendite kohta asjakohasel poliitilisel tasandil allkirjastatavad kohustuslikud riiklikud haldusdeklaratsioonid; nõuab tungivalt ELi programmide jätkuvat lihtsustamist, eelkõige teadustöö ja innovatsiooni vallas; kutsub komisjoni üles jälgima hoolikalt finantskorraldusvahendite kasutamist; nõuab süstemaatilisi, korrapäraseid ja sõltumatuid hindamisi, et tagada, et kõiki eraldatud vahendeid kasutatakse soovitud tulemuste saavutamiseks kulutõhusal viisil;

13.  eeldab, et komisjon esitab aegsasti vajalikud paranduseelarve projektid, et tagada maksete määra vastavus majanduskasvu ergutavatele meetmetele, milles lepiti kokku 2012. aasta juuni Euroopa Ülemkogul, ning nende piisavus võetud kohustuste täitmiseks;

Ühtne turg

14.  kutsub komisjoni üles keskenduma edaspidigi ühtse turu juhtimise parandamisele, tegema uusi jõupingutusi haldamise lihtsustamiseks, kaaluma põhjalikult võimalust esitada asjakohastel juhtudel ettepanek võtta vastu määrus, mitte direktiiv, et tagada kavandatavate meetmete proportsionaalsus, ning jälgima edusamme, et rakendada – eelkõige teenustesektoris – täielikult ühtse turu õigustikku (sh võimalus kasutada kiireid rikkumismenetlusi); rõhutab, et ühtse turu majanduslikku, sotsiaalset ja keskkonnamõõdet tuleb nõuetekohaselt arvesse võtta;

15.  ootab komisjonilt II ühtse turu akti ettepanekuid prioriteetsete meetmete kohta majanduskasvu ja tööhõive suurendamiseks ning ühtse turu usaldusväärsuse tugevdamiseks; julgustab tegema asjakohastel ja vajalikel juhtudel suuremat koostööd;

16.  kutsub komisjoni üles hindama järjekindlamalt oma ettepanekute mõju VKEdele, sest Euroopa sõltub VKEde loodavatest arvukatest töökohtadest; nõuab sellega seoses tungivalt, et komisjon võtaks aktiivselt meetmeid ELi õiguse karmistava rakendamise pidurdamiseks riiklikul tasandil, kuna see moonutab siseturul võrdseid tingimusi; nõuab bürokraatliku koormuse veelgi suuremat vähendamist;

17.  kinnitab oma toetust komisjoni seisukohale, et digitaalarengu tegevuskava on äärmiselt tähtis; nõuab tungivalt ettepanekute esitamist selleks, et pakkuda tarbijatele kogu Euroopa Liidus võimalust kasutada arvukamaid piiriüleseid teenuseid;

18.  tuletab meelde vajadust vaadata põhjalikult läbi üldist tooteohutust käsitlev direktiiv (Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2001/95/EÜ)(2), millega tagatakse tarbijate tervis ja ohutus ning hõlbustatakse samas ka kauplemist (eriti VKEde jaoks); kutsub komisjoni üles tegema ettepaneku sellise laiahaardelise määruse kohta, milles käsitletakse kõikide toodete turujärelevalvet; nõuab lisaks tõhusat õiguskaitset finantsteenuste jaeturul ning ühise horisontaalse ja kooskõlastatud lähenemisviisi väljatöötamist tarbijate kaitseks;

19.  nõuab tungivalt, et komisjon parandaks oma regulatiivset suhtumist VKEdesse ja mikroettevõtetesse, kohandades õigusakte VKEde vajadustele ning edendades asjakohaste erandite kehtestamist;

20.  nõuab tungivalt, et komisjon jätkaks autoriõiguste reformiga, mis peaks sobima internetikeskkonnaga, rajanema sotsiaalsel õiguspärasusel ja austama nõuetekohaselt ka põhiõigusi, ning viiks lõpule tööstusomandi õiguste reformi, et suurendada Euroopa majanduskasvu ja tõhustada töökohtade loomist; kutsub komisjoni üles võtma ELi kaubamärgiõiguse läbivaatamise ettepaneku esitamisel arvesse võltsimisvastase kaubanduslepingu (ACTA) ümber tekkinud vastuolude käigus ilmnenud õiguslikke probleeme;

Kliima, keskkond, energeetika ja transport

21.  rõhutab vajadust rakendada ressursitõhusa Euroopa tegevuskava, et luua stiimuleid rohelise majanduse arendamiseks, bioloogilise mitmekesisuse edendamiseks ning kliimamuutuse vastu võitlemiseks, sh ressursitõhususe meetmete integreerimiseks vastavalt strateegias „Euroopa 2020” kavandatule;

22.  on veendunud, et Euroopa poolaasta peab andma igale liikmesriigile võimaluse vaadata üle oma kohustused seoses strateegiaga „Euroopa 2020”, laiendatud euroala pakti, ühtse turu akti ja muude oluliste ELi eesmärkidega;

23.  kutsub komisjoni üles esitama viivitamata ettepanekud kehtiva heitkogustega kauplemise süsteemi nõrkustega tegelemiseks, et vältida selle kokkuvarisemist;

24.  kutsub komisjoni üles esitama üksikasjaliku tegevuskava meetmetest täielikult integreeritud ja omavahel ühendatud ühtse energiaturu saavutamiseks ning rõhutab ELi tänapäevase võrgutaristuga varustamise tähtsust;

25.  kutsub komisjoni üles rakendama oma tegevuskava (sh vahe-eesmärgid) minna 2050. aastaks üle konkurentsivõimelisele vähese CO2-heitega majandusele;

26.  nõuab, et komisjon koostaks strateegia, milles käsitletakse energiahindade tõusu mõju ühiskonnaliikmetele;

27.  usub, et kriisi tuleks kasutada võimalusena kujundada meie ühiskonna arengumudelit nii, et loodaks suure tõhususega, taastuvenergial põhinev ja kliimamuutuse suhtes vastupidav majandusruum; rõhutab, et komisjonil tuleks esitada 2030. aasta energia- ja kliimapaketi kohta ettepanekud, mis põhinevad praegusel kolmel sambal – kasvuhoonegaaside piiramine, taastuvad energiaallikad ja energiatõhusus;

28.  toetab komisjoni rõhuasetust Euroopa mitmeliigilise transpordivõrgu moderniseerimise vajadusele, mis on siseturu edukaks toimimiseks esmatähtis; kutsub komisjoni üles pidama kinni oma lubadustest raudteesektoris ning laiendama Euroopa Raudteeagentuuri pädevusi raudteeveeremi ohutuse, sertifitseerimise ja ühtlustamise valdkonnas;

29.  väljendab kahetsust, et ühtse Euroopa taeva algatust ei õnnestunud täielikult rakendada, ja kutsub komisjoni üles uuendama oma jõupingutusi selles valdkonnas;

Sidus ja kaasav ühiskond – kodanike Euroopa

30.  toetab kindlalt komisjoni keskendumist noorte tööhõivele ning komisjoni ettepanekuid laiendada liidu suutlikkust hariduse ja koolituse tugevdamisel; ootab seoses tööhõivepaketi koondteatisega selgeid eesmärke, ajakavasid ja konkreetseid ettepanekuid noorte liikuvuse, noortegarantii, praktika kvaliteediraamistiku, keeleoskuse ja noorte ettevõtluse valdkonnas, et vähendada suurt tööpuudust noorte seas; ootab samuti, et võetakse asjakohaseid meetmeid vaesuse vähendamiseks, tööturu reformimiseks ja sotsiaalsete normide kehtestamiseks, et rakendada turvalist paindlikkust neis liikmesriikides, kes seda soovivad, ning nõuab, et vananeva ühiskonna taustal pöörataks suuremat tähelepanu puuetega inimeste tööhõivele;

31.  toonitab, kui oluline on investeerida inimkapitali ning teadus- ja arendustegevusse, piisavasse haridusse ja koolitusse, et hõlbustada kutsealast liikuvust; nõuab ühtlasi, et pöörataks suuremat tähelepanu sellistele teemadele, nagu naistevastane vägivaldning inimkaubandus;

32.  nõuab uuesti tugevat kogu ELi hõlmavat 2013. aasta järgset ühtekuuluvuspoliitikat, millega lihtsustataks olemasolevate vahendite ja programmide rakendamist, millele tagataks piisavad rahalised vahendid, mis põhineks mitmetasandilisel juhtimisel ja mis oleks kooskõlas strateegia „Euroopa 2020” eesmärkidega; rõhutab vajadust parandada solidaarsusfondi tõhusust ja reageerimisvõimet ning ootab selleks ettepanekuid; on veendunud, et sobival viisil on võimalik jõuda ühisele seisukohale ELi ühtekuuluvus-, teadus- ja arengupoliitika suhtes, mis peaks olema suunatud majanduskasvule ja konkurentsivõime suurendamisele, tuginedes nii majandusliku, sotsiaalse ja territoriaalse ühtekuuluvuse kui ka teadusliku tipptaseme põhimõtetele;

33.  toetab liidu tasandil siseriiklike jõupingutuste täiendamiseks tehtavaid algatusi mikrokrediidi suurendamiseks ja sotsiaalse ettevõtluse edendamiseks, mis pakuks teenuseid, mida avalik või erasektor piisaval määral ei paku;

34.  tervitab komisjoni jõulisemat lähenemisviisi õigusriigi põhimõtete ja põhiõiguste kaitsmisel kogu liidus; nõuab Euroopa Liidu Põhiõiguste Ameti läbivaatamist, et tagada inimõiguste harta tõhus järelevalve ja rakendamine ning viia see kooskõlla Lissaboni lepinguga; toetab komisjoni tema läbirääkimistes ELi ühinemiseks Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooniga;

35.  kutsub komisjoni üles uurima rassilise võrdsuse direktiivi (nõukogu direktiiv 2000/43/EÜ)(3) ning rassismi ja ksenofoobia vastu võitlemist puudutava raamotsuse (nõukogu raamaotsus 2008/913/JSK)(4) rakendamist, ja peab kahetsusväärseks asjaolu, et romasid käsitlevate riiklike integratsioonistrateegiate ELi raamistik ei ole õiguslikult siduva iseloomuga;

36.  kutsub komisjoni üles tagama isikute vaba liikumise ja Schengeni acquis' täieliku järgimise; rõhutab vajadust liikmesriikide ebapiisavate eksperdihinnangute asendamiseks ning nõuab, et komisjon võtaks täieliku vastutuse Schengeni eeskirjade järelevalve eest; väljendab heameelt komisjoni toetuse üle oma seisukohale Schengeni eeskirjade õigusliku aluse suhtes;

37.  peab kahetsusväärseks asjaolu, et puudub seadusandlik ettepanek ELi suurema solidaarsuse kohta varjupaigapoliitika valdkonnas; nõuab seadusandlikku ettepanekut Euroopa ühise varjupaigasüsteemi loomiseks, mis ühendaks endas nii vastutuse kui ka solidaarsuse;

38.  toonitab, kui tähtis on võtta vastu andmekaitse üldraamistiku määrus ja direktiiv andmekaitse kohta kriminaalkuritegude ärahoidmise, avastamise, uurimise või nende eest vastutusele võtmise valdkonnas, et edaspidised terrorismivastased meetmed vastaksid kõrgetele eraelu puutumatuse ja andmete kaitse standarditele; kutsub komisjoni üles esitama ettepaneku andmete säilitamise direktiivi (Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2006/24/EÜ)(5) läbivaatamise kohta;

39.  toetab kindlalt komisjoni rõhuasetust kodanikusõbralike algatuste rakendamisel seoses ettepanekuga võtta vastu otsus Euroopa kodanike aasta (2013) kohta (COM(2011)0489), et veelgi suurendada kodanike teadlikkust Euroopa kodakondsusest tulenevatest hüvedest;

Põllumajandus ja kalandus

40.  võtab teadmiseks käimasoleva ühise põllumajanduspoliitika reformi; tervitab komisjoni tahet edendada tasakaalustatud ja integreeritud lähenemisviisi, millega kindlustatakse nii kvaliteetse ja taskukohase toidu säästlik ja tõhus tootmine kui ka austus maapiirkondade keskkondlike ja kultuuriliste väärtuste vastu; nõuab tungivalt, et ÜPP oleks tihedalt seotud strateegiaga „Euroopa 2020”, selleks et ergutada innovatsiooni põllumajanduses ning edendada ELi põllumajandussektori jätkusuutlikkust, õiglust ja konkurentsivõimet kohalikul ja piirkondlikul tasandil;

41.  rõhutab, et ühise kalanduspoliitika reform peab olema ambitsioonikas, et saavutada jätkusuutlikumaid ja tervemaid kalavarusid; nõuab tungivalt, et komisjon tagaks, et tema ettepanekute õiguslikuks aluseks oleks ELi toimimise lepingu artikli 43 lõige 2, ning piiraks artikli 43 lõike 3 kasutamist rangelt ettepanekutega, mis puudutavad kalapüügivõimaluste kehtestamist ja eraldamist; väljendab veelkord oma vastuseisu vette tagasilaskmise praktikale ning laevastiku püügivõimsuse vähendamiseks võetud läbimõtlematutele ja kulukatele meetmetele;

Välis- ja arengupoliitika

42.  nõuab, et komisjon ja Euroopa välisteenistus teeksid koostööd hästi kooskõlastatud algatuste esitamiseks nõukogule ühise välis- ja julgeolekupoliitika valdkonnas; nõuab tungivalt, et komisjon ühendaks kõik oma asjakohased tegevused ja teenistused (sh arengupoliitika) Lissaboni lepingu ning eriti ELi toimimise lepingu poliitikavaldkondade arengusidusust käsitleva artikli 208 rahvusvaheliste eesmärkide saavutamiseks, jäädes samal ajal truuks väärtustele, millele Euroopa Liit on rajatud;

43.  ootab seadusandlikke algatusi välisabi rahastamisvahendite järgmise põlvkonna õiguslike aluste läbivaatamiseks, kasutades selleks täiel määral ära delegeeritud õigusaktide süsteemi; nõuab rohkem paindlikkust rahalise abi väljamaksmisel kriisiolukorras;

44.  ootab komisjonilt toetust ELi laienemisprotsessile, mis hõlmaks mis tahes Euroopa riiki, kes austab Euroopa väärtusi ning kohustub neid edendama, võttes arvesse ühinevatele riikidele esitatavat nõuet täita Kopenhaageni kriteeriumid ning ELi integreerimisvõimet; usub, et liit kaotaks moraalse mõjuvõimu ja poliitilise usaldusväärsuse kogu maailmas, kui ta sulgeks uksed oma naabritele; ootab, et komisjon jätkaks oma tööd käimasolevate ühinemisläbirääkimiste osas;

45.  kutsub komisjoni üles kohaldama tõhustatud tulemuspõhist arengupoliitikat, mis tagaks abi suurema tõhususe ning kindlustaks poliitika suurema sidususe ja rahastajate tegevuse parema kooskõlastatuse riiklikul, ELi ja ülemaailmsel tasandil ning üha enam ka koostöös esilekerkivate ülemaailmsete arengujõududega; rõhutab tungivalt vajadust asutada arengumaade alatoitlusprobleemi lahendamisele pühendatud usaldusfond ning alustada konsultatsioone nn maade haaramise küsimuses, nõuab tungivalt, et komisjon tagaks ELi abi suurema mõjususe, arvestades 2015. aasta järgseid võimalikke aastatuhande arengueesmärke;

Kaubandus

46.  käsitleb turgude vastastikust ja tasakaalustatud avatust strateegilise poliitikavahendina ELi sisemise kasvu ja tööhõive saavutamisel; rõhutab, et oluline on kaasata Euroopa Parlament läbirääkimiste kõigil etappidel, ja väljendab endiselt toetust mitmepoolsele lähenemisviisile rahvusvahelises kaubanduses; rõhutab protektsionismivastase võitluse tähtsust mitmepoolsel tasandil ning kõikides kaubanduslepingutes;

47.  toetab komisjoni jõupingutusi kõigil käimasolevatel kahepoolsetel ja piirkondlikel kaubandusläbirääkimistel; tunnistab vajadust saavutada pidevat edu kahepoolsete vabakaubanduslepingute sõlmimisel oluliste partneritega;

48.  rõhutab, et peab väga tähtsaks inimõiguste, sotsiaal- ja keskkonnastandardite ning ettevõtja sotsiaalse vastutuse süvalaiendamist terves rahvusvahelises poliitikas, samuti selgeid eeskirju Euroopa ettevõtete vastutustundliku käitumise kohta;

o
o   o

49.  teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule, komisjonile ja liikmesriikide valitsustele ja parlamentidele.

(1) Vastuvõetud tekstid, P7_TA(2012)0292. (2) EÜT L 11, 15.1.2002, lk 4. (3) EÜT L 180, 19.7.2000, lk 22. (4) ELT L 328, 6.12.2008, lk 55. (5) ELT L 105, 13.4.2006, lk 54.