Euroopa Parlamendi 2. aprilli 2014. aasta otsus Mario Borghezio puutumatuse ja eesõiguste kaitsmise taotluse kohta (2013/2279(IMM))
Euroopa Parlament,
– võttes arvesse Mario Borghezio 21. novembril 2013. aastal esitatud ja 21. novembril 2013. aastal täiskogu istungil teatavaks tehtud taotlust kaitsta tema puutumatust seoses Milano kohtu poolt tema suhtes algatatud uurimisega (47917/13),
– olles kuulanud ära Carlo Casini, kes esindas Mario Borgheziot vastavalt kodukorra artikli 7 lõikele 5, ja samuti Mario Borghezio enda,
– võttes arvesse Euroopa Liidu põhiõiguste harta artikleid 1, 11 ja 21,
– võttes arvesse kodukorra artiklit 153,
– võttes arvesse Euroopa Liidu privileegide ja immuniteetide protokolli nr 7 artiklit 8 ning otsestel ja üldistel valimistel Euroopa Parlamendi liikmete valimist käsitleva 20. septembri 1976. aasta akti artikli 6 lõiget 2,
– võttes arvesse Euroopa Liidu Kohtu 12. mai 1964. aasta, 10. juuli 1986. aasta, 15. ja 21. oktoobri 2008. aasta, 19. märtsi 2010. aasta ja 6. septembri 2011. aasta otsuseid(1),
– võttes arvesse Itaalia kriminaalkoodeksit,
– võttes arvesse kodukorra artikli 5 lõiget 2 ja artikleid 6a ja 7,
– võttes arvesse õiguskomisjoni raportit (A7-0245/2014),
A. arvestades, et Euroopa Parlamendi liige Mario Borghezio on palunud kaitsta enda kui parlamendiliikme puutumatust seoses Itaalia kohtu algatatud menetlusega;
B. arvestades, et vastavalt Euroopa Liidu privileegide ja immuniteetide protokolli artiklile 8 ei või Euroopa Parlamendi liikmeid üle kuulata, nende suhtes tõkendit kohaldada ega neid kohtumenetlusele allutada nende poolt oma ametikohustuste täitmisel avaldatud arvamuste või antud häälte tõttu;
C. arvestades, et selle sätte eesmärk on tagada, et Euroopa Parlamendi liikmetel oleks põhimõtteline sõnavabadus, kuid see ei anna õigust levitada laimu, halvustada, õhutada vihkamist või seada kahtluse alla teiste au ega anna õigust esineda avaldustega, mis on vastuolus Euroopa Liidu põhiõiguste harta artikliga 21;
D. arvestades, et Mario Borghezio taotlus on seotud kriminaalasjaga, mille Milano kohtu prokuratuur algatas tema suhtes seoses väidetavate ütlustega raadiointervjuus 8. aprillil 2013;
E. arvestades, et Mario Borghezio oli intervjuu ajal Euroopa Parlamendi liige;
F. arvestades, et vastavalt prokuratuuri esitatud teatele on kõnealused avaldused karistatavad vastavalt Itaalia kriminaalkoodeksi artikli 81 lõikele 1 ja artikli 595 lõikele 1, seaduse nr 205/1993 artikli 3 lõikele 1 ja seaduse nr 654/1975 artikli 3 lõike 1 punktile a, st süüdistuseks on korduv avalik laimamine ja diskrimineerivate ideede levitamine üleoleku või rassilise vihkamise alusel;
G. arvestades, et ütlused puudutasid romade rahvusrühma väidetavaid omadusi;
H. arvestades, et Mario Borghezio tegevus parlamendis näitab, et ta on ilmutanud romade küsimuse vastu huvi, kuid kuna prokuratuuri teatest ja õiguskomisjonis toimunud kuulamisel ilmnenud asjaoludest nähtub, et intervjuus esitatud väited ei olnud otseselt ega ilmselgelt seotud Borghezio tegevusega parlamendis;
I. arvestades, et väidetavad ütlused on niisuguse varjundiga, mida poliitilistes aruteludes tavaliselt ei kasutata, ning lisaks on need olemuselt sügavas vastuolus parlamentarismi väärtustega; arvestades, et need on vastuolus Euroopa Liidu põhiõiguste harta artikliga 21 ja seetõttu ei saa neid käsitleda Euroopa Parlamendi liikme avaldustena oma ametikohustuste täitmisel;
J. arvestades, et Euroopa Parlamendi täiskogu istungil oleks Mario Borghezio esitatud väited karistatavad vastavalt kodukorra artiklile 153; arvestades, et seepärast ei tohiks parlamendiliikme puutumatusega kaitsta niisuguseid avaldusi ka siis, kui need on tehtud väljaspool parlamenti;
K. arvestades, et seetõttu ei saa väita, et Mario Borghezio tegevus oli seotud Euroopa Parlamendi liikme ametiülesannete täitmisega;
1. otsustab mitte kaitsta Mario Borghezio puutumatust ja eesõigusi;
2. teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev otsus ja vastutava parlamendikomisjoni raport viivitamata Itaalia Vabariigi pädevatele ametiasutustele ja Mario Borgheziole.
12.mai 1964. aasta otsus kohtuasjas 101/63: Wagner . Fohrmann ja Krier, EKL 1964, lk 195; 10. juuni 1986. aasta otsus kohtuasjas 149/85: Wybot . Faure ja teised, EKL 1986, lk 2403; 15. oktoobri 2008. aasta otsus kohtuasjas T-345/05: Mote . parlament, EKL 2008, lk II-2849; 21. oktoobri 2008. aasta otsus liidetud kohtuasjades C-200/07 ja C-201/07: Marra De Gregorio ja Clemente, EKL 2008, lk I-7929; 19. märtsi 2010. aasta otsus kohtuasjas T-42/06: Gollnisch . parlament, EKL 2010, lk II-1135; 6. septembri 2011. aasta otsus kohtuasjas C-163/10: Patriciello, EKL 2011, lk I-7565.