Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse oma 5. veebruari 2013. aasta resolutsiooni VKEde rahastamisvõimaluste parandamise kohta(1),

–  võttes arvesse oma 15. jaanuari 2014. aasta resolutsiooni Euroopa taasindustrialiseerimise kohta konkurentsivõime ja jätkusuutlikkuse edendamiseks(2),

–  võttes arvesse oma 27. novembri 2014. aasta resolutsiooni komisjoni mõjuhindamissuuniste läbivaatamise ja VKE-testi tähtsuse kohta(3),

–  võttes arvesse komisjoni teatist „„Kõigepealt mõtle väikestele” – Euroopa väikeettevõtlusalgatus „Small Business Act”” (COM(2008)0394),

–  võttes arvesse komisjoni teatist „Euroopa väikeettevõtlusalgatuse „Small Business Act” läbivaatamine” (COM(2011)0078),

–  võttes arvesse komisjoni teatist „Ressursitõhususe võimalused hoonesektoris” (COM(2014)0445),

–  võttes arvesse Eurobaromeetri kiiruuringut nr 381 VKEde, ressursitõhususe ja roheliste turgude kohta („SMEs, resource efficiency and green markets”) ja Eurobaromeetri kiiruuringut nr 394 avaliku sektori toetuse rolli kohta innovaatiliste toodete turustamises („The role of public support in the commercialisation of innovations”),

–  võttes arvesse Regioonide Komitee 3.–4. detsembril 2014 toimunud 109. täiskogu istungjärgul vastu võetud arvamust tööstuspoliitika paketi kohta,

–  võttes arvesse komisjoni teatist „Keskkonnahoidlik tegevuskava VKEde jaoks” (COM(2014)0440),

–  võttes arvesse Euroopa ressursitõhususe platvormi 2014. aasta märtsi manifesti ja poliitikasoovitusi,

–  võttes arvesse komisjoni teatist „Ringmajanduse suunas: jäätmevaba Euroopa kava” (COM(2014)0398),

–  võttes arvesse komisjoni teatist „Innovatsioon säästva tuleviku rajamiseks – ökoinnovatsiooni tegevuskava” (COM(2011)0899),

–  võttes arvesse kodukorra artiklit 52,

–  võttes arvesse tööstuse, teadusuuringute ja energeetikakomisjoni raportit ning eelarvekomisjoni ja regionaalarengukomisjoni arvamusi (A8-0135/2015),

A.  arvestades, et VKEd moodustavad enam kui 98 % Euroopa ettevõtjatest ning tagavad üle 67 % kogu liidu tööhõivest ja 58 % kogulisandväärtusest; arvestades, et nad on Euroopa Liidu majanduse tugisammas ning Euroopa pikaajalise majanduskasvu ning jätkusuutlike töökohtade loomise peamised edendajad 28 liikmesriigis; arvestades, et keskkonnatoodete ja -teenuste sektori tööhõive kasvas 2007.–2011. aastal vaatamata kriisile 20 % ning annab VKEdele võimaluse luua üha enam majandustegevust ja töökohti, sealhulgas väheneva ja vananeva rahvastikuga piirkondades; arvestades, et nad täidavad seega koos keskmise turukapitalisatsiooniga ja hargmaiste ettevõtjatega valdkondlikus ettevõtluskeskkonnas tähtsat rolli; arvestades, et kümnest VKEst üheksa on väikeettevõtjad, kus töötab kümme inimest või vähem, ning need mikroettevõtjad tagavad 53 % kõigist Euroopa töökohtadest;

B.  arvestades, et praegu on keskkonnatoodete ja -teenuste ülemaailmse turu käive hinnanguliselt 1000 miljardit eurot aastas ning prognooside kohaselt see kahe- või isegi kolmekordistub 2020. aastaks, luues nii Euroopa VKEde kui ka ELi üldise majanduskasvu jaoks tohutud võimalused; arvestades, et Euroopa Liit on maailma juhtiv keskkonnatoodete importija ja ka eksportija; arvestades, et teenused on nende toodetega lahutamatult seotud, kuid keskkonnateenuste osutajaid takistavad jätkuvalt mittetariifsed tõkked;

C.  arvestades, et Euroopa Liit võttis endale kohustuse Euroopa taasindustrialiseerida, investeerides jätkusuutlikkuse, konkurentsivõime ja innovatsiooni põhimõtetesse ning toetades neid, et 2020. aastaks oleks tööstustoodangu osakaal ELi liikmesriikide SKPs vähemalt 20 %; arvestades, et Euroopa Ülemkogu on võtnud endale kohustuse vähendada 2030. aastaks sisemaiseid kasvuhoonegaaside heitkoguseid vähemalt 40 %, tõsta taastuvenergia osakaal vähemalt 27 %ni ja suurendada energiatõhusust vähemalt 27 %, seades sihiks 30 % taseme saavutamise; arvestades, et VKEd peavad täitma oma osa nende eesmärkide saavutamisel, kuna 93 %(4) neist võtavad juba meetmeid ressursitõhususe suurendamiseks; arvestades, et komisjoni andmetel oleks tänu paremale ökodisainile, jäätmetekke vältimisele, ringlussevõtule ja korduskasutamisele ELi ettevõtjate puhassääst hinnanguliselt kuni 600 miljardit eurot või 8 % aastakäibest, vähendades samal ajal kasvuhoonegaaside heitkoguseid kokku 2–4 %;

D.  arvestades, et VKEdele võimaluse andmine keskkonnaväljakutsete majanduslikeks võimalusteks muutmiseks, järgides samal ajal jätkusuutlikkuse põhimõtet, on Euroopa väikeettevõtlusalgatuse „Small Business Act” üks põhimõtetest, kuid arvestades, et märkimisväärset poliitilist edasiminekut ei ole toimunud ning VKEd seisavad äritegevuse alustamisel ja keskkonnanormide rakendamisel sageli silmitsi vastuolulise poliitikaga;

E.  arvestades, et nii turg kui ka õigusaktid ergutavad VKEsid üha arvukamaid keskkonnanorme järgima; arvestades, et EL ja liikmesriigid peaksid uutes ja kehtivates õigusnormides vähendama halduskoormust nii palju kui võimalik ning püüdma vältida ettevõtjatele täiendavate kulude loomist seoses asjaomaste õigusnormide järgimisega; arvestades, et esitatud on uusi algatusi VKEde ja majandussektorite regulatiivse koormuse vähendamiseks ning komisjon ja liikmesriigid peaksid need ellu viima;

F.  arvestades, et 90 % ELi ettevõtjatest on mikroettevõtjad; arvestades, et vaatamata hiljutistele jõupingutustele on VKEdel ja mikroettevõtjatel jätkuvalt raskusi juurdepääsuga oskustele, teabele ja rahastamisele ning piisavalt mitmekesisele omakapitali- ja võlainstrumentide valikule, mida ettevõtjatel on kasvu edenedes vaja, ning arvestades, et ELi programmid ei suuda endiselt innovatsiooni edendamisele märkimisväärselt kaasa aidata; arvestades, et ELi rahastamise taotlemise kord on VKEde jaoks endiselt liiga bürokraatlik ja seega paljude VKEde jaoks tõkestav;

G.  arvestades, et tuleb võtta arvesse ELi eelarve kui investeeringutest stimuleeritud eelarve potentsiaali, et lihtsustada Euroopa VKEde juurdepääsu rahastamisvõimalustele bürokraatia vähendamise ning asjaomaste rahastamisvahendite ja kohalike ettevõtlusbüroode rahastamise suurendamise abil; arvestades, et tuleks tõhustada toetuse eri liikide jaoks kasutajasõbralike menetluste väljatöötamist;

H.  arvestades, et väikeettevõtjad saavad ressursitõhususe suurendamise meetmetest suurettevõtjatega võrreldes proportsionaalselt rohkem kasu ja peaksid saama rohkem poliitilist tähelepanu; arvestades, et ressursitõhususe suurendamisest saadav potentsiaalne puhaskasum võib sõltuvalt tegevusvaldkonnast ulatuda 10–17 %ni käibest;

I.  arvestades, et digitaaltehnoloogia on VKEde jaoks oluline vahend ressursside optimaalsest kasutamisest tuleneva eeldatava kasu saamiseks ning ühtlasi on see uute VKEde teket ja arengut soodustav sektor;

J.  arvestades, et peamiselt pööratakse tähelepanu kõrgtehnoloogilistele VKEdele, kes vahetult pakuvad keskkonnahoidlikke uuendusi, kuid on vaja toetada teisi ettevõtjaid, kes järgivad keskkonnaeeskirju ning rakendavad keskkonnahoidlikke uuendusmeetmeid ja parandavad oma keskkonnaalaseid tulemusi; arvestades, et ökoinnovatsioon võiks olla idee uue ettevõtte jaoks, aga ka meede, millega olemasolevaid ettevõtteid rohelise majanduse raames täiustada;

K.  arvestades, et kuigi rohelise majanduskasvu määratlust ei ole rahvusvaheliselt kokku lepitud, valitseb üksmeel selle suhtes, et see on kombinatsioon majanduskasvust ja keskkonnasäästlikkusest; arvestades, et VKEde jaoks on peamine probleem oskuste ja koolituse parandamine, millele tuleks pöörata erilist tähelepanu, eriti seoses innovatsiooni ja ressursitõhususega; arvestades, et ebapiisav juurdepääs riskikapitalile eelkõige käivitusetappides on endiselt üks peamisi takistusi kasvule suunatud ettevõtete loomise ja arengu teel;

L.  arvestades, et kuna mikroettevõtjad loovad kogu Euroopas tuhandeid töökohti ja tagavad tervelt 53 % tööhõivest, vajavad nad toimimiseks teistsugust raamistikku ning seega on mikroettevõtja määratluse järjekindel kasutamine hädavajalik; arvestades, et mikroettevõtjad seisavad silmitsi mitme suure probleemiga, nagu takistused riigihanke-eeskirjades, ülemäärane regulatiivne koormus ja juurdepääs rahastamisele;

Üldised küsimused

1.  toetab rohelise majanduskasvu ja ringmajanduse kontseptsiooni ning märgib, et sellest tulenevad võimalused seonduvad mitmete oluliste valdkondadega, nagu taastuvad energiaallikad ning eelkõige tuule-, päikese-, hüdro- ja geotermilise energia majanduslikult elujõuline kasutamine, energiatõhusus, ressursitõhusus, jäätmekäitlus, heitkoguste vähendamine, elektrifitseerimine ja nn hällist hällini põhimõte; juhib tähelepanu märkimisväärsele majanduslikule ja tööhõivepotentsiaalile, mis nendel valdkondadel on eri sektorites; märgib, et roheline majanduskasv peaks olema osa laiemast strateegiast, millega edendatakse VKEde töökohtade loomist ja majanduskasvu;

2.  rõhutab, et rohelisele majanduskasvule tuleks läheneda süsteemselt ning see peaks hõlmama jõupingutuste tegemist kogu väärtusteahelas ja kogu ettevõtluse „ökosüsteemis”, sealhulgas tööstusvaldkonna tootmisettevõtete jõupingutusi oma toodete, tootmisprotsesside, äritavade ja teenuste ökoloogilise jalajälje vähendamiseks; tuletab meelde Euroopa ressursitõhususe platvormi soovitusi, milles rõhutatakse, et ressursitõhusus eeldab dünaamilist õigusraamistikku, millega antakse tootjatele ja tarbijatele asjakohaseid signaale, et nad parandaksid toodete üldist keskkonnatoimet kogu nende olelusringi vältel; kutsub komisjoni üles kehtestama kõikehõlmava poliitikaraamistiku, mis sisaldab konkreetseid poliitikaeesmärke ja olemasolevate poliitikavahendite paremat integreerimist ja ühtlustamist, et tagada võimalused ja VKEde osalemine rohelises ja ringmajanduses;

3.  rõhutab asjaolu, et maailma majandus peab suutma varustada järjest suurenevat elanikkonda, mis peaks 2050. aastaks kasvama 9 miljardi inimeseni, ning et meie loodusvarad on piiratud, mistõttu neid tuleks kasutada jätkusuutlikult ja äärmiselt tõhusalt; juhib tähelepanu nendele väljakutsetele selliste innovaatiliste, roheliste ja jätkusuutlike lahenduste leidmisele nagu uued tooted, tootmisprotsessid, äritavad ja teenused, integreerides näiteks innovaatilisi digitaaltehnoloogiaid, ning uus toetav õigusraamistik;

4.  tuletab komisjonile ja liikmesriikidele meelde, et Euroopa VKEd on väga heterogeensed ning nende hulgas on nii väga traditsioonilisi pereettevõtteid kui ka kiiresti kasvavaid ettevõtteid, kõrgtehnoloogiafirmasid, mikroettevõtjaid, sotsiaalseid ettevõtteid ja idufirmasid, ning et nende abistamisviisid peavad olema sama mitmekesised;

5.   on veendunud, et EL peab otsustavalt muutma oma ettevõtluskultuuri, et soodustada majanduskasvu, võimaldades suuremal arvul inimestel alustada oma ettevõttega ja otsides uusi ärivõimalusi, eelkõige rohelise majanduskasvu valdkonnas, ning aktsepteerides läbikukkumisi ja riskide võtmist; rõhutab, et on tähtis asetada see küsimus poliitikakujundamise keskmesse; kutsub liikmesriike üles nägema oma õigusraamistikus ette pehmema maandumise pärast äritegevuse ebaõnnestumist, et võimaldada inimestel alustada uue ettevõttega peatselt pärast eelmise ebaõnnestumist, eriti uutes ja innovaatilistes sektorites; kutsub komisjoni üles vähendama kartust ebaõnnestumise ees teadlikkuse suurendamise kampaaniate ja hariduse kaudu;

6.  rõhutab ELi eelarve lisaväärtust VKEde, mikroettevõtjate, sotsiaalsete ettevõtete ja ühistute aitamisel, et võimaldada neile juurdepääsu rahastamisvõimalustele ja rahvusvahelistele turgudele (eelkõige COSME programmi, programmi „Horisont 2020” ning Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide kaudu); rõhutab vajadust, et riiklikud reguleerivad asutused tõlgendaksid kogu ELis selgelt ja ühetaoliselt riigihanke-eeskirju;

7.  märgib, et praegu konkureerivad paljud Euroopa VKEd rahvusvaheliselt lahenduste pärast, mis hõlmavad nii tooteid kui ka keskkonnasäästlikke teenuseid, nagu ehitus, seadmete paigaldamine, remont ja juhtimine; märgib, et need teenused on keskkonnasäästlike toodete arendamise, müügi ja ekspordi jaoks keskse tähtsusega; kutsub komisjoni üles lisama keskkonnasäästlike teenuste küsimus pooleliolevatesse läbirääkimistesse keskkonnasäästlike toodete lepingu üle ja kahepoolsetesse kaubanduslepingutesse, nagu Atlandi-ülene kaubandus- ja investeerimispartnerlus, et vähendada tõkkeid Euroopa VKEdele ja teenuseosutajatele, kes soovivad tegutseda rahvusvahelisel tasandil;

8.  rõhutab, kui tähtis on hea valitsemistava, sõltumatu kohtusüsteem, läbipaistvus ja õigusriigi põhimõte kogu ELis ettevõtjasõbraliku keskkonna ja võrdsete võimalustega turu loomiseks VKEde jaoks;

Roheliste algatuste rahastamine

9.  juhib tähelepanu sellele, et praeguses olukorras, kus ebapiisav juurdepääs nõuetekohastele riskikapitali allikatele on kasvule suunatud ettevõtete loomise ja arengu teel eelkõige varases etapis endiselt üks olulisemaid takistusi, pannakse VKEde rahastamisvõimaluste parandamist käsitlevas komisjoni tegevuskavas suurt rõhku riskikapitalile kui võimalikule kasvu rahastamise viisile; rõhutab siiski, et seda tüüpi rahastamine sobib üksnes vähestele VKEdele ja pangalaenud on endiselt oluline rahastamisallikas ning erasektori jaoks tuleks välja töötada alternatiivid; märgib sellega seoses, kui oluline on soodustada VKEdele laenu andmise alternatiivseid vorme, nt krediidiühistuid; juhib tähelepanu võimalikele rahastamisvõimalustele, mida tuleks uurida Euroopa Strateegiliste Investeeringute Fondi kaudu;

10.  julgustab liikmesriike looma välisinvestoritele stiimuleid keelebarjääri kaotamise kaudu; märgib, et kui võtta vastu taotlusi ja esitada andmeid peale liikmesriigi ametliku keele või ametlike keelte ka inglise keeles, siis on see samm selles suunas;

11.  rõhutab, et ei ole olemas ühte kõigile sobivat rahastamisviisi, ja palub komisjonil võtta arvesse VKEde huvisid kõigis praegustes ja võimalikes tulevastes programmides, vahendites ja algatustes, eelkõige rohelise majanduse uute ärimudelite jaoks, mis hõlmavad nii omakapitaliinstrumente (nt äriinglid, ühisrahastamine ja mitmepoolsed kauplemissüsteemid), kvaasiomakapitali instrumente (nt vahefinantseerimine) kui ka võlainstrumente (nt väikese väärtusega äriühinguvõlakirjad, tagatisrahastud ja platvormid) ning pankade ja VKEde rahastamisse kaasatud muude ettevõtjate (raamatupidamisspetsialistid, ettevõtjate või VKEde ühendused või kaubanduskojad) vahelisi partnerlusi, et toetada ettevõtjaid nende käivitus-, kasvu- ja üleminekuetappides, võttes arvesse nende suurust, käivet ja rahastamisvajadusi; kutsub liikmesriike ning kohalikke ja piirkondlikke omavalitsusi üles tagama asjakohaseid stiimuleid ja pakkuma nendele rahastamismudelitele maksusoodustusi; rõhutab VKEsid toetavate kehtivate õigusaktide läbivaatamise tähtsust, et täiendada neid rohelist majanduskasvu pakkuvate võimalustega;

12.  rõhutab vajadust tagada ELi eelarve finantsinstrumentide vaheline kooskõla ja vastastikune täiendavus, eelkõige Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide, Euroopa tööhõive ja sotsiaalse innovatsiooni programmi ning keskkonna ja kliimameetmete programmi raames;

13.  kutsub komisjoni ja liikmesriike üles jälgima nende VKEde tulemusi, kellel on juurdepääs keskkonnahoidliku innovatsiooni rahastamisvõimalustele, et hinnata nimetatud rahastamise tõhusust; nõuab tungivalt, et komisjon teeks viivitamata vajalikke muudatusi rahastamise tõhususe parandamiseks, kui tulemused osutuvad mitterahuldavaks;

14.  märgib, et paljude keskkonnahoidlike investeerimiskavade väga tehnilise laadi tõttu on äärmiselt tähtis rõhutada standardiseeritud riski- ja tulukuse mudelite ning uute väljakutsete ja sektorite jaoks uute mudelite väljatöötamise tähtsust;

15.  tuletab meelde, et VKEd täidavad ringmajanduses eeldatavasti tähtsat osa, sest osutavad jätkusuutlikke, ent tööjõumahukaid teenuseid, nagu remondi- ja renoveerimistööd ning ringlussevõtt; märgib, et komisjon, Majanduskoostöö ja Arengu Organisatsioon (OECD), Rahvusvaheline Valuutafond (IMF), Rahvusvaheline Tööorganisatsioon (ILO), Euroopa Parlament ja eurorühm toetavad laialdaselt põhimõtet, et maksukoormus tuleks üle kanda tööjõult loodusvarade kasutamisele ja tarbimisele; palub komisjonil hinnata maksukoormuse tööjõult loodusvarade kasutamisele ülekandmise mõju;

16.  rõhutab, et ettevõtjad, VKEd, ettevõtjate ühendused ja toetusorganisatsioonid peaksid omama paremat ülevaadet tulemuslikumate tehnoloogiate või selliste teenuslepingute rahastamisvõimalustest nagu konsulteerimine, juhendamine ja koolitus ökodisaini teemal, ressursihaldus ja keskkonnahoidlik ettevõtlus ning nende ettevõtetele kasulike keskkonnasäästlike tehnoloogiate, toodete ja teenuste kättesaadavus; kutsub liikmesriike üles tõhustama VKEdele teenuste osutamist nendes valdkondades ning rõhutab ka vajadust lihtsate ja kättesaadavate teabeallikate ja andmebaaside järele asjaomaste toodete ja teenuste kohta; tuletab komisjonile ja liikmesriikidele meelde, et seda teavet tuleks edastada viisil, mis vastab kõige paremini VKEde põhimõtetele ja töömeetoditele;

17.  märgib, et ELi programmid ei aita märkimisväärselt kaasa ökoinnovatsioonile ja ringmajandusele ning et seepärast peab komisjon suunama COSME programmi ja programmi „Horisont 2020” raames eraldatavaid rahalisi vahendeid tõhusamalt VKEde poolt ja nende jaoks loodud ökoinnovaatiliste lahenduste edendamisele ja toetama tootedisaini ja protsesside tulemuste parandamise rahastamist, võttes aluseks eelmise mitmeaastase finantsraamistiku edukad kogemused; on eelkõige arvamusel, et programmi „Horisont 2020” VKEde rahastamisvahendit tuleb täielikult rakendada;

18.  kutsub komisjoni ja EIPd üles tagama, et Euroopa investeerimiskava rakendusetapis on VKEd, sealhulgas keskkonnahoidlikud ja innovaatilised VKEd ettepaneku raames antava toetuse peamised saajad; toonitab, et selle eesmärgi saavutamiseks tuleb välja töötada selged kriteeriumid, sealhulgas seoses Euroopa lisaväärtusega, ning tuleb edendada VKEdele ressursitõhusust ja ökoinnovatsiooni käsitlevate nõustamisteenuste osutamist; kutsub EIPd ja komisjoni üles tagama, et kõigi kategooriate majandusüksused, kes on loetletud komisjoni soovituses mikro-, väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate määratluse kohta (C(2003)1422), saaksid piisavat kasu; juhib tähelepanu programmi „Horisont 2020” ja COSME programmi olulisusele VKEde toetamisel ning vajadusele täielikult rakendada programmi „Horisont 2020” VKEde rahastamisvahendit;

19.  on arvamusel, et VKEdele ette nähtud finantsskeemide vastastikuse täiendavuse tagamiseks on vaja kooskõlastada ühtekuuluvuspoliitika ja teiste programmide, nt programmi „Horisont 2020” raames võetavaid meetmeid nii riiklikul kui ka piirkondlikul tasandil; rõhutab, kui oluline on korraldada seadusloomet sellisel viisil, mis võimaldab säilitada VKEde konkurentsivõimet;

20.  kutsub komisjoni ja liikmesriike üles leidma kiiret ja püsivat lahendust väga suurele tasumata maksete mahule regionaalpoliitika valdkonnas ning seoses Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondidest eelmise toetusperioodi eest eraldatud vahendite väljamaksmisega, et VKEdest projektipartnerid ei kaotaks makseviivituste tõttu julgust nendes toetusprogrammides ja projektides osaleda;

Teadmushaldus

21.  rõhutab, kui tähtis on jätkata aktiivse sektoritevahelise koostööga nii väärtusahelate kui ka geograafiliste piirkondade ulatuses, kuna sellel on potentsiaal vastastikuse viljaka ideedevahetuse ja uuenduslike käsituste abil innovatsiooni ja uute kasvuvõimaluste tekitamiseks; tunneb heameelt programmi „Horisont 2020” meetme „Klastripõhised projektid uute tööstuslike väärtusahelate jaoks” üle, mis aitab paremini ellu viia VKEde innovatsioonialast potentsiaali, sealhulgas nende pakutavaid ökoinnovatsiooni ja ressursitõhususe alaseid lahendusi;

22.  väljendab heameelt Euroopa ressursitõhususe tippkeskuse loomise üle, mille eesmärk on nõustada ja abistada VKEsid, kes soovivad parandada oma ressursitõhususe alaseid tulemusi; rõhutab vajadust muuta see keskus ELi piirkondades asuvate partnerite tugevaks võrgustikuks, mille aluseks on liikmesriikide tõendatud kogemused; on veendunud, et see peaks tutvustama VKEdele asjaomase tegevusvaldkonna Euroopa, riiklikke ja piirkondlikke programme ning võimaldama juurdepääsu eksperditeadmistele, võrgustikele ja taristule;

23.  rõhutab, kui oluline on eriti VKEde ja mikroettevõtjate jaoks teadmussiirde ja mitme sidusrühma vahel teadmiste vahetamine, sealhulgas piiriüleselt mitteametlike võrgustike kaudu, et suurendada teadlikkust olemasolevatest ja uutest innovaatilistest tehnoloogiatest, parimatest tavadest, asjakohase rahastamise saamise võimalustest, võimalikest riiklikest toetuskavadest ja kõige väiksemat halduskoormust pakkuvatest vastavatest õigusraamistikest, ning tuletab meelde, et ELi rahastamisprogrammide olemasolevad riiklikud kontaktpunktid ja Euroopa ettevõtlusvõrgustik tuleb täielikult kaasata VKEde toetamisse ning nad peavad VKEsid ennetavalt teavitama, juhendama ja toetama rahastamisvõimaluste leidmisel ELi, riiklikul või piirkondlikul tasandil; toetab Euroopa ressursitõhususe kampaania korraldamist, et teavitada VKEsid ressursitõhususega kaasnevatest hüvedest ja võimalustest ning tööstuses ringlussevõtuga seotud koostoime loomise viisidest; kutsub komisjoni ja Euroopa ettevõtlusvõrgustikku üles tegema ressursitõhususe küsimuses koostööd valdkonna ühenduste, ametiühingute, VKEde, vabaühenduste, teadusringkondade ja piirkondlike algatustega; väljendab sellega seoses heameelt asjaolu üle, et komisjon keskendub sümbioosile ja klastritele, ning julgustab komisjoni esitama konkreetseid algatusi, mille abil edendada sektoritevahelist koostööd ja ressursside haldamist;

24.  nõuab tungivalt, et sektorite liidud võtaksid tähtsama rolli asjakohase teabe andmisel ja nõustamisel keskkonnasäästlike tehnoloogiate, rahastamisvõimaluste ja asjakohaste menetluste kohta; kutsub komisjoni ja liikmesriike üles täitma seda lünka juhul, kui see toetus puudub, ning koostöös sektorite liitude ja ettevõtjatega täiendavalt uurima olemasolevaid võimalusi, kiirendama jätkusuutlike lahenduste leidmist ja investeerima keskkonnasäästlikesse tehnoloogiatesse, ressursitõhususse ja ringlussevõtvasse majandusse; juhib tähelepanu üha suurenevale lõhele VKEde vajaduste ja töötajate oskuste vahel; märgib, et 26 % Euroopa tööandjatest kogeb raskusi õigete oskustega töötajate leidmisel;

Teadus- ja arendustegevus, innovatsioon ja oskused

25.  rõhutab vajadust tõhusamalt arendada põhilist teadus- ja arendustegevust, kaasata VKEd täielikult sellesse protsessi ning aktiivselt toetada põhilise teadus- ja arendustegevuse tulemuste täiendavat muutmist edasiseks tehnoloogiliseks arenguks; rõhutab, kui tähtis on Euroopa taasindustrialiseerimine, pidades silmas töötleva tööstuse olulisust teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni ja seega ELi tulevase konkurentsieelise jaoks; on veendunud, et koos tehnoloogiale keskenduvate lahendustega tuleb mittetehnoloogilisele, organisatsioonilisele, süsteemide ja avaliku sektori innovatsioonile samuti pöörata piisavalt tähelepanu;

26.  rõhutab, kui tähtis on, et Euroopa ettevõtted turustaksid ja väärtustaksid teadus- ja arendustegevuse tulemusi; kutsub komisjoni ja liikmesriike üles tagama stabiilsemat õigusraamistikku ja asjakohaseid finantsskeeme, et võimaldada ellu viia majandusalgatusi ja ettevõtlust ning piirata uute toodete, teenuste ning äritavade turulelaskmise aega, eelkõige rohelise majanduse raames;

27.  rõhutab potentsiaali, mida kujutab endast uus Euroopa kosmoseinfrastruktuur innovatsiooni ja rohelise majanduskasvu jaoks; kutsub komisjoni üles soodustama selle infrastruktuuri andmete kasutamist VKEde poolt ettevõtlusinkubaatorite juures; kutsub komisjoni üles kehtestama korda, mis võimaldab VKEdel selle infrastruktuuri andmetele teadusuuringute, arendustegevuse ja turustamise etapis hõlpsalt juurde pääseda;

28.  märgib, et 2014. aasta mai Innobaromeetri uuringu kohaselt väidab ainult 9 % kõigist ettevõtetest, et on saanud pärast 2011. aasta jaanuarit oma teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni jaoks avaliku sektori rahalist toetust; rõhutab vajadust töötada toetuse eri liikide jaoks välja kasutajasõbralikud menetlused;

29.  juhib tähelepanu hüvedele, mida pakub ühtne Euroopa patent VKEdele, eelkõige keskkonnasäästlike tehnoloogiate valdkonnas; kutsub kõiki liikmesriike üles ühtse Euroopa patendisüsteemiga ühinema; kutsub liikmesriike üles ühtset patendikohut käsitlevat lepingut viivitamata ratifitseerima, kuna see on vajalik ühtse Euroopa patendi kasutuselevõtmiseks; kutsub komisjoni üles esitama ettepanekut, mis käsitleb lihtsustatud menetlust, mida VKEd saavad kasutada ühtsesse patendikohtusse rikkumise asjus hagi esitamiseks;

30.  nõuab ringmajanduse jaoks paremat poliitikaraamistikku, sealhulgas aruka reguleerimise, standardite ja käitumisjuhendite vastuvõtmist ja rakendamist eesmärgiga võtta arvesse välismõju, käsitleda ressursimahukaid tooteid, luua võrdsed võimalused, premeerida esirinnas olijaid ja kiirendada üleminekut ressursitõhusale ja jätkusuutlikule majandusele;

31.  kutsub komisjoni üles laiendama ringmajanduse paketi raames ökodisaini vahendit, et see hõlmaks ressursitõhususe mõõdet; on veendunud, et ökodisaini raames tuleks käsitleda toodete vastupidavust, parandatavust ja ringlussevõetavust ning sealhulgas minimaalse garanteeritud eluea ja demonteerimise standardeid;

32.  julgustab laiendama innovaatilisi toetusskeeme, näiteks keskkonnahoidliku innovatsiooni vautšerite kaudu, millega saab edendada säästlike tehnoloogiate ning keskkonnasõbralike ja kliimamuutustele vastupanuvõimeliste lahenduste kasutuselevõttu; on arvamusel, et toetuste taotlemise eeskirjad peavad olema lihtsad ja selged ning ei tohiks põhjustada halduskoormust; palub lisaks komisjonil ja liikmesriikidel leida VKEde jaoks innovaatilisi rahastamislahendusi ning pakkuda täielikult juurdepääsetavaid rahastamisvahendeid; tuletab meelde, et jätkusuutlik kasv ja Euroopa VKEde innovatsioonisuutlikkus on ELi üks peamisi konkurentsieeliseid üleilmastunud turgudel;

(De)reguleerimine majanduskasvu edendajana

33.  kutsub liikmesriike üles hoiduma ülemääraste nõuete kehtestamisega siseturul tõkete tekitamisest, vaatama läbi oma kehtiva õigusraamistiku, kõrvaldama turgu takistavad üleliigsed või ebatõhusad õigusnormid ning tagama järjekindla siseriiklikesse õigusaktidesse ülevõtmise; kutsub komisjoni üles tagama, et VKE-testi kohaldataks täielikult kõigis mõjuhindamistes; palub komisjonil suurendada jõupingutusi ülemääraste nõuete kehtestamise küsimuse arutamiseks üksikute liikmesriikidega; rõhutab, et riiklikud reguleerivad asutused peavad kogu ELis tõlgendama selgelt ja ühetaoliselt riigihanke-eeskirju, seahulgas keskkonnahoidlike riigihangete ja elektrooniliste riigihangete puhul, kuna see on hetkel suureks takistuseks VKEdele, kes soovivad muutuda rahvusvaheliseks, ning annab samal ajal liikmesriikidele tohutu võimaluse ennast varakult olukorraga kohandada ka ressursi- ja energiatõhusate toodete ja lahenduste valdkonnas;

34.  tunneb heameelt komisjoni otsuse üle võtta tagasi iganenud või liigselt koormavad seadusandlikud ettepanekud; ootab, et komisjon esitaks kaugeleulatuvama jäätmeid käsitleva seadusandliku ettepaneku, nagu teatas asepresident Timmermans Euroopa Parlamendi 2014. detsembri täiskogu istungil; palub komisjonil hoiduda seadusandlikest ettepanekutest, mis põhjustaksid ettevõtetele ja VKEdele tarbetut halduskoormust, ning vaadata kehtivaid õigusakte pidevalt läbi, et vähendada praegust halduskoormust, parandada õigusaktide kvaliteeti ja tulemuslikkust ning kohandada neid vastavalt uutele ärimudelitele; rõhutab siiski, et vaja on kaugeleulatuvaid meetmed, kehtivate õigusaktide asjakohast ja õigeaegset rakendamist ning asjaomaste tööstusvaldkondade sidusrühmade ja VKEde varajast kaasamist muu hulgas ka mõjuhindamisse, et saavutada ELi keskkonnaalased eesmärgid;

35.  tuletab meelde, kui tähtsad on tehnoloogiliselt neutraalsed ja innovatsioonisõbralikud õigusaktid, mis võimaldavad erinevate uute tehnoloogiate katsetamist ja hindamist turul; peab kiiduväärseks keskkonnatehnoloogia kontrollimise kava kui uue vahendi arendamist, et aidata innovaatilistel keskkonnatehnoloogiatel turule jõuda; kutsub liikmesriike üles kasutama oma riiklikes toetuskavades asjakohaselt turupõhiseid vahendeid ning hoiduma keskkonnakahjulike ja turgu moonutavate toetuste kasutamisest; tuletab meelde, et riiklikku sekkumist tuleks kasutada selliste turutõrgete kõrvaldamiseks nagu välismõju mittearvestamine; kutsub komisjoni üles koostama ühiseid suuniseid keskkonnahoidlikele investeerimisprojektidele ette nähtud riiklike avaliku sektori toetusskeemide kohta, et kehtestada ühtlustatumad meetmed;

36.  märgib, et murrangulised tööstusvaldkonnad ja tehnoloogiad juhivad sageli tähelepanu puudujääkidele kehtivates õigusaktides; rõhutab vajadust pidevalt jälgida kehtivaid õigusakte ja nende rakendamist ning neid ajakohastada, et jätkusuutlikel või ökoinnovaatilistel tehnoloogiatel ja uutel tehnoloogilistel arengutel ei tekiks takistusi;

Erinevad toetusmeetmed

37.  on veendunud, et ettevõtlusoskuste arendamine ja programmid, et omandada teadmisi turu, majanduse ja finantssüsteemi juhtimise, toimimise ja vastastikuse mõju ning keskkonnateadlikkuse ja selle kohta, kuidas uue tehnoloogia abil saab edendada tulemuslikke, innovaatilisi ja keskkonnasäästlikke võimalusi, tuleks lisada põhi- ja kõrgharidussüsteemidesse ning neid tuleks tutvustada ka õppekavavälise tegevuse ja elukestva õppe kaudu; usub, et hästi koostatud äriplaan on esimene samm paremate rahastamisvõimaluste ja majandusliku elujõulisuse poole; palub komisjonil ja liikmesriikidel lisada ettevõtlus-, finants-, majandus- ja keskkonnaalane haridus viivitamata oma haridusprogrammidesse; toetab sellega seoses programmi „Erasmus noortele ettevõtjatele”, mille eesmärk on edendada ettevõtluskultuuri ning arendada ühtset turgu ja konkurentsivõimet;

38.  rõhutab, et ka mikroettevõtjatele ja idufirmadele tuleks anda abi ja suuniseid jätkusuutlikule rohelisele majanduskasvule üleminekuks; kutsub komisjoni üles tagama, et uutes algatustes, mis keskenduvad rohelise majanduskasvu võimalustele VKEde jaoks, arvestatakse asjakohaselt ka eespool nimetatud ettevõtjaid;

39.  märgib, et programm „Erasmus+” võimaldab üliõpilastel ja noortel arendada ettevõtlusoskusi muu hulgas praktika rahastamise kaudu; toetab programmi „Erasmus noortele ettevõtjatele”, mille eesmärk on edendada ettevõtluskultuuri ning arendada ühtset turgu ja konkurentsivõimet;

40.  märgib, kui tähtis on tegeleda jätkusuutmatute tarbimismudelitega ja edendada tarbijate käitumise muutmist; rõhutab vajadust tarbijaid asjakohaselt harida ning soodustada stiimuleid säästvamaks tarbimiseks; kutsub komisjoni ja liikmesriike üles tugevdama nõudlusega seotud meetmeid, nagu riigihangete kasutamine, et suurendada ressursi- ja energiatõhusate toodete ja lahenduste kasutuselevõttu; rõhutab, et tarbijate mõjuvõimu suurendamiseks on kasulik lisada loodusvarade kasutamisega seotud teave tootekirjeldusse ja ökomärgisele;

41.  rõhutab, et on tähtis on soodustada idufirmade ja tütarettevõtete loomist tehnoloogiauuringute instituutide, ülikoolide ja kutseõppeasutustega tehtava koostöö kaudu;

42.  rõhutab ekspordi tähtsust töökohtade loomise ja majanduskasvu jaoks Euroopas; kutsub komisjoni üles kiirendama pooleliolevate kaubanduslepingute sõlmimist meie partneritega, et hõlbustada Euroopa VKEde pääsu uutele turgudele;

43.  usub, et naisettevõtlus on ELi majanduskasvu ja konkurentsivõime jaoks veel ebapiisavalt väärtustatud rikkus, mida tuleks edendada ja tugevdada, ning et kõik takistused, millega naised puutuvad kokku ka rohelises majanduses, eelkõige palgaalane diskrimineerimine, tuleks kaotada, et naised ja mehed saaksid võrdselt kasu; on veendunud, et ühtlustatud statistiliste andmete, sealhulgas õigusaktide soolise mõju kohta, ja sooliselt eristatud tööjõuandmete korrapärane kogumine soodustaks tõenduspõhisemat poliitikakujundamist ja jälgimist ning täidaks teadmustühiku rohelises käsituses;

44.  kutsub komisjoni üles uurima ja tegema kindlaks Euroopa tööstussektorid ja geograafilised piirkonnad, kus on täidetud uute klastrite ja keskuste loomise tingimused, ning toetada nende arendamist;

45.  kutsub komisjoni ja liikmesriike üles teadvustama eelkõige võimalusi ja väljakutseid, mida pakuvad maapiirkonnad seoses VKEde, rohelise majanduskasvu ja ökoinnovatsiooniga, ning neid käsitlema;

46.  kutsub liikmesriike üles (riiklike, piirkondlike ja kohalike poliitikakujundajate ja korraldusasutuste tasandil) aruka spetsialiseerumise strateegiate raames ja peamiste sidusrühmade osalusel pidevalt edendama jätkusuutlikku majanduskasvu, mis soodustab klastreid, koostoimet ja võrgustikke seoses rohelise majanduse tegevusaladega; palub, et komisjon annaks Euroopa Parlamendile aru aruka spetsialiseerumise strateegiate rakendamisest riiklikul ja/või piirkondlikul tasandil, kui see on asjakohane, ning eriti seoses nn järgnevate meetmete mitmesuguse kasutamisega ELis ja liikmesriikides; palub komisjonil ja liikmesriikidel esitada teavet praktiliste meetmete kohta, mida on võetud ökoinnovaatiliste VKEde pädevuste arendamiseks piirkondlike innovatsioonikeskuste ja peamiste tugivõrkude ühendamise teel;

47.  kutsub komisjoni üles koostama regionaalpoliitika raames eriprogramme, mis hõlmavad kõiki VKEde jaoks asjakohaseid rohelise majanduskasvu elemente; toonitab, et seoses VKEde rohelise majanduskasvuga tuleb täielikult ära kasutada noorte ettevõtluspotentsiaal; kutsub komisjoni üles valmistama ette meetmeid, millega ühendada haridusasutused Euroopa programmide ja meetmetega rohelise majanduse toetamiseks; palub komisjonil ja liikmesriikidel kasutada kõiki nende käsutuses olevaid vahendeid, et anda VKEde tööjõule nõu ning suurendada nende teadlikkust nende teadmiste ja oskuste parandamiseks; nõuab, et väljaõppe toetamisel pöörataks erilist tähelepanu noortele ja kõige ebasoodsamas olukorras olevatele rühmadele;

o
o   o

48.  teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule ja komisjonile.

(1) Vastuvõetud tekstid, P7_TA(2013)0036. (2) Vastuvõetud tekstid, P7_TA(2014)0032. (3) Vastuvõetud tekstid, P8_TA(2014)0069. (4) http://ec.europa.eu/public_opinion/flash/fl_381_en.pdf