(Seadusandlik tavamenetlus: esimene lugemine)

[Muudatusettepanek 1, kui ei ole märgitud teisiti]

(1) Asi saadeti vastavalt kodukorra artikli 59 lõike 4 neljandale lõigule vastutavale komisjonile tagasi institutsioonidevahelisteks läbirääkimisteks. (2) *Muudatused: uus või muudetud tekst on märgistatud paksus kaldkirjas, välja jäetud tekst on tähistatud sümboliga ▌.

EUROOPA PARLAMENT JA EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artikli 77 lõike 2 punkti c,

võttes arvesse Euroopa Komisjoni ettepanekut,

olles edastanud seadusandliku akti eelnõu liikmesriikide parlamentidele,

toimides seadusandliku tavamenetluse kohaselt

ning arvestades järgmist:

(1)  Schengeni acquis’ kohaselt võivad liidus seaduslikult elavad kolmandate riikide kodanikud ja liikmesriigi territooriumile seaduslikult sisenenud kolmandate riikide kodanikud liikuda vabalt ka kõigi teiste liikmesriikide territooriumil 90 päeva 180-päevase ajavahemiku jooksul.

(2)  Maailma Terviseorganisatsiooni (WHO) peadirektor kuulutas 30. jaanuaril 2020 koroonaviirushaigust-19 (COVID-19) põhjustava raskekujulise ägeda respiratoorse sündroomi koroonaviiruse-2 (SARS-CoV-2) ülemaailmse puhangu rahvusvahelise tähtsusega rahvatervisealaseks hädaolukorraks. 11. märtsil 2020 andis WHO hinnangu, et COVID-19 võib pidada pandeemiaks.

(3)  Viiruse leviku piiramiseks on liikmesriigid võtnud mitmesuguseid meetmeid, millest mõned on mõjutanud liikmesriikidesse ja nende territooriumitel reisimist, nagu näiteks sisenemispiirangud või nõuded, mille kohaselt peavad piiriülesed reisijad jääma teatavaks ajaks karantiini. Sellistel piirangutel on kahjulik mõju kodanikele ja ettevõtjatele, eelkõige piiriülestele töötajatele, pendelrändajatele ja hooajatöötajatele.

(4)  Nõukogu võttis 13. oktoobril 2020 vastu nõukogu soovituse (EL) 2020/1475, mis käsitleb koordineeritud lähenemisviisi vaba liikumise piiramisele COVID-19 pandeemiale reageerimisel(1).

(5)  Nõukogu võttis 30. oktoobril 2020 vastu nõukogu soovituse (EL) 2020/1632(2), mis käsitleb koordineeritud lähenemisviisi vaba liikumise piiramisele COVID-19 pandeemiale reageerimisel Schengeni alal ning milles soovitas liikmesriikidel, kelle suhtes Schengeni acquis on siduv, kohaldada nõukogu soovituses (EL) 2020/1475 sätestatud põhimõtteid, ühiseid kriteeriume, ühiseid künniseid ja meetmete ühist raamistikku.

(6)  Paljud liikmesriigid on hakanud väljastama või kavatsevad hakata väljastama vaktsineerimistõendeid. Et neid saaks tulemuslikult kasutada piiriülesel reisimisel liidu territooriumil, peavad vaktsineerimistõendid olema täielikult koostalitlusvõimelised, ühilduvad, turvalised ja kontrollitavad. Liikmesriigid vajavad ühiselt kokkulepitud käsitust tõendite sisust, vormingust, põhimõtetest, tehnilistest standarditest ja kaitse tasemest.

(7)  Juba praegu on mitu liikmesriiki vabastanud vaktsineeritud isikud teatavatest piirangutest vabale liikumisele liidus. ▌Liikmesriik peaks aktsepteerima vaktsineerimistõendit, et vabastada isik COVID-19 leviku piiramiseks kooskõlas liidu õigusega kehtestatud vaba liikumise piirangutest, nagu nõue jääda karantiini/eneseisolatsiooni või teha SARS-CoV-2 nakkuse test, samuti tuleks nõuda, et ta aktsepteeriks samadel tingimustel vaktsineerimistõendit, mille on kooskõlas käesoleva määrusega väljastanud teine liikmesriik. Tõendit tuleks aktsepteerida samadel tingimustel: näiteks kui liikmesriik peab piisavaks ühe vaktsiinidoosi manustamist, peaks sama tase kehtima sellise vaktsineerimistõendi omanikule, millel on märge sama vaktsiini ühe doosi manustamise kohta. Rahvatervise huvides peaks see kohustus piirduma isikutega, kellele on manustatud COVID-19 vaktsiin, millele on antud müügiluba vastavalt ▌määrusele (EÜ) nr 726/2004▌, või vaktsiin, mis on saanud WHO erakorralise kasutusloa. Xx. xx 2021. aasta määrusega (EL) nr 2021/xxxx on kehtestatud COVID-19 vastu vaktsineerimist, selle testimist ja sellest tervenemist kinnitavate koostalitlusvõimeliste tõendite väljastamise, kontrollimise ja aktsepteerimise raamistik, et hõlbustada vaba liikumise õiguse kasutamist COVID-19 pandeemia ajal. Seda kohaldatakse liidu kodanike ja kolmandate riikide kodanike suhtes, kes on liidu kodanike pereliikmed.

(8)  Schengeni lepingu rakendamise konventsiooni artiklite 19, 20 ja 21 kohaselt võivad nende sätetega hõlmatud kolmandate riikide kodanikud vabalt liikuda teiste liikmesriikide territooriumil.

(9)  Ilma et see piiraks Schengeni acquis’s, eelkõige määruses (EL) 2016/399 sätestatud isikute üle sisepiiride liikumisega seotud ühismeetmete kohaldamist ning selleks et hõlbustada sellise vaba liikumise õigusega kolmandate riikide kodanike reisimist liikmesriikide territooriumil, tuleks määrusega (EL) nr 2021/xxxx kehtestatud COVID-19 vaktsineerimist, testimist ja tervenemist käsitlevate koostalitlusvõimeliste tõendite väljaandmise, kontrollimise ja aktsepteerimise raamistikku kohaldada ka nende kolmandate riikide kodanike suhtes, keda kõnealune määrus veel ei hõlma, tingimusel et nad viibivad või elavad seaduslikult liikmesriigi territooriumil ja neil on kooskõlas liidu õigusega õigus reisida teistesse liikmesriikidesse.

(10)  Et tõendeid saaks tulemuslikult kasutada piiriülesel reisimisel liidu territooriumil, peavad tõendid olema täielikult koostalitlusvõimelised. Kõik liidu transpordisõlmed, nagu lennujaamad, sadamad, raudtee- ja bussijaamad, kus tõendeid kontrollitakse, peaksid kohaldama ELi COVID-19 tõendite kontrollimiseks standarditud ja ühiseid kriteeriume ja menetlusi, lähtudes komisjoni väljatöötatud suunistest.

(11)  Käesoleva määruse eesmärk on hõlbustada proportsionaalsuse ja mittediskrimineerimise põhimõtte kohaldamist seoses pandeemiast tulenevate võimalike piirangutega vabale liikumisele ja muudele põhiõigustele, püüdes samal ajal tagada rahvatervise kõrgel tasemel kaitse, ning määrust ei tuleks käsitada pandeemia ajal vaba liikumise või muude põhiõiguste piirangute kehtestamise hõlbustamise või soodustamisena. Lisaks ei saa määrusega (EL) 2021/xxx kehtestatud tõendite kontrollimise vajadus iseenesest õigustada piirikontrolli ajutist taaskehtestamist sisepiiridel. Kontroll sisepiiridel peaks jääma viimaseks abinõuks, mida rakendatakse vaid määruses (EL) 2016/399 (Schengeni piirieeskirjad)(3) sätestatud erieeskirjade kohaselt.

(12)  Euroopa Liidu lepingule ja ELi toimimise lepingule lisatud protokolli nr 22 (Taani seisukoha kohta) artiklite 1 ja 2 kohaselt ei osale Taani käesoleva määruse vastuvõtmisel ning see ei ole tema suhtes siduv ega kohaldatav. Arvestades, et käesolev määrus põhineb Schengeni acquis’l, otsustab Taani kõnealuse protokolli artikli 4 kohaselt kuue kuu jooksul pärast nõukogu poolt otsuse tegemist käesoleva määruse üle, kas ta rakendab seda.

(13)  Käesolev määrus kujutab endast nende Schengeni acquis’ sätete edasiarendamist, milles Iirimaa ei osale vastavalt nõukogu otsusele 2002/192/EÜ(4). Seetõttu ei osale Iirimaa otsuse vastuvõtmisel, see ei ole tema suhtes siduv ega kohaldatav. Kuigi käesolevat määrust Iirimaa suhtes ei kohaldata, võiks ka Iirimaa väljastada kolmandate riikide kodanikele, kes elavad või viibivad seaduslikult Iirimaa territooriumil, liidusisese reisimise hõlbustamiseks tõendeid, mis vastavad samadele nõuetele, mida kohaldatakse ELi COVID-19 tõendi suhtes, ning liikmesriigid võiksid selliseid tõendeid aktsepteerida. Iirimaa võiks aktsepteerida ka tõendeid, mida liikmesriigid on väljastanud nende territooriumil seaduslikult elavatele või seaduslikult viibivatele kolmandate riikide kodanikele.

(14)  Bulgaaria, Horvaatia, Küprose ja Rumeenia puhul kujutab käesolev määrus endast Schengeni acquis’ edasiarendamist vastavalt 2003. aasta ühinemisakti artikli 3 lõike 1, 2005. aasta ühinemisakti artikli 4 lõike 1 ja 2011. aasta ühinemisakti artikli 4 lõike 1 tähenduses.

(15)  Islandi ja Norra puhul kujutab käesolev määrus endast nende Schengeni acquis’ sätete edasiarendamist Euroopa Liidu Nõukogu ning Islandi Vabariigi ja Norra Kuningriigi vahelise lepingu (viimase kahe riigi osalemiseks Schengeni acquis’ sätete rakendamises, kohaldamises ja edasiarendamises) tähenduses, mis kuuluvad nõukogu otsuse 1999/437/EÜ artikli 1 punktis C osutatud valdkonda(5).

(16)  Šveitsi puhul kujutab käesolev määrus endast nende Schengeni acquis’ sätete edasiarendamist Euroopa Liidu, Euroopa Ühenduse ja Šveitsi Konföderatsiooni vahelise lepingu (Šveitsi Konföderatsiooni ühinemise kohta Schengeni acquis’ rakendamise, kohaldamise ja edasiarendamisega) tähenduses, mis kuuluvad nõukogu otsuse 1999/437/EÜ artikli 1 punktis C osutatud valdkonda, kusjuures nimetatud otsuse vastavat punkti tõlgendatakse koostoimes nõukogu otsuse 2008/146/EÜ artikliga 3(6).

(17)  Liechtensteini puhul kujutab käesolev määrus endast nende Schengeni acquis’ sätete edasiarendamist Euroopa Liidu, Euroopa Ühenduse, Šveitsi Konföderatsiooni ja Liechtensteini Vürstiriigi vahelise protokolli (mis käsitleb Liechtensteini Vürstiriigi ühinemist Euroopa Liidu, Euroopa Ühenduse ja Šveitsi Konföderatsiooni vahelise lepinguga Šveitsi Konföderatsiooni ühinemise kohta Schengeni acquis’ rakendamise, kohaldamise ja edasiarendamisega) tähenduses, mis kuuluvad nõukogu otsuse 1999/437/EÜ artikli 1 punktis C osutatud valdkonda, kusjuures nimetatud otsuse vastavat punkti tõlgendatakse koostoimes nõukogu otsuse 2011/350/EL artikliga 3(7).

(18)  Euroopa Andmekaitseinspektori ja Euroopa Andmekaitsenõukoguga konsulteeriti vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2018/1725(8) artikliga 42 ning nad esitasid oma arvamuse [...],

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Liikmesriigid kohaldavad määruses (EL) 2021/XXXX [määrus ELi COVID-19 tõendi kohta] sätestatud õigusnorme nende kolmandate riikide kodanike suhtes, kes ei kuulu kõnealuse määruse kohaldamisalasse, kuid kes elavad või viibivad seaduslikult nende territooriumil ja kellel on kooskõlas liidu õigusega õigus reisida teistesse liikmesriikidesse.

Artikkel 2

Käesolev määrus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas ja seda kohaldatakse alates sellest päevast.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel,

Euroopa Parlamendi nimel Nõukogu nimel

president eesistuja

(1) ELT L 337, 14.10.2020, lk 3. (2) Nõukogu 30. oktoobri 2020. aasta soovitus (EL) 2020/1632, mis käsitleb koordineeritud lähenemisviisi vaba liikumise piiramisele COVID-19 pandeemiale reageerimisel (ELT L 366, 4.11.2020, lk 25). (3) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 9. märtsi 2016. aasta määrus (EL) 2016/399, mis käsitleb isikute üle piiri liikumist reguleerivaid liidu eeskirju (ELT L 77, 23.3.2016, lk 1). (4) Nõukogu 28. veebruari 2002. aasta otsus Iirimaa taotluse kohta osaleda teatavates Schengeni acquis’ sätetes (EÜT L 64, 7.3.2002, lk 20). (5) Nõukogu 17. mai 1999. aasta otsus Euroopa Liidu Nõukogu ning Islandi Vabariigi ja Norra Kuningriigi vahel sõlmitud lepingu teatavate rakenduseeskirjade kohta nende kahe riigi ühinemiseks Schengeni acquis’ sätete rakendamise, kohaldamise ja edasiarendamisega (EÜT L 176, 10.7.1999, lk 31). (6) Nõukogu 28. jaanuari 2008. aasta otsus sõlmida Euroopa Ühenduse nimel Euroopa Liidu, Euroopa Ühenduse ja Šveitsi Konföderatsiooni vaheline leping Šveitsi Konföderatsiooni ühinemise kohta Schengeni acquis’ rakendamise, kohaldamise ja edasiarendamisega (ELT L 53, 27.2.2008, lk 1). (7) Nõukogu 7. märtsi 2011. aasta otsus Euroopa Liidu, Euroopa Ühenduse, Šveitsi Konföderatsiooni ja Liechtensteini Vürstiriigi vahelise protokolli (mis käsitleb Liechtensteini Vürstiriigi ühinemist Euroopa Liidu, Euroopa Ühenduse ja Šveitsi Konföderatsiooni vahelise lepinguga Šveitsi Konföderatsiooni ühinemise kohta Schengeni acquis’ rakendamise, kohaldamise ja edasiarendamisega) Euroopa Liidu nimel sõlmimise kohta, seoses sisepiiridel piirikontrolli kaotamise ja isikute liikumisega (ELT L 160, 18.6.2011, lk 19). (8) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. oktoobri 2018. aasta määrus (EL) 2018/1725, mis käsitleb füüsiliste isikute kaitset isikuandmete töötlemisel liidu institutsioonides, organites ja asutustes ning isikuandmete vaba liikumist, ning millega tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 45/2001 ja otsus nr 1247/2002/EÜ (ELT L 295, 21.11.2018, lk 39).