Euroopa Parlamendi 10. juuni 2021. aasta resolutsioon olukorra kohta Afganistanis (2021/2712(RSP))
Euroopa Parlament,
– võttes arvesse oma eelmisi resolutsioone Afganistani kohta,
– võttes arvesse 2. oktoobril 2016. aastal allkirjastatud dokumenti „Afganistani ja ELi ühised edasised sammud seoses migratsiooniküsimustega“,
– võttes arvesse partnerlust ja arengut käsitlevat koostöölepingut ühelt poolt Euroopa Liidu ja selle liikmesriikide ning teiselt poolt Afganistani Islamivabariigi vahel, mis allkirjastati 18. veebruaril 2017,
– võttes arvesse Põhja‑Atlandi Nõukogu 9. detsembri 2020. aasta avaldust Afganistani rahuläbirääkimiste kohta,
– võttes arvesse president Joe Bideni 14. aprilli 2021. aasta sõnavõttu Afganistani edasise arengutee kohta,
– võttes arvesse 4.–5. oktoobril 2016 Brüsselis toimunud Afganistani‑teemalisel konverentsil kokku lepitud vastastikuse vastutuse raamistikku iseseisvaks toimetulekuks,
– võttes arvesse 2020. aasta rahvusvahelist ministrite tasandi rahastajate konverentsi (Afganistani konverents), mis toimus 23.–24. novembril 2020,
– võttes arvesse komisjoni asepresidendi ning liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja ning India välisministri 4. mai 2021. aasta ühisavaldust Afganistani kohta,
– võttes arvesse Euroopa Liidu, Prantsusmaa, Saksamaa, Itaalia, NATO, Norra, Ühendkuningriigi ja Ameerika Ühendriikide erisaadikute ja eriesindajate 7. mai 2021. aasta kommünikeed Afganistani rahuprotsessi kohta,
– võttes arvesse Afganistani 2020. aasta oopiumiuuringut, mille Afganistani riiklik statistika- ja teabeamet ning ÜRO narkootikumide ja kuritegevuse büroo avaldasid ühiselt 2021. aasta aprillis,
– võttes arvesse lapse õiguste edendamist ja kaitset käsitlevaid ELi suuniseid, ELi suuniseid laste ja relvastatud konflikti küsimuses ning ELi suuniseid inimõiguste kaitsjate kohta,
– võttes arvesse ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsioone Afganistani kohta,
– võttes arvesse ÜRO inimõiguste nõukogu resolutsioone Afganistani kohta,
– võttes arvesse 10. detsembri 1948. aasta inimõiguste ülddeklaratsiooni,
– võttes arvesse 1966. aasta kodaniku- ja poliitiliste õiguste rahvusvahelist pakti,
– võttes arvesse kodukorra artikli 132 lõiget 2,
– võttes arvesse kodukorra artikli 144 lõiget 5 ja artikli 132 lõiget 4,
A. arvestades, et 2020. aasta veebruaris allkirjastasid USA ja Taliban kokkuleppe, mis sillutas teed esimestele otsestele läbirääkimistele Talibani ja Afganistani Islamivabariigi esindajate vahel pärast 2001. aastat;
B. arvestades, et 14. aprillil 2021 teatas USA riigisekretär Anthony Blinken USA vägede ühepoolsest väljaviimisest 11. septembriks 2021; arvestades, et NATO liitlased järgivad põhimõtet „koos sisse, koos välja“ ja lahkuvad samal ajal;
C. arvestades, et 2020. aastal algasid Dohas rahuläbirääkimised Afganistani valitsuse ja Talibani vahel; arvestades, et relvarahukokkulepet ei järgitud ja praegu on rahukõnelused patiseisus, kuna Taliban ootab liitlaste vägede väljaviimist;
D. arvestades, et EL on olnud alates 2001. aastast Afganistanis aktiivselt esindatud, et toetada sotsiaalset ja majanduslikku arengut ning koordineerida rahvusvahelist abi; arvestades, et paljud ELi liikmesriigid, NATO partnerid ja liitlasriigid on panustanud Afganistani stabiliseerimisse ja arengusse sõjaliste ja tsiviilressurssidega ning kandnud raskeid inimohvreid ja kaotusi; arvestades, et stabiilne ja sõltumatu Afganistan, kes suudab end ise ära elatada ega paku varjupaika terrorirühmitustele, on ELi, NATO ja nende liikmesriikide julgeolekuhuvides endiselt äärmiselt olulisel kohal;
E. arvestades, et viimasel kahel aastakümnel Afganistanis saavutatud edusammude säilitamine on hädavajalik, eriti inimõiguste ja põhivabaduste osas;
F. arvestades, et naiste ja nende õiguste esindatus Afganistani rahukõnelustel ei ole proportsionaalne ning läbirääkimiste osalistelt nõutakse selles küsimuses suuremat otsusekindlust;
G. arvestades, et Afganistani rahukõneluste ebaõnnestumine ja katsed leida konfliktile sõjaline lahendus mõjutavad kõige rohkem naisi, lapsi ja rahvusvähemusi; arvestades, et Afganistani naised on ohu vähendamiseks juba hakanud piirama oma liikumist ning vägivalla oht takistab laste haridus- ja mängimisvõimalusi;
H. arvestades, et julgeolekuolukord Afganistanis on järk-järgult halvenemas ning Afganistani relvajõudude vastu suunatud rünnakute arv kasvamas, samuti sagenevad Afganistani aktivistide, meediatöötajate, haridustöötajate, arstide, kohtunike ja valitsusametnike tapmised; arvestades, et alates Afganistani rahukõneluste algusest on märkimisväärselt sagenenud Talibani rünnakud, mille eesmärk on saada enda valdusse valitsuse kontrolli all olevaid alasid; arvestades, et 2020. aasta Global Terrorism Indexi aruande kohaselt oli Afganistan kõige enam terrorismist mõjutatud riik; arvestades, et riigi 36 miljonist elanikust neli miljonit on põgenikud; arvestades, et kolm miljonit inimest on vägivalla tõttu riigisisesed põgenikud ja veel miljon inimest on ümber asunud looduskatastroofide tõttu; arvestades, et riigist on julgeolekuohu tõttu juba põgenenud 2,5 miljonit afgaani ning suur osa neist elab Iraanis ja Pakistanis;
I. arvestades, et Afganistan on maailma suurim ELi arenguabi saaja; arvestades, et ELi panus Afganistani on viimase 20 aasta jooksul andnud olulist kasu, näiteks pikendanud oodatavat eluiga, parandanud kirjaoskust, vähendanud emade ja laste suremust ning suurendanud naiste õigusi; arvestades, et aastatel 2002–2020 andis EL rohkem kui 4 miljardit eurot ning on juba lubanud eraldada ajavahemikuks 2021–2025 nii pikaajalise kui ka erakorralise abina 1,2 miljardit eurot; arvestades, et EL ja riigid, kellelt tuleb kokku ligikaudu 80 % Afganistanile antavast ametlikust arenguabist, avaldasid koos selle lubadusega teatise, milles esitati peamised tingimused, mis võimaldavad riigil jätkuvalt abi saada ja mille seas on järjepidev pühendumine demokraatiale, õigusriigile ja inimõigustele;
J. arvestades, et üldjuhul ei vastuta Afganistanis rünnakute ja tapmiste eest keegi; arvestades, et 12. märtsil 2021. aastal mõistsid ÜRO Julgeolekunõukogu liikmed hukka asjaolu, et Afganistanis on murettekitavat palju rünnakuid suunatud tahtlikult tsiviilisikute vastu;
K. arvestades, et hiljutine vägivalla kasv riigis on leidnud aset olukorras, kus terroristid, relvarühmitused ja julgeolekujõud on juba pikemat aega järjekindlalt toime pannud laiaulatuslikke inimõiguste rikkumisi, sealhulgas kohtuväliseid hukkamisi, piinamist ja seksuaalvägivalda; arvestades, et hinnanguliselt on 20‑aastases sõjas hukkunud ligikaudu 150 000 inimest, sealhulgas 35 000 tsiviilisikut;
L. arvestades, et Afganistanis on alates 2001. aastast naiste ja tütarlaste õiguste valdkonnas tehtud märgatavaid edusamme, mis hõlmavad juurdepääsu haridusele ja tervishoiule ning osalemist ühiskondlikus ja poliitilises elus; arvestades, et nimetatud olukorra paranemine on väidetavalt riigi hiljutise arengu kõige edukam saavutus; arvestades, et see osaline edasiminek on nüüd ohus ning seda tuleb aega kaotamata säilitada ja tugevdada;
M. arvestades, et vaatamata nendele edusammudele on naised ja tütarlapsed endiselt igapäevaselt suures ohus, nad ei pääse juurde põhiteenustele ja nende suhtes pannakse toime rünnakuid, kaasa arvatud pere-, seksuaalset ja soolist vägivalda; arvestades, et 2019.–2020. aasta naiste, rahu ja julgeoleku indeksi pingereas oli Afganistan naiste seisukohalt halvimate riikide seas teisel kohal; arvestades, et 8. mail 2021 Kabulis toimunud Sayed al‑Shuhada tütarlastekooli pommitamise tulemusel hukkus vähemalt 85 inimest ja 147 sai haavata, enamik neist koolitüdrukud; arvestades, et 2. märtsil 2021 tapeti Jalalabadis kolm naisajakirjanikku;
N. arvestades, et COVID‑19 pandeemia on vaesust Afganistanis järsult süvendanud; arvestades, et COVID‑19‑ga seotud meetmed ja halvenev julgeolekuolukord on halvendanud Afganistani elanike juurdepääsu humanitaarabile;
O. arvestades, et 2021. aastaks prognoositakse Afganistanis põuda, mis suurendab hädaolukorras olevate toiduga kindlustamata inimeste arvu, keda on praegu 5,5 miljonit, veel 17,6 miljoni inimese võrra, keda arvatavalt võib tabada tõsine toiduga kindlustamatus;
P. arvestades, et terrorismist tingitud kulud moodustasid 2018. aastal Afganistanis peaaegu 20 % riigi SKPst ning see jätab Afganistani lapsed ilma tulevikust, võimalusest saada haridust, stabiilise tööhõive väljavaadetest ja riigi teenustest, sealhulgas tervishoiust;
Q. arvestades, et Afganistani ettevõtted kannatavad Talibani väljapressimise all, mille tagajärjel on põllumajandustootjad sunnitud kasvatama oopiumimooni ja tegelema ebaseadusliku kaevandamisega;
1. on seisukohal, et Afganistan on kriitilises olukorras, sest riigi habras seis, halvenev julgeolekuolukord, patiseisus riigisisesed rahukõnelused ning otsus viia USA ja NATO väed 11. septembriks 2021 välja võivad tekitada uut ebakindlust, vähendada stabiilsust, tekitada sisekonfliktide ägenemise ohu ja luua vaakumi, mille halvimal juhul täidab Taliban; väljendab muret selle pärast, et see väljavaade oleks riigi jaoks väga murettekitav ning seaks ohtu viimase 20 aasta sotsiaalpoliitiliste saavutuste ja edusammude püsimajäämise;
2. on väga mures ja mõistab teravalt hukka, et Afganistanis on vägivald murettekitavalt sagenenud ning muu hulgas tapetakse sihipäraselt lapsi, naissoost spetsialiste, ajakirjanikke ja teisi meediatöötajaid, haridustöötajaid, inimõiguste kaitsjaid, kodanikuühiskonna aktiviste, arste, valitsusametnikke ja kohtunikke; nõuab tungivalt, et kõik pooled lepiksid viivitamata kokku alalises ja täielikus relvarahus;
3. väljendab muret Afganistani valitsuse nõrkuse ja ebastabiilsuse ning selle pärast, et suur osa riigist ei ole tema kontrolli all, mis muudab vägivalla mõju tsiviilelanikele veel rängemaks; kutsub Talibani üles tsiviilelanike ja riigi relvajõudude vastu suunatud rünnakud viivitamata lõpetama ning täielikult austama rahvusvahelist humanitaarõigust; avaldab terrorirünnakute ohvritele ja nende perekondadele sügavat kaastunnet ja toetust;
4. rõhutab, et tuleb vältida n‑ö läbikukkunud riigi stsenaariumi, ning kordab oma pühendumust Afganistani juhtimisel ja vastutusel toimuvale rahuprotsessile ja konfliktijärgsele ülesehitusele, sest see on ainus kindel tee kaasava ja pikaajalise rahu, julgeoleku ja arenguni; rõhutab, et see on olulisem kui kunagi varem, sest USA ja NATO vägede väljaviimise kuupäev läheneb kiiresti; nõuab tungivalt, et nõukogu, Euroopa välisteenistus ja komisjon koostaksid ja esitaksid Euroopa Parlamendile võimalikult kiiresti tervikliku strateegia, mille alusel teha Afganistaniga pärast NATO liitlasvägede väljaviimist koostööd, ning nõuab tungivalt, et EL ja selle liikmesriigid, NATO ja USA tegutseksid ka edaspidi selle eesmärgi täitmise nimel;
5. toetab sellega seoses Dohas peetavate rahuläbirääkimiste kohest jätkamist, et saavutada konfliktile poliitiline lahendus ja püsiv üleriigiline relvarahu; rõhutab, et kestvale rahule saab loota ainult poliitilise lahenduse korral, ning soovitab pooltel paluda abi kolmandast isikust vahendajalt, nt ÜRO‑lt, et aidata kokku leppida poliitilises tegevuskavas, mille eesmärk on tagada Afganistanile majanduslik heaolu; ergutab Euroopa välisteenistust ja komisjoni võtma endale suurema rolli, s.o nõudma, et läbirääkimistel osaleksid mõlemad pooled, ning pakkuma afgaanidele soovi korral abi või vahendamist;
6. tuletab meelde, et poliitiline kokkulepe rahu saavutamiseks peab tuginema viimase 20 aasta majanduslikele, sotsiaalsetele ja poliitilistele saavutustele; rõhutab, et pikemas perspektiivis sõltub Afganistani areng vastutustundest, heast valitsemisest, inimeste turvalisuse kestlikust tagamisest, sealhulgas vaesuse vähendamisest ja töövõimaluste loomisest, sotsiaal- ja tervishoiuteenuste kättesaadavusest, haridusest ning põhivabaduste ja inimõiguste kaitsest;
7. nõuab tungivalt, et Afganistani valitsus kaasaks Afganistani parlamenti aktiivselt kõikidesse asjakohastesse protsessidesse, lõpetaks kõik meetmed, mis takistavad valitsuse ja parlamendi tõhusat koostööd, ning parandaks parlamentaarse kontrolli õigusi, ning on seisukohal, et Afganistani parlament peaks esindama Afganistani elanikkonna eri rühmi; rõhutab, et endiselt tuleb toetada vabade ja õiglaste valimiste korraldamist kooskõlas rahvusvaheliste standarditega, toetada riigis toimuvaid valimisvaatlusmissioone ja parandada valitsuse kulutuste läbipaistvust, et Afganistani valitsus saaks oma kodanike ees täielikult aru anda;
8. tuletab meelde, et viimase 20 aasta saavutustele tuginedes peaks Afganistani riik olema tõeliselt pühendunud võitlusele terrorismi ja relvastatud rühmituste, uimastitootmise ja -kaubanduse vastu ning nende ennetamisele, ebaseadusliku ja sundrände algpõhjustega tegelemisele ja sellise rände haldamisele, piirkondliku ebastabiilsuse vastu võitlemisele, püüdlustele kaotada vaesus, vägivaldse äärmusluseni viiva radikaliseerumise ennetamisele ning võitlusele selle vastu, et inimõiguste ja rahvusvahelise humanitaarõiguse rikkumised jääksid karistamata;
9. peab kahetsusväärseks, et enne rändealast koostööd käsitleva ühisavalduse allkirjastamist ei esitanud komisjon seda avaldust Euroopa Parlamendile ja Euroopa Parlamendil ei olnud võimalik selle kohta arvamust avaldada; kutsub komisjoni üles hindama, milline mõju on rändealast koostööd käsitleval ühisavaldusel inimõigustele;
10. väljendab muret Afganistanis ja kogu piirkonnas valitseva terrorismiohu pärast ning eelkõige Iraagi ja Levandi Islamiriigi (ISIL‑Da’esh) ning sellega liitunud liikumiste, eelkõige ISIL‑Khorasani provintsi ja Al Qaida jätkuva kohaloleku pärast; tuletab meelde, et Afganistanis panevad terrorikuritegusid toime mitu rühmitust, sealhulgas Taliban, Al Qaida ja Islamiriik; rõhutab, et USA ja NATO vägede väljaviimise järel tekib tõeline oht, et ebastabiilsus ja vägivald suurenevad; kordab seetõttu, et EL peab oma tegevuse tingimata kooskõlastama sidusrühmadega, sealhulgas Afganistani valitsuse ja julgeolekujõudude, USA, NATO ja ÜROga, et üleminek oleks võimalikult sujuv;
11. mõistab igasuguse terroristliku tegevuse ja kõik terrorirünnakud Afganistanis hukka; rõhutab, kui oluline on võidelda tulemuslikult terrorismi rahastamise vastu ja lõhkuda terrorismi toetavad rahastamisvõrgustikud; väljendab suurt muret ÜRO järelevalverühma aruande järelduste pärast, mille kohaselt on Talibani ja Al Qaida suhted tihenenud ning milles hoiatatakse, et Taliban on rahukõneluste vastu ja eelistab sõjaväelist ülevõtmist; võtab ühtlasi teadmiseks, et on teateid, mille kohaselt valmistab Taliban 2021. aastaks aktiivselt ette sõjalisi operatsioone;
12. tuletab meelde, et kestlik areng ei saa toimuda ilma julgeolekuta ja vastupidi; märgib sellega seoses, et rahvusvahelise toetuse andmisel Afganistanile pärast vägede väljaviimist tuleb tagada terviklik tegutsemisviis, et jätkata julgeoleku tagamiseks (sh Afganistani riiklike kaitse- ja julgeolekujõudude abil) ning majandus- ja arengureformideks rahalise ja tehnilise toetuse andmist, ning pöörata eritähelepanu demokraatia, õigusriigi ja inimõiguste tugevdamisele, eelkõige naiste, noorte ja vähemuste jaoks;
13. tunnustab tööd, mida on teinud kohalikud ja rahvusvahelised valitsusvälised organisatsioonid, kes osutavad Afganistani rahvale julgeolekuohtudest hoolimata vajalikke teenuseid ning annavad abi ja tuge; on endiselt mures ohtliku keskkonna pärast, milles kodanikuühiskonna organisatsioonid, sealhulgas ajakirjanikud ja inimõiguste kaitsjad tegutsevad; nõuab tungivalt, et Euroopa välisteenistus, komisjon ja liikmesriigid jätkaksid kodanikuühiskonna sisulist toetamist ning dialoogi Afganistani valitsusega, et valitsusväliste organisatsioonide tegevusele tehtavaid takistusi kiiresti vähendada; nõuab tungivalt, et Afganistani ametivõimud, Taliban ja kõik teised asjaomased osalejad tagaksid kohalike ja rahvusvaheliste kodanikuühiskonna organisatsioonide, valitsusväliste organisatsioonide ja humanitaarorganisatsioonide turvalisuse;
14. nõuab usaldusväärse ja läbipaistva uurimise korraldamist ÜRO egiidi all seoses hiljuti tütarlastekooli vastu toime pandud rünnakuga, mille käigus hukkus 85 inimest, kellest enamik olid 11–17‑aastased tüdrukud, ning seoses 12. mai 2020. aasta rünnakuga Kabulis asuvale organisatsiooni Piirideta Arstide toetatava Dasht‑e Barchi haigla sünnitusosakonnale; kutsub Euroopa välisteenistust, komisjoni ja liikmesriike üles kaaluma ÜRO Inimõiguste Nõukogule tungiva nõudmise esitamist luua uurimiskomisjon, mis hakkaks tegelema rahvusvahelise humanitaarõiguse tõsiste rikkumistega Afganistanis;
15. rõhutab, et karistamatus ja korruptsioon takistavad endiselt suuresti julgeoleku koordineerimise parandamist, avalike teenuste osutamist ja majanduse reformimist; väljendab heameelt, et 2020. aasta novembris loodi Afganistanis korruptsioonivastase võitluse komisjon, et rakendada hiljuti vastu võetud korruptsioonivastast strateegiat, ning nõuab tungivalt, et Euroopa välisteenistus ja komisjon hoiaksid riigis toimuva korruptsioonivastase võitluse jaoks mõeldud ELi toetuse kõrgel tasemel;
16. toonitab, et Euroopa toetust antakse jätkuvalt tingimusel, et hoitakse viimase 20 aasta saavutusi ja tuginetakse neile, suurendatakse tulemuslikult kaasavat ja vastutustundlikku valitsemist, tugevdatakse institutsioone, demokraatlikku pluralismi, õigusriiki, võideldakse korruptsiooni vastu, tugevdatakse sõltumatut meediat, kõigi Afganistani elanike, eelkõige naiste, laste ning kõigi vähemustesse ja ohustatud rühmadesse kuuluvate isikute inimõigusi ja põhivabadusi; tuletab meelde, et tütarlaste õigust haridusele, mis on viimase 20 aasta suur saavutus, ei tohi vaidlustada; rõhutab vajadust selgete võrdlusaluste ja järelevalvemehhanismide järele, et mõõta tehtud edusamme ning Euroopa rahaliste vahendite tõhusat ja läbipaistvat kasutamist;
17. rõhutab, et absoluutne kohustus on säilitada viimase 20 aasta jooksul Afganistanis naiste õiguste valdkonnas saavutatud edu; tuletab meelde naiste osalemist rahukõnelustel Afganistani valitsuse poolel ning nõuab, et rahuprotsessis ei tehtaks naiste õiguste osas ühtegi kompromissi; rõhutab, et läbirääkimistel tuleb käsitleda ka edusamme, mida naiste õiguste valdkonnas tehakse neis riigi piirkondades, mis on väljaspool valitsuse kontrolli; nõuab tungivalt, et naisorganisatsioonid oleksid kõnelustel läbivalt rohkem esindatud ja et nendega konsulteeritaks täiel määral; rõhutab, et naiste täiemahuline osalemine konfliktijärgse ülesehituse etapis ning Afganistani poliitilises ja ühiskondlikus elus on püsiva rahu, julgeoleku ja arengu saavutamise põhieeldus; kutsub Euroopa välisteenistust, komisjoni ja liikmesriike üles toetama jätkuvalt naiste mõjuvõimu suurendamist kui põhilist riigile jätkuva rahalise toetuse andmise tingimust;
18. peab äärmiselt kahetsusväärseks, et naised ja tütarlapsed seisavad jätkuvalt silmitsi märkimisväärsete probleemidega, nagu perevägivald, seksuaalne ja sooline vägivald, sundabielud ja piiratud juurdepääs tervishoiuteenustele; rõhutab, et EL peab pidama edusammude tegemist nendes valdkondades esmatähtsaks; väljendab heameelt ELi rahastatavate projektide üle, millega toetatakse naiste mõjuvõimu suurendamist ja osalemist otsuste tegemises;
19. kinnitab vajadust ELi jätkuva toetuse järele, et abistada Afganistani võitluses COVID‑19 pandeemiaga, anda Afganistani elanikele vaktsiine ja aidata korraldada vaktsineerimist;
20. rõhutab, kui oluline on tegeleda kliimamuutustest, põudadest ja COVID‑19 pandeemiast tulenevate põletavate ohtudega, mis ohustavad toiduga kindlustatust; nõuab, et EL jääks kindlaks 2020. aastal Afganistani rahastajate konverentsil antud lubadustele ning et Euroopa välisteenistus ja komisjoni Euroopa elanikkonnakaitse ja humanitaarabioperatsioonide peadirektoraat (ECHO) võtaksid vastuseks ähvardavale toiduga kindustamatusele juhtrolli ja kõrvaldaksid rahastamispuudujäägi, tagamaks toiduabi õigeaegse kasutuselevõtmise ja koordineerimise; nõuab tungivalt, et kõik abiandjad jätkaksid humanitaarabi andmist või suurendaksid seda, eelkõige toetades Afganistani tervishoiusüsteemi ning edendades Afganistani naiste ja tütarlaste juurdepääsu tervishoiuteenustele;
21. tuletab meelde, et oopiumimooni kasvatamise mõju ulatub Afganistani piiridest kaugemale, mõjutades naaberriike ja Euroopat, mis on Afganistanis toodetud heroiini peamine sihtkoht; rõhutab, et Afganistani valitsus peab selle ohuga võitlemiseks rohkem pingutama, ning kordab vajadust pikaajalisema põllumajanduse arendamise ja abi järele, et luua kindlaid töökohti ja muid tuluallikaid peale oopiumimooni kasvatamise; märgib, et see on vajalik samm ebaseadusliku uimastikaubanduse, rahapesu ja terrorismi rahastamise vastu võitlemiseks;
22. juhib tähelepanu, et Afganistani majanduskasvu potentsiaal peitub loodusvarade säästlikus kasutamises; rõhutab, et Euroopa abi taristu arendamiseks võib tuua Afganistani rahvale kasu, luues töökohti ja vahendeid elutähtsate avalike teenuste jaoks ja tagades keskkonnakaitse;
23. rõhutab, et Euroopa vahendeid tuleb kasutada piirkondliku ühenduvuse parandamisse investeerimiseks, et hõlbustada kaubandust ja transiiti, mis annaks Afganistanile vahendid majanduskasvuks;
24. tuletab meelde, et Afganistan on Aasia ja Lähis‑Ida ühenduskohas paiknev sisemaariik, ning tunnistab, et tema stabiliseerimise, arengu ja majandusliku elujõulisuse jaoks on väga oluline Kesk-Aasia naaberriikide ja piirkondlike jõudude, eriti Hiina, Iraani, India, Venemaa ja Pakistani toetus ja positiivne koostöö; kutsub Euroopa välisteenistust ja liikmesriike üles intensiivistama dialoogi Afganistani naaberriikidega; rõhutab, et nendel riikidel on otsustav roll Afganistani stabiliseerimisel ning kaose ärahoidmisel pärast välisvägede lahkumist; rõhutab, et ELi ja USA tegevust Afganistanis tuleb paremini koordineerida, et säilitada nende oluline roll Afganistanis nii palju kui võimalik;
25. tuletab meelde, et nende riikide valitsustel, kes oma väed Afganistanist välja viivad, on kohustus kaitsta kohalikke töötajaid, eelkõige tõlkijaid, kes on toetanud nende riikide pingutusi ja kelle elu võib nüüd olla tõsises ohus, ja anda neile vajaduse korral viisad ning nad repatrieerida; nõuab, et sellele eelneks põhjalik individuaalne hindamine, milles võetakse täiel määral arvesse kõiki kõlblikkus- ja julgeolekuaspekte;
26. palub, et Euroopa välisteenistus, komisjon ja liikmesriigid tagaksid Euroopa vägede ja personali julgeoleku Afganistanis, samuti nende kohalike töötajate julgeoleku, kes töötavad või on töötanud liikmesriikide esinduste või ELi delegatsiooni heaks Afganistanis; palub Euroopa välisteenistusel ja komisjonil toetada tugevdatud julgeolekutsooni rahastamist, et tagada pärast vägede väljaviimist diplomaatiline kohalolek;
27. teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule, komisjonile, komisjoni asepresidendile ning liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrgele esindajale, ELi eriesindajale Afganistanis, liikmesriikide valitsustele ja parlamentidele ning Afganistani Islamivabariigi valitsusele ja parlamendile.