Euroopa Parlamendi 8. juuni 2021. aasta seadusandlik resolutsioon ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega kehtestatakse tingimused juurdepääsu saamiseks muudele ELi infosüsteemidele ning muudetakse määrust (EL) 2018/1862 ja määrust (EL) 2019/816 (COM(2019)0003 – C8-0025/2019 – 2019/0001A(COD))

P9_TA(2021)0263 A9-0254/2020

(Seadusandlik tavamenetlus: esimene lugemine)

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse komisjoni ettepanekut Euroopa Parlamendile ja nõukogule (COM(2019)0003),

–  võttes arvesse esimeeste konverentsi 11. veebruari 2021. aasta otsust anda kodanikuvabaduste, justiits- ja siseasjade komisjonile luba jagada eespool nimetatud komisjoni ettepanek kaheks ja koostada selle alusel kaks eraldiseisvat seadusandlikku raportit,

–  võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõiget 2, artikli 82 lõike 1 punkti d ja artikli 87 lõike 2 punkti a, mille alusel komisjon esitas ettepaneku Euroopa Parlamendile (C8-0025/2019),

–  võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõiget 3,

–  võttes arvesse vastutava komisjoni poolt kodukorra artikli 74 lõike 4 alusel heaks kiidetud esialgset kokkulepet ja nõukogu esindaja poolt 31. märtsi 2021. aasta kirjas võetud kohustust kiita Euroopa Parlamendi seisukoht heaks vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõikele 4,

–  võttes arvesse kodukorra artiklit 59,

–  võttes arvesse kodanikuvabaduste, justiits- ja siseasjade komisjoni raportit (A9-0254/2020),

1.  võtab vastu allpool toodud esimese lugemise seisukoha;

2.  palub komisjonil ettepaneku uuesti Euroopa Parlamendile saata, kui komisjon asendab oma ettepaneku, muudab seda oluliselt või kavatseb seda oluliselt muuta;

3.  teeb presidendile ülesandeks edastada Euroopa Parlamendi seisukoht nõukogule ja komisjonile ning liikmesriikide parlamentidele.

Euroopa Parlamendi seisukoht, vastu võetud esimesel lugemisel 8. juunil 2021. aastal eesmärgiga võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2021/…, millega muudetakse määrusi (EL) 2018/1862 ja (EL) 2019/818 seoses Euroopa reisiinfo ja ‑lubade süsteemi tarbeks muudele ELi infosüsteemidele juurdepääsu tingimuste kehtestamisega

(Kuna Euroopa Parlament ja nõukogu jõudsid kokkuleppele, vastab Euroopa Parlamendi seisukoht õigusakti (määrus (EL) 2021/1150) lõplikule kujule).

Euroopa Parlamendi 8. juuni 2021. aasta seadusandlik resolutsioon ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega kehtestatakse tingimused juurdepääsu saamiseks muudele ELi infosüsteemidele ETIASe kasutamise eesmärgil ning muudetakse määrust (EL) 2018/1240, määrust (EÜ) nr 767/2008, määrust (EL) 2017/2226 ja määrust (EL) 2018/1861 (COM(2019)0004 – C8-0024/2019 – 2019/0002(COD))

P9_TA(2021)0264 A9-0255/2020

(Seadusandlik tavamenetlus: esimene lugemine)

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse komisjoni ettepanekut Euroopa Parlamendile ja nõukogule (COM(2019)0004),

–  võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõiget 2 ja artikli 77 lõike 2 punkte a, b ja d, mille alusel komisjon esitas ettepaneku Euroopa Parlamendile (C8-0024/2019),

–  võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõiget 3,

–  võttes arvesse vastutava komisjoni poolt kodukorra artikli 74 lõike 4 alusel heaks kiidetud esialgset kokkulepet ja nõukogu esindaja poolt 31. märtsi 2021. aasta kirjas võetud kohustust kiita Euroopa Parlamendi seisukoht heaks vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõikele 4,

–  võttes arvesse kodukorra artiklit 59,

–  võttes arvesse kodanikuvabaduste, justiits- ja siseasjade komisjoni raportit (A9-0255/2020),

1.  võtab vastu allpool toodud esimese lugemise seisukoha;

2.  palub komisjonil ettepaneku uuesti Euroopa Parlamendile saata, kui komisjon asendab oma ettepaneku, muudab seda oluliselt või kavatseb seda oluliselt muuta;

3.  teeb presidendile ülesandeks edastada Euroopa Parlamendi seisukoht nõukogule ja komisjonile ning liikmesriikide parlamentidele.

Euroopa Parlamendi seisukoht, vastu võetud esimesel lugemisel 8. juunil 2021. aastal eesmärgiga võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2021/…, millega muudetakse määrusi (EÜ) nr 767/2008, (EL) 2017/2226, (EL) 2018/1240, (EL) 2018/1860, (EL) 2018/1861 ja (EL) 2019/817 seoses Euroopa reisiinfo ja -lubade süsteemi tarbeks muudele ELi infosüsteemidele juurdepääsu tingimuste kehtestamisega

(Kuna Euroopa Parlament ja nõukogu jõudsid kokkuleppele, vastab Euroopa Parlamendi seisukoht õigusakti (määrus (EL) 2021/1152) lõplikule kujule).

Euroopa Parlamendi 8. juuni 2021. aasta resolutsioon, mis käsitleb ettepanekut võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsus Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fondi kasutuselevõtmise kohta (Saksamaa taotlus – EGF/2020/003 DE/GMH Guss) (COM(2021)0207 – C9-0156/2021 – 2021/0107(BUD))

P9_TA(2021)0265 A9-0189/2021

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse komisjoni ettepanekut Euroopa Parlamendile ja nõukogule (COM(2021)0207 – C9‑0156/2021),

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. detsembri 2013. aasta määrust (EL) nr 1309/2013, mis käsitleb Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fondi (2014–2020) ja millega tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 1927/2006(1) (edaspidi „EGFi määrus“),

–  võttes arvesse nõukogu 17. detsembri 2020. aasta määrust (EL, Euratom) 2020/2093, millega määratakse kindlaks mitmeaastane finantsraamistik aastateks 2021–2027(2), eriti selle artiklit 8,

–  võttes arvesse 16. detsembri 2020. aasta institutsioonidevahelist kokkulepet Euroopa Parlamendi, Euroopa Liidu Nõukogu ja Euroopa Komisjoni vahel, mis käsitleb eelarvedistsipliini, eelarvealast koostööd ning usaldusväärset finantsjuhtimist, samuti uusi omavahendeid, sealhulgas uute omavahendite kasutuselevõtmise suunas liikumise tegevuskava(3) (edaspidi „16. detsembri 2020. aasta institutsioonidevaheline kokkulepe“), eriti selle punkti 9,

–  võttes arvesse tööhõive- ja sotsiaalkomisjoni ja regionaalarengukomisjoni arvamusi,

–  võttes arvesse eelarvekomisjoni raportit (A9‑0189/2021),

A.  arvestades, et liit on kehtestanud õigusnormid ja loonud eelarvevahendid, et anda lisaabi töötajatele, kes kannatavad maailmakaubanduses toimunud suurte struktuurimuutuste või üleilmse finants- ja majanduskriisi tagajärjel, ning aidata neil tööturule tagasi pöörduda; arvestades, et abi andmiseks makstakse töötajatele ja ettevõtjatele, mille heaks nad töötasid, rahalist toetust;

B.  arvestades, et Saksamaa esitas taotluse EGF/2020/003 DE/GMH Guss, et saada Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fondist (EGF) rahalist toetust seoses 585 töötaja koondamisega(4) NACE Revision 2 jaosse 24 (metallitootmine) kuuluvas majandussektoris tegutseva ettevõtja Guss GmbH neljas tütarettevõtjas NUTSi 2. tasandi piirkondades Düsseldorfis (DEA1)(5) ja Arnsbergis (DEA5)(6) taotluse aluseks oleval vaatlusperioodil 31. juulist 2020 kuni 30. novembrini 2020;

C.  arvestades, et taotlus on seotud 585 töötajaga, kelle on koondanud ettevõtja GMH Guss GmbH neli tütarettevõtjat Saksamaal;

D.  arvestades, et taotlus põhineb EGFi määruse artikli 4 lõike 1 punkti a kohastel sekkumiskriteeriumidel, mille kohaselt on toetuse saamise tingimuseks liikmesriigi ettevõtjas neljakuulise vaatlusperioodi jooksul vähemalt 500 töötaja koondamine;

E.  arvestades, et Saksamaa valutööstusel on teravaid probleeme, nagu muutused rahvusvahelises kaupade ja teenustega kauplemises ning Hiinas toimuv ületootmine, eelkõige auto- ja masinatööstuses, ning tegevuse ümberpaigutamine kolmandatesse riikidesse, sealhulgas ELi kandidaatriikidesse, kus kohaldatakse madalamaid keskkonnastandardeid(7) ja tööstust subsideeritakse väga palju;

F.  arvestades, et GMH Gussi probleemid algasid, kui tütarettevõtja Walter Hundhausen GmbH põhiklient, kellele läks 60 % selle tütarettevõtja toodangust, otsustas viia osa oma tarneahelast üle Türki;

G.  arvestades, et Taiwani konkurent MEITA avas Serbias Obrenovacis kaks valutehast, kus valmistatakse tooteid eelkõige Euroopa autotööstusele, ning tänu toetustele ja väiksematele tööjõukuludele suutis MEITA pakkuda Saksamaa konkurendi GMH Guss omadest palju madalamaid hindu;

H.  arvestades, et kogu metallivalu tootmine Saksamaal vähenes 2018.–2019. aastal 8,9 %(8) globaliseerumisega seotud probleemide tõttu, mis mõjutasid eelkõige Nordrhein-Westfaleni liidumaad, kus toodetakse 25 % Saksamaa metallivalust;

1.  nõustub komisjoniga, et EGFi määruse artikli 4 lõike 1 punktis a sätestatud tingimused on täidetud ja Saksamaal on õigus saada nimetatud määruse alusel rahalist toetust summas 1 081 706 eurot, mis moodustab 1 802 845 euro suurustest kogukuludest 60 %, kaasa arvatud individuaalsete teenuste kulud 1 730 731 eurot ning ettevalmistus-, haldus-, teavitamis- ja reklaami-, kontrolli- ja aruandlustegevuse kulud 72 114 eurot;

2.  märgib, et Saksamaa ametiasutused esitasid taotluse 15. detsembril 2020 ning pärast Saksamaa poolt lisateabe esitamist viis komisjon taotluse hindamise lõpule 27. aprillil 2021 ja andis sellest samal päeval Euroopa Parlamendile teada;

3.  märgib, et kõik menetlusnõuded on täidetud;

4.  märgib, et taotlus puudutab kokku 585 koondatud töötajat Saksamaa tööstussektoris; peab kahetsusväärseks, et Saksamaa eeldab, et kõigist rahastamisnõuetele vastavatest toetusesaajatest osaleb meetmetes ainult 476 (sihtrühma kuuluvad toetusesaajad), kellest 455 on mehed ja 21 naised ning enamik 30–54-aastased;

5.  toonitab, et neil koondamistel on kohalikule majandusele eeldatavasti märkimisväärne mõju, sest Ruhri piirkonnas, kus need toimusid, on töötuse määr 1960. aastatest valitsenud struktuursete probleemide ja COVID-19 pandeemia tagajärgede tõttu kõrge (2020. aasta septembris 10,7 %);

6.  juhib tähelepanu sellele, et enamik koondatud töötajatest on jõudnud oma töökarjääri teise poolde, on madala kvalifikatsiooniga ja oskavad sageli halvasti saksa keelt; rõhutab ühtlasi, et nagu taotluses selgitatud, on suur hulk toetusesaajaid rändetaustaga mehed ning nende edukat tööturule naasmist võiksid hõlbustada nende leibkonna teised liikmed, kelle saksa keele oskus on endiste töötajate omast sageli palju parem;

7.  rõhutab ja peab kiiduväärseks, et moodustatakse samas olukorras olevate töötajate rühmad, võttes arvesse asjaomaste endiste töötajate isiklikku olukorda; rõhutab, et endised töötajad tuleb ilma diskrimineerimiseta ja sõltumata kodakondsusest EGFi menetlusega hõlmatud meetmetesse integreerida ja neid nendega toetada;

8.  leiab, et liidul on sotsiaalne vastutus neile koondatud töötajatele vajaliku kvalifikatsiooni andmisel liidu tööstuse ökoloogiliseks ja õiglaseks ümberkujundamiseks kooskõlas Euroopa rohelise kokkuleppega, sest nad töötasid suure CO2-mahukusega sektoris; avaldab seetõttu heameelt EGFi poolt töötajatele pakutavate individuaalsete teenuste üle, mis hõlmavad oskuste täiendamise meetmeid ja saksa keele kursusi, õpikodasid, kutsesuunitlust, tööalast nõustamist ja koolitustoetusi ja nõustamist äri alustamiseks, et muuta see piirkond ja kogu tööturg tulevikus kestlikumaks ja vastupidavamaks;

9.  märgib, et Saksamaa hakkas sihtrühma kuuluvatele toetusesaajatele individuaalseid teenuseid osutama 1. augustil 2020 ja seetõttu kehtib õigus EGFist rahalist toetust saada 1. augustist 2020 kuni 15. detsembrini 2022;

10.  märgib, et Saksamaa hakkas EGFi rakendamisega seotud halduskulusid kandma 1. novembril 2020 ja järelikult on ettevalmistus-, haldus-, teavitamis- ja reklaami- ning kontrolli- ja aruandluskulud EGFi rahalise toetuse jaoks rahastamiskõlblikud alates 1. novembrist 2020 kuni 15. juunini 2023;

11.  väljendab heameelt, et Saksamaa koostas individuaalsete teenuste kooskõlastatud paketi sotsiaalpartneritega konsulteerides ning EGFist kaasrahastatava sekkumismeetme juhtimiseks loodi seirekomisjon, kuhu kuuluvad töö- ja sotsiaalministeeriumi, avaliku tööturuasutuse, üleminekuäriühingu, sotsiaalpartnerite, ametiühingu IG Metall, töötajaid koondanud ettevõtte ja selle tütarettevõtjate likvideerijate ning töönõukogude esindajad; rõhutab, et asjaomaste ettevõtjate sotsiaalpartnerid tegid EGFi kasutuselevõtmisele eelnenud kuudel ja aastatel juba koostööd, et parandada raskeid majandustingimusi ja -olukorda, mis hõlmas ka töötajate tehtud märkimisväärseid järeleandmisi palga osas;

12.  märgib, et Saksamaa ametiasutused on kinnitanud, et rahastamiskõlblikud meetmed täiendavad Euroopa Sotsiaalfondi (ESF) poolt Nordrhein-Westfaleni ESFi rakenduskava raames pakutavaid meetmeid, kuid ei asenda neid;

13.  kordab, et EGFi toetus ei tohi asenda meetmeid, mida ettevõtjad peavad võtma riigi õiguse või kollektiivlepingute kohaselt;

14.  kiidab käesolevale resolutsioonile lisatud otsuse heaks;

15.  teeb presidendile ülesandeks kirjutada koos nõukogu eesistujaga otsusele alla ja korraldada selle avaldamine Euroopa Liidu Teatajas;

16.  teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon koos selle lisaga nõukogule ja komisjonile.

LISA

EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU OTSUS

Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fondi vahendite kasutuselevõtmise kohta (Saksamaa taotlus – EGF/2020/003 DE/GMH Guss)

(Käesoleva lisa teksti siinkohal ei avaldata, kuna see kattub lõpliku õigusaktiga, st otsusega (EL) 2021/1021).

(1) ELT L 347, 20.12.2013, lk 855. (2) ELT L 433 I, 22.12.2020, lk 11. (3) ELT L 433 I, 22.12.2020, lk 28. (4) EGFi määruse artikli 3 tähenduses. (5) Tütarettevõtjad Friedrich Wilhelms-Hütte Eisenguss GmbH ja Friedrich Wilhems-Hütte GmbH, mõlemad Mülheimis. (6) Tütarettevõtja Dieckerhoff Guss GmbH Gevelsbergis ja tütarettevõtja Walter Hundhausen GmbH (ning ettevõtja GMH Guss GmbH peakontor) Schwertes. (7) Deutsche Bank Research (2020): Automobilindustrie – Produktion in China überflügelt heimische Fertigung; Eurofound (2016): ERMi 2016. aasta aruanne: Globalisation slowdown? Recent evidence of offshoring and reshoring in Europe; Eurofound (2020): ERMi 2020. aasta aruanne: Restructuring across borders. Arvestatuna kompenseeritud kogumahutavuse (CGT) järgi. (8) Stephen, Sophie (2020): Deutsche Gussproduktion 2019 und Ausblick 2020, väljaandes GIESSEREI, 04/2020.

Euroopa Parlamendi 8. juuni 2021. aasta resolutsioon, mis käsitleb ettepanekut võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsus Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fondi kasutuselevõtmise kohta (Belgia taotlus – EGF/2020/005 BE/ Swissport) (COM(2021)0212 – C9-0159/2021 – 2021/0109(BUD))

P9_TA(2021)0266 A9-0188/2021

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse komisjoni ettepanekut Euroopa Parlamendile ja nõukogule (COM(2021)0212 – C9‑0159/2021),

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. detsembri 2013. aasta määrust (EL) nr 1309/2013, mis käsitleb Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fondi (2014–2020) ja millega tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 1927/2006(1) (edaspidi „EGFi määrus“),

–  võttes arvesse nõukogu 17. detsembri 2020. aasta määrust (EL, Euratom) 2020/2093, millega määratakse kindlaks mitmeaastane finantsraamistik aastateks 2021–2027(2), eriti selle artiklit 8,

–  võttes arvesse 16. detsembri 2020. aasta institutsioonidevahelist kokkulepet Euroopa Parlamendi, Euroopa Liidu Nõukogu ja Euroopa Komisjoni vahel, mis käsitleb eelarvedistsipliini, eelarvealast koostööd ning usaldusväärset finantsjuhtimist, samuti uusi omavahendeid, sealhulgas uute omavahendite kasutuselevõtmise suunas liikumise tegevuskava(3) (edaspidi „16. detsembri 2020. aasta institutsioonidevaheline kokkulepe“), eriti selle punkti 9,

–  võttes arvesse tööhõive- ja sotsiaalkomisjoni ning regionaalarengukomisjoni arvamusi,

–  võttes arvesse eelarvekomisjoni raportit (A9‑0188/2021),

A.  arvestades, et liit on kehtestanud õigusnormid ja loonud eelarvevahendid, et anda lisaabi töötajatele, kes kannatavad maailmakaubanduses toimunud suurte struktuurimuutuste või üleilmse finants- ja majanduskriisi tagajärjel, ning aidata neil tööturule tagasi pöörduda; arvestades, et abi andmiseks makstakse töötajatele ja ettevõtetele, mille heaks nad töötasid, rahalist toetust;

B.  arvestades, et Belgia esitas taotluse EGF/2020/005 BE/Swissport, et saada Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fondist (EGF) rahalist toetust seoses 9. juunist 2020 kuni 9. oktoobrini 2020 kestnud vaatlusperioodil 1 468 töötaja(4) koondamisega ettevõtjas Swissport Belgium;

C.  arvestades, et 27. aprillil 2021 kiitis komisjon heaks ettepaneku võtta vastu otsus EGFi kasutuselevõtmise kohta Belgiale rahaliste vahendite eraldamiseks, et toetada 1 468 toetusesaaja tagasipöördumist tööturule;

D.  arvestades, et taotlus on esitatud seetõttu, et ettevõtja Swissport Belgium koondas 1 468 töötajat;

E.  arvestades, et taotlus tugineb EGFi määruse artikli 4 lõike 1 punkti a kohastele sekkumiskriteeriumidele, milles on seatud tingimuseks, et vaatlusperioodiks oleva nelja kuu jooksul on liikmesriigi ettevõttes koondatud vähemalt 500 töötajat, kaasa arvatud töötajad, kelle on koondanud nimetatud ettevõtte tarnijad või tootmisahela järgmise etapi tootjad, ja/või füüsilisest isikust ettevõtjad, kes on oma tegevuse lõpetanud;

F.  arvestades, et COVID‑19 pandeemia ja sellele järgnenud üleilmne majanduskriis põhjustasid tohutu šoki Belgia reisisektorile, eelkõige lennu- ja muudele ettevõtjatele, kes tegutsevad Brüsseli lennujaamas, kus liikumispiirangute esimesel nädalal (16.–22. märts 2020) vähenes lendude arv 2020. aasta jaanuariga võrreldes 58 % ning reisilennukite liiklus lennujaamas peatus järgmiste nädalate jooksul peaaegu täielikult;

G.  arvestades, et kokku vähenes 2020. aastal rahvusvaheline reisijatevedu 2019. aastaga võrreldes 60 % (4,5 miljardilt reisijalt 1,8 miljardile) ja 50 % kogu maailma lennupargist pandi seisma; arvestades, et ettevõtja Swissport Belgium on üks Brüsseli lennujaama kahest maapealsete teenuste osutajast ja tema kanda oli 60 % lennujaamas osutatavatest käitlus- ja puhastusteenustest;

H.  arvestades, et 9. juunil 2020, kui maapealseid teenuseid ei olnud Brüsseli lennujaamas nädalate kaupa peaaegu üldse vaja, kuulutati välja Swissport Belgiumi pankrot, põhjuseks likviidsuse puudumine, mille tagajärjeks olid kõnealused koondamised;

I.  arvestades, et enne pandeemia puhkemist viis Swissport Belgium tulemuslikult ellu taastamiskava ja prognoosis, et 2020. aastal väheneb kahjum 2019. aastaga võrreldes 37 %, ning Brüsseli kohus kuulutas 9. juunil 2020 välja ettevõtja pankroti;

J.  arvestades, et kuna reisilennuliikluse sektori taastumine lähiajal on väga ebakindel, ei näidanud ettevõtja Swissport Belgium käitlustegevuse ülevõtmise vastu huvi üles ükski ettevõtja;

K.  arvestades, et kogu 2021. aasta jooksul on reaalne oht, et veel maapealsete teenuste osutajaid võib pankrotti minna;

L.  arvestades, et see üks esimesi kordi, mil EGF võetakse COVID‑19 kriisi tõttu kasutusele pärast seda, kui võeti vastu Euroopa Parlamendi 18. juuni 2020. aasta resolutsioon (mis käsitleb ettepanekut võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsus Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fondi kasutuselevõtmise kohta (EGF/2020/000 TA 2020 – Tehniline abi komisjoni algatusel))(5), milles märgiti, et EGFi saab kasutada alaliselt koondatud töötajate ja füüsilisest isikust ettevõtjate toetamiseks COVID‑19 põhjustatud ülemaailmse kriisi kontekstis, ilma et sellega muudetaks määrust (EL) nr 1309/2013;

M.  arvestades, et komisjon on märkinud, et tervisekriis tõi kaasa majanduskriisi, esitanud majanduse taastekava ning rõhutanud EGFi rolli erakorralise vahendina(6);

1.  nõustub komisjoniga, et EGFi määruse artikli 4 lõike 1 punktis a sätestatud tingimused on täidetud ja Belgial on õigus saada nimetatud määruse alusel rahalist toetust summas 3 719 224 eurot, mis moodustab 6 198 708 euro suurustest kogukuludest 60 %, kaasa arvatud individuaalsete teenuste kulud 5 977 108 eurot ning ettevalmistus-, haldus-, teavitamis- ja reklaami-, kontrolli- ja aruandlustegevuse kulud 221 600 eurot;

2.  märgib, et Belgia ametiasutused esitasid taotluse 22. detsembril 2020 ning pärast Belgialt lisateabe saamist viis komisjon taotluse hindamise lõpule 27. aprillil 2021 ja andis sellest samal päeval Euroopa Parlamendile teada;

3.  märgib, et kõik menetlusnõuded on täidetud;

4.  märgib, et taotlus puudutab kokku 1 468 töötajat (1 086 meest ja 382 naist), kes koondati ettevõtjas Swissport Belgium; väljendab heameelt selle üle, et meetmetes peaksid osalema kõik koondatud töötajad;

5.  tuletab meelde, et kuna teatavates tähtsates sektorites (toitlustus, turism, kultuur jt) seisati Belgias ootamatult tegevus, suurenes Brüsselis töötus 2020. aasta kolmandas kvartalis 15 %‑ni(7), ning et suur osa Swissport Belgiumi endistest töötajatest kuulub ebasoodsas olukorras olevatesse rühmadesse, sest nad on peamiselt madala või keskmise kvalifikatsiooniga töötajad ning umbes kolmandik (32,5 %) on üle 50 aasta vanad;

6.  rõhutab, et kõik töötajad tuleb ilma diskrimineerimiseta ja sõltumata kodakondsusest EGFi kasutuselevõtmisega hõlmatud meetmetesse integreerida ja neid nendega toetada;

7.  märgib, et Belgia ametiasutused hakkasid sihtrühma kuuluvatele toetusesaajatele individualiseeritud teenuseid osutama 9. juunil 2020 ja seetõttu kehtib õigus EGFi rahalist toetust saada 9. juunist 2020 kuni 22. detsembrini 2022;

8.  tuletab meelde, et töötajatele ja füüsilisest isikust ettevõtjatele osutatavad individuaalsed teenused koosnevad järgmistest meetmetest: teavitamine, abi tööotsingutel ja kutsenõustamine, koolitus, ettevõtlusega alustamise tugi ja uue ettevõtte asutamise toetus, stiimulid ja toetused, ning tunneb heameelt selle üle, et alaesindatud soo hulka kuuluvad töötajad, kes alustavad kutseõpet töötamiseks ametikohal, kus valitseb suur sooline tasakaalustamatus(8), saavad 700 euro ulatuses lisatoetust; kordab, et soolise aspekti arvessevõtmine on liidu eelarve oluline osa, ning on seisukohal, et seda tuleks edendada EGFi rahalise toetuse rakendamise kõigis etappides;

9.  märgib, et Belgia hakkas EGFi rakendamiseks halduskulusid kandma 10. juunil 2020 ning EGFist võib seetõttu ettevalmistus-, haldus-, teavitamis- ja reklaami- ning kontrolli- ja aruandluskulude katteks toetust anda ajavahemikul 10. juunist 2020 kuni 22. juunini 2023;

10.  peab kiiduväärseks, et kooskõlastatud individuaalsete teenuste paketi koostamisel konsulteeris Belgia töötajate esindajate ja sotsiaalpartneritega ning lennundussektorile spetsialiseerunud tööhõivekeskusega;

11.  rõhutab, et Belgia ametiasutused on kinnitanud, et toetuskõlblikele meetmetele ei anta toetust muudest liidu fondidest ega rahastamisvahenditest ning kavandatavatele meetmetele juurdepääsul ja nende rakendamisel järgitakse võrdse kohtlemise ja mittediskrimineerimise põhimõtet;

12.  tuletab meelde, et EGFi kaudu tuleks rahalist toetust anda võimalikult kiiresti ja tulemuslikult; rõhutab vajadust lühendada taotluste komisjonipoolse hindamise perioodi nii palju kui võimalik;

13.  kordab, et EGFi toetus ei tohi asendada meetmeid, mida ettevõtjad peavad võtma riigisisese õiguse ja kollektiivlepingute kohaselt;

14.  võtab teadmiseks, et EGFile esitatud taotluste arv rahalise abi saamiseks on viimasel ajal suurenenud; väljendab muret COVID‑19 pandeemia põhjustatud ülemaailmse majanduskriisi püsiva mõju pärast tööhõivele ja selle pärast, kas EGFist piisab kõigile tulevastele vajadustele reageerimiseks;

15.  toetab kindlalt ideed, et EGFi raames tuleks 2021.–2027. aastal näidata jätkuvalt üles solidaarsust, kuid nihutada rõhuasetus restruktureerimise põhjuselt selle mõjule; tunneb heameelt asjaolu üle, et uute reeglite kohaselt on tulevikus ka süsinikuheite vähendamine põhjus, mille alusel taotlejad võivad toetust saada;

16.  kiidab käesolevale resolutsioonile lisatud otsuse heaks;

17.  teeb presidendile ülesandeks kirjutada koos nõukogu eesistujaga otsusele alla ja korraldada selle avaldamine Euroopa Liidu Teatajas;

18.  teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon koos selle lisaga nõukogule ja komisjonile.

LISA

EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU OTSUS

Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fondi vahendite kasutuselevõtmise kohta (Belgia taotlus – EGF/2020/005 BE/Swissport)

(Käesoleva lisa teksti siinkohal ei avaldata, kuna see kattub lõpliku õigusaktiga, st otsusega (EL) 2021/1020).

(1) ELT L 347, 20.12.2013, lk 855. (2) ELT L 433 I, 22.12.2020, lk 11. (3) ELT L 433 I, 22.12.2020, lk 28. (4) EGFi määruse artikli 3 tähenduses. (5) Vastuvõetud tekstid, P9_TA(2020)0141. (6) COM(2020)0442. (7) https://statbel.fgov.be/fr/themes/emploi-formation/marche-du-travail/emploi-et-chomage (8) Ametikohad, kus vähemalt 75 % töötajatest on samast soost.

Euroopa Parlamendi 8. juuni 2021. aasta resolutsioon, mis käsitleb ettepanekut võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsus Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fondi vahendite kasutuselevõtmise kohta (Madalmaade taotlus – EGF/2020/004 NL/KLM) (COM(2021)0226 – C9-0161/2021 – 2021/0115(BUD))

P9_TA(2021)0267 A9-0187/2021

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse komisjoni ettepanekut Euroopa Parlamendile ja nõukogule (COM(2021)0226 – C9‑0161/2021),

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. detsembri 2013. aasta määrust (EL) nr 1309/2013, mis käsitleb Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fondi (2014–2020) ja millega tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 1927/2006(1) (edaspidi „EGFi määrus“),

–  võttes arvesse nõukogu 17. detsembri 2020. aasta määrust (EL, Euratom) 2020/2093, millega määratakse kindlaks mitmeaastane finantsraamistik aastateks 2021–2027(2), eriti selle artiklit 8,

–  võttes arvesse 16. detsembri 2020. aasta institutsioonidevahelist kokkulepet Euroopa Parlamendi, Euroopa Liidu Nõukogu ja Euroopa Komisjoni vahel, mis käsitleb eelarvedistsipliini, eelarvealast koostööd ning usaldusväärset finantsjuhtimist, samuti uusi omavahendeid, sealhulgas uute omavahendite kasutuselevõtmise suunas liikumise tegevuskava(3) (edaspidi „16. detsembri 2020. aasta institutsioonidevaheline kokkulepe“), eriti selle punkti 9,

–  võttes arvesse tööhõive- ja sotsiaalkomisjoni ning regionaalarengukomisjoni kirju,

–  võttes arvesse eelarvekomisjoni raportit (A9‑0187/2021),

A.  arvestades, et liit on loonud õigusnormid ja eelarvevahendid, et anda lisaabi töötajatele, kes kannatavad maailmakaubanduses toimunud suurte struktuurimuutuste või üleilmse finants- ja majanduskriisi tagajärjel, ning aidata neil tööturule tagasi pöörduda; arvestades, et abi andmiseks makstakse töötajatele ja ettevõtetele, mille heaks nad töötasid, rahalist toetust;

B.  arvestades, et Madalmaad esitasid taotluse EGF/2020/004 NL/KLM, et saada Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fondist (EGF) rahalist toetust seoses 15. augustist 2020 kuni 15. detsembrini 2020 kestnud vaatlusperioodil 1 851 töötaja koondamisega(4) äriühingus KLM Royal Dutch Airlines Põhja-Hollandi provintsi NUTS 2. tasandi piirkonnas (NL32);

C.  arvestades, et taotlus on esitatud seoses 1 851 töötaja koondamisega äriühingus KLM Royal Dutch Airlines, kellest 650 koondati vaatlusperioodil ja 1 201 enne või pärast vaatlusperioodi ning on võimalik kindlaks teha selge põhjuslik seos vaatlusperioodil toimunud sündmusega, mis koondamised põhjustas;

D.  arvestades, et taotlus põhineb EGFi määruse artikli 4 lõike 1 punkti a sekkumiskriteeriumidel, mille kohaselt peab vaatlusperioodiks oleva nelja kuu jooksul olema mõne liikmesriigi ettevõttes koondatud vähemalt 500 töötajat;

E.  arvestades, et komisjon tunnistas, et COVID‑19 tervisekriis põhjustas majanduskriisi, ja nõudis, et koostataks Next Generation EU taastekava, milles rõhutatakse EGFi keskset rolli koondatud töötajate abistamisel;

F.  arvestades, et COVID-19 pandeemia põhjustas lennundussektorile reisipiirangute tõttu tohutu šoki, mille tagajärjel vähenes rahvusvaheline lennuliiklus 2020. aasta aprillis võrreldes 2019. aasta aprilliga 98,9 %, olukorras kus 64 % maailma õhusõidukitest pandi seisma;

G.  arvestades, et võrreldes 2019. aastaga vähenes rahvusvaheline reisijatepoolne nõudlus 2020. aastal 75,6 % ning et vastavalt Rahvusvahelise Lennutranspordi Assotsiatsiooni üldisele reisijate arvu prognoosile kulub lennundussektoril kriisieelsele tasemele jõudmiseks 3–4 aastat;

H.  arvestades, et tegu on ühe esimese korraga, mil EGF võetakse COVID‑19 kriisi tõttu kasutusele pärast seda, kui Euroopa Parlament võttis vastu 18. juuni 2020. aasta resolutsiooni, mis käsitleb Euroopa Parlamendi ja nõukogu ettepanekut Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fondi kasutuselevõtmise kohta (EGF/2020/000 TA 2020 – Tehniline abi komisjoni algatusel)(5), märkides, et EGFi võiks kasutada selleks, et toetada COVID‑19 põhjustatud ülemaailmse kriisi olukorras alaliselt koondatud töötajaid ja füüsilisest isikust ettevõtjaid, ilma määrust (EL) nr 1309/2013 muutmata;

I.  arvestades, et enne pandeemia algust suurenesid KLMi finantstulemused 2015.–2019. aastal stabiilselt ja äriühingu puhaskasum suurenes 54 miljonilt eurolt 2015. aastal 449 miljoni euroni 2019. aastal;

J.  arvestades, et KLMi reisijate arv vähenes 2020. aastal 68 % ja KLMi tulud vähenesid 2019. aastaga võrreldes 53,8 %, mistõttu KLMil tekkis 2020. aastal 1 154 miljoni euro suurune tegevuskahjum (2019. aastal sai KLM 714 miljonit eurot kasumit)(6), ning et KLMi juhtkond teatas restruktureerimiskavast, millega vähendatakse töötajate arvu ligikaudu 5 000 täistööajale taandatud töötaja võrra(7);

K.  arvestades, et komisjon on märkinud, et tervisekriis tõi kaasa majanduskriisi, esitanud majanduse taastekava ning rõhutanud EGFi rolli erakorralise vahendina(8);

1.  nõustub komisjoniga, et EGFi määruse artikli 4 lõike 1 punktis a sätestatud tingimused on täidetud ja Madalmaadel on õigus saada nimetatud määruse alusel rahalist toetust summas 5 019 218 eurot, mis moodustab 60 % kogukuludest, mille suurus on 8 365 364 eurot, mis sisaldab individuaalsete teenuste kulusid 8 030 750 eurot ning ettevalmistus-, haldus-, teavitamis- ja reklaami-, kontrolli- ja aruandluskulusid 334 614 eurot;

2.  märgib, et Madalmaade ametiasutused esitasid taotluse 22. detsembril 2020 ning pärast Madalmaade poolt lisateabe esitamist viis komisjon taotluse hindamise lõpule 6. mail 2021 ning tegi selle Euroopa Parlamendile samal päeval teatavaks;

3.  väljendab kahetsust seoses protsessi aeglusega sellises keerulises olukorras ning kutsub komisjoni üles hindamisprotsessi kiirendama ja tagama, et koondatud töötajad saavad liidu toetusest õigeaegselt kasu;

4.  märgib, et taotlus on esitatud seoses ühtekokku 1 851 töötaja koondamisega äriühingus KLM Royal Dutch Airlines; märgib, et Madalmaad eeldavad, et kõigist rahastamisnõuetele vastavatest toetusesaajatest osaleb meetmetes ainult 1 201 (sihtrühma kuuluvad toetusesaajad);

5.  märgib, et Madalmaad on otsustanud koondatud töötajatele EGFi kaudu sissetulekutoetust mitte pakkuda; võtab teadmiseks, et Madalmaade valitsus on käivitanud üldise palgatoetuse kõigile ettevõtetele, mille käivet COVID‑19 kriis on mõjutanud rohkem kui 20 %, ning et KLM Group on taotlenud NOW‑toetust (Noodmaatregel Overbrugging voorWerkgelegenheid); võtab teadmiseks, et KLMi kontsern on esitanud taotluse kogu NOW toetusega hõlmatud perioodiks ja on juba saanud ettemakseid summas 683 miljonit eurot ning peaks saama lisaks 488 miljonit eurot;

6.  märgib, et liikmesriigi ülesanne on otsustada, kui palju nõuetele vastavaid töötajaid peaks toetust saama, ning kutsub Madalmaid üles tagama kõige haavatavamate isikute kaasamise, kes seisavad tööturul tõenäoliselt silmitsi kõige suuremate raskustega, ning et see toimuks ilma mis tahes diskrimineerimiseta; rõhutab kasu, mis tekiks, kui kõigil koondatud töötajatel, kelle jaoks see on parim võimalus, võimaldataks selle EGFi projektiga hõlmatud meetmetes osaleda ja neist toetust saada;

7.  rõhutab, et koondamiste sotsiaalne mõju on eeldatavasti märkimisväärne, kuna KLM on Madalmaade suuruselt teine eraõiguslik tööandja, kellel oli 2019. aastal üle 33 000 töötaja(9); tuletab meelde, et need koondamised toimusid olukorras, mil Põhja‑Hollandi provintsis kasvas töötuse määr võrreldes 2019. aasta neljanda kvartaliga 1,5 protsendipunkti ja jõudis 2020. aasta neljandas kvartalis 4,8 %‑ni.

8.  märgib, et Madalmaad hakkasid sihtrühma kuuluvatele toetusesaajatele individualiseeritud teenuseid osutama 1. veebruaril 2021 ja seetõttu kehtib õigus EGFi rahalist toetust saada 1. veebruarist 2021 kuni 1. veebruarini 2023;

9.  tuletab meelde, et töötajatele osutatavad individuaalsed teenused koosnevad järgmistest meetmetest: kutsenõustamine, toetus töö leidmiseks sihtotstarbelistes sektorites, koolitus, juhendamine ja/või haridus ja finantsnõustamine; väljendab heameelt selle üle, et ametiasutused keskenduvad töötajate ümberõppele, et hõlbustada nende liikumist tööjõupuudusega sektoritesse, nagu haridus, tervishoid, logistika, tehnoloogia ja infohaldus;

10.  märgib, et Madalmaad hakkasid EGFi rakendamiseks halduskulusid kandma 1. veebruaril 2021 ning EGFist saab seetõttu ettevalmistus-, haldus-, teavitamis- ja reklaami- ning kontrolli- ja aruandluskulude katteks toetust anda ajavahemikul 1. veebruarist 2021 kuni 1. augustini 2023;

11.  väljendab heameelt, et Madalmaad koostasid kooskõlastatud individuaalsete teenuste paketi, konsulteerides sidusrühmade ja sotsiaalpartneritega, sealhulgas kaheksa ametiühinguga, ning tihedas koostöös asjaomaste töönõukogudega loodi tugirühm, et tagada nende teenuste koordineerimine;

12.  rõhutab, et Madalmaade ametiasutused on kinnitanud, et toetuskõlblikele meetmetele ei anta toetust liidu muudest fondidest ega rahastamisvahenditest(10);

13.  nõuab halduskoormuse jätkuvat vähendamist kogu protsessi vältel;

14.  kutsub üles tegema täiendavaid teavitusalaseid jõupingutusi seoses meetmetega, mida toetatakse EGFi kaudu liidu eelarvest; rõhutab, kui oluline on levitada teavet liidu lisaväärtuse ning haavatavate sektorite ja töötajate toetamise kohta, eriti pärast COVID‑19 pandeemiat;

15.  kordab, et EGFi toetus ei tohi asendada meetmeid, mida ettevõtted peavad võtma riigisisese õiguse või kollektiivlepingute kohaselt;

16.  märgib, et komisjoni sõnul on kõik menetlusnõuded täidetud;

17.  toetab kindlalt ideed, et EGFi raames tuleks 2021.–2027. aastal näidata jätkuvalt üles solidaarsust ja nihutada rõhuasetus restruktureerimise põhjuselt selle mõjule; väljendab heameelt asjaolu üle, et uute reeglite kohaselt on tulevikus ka süsinikuheite vähendamine põhjus, mille alusel võivad taotlejad toetust saada.

18.  kiidab käesolevale resolutsioonile lisatud otsuse heaks;

19.  teeb presidendile ülesandeks kirjutada koos nõukogu eesistujaga otsusele alla ja korraldada selle avaldamine Euroopa Liidu Teatajas;

20.  teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon koos selle lisaga nõukogule ja komisjonile.

LISA

EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU OTSUS

Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fondi vahendite kasutuselevõtmise kohta (Madalmaade taotlus – EGF/2020/004 NL/KLM)

(Käesoleva lisa teksti siinkohal ei avaldata, kuna see kattub lõpliku õigusaktiga, st otsusega (EL) 2021/1022).

(1) ELT L 347, 20.12.2013, lk 855. (2) ELT L 433 I, 22.12.2020, lk 11. (3) ELT L 433 I, 22.12.2020, lk 28. (4) EGFi määruse artikli 3 tähenduses. (5) Vastuvõetud tekstid, P9_TA(2020)0141. (6) https://www.airfranceklm.com/sites/default/files/q4_2020_press_release_en_final.pdf (7) KLM newsroom: https://news.klm.com/klm-adapts-organisation-further-due-to-covid-19-crisis/ (8) COM(2020)0442. (9) KLMi 2019. aasta aruanne: https://www.klm.com/travel/nl_nl/images/KLM-Jaarverslag-2019_tcm541-1063986.pdf (10) 13. juulil 2020 kiitis Euroopa Komisjon ELi riigiabi eeskirjade alusel heaks Madalmaade 3,4 miljardi euro suuruse riigiabimeetme, mis hõlmab riigigarantiid laenudele ja allutatud riigilaenu KLMile, et tagada äriühingule koroonaviiruse puhangu kontekstis kiireloomuline likviidsus. https://ec.europa.eu/commission/presscorner/detail/en/ip_20_1333

Euroopa Parlamendi 8. juuni 2021. aasta resolutsioon, mis käsitleb ettepanekut võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsus Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fondi kasutuselevõtmise kohta (Soome taotlus – EGF/2020/007 FI/Finnair) (COM(2021)0227 – C9-0162/2021 – 2021/0116(BUD))

P9_TA(2021)0268 A9-0186/2021

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse komisjoni ettepanekut Euroopa Parlamendile ja nõukogule (COM(2021)0227 – C9-0162/2021),

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. detsembri 2013. aasta määrust (EL) nr 1309/2013, mis käsitleb Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fondi (2014–2020) ja millega tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 1927/2006(1) (edaspidi „EGFi määrus“),

–  võttes arvesse nõukogu 17. detsembri 2020. aasta määrust (EL, Euratom) 2020/2093, millega määratakse kindlaks mitmeaastane finantsraamistik aastateks 2021–2027(2), eriti selle artiklit 8,

–  võttes arvesse 16. detsembri 2020. aasta institutsioonidevahelist kokkulepet Euroopa Parlamendi, Euroopa Liidu Nõukogu ja Euroopa Komisjoni vahel, mis käsitleb eelarvedistsipliini, eelarvealast koostööd ning usaldusväärset finantsjuhtimist, samuti uusi omavahendeid, sealhulgas uute omavahendite kasutuselevõtmise suunas liikumise tegevuskava(3) (edaspidi „16. detsembri 2020. aasta institutsioonidevaheline kokkulepe“), eriti selle punkti 9,

–  võttes arvesse tööhõive- ja sotsiaalkomisjoni arvamust,

–  võttes arvesse eelarvekomisjoni raportit (A9-0186/2021),

A.  arvestades, et liit on kehtestanud õigusnormid ja loonud eelarvevahendid, et anda lisaabi töötajatele, kes kannatavad maailmakaubanduses toimunud suurte struktuurimuutuste või üleilmse finants- ja majanduskriisi tagajärjel, ning aidata neil tööturule tagasi pöörduda; arvestades, et abi osutatakse rahalise toetuse näol töötajatele ja äriühingutele, kelle heaks nad töötasid;

B.  arvestades, et Soome esitas taotluse EGF/2020/007 FI/Finnair, et saada Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fondist (EGF) rahalist toetust seoses 25. augustist 2020 kuni 25. detsembrini 2020 kestnud vaatlusperioodil 508 töötaja koondamisega(4) äriühingus Finnair Oyj ja ühe alltöövõtja(5) juures Soomes NUTS 2. tasandi piirkonnas Helsingi-Uusimaal (FI1B);

C.  arvestades, et komisjon võttis 6. mail 2021 vastu ettepaneku võtta vastu otsus EGFi kasutuselevõtmise kohta, et toetada sihtrühma kuuluva 500 toetusesaaja, st NACE Revision 2 osa 51 alla kuuluvas majandussektoris (õhutransport) koondatud töötaja tagasipöördumist tööturule;

D.  arvestades, et taotlus on esitatud seoses Soomes 504 töötaja koondamisega äriühingus Finnair Oyj ja nelja töötaja koondamisega ühe alltöövõtja juures;

E.  arvestades, et taotlus põhineb EGFi määruse artikli 4 lõike 1 punkti a sekkumiskriteeriumidel, mille kohaselt peab vaatlusperioodiks oleva nelja kuu jooksul olema mõne liikmesriigi ettevõttes koondatud vähemalt 500 töötajat;

F.  arvestades, et komisjon tunnistas, et COVID-19 tervisekriis põhjustas majanduskriisi, ja nõudis, et koostataks Next Generation EU taastekava, milles rõhutatakse EGFi keskset rolli koondatud töötajate abistamisel;

G.  arvestades, et COVID-19 pandeemia põhjustas lennundussektorile reisipiirangute tõttu tohutu šoki, mille tagajärjel vähenes rahvusvaheline lennuliiklus 2020. aasta aprillis võrreldes 2019. aasta aprilliga 98,9 %(6), ja kogu tööstusharu tulusate reisijakilomeetrite arv vähenes 2020. aasta juunis võrreldes 2019. aasta juuniga 86,5 %(7);

H.  arvestades, et võrreldes 2019. aastaga vähenes rahvusvaheline reisijatepoolne nõudlus 2020. aastal 75,6 %; arvestades, et vastavalt Rahvusvahelise Lennutranspordi Assotsiatsiooni üldisele reisijate arvu prognoosile kulub lennundussektoril kriisieelsele tasemele jõudmiseks 3–4 aastat;

I.  arvestades, et see üks esimesi kordi, mil EGF võetakse COVID-19 kriisi tõttu kasutusele pärast seda, kui Euroopa Parlament võttis vastu 18. juuni 2020. aasta resolutsiooni, mis käsitleb ettepanekut võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsus Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fondi kasutuselevõtmise kohta (EGF/2020/000 TA 2020 – Tehniline abi komisjoni algatusel)(8), märkides, et EGFi võiks kasutada selleks, et toetada COVID‑19 põhjustatud ülemaailmse kriisi olukorras alaliselt koondatud töötajaid ja füüsilisest isikust ettevõtjaid, ilma määrust (EL) nr 1309/2013 muutmata;

J.  arvestades, et enne pandeemia algust olid Finnairi finantstulemused head, sest reisijate arv suurenes 2019. aastal 10,3 % ja tulud kasvasid 2019. aastal 9,2 %, ulatudes 3 097 miljoni euroni (2018. aastal 2 836 miljonit eurot);

K.  arvestades, et Finnairi tegevust, eelkõige seoses rahvusvaheliste ja mandritevaheliste lendudega, on oluliselt mõjutanud nii Soomes kui ka teistes riikides kehtivad piirangud; arvestades, et lennuliiklus on oluline transpordiliik, mis ühendab kõrvalisi piirkondi, nagu Soome, ülejäänud maailmaga;

L.  arvestades, et Helsingi lennujaam on oluline lennureiside sõlmpunkt ja Finnair on üks peamisi vedajaid Euroopa ja Aasia vahel ning et võrreldes 2019. aasta jaanuariga suurenes 2020. aasta jaanuaris Hiinasse reisijate arv 58 %; arvestades, et epideemiaolukorra tõttu vähenes 2020. aasta veebruaris reisijate arv järsult 73 %;

M.  arvestades, et Finnairi reisijate arv vähenes 2020. aastal võrreldes 2019. aastaga 76,2 % ja tulud vähenesid 73,2 %, mistõttu oli äriühingu tegevuskahju 2020. aastal kokku 464,5 miljonit eurot(9); arvestades, et reageeringuna pidi Finnair kriisi lahendamiseks oma kulusid vähendama ning kokkuhoid saavutati kinnisvara, lennukite liisimise, IT (kliendihalduse digitaliseerimine ja automatiseerimine), müügi- ja turustuskulude ning halduskulude ja hüvitisstruktuuride valdkonnas; arvestades, et see tõi kaasa töökohtade arvu vähendamise 700 võrra(10) ja peaaegu kõik töötajad saadeti osaks aastast sundpuhkusele, mis jätkub suure osa töötajate jaoks ka 2021. aastal;

N.  arvestades, et Finnairi pikaajaline eesmärk on saavutada 2045. aastaks CO2-neutraalsus ja vähendada netoheidet 2025. aasta lõpuks 2019. aasta tasemega võrreldes 50 %(11), ning et Finnairi teatel on kestlikkusega seotud jõupingutused jätkunud ka pandeemia ajal, sest investeeritud on säästvatesse biokütustesse;

O.  arvestades, et lennundussektor annab Soome majandusse suure panuse, sest selles luuakse 3,2 % kogu SKPst(12), ning et riigi suurimas lennuettevõtjas Finnair toimunud koondamistel on Helsingi-Uusimaa piirkonnale ja riigi majandusele suur mõju;

P.  arvestades, et 2020. aastal andis lennundussektor Soomes tööd 42 000 inimesele (23 000 otsest ja 19 000 kaudset töökohta) ning neil koondamistel on suur mõju riigi majandusele; arvestades, et Helsingi-Uusimaa piirkonnas, kus koondamised toimusid, suurenes töötute tööotsijate arv 0,8 protsendipunkti võrra – 6,4 %-lt 2019. aastal 7,2 %-le 2020. aastal;

Q.  arvestades, et kriisi tagajärjel suureneva tööpuuduse tõttu võib endistel Finnairi töötajatel olla uuesti tööle asuda keeruline;

R.  arvestades, et komisjon märkis, et tervisekriis tõi kaasa majanduskriisi, esitas majanduse taastekava ning rõhutas EGFi rolli erakorralise vahendina(13);

1.  nõustub komisjoniga, et EGFi määruse artikli 4 lõikes 2 sätestatud tingimused on täidetud ja Soomel on õigus saada nimetatud määruse alusel rahalist toetust summas 1 752 360 eurot ehk 60 % kogukulust, mis ulatub 2 920 600 euroni ning hõlmab individualiseeritud teenuste kulu 2 730 600 eurot ning ettevalmistus-, haldus-, teavitamis- ja reklaami-, kontrolli- ja aruandlustegevuse kulu 190 000 eurot;

2.  märgib, et Soome ametiasutused esitasid taotluse 30. detsembril 2020 ning komisjon viis taotluse hindamise lõpule 6. mail 2021 ja andis sellest samal päeval Euroopa Parlamendile teada; peab kahetsusväärseks, et praeguses olukorras võttis komisjonil hindamine nii kaua aega;

3.  märgib, et kõik menetlusnõuded on täidetud;

4.  märgib, et taotlus on esitatud seoses kokku 508 töötaja koondamisega äriühingus Finnair Oyj ja ühe alltöövõtja juures; märgib peale selle, et Soome eeldab, et kõigist abikõlblikest toetusesaajatest (sihtrühma kuuluvad toetusesaajad) osaleb meetmetes 500;

5.  tuletab meelde, et koondamistel on töötajatele Helsingi-Uusimaa piirkonnas, kus asub Finnairi sõlmlennujaam, arvatavasti suur sotsiaalne mõju, sest selles piirkonnas suurenes töötute tööotsijate arv 2020. aasta veebruarist aprillini 22,5 % ja 2019.–2020. aastal 0,8 protsendipunkti võrra(14), mis vähendab koondatud töötajate tööturule naasmise väljavaateid; märgib seetõttu positiivsena, et koondatud töötajatele võiks tulla kasuks personaalne juhendamine ja tugi töö otsimisel ning individuaalne oskuste täiendamine ja ümberõpe, et tööturule naasmise võimalusi suurendada;

6.  rõhutab, et kõik töötajad tuleb ilma diskrimineerimata ja nende kodakondsusest sõltumata sellesse EGFi projekti hõlmatud meetmetesse integreerida ja neid nendega toetada;

7.  juhib tähelepanu sellele, et 44 % abikõlblikest isikutest on naised, kellest suurim osa on vanuses 30–54 aastat; märgib, et suuruselt teine vanuserühm on 55–64aastased (28,20 %), kellel võib tööturule naasmisel tekkida lisaprobleeme;

8.  märgib, et Soome hakkas sihtrühma kuuluvatele toetusesaajatele individualiseeritud teenuseid osutama 21. oktoobril 2020 ja seetõttu kehtib õigus EGFi rahalist toetust saada 21. oktoobrist 2020 kuni 30. detsembrini 2022;

9.  tuletab meelde, et töötajatele ja füüsilisest isikust ettevõtjatele osutatavad individuaalsed teenused koosnevad järgmistest meetmetest: nõustamine ja muud ettevalmistavad meetmed, tööhõive- ja ettevõtlusteenused, koolitus, palgatoetus, ettevõtluse alustamise toetus ning sõidu-, majutus- ja kolimistoetus; peab kiiduväärseks, et toetusesaajatele pakutakse koolitusi kutsekvalifikatsiooni omandamiseks, sealhulgas näiteks tehisintellekti, küberturvalisuse ja robootika teemalisi kursusi; väljendab heameelt ka selle üle, et Soome kasutab toetusesaajate palgakulude vähendamiseks palgatoetust ning ettevõtlustegevuse alustamise edendamiseks ettevõtluse alustamise toetust, kuid tuletab meelde, et selle toetuse eeltingimuseks peaks olema toetusesaajate aktiivne osalemine tööotsingul või koolitusmeetmetes;

10.  märgib, et Soome hakkas EGFi rakendamisega seotud halduskulusid kandma 21. oktoobril 2020 ja järelikult on ettevalmistus-, haldus-, teavitamis- ja reklaami- ning kontrolli- ja aruandluskulud EGFi rahalise toetuse jaoks rahastamiskõlblikud alates 21. oktoobrist 2020 kuni 30. juunini 2023;

11.  väljendab heameelt selle üle, et kooskõlastatud individuaalsete teenuste paketi koostamisel konsulteeris Soome töörühmaga; rõhutab, et ettevalmistav tegevus hõlmas kohtumisi Uusimaa majandusarengu-, transpordi- ja keskkonnakeskuste ning tööhõive ja majandusarengu ametite esindajatega, samuti Finnairi ja ametiühingute (Ilmailualan Unioni (IAU), Finnairin insinöörit ja ylemmät toimihenkilöt (FINTO), Auto ja Kuljetusalan Työntekijäliitto ry (AKT) ning Trade Union Pro) esindajatega;

12.  rõhutab, et Soome ametiasutused on kinnitanud, et rahastamiskõlblikele meetmetele ei anta toetust muudest liidu fondidest ega rahastamisvahenditest;

13.  kordab, et EGFi toetus ei tohi asendada meetmeid, mida äriühingud peavad võtma riigisisese õiguse ja kollektiivlepingute kohaselt;

14.  toetab kindlalt ideed, et EGFi raames tuleks 2021.–2027. aastal näidata jätkuvalt üles solidaarsust, kuid nihutada rõhuasetus restruktureerimise põhjuselt selle mõjule; väljendab heameelt asjaolu üle, et uute reeglite kohaselt on tulevikus ka süsinikuheite vähendamine põhjus, mille alusel taotlejad võivad toetust saada;

15.  kiidab käesolevale resolutsioonile lisatud otsuse heaks;

16.  teeb presidendile ülesandeks kirjutada koos nõukogu eesistujaga otsusele alla ja korraldada selle avaldamine Euroopa Liidu Teatajas;

17.  teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon koos selle lisaga nõukogule ja komisjonile.

LISA

EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU OTSUS

Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fondi kasutuselevõtmise kohta (Soome taotlus – EGF/2020/007 FI/Finnair)

(Käesoleva lisa teksti siinkohal ei avaldata, kuna see kattub lõpliku õigusaktiga, st otsusega (EL) 2021/1023).

(1) ELT L 347, 20.12.2013, lk 855. (2) ELT L 433 I, 22.12.2020, lk 11. (3) ELT L 433 I, 22.12.2020, lk 28. (4) EGFi määruse artikli 3 tähenduses. (5) Äriühing Hub Logistics Finland Oy, mis asub Helsingi-Uusimaa piirkonnas. (6) ATAG. 2020. aasta aruanne „Aviation: Benefits Beyond Borders“: https://aviationbenefits.org/media/167186/abbb2020_full.pdf. (7) IATA: lennureisijate turu analüüs, juuni 2020: https://www.iata.org/en/iata-repository/publications/economic-reports/air-passenger-monthly-analysis---june-20202/. (8) Vastuvõetud tekstid, P9_TA(2020)0141. (9) https://company.finnair.com/en/media/all-releases/news?id=3801600. (10) News | Finnair (11) News | Finnair (12) Lennutranspordi töörühm (ATAG), „Aviation: Benefits Beyond Borders“: https://aviationbenefits.org/downloads/aviation-benefits-beyond-borders-2020/. (13) COM(2020)0442. (14) Soome statistika andmebaas: https://pxnet2.stat.fi/PXWeb/pxweb/en/StatFin/.

Euroopa Parlamendi 8. juuni 2021. aasta seadusandlik resolutsioon ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega muudetakse määrusi (EL) 2019/816 ja (EL) 2019/818 seoses Euroopa reisiinfo ja -lubade süsteemi tarbeks muudele ELi infosüsteemidele juurdepääsu tingimuste kehtestamisega (COM(2019)0003 – C8-0025/2019 – 2019/0001B(COD))

P9_TA(2021)0269 A9-0083/2021

(Seadusandlik tavamenetlus: esimene lugemine)

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse komisjoni ettepanekut Euroopa Parlamendile ja nõukogule (COM(2019)0003),

–  võttes arvesse esimeeste konverentsi 11. veebruari 2021. aasta otsust anda kodanikuvabaduste, justiits- ja siseasjade komisjonile luba jagada eespool nimetatud komisjoni ettepanek kaheks ja koostada selle alusel kaks eraldiseisvat seadusandlikku raportit,

–  võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõiget 2 ja artikli 82 lõike 1 punkti d, mille alusel komisjon esitas ettepaneku Euroopa Parlamendile (C8‑0025/2019),

–  võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõiget 3,

–  võttes arvesse vastutava komisjoni poolt kodukorra artikli 74 lõike 4 alusel heaks kiidetud esialgset kokkulepet ja nõukogu esindaja poolt 31. märtsi 2021. aasta kirjas võetud kohustust kiita Euroopa Parlamendi seisukoht heaks vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõikele 4,

–  võttes arvesse kodukorra artiklit 59,

–  võttes arvesse kodanikuvabaduste, justiits- ja siseasjade komisjoni raportit (A9‑0083/2021),

1.  võtab vastu allpool toodud esimese lugemise seisukoha;

2.  palub komisjonil ettepaneku uuesti Euroopa Parlamendile saata, kui komisjon asendab oma ettepaneku, muudab seda oluliselt või kavatseb seda oluliselt muuta;

3.  teeb presidendile ülesandeks edastada Euroopa Parlamendi seisukoht nõukogule ja komisjonile ning liikmesriikide parlamentidele.

Euroopa Parlamendi seisukoht, vastu võetud esimesel lugemisel 8. juunil 2021. aastal eesmärgiga võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2021/…, millega muudetakse määrusi (EL) 2019/816 ja (EL) 2019/818 seoses Euroopa reisiinfo ja -lubade süsteemi tarbeks muudele ELi infosüsteemidele juurdepääsu tingimuste kehtestamisega

(Käesoleva lisa teksti siinkohal ei avaldata, kuna see kattub lõpliku õigusaktiga, st otsusega (EL) 2021/1151).

Euroopa Parlamendi otsus mitte esitada vastuväiteid komisjoni 6. mai 2021. aasta delegeeritud määrusele, millega pikendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 648/2012 artikli 89 lõike 1 esimeses lõigus osutatud üleminekuperioodi (C(2021)3114 – 2021/2680(DEA))

P9_TA(2021)0270 B9-0315/2021

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse komisjoni delegeeritud määrust (C(2021)3114),

–  võttes arvesse komisjoni 12. mai 2021. aasta kirja, milles komisjon palub Euroopa Parlamendil teatada, et ta ei esita delegeeritud määrusele vastuväiteid,

–  võttes arvesse majandus- ja rahanduskomisjoni 3. juuni 2021. aasta kirja komisjonide esimeeste konverentsi esimehele,

–  võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklit 290,

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 4. juuli 2012. aasta määrust (EL) nr 648/2012 börsiväliste tuletisinstrumentide, kesksete vastaspoolte ja kauplemisteabehoidlate kohta(1), eriti selle artikli 85 lõiget 2 ja artikli 82 lõiget 6,

–  võttes arvesse kodukorra artikli 111 lõiget 6,

–  võttes arvesse majandus- ja rahanduskomisjoni soovitust võtta vastu otsus,

–  võttes arvesse, et kodukorra artikli 111 lõike 6 kolmandas ja neljandas taandes sätestatud ajavahemiku jooksul, mis lõppes 8. juunil 2021, vastuväiteid ei esitatud,

A.  arvestades, et määruse (EL) nr 648/2012 artikli 89 lõikes 1 on sätestatud, et üleminekuperioodil kuni 18. juunini 2021 ei kohaldata kõnealuse määruse artiklis 4 sätestatud kliirimiskohustust börsiväliste tuletislepingute suhtes, mis vähendavad objektiivselt mõõdetaval viisil otseselt pensioniskeemide maksevõimega seotud investeerimisriske, ning nende üksuste suhtes, mis on asutatud pensioniskeemide liikmetele kompensatsiooni maksmiseks kohustuste mittetäitmise korral; arvestades, et nimetatud üleminekuperiood kehtestati selleks, et hoida ära tuletislepingute keskse kliirimise kahjulikku mõju tulevaste pensionäride pensionihüvitistele ning anda aega elujõuliste tehniliste lahenduste väljatöötamiseks pensioniskeemide poolt rahalise ja mitterahalise tagatise variatsioonitagatisena ülekandmiseks;

B.  arvestades, et määruse (EL) nr 648/2012 artikli 85 lõike 2 kolmanda lõiguga on antud komisjonile õigus pikendada nimetatud üleminekuperioodi kaks korda, iga kord ühe aasta võrra, kui komisjon jõuab järeldusele, et selliseid elujõulisi tehnilisi lahendusi ei ole veel välja töötatud ja tuletislepingute keskse kliirimise kahjulik mõju tulevaste pensionäride pensionihüvitistele ei muutu;

C.  arvestades, et Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve (ESMA) soovitas oma 2020. aasta detsembri aruandes komisjonil pikendada erandit ühe aasta võrra ja anda sellega kesksetele vastaspooltele lisaaega oma juurdepääsumudelite täpsustamiseks nii, et need oleksid pensioniskeemidele laiemalt kättesaadavad, ning vältides samal ajal olukorda, kus pensioniskeemide kliirimiskohustus kehtestatakse COVID‑19 tagajärgede turudünaamika kontekstis;

D.  arvestades, et komisjon on ESMA aruannet arvesse võttes seisukohal, et üleminekuperioodi tuleb tõepoolest pikendada ühe aasta võrra, et kavandatud lahendused saaksid valmis ja neid oleks võimalik veelgi täiustada;

E.  arvestades, et seetõttu on komisjon vastu võtnud delegeeritud määruse, millega pikendatakse üleminekuperioodi kuni 18. juunini 2022;

F.  arvestades, et delegeeritud määrus peaks jõustuma kiiremas korras, et tagada liidu pensioniskeemidele vajalik kindlus seoses keskse kliirimise erandiga;

1.  teatab, et ei esita delegeeritud määrusele vastuväiteid;

2.  teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev otsus nõukogule ja komisjonile.

(1) ELT L 201, 27.7.2012, lk 1.

Euroopa Parlamendi 8. juuni 2021. aasta seadusandlik resolutsioon nõukogu esimese lugemise seisukoha kohta eesmärgiga võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega luuakse Integreeritud Piirihalduse Fondi osana tollikontrolliseadmete rahastu (07234/1/2021 – C9‑0196/2021 – 2018/0258(COD))

P9_TA(2021)0271 A9-0196/2021

(Seadusandlik tavamenetlus: teine lugemine)

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse nõukogu esimese lugemise seisukohta (07234/1/2021 – C9‑0196/2021),

–  võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee 17. oktoobri 2018. aasta arvamust(1),

–  võttes arvesse oma esimese lugemise seisukohta(2) Euroopa Parlamendile ja nõukogule esitatud komisjoni ettepaneku (COM(2018)0474) suhtes,

–  võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõiget 7,

–  võttes arvesse vastutava komisjoni poolt kodukorra artikli 74 lõike 4 kohaselt heaks kiidetud esialgset kokkulepet,

–  võttes arvesse kodukorra artiklit 67,

–  võttes arvesse siseturu- ja tarbijakaitsekomisjoni soovitust teisele lugemisele (A9‑0196/2021),

1.  kiidab nõukogu esimese lugemise seisukoha heaks;

2.  märgib, et seadusandlik akt võetakse vastu kooskõlas nõukogu seisukohaga;

3.  teeb presidendile ülesandeks kirjutada koos nõukogu eesistujaga seadusandlikule aktile alla vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 297 lõikele 1;

4.  teeb peasekretärile ülesandeks pärast kõikide menetluste nõuetekohase läbiviimise kontrollimist seadusandlikule aktile alla kirjutada ja korraldada kokkuleppel nõukogu peasekretäriga selle avaldamine Euroopa Liidu Teatajas;

5.  teeb presidendile ülesandeks edastada Euroopa Parlamendi seisukoht nõukogule ja komisjonile ning liikmesriikide parlamentidele.

(1) ELT C 62, 15.2.2019, lk 67. (2) ELT C 158, 30.4.2021, lk 133.

Euroopa Parlamendi 8. juuni 2021. aasta seadusandlik resolutsioon nõukogu esimese lugemise seisukoha kohta eesmärgiga võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega luuakse Euroopa Sotsiaalfond+ (ESF+) ja tunnistatakse kehtetuks määrus (EL) nr 1296/2013 (06980/2/2021 – C9-0195/2021 – 2018/0206(COD))

P9_TA(2021)0272 A9-0197/2021

(Seadusandlik tavamenetlus: teine lugemine)

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse nõukogu esimese lugemise seisukohta (06980/2/2021 – C9‑0195/2021),

–  võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee 17. oktoobri 2018. aasta arvamust(1),

–  võttes arvesse Regioonide Komitee 5. detsembri 2018. aasta arvamust(2),

–  võttes arvesse oma esimese lugemise seisukohta(3) Euroopa Parlamendile ja nõukogule esitatud komisjoni ettepaneku (COM(2018)0382) suhtes,

–  võttes arvesse komisjoni muudetud ettepanekut (COM(2020)0447),

–  võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõiget 7,

–  võttes arvesse vastutava komisjoni poolt kodukorra artikli 74 lõike 4 kohaselt heaks kiidetud esialgset kokkulepet,

–  võttes arvesse kodukorra artiklit 67,

–  võttes arvesse tööhõive- ja sotsiaalkomisjoni soovitust teisele lugemisele (A9-0197/2021),

1.  kiidab nõukogu esimese lugemise seisukoha heaks;

2.  võtab teadmiseks käesolevale resolutsioonile lisatud komisjoni avaldused;

3.  märgib, et seadusandlik akt võetakse vastu kooskõlas nõukogu seisukohaga;

4.  teeb presidendile ülesandeks kirjutada koos nõukogu eesistujaga seadusandlikule aktile alla vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 297 lõikele 1;

5.  teeb peasekretärile ülesandeks pärast kõikide menetluste nõuetekohase läbiviimise kontrollimist seadusandlikule aktile alla kirjutada ja korraldada kokkuleppel nõukogu peasekretäriga selle avaldamine Euroopa Liidu Teatajas;

6.  teeb presidendile ülesandeks edastada Euroopa Parlamendi seisukoht nõukogule ja komisjonile ning liikmesriikide parlamentidele.

SEADUSANDLIKU RESOLUTSIOONI LISA

ESF+ investeeringud laste vaesuse vastu võitlemiseks

2019. aastal oli ELis vaesuse ja sotsiaalse tõrjutuse ohus 18 miljonit last, kusjuures mõnes liikmesriigis oli neid väga palju. COVID-19 puhang ja selle sotsiaalmajanduslikud tagajärjed on süvendanud ebavõrdsust ja vaesust, avaldades nendele lastele veelgi tuntavamat mõju. Laste vaesust esineb pidevalt kõigis liikmesriikides ja see on jätkuvalt suurem kui tööealiste täiskasvanute puhul.

Seetõttu tervitab komisjon tasakaalustatud kokkulepet, mis muudab ESF+ otsustava tähtsusega vahendiks laste vaesuse probleemi lahendamisel. Kokkuleppes tunnistatakse vajadust investeerida lastesse kõigis liikmesriikides.

Komisjon võttis 24. märtsil 2021 vastu ettepaneku nõukogu soovituse kohta, millega luuakse Euroopa lastegarantii, et lahendada see probleem struktuurselt. ESF+ kavandamisel teeb komisjon kõik endast oleneva tagamaks, et liikmesriigid eraldaksid ESF+ raames vajalikke rahalisi vahendeid, et aidata kaasa Euroopa lastegarantii rakendamisele. Lisaks julgustab komisjon liikmesriike kasutama ka muid ELi rahastamisvahendeid ja olemasolevaid riiklikke vahendeid, et toetada piisavaid investeeringuid selles valdkonnas.

ESF+ investeeringud noorte tööhõivesse

Komisjon rõhutab, et COVID-19 puhangule järgnenud sotsiaal-majanduslik kriis on ebaproportsionaalselt tabanud noori. Alates 2019. aasta detsembrist kuni 2020. aasta detsembrini on noorte töötus ELis suurenenud 3 protsendipunkti võrra, ning töötute noorte arv ületab 3,1 miljonit. Samuti tuletab komisjon meelde, et noorte töötus on olnud pidevalt ja märkimisväärselt suurem kui täiskasvanud elanikkonnal, ning viimaste andmete kohaselt on erinevus üle 10 protsendipunkti (2020. aasta detsembris vastavalt 17,8 % ja 6,6 %).

Komisjon peab tervitatavaks kaasseadusandjate saavutatud kokkulepet, milles tunnistatakse probleemi olemasolu kõigis liikmesriikides. ESF+ on kõige olulisem ELi rahastamisvahend hiljuti vastu võetud tugevdatud noortegarantii ja noorte tööhõive toetamise algatuse muude asjakohaste meetmete rakendamiseks.

ESF+ kavandamisel teeb komisjon kõik endast oleneva selle tagamiseks, et liikmesriigid eraldavad piisava osa ESF+ vahenditest tugevdatud noortegarantii rakendamiseks. Lisaks julgustab komisjon liikmesriike kasutama ka muid ELi rahastamisvahendeid ja olemasolevaid riiklikke vahendeid, et piisavalt toetada selle valdkonna investeeringuid.

(1) ELT C 62, 15.2.2019, lk 165. (2) ELT C 86, 7.3.2019, lk 84. (3) Vastuvõetud tekstid, 4.4.2019, P8_TA(2019)0350.