Euroopa Parlamendi 10. juuni 2021. aasta otsus Euroopa Parlamendi määruse eelnõu kohta, millega kehtestatakse ombudsmani ülesannete täitmist reguleeriv kord ja üldtingimused (Euroopa Ombudsmani põhikiri) ning tunnistatakse kehtetuks otsus 94/262/ESTÜ, EÜ, Euratom (2021/2053(INL) – 2019/0900(APP))(1) Euroopa Parlamendi määruse eelnõu, millega kehtestatakse ombudsmani ülesannete täitmist reguleeriv kord ja üldtingimused (Euroopa Ombudsmani põhikiri) ning tunnistatakse kehtetuks otsus 94/262/ESTÜ, EÜ, Euratom(2021/2053(INL) – 2019/0900(APP))

P9_TA(2021)0280 A9-0174/2021

EUROOPA PARLAMENT,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artikli 228 lõiget 4,

võttes arvesse Euroopa Aatomienergiaühenduse asutamislepingut, eriti selle artikli 106a lõiget 1,

olles edastanud seadusandliku akti eelnõu liikmesriikide parlamentidele,

võttes arvesse Euroopa Liidu Nõukogu heakskiitu(2),

võttes arvesse Euroopa komisjoni arvamust(3),

toimides seadusandliku erimenetluse kohaselt,

ning arvestades järgmist:

(1)  Ombudsmani ülesannete täitmist reguleeriv kord ja üldtingimused tuleks kehtestada kooskõlas Euroopa Liidu toimimise lepingu (ELi toimimise leping) ning eelkõige selle artikli 20 lõike 2 punkti d ja artikli 228, Euroopa Aatomienergiaühenduse asutamislepingu ja Euroopa Liidu põhiõiguste harta (edaspidi „harta“) sätetega.

(2)  Euroopa Parlamendi otsust 94/262/ESTÜ, EÜ, Euratom(4) muudeti viimati 2008. aastal. Pärast Lissaboni lepingu jõustumist 1. detsembril 2009 tuleks otsus 94/262/ESTÜ, EÜ, Euratom kehtetuks tunnistada ja asendada ELi toimimise lepingu artikli 228 lõike 4 alusel vastu võetud määrusega.

(3)  Harta artikkel 41 tunnustab õigust heale haldusele liidu kodanike ühe põhiõigusena. Harta artikkel 43 tunnustab õigust pöörduda Euroopa Ombudsmani poole seoses liidu institutsioonide, organite või asutuste tegevuses ilmnenud haldusomavoliga. Et tagada nende õiguste tulemuslik kasutamine ja tõhustada ombudsmani suutlikkust viia läbi põhjalikke ja erapooletuid uurimisi, toetades seeläbi ombudsmani sõltumatust, millest mõlemad eelnevad sõltuvad, tuleks ombudsmanile anda kõik vajalikud vahendid aluslepingutes ja käesolevas määruses osutatud ombudsmani ülesannete edukaks täitmiseks.

(4)  Tingimused, mille alusel võib ombudsmanile kaebuse esitada, tuleks kehtestada kooskõlas täieliku, vaba ja lihtsa juurdepääsu põhimõttega, võttes igakülgselt arvesse õigus- ja haldusmenetlusest tulenevaid konkreetseid piiranguid.

(5)  Ombudsman peaks võtma oma tegevuses igakülgselt arvesse tema uurimise all olevate liidu institutsioonide, organite ja asutuste pädevust.

(6)  On vaja sätestada kord, mida tuleb järgida, kui ombudsmani uurimistest ilmnevad haldusomavoli juhtumid. Ombudsman peaks esitama Euroopa Parlamendile iga-aastase istungjärgu lõpus üksikasjaliku aruande. Ombudsmanil peaks olema ka õigus lisada sellesse aastaaruandesse hinnang selle kohta, kuidas on antud soovitusi järgitud.

(7)  Ombudsmani rolli tugevdamiseks ja parimate haldustavade edendamiseks liidu institutsioonides, organites ja asutustes on soovitav lubada ombudsmanil – ilma et see piiraks tema esmast ülesannet menetleda kaebusi – viia läbi omaalgatuslikke uurimisi, kui ta peab seda vajalikuks, eelkõige korduvate, süstemaatiliste või eriti tõsiste haldusomavoli juhtumite korral.

(8)  Taotluste suhtes üldsuse juurdepääsuks ombudsmani dokumentidele kohaldatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EÜ) nr 1049/2001(5), mida on täiendatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EÜ) nr 1367/2006(6), välja arvatud dokumentidele, mis on saadud uurimise käigus, mille puhul peaks taotlusi menetlema see liidu institutsioon, organ või asutus, kust need pärinevad.

(9)  Ombudsmanil peaks olema juurdepääs kõikidele tema ülesannete täitmiseks vajalikele vahenditele. Selleks peaksid liidu institutsioonid, organid ja asutused andma ombudsmanile mis tahes teavet, mida ta uurimise eesmärgil taotleb. Juhuks, kui ombudsmani ülesannete täitmine nõuab ombudsmanile liidu institutsioonide, organite ja asutuste või liikmesriikide asutuste valduses oleva salastatud teabe esitamist, peaks ombudsmanil olema juurdepääs sellisele teabele tingimusel, et tagatud on teabe kaitse õigusnormide järgimine.

(10)  Ombudsman ja tema personal peaks käsitlema konfidentsiaalselt kogu teavet, mille nad on oma ülesannete täitmisel saanud, ilma et see mõjutaks ombudsmani kohustust teavitada liikmesriikide ametiasutusi faktidest, mis võivad olla seotud kuritegudega ja mis on talle teatavaks saanud uurimise käigus. Ombudsmanil peaks olema lubatud teavitada ka asjaomast liidu institutsiooni, organit või asutust asjaoludest, mis seavad kahtluse alla nende töötaja käitumise. Ombudsmani kohustust käsitleda oma ülesannete täitmisel saadud teavet konfidentsiaalsena ei peaks piirama tema kohustust vastavalt ELi toimimise lepingu artikli 15 lõikele 1 teha oma tööd võimalikult avalikult. Eelkõige peaks ombudsman oma ülesannete nõuetekohaseks täitmiseks ja järelduste toetamiseks saama oma aruannetes viidata mis tahes üldsusele kättesaadavale teabele.

(11)  Kui see on ombudsmani ülesannete tõhusaks täitmiseks vajalik, tuleks talle anda võimalus teha koostööd ja vahetada teavet liikmesriikide ametiasutustega kooskõlas kohaldatava riigisisese ja liidu õigusega ning muude liidu institutsioonide, organite või asutustega kooskõlas kohaldatava liidu õigusega.

(12)  Ombudsmani peaks valima Euroopa Parlament oma ametiaja alguses kogu oma ametiajaks, valides ta isikute hulgast, kes on liidu kodanikud ning kelle puhul on tagatud vajalik sõltumatus ja pädevus. Samuti tuleks sätestada üldtingimused muuhulgas ombudsmani ülesannete täitmise lõpetamiseks ning ombudsmani asendamiseks, ombudsmani ülesannetega kokkusobimatud tegevused, ombudsmani töötasu ning ombudsmani privileegid ja puutumatus.

(13)  Tuleks täpsustada, et ombudsmani asukoht on sama nagu Euroopa Parlamendil, nagu on kindlaks määratud protokolli nr 6 (Euroopa Liidu institutsioonide ning teatavate organite, asutuste ja talituste asukoha kohta), mis on lisatud Euroopa Liidu lepingule, Euroopa Liidu toimimise lepingule ja Euroopa Aatomienergiaühenduse asutamislepingule („protokoll nr 6“), ainsa artikli punktis a.

(14)  Ombudsman peaks saavutama oma sekretariaadi koosseisus soolise võrdõiguslikkuse, võttes igakülgselt arvesse Euroopa Liidu ametnike personalieeskirjade ja muude liidu teenistujate teenistustingimuste, mis on sätestatud nõukogu määruses (EMÜ, Euratom, ESTÜ) nr 259/68(7) (edaspidi „personalieeskirjad”), artikli 1d lõiget 2.

(15)  Ombudsmani ülesanne on võtta vastu käesoleva määruse rakendussätted pärast konsulteerimist Euroopa Parlamendi, nõukogu ja Euroopa komisjoniga. Kui need institutsioonid ei anna arvamust ombudsmani poolt eelnevalt põhjendatult sätestatud aja jooksul, võib ombudsman asjaomased rakendussätted vastu võtta. Õiguskindluse ja ombudsmani ülesannete täitmise kõrgeimate standardite tagamiseks tuleks käesolevas määruses kehtestada vastuvõetavate rakendussätete minimaalne sisu,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Sisu ja põhimõtted

1.  Käesoleva määrusega sätestatakse ombudsmani ülesannete täitmist reguleeriv kord ja üldtingimused (Euroopa Ombudsmani põhikiri).

2.  Ombudsman on oma ülesannete täitmisel täiesti sõltumatu ja tegutseb ilma eelneva loa nõudeta.

3.  Ombudsman aitab avastada haldusomavoli liidu institutsioonide, organite ja asutuste tegevuses, välja arvatud Euroopa Liidu Kohtu tegevuses õigusemõistjana, võttes igati arvesse ELi toimimise lepingu artikli 20 lõike 2 punkti d ja artiklit 228 ning harta artiklit 41, mis käsitleb õigust heale haldusele.

Mingi muu asutuse või isiku tegevuse kohta ombudsmanile kaebust esitada ei saa.

4.  Kui on asjakohane, esitab ombudsman probleemi lahendamiseks soovitusi, pakub välja lahendusettepanekuid ja parandusettepanekuid.

5.  Ombudsman ei või oma ülesandeid täites seada kahtluse alla kohtuotsuse õigsust ega kohtu pädevust teha otsus.

Artikkel 2

Kaebused

1.  Iga liidu kodanik või iga füüsiline või juriidiline isik, kes elab või kelle registrijärgne asukoht on liikmesriigis, võib kas otse või Euroopa Parlamendi liikme kaudu esitada ombudsmanile kaebuse haldusomavolijuhtude kohta.

2.  Kaebuses peab olema selgelt märgitud kaebuse objekt ja kaebuse esitaja isik. Kaebuse esitaja võib nõuda, et kaebus või selle osad jääksid konfidentsiaalseks.

3.  Kaebus tuleb esitada kahe aasta jooksul alates kuupäevast, mil kaebuse aluseks olevad asjaolud kaebuse esitajale teatavaks said. Kaebuse esitamisele eelnevalt peab kaebuse esitaja astuma kohased haldusmenetluslikud sammud asjaomastes institutsioonides, organites või asutustes.

4.  Ombudsman lükkab kaebuse vastuvõetamatuse tõttu tagasi, kui kaebus on väljapool ombudsmani volituste ulatust või kui lõigetes 2 ja 3 sätestatud menetlusnõuded ei ole täidetud. Kui kaebus on väljapool ombudsmani volituste ulatust, võib ombudsman soovitada kaebuse esitajal pöörduda teise asutuse poole.

5.  Kui ombudsman leiab, et kaebus on ilmselgelt põhjendamatu, lõpetab ta selle menetlemise ja teavitab sellest leiust kaebuse esitajat. Kui kaebuse esitaja on oma kaebusest teavitanud asjaomast liidu institutsiooni, organit või asutust, teavitab ka ombudsman asjaomast asutust.

6.  Liidu institutsioonide, organite või asutuste ning nende töötajate vahelisi töösuhteid käsitlevad kaebused on vastuvõetavad üksnes juhul, kui asjaomane isik on ära kasutanud kõik sisemised haldusmenetlused, eelkõige need, millele on osutatud personalieeskirjade artiklis 90, ning asjaomase liidu institutsiooni, organi või asutuse pädev asutus on teinud otsuse või kui tema vastamise tähtaeg on möödunud. Ombudsmanil on samuti õigus kontrollida asjaomase liidu institutsiooni, organi või asutuse pädeva asutuse võetud meetmeid, et tagada väidetavate ahistamise ohvrite kaitse ning taastada haldusjuurdluse ajal tervislik ja ohutu töökeskkond, kus austatakse asjaomaste isikute väärikust, tingimusel, et asjaomased isikud on seoses nende meetmetega kasutanud ära kõik sisemised haldusmenetlused.

7.  Ombudsman teavitab asjaomast liidu institutsiooni, organit või asutust registreeritud kaebusest kohe kui see kaebus on tunnistatud vastuvõetavaks ja on tehtud otsus algatada uurimine.

8.  Kaebuse esitamine ombudsmanile ei mõjuta edasikaebamise tähtaegu haldus- või kohtumenetluses.

9.  Kui esitatud asjaolusid käsitlevate või neid käsitlenud kohtumenetluste tõttu tunnistab Ombudsman kaebuse vastuvõetamatuks või otsustab lõpetada selle käsitlemise, kantakse ombudsmani poolt selleks ajaks läbi viidud uurimiste tulemused toimikusse ja see toimik suletakse.

10.  Ombudsman teatab kaebuse esitajale niipea kui võimalik kaebuse suhtes võetud meetmetest ning püüab võimaluse korral koos asjaomase liidu institutsiooni, organi või asutusega haldusomavoli kaotamiseks lahenduse leida. Ombudsman teavitab kaebuse esitajat väljapakutud lahendusest koos asjaomase institutsiooni, organi või asutuse märkustega, kui need on olemas. Kaebuse esitaja võib esitada ombudsmanile oma märkusi või anda mis tahes etapis lisateavet, mis ei olnud kaebuse esitamise ajal teada.

Kui leitakse lahendus, mille on heaks kiitnud kaebuse esitaja ja asjaomane liidu institutsioon, organ või asutus, võib ombudsman toimiku sulgeda ilma artiklis 4 sätestatud menetlust kohaldamata.

Artikkel 3

Uurimised

1.  Kooskõlas oma ülesannetega korraldab ombudsman kas omal algatusel või kaebuste põhjal uurimisi, kui ta leiab selleks olevat alust.

2.  Ombudsman teavitab sellistest uurimistest põhjendamatu viivituseta asjaomast liidu institutsiooni, organit või asutust. Ilma et see piiraks artikli 5 kohaldamist, võib asjaomane liidu institutsioon, organ või asutus omal algatusel või ombudsmani taotlusel esitada kasulikke märkusi või tõendeid.

3.  Ombudsman võib korraldada omaalgatuslikke uurimisi, kui ta leiab selleks olevat alust, ja eelkõige korduva, süstemaatilise või eriti tõsise haldusomavoli korral, et käsitleda neid juhtumeid avalikku huvi pakkuva küsimusena. Selliste uurimiste raames võib ta teha ka ettepanekuid ja algatusi parimate haldustavade edendamiseks liidu institutsioonides, organites ja asutustes.

Artikkel 4

Ombudsmani ja institutsioonide koostoime

1.  Kui uurimise tulemusena avastatakse haldusomavoli, teavitab ombudsman põhjendamatu viivituseta liidu institutsiooni, organit või asutust, keda uurimise järeldused puudutavad, ja asjakohasel juhul annab soovitusi.

2.  Asjaomane liidu institutsioon, organ või asutus saadab ombudsmanile kolme kuu jooksul oma üksikasjaliku arvamuse. Ombudsman võib asjaomase institutsiooni, organi või asutuse põhjendatud taotlusel kõnealust tähtaega pikendada. See pikendus ei tohi ületada kahte kuud. Kui asjaomane institutsioon, organ või asutus ei esita arvamust esialgse kolmekuulise tähtaja jooksul või pikendatud tähtaja jooksul, võib ombudsman uurimise lõpetada ilma sellise arvamuseta.

3.  Uurimise lõppedes saadab ombudsman aruande asjaomasele liidu institutsioonile, organile või asutusele ning – juhul, kui seda nõuab haldusomavoli juhtumi olemus või ulatus – Euroopa Parlamendile. Selles aruandes võib ombudsman anda omapoolseid soovitusi. Ombudsman teavitab kaebuse esitajat uurimise tulemusest, asjaomase institutsiooni, organi või asutuse poolt esitatud arvamusest ja kõigist aruandes tehtud soovitustest.

4.  Kui see on asjakohane seoses liidu institutsiooni, organi või asutuse tegevuse uurimisega, võib, kas ombudsmani omal algatusel või Euroopa Parlamendi kutsel, korraldada Euroopa Parlamendis sobival tasandil ombudsmani ärakuulamise.

5.  Iga-aastase istungjärgu lõpus esitab ombudsman Euroopa Parlamendile aruande oma tehtud uurimiste tulemustest. Aruanne sisaldab hinnangut ombudsmani soovituste, pakutud lahenduste ja parandusettepanekute järgimisele. Kui see on asjakohane, sisaldab aruanne ka ombudsmani uurimiste tulemusi, mis on seotud ahistamise, rikkumisest teatamise ja huvide konfliktidega liidu institutsioonides, organites või asutustes.

Artikkel 5

Ombudsmanile teabe andmine

1.  Käesoleva artikli kohaldamisel sisaldab mõiste „teabe andmine“ kõiki füüsilisi ja elektroonilisi vahendeid, mis võimaldavad ombudsmanil ja tema sekretariaadil juurdepääsu teabele, sealhulgas dokumentidele, olenemata nende vormist.

2.  „ELi salastatud teave” on teave või materjal, mis on tähistatud ELi salastusmärkega ja mille loata avaldamine võib eri määral kahjustada liidu või ühe või mitme liikmesriigi huve.

3.  Käesolevas artiklis sätestatud tingimustel annavad liidu institutsioonid, organid ja asutused ning liikmesriikide pädevad asutused ombudsmani taotlusel või omal algatusel ning põhjendamatu viivituseta ombudsmanile mis tahes teabe, mida ta on uurimise eesmärgil taotlenud.

4.  Ombudsmanile antakse ELi salastatud teavet järgmiste põhimõtete ja tingimuste kohaselt:

a)  ELi salastatud teavet andev liidu institutsioon, organ või asutus peab olema asjakohased sisemenetlused lõpule viinud ja kui teave pärineb kolmandalt isikult, peab viimane olema andnud eelnevalt oma kirjaliku nõusoleku;

b)  ombudsmani teadmisvajadus peab olema kindlaks tehtud;

c)  peab olema tagatud, et juurdepääs CONFIDENTIEL UE/EU CONFIDENTIAL või kõrgemal tasemel salastatud teabele antakse üksnes isikutele, kellel on juurdepääsuluba asjaomasele julgeolekutasemele kooskõlas riigisisese õigusega ja pädeva julgeolekuasutuse loal.

5.  ELi salastatud teabe andmiseks hindab asjaomane liidu institutsioon, organ või asutus, kas ombudsman on tulemuslikult kehtestanud sisejulgeolekueeskirjad ning füüsilised ja menetluslikud meetmed, et kaitsta ELi salastatud teavet. Selleks võivad ombudsman ning liidu institutsioon, organ või asutus sõlmida ka kokkuleppe, millega sätestatakse ELi salastatud teabe andmist reguleeriv üldine raamistik.

6.  Lõigete 4 ja 5 kohaselt võimaldatakse juurdepääs ELi salastatud teabele asjaomase liidu institutsiooni, organi või asutuse ruumides, kui ombudsmaniga ei ole teisiti kokku lepitud.

7.  Ilma et see piiraks lõike 3 kohaldamist, võivad liikmesriikide pädevad asutused keelduda ombudsmanile andmast teavet, mis on hõlmatud salastatud teabe kaitset käsitlevate riigisiseste õigusaktidega või selle edastamist takistavate sätetega.

Sellest hoolimata võib asjaomane liikmesriik anda ombudsmanile sellist teavet vastavalt oma pädeva asutuse kehtestatud tingimustele.

8.  Kui liidu institutsioonid, organid või asutused ning liikmesriikide asutused kavatsevad ombudsmanile edastada ELi salastatud teavet või muud üldsusele kättesaamatut teavet, teavitavad nad sellest eelnevalt ombudsmani.

Ombudsman peab tagama, et selline teave on piisavalt kaitstud ja eelkõige ei tohi ta seda avalda kaebuse esitajale ega üldsusele ilma liidu institutsiooni, organi või asutuse või asjaomase liikmesriigi pädeva asutuse eelneva nõusolekuta. ELi salastatud teabe puhul antakse nõusolek kirjalikult.

9.  Liidu institutsioonid, organid ja asutused, kes keelduvad andmast juurdepääsu ELi salastatud teabele, esitavad ombudsmanile kirjaliku põhjenduse märkides vähemalt keeldumise põhjused.

10.  Ombudsman säilitab lõikes 8 osutatud teavet ainult kuni uurimise lõpetamiseni. ’

Ombudsman võib taotleda liidu institutsioonilt, organilt või asutuselt või liikmesriigilt sellise teabe säilitamist vähemalt viie aasta jooksul.

11.  Kui ombudsman ei saa taotletud abi, võib ta sellest teavitada Euroopa Parlamenti, kes võtab asjakohased meetmed.

Artikkel 6

Üldsuse juurdepääs ombudsmani valduses olevatele dokumentidele

Ombudsman käsitleb taotlusi üldsuse juurdepääsuks dokumentidele, välja arvatud nendele, mis on saadud uurimise käigus ja mis on ombudsmani valduses selle uurimise kestel või pärast uurimise lõpetamist, kooskõlas tingimuste ja piirangutega, mis on sätestatud määruses (EÜ) nr 1049/2001, mida on täiendatud määrusega (EÜ) nr 1367/2006.

Artikkel 7

Ametnike ja muude teenistujate ärakuulamine

1.  Liidu institutsioonide, organite ja asutuste ametnikud ja muud teenistujad kuulatakse ombudsmani nõudmisel ära seoses ombudsmani käimasoleva uurimisega seotud asjaoludega.

2.  Need ametnikud või muud teenistujad võtavad sõna oma institutsiooni, organi või asutuse nimel. Nad jäävad seotuks neile pandud kohustustega, mis tulenevad nende suhtes kehtivatest reeglitest.

Artikkel 8

Rikkumisest teatamisega seotud uurimised

1.  Ombudsman võib läbi viia uurimise, et avastada personalieeskirjade artiklis 22a määratletud teabe käsitlemisel aset leidnud haldusomavoli, mille ametnik või muu teenistuja on talle teatavaks teinud vastavalt personalieeskirjades sätestatud asjakohastele reeglitele.

2.  Sellistel juhtudel on ametnikul või teenistujal personalieeskirjadega pakutav kaitse liidu institutsiooni, organi või asutuse võimalike kahjulike mõjude eest, mis tulenevad teabe edastamisest.

3.  Ombudsman võib ka uurida, kas asjaomases liidu institutsioonis, organis või asutuses esines sellise juhtumi käsitlemisel haldusomavoli, muu hulgas seoses asjaomase ametniku või muu teenistuja kaitsega.

Artikkel 9

Ametisaladus

1.  Ombudsman ja tema töötajad ei tohi uurimise käigus saadud teavet ega dokumente avaldada. Ilma et see piiraks lõike 2 kohaldamist, ei avalda nad eelkõige ombudsmanile esitatud ELi salastatud teavet ega liidu institutsioonide, organite või asutuste sisedokumente ega liidu isikuandmete kaitse õiguse kohaldamisalasse kuuluvaid dokumente. Nad ei tohi avaldada ka teavet, mis võiks kahjustada kaebuse esitaja või mis tahes muu asjaga seotud isiku õigusi.

2.  Ilma et see piiraks kõigi liidu institutsioonide, organite ja asutuste üldist aruandluskohustust Euroopa Pettustevastase Ameti (edaspidi „OLAF“) ees kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL, Euratom) nr 883/2013(8) artikliga 8, kui ombudsmani uurimise käigus kogutud faktid võivad endast kujutada kuritegu või olla sellega seotud, teavitab ombudsman liikmesriikide pädevaid asutusi ning, juhul kui juhtum kuulub nende pädevusse, Euroopa Prokuratuuri ja kooskõlas nõukogu määruse (EL) 2017/1939(9) artikliga 24, OLAFit.

3.  Asjakohasel juhul ja kokkuleppel Euroopa Prokuratuuri või OLAFiga teavitab ombudsman sellest ka liidu institutsiooni, organit või asutust, kellel on distsiplinaarvõim asjaomase ametniku või muu teenistuja üle ja kes võib algatada asjakohase menetluse.

Artikkel 10

Koostöö liikmesriikide ametiasutuste ning liidu institutsioonide, organite ja asutustega

1.  Kui see on vajalik ombudsmani ülesannete täitmiseks, võib ombudsman teha koostööd liikmesriikide ametiasutustega kooskõlas kohaldatava riigisisese ja liidu õigusega.

2.  Ombudsman võib oma ülesannete ulatuses teha koostööd ka teiste liidu institutsioonide, organite ja asutustega, eelkõige nendega, kes vastutavad põhiõiguste edendamise ja kaitse eest. Ombudsman väldib tegevuse kattumist nende liidu institutsioonide, organite või asutuste tegevusega või selle dubleerimist.

3.  Liikmesriikide ametiasutustele käesoleva määruse kohaldamiseks adresseeritud teatis edastatakse neile Euroopa Liidu juures asuvate alaliste esinduste kaudu, välja arvatud juhul, kui asjaomane alaline esindus nõustub, et ombudsmani sekretariaat võib asjaomase liikmesriigi asutustega otse ühendust võtta.

Artikkel 11

Ombudsmani valimine

1.  Ombudsman valitakse ja teda võib ametisse tagasi nimetada kooskõlas ELi toimimise lepingu artikli 228 lõikega 2 kandidaatide hulgast, kes valitakse läbipaistva menetluse teel.

2.  Pärast Euroopa Liidu Teatajas kandidaatide esitamise kutse avaldamist valitakse ombudsman isikute hulgast,

–  kes on liidu kodanikud,

–  kellel on täielikud kodaniku- ja poliitilised õigused,

–  kelle sõltumatus on tagatud,

–  kes vastavad oma riigi kõrgeimatesse kohtuametitesse nimetamise tingimustele või kellel on ombudsmani ülesannete täitmiseks vajalik pädevus ja kogemused ning

–  kes ei ole olnud liikmesriikide valitsuste liikmed ega Euroopa Parlamendi, Euroopa Ülemkogu või Euroopa Komisjoni liikmed kahe aasta jooksul enne kandidaatide esitamise kutse avaldamist.

Artikkel 12

Ombudsmani ülesannete täitmise lõpetamine

1.  Ombudsman lõpetab oma ülesannete täitmise kas ametiaja lõppemisel või ametist tagasiastumise või ametist tagandamise korral.

2.  Ombudsman jääb ametisse kuni uue ombudsmani valimiseni, välja arvatud ametist tagandamise korral.

3.  Ombudsmani ülesannete täitmise enneaegse lõppemise korral valitakse uus ombudsman kolme kuu jooksul alates ametikoha vabanemisest Euroopa Parlamendi järelejäänud ametiajaks. Kuni uue ombudsmani valimiseni vastutab ombudsmani pädevusse kuuluvate kiireloomuliste küsimuste eest artikli 16 lõikes 2 nimetatud sekretariaadi juht.

Artikkel 13

Ametist tagandamine

Kui Euroopa Parlament kavatseb taotleda ombudsmani ametist tagandamist vastavalt ELi toimimise lepingu artikli 228 lõikele 2, kuulab ta enne sellise taotluse esitamist ombudsmani ära.

Artikkel 14

Ombudsmani ülesannete täitmine

1.  Ombudsman tegutseb oma ülesannete täitmisel vastavalt ELi toimimise lepingu artikli 228 lõikele 3. Ombudsman hoidub igasugusest tegevusest, mis ei ole kooskõlas tema ülesannete olemusega.

2.  Ombudsman annab ametisse astudes Euroopa Kohtu ees ametivande, kinnitades, et ta täidab aluslepingutes ja käesolevas määruses osutatud ülesandeid täiesti sõltumatult ja erapooletult ning järgib ametiaja jooksul ja pärast seda oma ametist tulenevaid kohustusi. Ametivanne hõlmab eelkõige kohustust käituda ausameelselt ja diskreetselt teatavate ametissenimetamiste või soodustuste vastuvõtmisel pärast ametiaja lõppemist.

3.  Ametiaja jooksul ei tohi ombudsman täita muid poliitilisi ega haldusülesandeid ega töötada ühelgi teisel tasustataval või mittetasustataval ametikohal.

Artikkel 15

Töötasu, privileegid ja immuniteedid

1.  Töötasu, toetuste ja pensioni osas on ombudsman samal tasemel Euroopa Kohtu kohtunikuga.

2.  Ombudsmani ja tema sekretariaadi ametnike ja muude teenistujate suhtes kohaldatakse Euroopa Liidu lepingule, Euroopa Liidu toimimise lepingule ja Euroopa Aatomienergiaühenduse asutamislepingule lisatud protokolli nr 7, Euroopa Liidu privileegide ja immuniteetide kohta, artikleid 11–14 ja artiklit 17.

Artikkel 16

Ombudsmani sekretariaat

1.  Ombudsmanile tagatakse asjakohane eelarve, mis on piisav, et tagada ombudsmani sõltumatus ja tema ülesannete täitmine.

2.  Ombudsmani abistab sekretariaat. Ombudsman nimetab ametisse sekretariaadi juhataja.

3.  Ombudsmani sekretariaadi ametnike ja muude teenistujate suhtes kohaldatakse personalieeskirju. Sekretariaadi töötajate arv määratakse kindlaks igal aastal eelarvemenetluse käigus.

4.  Kui liidu ametnikud on lähetatud ombudsmani sekretariaati, käsitatakse seda lähetust teenistuse huvides toimuva lähetusena vastavalt personalieeskirjade artikli 37 esimese lõigu punktile a ja artiklile 38..

Artikkel 17

Ombudsmani asukoht

Ombudsmani asukoht on sama nagu Euroopa Parlamendil, nagu on kindlaks määratud protokolli nr 6 ainsa artikli punktis a.

Artikkel 18

Rakendussätted

Ombudsman võtab käesoleva määruse rakendussätted vastu pärast konsulteerimist Euroopa Parlamendi, nõukogu ja Euroopa komisjoniga. Need peavad olema kooskõlas käesoleva määrusega ja sisaldama sätteid vähemalt järgmise kohta:

a)  kaebuse esitaja ning asjaomase liidu institutsiooni, organi või asutuse menetlusõigused;

b)  kaebuste vastuvõtmine, töötlemine ja lõpetamine;

c)  omaalgatuslikud uurimised ning

d)  järeluurimised.

Artikkel 19

Lõppsätted

1.  Otsus 94/262/ESTÜ, EÜ, Euratom tunnistatakse kehtetuks.

2.  Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

3.  Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

(1) Vastavalt kodukorra artikli 46 lõikele 3 otsustas parlament resolutsiooni ettepaneku hääletuse edasi lükata, kuni nõukogu ja komisjon on vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 228 lõikele 4 esitanud oma seisukoha allpool esitatud määruse eelnõu suhtes (A9-0174/2021). (2) ... nõusolek (Euroopa Liidu Teatajas seni avaldamata) (3) ... arvamus (Euroopa Liidu Teatajas seni avaldamata) (4) Euroopa Parlamendi 9. märtsi 1994. aasta otsus, ombudsmani ülesannete täitmist reguleeriva korra ja üldtingimuste kohta (EÜT L 113, 4.5.1994, lk 15). (5) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 30. mai 2001. aasta määrus (EÜ) nr 1049/2001, üldsuse juurdepääsu kohta Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni dokumentidele (EÜT L 145, 31.5.2001, lk 43). (6) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 6. septembri 2006. aasta määrus (EÜ) nr 1367/2006, keskkonnainfo kättesaadavuse, keskkonnaasjade otsustamises üldsuse osalemise ning neis asjus kohtu poole pöördumise Århusi konventsiooni sätete kohaldamise kohta ühenduse institutsioonide ja organite suhtes (ELT L 264, 25.9.2006, lk 13). (7) EÜT L 56, 4.3.1968, lk 1. (8) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. septembri 2013. aasta määrus (EL, Euratom) nr 883/2013, mis käsitleb Euroopa Pettustevastase Ameti (OLAF) juurdlusi ning millega tunnistatakse kehtetuks Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 1073/1999 ja nõukogu määrus (Euratom) nr 1074/1999 (ELT L 248, 18.9.2013, lk 1). (9) Nõukogu 12. oktoobri 2017. aasta määrus (EL) 2017/1939, millega rakendatakse tõhustatud koostööd Euroopa Prokuratuuri asutamisel (ELT L 283, 31.10.2017, lk 1).

Euroopa Parlamendi 10. juuni 2021. aasta seadusandlik resolutsioon ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega muudetakse määrust (EL) 2016/1628 seoses üleminekusätetega teatavate selliste masinate kohta, mis on varustatud mootoriga, mille võimsus on vahemikus 56 kW kuni 130 kW või üle 300 kW, et leevendada COVID‑19 kriisi mõju (COM(2021)0254 – C9-0185/2021 – 2021/0129(COD))

(Seadusandlik tavamenetlus: esimene lugemine)

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse komisjoni ettepanekut Euroopa Parlamendile ja nõukogule (COM(2021)0254),

–  võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõiget 2 ja artiklit 114, mille alusel komisjon esitas ettepaneku Euroopa Parlamendile (C9‑0185/2021),

—  võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõiget 3,

–  võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee 9. juuni 2021. aasta arvamust(1),

–  võttes arvesse nõukogu esindaja poolt 2. juuni 2021. aasta kirjas võetud kohustust kiita Euroopa Parlamendi seisukoht heaks vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõikele 4,

–  võttes arvesse kodukorra artikleid 59 ja 163,

1.  võtab vastu allpool toodud esimese lugemise seisukoha;

2.  palub komisjonil ettepaneku uuesti Euroopa Parlamendile saata, kui komisjon asendab selle uue ettepanekuga, muudab seda oluliselt või kavatseb seda oluliselt muuta;

3.  teeb presidendile ülesandeks edastada Euroopa Parlamendi seisukoht nõukogule ja komisjonile ning liikmesriikide parlamentidele.

Euroopa Parlamendi seisukoht, vastu võetud esimesel lugemisel 10. juunil 2021. aastal eesmärgiga võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2021/…, millega muudetakse määrust (EL) 2016/1628 seoses üleminekusätetega teatavate selliste masinate kohta, mis on varustatud mootoriga, mille võimsus on vähemalt 56 kW, kuid mitte üle 130 kW, või 300 kW või rohkem, et leevendada COVID-19 kriisi mõju

(Kuna Euroopa Parlament ja nõukogu jõudsid kokkuleppele, vastab Euroopa Parlamendi seisukoht õigusakti (määrus (EL) 2021/1068) lõplikule kujule).

(1) Euroopa Liidu Teatajas seni avaldamata.

Euroopa Parlamendi 10. juuni 2021. aasta resolutsioon Tšehhi Vabariigi peaministri huvide konflikti kohta (2021/2671(RSP))

P9_TA(2021)0282 B9-0303/2021

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 310 lõiget 6 ja artikli 325 lõiget 5,

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 18. juuli 2018. aasta määruse (EL, Euratom) 2018/1046, mis käsitleb liidu üldeelarve suhtes kohaldatavaid finantsreegleid(1) (edaspidi „finantsmäärus“), artiklit 61,

–  võttes arvesse komisjoni teatist „Suunis huvide konflikti vältimiseks ja käsitlemiseks finantsmääruse raames“(2),

–  võttes arvesse oma varasemaid otsuseid ja resolutsioone Euroopa Komisjoni 2014., 2015., 2016., 2017., 2018. ja 2019. aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmise kohta,

–  võttes arvesse oma 13. detsembri 2018. aasta resolutsiooni huvide konflikti ja ELi eelarve kaitsmise kohta Tšehhi Vabariigis(3) ning oma 19. juuni 2020. aasta resolutsiooni Tšehhi Vabariigi peaministri suhtes ELi vahendite väärkasutamise ja võimalike huvide konfliktide uurimise taasalustamise kohta(4),

–  võttes arvesse eelarvekontrollikomisjoni 26.–27. märtsil 2014. aastal ja 26.–28. veebruaril 2020. aastal toimunud teabekogumiskülastusi Tšehhi Vabariiki,

–  võttes arvesse 23. aprillil 2021 avaldatud 2019. aasta novembri lõpparuannet Tšehhis huvide konflikti vältimiseks kehtestatud juhtimis- ja kontrollisüsteemide toimimise auditi kohta, mille viisid läbi komisjoni regionaal- ja linnapoliitika peadirektoraat (DG REGIO) ning tööhõive, sotsiaalküsimuste ja sotsiaalse kaasatuse peadirektoraat (DG EMPL),

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. detsembri 2020. aasta määrust (EL, Euratom) 2020/2092, mis käsitleb üldist tingimuslikkuse korda liidu eelarve kaitsmiseks(5),

–  võttes arvesse komisjoni 2020. aasta aruannet õigusriigi kohta, eelkõige peatükki õigusriigi olukorra kohta Tšehhi Vabariigis (SWD(2020)0302),

–  võttes arvesse riikide korruptsioonivastase ühenduse (GRECO) neljanda hindamisvooru vastavusvahearuannet Tšehhi Vabariigi kohta, mille GRECO võttis vastu oma 84. täiskogu istungil 2019. aasta detsembris,

–  võttes arvesse 26. veebruari 2020. aasta Tšehhi 2020. aasta riigiaruannet (SWD(2020)0502), mis on lisatud komisjoni teatisele „2020. aasta Euroopa poolaasta: struktuurireformide elluviimisel ning makromajandusliku tasakaalustamatuse ennetamisel ja korrigeerimisel tehtud edusammude hindamine ning määruse (EL) nr 1176/2011 kohaste põhjalike analüüside tulemused“ (COM(2020)0150),

–  võttes arvesse kodukorra artikli 132 lõiget 2,

–  võttes arvesse eelarvekontrollikomisjoni resolutsiooni ettepanekut,

A.  arvestades, et finantsmääruse artiklites 61 ja 63, direktiivi 2014/24/EL (huvide konflikti vältimise alaste riigihanke-eeskirjade kohta) artiklis 24, määruse (EL) nr 1303/2013 (ühissätete määrus fondide jagatud eelarve täitmise kohta) artiklites 144 ja 145, Euroopa Kohtu praktikas ja 29. novembril 2016 muudetud Tšehhi seaduses nr 159/2006 huvide konflikti kohta on sätestatud konkreetsed kohustused ja ette nähtud vahendid huvide konflikti tekitavate olukordade tõhusaks lahendamiseks;

B.  arvestades, et Agrofert on konglomeraat, mille asutas Tšehhi peaminister Andrej Babiš ja mis koosneb rohkem kui 230 äriühingust; arvestades, et nagu on selgunud, on peaminister Andrej Babiš kontserni Agrofert (kuhu kuuluvad teiste hulgas mitu olulist Tšehhi meediaväljaannet) kontrolliva äriühingu Agrofert üks tegelikke tulusaajaid usaldusfondide AB Private Trust I ja AB Private Trust II kaudu, mille tegelik tulusaaja ta samuti on;

C.  arvestades, et 2019. aasta jaanuaris ja veebruaris viis mitu komisjoni talitust (regionaal- ja linnapoliitika peadirektoraat (DG REGIO) / tööhõive, sotsiaalküsimuste ja sotsiaalse kaasatuse peadirektoraat (DG EMPL), põllumajanduse ja maaelu arengu peadirektoraat (DG AGRI, kaasatud peadirektoraat)) ELi ja siseriikliku õiguse kohaldamise kohta läbi koordineeritud põhjaliku auditi; arvestades, et käimasolev põllumajanduse ja maaelu arengu peadirektoraadi audit uurib väidetavaid huvide konflikte ühise põllumajanduspoliitika rakendamisel Tšehhis;

D.  arvestades, et 2021. aasta aprillis avaldas komisjon Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide õiguslikku rakendamist käsitleva lõpliku auditiaruande nõuetekohaselt redigeeritud versiooni, mida kontrollisid tööhõive, sotsiaalküsimuste ja sotsiaalse kaasatuse peadirektoraat ning regionaal- ja linnapoliitika peadirektoraat; arvestades, et põllumajanduse ja maaelu arengu peadirektoraadi teist auditiaruannet ei ole ikka veel avaldatud;

E.  arvestades, et avaldatud auditiaruandes juhitakse tähelepanu tõsistele vajakajäämistele Tšehhi Vabariigi juhtimis- ja kontrollisüsteemis(6) ning puudustele, mis tuleb kõrvaldada finantskorrektsioonidega;

F.  arvestades, et regionaal- ja linnapoliitika peadirektoraadi auditiaruandes tuvastati kolm Euroopa Regionaalarengu Fondi raames antud toetust, millega rikuti Tšehhi õigust ja ELi ühissätete määrust;

G.  arvestades, et peaminister Andrej Babiši suhtes on endiselt pooleli kriminaaluurimine, mis algatati väikeettevõtjatele mõeldud ELi toetuste ebaseaduslikku kasutamist käsitleva Euroopa Pettustevastase Ameti (OLAF) aruande tõttu ning mis algselt lõpetati ja seejärel uuesti avati, ning mida parlament käsitles oma 19. juuni 2020. aasta resolutsioonis;

H.  arvestades, et aasta pärast ei ole komisjon ikka veel andnud põhjalikku vastust parlamendi taotlusele kvantifitseerida kontserni Agrofert üksuste saadud subsiidiumide kogusumma;

I.  arvestades, et pärast Euroopa Parlamendi 2018. aasta detsembri ja 2020. aasta juuni resolutsioone peaminister Andrej Babiši huvide konflikti kohta ning rohkem kui kaks aastat pärast komisjoni auditite algust on peaminister Andrej Babiši huvide konflikti tekitatud olukord endiselt lahendamata;

J.  arvestades, et liikmesriigid saavad usaldusväärse finantsjuhtimise tagada üksnes siis, kui ametiasutused tegutsevad kooskõlas siseriikliku ja ELi õigusega ning kui uurimistalitused ja prokuratuurid tegelevad tõhusalt valesti käsitletud huvide konflikti juhtumitest tingitud kuritegeliku väärkäitumisega;

K.  arvestades, et määruse (EL, Euratom) 2020/2092 artikli 3 punkti b kohaselt võib suutmatus tagada huvide konflikti puudumine viidata õigusriigi põhimõtete rikkumisele;

L.  arvestades, et huvide konfliktide ja tajutud konfliktide vältimise ja ohjamise üksikasjalike põhimõtete ja reeglite kehtestamine on hea valitsemistava ja usaldusväärse finantsjuhtimise oluline osa;

M.  arvestades, et eelarvekontrollikomisjoni 2020. aasta veebruari lähetuse käigus avastati murettekitavad õigusraamistiku piirangud, mis häirivad Tšehhi riigikontrolli tõhusat ja tulemuslikku tööd, takistades tal kontrollida avaliku sektori kulutuste korrektsust ja tulemuslikkust piirkondlikul ja kohalikul tasandil või teha kohapealseid kontrolle lõplike vahendite saajate üle;

1.  väljendab rahulolu, et pärast Euroopa Parlamendi korduvaid üleskutseid avaldati komisjoni regionaal- ja linnapoliitika peadirektoraadi ning tööhõive, sotsiaalküsimuste ja sotsiaalse kaasatuse peadirektoraadi lõplik auditiaruanne Tšehhis huvide konflikti vältimiseks kehtestatud juhtimis- ja kontrollisüsteemide toimimise kohta, milles kinnitatakse peaminister Andrej Babiši praegust ja kestvat huvide konflikti seoses Agroferti konglomeraadiga ja mis toetab seega parlamendi varasemates resolutsioonides ja eelarve täitmisele heakskiidu andmise raportites väljendatud seisukohta;

2.  väljendab heameelt, et regionaal- ja linnapoliitika peadirektoraat ning tööhõive, sotsiaalküsimuste ja sotsiaalse kaasatuse peadirektoraat tunnustavad, et üldsuse oluline huvi läbipaistvuse ja selle erandliku olukorra kohta käiva teabe vastu on mõistlik põhjus aruande avaldamiseks; peab siiski kahetsusväärseks, et tulemused avaldati alles 2021. aasta aprillis, kuigi lõplik auditiaruanne saadeti Tšehhi ametiasutustele 2019. aasta novembris ja komisjon sai neilt vastused 2020. aasta mais; nõuab tungivalt, et põllumajanduse ja maaelu arengu peadirektoraat kiirendaks oma auditimenetlust ja järelmeetmeid ning avaldaks oma lõpliku auditiaruande ilma põhjendamatult viivitamata; nõuab, et erilist tähelepanu pöörataks maksete tegemisele ettevõtetele, mis kuuluvad otseselt või kaudselt peaminister Andrej Babišile või teistele Tšehhi valitsuse liikmetele;

3.  peab kahetsusväärseks, et auditi- ja ärakuulamismenetlused ning finantskorrektsiooni kohaldamise menetlused venivad praegu mitme aasta pikkuseks; nõuab tungivalt, et komisjon vaataks läbi auditi- ja finantskorrektsiooni menetluse eeskirjad, et võimaldada õigeaegsemat järeldustele jõudmist ja alusetult väljamakstud ELi vahendite tagasinõudmist; kordab oma üleskutset komisjonile avaldada kõik Tšehhi peaministri huvide konflikti juhtumiga seotud dokumendid;

4.  on sügavalt mures auditiaruandes toodud järelduste pärast, millest nähtub, et

5.  märgib, et alates 1. juunist 2021 võeti Tšehhi seadusega nr 37/2021 SB. tegelike tulusaajate registreerimise kohta lõpuks siseriiklikku õigusesse üle viies rahapesuvastane direktiiv, milles nõutakse üldsusele kättesaadavate registrite loomist äriühingute, usaldusfondide ja muude õiguslike üksuste jaoks; tuletab meelde, et selle direktiivi ülevõtmise tähtaeg oli 10. jaanuar 2020; kritiseerib karmilt asjaolu, et Tšehhi võttis viienda rahapesuvastase direktiivi üle niivõrd suure viivitusega; märgib, et peaminister Andrej Babiš on alates 1. juunist 2021 kantud Tšehhi omanike registrisse kui Agroferti „kaudne tegelik omanik“; kritiseerib teravalt Tšehhi justiitsministeeriumi avaldust, mille kohaselt võib toetuste maksmist Agrofertile jätkata hoolimata asjaolust, et Andrej Babiš on Tšehhis registreeritud Agroferti tegeliku tulusaajana;

6.  nõuab, et liikmesriigi kõrgeimal valitsustasandil esinev huvide konflikt, mida kinnitati 23. aprillil 2021 avaldatud komisjoni lõpparuandes Tšehhi Vabariigis huvide konflikti vältimiseks kehtestatud juhtimis- ja kontrollisüsteemide toimimise auditi kohta, on lubamatu ning selle lahendamisega tuleb igakülgselt tegeleda:

7.  väljendab heameelt teadaande üle, et Euroopa Prokuratuur viib läbi huvide konflikti erapooletu ja faktidel põhineva uurimise; võtab teadmiseks vastutava prokuratuuri esitatud avalduse, mille kohaselt juhtum täidab asjakohase Euroopa Liidu määruse kohaselt vastloodud Euroopa Prokuratuuri kohustusliku kohtualluvuse tingimusi ja see tuleb Euroopa Prokuratuurile viivitamata edastada;

8.  peab kahetsusväärseks, et auditi tulemused kinnitavad tõsiste süsteemsete puuduste olemas olu juhtimis- ja kontrollisüsteemi toimimises ning eelkõige puudusi huvide konfliktide tuvastamises; taunib asjaolu, et ristkontrollide ja läbipaistmatute menetluste ja struktuuride ebatõhusus vähendab huvide konfliktide ennetamise ja tuvastamise usaldusväärsust Tšehhi Vabariigis;

9.  on sügavalt mures selle pärast, et isegi pärast finantsmääruse artiklite 61 ja 63 jõustumist 2018. aastal esineb juhtimis- ja kontrollisüsteemides jätkuvalt puudusi huvide konfliktide tõkestamisel, ning et Tšehhi ametivõimud teevad nõuete täitmise tagamiseks vähe ja ebapiisavalt;

10.  mõistab hukka Tšehhi valitsuse katsed muuta peaminister Andrej Babiši huvide konflikt õiguspäraseks seadusega, mille eelnõu esitati 2020. aasta märtsis COVIDi kriisi alguses, selle asemel et see huvide konflikt lahendada;

11.  eeldab, et riigi ametiasutused täidavad kõik nõutud soovitused, mille eesmärk on muu hulgas parandada juhtimis- ja kontrollisüsteemi ning kontrollida kõiki pärast 9. veebruari 2017 antud toetusi, mis võivad rikkuda huvide konflikti seadust;

12.  palub komisjonil teavitada parlamenti sellest, kuidas Tšehhi valitsus auditi soovitusi rakendab, eelkõige seoses kõigi nende kontsernile Agrofert eraldatud vahendite kontrollimisega, mis ei kuulunud auditivalimisse;

13.  on sügavalt mures üldise õigusraamistiku nõrkuste pärast, mis muudavad keeruliseks ELi rahalisi vahendeid saavate üksuste tegelike tulusaajate süstemaatilise tuvastamise; tuletab meelde, et komisjon on kinnitanud, et on teinud ühise põllumajanduspoliitika raames väljamakseid kontserni Agrofert kuuluvatele äriühingutele ja ka mitmes teises liikmesriigis asuvatele muudele äriühingutele, kelle tegelik tulusaaja on peaminister Andrej Babiš, kuid ei suuda ammendavalt kindlaks teha kõiki kasu saanud ettevõtjaid; väidab kindlalt, et komisjoni ülesanne on anda eelarve täitmisele heakskiidu andmise eest vastutavale institutsioonile täielik ja usaldusväärne ülevaade kõigist maksetest, mis on eelarveaastatel 2018 ja 2019 tehtud kontserni Agrofert äriühingutele ja sama tegeliku tulusaajaga äriühingutele kõigis liikmesriikides; palub komisjonil lisada ka teave 2020. aasta kohta; on seisukohal, et see näitab tungivat vajadust, et komisjon töötaks koos riiklike ametitega välja standardse ja üldsusele kättesaadava lahenduse, kuidas ühise põllumajanduspoliitika (ÜPP) väljamaksete lõplikud toetusesaajad avalikustada;

14.  märgib, et hiljuti on parandatud äriühingute tegelike tulusaajate registrit ehk läbipaistvusregistrit (Transparenzregister), milles on nüüd kirjas peaminister Andrej Babiš Saksamaal asuva Agroferti tütarettevõtte kasusaaja ja aktsionärina; kordab, et peaminister Andrej Babiš on loetletud ühena kuuest aktiivsest isikust, kellel on märkimisväärne mõju või kontroll Ühendkuningriigis asuva Agroferti tütarettevõtjaga GreenChem Solutions Ltd. seotud usaldusfondi usaldushaldurite üle; kutsub kõiki liikmesriike, kus Agroferti tütarettevõtjad tegutsevad, vaatama sellest aspektist läbi tegelike tulusaajate registri;

15.  peab kahetsusväärseks, et kontserni Agrofert üksused saavad jätkuvalt makseid ühise põllumajanduspoliitika esimese samba raames; tuletab meelde, et Tšehhi huvide konflikti seadusega on keelatud anda mis tahes toetust, sealhulgas ÜPP otsetoetusi, äriühingule, milles ametiisikule või ametiisiku kontrolli all olevale üksusele kuulub 25 % või suurem osalus; rõhutab tõsiseid kahtlusi nende Tšehhi ametiasutuste sõltumatuse suhtes, kes teevad otsuseid põllumajanduslike otsetoetuste saamise õiguslikkuse ja toetuste kontrolli üle; täheldab riskinäitajate olemas olu asjaolus, et kontserni Agrofert kuuluvad äriühingud saavad neid vahendeid jätkuvalt, rikkudes Tšehhi huvide konflikti seadust;

16.  märgib, et alates 2006. aastast kehtivates huvide konflikte käsitlevates Tšehhi õigusaktides olid tõsised lüngad ja nende rakendamises esines märkimisväärseid puuduseid, mis võimaldasid sügava oligarhilise struktuuri loomist ja laienemist; peab kahetsusväärseks, et parlamendi eelarvekontrollikomisjoni 2020. aasta veebruari lähetuse käigus avastati tõsiseid puudusi Tšehhi huvide konfliktide vältimise, tuvastamise ja lahendamise süsteemides;

17.  avaldab imestust, et komisjoni regionaal- ja linnapoliitika peadirektoraadil (DG REGIO) ja tööhõive, sotsiaalküsimuste ja sotsiaalse kaasatuse peadirektoraadil (DG EMPL) ning teiselt poolt põllumajanduse ja maaelu arengu peadirektoraadil (DG AGRI) on huvide konflikti käsitleva Tšehhi seaduse ja ELi finantsmääruse suhtes nähtavasti lahknevad arusaamad samalaadsetest õigusrikkumistest; DG REGIO ja DG EMPL leiavad, et huvide konflikti käsitleva Tšehhi seaduse rikkumine kujutab endast ka finantsmääruse artikli 61 lõike 2 rikkumist, DG AGRI ei näi aga seda arusaama jagavat; juhib lisaks tähelepanu asjaolule, et toetusõigustel põhinevate maksete (otsetoetused) abikõlblikkuse kontrolli üks osa on ka kontrolliotsuse tegemine; rõhutab, et huvide konflikt võib seda kontrolliotsust mõjutada; palub komisjonil esitada parlamendile üksikasjaliku õigusliku selgituse Tšehhi huvide konflikti seaduse ja liidu finantsmääruse artikli 61 rikkumise erineva mõju kohta ning lisada üksikasjaliku selgituse selle kohta, kuidas komisjon tagab, et huvide konflikt ei mõjutaks toetusõigustel põhinevate maksete kontrolliotsuseid;

18.  peab hämmastavaks komisjoni hinnangut, et Tšehhi põllumajandusministril ei ole huvide konflikti, kuigi tema pereliikmed saavad märkimisväärses mahus põllumajandustoetusi, samal ajal kui ta ise vastutab ÜPP põllumajandusprogrammide kavandamise ja rakendamise eest; palub komisjonil selle hinnangu parlamendile edastada; palub komisjonil tagada finantsmääruse artikli 61 ühetaolise tõlgendamise ja kohaldamise;

19.  palub komisjonil hinnata finantsmääruse artikli 61 mõjusust, mis puudutab ilmnevate huvide konflikti juhtumite tõkestamist, avastamist ja lahendamist, ning vajaduse korral esitada finantsmääruse järgmisel läbivaatamisel ettepanekud, et veelgi tugevdada huvide konflikti reguleerimise tingimusi, pöörates erilist tähelepanu mõistetele, kohaldamisalale (hõlmatud isikud), tundlike funktsioonide või tundliku tegevuse kindlakstegemisele, olukordadele, „mida võib objektiivselt pidada huvide konfliktiks“ ning kohustustele huvide konflikti korral; tuletab meelde, et finantsmääruse artiklis 61 ei eristata ELi eelarvest tehtavaid eri liiki makseid ning et juba pelgalt võimalus kasutada huvide konfliktist tulenevat positsiooni on piisav näitaja;

20.  peab murettekitavaks finantsmääruse artikli 61 kitsast tõlgendamist Tšehhi põllumajandusmaksete ameti (riiklik põllumajanduse sekkumisfond) poolt, kuna amet on seisukohal, et see määruse artikkel ei ole kohaldatav valitsuse liikmete suhtes; kordab Euroopa Parlamendi muret seoses Tšehhi põllumajandusmaksete ameti juhtimises tuvastatud mitmete puudustega, eelkõige järelevalvenõukogu sõltumatuse puudumisega, nagu rõhutati parlamendi aruandes 2020. aasta veebruaris Tšehhi Vabariiki tehtud teabekogumiskülastuse kohta(7); palub komisjonil algatada auditimenetluse, et tagada ameti usaldusväärne juhtimine;

21.  on seisukohal, et finantsmäärusega seonduvad komisjoni suunised huvide konfliktide vältimise ja ohjamise kohta on oluline vahend, mis aitab veelgi tugevdada meetmeid ELi eelarve kaitsmiseks pettuse ja õigusnormide rikkumise eest; palub komisjonil tegeleda teadlikkuse tõstmisega ning edendada huvide konfliktide vältimise nõuete ühetaolist tõlgendamist ja kohaldamist, muu hulgas ÜPP esimese samba otsetoetuste puhul, ning jälgida sellega seoses makseasutuste ja auditistruktuuride sõltumatut toimimist; kutsub komisjoni üles esitama asjaomaste liikmesriikide ametiasutustele lisaks praktilisi näiteid, ettepanekuid ja soovitusi, et olla neile abiks huvide konfliktide ärahoidmisel;

22.  kordab, et Tšehhi kodanikud ja maksumaksjad ei peaks kinni maksma ega kandma mingeid peaminister Andrej Babiši huvide konflikti tagajärgi ning et kontserni Agrofert kuuluvad äriühingud peaksid tagasi maksma kõik ELi eelarvest või Tšehhi riigieelarvest ebaseaduslikult saadud toetused; nõuab, et Tšehhi ametiasutused nõuaksid tagasi kõik kontserni Agrofert üksustele põhjendamatult makstud toetused;

23.  nõuab, et ELi eelarvest või Tšehhi riigieelarvest rahaliste vahendite edasine väljamaksmine peaminister Andrej Babiši või Tšehhi valitsuse liikmete kontrolli all olevatele äriühingutele tuleb peatada, kuni huvide konflikti juhtumid on täielikult lahendatud;

24.  kutsub Tšehhi valitsust üles parandama üldist õiglust ELi toetuste jaotamisel ja looma süsteemi, mis tagaks ELi vahendite jaotamisel täieliku ja ammendava läbipaistvuse; märgib murega, et komisjonile kättesaadava teabe kohaselt ei ole alates Tšehhi otsetoetuste süsteemi loomisest 2014. aastal tehtud ühtegi otsust selle muutmiseks ja mõjusa huvide konfliktide vastase mehhanismi loomiseks;

25.  tuletab meelde, et projekti „Stork Nest“ raames asutas Agrofert kunstlikult keskmise suurusega ettevõtte, mis jäi Agroferti kontrolli alla, et saada väikestele ja keskmise suurusega ettevõtjatele mõeldud vahendeid kogusummas ligikaudu 2 miljonit eurot; peab vastuvõetamatuks, et pärast raskete rikkumiste tuvastamist „Stork Nest“ uurimiste käigus tõmbasid Tšehhi ametiasutused selle projekti ELi rahastamisest välja eesmärgiga rahastada seda riigieelarvest, veeretades finantskoormuse Tšehhi maksumaksjatele; näeb selles kinnitust, et Tšehhi ametiasutused ei suutnud komisjoni veenda nende maksete seaduslikkuses ja korrektsuses; peab kahetsusväärseks, et OLAFil ei ole seega enam õigust uurimist korraldada ja ainult Tšehhi prokurör saab süüdistusi esitada; on tõsiselt mures selle pärast, et Tšehhi prokurör sulges „Stork Nesti“ menetluse ajutiselt ja taasalustas hiljem asja uurimist; kutsub Tšehhi ametiasutusi üles teavitama ELi institutsioone võimalikult kiiresti „Stork Nesti“ uurimise tulemustest;

26.  märgib, et Tšehhi politsei soovitas teist korda esitada peaminister Andrej Babišile süüdistuse väidetavas ligikaudu 2 miljoni euro suuruses pettuses seoses „Stork Nesti“ uurimisega; märgib, et süüdistuse esitamise ettepaneku kohta otsuse tegemise eest vastutab järelevalvet teostav prokurör Jaroslav Šaroch, kes oli 2019. aasta septembris esialgu otsustanud juhtumi käsitlemisest loobuda; tuletab meelde, et nüüdseks ametist lahkunud peaprokurör Pavel Zeman andis 4. detsembril 2019 korralduse kohtuasi uuesti avada, viidates vajakajäämistele prokurör Jaroslav Šarochi õiguslikus hinnangus;

27.  on sügavalt mures Tšehhi Vabariigi sõltumatule meediale ja sõltumatutele institutsioonidele avaldatava poliitilise surve pärast, mida hiljuti tõendas peaprokuröri tagasiastumine, mille põhjusena ta ise nimetas justiitsministri survet;

28.  kutsub komisjoni üles uurima Tšehhi kohtusüsteemi nõrku kohti ja võtma vajalikke meetmeid; palub komisjonil hoolikalt uurida ja analüüsida, kas ka muid Tšehhi valitsuse liikmetega seotud asju on pärast võimalikku surve avaldamist tühistatud või ennetähtaegselt lõpetatud; palub komisjonil põhjendamatult viivitamata teavitada Euroopa Parlamenti oma kogutud andmetest ja järeldustest;

29.  peab murettekitavaks teateid, et auditeeritud perioodil maksis Tšehhi valitsus Agrofertile riigieelarvest juba üle 150 miljoni Tšehhi krooni(8); palub komisjonil neid riigieelarvest rahastamise juhtumeid põhjalikult uurida ning teavitada Euroopa Parlamenti uurimise tulemustest ja võetud meetmetest, kuna selline rahastamine võib olla ebaseaduslik riigiabi ja ohustada ausat konkurentsi ELi ühtsel turul ja turu terviklikkust;

30.  peab taunitavaks tava arvata projektid ELi rahastamisest välja, et rahastada neid riigieelarvest, kui komisjon või Euroopa Kontrollikoda on avastanud õigusnormide rikkumisi; palub komisjonil selliseid juhtumeid tähelepanelikult jälgida ja teha nende kohta põhjalik õiguslik analüüs, pöörates erilist tähelepanu riigiabi eeskirjade võimalikule rikkumisele;

31.  taunib peaminister Andrej Babiši avalikke kommentaare, mille ta andis pärast Euroopa Komisjoni regionaal- ja linnapoliitika peadirektoraadi ning tööhõive, sotsiaalküsimuste ja sotsiaalse kaasatuse peadirektoraadi lõpliku auditiaruande avaldamist(9); peab vastuvõetamatuks, et tema kui Euroopa Ülemkogu liige nimetab komisjoni audiitoreid maffiaks;

32.  taunib peaminister Andrej Babiši laimavaid märkusi uudisteorganisatsioonide aadressil, kes avaldavad teavet tema huvide konflikti ja talle kuuluvate ettevõtete tegevuse kohta; juhib sellega seoses tähelepanu Andrej Babiši 2020. aasta novembris Tšehhi parlamendis tehtud halvustavatele märkustele internetiajalehe Deník Referendum aadressil;

33.  peab äärmiselt murettekitavaks, et Tšehhi on vähe järginud riikide korruptsioonivastase ühenduse (GRECO) neljanda vooru hindamisaruandes esitatud soovitusi: neljateistkümnest soovitusest on ainult üks rahuldavalt täidetud, seitse osaliselt ja ülejäänud kuus on täitmata;

34.  kutsub kõiki liikmesriike üles tõkestama uue mitmeaastase finantsraamistiku rakendamisel juhtumid, kus mõnele füüsilisele isikule makstakse sadade miljonite eurode suurusi toetusi, ning lähenema Euroopa Parlamendi seisukohale, mille kohaselt tuleb jagatud eelarve täitmisega programmide puhul tagada täielik läbipaistvus ja võimalus makseid koondada ning korraldada digitaalsed järelevalve- ja auditimenetlused üle liikmesriikide piiride;

35.  kutsub nõukogu üles võtma käimasolevatel läbirääkimistel ühise põllumajanduspoliitika määruse üle asjakohaselt arvesse eelarve tulemuslikkust ning otsetoetuste õiglasemat ja läbipaistvamat jaotamist ning lähenema Euroopa Parlamendi seisukohale, mille kohaselt tuleks kehtestada ÜPP mõlema samba jaoks konkreetsed piirmäärad füüsilise isiku kohta, toetusi järk-järgult vähendada ning võtta kasutusele kohustuslik piirang ja ümberjaotavad toetused, et tagada ELi kodanike positiivne suhtumine ühisesse põllumajanduspoliitikasse tervikuna; rõhutab, et huvide konfliktid ei tohi nõukogus peetavaid läbirääkimisi mõjutada ning ükski huvide konfliktist mõjutatud liikmesriigi minister ega valitsuse liige või esindaja ei tohi läbirääkimistel osaleda; peab vastuvõetamatuks, et peaminister Babiš, olles kontserni Agrofert tegelik tulusaaja, osales ühise põllumajanduspoliitika läbirääkimistel ja võitles toetuste piiramise vastu; rõhutab kindlalt, et ÜPP esimese ja teise samba piirmäärad füüsilisele isikule peavad olema ühetaoliselt kohaldatavad – ka liikmesriikide valitsusliikmete suhtes, et takistada neil nõukogus enda huvides läbirääkimisi pidada;

36.  mõistab teravalt hukka oligarhilised struktuurid, kes kasutavad ära ELi põllumajandus- ja ühtekuuluvusfonde, nii et vähestele toetusesaajatele langeb valdav osa ELi toetustest, ning kutsub komisjoni, nõukogu ja Euroopa Ülemkogu üles takistama selliste struktuuride soosimist, kuna need vähendavad väikeste ja keskmise suurusega põllumajandustootjate ja põllumajanduslike pereettevõtete konkurentsivõimet, kes peaksid olema ühise põllumajanduspoliitika peamised toetusesaajad;

37.  on sügavalt mures selle pärast, et peaminister Andrej Babišil on huvide konflikt ja samal ajal osaleb ta ühise põllumajanduspoliitika ja Euroopa üldiste kliimapoliitika eesmärkide ühitamist käsitlevate otsuste tegemises, kuna tema puhul võivad kontserni Agrofert ärihuvid üles kaaluda avaliku huvi toetada kestlikumat põllumajandust ja piirata kliimamuutuste negatiivset mõju;

38.  on seisukohal, et Tšehhi valitsuse tegevusetus peaminister Andrej Babiši huvide konfliktide lahendamisel mõjutab negatiivselt Tšehhi riigiasutuste, sealhulgas õiguskaitseasutuste ja juhtimis- ja kontrollisüsteemide toimimist ning ELi õigusaktide järgimist Tšehhi poolt;

39.  palub komisjonil hinnata eespool osutatud olukorda ja ka peaminister Andrej Babiši mõju Tšehhi meediale ja kohtusüsteemile, et teha kindlaks õigusriigi rikkumised, ning – juhul kui need leiavad kinnitust ja lähtudes hindamise järeldustest – õigeaegselt aktiveerida liidu eelarve kaitseks tingimuslikkuse mehhanismi;

40.  on endiselt mures meediaomandi üha suurema koondumise pärast mõne üksiku oligarhi kätte(10);

41.  märgib, et nii riigi kui ka Euroopa Liidu tasandil on käimas uurimised ja auditid võimalike huvide konfliktide ja ELi vahendite kasutamise kohta; on mures komisjoni 2020. aasta õigusriigi aruandes avaldatud küsimuste pärast, et suurkorruptsiooni juhtumitega ei tegeleta piisavalt ja parlamendiliikmete suhtes kohaldatavates usaldusraamistikes on tuvastatud teatavad lüngad;

42.  kutsub nõukogu ja Euroopa Ülemkogu üles rakendama kõiki vajalikke ja asjakohaseid meetmeid huvide konfliktide ärahoidmiseks kooskõlas finantsmääruse artikli 61 lõikega 1; väljendab muret selle pärast, et Tšehhi peaminister on olnud ja on jätkuvalt aktiivne osaline ELi eelarve ja ELi programmide üle peetavatel läbirääkimistel, kuigi tal on huvide konflikt; palub nõukogul ja Euroopa Ülemkogul selgitada Euroopa Parlamendile, kuidas nad kavatsevad komisjoni auditiaruannete järelduste põhjal võtta arvesse peaminister Andrej Babiši osalemist ühise põllumajanduspoliitika ja ELi eelarvega seotud otsuste tegemises ja kuidas nad kavatsevad sellele reageerida;

43.  on seisukohal, et peaminister Andrej Babiši huvide konflikti juhtum kinnitab ka tungivat vajadust luua ELi rahaliste vahendite jälgimiseks koostalitlev digitaalne aruandlus- ja kontrollisüsteem; peab äärmiselt kahetsusväärseks, et kaasseadusandjad ei ole jõudnud rahuldavale kokkuleppele sätetes, millega tagataks IT‑süsteemide koostalitlusvõime, mis võimaldaks standardset ja ühtset aruandlust ning soodustaks koostööd; nõuab, et kõik asjaosalised püüaksid parema vastutuse nimel leida samavõrra mõjusaid lahendusi;

44.  palub komisjonil tagada, et 2021.–2027. aasta mitmeaastase finantsraamistiku ja taasterahastu „Next Generation EU“ rakendamisel järgitaks täielikult huvide konflikti käsitlevaid finantsmääruse sätteid, kaasa arvatud peaminister Andrej Babiši huvide konflikti puhul, nii et otse või kaudselt peaminister Andrej Babišile kuuluvatele ettevõtetele ei tehtaks väljamakseid(11); nõuab, et põhjalikumalt uuritaks võimalikke huvide konflikte ning õigusriigi elementide järgimist riiklikes taastekavades;

45.  toonitab, et iga Euroopa Parlamendi liige peab saama oma tööd teha ähvardusteta ning et tema kaitse tagamise eest oma koduriigis vastutab selle riigi valitsus;

46.  teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon komisjonile ja nõukogule ning Tšehhi Vabariigi valitsusele ja parlamendi mõlemale kojale.

(1) ELT L 193, 30.7.2018, lk 1. (2) ELT C 121, 9.4.2021, lk 1. (3) ELT C 388, 13.11.2020, lk 157. (4) Vastuvõetud tekstid, P9_TA(2020)0164. (5) ELT L 433 I, 22.12.2020, lk 1. (6) Lõplikus auditiaruandes leiti tõsiseid puudusi huvide konflikti vältimiseks mõeldud kontrollisüsteemi struktuuris, mida tõendavad huvide konflikte käsitleva Tšehhi seaduse artikli 4c seitse rikkumist ja kõrge veamäär (96,7 %) auditeeritud valimis. (7) Eelarvekontrollikomisjoni aruanne 26.–28. veebruaril 2020 Tšehhi Vabariiki tehtud teabekogumiskülastuse kohta. (8) iROZHLAS, Penam, Lovochemie, Cerea. Česko vyplatilo Agrofertu podle Bruselu na dotacích neoprávněně 155 milionů, 27. aprill 2021. (9) Euractiv, Czech PM slams EU Commission auditors as ‘mafia’, 26. aprill 2021. (10) Reporters Without Borders, Czech Republic, https://rsf.org/en/czech-republic [vaadatud 2.6.2021]. (11) Tšehhi valitsuse poolt õiglase ülemineku fondist rahastamiseks heakskiidetud ettevõtete ja projektide loetelus on kirjas rohkem kui 6 miljardit Tšehhi krooni kontserni Agrofert kuuluvale ettevõttele Lovochemie, mida varem juhtis praegune Tšehhi keskkonnaminister Richard Brabec.

Euroopa Parlamendi 10. juuni 2021. aasta resolutsioon ülemaailmse koroonakriisiga toimetuleku ja WTO TRIPS-lepingust erandi tegemise mõju kohta COVID-19 vaktsiinidele, ravile, varustusele ja tootmisvõimsusele arengumaades (2021/2692(RSP))

P9_TA(2021)0283 RC-B9-0306/2021

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse Maailma Kaubandusorganisatsiooni (WTO) intellektuaalomandi õiguste kaubandusaspektide lepingut (TRIPS), eelkõige selle artiklit 31a,

–  võttes arvesse 14. novembri 2001. aasta Doha deklaratsiooni TRIPS-lepingu ja rahvatervise kohta,

–  võttes arvesse WTO intellektuaalomandi õiguste kaubandusaspektide nõukogu 6. novembri 2015. aasta otsust WTOsse kuuluvate vähim arenenud riikide suhtes kohaldatava erandi pikendamise kohta, millega nad vabastatakse TRIPS-lepingu farmaatsiatooteid käsitlevate sätete rakendamisest,

–  võttes arvesse India ja Lõuna-Aafrika 2. oktoobri 2020. aasta teatist, milles taotleti erandit teatavatest TRIPS-lepingu sätetest COVID-19 ennetamiseks, selle leviku tõkestamiseks ja viiruse põhjustatud haiguse raviks ning mille kaastoetajateks olid Svaasimaa, Keenia, Mosambiik ja Pakistan ning millele on poolehoidu väljendanud veel 100 riiki,

–  võttes arvesse 62 WTO liikme poolt 21. mail 2021 esitatud muudetud ettepanekut TRIPS-lepingu sätetest erandi tegemise kohta,

–  võttes arvesse 243 kodanikuühiskonna organisatsiooni 13. aprilli 2021. aasta avalikku kirja WTO peadirektorile, milles käsitletakse COVID-19 pandeemias vajalike meditsiinitoodete, eelkõige vaktsiinide ebapiisava pakkumise ja nende ebavõrdse kättesaadavusega seotud ülemaailmsete probleemide lahendamist,

–  võttes arvesse USA kaubandusesindaja 5. mai 2021. aasta avaldust, milles ta väljendas TRIPS-lepingust ajutise erandi tegemisele toetust,

–  võttes arvesse Costa Rica Vabariigi presidendi ja Maailma Terviseorganisatsiooni (WHO) peadirektori 27. mai 2021. aasta avalikku kirja, milles kutsutakse taas kõiki WHO liikmesriike üles aktiivselt toetama COVID-19 tehnoloogiale juurdepääsu ühisreservi (C-TAP),

–  võttes arvesse 21. mail 2021. aastal toimunud ülemaailmsel terviseteemalisel tippkohtumisel vastu võetud Rooma deklaratsiooni,

–  võttes arvesse WHO peadirektori, WTO peadirektori, Rahvusvahelise Valuutafondi (IMF) tegevdirektori ja Maailmapanga Grupi esimehe 31. mai 2021. aasta kirja, milles kutsutakse üles võtma uusi kohustusi vaktsiinide võrdse kättesaadavuse tagamiseks ja pandeemiast ülesaamiseks,

–  võttes arvesse WTO ja WHO peadirektorite 20. aprilli 2020. aasta ühisavaldust, millega toetatakse jõupingutusi elutähtsate meditsiinitarvete ning muude toodete ja teenuste tavapärase piiriülese liikumise tagamiseks,

–  võttes arvesse ÜRO kestliku arengu tegevuskava aastani 2030 ja kestliku arengu eesmärke,

–  võttes arvesse kodukorra artikli 132 lõikeid 2 ja 4,

A.  arvestades, et pandeemia jooksul on tuvastatud ligikaudu 172 000 000 COVID-19 juhtumit, mille tagajärjel on kogu maailmas elu kaotanud üle 3 700 000 inimese ning miljonid inimesed on pidanud taluma enneolematuid kannatusi ja raskusi ning on kaotanud sissetuleku; arvestades, et 10 % patsientidest kannatab pikaaegse COVIDi käes ning see on põhjustanud töökohtade kaotust, vaesust ja suurt sotsiaal-majanduslikku haavatavust;

B.  arvestades, et ülemaailmse koroonapandeemia tõttu on vaktsiinide, diagnostika, ravimite ja varustuse tootmise ja levitamise jaoks vaja ülemaailmset strateegiat; arvestades, et pandeemiaga seotud tervishoiuprobleemide lahendamiseks on vaja terviklikku teadus- ja faktipõhist lähenemisviisi; arvestades, et sootundlik ja valdkonnaülene lähenemisviis on soolise võrdõiguslikkuse saavutamiseks väga oluline ja seda tuleb järgida vaktsineerimisprotsessi igas etapis alates arendustegevusest kuni kasutuselevõtuni;

C.  arvestades, et vaktsiinid on klassikaline näide sellest, kuidas suure positiivse välismõju survel tuleb neid käsitleda üleilmse avaliku hüvena ja pakkuda tasuta; arvestades, et arenenud riikides saavad kõik kodanikud vaktsiine tasuta; arvestades, et oleks eetiliselt ebaõiglane, kui see põhimõte ei kehtiks arengumaade palju vaesemate elanike suhtes;

D.  arvestades, et 14. novembril 2001. aastal Dohas vastu võetud deklaratsioonis TRIPS-lepingu ja rahvatervise kohta on öeldud, et TRIPS-lepingut tuleks kohaldada ja tõlgendada rahvatervisele soodsalt, toetades nii olemasolevate ravimite kättesaadavust kui ka uute ravimite väljatöötamist; arvestades, et WTO TRIPSi nõukogu otsustas 6. novembril 2015 pikendada vähim arenenud riikide puhul ravimite patendivabastust 2033. aasta jaanuarini;

E.  arvestades, et on oluline tagada madalate ja keskmiste tuludega riikide kõige haavatavamate elanikkonnarühmade vaktsineerimine taskukohase hinnaga; arvestades, et mRNA-põhised vaktsiinid on osutunud kõige tõhusamateks, kuid ka kõige kallimateks turul olevateks vaktsiinideks;

F.  arvestades, et alates 2021. aasta juunist on kogu maailmas manustatud ligikaudu 1,6 miljardit vaktsiinidoosi, millest valdav enamik on manustatud tööstusriikides ja vaktsiine tootvates riikides; arvestades, et ainult 0,3 % kogu maailmas manustatud vaktsiinidoosidest on inimesteni jõudnud 29 kõige vaesemas riigis, kus elab ligikaudu 9 % maailma elanikkonnast; arvestades, et IMFi hinnangul võib maailma SKP suureneda vaktsiinitarnete kiirenemise korral 7 triljoni euro võrra, juhul kui viiruse levikut suudetakse kontrolli all hoida; arvestades, et EL on jaotanud oma liikmesriikidele üle 260 miljoni vaktsiinidoosi ja eksportinud kolmandatesse riikidesse üle 226 miljoni vaktsiiniannuse, aga neist ainult 10 % on suunatud vähim arenenud riikidesse;

G.  arvestades, et juurde on tekkimas uusi murettekitavaid COVID-19 variante, mis on nakkavamad, surmavamad ja vaktsiinide suhtes resistentsemad ning mille puhul võib vaja minna täiendavaid vaktsiiniannuseid, see aga suurendab nõudlust kaugelt üle algselt prognoositud 11 miljardi vajaliku doosi; arvestades, et ülemaailmse vaktsineerituse saavutamiseks on oluline tootmist suurendada; arvestades, et vaktsiinitootmise suurendamine on ülemaailmne prioriteet; arvestades, et protektsionistlikud meetmed ja mittetariifsed kaubandustõkked ei tohi takistada tooraine üleilmsete tarneahelate toimimist; arvestades, et enamik riike, kus vaktsiine toodetakse, on kahjuks kehtestanud vaktsiinidele ja nende koostisosadele ekspordikeelu, mis pärsib ülemaailmse tootmise kasvu ja põhjustab tarneahelates kitsaskohti;

H.  arvestades, et teadus- ja arendustegevusse, kliinilistesse uuringutesse ja hangetesse on investeeritud suur hulk avaliku ja erasektori vahendeid ja ressursse, et töötada vaktsiinid ja COVID-19 ravimid välja avatud ja kättesaadaval viisil; arvestades, et avaliku ja erasektori teadus- ja tervishoiuasutused, eesliinitöötajad, teadlased ja patsiendid on kõik kogunud viiruse kohta teavet, mida ravimiettevõtted on kasutanud;

I.  arvestades, et vabatahtlikud litsentsid peaksid olema kõige tõhusam vahend tootmise laiendamise ja oskusteabe jagamise hõlbustamiseks; arvestades, et ükski eraettevõte ei ole osalenud COVID-19 tehnoloogiale juurdepääsu ühisreservi (C-TAP) algatuses, millega kutsutakse ravimiettevõtteid üles seadma sihiks läbipaistva ja ülemaailmse vabatahtliku lihtlitsentsimise; arvestades, et WHO andmetel on 19 tootjat enam kui kümnest Aafrika, Aasia ja Ladina-Ameerika riigist väljendanud soovi mRNA vaktsiinide tootmist suurendada; arvestades, et praegu kasutatakse COVID-19 vastaste vaktsiinide tootmiseks ainult 40 % maailma tootmisvõimsusest;

J.  arvestades, et paljud väikese või olematu tootmisvõimsusega arengumaad seisavad endiselt silmitsi märkimisväärse poliitilise surve ja õiguslike raskustega, mis ei lase neil kasutada TRIPS-lepingus ette nähtud paindlikkuse võimalusi, eelkõige artiklit 31a, ning pika ja koormava ravimite impordi- ja ekspordiprotsessiga;

K.  arvestades, et patendid ja muud intellektuaalomandi kaitse vahendid pakuvad kaitset ettevõtlusriskide eest ning et mitmepoolne intellektuaalomandiõiguste õigusraamistik pakub stiimuleid, mis on tulevasteks pandeemiateks valmisoleku seisukohalt üliolulised; arvestades, et ülemaailmne võrdne juurdepääs taskukohastele vaktsiinidele, diagnostikale ja ravile on ainus viis, kuidas pandeemia globaalset mõju rahvatervisele ja majandusele leevendada, ning et ajutine loobumine rahvusvahelise intellektuaalomandi kaitse nõuete rakendamisest COVID-19 ravimite, meditsiiniseadmete ja muude tervisetehnoloogiate puhul on üks oluline vahend selle eesmärgi saavutamiseks;

L.  arvestades, et enneolematu ja murettekitava epidemioloogilise olukorra tõttu Indias kehtestas India valitsus vaktsiinide ekspordikeelu, mis põhjustab häireid ka ülemaailmses varustamises ja COVAXi mehhanismis; arvestades, et EL on COVAXi mehhanismi peamine panustaja; arvestades, et EL on Euroopa tiimi (Team Europe) raames lubanud annetada 2021. aasta lõpuks madalate ja keskmiste tuludega riikidele veel 100 miljonit vaktsiinidoosi;

M.  arvestades, et lastehalvatuse vastane vaktsiin toodi turule patendivabalt ning paljudes maailma piirkondades on see haigus praeguseks likvideeritud; arvestades, et Nelson Mandela juhitud Lõuna-Aafrika valitsus oli sunnitud kasutama sundlitsentsimise võimalust, et suruda läbi taskukohased ja kvaliteetsed geneerilised ekvivalendid, eesmärgiga vältida ülemäära kõrgete hindade maksmist hargmaistele ravimiettevõtjatele, kes kaitsevad HIV ravimeetodeid patendiga;

N.  arvestades, et arengumaade tarneahelaid tuleb parandada; arvestades, et kohaliku tootmise laienemine, elanikkonna teadlikkuse kasv ja suurem abi vaktsiini levitamiseks arengumaades võib suurendada vaktsineeritud inimeste arvu kogu maailmas; arvestades, et murettekitav 18,5 miljardi USA dollari suurune rahastamispuudujääk seoses COVID-19 tõrje vahenditele juurdepääsu raamistikuga „ACT Accelerator“ ei ole kuskile kadunud;

O.  arvestades, et ELi peamine ülesanne peaks olema vaktsiinide, diagnostika, ravimite ja muude meditsiinitarvete võrdse ülemaailmse kättesaadavuse tagamine, hoides tarneahelad kõiki võimalusi kasutades avatuna;

P.  arvestades, et vähim arenenud riikidele tehti juba ravimite puhul 1. jaanuarini 2033 kehtiv erand TRIPS-lepingu sätete rakendamisest ja 1. juulini 2021 kehtiv erand, mille pikendamine on praegu arutamisel ja millega vabastatakse vähim arenenud riigid kõigist TRIPS-lepingu kohustustest, välja arvatud artiklid 3, 4 ja 5;

1.  väljendab suurt muret pandeemia jätkumise pärast, eelkõige madalate ja keskmiste tuludega riikides; tuletab meelde, et pandeemia ei ole veel läbi ja vaja on välja töötada uued vaktsiinid viirusemutatsioonide vastu; rõhutab, et rahvusvaheline kogukond peab tegema pandeemia kontrolli alla saamiseks kõik endast oleneva, ja toonitab, et erakorraline olukord nõuab erakorralisi lahendusi; rõhutab, et vaja on terviklikku lähenemisviisi ning esmatähtsaks tuleb pidada COVID-19 pandeemia tingimustes vajalike tervisetoodete kättesaadavust ja taskukohasust, vaktsiinitootmise suurendamist ja tootmisvõimekuse loomist kõikjal maailmas; rõhutab, et rahvusvaheline kaubanduspoliitika peab etendama selles püüdluses ennetavalt aktiivset rolli, hõlbustades toorainete ning tervise- ja meditsiinitoodetega kauplemist, leevendades kvalifitseeritud ja kogenud töötajate puudust, lahendades tarneahelaga seotud probleeme ja vaadates tulevasteks pandeemiateks valmistudes läbi intellektuaalomandi õiguste ülemaailmse raamistiku; nõuab, et toetataks ennetavaid, konstruktiivseid ja tekstipõhiseid läbirääkimisi WTO TRIPS-lepingust ajutise erandi tegemiseks, mille eesmärk on parandada taskukohaste COVID-19ga seotud meditsiinitoodete ülemaailmset kättesaadavust ning tulla toime ülemaailmsete tootmistakistuste ja ebapiisava pakkumisega;

2.  tuletab meelde, et TRIPS-lepingut ja rahvatervist käsitlevas Doha deklaratsioonis kinnitatakse, et TRIPS-leping ei takista ega tohikski takistada liikmeid võtmast meetmeid rahvatervise kaitseks;

3.  rõhutab, et selleks, et vaktsineerida 70 % maailma rahvastikust, on vaja 11 miljardit vaktsiinidoosi, kuid vajalikust kogusest on toodetud ainult murdosa; märgib, et ülejääkide annetamislubadustest ei piisa; tuletab meelde, et COVAXil on Indiat tabanud haiguspuhangu tõttu saamata 190 miljonit vaktsiinidoosi ning tarne-eesmärgid jäävad lähemas tulevikus täitmata; märgib, et EL on COVAXi mehhanismi oluline rahastaja ja vaktsiinide jagaja, kusjuures toetust antakse nii COVAXi raames kui ka kahepoolselt; nõuab siiski, et EL ja selle partnerid suurendaksid oma rahalist ja mitterahalist osalust COVAXis märkimisväärselt; peab seetõttu kiiduväärseks teatavate vaktsiinitootjate lubadust tarnida 1,3 miljardit doosi tootjahinnaga või odavalt ning Euroopa tiimi lubadust annetada aasta lõpuks madalate ja keskmiste tuludega riikidele 100 miljonit vaktsiiniannust; tuletab meelde, et ELi liikmesriikidel jääb 2021. aastal üle hinnanguliselt vähemalt 400 miljonit vaktsiinidoosi; peab samuti kiiduväärseks, et ELi elanikkonnakaitse mehhanismist toetatakse vaktsiinide ja lisamaterjali kohaletoimetamist; rõhutab, et COVAXi varustamine peab olema prioriteet; peab kahetsusväärseks, et Ühendkuningriik ja USA püüavad luua kasutamata vaktsiinidooside teistele tööstusriikidele müümiseks edasimüügiturgu;

4.  rõhutab, et ülemaailmne reageerimine tervisealastele hädaolukordadele peaks hõlmama ühelt poolt vajaduspõhist tegelemist nõudlusega, pakkudes ühisrahastust ja tehes ülemaailmselt koordineeritud eeloste, ning teiselt poolt peaks see hõlmama pakkumispoolset strateegiat tootmisvõimsuse suurendamiseks kogu väärtusahelas; on seisukohal, et selleks, et vaktsiinid jõuaksid kõikjale, on vaja ülemaailmset vaktsiinitootmist suurendada, varustamist paremini koordineerida ning vaktsiinide väärtusahelaid tugevdada, mitmekesistada ja vastupidavamaks muuta; nõuab tungivalt, et komisjon teeks vaktsiine tootvate riikidega koostööd, et kõrvaldada kiiresti eksporditõkked ja võtta komisjoni ekspordilubade mehhanismi asemel kasutusele ekspordi läbipaistvuse nõuded; nõuab õigeaegset ja täielikku juurdepääsu asjakohastele andmetele; kutsub USAd ja Ühendkuningriiki üles kaotama viivitamatult vaktsiinide ja nende valmistamiseks vajalike toorainete ekspordikeelu; nõuab rahvusvaheliste investeeringute kiiret suurendamist ja koordineerimist vaktsiinide jaoks kriitilise tähtsusega materjalide, näiteks ühekordselt kasutatavate vahendite ja toimeainete tootmise tõhustamiseks, et kaotada vaktsiinide väärtusahela kitsaskohad;

5.  rõhutab, et pikemas perspektiivis on selge, et ülemaailmsele nõudlusele vastamiseks tuleb vaktsiinitootmist maailmas kiiresti suurendada ja seetõttu tuleb investeerida arenguriikide tootmisvõimekusse, et võimaldada neil ise oma vajadusi katta; märgib, et selleks on vaja tehnoloogiat ja oskusteavet tõhusalt edasi anda; märgib, et selle saavutamiseks on kõige olulisem pakkuda stiimuleid vabatahtlike litsentsilepingute sõlmimiseks ning vabatahtlikuks tehnoloogia ja oskusteabe jagamiseks riikidega, kus on vaktsiinitööstus juba olemas; on siiski valmis arutama kõiki tõhusaid ja pragmaatilisi lahendusi, mille abil ülemaailmset vaktsiinitootmist veelgi hoogustada, ning kutsub komisjoni üles tegema selles küsimuses koostööd eelkõige USA ja teiste sarnaselt meelestatud riikidega;

6.  rõhutab, et intellektuaalse omandi kaitse on kogu maailmas innovatsiooni ja teadusuuringute peamine stiimul; märgib, et selline kaitse on vabatahtlike litsentsilepingute ja oskusteabe siirde alus ning seetõttu pigem vaktsiinide kättesaadavust soodustav kui takistav tegur; hoiatab, et olukorras, kus patente ei ole võimalik jõustada, peaksid ettevõtted oma uuenduste kaitsmiseks lootma salastamisele või ainuõigusele; rõhutab, et TRIPS-lepingust määramata ajaks erandi tegemine kujutaks endast suurt ohtu teadusuuringute rahastamisele, eelkõige teadlaste, investorite, arendajate ja kliiniliste uuringute seisukohalt; rõhutab, et omandiõiguste, sealhulgas intellektuaalomandi õiguste kaitse on Euroopa Liidu ja selle liikmesriikide põhiseaduslik kohustus;

7.  võtab teadmiseks komisjoni teate, et ta suhtub avatult võimalusse vajaduse korral hõlbustada sundlitsentsimise kasutamist, et tagada kiire ülemaailmne juurdepääs vaktsiinide tootmisele; kutsub komisjoni üles esitama objektiivsed kriteeriumid selle kohta, kas, millal ja millistel juhtudel sundlitsentsimist kasutada; rõhutab, et TRIPS-lepingus ei ole täpsustatud, milliseid põhjuseid võib sundlitsentsimise õigustamiseks kasutada; toonitab, et TRIPS-lepingut ja rahvatervist käsitlevas Doha deklaratsioonis kinnitatakse, et riikidel on vabadus määrata kindlaks sundlitsentside andmise alused ja see, mida käsitada riikliku hädaolukorrana; rõhutab, et sundlitsentsimine nõuab tõhusat õigusraamistikku ja see võib põhjustada arengumaades õiguslikke raskusi; kutsub komisjoni üles uurima, kas ja kuidas ta saaks pakkuda vähim arenenud riikides sundlitsentsimise jaoks õiguslikku toetust; väljendab heameelt komisjoni seisukoha üle, et kõige tõhusamad vahendid tootmise laiendamise hõlbustamiseks on koostöö ja vabatahtlik litsentsimine;

8.  rõhutab, et COVID-19 tõrje vahenditele juurdepääsu raamistiku „ACT Accelerator“ tervishoiusüsteemide ühendamise sammast tuleb tugevdada, et suurendada kogu maailmas ja eriti haavatavates riikides töötlemis-, ladustamis-, jaotus- ja tarnevõimekust; nõuab, et EL ja selle liikmesriigid edendaksid osalust ka WHOs ning prioriseeriksid ELi ülemaailmse tegevuskava osana raamistikku „ACT Accelerator“ koos kõigi selle sammastega (diagnostika, ravi, vaktsiinid ja tervishoiusüsteemide tugevdamine); rõhutab vajadust edendada tootmisvõimekust ka Aafrikas ning väljendab suurt heameelt Euroopa tiimi lubaduse üle toetada ühe miljardi euroga algatust, mille eesmärk on parandada vaktsiinide, ravimite ja tervisetehnoloogia tootmist ja kättesaadavust; rõhutab ka farmaatsiatoodete jaoks sobiva reguleeriva raamistiku tähtsust; rõhutab, et EL peab investeerima piirkondlikesse jaotuskeskustesse, eelkõige Aafrikas, ja toetama Aafrika Ravimiameti loomist; kutsub sellega seoses üles toetama kohalikke loaandmisasutusi, kvalifitseeritud meditsiinitöötajate ja tehnikute vaktsineerima õpetamist, vaktsiinide jaotusahelaid ning tegelemist selliste probleemidega nagu külmtaristu, geograafiline ja sotsiaal-majanduslik juurdepääsetavus ja vaktsiinikõhklus;

9.  kinnitab, et toetab WHO COVID‑19 tehnoloogiale juurdepääsu ühisreservi algatust (C-TAP) ja mRNA-põhise vaktsiinitehnoloogia jagamiskeskust; peab kahetsusväärseks, et ravimitootjad on otsustanud seni C-TAPi algatusest kõrvale jääda; nõuab tungivalt, et komisjon motiveeriks ravimitootjaid oma tehnoloogiat ja oskusteavet C-TAPi kaudu jagama ning lisaks ELi järgmistesse eelostulepingutesse sätted, mis puudutavad tehnoloogia jagamise partnerlusi kolmandate osapoolte ja eriti arenguriikidega; nõuab tungivalt, et komisjon kasutaks järgmise põlvkonna COVID-19 vaktsiinilepingute üle peetavatel läbirääkimistel täiel määral oma mõjuvõimu, et veenda vaktsiiniarendajaid jagama oma tehnoloogiat odavalt madalate ja keskmiste tuludega riikidega; nõuab, et ettevõtted, sh alltöövõtjad, kellel on tehnoloogia edasiandmiseks vajalik oskusteave olemas, aktiivselt kaardistataks ja viidaks seejärel kokku ettevõtetega, kellel on kasutamata tootmisvõimekust;

10.  nõuab, et EL tagaks tulevaste eelostulepingute täieliku avalikustamise, eelkõige mis puutub järgmise põlvkonna vaktsiinidesse; nõuab, et EL võtaks kasutusele sätted, mis puudutavad ülemaailmset lihtlitsentsimist, ärisaladust, ärisaladusena käsitletavat teavet ja tehnosiiret, ning nõuaks tarnijatelt läbipaistvust, sh toodete kulude–tulude analüüsi; rõhutab, et läbipaistvusnõuded ei tohiks takistada komisjoni tegutsemast vajaduse korral konkureeriva pakkujana; kordab, et COVID-19 vaktsiinilepingute läbirääkimised peavad olema ülimalt läbipaistvad ning muu hulgas tuleks sellel eesmärgil lepingutega seotud otsustusprotsessidesse vahetult kaasata Euroopa Parlamendi liikmeid (vaktsiinidega tegeleva kontaktrühma kaudu); eeldab, et Euroopa Parlamendile esitatakse korrapäraselt põhjalikud ja täpsed analüüsid vaktsiinide tootmise, impordi ja ekspordi kohta ning vastavad prognoosid, sh teave ELi ekspordi sihtriikide ning imporditud vaktsiinide ja nende koostisosade päritoluriikide kohta;

11.  märgib, et kogu maailma vaktsiinidega paremini varustamise jaoks on oluline lihtsustada kaubandust ja leevendada ekspordipiiranguid, laiendada tootmist (sealhulgas vaktsiinitootjate ja arendajate võetavate kohustuste kaudu) ning muuta TRIPS-lepingu kohaseid sundlitsentsimist käsitlevaid võimalusi; peab kiiduväärseks WTO peadirektori jõupingutusi liikmete dialoogipõhise lahenduse poole suunamisel; võtab teadmiseks, et Euroopa Liit esitas WTO üldnõukogule ja intellektuaalomandi õiguste kaubandusaspektide nõukogule teatised COVID-19 kriisis vajalike kiireloomuliste kaubanduspoliitika meetmete kohta ning nendes käsitletakse kolme vastastikku täiendavat eesmärki, sh kaubanduse lihtsustamine, ekspordipiirangute leevendamine ja tootmise laiendamine; soovib, et komisjon pingutaks rohkem, et WTO kaubanduse ja tervishoiu algatus saaks valmis 2021. aasta novembris toimuvaks WTO ministrite 12. konverentsiks; nõuab lisaks, et WTO ministrite 12. konverentsil loodaks uus kaubandus- ja tervishoiukomitee, mis teeks pandeemiast järeldused, esitaks ettepanekud WTO tegevuse tõhustamiseks rahvusvaheliste tervishoiukriiside ajal ning valmistaks ette pandeemiaid käsitleva rahvusvahelise lepingu kaubandussamba, mis võimaldaks lahendada näiteks tõrked tarneahelates, suurendada tootmisvõimekust, võidelda hinnaspekulatsioonide vastu ja vaadata saadud õppetundide valguses läbi WTO õigusraamistiku;

12.  toonitab, et EL peaks teistele eeskujuks olema ning jätkuvalt osalema vaktsiinide jagamise, koordineerimise ja mitmeaastase kavandamise valdkonnas tehtavates mitmepoolsetes ja ülemaailmsetes jõupingutustes intellektuaalomandi õiguste kaubandusaspektide nõukogu 8. juuni ja 14. oktoobri 2021. aasta koosolekutel, G7 riikide 11.–13. juuni 2021. aasta tippkohtumisel, G20 2021. aasta tippkohtumisel, ELi‑USA 2021. aasta tippkohtumisel, ÜRO 2021. aasta Peaassambleel, maailma 2021. aasta terviseassambleel, WTO ministrite 12. konverentsil ja ka edaspidi;

13.  teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule, komisjonile, liikmesriikide valitsustele ja parlamentidele, Euroopa välisteenistusele, Maailma Terviseorganisatsiooni peadirektorile, Maailma Kaubandusorganisatsiooni peadirektorile, G20 riikide valitsustele, Rahvusvahelisele Valuutafondile, Maailmapangale, ÜRO peasekretärile ja ÜRO Peaassamblee liikmetele.

Euroopa Parlamendi 10. juuni 2021. aasta resolutsioon komisjoni 15. aprilli 2021. aasta rakendusmääruse (EL) 2021/621 kohta, millega muudetakse määrust (EL) nr 37/2010, et liigitada aine imidaklopriid selle jääkide piirnormi järgi loomsetes toiduainetes (2021/2705(RSP))

P9_TA(2021)0284 B9-0313/2021

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse komisjoni 15. aprilli 2021. aasta rakendusmäärust (EL) 2021/621, millega muudetakse määrust (EL) nr 37/2010, et liigitada aine imidaklopriid selle jääkide piirnormi järgi loomsetes toiduainetes(1),

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 6. mai 2009. aasta määrust (EÜ) nr 470/2009, milles sätestatakse ühenduse menetlused farmakoloogiliste toimeainete jääkide piirnormide kehtestamiseks loomsetes toiduainetes ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EMÜ) nr 2377/90 ning muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2001/82/EÜ ja Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EÜ) nr 726/2004(2), eriti selle artikleid 14 ja 17,

–  võttes arvesse veterinaarravimite alalise komitee 20. aprilli 2021. aasta arvamust,

–  võttes arvesse Euroopa Liidu põhiõiguste hartat,

–  võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu (ELi toimimise leping) artikleid 13 ja 191,

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. veebruari 2011. aasta määruse (EL) nr 182/2011 (millega kehtestatakse eeskirjad ja üldpõhimõtted, mis käsitlevad liikmesriikide läbiviidava kontrolli mehhanisme, mida kohaldatakse komisjoni rakendamisvolituste teostamise suhtes)(3) artikleid 11 ja 13,

–  võttes arvesse kodukorra artikli 112 lõikeid 2 ja 3,

–  võttes arvesse keskkonna-, rahvatervise ja toiduohutuse komisjoni resolutsiooni ettepanekut,

A.  arvestades, et Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) 2019/6(4) on sätestatud, et liidus ei tohiks lasta turule ühtegi veterinaarravimit, välja arvatud juhul, kui sellele on antud müügiluba ning selle kvaliteet, ohutus ja efektiivsus on tõendatud, ning tõdetakse, et parem juurdepääs teabele annab üldsusele võimaluse esitada oma tähelepanekuid ja võimaldab ametiasutustel neid märkusi nõuetekohaselt arvesse võtta;

B.  arvestades, et Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) 2019/1381(5) on sätestatud, et tuleks esitada teave selle kohta, kuidas tehti riskijuhtimisotsuseid, ja muude tegurite kohta peale riskihindamise tulemuste, samuti selle kohta, kuidas neid tegureid omavahel võrreldi, ning et riskiteavitus peaks toetama kaasavat ja avatud dialoogi kõigi huvitatud poolte vahel, tagamaks, et riskianalüüsi protsessis võetakse arvesse domineerivat avalikku huvi ning täpsust, terviklikkust, läbipaistvust, järjepidevust ja vastutust;

C.  arvestades , et Euroopa Kemikaaliameti 18. veebruari 2011. aasta hindamisaruandes „Imidaklopriid, tooteliik 18 (insektitsiidid, akaritsiidid ja tooted muude lülijalgsete tõrjeks)“(6) on esitatud olulised mürgisuse andmed vee- ja mittesihtliikide puhul;

D.  arvestades, et Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivis 2013/39/EL(7) on sätestatud: „Vee ja pinnase saastumine ravimijääkidega on suurenev keskkonnaprobleem. Ravimite poolt veekeskkonnale ja veekeskkonna kaudu põhjustatava ohu hindamisel ja kontrollimisel tuleks pöörata piisavat tähelepanu liidu keskkonnaeesmärkidele. Komisjon peaks antud probleemi käsitlemiseks uurima ravimite keskkonnamõjust tulenevaid riske ja analüüsima praeguse õigusraamistiku asjakohasust ja tõhusust veekeskkonna kaitsmisel ja veekeskkonna kaudu inimeste tervise kaitsmisel.“;

E.  arvestades, et komisjoni määruses (EL) nr 283/2013(8) on sätestatud miinimumnõuded, sealhulgas teave toimeaine, selle metaboliitide ja lisandite võimaliku kahjuliku mõju kohta inimeste ja loomade tervisele või põhjaveele, keskkonnale ja mittesihtliikidele (taimestik ja loomastik);

F.  arvestades, et komisjoni määruses (EL) nr 284/2013(9) on sätestatud: „Samuti lisatakse mis tahes teave taimekaitsevahendi võimalike lubamatute mõjude kohta keskkonnale, taimedele ja taimsetele saadustele, samuti teadaolevad ja eeldatavad kumulatiivsed ja koostoimelised mõjud.“;

G.  arvestades, et Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivis 2001/82/EÜ(10) märgitakse: „Üksikasjad ja dokumendid, mis peavad müügiloa taotlusega kaasas olema, peavad veenvalt tõendama, et efektiivsusest tulenevad eelised kaaluvad üles võimalikud riskid. Veenva tõenduse puudumise korral tuleb taotlus tagasi lükata.“;

H.  arvestades, et Euroopa Ravimiametile (edaspidi „ravimiamet“) on esitatud taotlus kehtestada imidaklopriidi jääkide piirnorm lõhelaste (Salmonidae) puhul;

I.  arvestades, et ravimiamet soovitas veterinaarravimite komitee 9. septembri 2020. aasta arvamuse(11) alusel kehtestada imidaklopriidi jääkide piirnormiks kõikide kalade puhul vastavalt vajadusele 0,6 mg/kg (600 µg/kg);

J.  arvestades, et Codex Alimentariusega(12) ei ole kehtestatud jääkide piirnormi veekeskkonnas kasutamiseks; arvestades, et 2008. aastal toimunud ÜRO Toidu- ja Põllumajandusorganisatsiooni ning Maailma Terviseorganisatsiooni pestitsiidijääke käsitleval ühisel kohtumisel soovitati põllukultuuride puhul jääkide maksimaalset aktsepteeritavat päevadoosi 0,06 mg/kg(13);

K.  arvestades, et ravimiameti soovituse aluseks olevast veterinaarravimite komitee arvamusest on tehtud kättesaadavaks ainult kokkuvõte ning komisjoni teatel tehakse see täies mahus kättesaadavaks alles pärast jääkide piirnormi kehtestamist;

L.  arvestades, et arvamus liidu õiguse alusel jääkide piirnormi kehtestamise kohta tuleks teha üldsusele kättesaadavaks ja peaks olema kergesti juurdepääsetav;

M.  arvestades, et riskihindamise protsessi läbipaistvuse tagamine edendab üldsuse arusaamist, aitab suurendada ravimiameti legitiimsust tarbijate ja üldsuse silmis ning annab liidu kodanikele demokraatlikus süsteemis suurema vastutuse(14);

N.  arvestades, et imidaklopriid on neonikotinoidide (NN) hulka kuuluv biotsiid, mida turustati laialdaselt kasutamiseks põllukultuuride ja kariloomade töötlemisel, kuna see on paljudele kahjuritele mürgine; arvestades, et imidaklopriidi toimemehhanism seisneb selles, et see toimib kesknärvisüsteemis nikotiini atsetüülkoliini retseptorite (nAChR) antagonistina, häirides seeläbi sünaptilist signaalide edastamist ning põhjustades loomade, selgroogsete ja selgrootute närvide ja lihaste surmavat hüperaktiivsust, blokeerides pöördumatult nAChR-i ning tuues kaasa halvatuse ja surma(15);

O.  arvestades, et komisjoni rakendusmäärusega (EL) 2018/783(16) on keelatud imidaklopriidi kasutamine kõigil avamaakultuuridel, kuna sellel on tolmeldajatele kahjulik mõju;

P.  arvestades, et veterinaarretsepti alusel kalatäide (sea lice) tõrjeks kasutatavad ohtlikud kemikaalid satuvad lõpuks veekeskkonda; lisaks tundlike mittesihtorganismide kahjustamisele on ka selgunud, et nende ühendite keskkonda sattumine on tõsine keskkonnaprobleem(17) imidaklopriidi suure liikuvuse tõttu pinnases ning sellest tuleneva põhja- ja pinnavee saastumise tõttu(18);

Q.  arvestades, et üha enam on tõendeid selle kohta, et imidaklopriidi kasutamisel on laastav mõju eelkõige jõgede ja sisevete bioloogilisele mitmekesisusele(19), see mõjutab mitte ainult koorikloomi(20), molluskeid(21) ja mittesihtliike (putukaid), vaid ka mullaorganisme(22), ning kahandab linnupopulatsioone(23); arvestades, et üha enam teeb muret pestitsiidijääkide ja nende metaboliitide esinemine ja akumuleerumine pinnases ja asjaolu, et need võivad tuua kaasa muldade hapestumise; märgib murega, et Jaapanis põhjustas imidaklopriidi kasutamine kalavarude järsu vähenemise ja need ei ole siiani taastunud(24);

R.  arvestades, et Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EÜ) nr 1272/2008(25) osutatud ühtse klassifikatsiooni ja märgistuse kohaselt on imidaklopriid „kahjulik allaneelamisel“, „keskkonnaohtlik“ ja „väga mürgine veeorganismidele, pikaajalise toimega“(26);

S.  arvestades, et hariliku karpkala (Cyprinua carpio L.) imidaklopriidiga kokkupuute uuringus täheldati lisaks histopatoloogilistele muutustele (lesioonid), biomarkerite aktiveerumisele ja geeni ekspressioonitasemete vaheldumisele ka aju, lõpuste ja silmade taandarengut(27); uuringus jõuti järeldusele, et imidaklopriidiga kokkupuude põhjustab põletikku ja oksüdatiivset stressi;

T.  arvestades, et inimestel võib toimuda NN-metaboliidi bioakumuleerumine saastunud toidu korduva tarbimise tagajärjel, kuna loomkatsetes täheldati imidaklopriidi bioakumuleerumist kokkupuutel väikeste doosidega(28);

U.  arvestades, et mitmetes teadusuuringutes on loomkatsete põhjal jõutud järeldusele, et imidaklopriid toimib reproduktiivtoksilise ja endokriinfunktsiooni kahjustava ainena, mis võib kahjustada südant, neerusid, kilpnääret ja aju ning põhjustada neuroloogilisi sümptomeid, sealhulgas hingamispuudulikkust ja surma(29);

V.  arvestades, et katsetulemuste põhjal suureneb imidaklopriidi mürgisus kokkupuuteaja pikenedes sama palju kui annuse suurendamisel (ajas kumuleeruv mürgisus), mistõttu imidaklopriidi mürgisust tuleks mõista mitte ainult ägeda letaalsusena, vaid tuleks kaaluda ka selle kroonilist mõju(30);

W.  arvestades, et määruses (EL) nr 283/2013 nõutakse kroonilise mürgisuse uuringute tegemist;

X.  arvestades, et määruses (EÜ) nr 396/2005 on sätestatud, et teadaolevaid kumulatiivseid ja sünergilisi mõjusid tuleb arvesse võtta, kui meetodid nende mõjude hindamiseks on kättesaadavad;

Y.  arvestades, et praegu nõutakse määrusega (EL) nr 284/2013 toksikoloogilisi uuringuid kasutajate, kõrvaliste isikute, elanike ja töötajate ainetega kokkupuute kohta, mitmeid pikaajalise ja kroonilise mürgisuse uuringuid loomadel ning uuringuid ainete säilimise ja käitumise kohta pinnases, vees ja õhus;

Z.  arvestades, et puuduvad teadmised paljude puhtal kujul esinevate kemikaalide ja kemikaalisegude keskkonda saastava mõju kohta; kõiki kemikaale ei ole hinnatud ning ökotoksilisuse hindamisel keskendutakse väga vähestele liikidele ja ökosüsteemidele;

AA.  arvestades, et määruses (EL) 2019/6 tunnistatakse vajadust võtta riskijuhtimisotsuste juures arvesse „muid asjakohaseid tegureid, sealhulgas ühiskondlikke, majanduslikke, eetilisi ning keskkonna ja heaoluga seotud tegureid ning kontrollide teostatavust“;

AB.  arvestades, et erinevalt Euroopa Toiduohutusametile (EFSA) esitatud uuringutest ei tule ravimiametile esitatud uuringuid avaldada; peab kahetsusväärseks, et teadusuuringud ei ole kättesaadavad täismahus, koos teaduslike seisukohtade ja algandmetega, ning et puudub teave reovee veekeskkonda juhtimise kontrolli ja riskijuhtimise teostatavuse kohta;

AC.  arvestades, et määruses (EÜ) nr 470/2009 on sätestatud, et jääkide piirnormid tuleb kehtestada kooskõlas üldtunnustatud ohutustaseme hindamise põhimõtetega, võttes arvesse kõiki muid asjaomase aine ohutuse teaduslikke hindamisi, mida võivad olla teinud rahvusvahelised organisatsioonid, eelkõige Codex Alimentarius, või ühenduses moodustatud teaduskomiteed juhul, kui selliseid aineid kasutatakse muudel eesmärkidel;

AD.  arvestades, et Codex Alimentariuses ei soovitata imidaklopriidi kasutada veekeskkonnas ning Euroopa Kemikaaliameti arvates võib see nii olla, kuna Euroopa Liidu poolt heaks kiidetud ühtse klassifikatsiooni ja märgistuse (ATP01) kohaselt on see aine vee-elustikule väga mürgine, sellel on pikaajaline toime ja selle allaneelamine on kahjulik(31);

AE.  arvestades, et vastavalt määruse (EL) 2019/6 artiklile 37 võib müügiloa andmisest keelduda, kui riske rahva- või loomatervisele või keskkonnale ei ole piisavalt arvesse võetud; peab seda piirnormi kehtestamata jätmise põhjenduseks;

AF.  arvestades, et neli suure lõhetoodanguga riiki (Kanada, Norra, Tšiili ja Ühendkuningriik) ei ole liidu liikmesriigid ning seetõttu ei saa komisjon nende riikide pädevaid asutusi nõuetekohaselt auditeerida ega hinnata sealsete kontrollide piisavust;

1.  on seisukohal, et rakendusmäärusega (EL) 2021/621 ületatakse määruses (EÜ) nr 470/2009 sätestatud rakendamisvolitusi;

2.  on seisukohal, et rakendusmäärus (EL) 2021/621 ei ole kooskõlas liidu õigusega, kuna sellega rikutakse teabevabadust ning läbipaistvuse, demokraatliku kontrolli ja vastutuse aluspõhimõtteid, sest rakendusmääruse aluseks olevast veterinaarravimite komitee otsusest on kättesaadav ainult kokkuvõte;

3.  kutsub komisjoni üles tunnistama rakendusmääruse (EL) 2021/621 kehtetuks ja esitama komiteele uue eelnõu, millega lisatakse imidaklopriid määruse (EÜ) nr 396/2005 IV lisas esitatud loetellu farmakoloogilistest toimeainetest, mille puhul ei saa kehtestada piirnorme veekeskkonnas kasutamiseks;

4.  on seisukohal, et kõik veterinaarravimid, pestitsiidid ning ravimi- ja kemikaalijäägid peaksid läbima standardtestid ja vastastikuse eksperdihinnangu, kuna need võivad põhjustada täiendavat ja püsivat kahju;

5.  on seisukohal, et ravimiamet peaks täies mahus avalikustama veterinaarravimite komitee arvamuse, mis koosneb teaduslikust riskihindamisest ja riskijuhtimise soovitustest ning nende aluseks olevatest teaduslikest tõenditest; on seisukohal, et imidaklopriidi riskihindamine on akuutsete lõppnäitajate arvestamise osas puudulik ning selles ei võeta arvesse viitmõju ning kumulatiivset ja kroonilist mõju; tuletab meelde, et veeselgrootute uuringutes ilmnes, eriti veeputukaliikide puhul, viitmõju suremusele, mida ei olnud akuutsete standardtestidega võimalik tuvastada, ning see näitab, et neonikotinoidide riskihindamine ei ole olnud keskkonnakaitse seisukohast piisav(32);

6.  peab hädavajalikuks hinnata farmakoloogilisi toimeaineid ja nende liigitust seoses loomsetes toiduainetes sisalduvate jääkide piirnormidega koostoimes reeglitega, mis on kehtestatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EÜ) nr 178/2002(33), määrusega (EÜ) nr 396/2005, Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EÜ) nr 1367/2006(34) ning määrustega (EL) 2019/6 ja (EL) 2019/1381;

7.  on seisukohal, et direktiiv 2001/82/EÜ tuleb kiiresti läbi vaadata, et kaitsta bioloogilist mitmekesisust ja vee- ja maismaakeskkonda ning võtta arvesse loomade heaolu ja muid kui sihtorganisme ja -mikroorganisme;

8.  on seisukohal, et määruses (EÜ) nr 470/2009 ei võeta piisavalt arvesse vajadust kaasata Euroopa Parlament ja kodanikud, et nad saaksid täielikult kasutada oma demokraatlikku kontrolliõigust;

9.  kinnitab vajadust tugevdada teaduskoostööd, koordineerimist ja sidusust selles valdkonnas pädevate liidu ametite, nimelt ravimiameti, Euroopa Toiduohutusameti ja Euroopa Kemikaaliameti ning riiklike ja rahvusvaheliste ametite vahel, töötades välja ühise raamistiku toiduahelates kasutatavate biotsiidide ja fütofarmaatsiatoodete riskihindamiseks, et vältida vastuolusid ning piirata keskkonnakahjude ja ökotsiidi võimalust;

10.  kutsub komisjoni kui riskijuhti kohaldama olemasoleva teabe hindamise järel nõuetekohaselt ettevaatuspõhimõtet, et arvuliselt kindlaks määrata keskkonnale, bioloogilisele mitmekesisusele, loomade heaolule ja inimeste tervisele avalduda võiv kahjulik mõju;

11.  kutsub komisjoni üles teavitama süstemaatiliselt sellest, kuidas on võetud arvesse ettevaatuspõhimõtet ja teadva nõusoleku põhimõtet ning kuidas jõuti veterinaarravimite komitee arvamuses esitatud järeldusteni;

12.  kutsub komisjoni üles järgima teadva nõusoleku demokraatlikku põhimõtet ja viima läbi riskihindamise protsessi toimivuskontrolli, et kehtestada veterinaarravimite jääkide piirnormid loomsetes toiduainetes; peab oluliseks, et see toimuks täies kooskõlas eesmärkidega, millele osutatakse komisjoni 11. detsembri 2019. aasta teatises „Euroopa roheline kokkulepe“, komisjoni 20. mai 2020. aasta teatises „Strateegia „Talust taldrikule“ õiglase, tervisliku ja keskkonnahoidliku toidusüsteemi edendamiseks“ ning ELi elurikkuse strateegias aastani 2030;

13.  palub komisjonil tagada, et riskihindamine hõlmaks ka ajas kumuleeruvaid, ajakohastatud ja vastastikku hinnatud ökotoksikoloogilisi katseid mulla ja veekeskkonna mittesihtliikidega, et see hõlmaks ka õhu-, mulla- ja veekeskkonnas leiduvaid jääke, sealhulgas nende kroonilist kumuleeruvat mürgisust, ning et selles näidataks, milliseid sõltumatuid, eelretsenseeritud teadusuuringuid ja teaduslikke arvamusi kaaluti; rõhutab, et see teave peab olema üldkättesaadav;

14.  kutsub komisjoni üles esitama ja liikmesriike toetama seadusandlikku ettepanekut, millega tagada määruste (EL) 2019/6 ja (EL) 2019/1381 ning kõigi toiduga seotud õigusaktide järjepidevus ja sidusus, juhul kui riskihindamist jääkide piirnormide kehtestamiseks teevad muud ametid kui Euroopa Toiduohutusamet; ning palub ka komisjonil tagada, et selline hindamine oleks läbipaistev ning aitaks paremini kaitsta bioloogilist mitmekesisust ja veeökosüsteeme, putukaid, vihmausse ja mulla mikroorganisme;

15.  teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule ja komisjonile ning liikmesriikide valitsustele ja parlamentidele.

(1) ELT L 131, 16.4.2021, lk 120. (2) ELT L 152, 16.6.2009, lk 11. (3) ELT L 55, 28.2.2011, lk 13. (4) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. detsembri 2018. aasta määrus (EL) 2019/6, mis käsitleb veterinaarravimeid ning millega tunnistatakse kehtetuks direktiiv 2001/82/EÜ (ELT L 4, 7.1.2019, lk 43). (5) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 20. juuni 2019. aasta määrus (EL) 2019/1381, mis käsitleb toiduahela ELi tasandi riskihindamise läbipaistvust ja kestlikkust ning millega muudetakse määrusi (EÜ) nr 178/2002, (EÜ) nr 1829/2003, (EÜ) nr 1831/2003, (EÜ) nr 2065/2003, (EÜ) nr 1935/2004, (EÜ) nr 1331/2008, (EÜ) nr 1107/2009 ja (EL) 2015/2283 ning direktiivi 2001/18/EÜ (ELT L 231, 6.9.2019, lk 1). (6) https://echa.europa.eu/documents/10162/225b9c58-e24c-6491-cc8d-7d85564f3912 (7) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 12. augusti 2013. aasta direktiiv 2013/39/EL, millega muudetakse direktiive 2000/60/EÜ ja 2008/105/EÜ seoses veepoliitika valdkonna prioriteetsete ainetega (ELT L 226, 24.8.2013, lk 1). (8) Komisjoni 1. märtsi 2013. aasta määrus (EL) nr 283/2013, milles sätestatakse toimeainete andmenõuded vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EÜ) nr 1107/2009 taimekaitsevahendite turulelaskmise kohta (ELT L 93, 3.4.2013, lk 1). (9) Komisjoni 1. märtsi 2013. aasta määrus (EL) nr 284/2013, milles sätestatakse taimekaitsevahendite andmenõuded vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EÜ) nr 1107/2009 taimekaitsevahendite turulelaskmise kohta (ELT L 93, 3.4.2013, lk 85). (10) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 6. novembri 2001. aasta direktiiv 2001/82/EÜ veterinaarravimeid käsitlevate ühenduse eeskirjade kohta (EÜT L 311, 28.11.2001, lk 1). (11) https://www.ema.europa.eu/en/documents/mrl-summary/imidacloprid-fin-fish-summary-opinion-cvmp-establishment-maximum-residue-limits_en.pdf (12) http://www.fao.org/fao-who-codexalimentarius/codex-texts/dbs/pestres/pesticide-detail/en/?p_id=206 (13) http://www.fao.org/fileadmin/templates/agphome/documents/Pests_Pesticides/JMPR/JMPRReport08.pdf (14) Vt Euroopa Kohtu otsuseid järgmistes kohtuasjades: T-235/15, Pari Pharma GmbH vs. Euroopa Ravimiamet, ECLI:EU:T:2018:65; T-718/15, PTC Therapeutics International Ltd vs. Euroopa Ravimiamet, ECLI:EU:T:2018:66; ja T-729/15, MSD Animal Health Innovation GmbH ja Intervet International BV vs. Euroopa Ravimiamet, ECLI:EU:T:2018:67. (15) Sánchez-Bayo, F., Tennekes, H.A., „Time-Cumulative Toxicity of Neonicotinoids: Experimental Evidence and Implications for Environmental Risk Assessments“ (Neonikotinoidide ajas kumuleeruv mürgisus: katseandmed ja mõju keskkonnariskide hindamisele), International Journal of Environmental Research and Public Health, 2020,17(5),1629, https://www.mdpi.com/1660-4601/17/5/1629 (16) Komisjoni 29. mai 2018. aasta rakendusmäärus (EL) 2018/783, millega muudetakse rakendusmäärust (EL) nr 540/2011 seoses toimeaine imidaklopriidi heakskiitmise tingimustega (ELT L 132, 30.5.2018, lk 31). (17) Burridge, L., Weis, J.S., Cabello, F., Pizarro, J., Bostick, K., „Chemical use in salmon aquaculture: A review of current practices and possible environmental effects“ (Kemikaalide kasutamine lõhekasvandustes. Ülevaade praegustes kasutusviisidest ja võimalikud keskkonnamõjud), Aquaculture, 2010, kd 306, 1–4, lk 7–23, https://www.sciencedirect.com/science/article/pii/S0044848610003297 (18) Sánchez-Bayo, F., Tennekes, H.A., „Time-Cumulative Toxicity of Neonicotinoids: Experimental Evidence and Implications for Environmental Risk Assessments“ (Neonikotinoidide ajas kumuleeruv mürgisus: katseandmed ja mõju keskkonnariskide hindamisele), International Journal of Environmental Research and Public Health, 2020,17(5),1629, https://www.mdpi.com/1660-4601/17/5/1629 (19) Butcherine, P., Kelaher, B.P., Taylor, M.D., Barkla, B.J., Benkendorff, K, „Impact of imidacloprid on the nutritional quality of adult black tiger shrimp (Penaeus monodon)“ (Imidaklopriidi mõju täiskasvanud kreveti Penaeus monodon toiteväärtusele), Ecotoxicology and Environmental Safety, 2020, kd 198, https://www.sciencedirect.com/science/article/abs/pii/S0147651320305212?via%3Dihub (20) 1Butcherine, P., Kelaher, B.P., Taylor, M.D., Barkla, B.J., Benkendorff, K, „Impact of imidacloprid on the nutritional quality of adult black tiger shrimp (Penaeus monodon)“ (Imidaklopriidi mõju täiskasvanud kreveti Penaeus monodon toiteväärtusele), Ecotoxicology and Environmental Safety, 2020, kd 198, https://www.sciencedirect.com/science/article/abs/pii/S0147651320305212?via%3Dihub (21) Ewere, E.E., Reichelt-Brushett, A., Benkendorff, K., „The neonicotinoid insecticide imidacloprid, but not salinity, impacts the immune system of Sydney rock oyster, Saccostrea glomerata“ (Austri Saccostrea glomerata immuunsüsteemi mõjutab mitte vee soolsus, vaid neonikotinoidide hulka kuuluv insektitsiid imidaklopriid), Science of the Total Environment, 2020, kd 742, The neonicotinoid insecticide imidacloprid, but not salinity, impacts the immune system of Sydney rock oyster, Saccostrea glomerata - ScienceDirect (22) de Lima e Silva, C., Brennan, N., Brouwer, J.M., Commandeur, D., Verweij, R.A., van Gestel, C.A.M., „Comparative toxicity of imidacloprid and thiacloprid to different species of soil invertebrates“ (Imidaklopriidi ja tiaklopriidi võrreldav toksilisus mullaselgrootute eri liikide puhul) Ecotoxicology, 2017, 26, lk 555–564, https://doi.org/10.1007/s10646-017-1790-7 (23) https://www.eea.europa.eu/publications/soer-2020 (24) https://www.nationalgeographic.com/animals/article/neonicotinoid-insecticides-cause-fish-declines-japan (25) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. detsembri 2008. aasta määrus (EÜ) nr 1272/2008, mis käsitleb ainete ja segude klassifitseerimist, märgistamist ja pakendamist ning millega muudetakse direktiive 67/548/EMÜ ja 1999/45/EÜ ja tunnistatakse need kehtetuks ning muudetakse määrust (EÜ) nr 1907/2006 (ELT L 353, 31.12.2008, lk 1). (26) Euroopa Kemikaaliameti hindamisaruanne „Imidaklopriid, tooteliik 18 (insektitsiidid, akaritsiidid ja tooted muude lülijalgsete tõrjeks)“, https://echa.europa.eu/documents/10162/225b9c58-e24c-6491-cc8d-7d85564f3912 (27) Tyor, A.K., Harkrishan, Bhardwaj, J.K., Saraf, P., „Effect of Imidacloprid on Histopathological Alterations of Brain, Gills and Eyes in hatchling carp ( Cyprinus carpio L.) “ (Imidaklopriini mõju karpkala Cyprinus carpio L.maimude ajus, lõpuste ja silmades tekkivatele histopatoloogilistele muutustele), Toxicology International, 2020, 27, lk 70–78. (28) Kavvalakis, M.P., Tzatzarakis, M.N.,Theodoropoulou, E.P., Barbounis, E.G., Tsakalof, A.K., Tsatsakis, A.M., „Development and application of LC-APCI-MS method for biomonitoring of animal and human exposure to imidacloprid“ (Loomade ja inimeste imidaklopriidiga kokkupuute biomonitooringu LC-APCI-MS meetodi väljatöötamine ja rakendamine), Chemosphere, 2013, kd 93, 10, lk 2612–2620, Development and application of LC–APCI–MS method for biomonitoring of animal and human exposure to imidacloprid - ScienceDirect (29) Katić, A., Karačonji, I.B., „Imidacloprid as reproductive toxicant and endocrine disruptor: Investigations in laboratory animals“ (Imidaklopriidi reproduktiivtoksiline ja endokriinfunktsiooni kahjustav mõju. Katseloomadega tehtud uuringud), Archives of Industrial Hygiene and Toxicology, 2018, 69(2), https://www.researchgate.net/publication/326247351_Imidacloprid_as_reproductive_toxicant_and_endocrine_disruptor_Investigations_in_laboratory_animals (30) Sánchez-Bayo, F., Tennekes, H.A., „Time-Cumulative Toxicity of Neonicotinoids: Experimental Evidence and Implications for Environmental Risk Assessments“ (Neonikotinoidide ajas kumuleeruv mürgisus: katseandmed ja mõju keskkonnariskide hindamisele), International Journal of Environmental Research and Public Health, 2020(5),1629, https://www.mdpi.com/1660-4601/17/5/1629 (31) https://echa.europa.eu/substance-information/-/substanceinfo/100.102.643 (32) Sánchez-Bayo, F., Tennekes, H.A., „Time-Cumulative Toxicity of Neonicotinoids: Experimental Evidence and Implications for Environmental Risk Assessments“ (Neonikotinoidide ajas kumuleeruv mürgisus: katseandmed ja mõju keskkonnariskide hindamisele), International Journal of Environmental Research and Public Health, 2020,17(5),1629, https://www.mdpi.com/1660-4601/17/5/1629 (33) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 28. jaanuari 2002. aasta määrus (EÜ) nr 178/2002, millega sätestatakse toidualaste õigusnormide üldised põhimõtted ja nõuded, asutatakse Euroopa Toiduohutusamet ja kehtestatakse toidu ohutusega seotud menetlused (EÜT L 31, 1.2.2002, lk 1). (34) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 6. septembri 2006. aasta määrus (EÜ) nr 1367/2006 keskkonnainfo kättesaadavuse, keskkonnaasjade otsustamises üldsuse osalemise ning neis asjus kohtu poole pöördumise Århusi konventsiooni sätete kohaldamise kohta ühenduse institutsioonide ja organite suhtes (ELT L 264, 25.9.2006, lk 13).

Euroopa Parlamendi 10. juuni 2021. aasta resolutsioon komisjoni 6. mai 2021. aasta rakendusmääruse (EL) 2021/745 kohta, millega muudetakse rakendusmäärust (EL) nr 540/2011 seoses toimeainete alumiiniumammooniumsulfaadi, alumiiniumsilikaadi, beflubutamiidi, bentiavalikarbi, bifenasaadi, boskaliidi, kaltsiumkarbonaadi, kaptaani, süsinikdioksiidi, tsümoksaniili, dimetomorfi, etefooni, teepuuekstrakti, famoksadooni, rasva destilleerimisjääkide, rasvhapete C7 kuni C20, flumioksasiini, fluoksastrobiini, flurokloridooni, folpeedi, formetanaadi, giberelliinhappe, giberelliinide, heptamaloksüloglükaani, hüdrolüüsitud valkude, raudsulfaadi, metasakloori, metribusiini, milbemektiini, Paecilomyces lilacinus'e tüve 251, fenmedifaami, fosmeedi, metüülpirimifossi, taimeõlide/rapsiseemneõli, kaaliumvesinikkarbonaadi, propamokarbi, protiokonasooli, kvartsliiva, kalaõli, lõhna abil toimivate taimse või loomse päritoluga repellentide/lambarasva, S-metolakloori, liblikaliste hargnemata ahelaga feromoonide, tebukonasooli ja uurea heakskiidu kehtivusaja pikendamisega (2021/2706(RSP))

P9_TA(2021)0285 B9-0312/2021

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse komisjoni 6. mai 2021. aasta rakendusmäärust (EL) 2021/745, millega muudetakse rakendusmäärust (EL) nr 540/2011 seoses toimeainete alumiiniumammooniumsulfaadi, alumiiniumsilikaadi, beflubutamiidi, bentiavalikarbi, bifenasaadi, boskaliidi, kaltsiumkarbonaadi, kaptaani, süsinikdioksiidi, tsümoksaniili, dimetomorfi, etefooni, teepuuekstrakti, famoksadooni, rasva destilleerimisjääkide, rasvhapete C7 kuni C20, flumioksasiini, fluoksastrobiini, flurokloridooni, folpeedi, formetanaadi, giberelliinhappe, giberelliinide, heptamaloksüloglükaani, hüdrolüüsitud valkude, raudsulfaadi, metasakloori, metribusiini, milbemektiini, Paecilomyces lilacinus'e tüve 251, fenmedifaami, fosmeedi, metüülpirimifossi, taimeõlide/rapsiseemneõli, kaaliumvesinikkarbonaadi, propamokarbi, protiokonasooli, kvartsliiva, kalaõli, lõhna abil toimivate taimse või loomse päritoluga repellentide/lambarasva, S-metolakloori, liblikaliste hargnemata ahelaga feromoonide, tebukonasooli ja uurea heakskiidu kehtivusaja pikendamisega(1),

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 21. oktoobri 2009. aasta määrust (EÜ) nr 1107/2009 taimekaitsevahendite turulelaskmise ja nõukogu direktiivide 79/117/EMÜ ja 91/414/EMÜ kehtetuks tunnistamise kohta(2), eriti selle artikli 17 esimest lõiku ja artiklit 21,

–  võttes arvesse alalise taime-, looma-, toidu- ja söödakomitee 30. märtsi 2021. aasta arvamust,

–  võttes arvesse komisjoni 11. märtsi 2015. aasta rakendusmäärust (EL) 2015/408, millega rakendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1107/2009 (taimekaitsevahendite turulelaskmise kohta) artikli 80 lõiget 7 ja kehtestatakse asendamisele kuuluvate ainete loetelu(3),

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. veebruari 2011. aasta määruse (EL) nr 182/2011 (millega kehtestatakse eeskirjad ja üldpõhimõtted, mis käsitlevad liikmesriikide läbiviidava kontrolli mehhanisme, mida kohaldatakse komisjoni rakendamisvolituste teostamise suhtes)(4) artikleid 11 ja 13,

–  võttes arvesse oma 13. septembri 2018. aasta resolutsiooni taimekaitsevahendite määruse (EÜ) nr 1107/2009 rakendamise kohta(5),

–  võttes arvesse kodukorra artikli 112 lõikeid 2 ja 3,

–  võttes arvesse keskkonna-, rahvatervise ja toiduohutuse komisjoni resolutsiooni ettepanekut,

A.  arvestades, et flumioksasiin kanti nõukogu direktiivi 91/414/EMÜ(6) I lisasse 1. jaanuaril 2003 komisjoni direktiiviga 2002/81/EÜ(7) ning on loetud määruse (EÜ) nr 1107/2009 kohaselt heakskiidetuks;

B.  arvestades, et komisjoni rakendusmääruse (EL) nr 844/2012(8) kohane flumioksasiini heakskiidu pikendamise menetlus on kestnud alates 2010. aastast(9) ja selleks on esitatud taotlus kooskõlas komisjoni 29. veebruari 2012. aasta määruse (EL) nr 1141/2010(10) artikliga 4;

C.  arvestades, et toimeaine flumioksasiini heakskiidu kehtivusaega on juba pikendatud, kõigepealt viie aasta võrra komisjoni direktiiviga 2010/77/EL(11) ja hiljem, alates 2015. aastast, ühe aasta kaupa komisjoni rakendusmäärustega (EL) 2015/1885(12), (EL) 2016/549(13), (EL) 2017/841(14), (EL) 2018/917(15), (EL) 2019/707(16) ja (EL) 2020/869(17) ning nüüd pikendatakse seda uuesti ühe aasta võrra komisjoni rakendusmäärusega (EL) 2021/745, millega pikendataks heakskiidu kehtivusaega 30. juunini 2022;

D.  arvestades, et komisjon ei ole rakendusmääruses (EL) 2021/745 selgitanud pikendamise põhjuseid muul viisil kui märkides järgmist: „Kuna kõnealuste toimeainete hindamine on taotlejatest sõltumatutel põhjustel hilinenud, aegub nende ainete heakskiit tõenäoliselt enne heakskiidu pikendamist käsitleva otsuse vastuvõtmist.“;

E.  arvestades, et määruse (EÜ) nr 1107/2009 eesmärk on tagada nii inimeste kui ka loomade tervise ja keskkonna kõrgetasemeline kaitse ning samal ajal kaitsta liidu põllumajanduse konkurentsivõimet; arvestades, et erilist tähelepanu tuleks pöörata haavatavate elanikkonnarühmade, sealhulgas rasedate, imikute ja laste kaitsele;

F.  arvestades, et järgida tuleks ettevaatuspõhimõtet, ja arvestades, et määruses (EÜ) nr 1107/2009 on sätestatud, et taimekaitsevahendite koostises tuleks kasutada ainult selliseid aineid, mille puhul on tõendatud, et need on taimekasvatusele selgelt kasulikud ning nende kasutamine ei avalda eeldatavalt kahjulikku mõju inimeste ja loomade tervisele ega lubamatut mõju keskkonnale;

G.  arvestades, et määruses (EÜ) nr 1107/2009 sätestatakse, et ohutuse huvides peaks toimeaine heakskiidu kehtivusaeg olema ajaliselt piiratud; arvestades, et heakskiidu kehtivusaeg peaks olema proportsionaalne selliste ainete kasutamisest tulenevate võimalike ohtudega, kuid flumioksasiini puhul on selge, et selline proportsionaalsus puudub;

H.  arvestades, et 18 aasta jooksul pärast seda, kui flumioksasiin kiideti toimeainena heaks, on see määratletud ja klassifitseeritud 1B kategooria reproduktiivtoksilise ainena ja tõenäoliselt endokriinfunktsiooni kahjustava kemikaalina;

I.  arvestades, et komisjonil ja liikmesriikidel on võimalus ja kohustus tegutseda vastavalt ettevaatuspõhimõttele, kui on tuvastatud kahjuliku tervisemõju oht, kuid teaduslik kindlus veel puudub, ning võtta ajutisi riskijuhtimismeetmeid, mis on vajalikud inimeste tervise kõrgetasemelise kaitse tagamiseks;

J.  arvestades, et täpsemalt on määruse (EÜ) nr 1107/2009 artiklis 21 sätestatud, et komisjonil on õigus toimeaine heakskiit igal ajal läbi vaadata, eelkõige juhul, kui ta leiab uute teaduslike ja tehniliste teadmiste valguses, et on tõendeid selle kohta, et aine ei vasta enam määruse artiklis 4 sätestatud heakskiitmise kriteeriumidele, ning arvestades, et läbivaatamine võib kaasa tuua aine heakskiidu tagasivõtmise või muutmise;

1B kategooria reproduktiivtoksiline aine ja endokriinseid häireid põhjustavad omadused

K.  arvestades, et Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1272/2008(18) kohaselt on flumioksasiin ühtlustatud klassifikatsiooni kohaselt 1B kategooria reproduktiivtoksiline aine, väga mürgine veeorganismidele ning väga mürgine veeorganismidele, pikaajalise toimega;

L.  arvestades, et Euroopa Toiduohutusamet (EFSA) jõudis juba 2014. aastal ning seejärel 2017. ja 2018. aastal järeldusele, et mitmes valdkonnas on põhjust tunda tõsist muret asjaolu pärast, et flumioksasiin on klassifitseeritud 1B kategooria reproduktiivtoksiliseks aineks, ning et flumioksasiini endokriinfunktsiooni potentsiaalselt kahjustav omadus on tõsist muret tekitav küsimus, mille suhtes ei ole suudetud lõplikule seisukohale jõuda;

M.  arvestades, et 2015. aastal kanti flumioksasiin rakendusmäärusega (EL) 2015/408 asendamisele kuuluvate ainete loetellu, sest see on klassifitseeritud või tuleb vastavalt määrusele (EÜ) nr 1272/2008 klassifitseerida 1A või 1B kategooria reproduktiivtoksiliseks aineks;

N.  arvestades, et määruse (EÜ) nr 1107/2009 II lisa punkti 3.6.4 kohaselt ei saa toimeained heakskiitu, kui need kuuluvad 1B kategooria reproduktiivtoksiliste ainete hulka, välja arvatud juhul, kui taotluses esitatud dokumenteeritud tõendite põhjal on vaja toimeainet selleks, et kontrollida taimetervise tõsist ohtu, mida ei saa tõrjuda muude olemasolevate vahenditega, sealhulgas mittekeemiliste meetoditega, ja mille puhul tuleb võtta riskimaandamismeetmeid, millega tagatakse, et inimeste ja keskkonna kokkupuude ainega on minimeeritud;

O.  arvestades, et 1. veebruaril 2018. aastal esitas referentliikmesriik uusi teaduslikke andmeid arvesse võttes Euroopa Kemikaaliametile (ECHA) ettepaneku flumioksasiini ühtse klassifikatsiooni ja märgistuse kohta vastavalt määrusele (EÜ) nr 1272/2008; arvestades, et 15. märtsil 2019. aastal võttis ECHA riskihindamise komitee vastu arvamuse, millega klassifitseeriti flumioksasiin 1B kategooria reproduktiivtoksilisest ainest ümber 2. kategooria reproduktiivtoksiliseks aineks; arvestades, et see toob tõenäoliselt kaasa flumioksasiini ümberklassifitseerimise määruse (EÜ) nr 1272/2008 IV lisasse, kuid seda ei ole veel tehtud; arvestades, et selle ajani on flumioksasiin endiselt klassifitseeritud 1B kategooria reproduktiivtoksiliseks aineks;

P.  arvestades, et vastavalt määruse (EÜ) nr 1107/2009 II lisa punktile 3.6.5 ei saa toimeainet heaks kiita, kui sellel leitakse olevat endokriinseid häireid põhjustavaid omadusi, mis võivad avaldada inimestele kahjulikku mõju, välja arvatud juhul, kui inimeste kokkupuude selle taimekaitsevahendis sisalduva toimeainega on kavandatavates realistlikes kasutustingimustes väheoluline, st vahendit kasutatakse suletud süsteemis või muudes tingimustes, mis välistavad kokkupuute inimestega, ning asjaomase toimeaine jäägid toidus või söödas ei ületa vaikeväärtust, mis on kehtestatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 396/2005(19) artikli 18 lõike 1 punkti b kohaselt;

Q.  arvestades, et flumioksasiini puhul kahtlustatakse endokriinseid häireid põhjustavate omaduste olemasolu alates 2014. aastast(20); arvestades, et kriteeriume, mille alusel määratakse kindlaks, kas aine on määruse (EÜ) nr 1107/2009 kontekstis endokriinseid häireid põhjustav kemikaal, nagu on sätestatud komisjoni määruses (EL) 2018/605(21), on kohaldatud alates 20. oktoobrist 2018(22); arvestades, et asjakohased suunised võeti vastu 5. juunil 2018(23); arvestades, et komisjon volitas aga alles 4. detsembril 2019. aastal EFSAt hindama uute kriteeriumide alusel, kas flumioksasiinil on endokriinseid häireid potentsiaalselt põhjustavaid omadusi;

R.  arvestades, et EFSA avaldas 2020. aasta septembris ajakohastatud vastastikuse eksperdihinnangu toimeaine flumioksasiin pestitsiidina kasutamise riskihindamise kohta(24), milles ta ei suutnud välistada endokriinseid häireid põhjustavaid omadusi, kuna tehti kindlaks mitu andmelünka, sealhulgas ka muude ohutusaspektide osas, mis tõid esile kriitilised probleemsed valdkonnad;

S.  arvestades, et täpsemalt tegi EFSA imetajate toksikoloogia valdkonnas kindlaks mitu andmelünka, samuti probleeme, mille suhtes ei ole suudetud lõplikule seisukohale jõuda, ja määrava tähtsusega probleemseid valdkondi; arvestades, et EFSA tegi kindlaks ka andmelüngad jääkide ja tarbijaohutuse valdkonnas, samuti ei suutnud EFSA andmelünkade tõttu viia lõpule põhjaveega kokkupuute hindamist ning mittetäielike andmekogumite tõttu ei olnud EFSA-l võimalik lõpule viia flumioksasiini endokriinseid häireid põhjustavate omaduste hindamist inimeste ja mittesihtorganismide puhul, mis tähendas, et EFSA ei saanud teha järeldust selle kohta, kas määruse (EÜ) nr 1107/2009 (mida on muudetud määrusega (EL) 2018/605) II lisa punktis 3.6.5 ja punktis 3.8.2 sätestatud kriteeriumid endokriinfunktsiooni häirete kohta on nii inimeste kui ka mittesihtorganismide puhul täidetud;

T.  arvestades, et flumioksasiinil on suur biokontsentratsiooni oht ning see on väga mürgine vetikatele ja veetaimedele ning mõõdukalt mürgine vihmaussidele, mesilastele, kaladele ja veeselgrootutele;

U.  arvestades, et on lubamatu, et aine, mis praegu vastab inimtervise ja keskkonna kaitseks kehtestatud mutageensete, kantserogeensete ja/või reproduktiivtoksiliste toimeainete piirkriteeriumidele ja mille puhul ei saa kindlalt väita, et see vastab piirkriteeriumidele oma endokriinseid häireid põhjustavate omaduste tõttu, on liidus jätkuvalt lubatud, mis seab ohtu inimeste tervise ja keskkonna;

V.  arvestades, et taotlejad saavad ära kasutada komisjoni töömeetoditega tekitatud automaatset süsteemi, millega toimeainete heakskiidu kehtivusaeg viivitamata pikeneb, kui riskide ümberhindamist ei ole veel lõpule viidud, ning ümberhindamisprotsessi meelega pikendada, esitades mittetäielikke andmeid ning nõudes rohkem erandeid ja eritingimusi, mis aga põhjustab inimtervisele ja keskkonnale lubamatut ohtu, kuna selle aja jooksul kokkupuude ohtliku ainega jätkub;

W.  arvestades, et pärast komisjoni esialgset ettepanekut jätta heakskiit 2014. aastal pikendamata, tuginedes asjaolule, et flumioksasiin vastab 1B kategooria reproduktiivtoksiliste ainete piirkriteeriumidele, taotles taotleja nende piirkriteeriumide kohaldamisest erandit; arvestades, et erandi tegemiseks oli aga vaja välja töötada asjakohased hindamismeetodid, mida seni veel ei olnud, hoolimata asjaolust, et määrust (EÜ) nr 1107/2009 oli selleks ajaks kohaldatud kolm aastat, ning et seetõttu oli pikendamata jätmise protsess mitu aastat blokeeritud;

X.  arvestades, et oma 13. septembri 2018. aasta resolutsioonis taimekaitsevahendite määruse (EÜ) nr 1107/2009 rakendamise kohta palus parlament komisjonil ja liikmesriikidel „tagada, et määruse artikli 17 kohast heakskiidu kehtivusaja menetluslikku pikendamist menetluse kestel ei kasutata selliste toimeainete puhul, mis on mutageensed, kantserogeensed, reproduktiivtoksilised ja kuuluvad seega kategooriasse 1A või 1B, või nende toimeainete puhul, millel on endokriinfunktsiooni kahjustavad omadused ning mis kahjustavad inimesi või loomi, näiteks praegu niisugused ained nagu flumioksasiin, tiaklopriid, klorotoluroon ja dimoksüstrobiin“;

Y.  arvestades, et parlament oli juba flumioksasiini heakskiidu kehtivusaja kahe eelmise pikendamise vastu, mida ta väljendas oma 10. oktoobri 2019. aasta(25) ja 10. juuli 2020. aasta(26) resolutsioonides, ning et komisjon ei ole ka suutnud nendele resolutsioonidele veenvalt reageerida ega nõuetekohaselt tõendada, et uus pikendamine ei ületa tema rakendamisvolitusi;

Z.  arvestades, et pärast 26 toimeaine, sealhulgas flumioksasiini heakskiidu kehtivusaja eelmist pikendamist 2020. aastal vastavalt rakendusmäärusele (EL) 2020/869, on kõnealuse rakendusmäärusega hõlmatud 26 toimeainest ainult nelja heakskiitu kas pikendatud või pikendamata jäetud, samas kui rakendusmääruse (EL) 2021/745 kohaselt on pikendatud 44 toimeaine heakskiidu kehtivusaega, paljusid juba kolmandat või neljandat korda;

1.  on seisukohal, et rakendusmäärus (EL) 2021/745 ületab määruses (EÜ) nr 1107/2009 ette nähtud rakendamisvolitusi;

2.  on seisukohal, et rakendusmääruse (EL) 2021/745 eelnõu on vastuolus liidu õigusega, sest sellega eiratakse ettevaatuspõhimõtet;

3.  mõistab teravalt hukka pikad viivitused lubade uuendamisel ja endokriinfunktsiooni kahjustavate kemikaalide kindlakstegemisel;

4.  on seisukohal, et otsus pikendada jälle flumioksasiini heakskiidu kehtivusaega ei ole kooskõlas määruses (EÜ) nr 1107/2009 sätestatud ohutuskriteeriumidega ning see ei tugine ei tõenditele selle aine kasutamise ohutuse kohta ega ka tõendatud tungivale vajadusele seda ainet liidus toiduainete tootmisel kasutada;

5.  palub komisjonil oma rakendusmäärus (EL) 2021/745 kehtetuks tunnistada ja esitada komiteele uus eelnõu, milles võetakse arvesse teaduslikke tõendeid kõikide asjaomaste ainete, eelkõige flumioksasiini kahjulike omaduste kohta;

6.  palub komisjonil esitada alalise taime-, looma-, toidu- ja söödakomitee järgmisel koosolekul ettepaneku flumioksasiini heakskiidu pikendamata jätmise kohta;

7.  palub komisjonil teavitada parlamenti konkreetsetest põhjustest, miks ainete hindamine on taotlejatest sõltumatutel põhjustel hilinenud, millised konkreetsed näitajad on veel hindamisel ja miks hindamine võtab nii palju aega;

8.  kutsub komisjoni uuesti üles esitama rakendusmääruste eelnõusid üksnes selliste ainete heakskiidu kehtivusaja pikendamiseks, mille puhul teaduse hetkeseisu kohaselt ei ole alust eeldada, et komisjon teeb ettepaneku asjaomase toimeaine heakskiidu uuendamata jätmise kohta;

9.  kutsub komisjoni uuesti üles ainete heakskiitu tagasi võtma, kui esineb tõendatud või põhjendatud kahtlusi, et need ained ei vasta määruses (EÜ) nr 1107/2009 sätestatud ohutuskriteeriumidele;

10.  kutsub liikmesriike uuesti üles tagama selliste toimeainete heakskiidu nõuetekohase ja õigeaegse ümberhindamise, mille puhul nad on referentliikmesriigid, ja tagada, et praegustele viivitustele leitakse võimalikult kiiresti tõhus lahendus;

11.  teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule ja komisjonile ning liikmesriikide valitsustele ja parlamentidele.

(1) ELT L 160, 7.5.2021, lk 89. (2) ELT L 309, 24.11.2009, lk 1. (3) ELT L 67, 12.3.2015, lk 18. (4) ELT L 55, 28.2.2011, lk 13. (5) ELT C 433, 23.12.2019, lk 183. (6) Nõukogu 15. juuli 1991. aasta direktiiv 91/414/EMÜ taimekaitsevahendite turuleviimise kohta (EÜT L 230, 19.8.1991, lk 1). (7) Komisjoni 10. oktoobri 2002. aasta direktiiv 2002/81/EÜ, millega muudetakse nõukogu direktiivi 91/414/EMÜ flumioksasiini lisamisega toimeainete hulka (EÜT L 276, 12.10.2002, lk 28). (8) Komisjoni 18. septembri 2012. aasta rakendusmäärus (EL) nr 844/2012, millega kehtestatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EÜ) nr 1107/2009 (taimekaitsevahendite turulelaskmise kohta) ette nähtud toimeainete heakskiidu pikendamise menetluse rakendamiseks vajalikud sätted (ELT L 252, 19.9.2012, lk 26). (9) Komisjoni 10. novembri 2010. aasta direktiiv 2010/77/EL, millega muudetakse nõukogu direktiivi 91/414/EMÜ seoses teatavate toimeainete I lisasse kuulumise lõppemise kuupäevadega (ELT L 293, 11.11.2010, lk 48). (10) Komisjoni 7. detsembri 2010. aasta määrus (EL) nr 1141/2010, millega sätestatakse menetlus teise toimeainete rühma nõukogu direktiivi 91/414/EMÜ I lisasse kuulumise pikendamiseks ja kehtestatakse kõnealuste ainete loetelu (ELT L 322, 8.12.2010, lk 10). (11) Komisjoni 10. novembri 2010. aasta direktiiv 2010/77/EL, millega muudetakse nõukogu direktiivi 91/414/EMÜ seoses teatavate toimeainete I lisasse kuulumise lõppemise kuupäevadega (ELT L 293, 11.11.2010, lk 48). (12) Komisjoni 20. oktoobri 2015. aasta rakendusmäärus (EL) 2015/1885, millega muudetakse rakendusmäärust (EL) nr 540/2011 seoses toimeainete 2,4-D, atsibensolaar-S-metüüli, amitrooli, bentasooni, butüültsühalofopi, dikvaadi, esfenvaleraadi, famoksadooni, flumioksasiini, DPX KE 459 (metüülflupüürsulfurooni), glüfosaadi, iprovalikarbi, isoproturooni, lambda-tsühalotriini, metalaksüül-M'i, metsulfuroon-metüüli, pikolinafeeni, prosulfurooni, pümetrosiini, püraflufeenetüüli, tiabendasooli, metüültifensulfurooni ja triasulfurooni heakskiidu kehtivusaja pikendamisega (ELT L 276, 21.10.2015, lk 48). (13) Komisjoni 8. aprilli 2016. aasta rakendusmäärus (EL) 2016/549, millega muudetakse rakendusmäärust (EL) nr 540/2011 seoses toimeainete bentasooni, butüültsühalofopi, dikvaadi, famoksadooni, flumioksasiini, DPX KE 459 (metüülflupüürsulfurooni), metalaksüül-M'i, pikolinafeeni, prosulfurooni, pümetrosiini, tiabendasooli ja metüültifensulfurooni heakskiidu kehtivusaja pikendamisega (ELT L 95, 9.4.2016, lk 4). (14) Komisjoni 17. mai 2017. aasta rakendusmäärus (EL) 2017/841, millega muudetakse rakendusmäärust (EL) nr 540/2011 seoses toimeainete α-tsüpermetriini, Ampelomyces quisqualis'e tüve AQ 10, benalaksüüli, bentasooni, bifenasaadi, bromoksüniili, karfentrasoon-etüüli, kloroprofaami, tsüasofamiidi, desmedifaami, dikvaadi, DPX KE 459 (metüülflupüürsulfurooni), etoksasooli, famoksadooni, fenamidooni, flumioksasiini, foraamsulfurooni, Gliocladium catenulatum'i tüve J1446, imasamoksi, imasosulfurooni, isoksaflutooli, laminariini, metalaksüül-M-i, metoksüfenosiidi, milbemektiini, oksasulfurooni, pendimetaliini, fenmedifaami, pümetrosiini, S-metolakloori ja trifloksüstrobiini heakskiidu kehtivusaja pikendamisega (ELT L 125, 18.5.2017, lk 12). (15) Komisjoni 27. juuni 2018. aasta rakendusmäärus (EL) 2018/917, millega muudetakse rakendusmäärust (EL) nr 540/2011 seoses toimeainete α-tsüpermetriini, beflubutamiidi, benalaksüüli, bentiavalikarbi, bifenasaadi, boskaliidi, bromoksüniili, kaptaani, karvooni, kloroprofaami, tsüasofamiidi, desmedifaami, dimetoaadi, dimetomorfi, dikvaadi, etefooni, etoprofossi, etoksasooli, famoksadooni, fenamidooni, fenamifossi, flumioksasiini, fluoksastrobiini, folpeedi, foraamsulfurooni, formetanaadi, Gliocladium catenulatum'i tüve J1446, isoksaflutooli, metalaksüül-M-i, metiokarbi, metoksüfenosiidi, metribusiini, milbemektiini, oksasulfurooni, Paecilomyces lilacinus'e tüve 251, fenmedifaami, fosmeedi, metüülpirimifossi, propamokarbi, protiokonasooli, pümetrosiini ja S-metolakloori heakskiidu kehtivusaja pikendamisega (ELT L 163, 28.6.2018, lk 13). (16) Komisjoni 7. mai 2019. aasta rakendusmäärus (EL) 2019/707, millega muudetakse rakendusmäärust (EL) nr 540/2011 seoses toimeainete α-tsüpermetriini, beflubutamiidi, benalaksüüli, bentiavalikarbi, bifenasaadi, boskaliidi, bromoksüniili, kaptaani, tsüasofamiidi, desmedifaami, dimetoaadi, dimetomorfi, diurooni, etefooni, etoksasooli, famoksadooni, fenamifossi, flumioksasiini, fluoksastrobiini, folpeedi, foraamsulfurooni, formetanaadi, metalaksüül-M-i, metiokarbi, metribusiini, milbemektiini, Paecilomyces lilacinus'e tüve 251, fenmedifaami, fosmeedi, metüülpirimifossi, propamokarbi, protiokonasooli, S-metolakloori ja tebukonasooli heakskiidu kehtivusaja pikendamisega (ELT L 120, 8.5.2019, lk 16). (17) Komisjoni 24. juuni 2020. aasta rakendusmäärus (EL) 2020/869, millega muudetakse rakendusmäärust (EL) nr 540/2011 seoses toimeainete beflubutamiidi, benalaksüüli, bentiavalikarbi, bifenasaadi, boskaliidi, bromoksüniili, kaptaani, tsüasofamiidi, dimetomorfi, etefooni, etoksasooli, famoksadooni, fenamifossi, flumioksasiini, fluoksastrobiini, folpeedi, formetanaadi, metribusiini, milbemektiini, Paecilomyces lilacinus’e tüve 251, fenmedifaami, fosmeedi, metüülpirimifossi, propamokarbi, protiokonasooli ja S-metolakloori heakskiidu kehtivusaja pikendamisega (ELT L 201, 25.6.2020, lk 7). (18) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. detsembri 2008. aasta määrus (EÜ) nr 1272/2008, mis käsitleb ainete ja segude klassifitseerimist, märgistamist ja pakendamist ning millega muudetakse direktiive 67/548/EMÜ ja 1999/45/EÜ ja tunnistatakse need kehtetuks ning muudetakse määrust (EÜ) nr 1907/2006 (ELT L 353, 31.12.2008, lk 1). (19) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. veebruari 2005. aasta määrus (EÜ) nr 396/2005 taimses ja loomses toidus ja söödas või nende pinnal esinevate pestitsiidide jääkide piirnormide ja nõukogu direktiivi 91/414/EMÜ muutmise kohta (ELT L 70, 16.3.2005, lk 1) (20) EFSA järeldus vastastikuse eksperdihinnangu kohta „Conclusion on the peer review of the pesticide risk assessment of the active substance flumioxazin“ (Järeldus vastastikuse eksperdihinnangu kohta seoses toimeaine flumioksasiin pestitsiidina kasutamisega), EFSA Journal 2014;12(6):3736, https://www.efsa.europa.eu/en/efsajournal/pub/3736. (21) Komisjoni 19. aprilli 2018. aasta määrus (EL) 2018/605, millega muudetakse määruse (EÜ) nr 1107/2009 II lisa ja sätestatakse teaduslikud kriteeriumid endokriinsüsteemi häireid põhjustavate omaduste kindlakstegemiseks (ELT L 101, 20.4.2018, lk 33). (22) Komisjoni 19. aprilli 2018. aasta määrus (EL) 2018/605, millega muudetakse määruse (EÜ) nr 1107/2009 II lisa ja sätestatakse teaduslikud kriteeriumid endokriinsüsteemi häireid põhjustavate omaduste kindlakstegemiseks (ELT L 101, 20.4.2018, lk 33). (23) Euroopa Kemikaaliamet (ECHA) ja Euroopa Toiduohutuse Amet (EFSA) koostöös Teadusuuringute Ühiskeskusega (JRC), „Guidance for the identification of endocrine disruptors in the context of Regulations (EU) No 528/2012 and (EC) No 1107/2009“ (Suunised endokriinfunktsiooni kahjustavate kemikaalide kindlakstegemiseks seoses määrustega (EL) nr 528/2012 ja (EÜ) nr 1107/2009) EFSA Journal 2018;16(6):5311, https://www.efsa.europa.eu/en/efsajournal/pub/5311 (24) EFSA järeldus vastastikuse eksperdihinnangu kohta „Updated peer review of the pesticide risk assessment of the active substance flumioxazin“ (Ajakohastatud vastastikune eksperdihinnang toimeaine flumioksasiin pestitsiidina kasutamise kohta), EFSA Journal 2020;18(9):6246, https://www.efsa.europa.eu/en/efsajournal/pub/6246. (25) Euroopa Parlamendi 10. oktoobri 2019. aasta resolutsioon komisjoni 7. mai 2019. aasta rakendusmääruse (EL) 2019/707 kohta, millega muudetakse rakendusmäärust (EL) nr 540/2011 seoses toimeainete α-tsüpermetriini, beflubutamiidi, benalaksüüli, bentiavalikarbi, bifenasaadi, boskaliidi, bromoksüniili, kaptaani, tsüasofamiidi, desmedifaami, dimetoaadi, dimetomorfi, diurooni, etefooni, etoksasooli, famoksadooni, fenamifossi, flumioksasiini, fluoksastrobiini, folpeedi, foraamsulfurooni, formetanaadi, metalaksüül-M-i, metiokarbi, metribusiini, milbemektiini, Paecilomyces lilacinus'e tüve 251, fenmedifaami, fosmeedi, metüülpirimifossi, propamokarbi, protiokonasooli, S metolakloori ja tebukonasooli heakskiidu kehtivusaja pikendamisega (Vastuvõetud tekstid, P9_TA(2019)0026). (26) Euroopa Parlamendi 10. juuli 2020. aasta resolutsioon komisjoni rakendusmääruse kohta, millega muudetakse rakendusmäärust (EL) nr 540/2011 seoses toimeainete beflubutamiidi, benalaksüüli, bentiavalikarbi, bifenasaadi, boskaliidi, bromoksüniili, kaptaani, tsüasofamiidi, dimetomorfi, etefooni, etoksasooli, famoksadooni, fenamifossi, flumioksasiini, fluoksastrobiini, folpeedi, formetanaadi, metribusiini, milbemektiini, Paecilomyces lilacinus’e tüve 251, fenmedifaami, fosmeedi, metüülpirimifossi, propamokarbi, protiokonasooli ja S-metolakloori heakskiidu kehtivusaja pikendamisega (Vastuvõetud tekstid, P9_TA(2020)0197).

Euroopa Parlamendi 10. juuni 2021. aasta resolutsioon ELi küberturvalisuse strateegia kohta digikümnendi jaoks (2021/2568(RSP))

P9_TA(2021)0286 B9-0305/2021

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse komisjoni ning liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja 16. detsembri 2020. aasta ühisteatist „ELi küberturvalisuse strateegia digikümnendi jaoks“ (JOIN(2020)0018),

–  võttes arvesse komisjoni 16. detsembri 2020. aasta ettepanekut võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv, mis käsitleb meetmeid, millega tagada küberturvalisuse ühtlaselt kõrge tase kogu liidus, ja millega tunnistatakse kehtetuks direktiiv (EL) 2016/1148 (COM(2020)0823),

–  võttes arvesse komisjoni 24. septembri 2020. aasta ettepanekut võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, mis käsitleb finantssektori digitaalset tegevuskerksust ning millega muudetakse määrusi (EÜ) nr 1060/2009, (EL) nr 648/2012, (EL) nr 600/2014 ja (EL) nr 909/2014 (COM(2020)0595),

–  võttes arvesse komisjoni 12. septembri 2018. aasta ettepanekut võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega luuakse Euroopa küberturvalisuse tööstusliku, tehnoloogilise ja teadusliku pädevuse keskus ning riiklike koordineerimiskeskuste võrgustik (COM(2018)0630),

–  võttes arvesse komisjoni 19. veebruari 2020. aasta teatist „Euroopa digituleviku kujundamine“ (COM(2020)0067),

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. aprilli 2019. aasta määrust (EL) 2019/881, mis käsitleb ENISAt (Euroopa Liidu Küberturvalisuse Amet) ning info- ja kommunikatsioonitehnoloogia küberturvalisuse sertifitseerimist ja millega tunnistatakse kehtetuks määrus (EL) nr 526/2013 (küberturvalisuse määrus)(1),

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. aprilli 2014. aasta direktiivi 2014/53/EL (raadioseadmete turul kättesaadavaks tegemist käsitlevate liikmesriikide õigusaktide ühtlustamise kohta ja millega tunnistatakse kehtetuks direktiiv 1999/5/EÜ)(2),

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. detsembri 2018. aasta direktiivi (EL) 2018/1972, millega kehtestatakse Euroopa elektroonilise side seadustik(3),

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. detsembri 2013. aasta määrust (EL) nr 1290/2013 (millega kehtestatakse teadusuuringute ja innovatsiooni raamprogrammi „Horisont 2020” aastateks 2014–2020 osalemis- ja levitamiseeskirjad ning tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 1906/2006)(4),

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. detsembri 2013. aasta määrust (EL) nr 1291/2013 (millega luuakse teadusuuringute ja innovatsiooni raamprogramm „Horisont 2020“ aastateks 2014–2020 ning tunnistatakse kehtetuks otsus nr 1982/2006/EÜ)(5),

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 29. aprilli 2021. aasta määrust (EL) 2021/694 (millega luuakse programm „Digitaalne Euroopa“ ja tunnistatakse kehtetuks otsus (EL) 2015/2240)(6),

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 7. juuli 2010. aasta direktiivi 2010/40/EL, mis käsitleb raamistikku intelligentsete transpordisüsteemide kasutuselevõtmiseks maanteetranspordis ja liideste jaoks teiste transpordiliikidega(7),

–  võttes arvesse 23. novembri 2001. aasta Budapesti küberkuritegevuse konventsiooni (ETS nr 185),

–  võttes arvesse oma 16. detsembri 2020. aasta resolutsiooni uue Euroopa VKEde strateegia kohta(8),

–  võttes arvesse oma 25. märtsi 2021. aasta resolutsiooni Euroopa andmestrateegia kohta(9),

–  võttes arvesse oma 20. mai 2021. aasta resolutsiooni Euroopa digituleviku kujundamise kohta: digitaalse ühtse turu toimimise tõkete kõrvaldamine ning tehisintellekti parem kasutamine Euroopa tarbijate huvides(10),

–  võttes arvesse oma 21. jaanuari 2021. aasta resolutsiooni soolise digilõhe kaotamise ja naiste osaluse kohta digitaalmajanduses(11),

–  võttes arvesse oma 12. märtsi 2019. aasta resolutsiooni julgeolekuohtude kohta, mis on seotud Hiina järjest suurema tehnoloogilise kohaloluga ELis, ja võimalike ELi tasandi meetmete kohta nende ohtude vähendamiseks(12),

–  võttes arvesse komisjonile esitatud küsimust Euroopa Liidu küberturvalisuse strateegia kohta digikümnendi jaoks (O-000037/2021 – B9‑0024/2021),

–  võttes arvesse kodukorra artikli 136 lõiget 5 ja artikli 132 lõiget 2,

A.  arvestades, et digiüleminek on liidu jaoks üks keskse tähtsusega strateegiline prioriteet, mis on vältimatult seotud suurema avatusega küberohtudele;

B.  arvestades, et ühendatud seadmed, sealhulgas masinad, sensorid, tööstuslikud komponendid ja võrgustikud, mis moodustavad asjade interneti (IoT), muutuvad üha arvukamaks ning et prognooside kohaselt kasvab 2024. aastaks asjade internetiga seotud seadmete arv 22,3 miljardini, suurendades küberrünnete ohtu;

C.  arvestades, et tehnoloogia areng (näiteks kvantarvutus) ja sellele juurdepääsu asümmeetria võivad tekitada küberturvalisuse maastikul probleeme;

D.  arvestades, et COVID‑19 kriis on toonud veelgi rohkem nähtavale teatavates elutähtsates sektorites, eelkõige tervishoius, esineva kübervaldkonnaga seotud haavatavuse ning et sellega seotud meetmed, st kaugtöö ja sotsiaalne distantseerumine, on suurendanud digitehnoloogiast ja ühendatusest sõltuvust, samas kui küberründed ja küberkuritegevus, sealhulgas spionaaž ja sabotaaž, samuti IKT-süsteemidesse, -struktuuridesse ja -võrgustikesse sisenemine ning nendega manipuleerimine pahavara ja ebaseaduslike paigaldiste abil muutuvad kogu Euroopas üha sagedasemaks ja olemuselt keerukamaks;

E.  arvestades, et küberrünnete arv kasvab märkimisväärselt, nagu on näha näiteks Iirimaal, Soomes ja Prantsusmaal hiljuti toimunud tervishoiusüsteemide vastu suunatud pahatahtlikest ja organiseeritud küberrünnetest; arvestades, et niisugused küberründed tekitavad märkimisväärset kahju tervishoiusüsteemidele ja patsientide ravile, aga ka muudele tundlikele avaliku ja erasektori asutustele;

F.  arvestades, et hübriidohud, sealhulgas taristu, majandusprotsesside ja demokraatlike institutsioonide vastu suunatud desinformatsioonikampaaniate ja küberrünnete kasutamine, aina suurenevad ja on kujunemas tõsiseks probleemiks nii küberruumis kui ka pärismaailmas ning võivad mõjutada demokraatlikke protsesse, näiteks valimisi, seadusandlikke menetlusi, õiguskaitset ja kohtusüsteemi;

G.  arvestades, et üha rohkem tuginetakse interneti põhifunktsioonile ning side, veebimajutuse, rakenduste ja andmete jaoks vajalikele põhilistele internetiteenustele, mille turuosa koondub järk-järgult aina vähemate äriühingute kätte;

H.  arvestades, et teenusetõkestusründe alane suutlikkus suureneb ja seetõttu tuleks paralleelselt suurendada ka interneti tuuma vastupanuvõimet;

I.  arvestades, et ettevõtjate, eelkõige VKEde ja üksikisikute küberturbealane ettevalmistus ja teadlikkus on endiselt väike ning valitseb ka oskustööliste puudus (tööjõupuudus on alates 2015. aastast kasvanud 20 %), kuna traditsioonilised töölevõtmiskanalid ei suuda nõudlust rahuldada, sealhulgas juhtivate ja interdistsiplinaarsete ametikohtade täitmisel; arvestades, et „ligi 90% maailma küberturvalisuse valdkonna töötajatest on mehed ja endiselt puuduv sooline mitmekesisus vähendab veelgi valdkonnas töötada soovivate andekate inimeste hulka“(13);

J.  arvestades, et küberturbesuutlikkus on liikmesriikides erinev ning ka nendevaheline intsidentidest teatamine ja teabe jagamine ei ole süstemaatiline ega kõikehõlmav, samas kui teabe jagamise ja analüüsimise keskuste (ISAC) kasutamine avaliku ja erasektori vaheliseks teabevahetuseks ei ole veel saavutanud oma täit võimsust;

K.  arvestades, et ELi tasandil ei ole jõutud kokkuleppele küberluurekoostöö tegemises ning küber- ja hübriidrünnetele ühises reageerimises; arvestades, et liikmesriikidel on tehniliselt ja geopoliitiliselt väga raske võtta üksi vastumeetmeid küberohtude ja küberrünnete suhtes, eriti siis, kui need on oma olemuselt hübriidsed;

L.  arvestades, et piiriülene ja üleilmne andmete jagamine on majandusliku väärtusloome jaoks tähtis, eeldusel, et seejuures on tagatud eraelu puutumatus ning intellektuaal- ja muud omandiõigused; arvestades, et välismaiste andmeseaduste täitmise tagamine võib kujutada endast Euroopa andmete jaoks küberturvalisuse riski, kuna eri piirkondades tegutsevate äriühingute suhtes kohaldatakse kattuvaid kohustusi andmete asukohast või nende päritolust sõltumata;

M.  arvestades, et üleilmse küberturbeturu maht on 600 miljardit eurot ja et see summa suureneb eelduste kohaselt kiiresti ning et liit on selle valdkonna toodete ja lahenduste netoimportija;

N.  arvestades, et ühtne turg võib killustuda küberturvalisust käsitlevate riiklike õigusnormide tõttu ja seetõttu, et puuduvad horisontaalsed õigusaktid, milles käsitletaks riist- ja tarkvara, sealhulgas ühendatud toodete ja rakenduste suhtes kehtestatavaid olulisi küberturvalisuse nõudeid;

1.  tunneb heameelt komisjoni poolt ühisteatises „ELi küberturvalisuse strateegia digikümnendi jaoks“ esile tõstetud algatuste üle;

2.  nõuab, et kogu liidus edendataks turvaliste ja usaldusväärsete võrgu- ja infosüsteemide, taristu ja ühendatuse arendamist;

3.  nõuab, et seataks eesmärk, mille kohaselt peavad liidus kõik internetiga ühendatud tooted, sealhulgas tarbijakasutuseks ja tööstuskasutuseks ette nähtud tooted, ning kõik tarneahelad, mille raames need kättesaadavaks tehakse, olema sisseprojekteeritud turbega, küberintsidentidele vastupidavad ja turvaaukude avastamise korral kiiresti parandatavad; tunneb heameelt komisjoni kavatsuse üle esitada horisontaalsed õigusaktid ühendatud toodete ja seotud teenuste küberturvalisuse nõuete kohta ning nõuab, et niisugustes õigusaktides tehtaks ettepanek ühtlustada riigisiseseid õigusakte, et hoida ära ühtse turu killustumist; nõuab, et ebaselguse ja killustatuse vältimiseks võetaks arvesse kehtivaid õigusakte (küberturvalisuse määrus, uus õigusraamistik, standardimist käsitlev määrus);

4.  kutsub komisjoni üles hindama vajadust esitada ettepanek horisontaalmääruse kohta, milles kehtestataks 2023. aastaks rakendustele, tarkvarale, sisseehitatud tarkvarale ja operatsioonisüsteemidele küberturvalisuse nõuded, tuginedes riskijuhtimise nõudeid käsitlevale liidu acquis’le; rõhutab, et iganenud rakendused, tarkvara, sisseehitatud tarkvara ja operatsioonisüsteemid (st need, mis ei saa enam korrapäraselt paikasid ja turvauuendeid) moodustavad märkimisväärse osa kõigist ühendatud seadmetest ja kujutavad endast küberturvalisuse riski; palub komisjonil lisada see aspekt oma ettepanekusse; soovitab lisada ettepanekusse tootjate kohustused teha eelnevalt teatavaks miinimumperiood, mille jooksul nad toetavad turvapaikasid ja -uuendeid, et ostjad saaksid teha teadlikke valikuid; on seisukohal, et tootjad peavad olema nõrkuste koordineeritud avalikustamise programmi osa, nagu on sätestatud läbivaadatud küberturvalisuse direktiivi ettepanekus;

5.  rõhutab, et digitaliseerimine peaks hõlmama küberturvalisust; nõuab seetõttu, et liidu rahastatavad digitaliseerimisprojektid sisaldaksid küberturvalisuse nõudeid; tunneb heameelt küberturvalisuse valdkonna teadusuuringute ja innovatsiooni toetamise üle, pidades eelkõige silmas lõhkuvat tehnoloogiat (nt kvantarvutus ja kvantkrüptograafia), mille esilekerkimine võib rikkuda rahvusvahelist tasakaalu; nõuab ühtlasi küberturvalisuse standardina kvanttehnoloogiajärgsete algoritmide valdkonnas ulatuslikumate teadusuuringute tegemist;

6.  on seisukohal, et meie ühiskonna digitaliseerimine tähendab seda, et kõik sektorid on omavahel ühendatud ja ühe sektori nõrkused võivad takistada teisi sektoreid; nõuab seetõttu kindlalt, et küberturvalisuse poliitika integreeritaks ELi digistrateegiasse ja ELi rahastamistegevusse ning et see oleks kõikides sektorites sidus ja koostalitlusvõimeline;

7.  nõuab, et ELi rahaliste vahendite kasutamine oleks küberturvalisuse ja seotud taristu kasutuselevõtu valdkonnas sidus; kutsub komisjoni ja liikmesriike üles tagama, et kasutataks ära eri programmide, eelkõige programmi „Euroopa horisont“, programmi „Digitaalne Euroopa“, liidu kosmoseprogrammi, ELi taaste- ja vastupidavusrahastu, programmi „InvestEU“ ja Euroopa ühendamise rahastu küberturbealast koostoimet, ning kasutama täielikult küberturvalisuse pädevuskeskust ja võrgustikku;

8.  tuletab meelde, et sidetaristu on kogu digitegevuse nurgakivi ja selle turvalisuse tagamine on liidu strateegiline prioriteet; toetab 5G-võrkude jaoks ELi küberturvalisuse sertifitseerimise kava väljatöötamist, millega praegu tegeletakse; peab kiiduväärseks ELi meetmepaketti 5G-võrkude turvalisuse tagamiseks ning kutsub komisjoni, liikmesriike ja tööstust üles jätkama jõupingutusi turvaliste sidevõrkude, sealhulgas kogu tarneahelat hõlmavate meetmete väljatöötamiseks; kutsub komisjoni üles vältima tarnijaga seotust ja suurendama võrguturvet, edendades algatusi, millega suurendatakse võrkude eri komponentide virtualiseerimist ja pilvendamist; nõuab niisuguse järgmise põlvkonna sidetehnoloogia kiiret väljatöötamist, mille aluspõhimõte oleks sisseprojekteeritud küberturvalisus ning mille puhul oleks tagatud eraelu puutumatuse ja isikuandmete kaitse;

9.  kordab, kui oluline on luua ELi elutähtsa taristu uus ja tugev turvalisuse raamistik, et kaitsta ELi turbehuve ja kasutada ära olemasolevaid võimeid, et reageerida asjakohaselt riskidele, ohtudele ja tehnoloogia muutustele;

10.  kutsub komisjoni üles valmistama ette sätted, millega tagada interneti avaliku tuuma juurdepääsetavus, kättesaadavus ja terviklus ning seega küberruumi stabiilsus, eelkõige seoses ELi juurdepääsuga üleilmsele domeeninimede juursüsteemile; on seisukohal, et sellised sätted peaksid hõlmama tarnijate mitmekesistamise meetmeid, et leevendada praegust riski, mis seisneb vähestele turgu valitsevas seisundis äriühingutele tuginemises; tunneb heameelt ettepaneku üle luua vastupanuvõimelisema interneti tuuma vahendina Euroopa domeeninimede süsteem (DNS4EU); palub komisjonil hinnata, kuidas saaks DNS4EUs kasutada uusimaid tehnoloogialahendusi, turbeprotokolle ja küberohtudealast eksperditeavet selleks, et teha kõikidele eurooplastele kättesaadavaks kiire, turvaline ja vastupanuvõimeline domeeninimede süsteem; tuletab meelde vajadust kaitsta paremini piirivärava protokolli (BGP), et hoida ära selle kaaperdamist; tuletab meelde, et ta toetab interneti haldamise puhul niisuguse mitut sidusrühma hõlmava mudeli kasutamist, mille üks põhiteema peaks olema küberturvalisus; rõhutab, et EL peaks kiirendama IPv6 rakendamist; peab kiiduväärseks avatud lähtekoodiga mudelit, mis on interneti toimimise alusena osutunud tõhusaks ja tulemuslikuks; ergutab seetõttu selle kasutamist;

11.  tunnistab vajadust suurendada küberturbealase kriminalistika kasutamist, et võidelda kuritegevuse, küberkuritegevuse ja küberrünnete vastu, sealhulgas riiklikult toetatavate rünnete vastu, kuid hoiatab ebaproportsionaalsete meetmete eest, millega seatakse interneti kasutamisel ohtu ELi kodanike eraelu puutumatus ja sõnavabadus; tuletab meelde vajadust viia lõpule Budapesti küberkuritegevuse konventsiooni teise lisaprotokolli läbivaatamine, tänu millele võib suureneda küberkuritegevuse vastu võitlemiseks valmisolek;

12.  kutsub komisjoni ja liikmesriike üles ühendama oma ressursid, et suurendada ELi strateegilist vastupanuvõimet, vähendada sõltuvust välismaisest tehnoloogiast ning tugevdada oma küberturbealast juhtpositsiooni ja konkurentsivõimet kogu digitaalses tarneahelas (k.a andmesalvestus ja pilvandmetöötlus, protsessortehnoloogia, integraalskeemid (kiibid), üliturvaline ühendatus, kvantarvutus ja järgmise põlvkonna võrgud);

13.  on seisukohal, et üliturvalise ühendatuse taristu loomise kava on oluline vahend, millega tagada tundliku digiside turvalisus; tunneb heameelt teate üle, mis käsitleb niisuguse ELi kosmosepõhise üleilmse turvalise sidesüsteemi väljatöötamist, millesse integreeritakse kvantkrüpteerimistehnoloogia; tuletab meelde, et koostöös Euroopa Liidu Kosmoseprogrammi Ameti (EUSPA) ja Euroopa Kosmoseagentuuriga (ESA) tuleks jätkata jõupingutuste tegemist selleks, et tagada Euroopa kosmosetegevuse turvalisus;

14.  peab kahetsusväärseks, et küberohtusid ja -intsidente käsitleva teabe jagamise tavad ei ole avalikus ega erasektoris kuigi levinud; kutsub komisjoni ja liikmesriike üles suurendama usaldust ja vähendama takistusi küberohte ja -ründeid käsitleva teabe jagamisel kõigil tasanditel; tunneb heameelt teatavates sektorites tehtud jõupingutuste üle ja nõuab sektoriülese koostöö tegemist, kuna haavatavus piirdub väga harva vaid ühe kindla sektoriga; rõhutab, et liikmesriigid peavad ühendama oma jõud Euroopa tasandil, et jagada tulemuslikult oma uusimaid teadmisi küberturvalisuse riskide kohta; soovitab luua liikmesriikide küberluure töörühma, et edendada ELis ja Euroopa majandusruumis teabe jagamist, eelkõige selleks, et hoida ära ulatuslikke küberründeid;

15.  tunneb heameelt selle üle, et plaanitakse luua ühine küberüksus, et tugevdada küberrünnete ärahoidmise, tõkestamise ja nendele reageerimise eest vastutavate ELi organite ja liikmesriikide ametiasutuste koostööd; kutsub liikmesriike ja komisjoni üles tõhustama veelgi küberkaitsealast koostööd ja arendama tipptasemel küberkaitsevõime alaseid teadusuuringuid;

16.  tuletab meelde, kui tähtis on küberturvalisuse strateegias inimtegur; nõuab, et jätkuvalt tehtaks pingutusi selleks, et suurendada küberturbeteadlikkust, sealhulgas teadlikkust küberhügieenist ja küberkirjaoskusest;

17.  rõhutab, kui tähtis on tugev ja järjepidev turvalisuse raamistik selleks, et kaitsta küberohtude eest kõiki ELi töötajaid, andmeid, sidevõrke ja infosüsteeme ning otsustusprotsesse, tuginedes kõikehõlmavatele, järjepidevatele ja homogeensetele reeglitele ja asjakohasele juhtimisele; nõuab piisavate vahendite ja võimete kättesaadavaks tegemist, sealhulgas ELi institutsioonide ja ametite infoturbeintsidentidega tegeleva rühma (CERT-EU) volituste suurendamise raames ja pidades silmas arutelusid, mida peetakse praegu kõikide ELi institutsioonide, organite ja ametite jaoks ühiste siduvate küberturvalisust käsitlevate reeglite kehtestamiseks;

18.  nõuab vabatahtlike sertifitseerimise ja küberturvalisuse standardite ulatuslikumat kasutamist, sest need on olulised vahendid, millega tõsta küberturvalisuse üldist taset; tunneb heameelt Euroopa sertifitseerimisraamistiku loomise ja Euroopa küberturvalisuse sertifitseerimise rühma töö üle; kutsub Euroopa Liidu Küberturvalisuse Ametit (ENISA) ja komisjoni üles kaaluma ELi pilveteenuste küberturvalisuse sertifitseerimise kava ettevalmistamisel kõrge usaldusväärsuse taseme puhul liidu õiguse kohaldamise kohustuslikuks muutmist;

19.  rõhutab vajadust reageerida küberturvalisuse valdkonna tööjõunõudlusele oskuste nappuse kaotamisega, jätkates haridus- ja koolitusalaste pingutuste tegemist; nõuab, et erilist tähelepanu pöörataks ka selles sektoris esineva soolise ebavõrdsuse kaotamisele;

20.  tunnistab, et mikro-, väikestele ja keskmise suurusega ettevõtjatele tuleb pakkuda paremat toetust, et nad mõistaksid paremini kõiki infoturvariske ja võimalusi, mida nad saavad kasutada oma küberturvalisuse parandamiseks; kutsub ENISAt ja riikide ametiasutusi üles töötama mikro-, väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate jaoks välja enesetestimise portaalid ja parima tava suunised; tuletab meelde, kui tähtsad on nende üksuste turvalisuse jaoks koolitus ja juurdepääs sihtotstarbelisele rahastamisele;

21.  teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon komisjonile ja nõukogule ning liikmesriikide valitsustele ja parlamentidele.

(1) ELT L 151, 7.6.2019, lk 15. (2) ELT L 153, 22.5.2014, lk 62. (3) ELT L 321, 17.12.2018, lk 36. (4) ELT L 347, 20.12.2013, lk 81. (5) ELT L 347, 20.12.2013, lk 104. (6) ELT L 166, 11.5.2021, lk 1. (7) ELT L 207, 6.8.2010, lk 1. (8) Vastuvõetud tekstid, P9_TA(2020)0359. (9) Vastuvõetud tekstid, P9_TA(2021)0098. (10) Vastuvõetud tekstid, P9_TA(2021)0261. (11) Vastuvõetud tekstid, P9_TA(2021)0026. (12) ELT C 23, 21.1.2021, lk 2. (13) Euroopa Kontrollikoja 2019. aasta märtsi infodokument „ELi küberturvalisuse poliitika tõhusust mõjutavad probleemid“.

Euroopa Parlamendi 10. juuni 2021. aasta resolutsioon õigusriigi olukorra kohta Euroopa Liidus ja tingimuslikkuse määruse (EL, Euratom) 2020/2092 kohaldamise kohta (2021/2711(RSP))

P9_TA(2021)0287 B9-0319/2021

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse Euroopa Liidu lepingu (ELi leping) artiklit 2, artikli 3 lõiget 1, artikli 4 lõiget 3, artikleid 6, 7 ja 13, artikli 14 lõiget 1, artikli 16 lõiget 1, artikli 17 lõikeid 1, 3 ja 8, artikli 19 lõike 1 teist lõiku ja artiklit 49, ning Euroopa Liidu toimimise lepingu (ELi toimimise leping) artikleid 265, 310, 317 ja 319,

–  võttes arvesse Euroopa Liidu põhiõiguste hartat,

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. detsembri 2020. aasta määrust (EL, Euratom) 2020/2092, mis käsitleb üldist tingimuslikkuse korda liidu eelarve kaitsmiseks(1) (edaspidi „õigusriigi tingimuslikkuse määrus“),

–  võttes arvesse oma 25. märtsi 2021. aasta resolutsiooni määruse (EL, Euratom) 2020/2092 kohaldamise ja õigusriigi tingimuslikkuse korra kohta(2) ning 17. detsembri 2020. aasta resolutsiooni mitmeaastase finantsraamistiku (2021–2027), institutsioonidevahelise kokkuleppe, Euroopa Liidu taasterahastu ja õigusriigi toimimist käsitleva määruse kohta(3),

–  võttes arvesse komisjoni 30. septembril 2020 avaldatud 2020. aasta aruannet õigusriigi kohta (COM(2020)0580),

–  võttes arvesse Euroopa Ülemkogu 21. juuli 2020. aasta ja 11. detsembri 2020. aasta järeldusi,

–  võttes arvesse Euroopa Liidu Kohtu praktikat,

–  võttes arvesse oma 12. septembri 2018. aasta resolutsiooni ettepaneku kohta, millega kutsutakse nõukogu üles järeldama Euroopa Liidu lepingu artikli 7 lõike 1 alusel ilmset ohtu, et Ungari rikub oluliselt liidu aluseks olevaid väärtusi(4),

–  võttes arvesse Euroopa Liidu Kohtu 3. juuni 2021. aasta otsust kohtuasjas C‑650/18, millega jäeti rahuldamata Ungari hagi Euroopa Parlamendi 12. septembri 2018. aasta resolutsiooni vastu, millega käivitati menetlus järeldamaks, et esineb ilmne oht, et liikmesriik rikub oluliselt liidu aluseks olevaid väärtusi(5),

–  võttes arvesse komisjoni Euroopa Liidu lepingu artikli 7 lõike 1 kohast 20. detsembri 2017. aasta põhjendatud ettepanekut, mis käsitleb õigusriigi olukorda Poolas: ettepanek võtta vastu nõukogu otsus, millega järeldatakse ilmset ohtu, et Poola Vabariik rikub oluliselt õigusriigi põhimõtet (COM(2017)0835),

–  võttes arvesse oma 1. märtsi 2018. aasta resolutsiooni komisjoni otsuse kohta kohaldada Euroopa Liidu lepingu artikli 7 lõiget 1 seoses olukorraga Poolas(6),

–  võttes arvesse kodukorra artikli 132 lõiget 2,

A.  arvestades, et liit rajaneb sellistel väärtustel nagu inimväärikuse austamine, vabadus, demokraatia, võrdsus, õigusriik ja inimõiguste, kaasa arvatud vähemuste hulka kuuluvate isikute õiguste austamine, nagu on sätestatud ELi lepingu artiklis 2;

B.  arvestades, et ilmne oht, et mõni liikmesriik rikub oluliselt ELi lepingu artiklis 2 sätestatud väärtusi, ei puuduta üksnes liikmesriiki, kus see oht tekib, vaid mõjutab ka teisi liikmesriike, nendevahelist usaldust, liidu olemust ja selle kodanike põhiõigusi, mis tulenevad liidu õigusest;

C.  arvestades, et komisjon ja parlament kasutasid Poola ja Ungari suhtes ELi lepingu artikli 7 lõiget 1 pärast seda, kui oli kindlaks tehtud ilmne oht, et oluliselt rikutakse liidu aluseks olevaid väärtusi; arvestades, et nõukogu on seni üldasjade nõukogus korraldanud kolm kuulamist Poola ja kaks Ungari suhtes;

D.  arvestades, et õigusriigi tingimuslikkuse määrus jõustus 1. jaanuaril 2021 ja seda on sellest ajast alates kohaldatud;

E.  arvestades, et õigusriigi tingimuslikkuse määruse kohaldatavus, eesmärk ja kohaldamisala on määruses selgelt määratletud ning vastavalt ELi lepingu artikli 17 lõikele 1 tagab komisjon „aluslepingute ja institutsioonide poolt nende alusel võetud meetmete kohaldamise“;

F.  rõhutab, et õigusriigi tingimuslikkuse määruse kohaldamine ei saa sõltuda suuniste vastuvõtmisest, ning tuletab meelde, et suunised ei tohi kahjustada kaasseadusandjate kavatsusi;

G.  arvestades, et ELi toimimise lepingu artikli 234 kohaselt on Euroopa Parlamendil õigus hääletada komisjonile umbusalduse avaldamise üle;

H.  arvestades, et komisjon „on täiesti sõltumatu„ ja selle liikmed „ ei taotle ega saa […] juhiseid üheltki valitsuselt, institutsioonilt, organilt või asutuselt“ (ELi lepingu artikli 17 lõige 3, ELi toimimise lepingu artikkel 245) ning lisaks komisjon „vastutab […] Euroopa Parlamendi ees“ (ELi lepingu artikli 17 lõige 8) ja „tagab aluslepingute ja institutsioonide poolt aluslepingute alusel võetud meetmete rakendamise“ (ELi lepingu artikli 17 lõige 1);

I.  arvestades, et ainult Euroopa Liidu Kohtul on õigus tühistada õigusriigi tingimuslikkuse määrus või selle mis tahes osa, ning arvestades, et ELi toimimise lepingu artikli 278 kohaselt ei ole Euroopa Liidu Kohtule esitatud hagidel õigusakti peatavat toimet;

J.   arvestades, et liidu finantshuve tuleb kaitsta kooskõlas liidu aluslepingutes sätestatud üldpõhimõtetega, eelkõige ELi lepingu artiklis 2 sätestatud väärtustega, ning ELi toimimise lepingu artiklis 317 ja 18. juuli 2018. aasta määruses (EL, Euratom) 2018/1046 (mis käsitleb liidu üldeelarve suhtes kohaldatavaid finantsreegleid)(7) (edaspidi „finantsmäärus“) sätestatud usaldusväärse finantsjuhtimise põhimõttega;

1.  kordab oma seisukohta õigusriigi tingimuslikkuse määruse suhtes, mis jõustus 1. jaanuaril 2021 ja on tervikuna vahetult kohaldatav Euroopa Liidus ja kõikides selle liikmesriikides kõigi ELi eelarve vahendite suhtes, sealhulgas sellest ajast alates ELi taasterahastust eraldatud vahendite suhtes;

2.  kutsub komisjoni ja nõukogu üles viimaks tunnistama tungivat vajadust meetmete järele, millega kaitsta Euroopa Liidu lepingu artiklis 2 sätestatud väärtusi, ning möönma, et liikmesriik ei saa muuta oma õigusakte, sealhulgas põhiseaduse sätteid nii, et nende väärtuste kaitse väheneks; on veendunud, et kui parlamendi muresid täielikult ei jagata ja arvesse ei võeta, õõnestab see institutsioonide lojaalset koostööd; tuletab meelde, et Euroopa Parlamendil on õigus hääletada komisjonile umbusalduse avaldamise üle ja tal on võimalus reageerida nõukogu koostöötahtetusele; kutsub teisi institutsioone üles koostööd tegema, mitte takistama praeguse kriisi lahendamiseks tehtavaid jõupingutusi;

3.  tuletab meelde, et õigusriigi tingimuslikkuse määruse artikli 5 kohaselt kontrollib komisjon, „kas kohaldatavat õigust on järgitud, ning võtab vajaduse korral kõik asjakohased meetmed liidu eelarve kaitsmiseks“; on veendunud, et õigusriigi põhimõtete järgimise seis mõnes liikmesriigis nõuab õigusriigi tingimuslikkuse määruse viivitamatut kasutamist;

4.  kutsub komisjoni üles kiiresti reageerima õigusriigi põhimõtete jätkuvatele tõsistele rikkumistele mõnes liikmesriigis, mis seavad tõsisesse ohtu ELi vahendite õiglase, seadusliku ja erapooletu jaotamise, eelkõige jagatud eelarve täitmise korral, ning põhjalikult analüüsima vajadust algatada põhjendamatu viivituseta õigusriigi tingimuslikkuse määruses ette nähtud menetlus; kordab oma üleskutset, et komisjon viivitamata täidaks sellest määrusest tuleneva kohustuse teavitada Euroopa Parlamenti nõuetekohaselt kõigist asjaomastele liikmesriikidele saadetavatest kirjalikest teadetest, milles esitatakse õigusriigi rikkumise faktilised asjaolud ja konkreetsed põhjused, ja kõigist käimasolevatest uurimistest; märgib, et siiani ei ole Euroopa Parlament sellise teate kohta teavet saanud;

5.  rõhutab oma muret seoses üha selgemate märkide ja suureneva ohuga, et liidu eelarvet võidakse väärkasutada õigusriigi õõnestamise vahendina mõnes liikmesriigis; peab kahetsusväärseks, et nõukogu ei suuda käimasolevates artikli 7 kohastes menetlustes teha sisulisi edusamme liidu väärtuste järgimise tagamiseks vastuseks ohtudele, mis ähvardavad ühiseid Euroopa väärtusi Poolas ja Ungaris; juhib tähelepanu sellele, et nõukogu suutmatus ELi lepingu artiklit 7 tulemuslikult kasutada kahjustab jätkuvalt Euroopa ühiste väärtuste terviklikkust, vastastikust usaldust ja liidu kui terviku usaldusväärsust; nõuab, et tulevased eesistujariigid korraldaksid korrapäraselt kuulamisi; soovitab, et nõukogu esitaks kuulamiste järelmeetmena kõnealustele liikmesriikidele konkreetsed soovitused, nagu on sätestatud Euroopa Liidu lepingu artikli 7 lõikes 1, ning määraks nende soovituste rakendamiseks tähtajad;

6.  rõhutab, et vaatamata Euroopa Parlamendi arvukatele resolutsioonidele ja aruannetele ning mitmele Euroopa Liidu Kohtu rikkumismenetlusele ja otsusele halveneb õigusriigi olukord Euroopa Liidus jätkuvalt;

7.  kutsub komisjoni üles kasutama kõiki tema käsutuses olevaid vahendeid, sealhulgas määrust, ka selleks, et reageerida demokraatia ja põhiõiguste jätkuvatele rikkumistele kõikjal liidus, sealhulgas rünnakutele meediavabaduse ja ajakirjanike, sisserändajate, naiste õiguste, LGBTIQ kogukonna liikmete õiguste, ühinemis- ja kogunemisvabaduse vastu; väljendab heameelt Euroopa Liidu Kohtu suurkoja otsuse üle jätta rahuldamata Ungari hagi Euroopa Parlamendi 12. septembri 2018. aasta resolutsiooni vastu, millega algatati artikli 7 kohane menetlus; peab kahetsusväärseks, et komisjon ei suuda nõuetekohaselt reageerida Euroopa Parlamendi arvukatele mureavaldustele demokraatia, õigusriigi ja põhiõiguste pärast mitmes liikmesriigis; kutsub komisjoni üles kasutama kõiki tema käsutuses olevaid vahendeid, sealhulgas Euroopa Liidu lepingu artiklit 7, õigusriigi raamistikku ja Euroopa Liidu lepingu artikli 19 lõike 1 kohaseid rikkumismenetlusi, samuti muid vahendeid, nagu kiirendatud menetlused, ajutiste meetmete kohaldamise taotlused Euroopa Liidu Kohtus ja hagid seoses kohtuotsuste rakendamata jätmisega; palub komisjonil esitada selged põhjendused, kui ta otsustab parlamendi soovitatud vahendeid mitte kasutada;

8.  rõhutab, kui tähtis on toetada ja tugevdada ELi institutsioonide, liikmesriikide, Euroopa Pettustevastase Ameti (OLAF) ja Euroopa Prokuratuuri (EPPO) koostööd; väljendab heameelt selle üle, et Euroopa Prokuratuur 1. juunil 2021 tegevust alustas;

9.  rõhutab, et õigusriigi olukorda käsitlev aastaaruanne on eraldi vahend, mis täiendab õigusriigi tingimuslikkuse määrust; kutsub komisjoni üles kasutama aastaaruande tulemusi oma hinnangus määruse kohaldamise eesmärgil; palub komisjonil lisada oma õigusriigi olukorda käsitlevasse aastaaruandesse eraldi jaotis, mis sisaldab nende juhtumite analüüsi, mille puhul õigusriigi põhimõtete rikkumine teatavas liikmesriigis võib piisavalt otseselt kahjustada või tõsiselt ohustada liidu eelarve usaldusväärset finantsjuhtimist;

10.  peab kahetsusväärseks tõsiasja, et alates määruse jõustumisest ei ole komisjon liikmesriikidele saatnud ühtegi kirjalikku teadet, kuigi komisjoni 2020. aasta aruandes õigusriigi olukorra kohta tuvastati palju probleeme seoses õigusriigi rikkumistega ja käimas on kaks artikli 7 kohast menetlust, mis mõjutavad liidu eelarve usaldusväärset finantsjuhtimist ja millele liikmesriigid ei ole veel reageerinud; märgib, et määruse artikli 5 lõike 1 ja artikli 6 kohaste meetmete puudumine kujutab endast komisjoni keeldumist määrusest tulenevate kohustuste täitmisest;

11.  tuletab meelde, et Euroopa Parlament andis oma 25. märtsi 2021. aasta resolutsioonis määruse (EL, Euratom) 2020/2092 (õigusriigi tingimuslikkuse mehhanism) kohaldamise kohta komisjonile konkreetse tähtaja, ning märgib pettumusega, et komisjon ei täitnud oma kohustusi selle tähtaja jooksul; rõhutab, et see on piisav alus Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 265 kohase hagi esitamiseks komisjoni vastu;

12.  väljendab kahetsust, et komisjon ei vastanud parlamendi taotlustele 1. juuniks 2021 ja ei aktiveerinud õigusriigi tingimuslikkuse määruses sätestatud menetlust seoses kõige ilmsemate õigusriigi rikkumise juhtumitega ELis; teeb presidendile ülesandeks hiljemalt kahe nädala jooksul alates käesoleva resolutsiooni vastuvõtmisest paluda komisjonilt ELi toimimise lepingu artikli 265 alusel, et ta täidaks õigusriigi tingimuslikkuse määrusest tulenevaid kohustusi; märgib, et valmisoleku huvides alustab Euroopa Parlament vahepeal viivitamata vajalikke ettevalmistusi võimalikeks Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 265 alusel algatatavateks kohtumenetlusteks komisjoni vastu;

13.  teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon komisjonile, nõukogule ja liikmesriikidele.

(1) ELT L 433 I, 22.12.2020, lk 1. (2) Vastuvõetud tekstid, P9_TA(2021)0103. (3) Vastuvõetud tekstid, P9_TA(2020)0360. (4) ELT C 433, 23.12.2019, lk 66. (5) 3. juuni 2021. aasta otsus kohtuasjas C‑650/18: Ungari vs. Euroopa Parlament, ECLI:EU:C:2021:426. (6) ELT C 129, 5.4.2019, lk 13. (7) ELT L 193, 30.7.2018, lk 1.

Euroopa Parlamendi 10. juuni 2021. aasta resolutsioon parlamendi vaadete kohta seoses riiklike taaste- ja vastupidavuskavade käimasoleva hindamisega komisjonis ja nõukogus (2021/2738(RSP))

P9_TA(2021)0288 RC-B9-0331/2021

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu (edaspidi „ELi toimimise leping“) artikleid 174 ja 175,

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 12. veebruari 2021. aasta määrust (EL) 2021/241, millega luuakse taaste- ja vastupidavusrahastu(1),

–  võttes arvesse oma 20. mai 2021. aasta resolutsiooni Euroopa Parlamendi õiguse kohta saada teavet riiklike taaste- ja vastupidavuskavade käimasoleva hindamise kohta(2),

–  võttes arvesse kodukorra artikli 132 lõikeid 2 ja 4,

A.  arvestades, et taaste- ja vastupidavusrahastu, võeti vastu seadusandliku tavamenetluse kohaselt;

B.  arvestades, et taaste- ja vastupidavusrahastu on mahu ja rahastamisvahendite poolest enneolematu instrument; arvestades, et komisjon valmistub emiteerima ELi ühiseid võlakirju, sest kõik ELi liikmesriigid on omavahendeid käsitleva otsuse(3) praeguseks edukalt ratifitseerinud;

C.  arvestades, et taaste- ja vastupidavusrahastu keskkonnahoidlikke investeeringuid rahastatakse roheliste võlakirjade emiteerimise kaudu;

D.  arvestades, et demokraatlik kontroll ja parlamentaarne kontroll taaste- ja vastupidavusrahastu rakendamise üle on võimalik ainult siis, kui Euroopa Parlament on täielikult kaasatud ja kõiki tema soovitusi arvestatakse kõigis etappides;

E.  arvestades, et taaste- ja vastupidavusrahastu määruse artikliga 26 pannakse alus taaste- ja vastupidavusdialoogile, et selle abil tagada suurem läbipaistvus ja vastutus ning see, et komisjon annaks Euroopa Parlamendile teavet muu hulgas liikmesriikide taaste- ja vastupidavuskavade ning nende hindamise kohta;

F.  arvestades, et parlament avaldab taaste- ja vastupidavusdialoogi raames käsitletavate küsimuste kohta arvamust, muu hulgas resolutsioonide ja komisjoniga peetava mõttevahetuse kaudu; arvestades, et komisjon peab neid seisukohti arvesse võtma;

G.  arvestades, et taaste- ja vastupidavusrahastu määruses määratakse kindlaks kuus Euroopale huvi pakkuvat valdkonda, mis kõik on kooskõlas instrumendi ulatuse ja eesmärgiga;

H.  arvestades, et taaste- ja vastupidavusrahastu määrus tugineb Euroopa Liidu lepingu (edaspidi „ELi leping“) artiklile 175 ja selles sätestatakse, et üldeesmärk on saavutada artiklis 174 püstitatud eesmärgid, et tugevdada liidu majanduslikku, sotsiaalset ja territoriaalset sidusust, suurendades liikmesriikide vastupidavust, kriisiks valmisolekut, kohanemisvõimet ja majanduse kasvupotentsiaali, leevendades kriisi sotsiaalset ja majanduslikku mõju, eelkõige naistele, lastele ja noortele, ning aidates kaasa Euroopa sotsiaalõiguste samba rakendamisele, toetades rohepööret, aidates kaasa uues ELi kliimaseaduses sisalduvate 2030. aastaks kehtestatud liidu ajakohastatud kliimaalaste eesmärkide saavutamisele ja järgides 2050. aastaks kehtestatud ELi kliimaneutraalsuse eesmärki – eelkõige riiklike energia- ja kliimakavade abil, mis võeti vastu määrusega (EL) 2018/1999(4) kehtestatud energialiidu ja kliimameetmete juhtimise raames ning digipöördega, aidates seeläbi kaasa ülespoole suunatud majanduslikule ja sotsiaalsele lähenemisele, liidu liikmesriikide majanduse kestliku kasvu ja lõimimise taastamisele ja edendamisele ning uute kvaliteetsete töökohtade loomisele ning liidu strateegilisele sõltumatusele koos avatud majanduse ja Euroopa lisaväärtuse loomisega;

I.  arvestades, et 7.–8. mail 2021. aastal Portos toimunud sotsiaaltippkohtumisel tunnustasid ELi juhid Euroopa sotsiaalõiguste sammast majanduse taastamise põhielemendina ja rõhutasid Porto deklaratsioonis kindlat kavatsust jätkata selle süvendatud rakendamist ELi ja riiklikul tasandil;

J.  arvestades, et taaste- ja vastupidavusrahastu erieesmärk on anda liikmesriikidele rahalist toetust, et saavutada nende taaste- ja vastupidavuskavades sätestatud reformide ja investeeringute eesmärgid ja sihid; arvestades, et see tähendab, et kavadega (sealhulgas digivaldkonna ja keskkonnahoiu meetmed) tuleb toetada Euroopa sotsiaalõiguste samba põhimõtete rakendamist, kvaliteetsete töökohtade loomist ja ülespoole suunatud sotsiaalset lähenemist;

K.  arvestades, et Euroopa lisaväärtus et teki pelgalt sellest, et taaste- ja vastupidavusrahastu on Euroopa algatus;

L.  arvestades, et reeglina oleksid liikmesriigid pidanud esitama komisjonile oma riikliku taaste- ja vastupidavuskava 30. aprilliks 2021; arvestades, et praeguseks on komisjonile oma taaste- ja vastupidavuskava esitanud 23 liikmesriiki;

M.  arvestades, et Euroopa Parlamendis toimus täiskogu arutelu, mille järel võeti 18. mail 2021. aastal vastu resolutsioon Euroopa Parlamendi õiguse kohta saada teavet riiklike taaste- ja vastupidavuskavade käimasoleva hindamise kohta;

N.  arvestades, et selleks, et tagada nõuetekohane demokraatlik järelevalve ja parlamentaarne kontroll taaste- ja vastupidavusrahastu rakendamise üle ning suurem läbipaistvus ja demokraatlik vastutus, peab komisjon teavitama Euroopa Parlamenti korrapäraselt nii suuliselt kui ka kirjalikult riiklike taaste- ja vastupidavuskavade hindamise seisust, sealhulgas kuuel sambal (sealhulgas üld- ja erieesmärgid ning horisontaalsed põhimõtted) ning taaste- ja vastupidavusrahastu määruses sätestatud 11 hindamiskriteeriumil põhineva kohaldamisalaga seotud reformidest ja investeeringutest;

1.  on seisukohal, et taaste- ja vastupidavusrahastu on ajalooline ELi vahend, millega edendada majanduslikku, sotsiaalset ja territoriaalset sidusust, soodustada lähenemist, suurendada konkurentsivõimet ja aidata liikmesriikidel leevendada COVID-19 pandeemia majanduslikku ja sotsiaalset mõju, seada oma majandus tugevale ja kestlikule kasvuteele, valmistada ELi ette selliste pikaajaliste probleemidega tegelemiseks nagu õiglane rohe- ja digipööre ning luua ELi lisaväärtust;

2.  ootab, et komisjon kiidaks heaks ainult kavad, mis vastavad täielikult taaste- ja vastupidavusrahastu määruse sätetele ja eesmärkidele, ega teeks poliitilisi järeleandmisi, mis on vastuolus määruse ja selle mõttega, distantseerudes samal ajal asjaolust, et ta oli enne kavade esitamist tihedalt kaasatud nende koostamisse; nõuab, et komisjon kohaldaks riiklike taaste- ja vastupidavuskavade hindamisel täpselt taaste- ja vastupidavusrahastu määruse sätteid ja mõtet ning esitaks põhjalikud ja igakülgsed hinnangud enne nõukogu asjaomase rakendusotsuse eelnõu vastuvõtmist; väljendab siiski heameelt komisjoni püüdluste üle tagada asjakohaste nõukogu rakendusotsuste kiire vastuvõtmine enne suve ning komisjoni jätkuva koostöö üle liikmesriikidega, et aidata neil esitada kvaliteetseid kavasid, mis aitavad oluliselt kaasa Euroopa ühiste eesmärkide täitmisele;

3.  on veendunud, et rahalised vahendid tuleb sektorite, ühiskondade ja tulevaste põlvkondade vahel õiglaselt jagada, et tagada nende suurim võimalik mõju majanduslikule ja sotsiaalsele ülespoole suunatud lähenemisele ning territoriaalsele lähenemisele, kõigi jõukusele ja majanduslikule stabiilsusele; kutsub komisjoni üles nõudma kindlalt, et kõikide liikmesriikide kavad sisaldaksid kaugelevaatavaid reformimeetmeid, ja toonitab, et suurte sihtidega kavad ja nende usaldusväärne elluviimine on käesoleva võimaluse täielikuks ärakasutamiseks väga olulised; nõuab rahaliste vahendite eraldamisel ja kasutamisel täielikku läbipaistvust ja aruandekohustuse täitmist; tuletab meelde, taaste- ja vastupidavusrahastusse ei tohi suhtuda kui tavapärasesse tegevusse;

4.  kutsub komisjoni üles hoolikalt hindama, kas taaste- ja vastupidavusrahastu vahendid teenivad taaste- ja vastupidavusrahastu määruse eesmärki edendada liikmesriikides majanduslikku, sotsiaalset ja territoriaalset sidusust; kutsub komisjoni üles loobuma projektide nn ümberpakendamisest ilma tegeliku lisaväärtuseta, eriti mahajäänud piirkondade jaoks ja eelkõige juhul, kui see võib suurendada ELis sotsiaalse, majandusliku ja territoriaalse lähenemise erinevusi;

5.  kordab parlamendi üleskutset tagada talle õigus saada riiklike taaste- ja vastupidavuskavade käimasoleva hindamise kohta teavet, et parlament saaks teha taaste- ja vastupidavusrahastu komisjonipoolse hindamise ja rakendamise üle demokraatlikku kontrolli;

6.  kutsub komisjoni üles hoolikalt hindama ja tagama, et iga riiklik taaste- ja vastupidavuskava toetaks tulemuslikult ning igakülgsel ja tasakaalustatud viisil kõiki taaste- ja vastupidavusrahastu määruse artiklis 3 osutatud kuut sammast; tuletab meelde, et iga meede peaks aitama kaasa ühele või mitmele Euroopa jaoks olulisele poliitikavaldkonnale, mis on jagatud kuude sambasse;

7.  rõhutab, et kavad peavad kogu rakendamisetapis vastama regulatiivsetele nõuetele, sealhulgas tuleb 37 % vahenditest kulutada rohepöördele ja 20 % digipöördele; kutsub komisjoni üles hindama kavandatud meetmete kvalitatiivset ja kvantitatiivset külge, tagamaks, et need vastaksid tulemuslikult nii kvantitatiivsetele kui ka kvalitatiivsetele eesmärkidele, sh rakendusetapis;

8.  tuletab meelde, et taaste- ja vastupidavusrahastu määruse kohaselt ei tohi taaste- ja vastupidavusrahastust katta jooksvaid riiklikke kulusid, nt püsivate maksusoodustustega seotud kulud, välja arvatud nõuetekohaselt põhjendatud juhtudel, ning kutsub komisjoni üles seda kriteeriumi igakülgselt hindama;

9.  märgib, et rohkem kui üht liikmesriiki hõlmavate piiriüleste projektidega luuakse suurt Euroopa lisaväärtust ja tekitatakse ülekanduv mõju, ning peab kahetsusväärseks, et piiriüleseid projekte on vaid vähestes riiklikes kavades; palub komisjonil liikmesriike igati innustada taaste- ja vastupidavusrahastust rahastatavaid piiriüleseid projekte soodustama;

10.  märgib, et juba esitatud riiklikes taaste- ja vastupidavuskavades on otsustanud laenu taotleda vaid üksikud liikmesriigid; kutsub liikmesriike üles kaaluma, kuidas kasutada kättesaadavaid laene parimal moel, et võimalusi mitte käest lasta; on mures, et suur osa laenudest võib jääda taaste- ja vastupidavusrahastu lõpuks kasutamata, ning kutsub liikmesriike üles oma vajadusi hoolikalt hindama ning seda võimalust taaste- ja vastupidavuskavade esitamisel või kavade muutmise kaudu parimal viisil ära kasutama;

11.  kutsub komisjoni üles võtma arvesse, et tulevikus võib tekkida vajadus riiklikke kavasid muuta, et tagada nõukogu rakendusotsuse eelnõu ettevalmistamisel vastavus taaste- ja vastupidavusrahastu määruse nõuetele;

12.  tuletab meele, et taaste- ja vastupidavuskavad ei tohiks mõjutada õigust sõlmida kollektiivlepinguid või nende täitmist tagada ega kollektiivselt tegutseda kooskõlas Euroopa Liidu põhiõiguste harta ning liidu ja liikmesriikide õiguse ja tavadega;

13.  rõhutab, et investeeringutel peab olema püsiv mõju; kutsub komisjoni üles hindama, mil määral on taaste- ja vastupidavusrahastu raames tehtavate reformide ja investeeringute abil võimalik komisjoni hinnangul aidata kaotada Euroopas kõigis valdkondades esinevat investeeringute puudujääki, et viia ellu digipööre ning saavutada kliima-, keskkonna- ja sotsiaalse kestlikkuse eesmärgid, sealhulgas Pariisi kokkuleppe ja ÜRO kestliku arengu eesmärgid;

Rohepööre

14.  rõhutab, et kooskõlas taaste- ja vastupidavusrahastu määruse VI lisas sätestatud metoodikaga tuleks iga kava kogueraldisest (toetused ja laenud) eraldada vähemalt 37 % kliimameetmeteks; palub, et kui komisjon hindab, kas kliimakulutuste osakaal on 37 %, pööraks ta tähelepanu sellele, et meetmeid ei oleks arvestatud topelt ega liigitatud valesti ja et välditaks rohepesu; tunneb muret selle pärast, et mõned investeeringud on liigitatud roheliseks, kuigi VI lisas esitatud jälgimismetoodikat nende suhtes ei kohaldata; soovitab, et kui taaste- ja vastupidavusrahastu määruse VI lisas sätestatud kliimamuutustega seotud kulutuste jälgimise metoodikat laiendatakse, siis kohaldataks selle suhtes lisakontrolli; nõuab, et nõukogu rakendusotsuste eelnõudes esitatud sihtides ja eesmärkides sisalduksid kõik kaitsemeetmed, millega tagatakse rakendamisetapis sihtide saavutamine; kutsub komisjoni üles ergutama liikmesriike rakendama reforme, millega hõlbustada investeeringute tulemuslikku elluviimist;

15.  tuletab meelde, et rohepöörde toetamiseks on kõige tähtsamad sätted, mis käsitlevad olulise kahju ärahoidmise põhimõtet, ja nõue, mille kohaselt tuleks vähemalt 37 % igas riiklikus taaste- ja vastupidavuskavas sisalduvate investeeringute ja reformide kulutustest (toetused ja laenud) eraldada kliimaeesmärkide saavutamiseks, ning tuleb vältida selliste meetmete rahastamist, mis on liidu kliimaeesmärkidega vastuolus; tuletab meelde, et kõik meetmed peavad vastama olulise kahju ärahoidmise põhimõttele määruse (EL) 2020/852(5) artikli 17 tähenduses, nagu taaste- ja vastupidavusrahastu määruses on nõutud; on sellega seoses mures, et kavade hindamisel seda põhimõtet ei järgita, ning palub komisjonil tagada olulise kahju ärahoidmise põhimõtte täielik järgimine, kaasa arvatud rakendamisetapis, ning avaldada kõik sellega seotud hinnangud; rõhutab, et taaste- ja vastupidavusrahastu rakendamine ei tohi viia keskkonnastandardite alandamiseni ega olla vastuolus keskkonnaalaste õigusnormidega; rõhutab sellega seoses probleeme, mis puudutavad elurikkuse seisukohast tundlikes piirkondades (sealhulgas Natura 2000 kaitsealade võrgustik, UNESCO maailmapärandi objektid ja peamised suure elurikkusega alad ning muud kaitsealad) või nende läheduses toimuva tegevuse võimalikku kahjulikku mõju;

16.  tuletab meelde, et arvestades elurikkuse järsu vähenemise vastu võitlemise tähtsust, tuleks taaste- ja vastupidavusrahastust toetada elurikkusega seotud meetmete integreerimist liidu poliitikavaldkondadesse; kutsub komisjoni üles avaldama ülevaate taaste- ja vastupidavuskavades ette nähtud meetmetest, millega rohepööret kindlalt soodustatakse, sh loetletud elurikkusega seotud meetmed, mis aitavad elurikkusele tulemuslikult kaasa; väljendab muret selle pärast, et enamikes riiklikes taaste- ja vastupidavuskavades on elurikkuse edendamise meetmeid väga vähe või ei ole neid üldse; ootab sellega seoses ühtlasi, et komisjon kohaldaks olulise kahju ärahoidmise põhimõtet rangelt ja lükkaks eelkõige tagasi reformid ja investeeringud, mis võivad elurikkust kahjustada või millega ei kaasne piisavad kõrvalmeetmed;

17.  on mures selle pärast, et paljudes riiklikes taaste- ja vastupidavuskavades pööratakse põhitähelepanu lühiajalistele investeeringutele; toetab rohelisi investeeringuid, mis viivad Euroopa majanduse ümberkujundamiseni, eelkõige investeeringuid, millega ei toetata ülemäära palju kestvuskaupade ostmist;

Digipööre

18.  rõhutab, et taaste- ja vastupidavusrahastu määruse kohaselt peavad kõik kavad sisaldama meetmeid, mis aitavad mõjusalt kaasa digipöördele või sellest tulenevate probleemide lahendamisele, ning nendega seotud summa peab taaste- ja vastupidavusrahastu määruses sätestatud metoodika ja sätete kohaselt moodustama taaste- ja vastupidavuskava kogueraldisest vähemalt 20 %;

19.  tuletab meelde, et liikmesriigid peaksid oma kavades nägema digivõimekusse ja digitaalsesse ühendatusesse tehtavate investeeringute puhul ette julgeolekualase enesehindamise, mis põhineb objektiivsetel ühistel kriteeriumidel ja mille käigus tehakse kindlaks võimalikud julgeolekuprobleemid ja kirjeldatakse, kuidas need probleemid lahendatakse, et järgida asjakohaseid liidu ja riiklikke õigusnorme; palub komisjonil tagada, et selline hindamine nähtaks ette kõigis selliseid investeeringuid sisaldavates riiklikes kavades ning et vastavad meetmed ei oleks vastuolus liidu strateegiliste huvidega;

20.  on veendunud, et digimeetmetel on suur potentsiaal suurendada ELi rahvusvahelist konkurentsivõimet ja luua kvaliteetseid töökohti, ning on mures, et mitte kõigis riiklikes kavades ei ole digipöördesse ja eelkõige digitaristusse tehtavate investeeringute puhul tagatud õiglast tasakaalu;

21.  kutsub komisjoni üles innustama liikmesriike täielikult järgima koostalitlusvõime, energiatõhususe ja isikuandmete kaitse põhimõtteid ning edendama digiinvesteeringutes avatud lähtekoodiga lahenduste kasutamist;

Majanduskasvu, majandusliku, sotsiaalse ja territoriaalse ühtekuuluvuse ning kõigi jõukuse edendamine

22.  väljendab erilist heameelt nende riiklikes taaste- ja vastupidavuskavades esitatud meetmete üle, millega toetatakse arukat, kestlikku ja kaasavat majanduskasvu, majanduslikku ühtekuuluvust, tootlikkust, konkurentsivõimet, teadusuuringuid ja innovatsiooni, tervishoidu ning hästi toimivat ühtset turgu, kus tegutsevad tugevad väikesed ja keskmise suurusega ettevõtted (VKEd), edendatakse kvaliteetsete töökohtade loomist, võideldakse vaesuse ja ebavõrdsuse vastu, edendatakse kultuuri ja haridust, arendatakse oskusi ja pädevusi, toetatakse lapsi ja noori, suurendatakse kriisiks valmisolekut ja kriisile reageerimise suutlikkust ning leevendatakse COVID-19 kriisi mõju majandusele;

23.  kutsub komisjoni üles hindama, kas riiklikes taaste- ja vastupidavuskavades pööratakse piisavat tähelepanu lastele ja noortele mõeldud meetmetele, eriti riikides, kus on tuvastatud struktuurseid probleeme sellistes valdkondades nagu koolist väljalangemine, noorte töötus, laste vaesus ja väikelaste haridus, ja tagama nendele meetmetele tähelepanu pööramise; rõhutab, et reformid ja noorte heaks tehtavad investeeringud, eelkõige need, mis on seotud oskuste täiendamisega, ümberõppega, haridusega, sh kutsehariduse ja duaalõppega, digioskustega, pidevõppega, aktiivse tööturupoliitikaga, poliitikaga, mille kohaselt investeeritakse laste ja noorte juurdepääsu ja võimalustesse, ning poliitikaga, mille abil ületatakse põlvkondadevaheline lõhe, peaksid mitte ainult toetama varustuse ostmist, vaid ergutama ka pädevuste arendamist, ning need tuleks viia noortegarantii ja muude riiklike meetmetega kooskõlla; rõhutab, et lastega seotud reformid ja investeeringud peaksid olema kooskõlas lastegarantii põhimõtetega ning keskenduma iga vaesuses elava lapse õigusele saada kvaliteetseid avalikke teenuseid, tasuta tervishoiuteenuseid, tasuta haridust, tasuta lapsehoidu, korralik eluase ja piisavalt toitu;

24.  tunneb heameelt kavades olevate meetmete üle, mis aitavad kaasa Euroopa sotsiaalõiguste samba ning ELi tööhõive, hariduse, tervise ja sotsiaalhoolekande valdkonna algatuste rakendamisele, et suurendada sotsiaalset ühtekuuluvust, tugevdada sotsiaalkaitsesüsteeme ja vähendada kaitsetust; tuletab komisjonile meelde, et taaste- ja vastupidavuskavad peavad rahuldavalt vastama hindamiskriteeriumidele, ning kutsub komisjoni üles hindama hoolikalt iga meetme sotsiaalseid tagajärgi ja mõju, et tagada taaste- ja vastupidavusrahastu määruse järgimine; nõuab seetõttu kindlalt, et komisjon tagaks, et igas kavas oleks neid kriteeriume piisavalt arvesse võetud;

25.  on veendunud, et rohe- ja digiinvesteeringutel on suur potentsiaal luua kvaliteetseid töökohti ning vähendada ebavõrdsust ja digilõhet; kutsub komisjoni üles tagama, et rohe- ja digiinvesteeringutest saaksid kasu kõige vähem kaitstud kogukonnad ja piirkonnad, nt üleminekuetapis pruun- ja kivisöepiirkonnad, ning kliimamuutustest enim mõjutatud kogukonnad ja piirkonnad; rõhutab, et võimalikult suure mõju tagamiseks tuleks rohe- ja digiinvesteeringute oodatav sotsiaalne ja majanduslik kasu määrata riiklikes taaste- ja vastupidavuskavades eelnevalt kindlaks;

26.  nõuab, et komisjon ja nõukogu tagaksid, et taaste- ja vastupidavuskavade ettevalmistamisel ja rakendamisel võetakse arvesse ja edendatakse soolist võrdõiguslikkust ja kõigi võrdseid võimalusi ning nende eesmärkide süvalaiendamist; ootab, et komisjon koguks ja analüüsiks süstemaatiliselt olemasolevaid sooliselt eristatud andmeid ja esitaks selle kohta aruandeid taaste- ja vastupidavusrahastu rakendamise eesmärgil vastavalt Euroopa Kontrollikoja eriaruandele nr 10/21; on sügavalt mures selle pärast, et enamik taaste- ja vastupidavuskavasid ei aita märkimisväärselt kaasa nende eesmärkide saavutamisele ja nende arvessevõtmisele ega sisalda soolise ebavõrdsuse probleemi lahendamiseks selgesõnalisi ja konkreetseid meetmeid, mis võib seada ohtu nende kavade võime leevendada kriisi sotsiaalset ja majanduslikku mõju naistele ning reageerida asjaomastele riigipõhistele soovitustele;

27.  palub komisjonil hinnata, kas riiklikesse taaste- ja vastupidavuskavadesse on sisse viidud riiklikud meetmeid, millega võidelda agressiivse maksuplaneerimise, maksudest kõrvalehoidmise või maksustamise vältimise või ebatõhusate rahapesuvastaste meetmete vastu;

28.  tuletab meelde, et taaste- ja vastupidavuskavad peaksid sisaldama reformide ja avaliku sektori investeerimisprojektide elluviimise meetmeid sidusa paketina; tuletab komisjonile meelde, et riiklikes taaste- ja vastupidavuskavades tuleb käsitleda kestlikke ja majanduskasvu soodustavaid reforme ja investeeringuid, millega käsitletakse liikmesriikide majanduse struktuurseid puudusi, ning et selleks peaksid kõik kavad aitama kaasa sellele, et mõjusalt lahendada kõik probleemid või suur osa probleemidest, mis on asjakohastes riigipõhistes soovitustes kindlaks tehtud, sealhulgas nende eelarveküsimusi; rõhutab, et taaste- ja vastupidavuskavad peavad olema kooskõlas asjaomaste riigipõhiste probleemide ja prioriteetidega, mis on kindlaks määratud Euroopa poolaasta raames, ning need tuleb viia kooskõlla taaste- ja vastupidavusrahastu määrusega; rõhutab, et kõiki meetmeid, eelkõige neid, mis on seotud digi- ja rohepöördega, tuleks hinnata ka majanduslikust ja sotsiaalsest seisukohast; nõuab kindlalt, et komisjon pööraks erilist tähelepanu selle tagamisele, et kavandatud reformid oleksid tegelikud, uued ja ambitsioonikamad ning algaksid võimalikult kiiresti;

29.  kutsub Euroopa Komisjoni üles tagama tasakaalu reformide ja investeeringute vahel ning seda, et riiklikud kavad, sealhulgas uued reformid ning asjaomastes riigipõhistes soovitustes välja toodud senised saavutused ja eesseisvad ülesanded oleksid omavahel kooskõlas;

30.  rõhutab, et kvaliteetsete töökohtade loomine on üks taaste- ja vastupidavusrahastu määruses sisalduvatest eesmärkidest ja seda tuleb teha reformide ja investeeringute laiaulatusliku paketi abil, et tagada stabiilsed lepingud, korralikud palgad, kollektiivläbirääkimiste õigus ja sotsiaalkaitse alammäärad, sh ülevalpool vaesuspiiri olevad inimväärsed pensionid;

31.  peab kahetsusväärseks asjaolu, et riiklikke taaste- ja vastupidavuskavasid ei koordineerita piisavalt partnerluslepingute ja ELi programmidega, näiteks programmiga „InvestEU“; nõuab, et loodaks koostoime ja vastastikune täiendavus taaste- ja vastupidavusrahastu, partnerluslepingute, programmi „InvestEU“ ja muude ELi meetmete vahel; kutsub komisjoni ja liikmesriike üles hõlbustama „InvestEU“ riikliku osa kasutamist, mis võiks eelkõige soodustada VKEde maksevõime toetamise vahendite loomist;

32.  tuletab komisjonile meelde, et VKEde ja idufirmade märkimisväärne kaasamine, sealhulgas riigihankemenetlustesse, on taaste- ja vastupidavusrahastu määruse sõnaselge eesmärk; palub komisjonil tagada, et taaste- ja vastupidavusrahastu vahenditest ei saaks valdavalt kasu vaid suured äriühingud ja et see ei takistaks ausat konkurentsi; kutsub komisjoni üles pöörama ülimat tähelepanu selle tagamisele, et VKEd ja idufirmad saaksid taaste- ja vastupidavusrahastust antavatest vahenditest kasu, sõnastades selleks eesmärgid ja andes programmi rakendamiseks liikmesriikides pidevalt suuniseid; teeb ettepaneku lisada tehtavasse seiresse ka taaste- ja vastupidavusrahastu vahendite selle osa, mille lõppsaajad on VKEd, ning kasutada ühiseid näitajaid;

Sidusrühmade kaasamine

33.  tuletab meelde, et taaste- ja vastupidavusrahastu määruse artikli 18 lõike 4 punktis q märgitakse, et taaste- ja vastupidavuskavades peaks sisalduma „nende konsultatsioonide kokkuvõte, mis on läbi viidud kooskõlas riigisisese õigusraamistikuga kohalike ja piirkondlike omavalitsuste, sotsiaalpartnerite, kodanikuühiskonna organisatsioonide, noorteorganisatsioonide ja muude sidusrühmadega, ning selgitus selle kohta, kuidas on sidusrühmade seisukohti taaste- ja vastupidavuskavas arvesse võetud“; kutsub komisjoni üles ergutama liikmesriike konsulteerima kõigi riiklike sidusrühmadega ning tagama nende, sealhulgas kodanikuühiskonna, sotsiaalpartnerite ning kohalike ja piirkondlike omavalitsuste kaasamise kavade rakendamisse ja eelkõige kavade seiresse, et tagada tulevaste võimalike muudatuste või uute kavade puhul konsultatsioonide korraldamine;

34.  tuletab meelde, et ELi toimimise lepingu artiklis 152 on sätestatud, et liit tunnustab ja edendab tööturu osapoolte rolli liidu tasandil ning peab austama nende sõltumatust; rõhutab, et riiklike sidusrühmade, näiteks riikide parlamentide, kohalike ja piirkondlike omavalitsuste, sotsiaalpartnerite, valitsusväliste organisatsioonide ja kodanikuühiskonna piisav kaasamine taaste- ja vastupidavuskavade ettevalmistamisse ja rakendamisse on riiklike kavade ja taaste- ja vastupidavusrahastu kui terviku edukuse jaoks otsustava tähtsusega, et tõhustada riikide vastutust oma kavade eest, tagada vahendite kiire, läbipaistev, tulemuslik ja kvaliteetne kasutamine, suurendada läbipaistvust ning hoida ära kattumine, puudujäägid ja topeltrahastamine; kordab Euroopa Regioonide Komitee ja muude sidusrühmade väljendatud muresid ning peab kahetsusväärseks asjaolu, et paljud liikmesriigid ei ole piirkondlikke ja kohalikke omavalitsusi kavade koostamise protsessi kaasanud või on nad sellesse kaasanud ebapiisavalt, samuti läbipaistvuse puudumist nendes protsessides, kuigi liikmesriikides peavad suure osa taaste- ja vastupidavusrahastu vahenditest edasi suunama just piirkondlikud ja kohalikud omavalitsused; peab kahetsusväärseks ka asjaolu, et mõnel juhul ei ole piisavalt kaasatud ega teavitatud isegi liikmesriikide parlamente; julgustab komisjoni alustama kohalike ja piirkondlike omavalitsustega struktureeritud dialoogi ning pidama konkreetset dialoogi Euroopa sotsiaalpartneritega;

Kord, eesmärgid ja sihid

35.  nõuab kindlalt, et kõik reformid ja investeeringud oleksid seotud eesmärkide, sihtide ja kuluarvestusega, mis on asjakohased, selged, üksikasjalikud ja piisava seire all ning tagavad eelkõige täieliku vastavuse taaste- ja vastupidavusrahastu määrusele ja liidu õigustikule, kajastades liikmesriikide selgeid kohustusi;

36.  nõuab, et komisjon tagaks, et enne nõukogu rakendusotsuses ning riiklikes taaste- ja vastupidavuskavades kokku lepitud eesmärkide ja sihtide täitmise hindamist esitatakse parlamendile eesmärkide ja sihtide täitmise kohta esialgsed järeldused, nagu on nõutud taaste- ja vastupidavusrahastu määruse artikli 25 lõikes 4;

37.  tuletab komisjonile meelde, et investeeringutega peaksid kaasnema reformid, ning palub komisjonil tagada, et kõigi heakskiidetud tagasiulatuvate meetmete kohta määratakse selgelt kindlaks asjakohased eesmärgid ja sihid ning et need vastavad kõigile õigusaktide nõuetele, ning palub liikmesriikidel seda sätet targalt kasutada; kordab, et taaste- ja vastupidavusrahastu on loodud selleks, et toetada projekte, milles järgitakse liidu rahastamise täiendavuse põhimõtet; märgib, et taaste- ja vastupidavusrahastust rahastatavate tõepoolest täiendavate projektide puudumine võib piirata rahastu makromajanduslikku mõju;

38.  rõhutab, et riiklikul tasandil loodud struktuurid, mis taaste- ja vastupidavusrahastut suunavad, rakendavad või jälgivad, peaksid olema piisavad, et taaste- ja vastupidavuskavade meetmete püsivat mõju toetada;

Institutsiooniline vastupidavus, juhtimine, haldussuutlikkus ja õigusriik

39.  tuletab meelde, et taaste- ja vastupidavusrahastu ning kõikide riiklike taaste- ja vastupidavuskavade puhul tuleks täielikult järgida õigusriigi määrust(6) ning et nendes kavades ette nähtud meetmed ei tohiks olla vastuolus Euroopa Liidu lepingu artiklis 2 sätestatud ELi väärtustega; nõuab kindlalt, et selleks peab komisjon tagama, et ükski projekt ega meede ei oleks nende väärtustega vastuolus ei hindamise ega rakendamise etapis, ning nõuab, et komisjon võtaks läbivaatamise jaoks asjakohaseid meetmeid;

40.  rõhutab, et selleks, et taaste- ja vastupidavusrahastu ning riiklikud taaste- ja vastupidavuskavad oleksid edukad, peavad komisjon, liikmesriigid ja kõik rakenduspartnerid tegutsema täiesti läbipaistvalt ja vastutustundlikult; palub komisjonil suurendada Euroopa Kontrollikojale, Euroopa Pettustevastasele Ametile ja Euroopa Prokuratuurile eraldatavaid vahendeid, et tagada neile rahalised ja inimressursid, mis on piisavad niisuguse enneolematu suurusega ELi kulutuste kontrollimiseks; palub komisjonil esitada selleks käesoleval aastal paranduseelarve projekti või taotluse ümberpaigutuste tegemiseks, et leevendada kõnealuseid eelarvevajadusi;

41.  tuletab meelde, et taaste- ja vastupidavusrahastut tuleks rakendada usaldusväärse finantsjuhtimise põhimõtte kohaselt, kaasa arvatud pettuste, sh maksupettuste, maksudest kõrvalehoidmise, korruptsiooni ja huvide konfliktide tulemuslik ärahoidmine ja selle eest vastutusele võtmine, ning et selle eesmärk peaks olema hoida ära topeltrahastamist taaste- ja vastupidavusrahastust ning muudest liidu programmidest, eelkõige riiklike kavadega seotud juhtimisstruktuurides;

42.  palub komisjonil põhjalikult hinnata korda, mille liikmesriigid on kavandanud taaste- ja vastupidavusrahastu raames eraldatud vahendite kasutamisel korruptsiooni, pettuste ja huvide konfliktide ärahoidmiseks, avastamiseks ja kõrvaldamiseks, ning pöörata sellega seoses erilist tähelepanu sellele, et riiklikud kavad hõlmaksid kõiki vajalikke reforme koos asjakohaste eesmärkide ja sihtidega, eelkõige nendega, mis on seotud asjakohaste riigipõhiste soovitustega, kui need on esitatud; nõuab tungivalt, et komisjon jälgiks väga hoolikalt õigusriigi põhimõtete rikkumise või potentsiaalse rikkumisega taaste- ja vastupidavusrahastu rakendamisel ELi finantshuvidele kaasnevaid ohtusid, pöörates üksikasjalikku tähelepanu eelkõige riigihangetele; eeldab, et komisjon ei tee taaste- ja vastupidavusrahastu raames ühtegi makset, kui taaste- ja vastupidavusrahastu raames eraldatud vahendite kasutamisel ei ole korruptsiooni, pettuste ja huvide konfliktide ärahoidmise, avastamise ja kõrvaldamise meetmetega seotud eesmärgid täidetud;

43.  nõuab tungivalt, et komisjon nõuaks kindlalt, et liikmesriigid rakendaksid reformi- ja investeerimismeetmeid, eelkõige valdkondades, millega suurendatakse halduslikku ja institutsioonilist vastupidavust ning kriisiks valmisolekut;

44.  kutsub liikmesriike üles koguma ja salvestama lõplike vahendite saajate ja toetusesaajate ning taaste- ja vastupidavusrahastust rahastatavate projektide eesmärkide, summa ja asukoha kohta andmeid elektroonilises, standardses ja koostalitlusvõimelises vormingus ning kasutama ühtset andmekaevevahendit, mille teeb kättesaadavaks komisjon; kutsub lisaks komisjoni üles viima võimalikult kiiresti lõpule ühtse andmekaevevahendi väljatöötamise; tuletab meelde, et taaste- ja vastupidavusrahastu määruse artikli 22 lõikes 2 on sätestatud liikmesriikide kohustused koguda standardseisse kategooriatesse kuuluvaid andmeid ja tagada nendele juurdepääs; tuletab komisjonile meelde, et kõnealuste kohustuste täitmine tuleb tagada auditeerimiseks ja kontrollimiseks ning taaste- ja vastupidavuskavade kohaste reformide ja investeerimisprojektide rakendamise meetmetega seotud vahendite kasutamise kohta võrreldava teabe esitamiseks; tuletab komisjonile ühtlasi meelde vajadust tagada lõplike toetusesaajate puhul läbipaistvus ning asjakohane kord topeltrahastamise vältimiseks;

Euroopa Parlamendi hinnang delegeeritud õigusaktidele

45.  rõhutab, et taaste- ja vastupidavusrahastu määruse alusel esitatud delegeeritud õigusaktide eelnõud, nimelt delegeeritud õigusakt taaste ja vastupidavuse tulemustabeli kohta ning delegeeritud õigusakt, milles sätestatakse ühised näitajad rahastu edusammudest aru andmiseks ja sotsiaalsete kulude aruandlusmetoodika, ei vasta parlamendi ootustele ning et nendes tuleb täielikult arvesse võtta taaste- ja vastupidavusdialoogi asjakohaseid elemente; palub komisjonil tagada taaste- ja vastupidavusrahastu määruse alusel esitatud delegeeritud õigusaktide heakskiitmise ajakava täielik läbipaistvus;

46.  rõhutab, et riiklike taaste- ja vastupidavuskavade hindamiseks tuleb kokku leppida sotsiaalvaldkonna tulemuste jälgimise metoodika, tagamaks, et kavades ette nähtud meetmetega aidatakse saavutada taaste- ja vastupidavusrahastu määruses sätestatud sotsiaalvaldkonna eesmärke; on veendunud, et sotsiaalvaldkonna tulemuste jälgimise metoodikas tuleb eeskujuks võtta Euroopa sotsiaalõiguste samba ülesehitus ja analüüsida sellesse antavat panust;

47.  märgib, et tulemustabel ja ühised näitajad, mille abil hinnata, kuidas on taaste- ja vastupidavuskavade rakendamine kõigis kuues sambas üld- ja erieesmärgi saavutamiseks edenenud, peavad olema tõhusad; rõhutab, et parim hindamismehhanism, mille alusel jälgida ülespoole suunatud sotsiaalses lähenemises tehtud edusamme, on sotsiaalvaldkonna tulemustabel; kutsub komisjoni üles lisama sotsiaalvaldkonna tulemustabeli sotsiaalnäitajad, eelkõige need, mis on seotud inimväärse töö, sotsiaalse õigluse, võrdsete võimaluste, tugevate sotsiaalhoolekande süsteemide ja õiglase liikuvusega, ühistesse näitajatesse, mida kasutatakse taaste- ja vastupidavusrahastu puhul sotsiaalvaldkonna edusammudest aru andmisel ning kavade seireks ja hindamiseks, samuti sotsiaalvaldkonna, sealhulgas lastegarantii ja noortegarantii tulemuste jälgimise metoodikasse; rõhutab, et parlament kavatseb hoolikalt analüüsida delegeeritud õigusakte, mille komisjon selle kohta esitab, et teha kindlaks, kas sotsiaalnäitajad, tulemustabel ja sotsiaalvaldkonna tulemuste jälgimise metoodika on nende eesmärkidega kooskõlas, ning veenduda, et ei ole vaja esitada vastuväiteid;

Järeldused

48.  palub komisjonil hinnata esitatud kavasid asjakohaselt ning taaste- ja vastupidavusrahastu määrusele vastavalt; väljendab suurt muret selle pärast, kas paljud riiklikes taaste- ja vastupidavuskavades sisalduvad meetmed ikka vastavad nende aluseks oleva taaste- ja vastupidavusrahastu määruse nõuetele, ning palub komisjonil tagada, et kõikide kavade kõik elemendid oleksid taaste- ja vastupidavusrahastu määrusega täielikult kooskõlas;

49.  tuletab komisjonile meelde oma nõudmist, et ta täidaks taaste- ja vastupidavusrahastu määrusest tulenevad kohustused anda parlamendile kogu asjakohane teave taaste- ja vastupidavusrahastu määruse rakendamise seisu kohta ning võtta arvesse kõiki taaste- ja vastupidavusdialoogi käigus väljendatud seisukohtadest tulenevaid asjaolusid, sealhulgas asjaomastes komisjonides ja täiskogu resolutsioonides esitatud seisukohti; tunneb heameelt asjaolu üle, et komisjon on suurendanud pingutusi anda parlamendiga korrapäraselt toimuvatel kohtumistel asjakohast teavet;

50.  nõuab kindlalt, et komisjon tagaks, et riiklikud taaste- ja vastupidavuskavad sisaldaksid sätteid, millega tagatakse, et liidu rahaliste vahendite saajad märgivad ära nende vahendite päritolu ja tagavad liidu rahastamise nähtavuse, näidates seda võimaluse korral liidu embleemi ja raha päritolu kajastava märke „rahastanud Euroopa Liit – NextGenerationEU“ abil;

51.  tunneb heameelt komisjoni kirjalike vastuste üle, mille ta on andnud parlamendi kirjalikult vastatavatele küsimustele, ning riiklike kavade puhul kasutatava masintõlke üle ning loodab saada vastused kõikidele tulevikus esitatavatele teabepäringutele, näiteks riiklike kavade hindamise maatriksiga seoses; kordab parlamendi ootust, et teavet esitataks õigeaegselt selges ja võrreldavas vormingus;

52.  tuletab nõukogule meelde, et „nõukogu ettevalmistavates organites peetud arutelude asjakohaseid tulemusi jagatakse Euroopa Parlamendi pädeva komisjoniga“, eriti rakendusotsuse vastuvõtmise etapis;

53.  kutsub komisjoni üles järgima ka edaspidi taaste- ja vastupidavusdialoogide käigus avatud, läbipaistvat ja konstruktiivset lähenemisviisi;

54.  tuletab meelde seisukohta, mille parlament sõnastas 2020. aastal tugevama taastekava kohta, ning kutsub komisjoni ja nõukogu üles hindama, kas kriisiga toimetulekuks oleks vaja lisameetmeid või -raha;

o
o   o

55.  teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule, Euroopa Ülemkogule ja komisjonile.

(1) ELT L 57, 18.2.2021, lk 17. (2) Vastuvõetud tekstid, P9_TA(2021)0257. (3) Nõukogu 14. detsembri 2020. aasta otsus (EL, Euratom) 2020/2053, mis käsitleb Euroopa Liidu omavahendite süsteemi (ELT L 424, 15.12.2020, lk 1). (4) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. detsembri 2018. aasta määrus (EL) 2018/1999, milles käsitletakse energialiidu ja kliimameetmete juhtimist (ELT L 328, 21.12.2018, lk 1). (5) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 18. juuni 2020. aasta määrus (EL) 2020/852, millega kehtestatakse kestlike investeeringute hõlbustamise raamistik (ELT L 198, 22.6.2020, lk 13). (6) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. detsembri 2020. aasta määrus (EL, Euratom) 2020/2092, mis käsitleb üldist tingimuslikkuse korda liidu eelarve kaitsmiseks (ELT L 433 I, 22.12.2020, lk 1).

Euroopa Parlamendi 10. juuni 2021. aasta resolutsioon ÜRO lapse õiguste konventsiooni rikkumise ja alaealiste kasutamise kohta Maroko ametivõimude poolt Ceuta rändekriisis (2021/2747(RSP))

P9_TA(2021)0289 RC-B9-0349/2021

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse oma varasemaid resolutsioone Maroko kohta, eelkõige 16. jaanuari 2019. aasta resolutsiooni ELi ja Maroko lepingu kohta(1) ning 26. novembri 2019. aasta resolutsiooni laste õiguste kohta seoses ÜRO lapse õiguste konventsiooni 30. aastapäevaga(2),

–  võttes arvesse ÜRO 20. novembri 1989. aasta lapse õiguste konventsiooni, eelkõige lapse parimate huvide põhimõtet (artiklid 3 ja 18),

–  võttes arvesse ÜRO Lapse Õiguste Komitee üldiseid märkusi, eelkõige üldist märkust nr 14,

–  võttes arvesse Euroopa Liidu põhiõiguste hartat,

–  võttes arvesse Maroko 1. juuni 2021. aasta avaldust ebaseaduslikus olukorras olevate saatjata Maroko alaealiste kohta teatavates Euroopa riikides,

–  võttes arvesse Maroko välisasjade, Aafrika koostöö ja väljarännanute ministeeriumi 31. mai 2021. aasta kahte avaldust Hispaania-Maroko kriisi kohta,

–  võttes arvesse 2000. aastal jõustunud Euroopa – Vahemere piirkonna lepingut, millega luuakse assotsiatsioon ühelt poolt Euroopa ühenduste ja nende liikmesriikide ning teiselt poolt Maroko Kuningriigi vahel(3), ning 2013. aasta liikuvuspartnerlust,

–  võttes arvesse liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja pressiavaldust pärast välisasjade nõukogu istungit 18. mail 2021,

–  võttes arvesse komisjoni ning liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja 9. veebruari 2021. aasta ühisteatist „Uuendatud partnerlus lõunapoolsete naaberriikidega. Vahemere piirkonna uus tegevuskava“, eelkõige selle neljandat peatükki, mis käsitleb rännet ja liikuvust (JOIN(2021)0002),

–  võttes arvesse Hispaania Kuningriigi ja Maroko Kuningriigi vahelist lepingut koostöö kohta saatjata alaealiste ebaseadusliku väljarände ennetamise, nende kaitse ja kooskõlastatud tagasipöördumise valdkonnas, millele kirjutati alla 6. märtsil 2007 Rabatis ja mis jõustus 2. oktoobril 2012,

–  võttes arvesse Rahvusvahelise Migratsiooniorganisatsiooni 27. märtsi 2021. aasta avaldust hiljutiste Ceutasse (Hispaania) saabunute kohta,

–  võttes arvesse kodukorra artikli 144 lõiget 5 ja artikli 132 lõiget 4,

A.  arvestades, et Euroopa Liidu ja Maroko Kuningriigi vahelised suhted põhinevad juriidiliselt 2000. aasta assotsieerimislepingul; arvestades, et Maroko on lähinaabrina ELi privilegeeritud partner poliitilise ja majanduskoostöö ning kaubandus-, tehnilise ja arengukoostöö valdkonnas, mis kajastub ka nende eesmärkide saavutamise vahendites, mille hulka kuuluvad iga-aastased tegevusprogrammid, ELi Aafrika jaoks mõeldud hädaolukorra usaldusfond, Euroopa naabruspoliitika rahastamisvahend ja programm „Globaalne Euroopa“, samuti Maroko osalemises programmis „Erasmus+“ ning talle 2008. aastal Euroopa naabruspoliitika raames omistatud „edasijõudnud riigi“ staatuses; arvestades, et Maroko on suuruselt kolmas ELi vahendite saaja Euroopa naabruspoliitika raames;

B.  arvestades, et praegune kriis on tekitanud enneolematuid diplomaatilisi pingeid ühelt poolt Maroko ning teiselt poolt Hispaania ja ELi vahel; arvestades, et olenemata sellest, millised eesmärgid Ceutas tekitatud olukorra taga peituvad, ei ole see õigustamatu vahejuhtum kooskõlas mõlema poole pikaajalise koostöö ja usaldusel põhinevate suhetega, eelkõige rände valdkonnas; arvestades, et heade naabrussuhete abil tuleb neid suhteid kindlustada ja taastada kriisieelsele tasemele, kusjuures eesmärgiks peaks olema edendada vastastikku kasulikku vahekorda, rakendades hiljuti avaldatud uut ELi Vahemere piirkonna tegevuskava uuendatud partnerluse raames lõunapoolsete naaberriikidega, milles Marokot kutsutakse üles tugevdama oma partnerlust ELiga mitmes valdkonnas;

C.  arvestades, et alates 17. maist 2021 leidis aset enneolematult järsk piiriületuste arvu kasv Hispaania territooriumile, olukorras kus Hispaania autonoomsesse linna Ceutasse sisenes, ujus või kõndis ligikaudu 9000 inimest pärast seda, kui Maroko politsei ajutiselt leevendas piirikontrolli, avas piiriväravad ning ei võtnud mingeid meetmeid ebaseadusliku sisenemise peatamiseks; arvestades, et Hispaania julgeoleku- ja relvajõudude, valitsusväliste organisatsioonide ja Ceuta kodanike humanitaartegevus hoidis ära tõelise tragöödia toimumise; arvestades, et enamik ebaseaduslikult piiri ületanuist olid Maroko kodanikud; arvestades, et nii ulatuslikku inimeste ümberpaiknemist ei saa pidada spontaanseks; arvestades, et vähemalt 1200 neist olid saatjata alaealised ja palju oli terveid peresid; arvestades, et mõned lapsed tulid otse koolist ja olid seetõttu piiriületuse ajal dokumentideta;

D.  arvestades, et 1. juunil 2021 otsustasid Maroko ametivõimud hõlbustada kõigi ebaseaduslikult ELis viibivate saatjata kuid identifitseeritud Maroko laste naasmist; arvestades, et Rahvusvahelise Migratsiooniorganisatsiooni andmetel on paljud perekondade otsimise ja taasühinemise abil juba kodumaale tagasi saadetud; arvestades, et Hispaania ametiasutused avasid Ceutas abitelefoni laste ja saatjata alaealiste taasühendamiseks oma perekondadega; arvestades siiski, et paljud lapsed viibivad endiselt Hispaania territooriumil, näiteks Tarajali laohoones ning Ceuta autonoomse linna eestkoste all olevates Piniersi ja Santa Amelia vastuvõtukeskustes, et teha kindlaks nende isikusamasus, isiklik olukord, haavatavus ning tagakiusamise oht ja korvamatu kahju; arvestades, et perekonnad otsivad meeleheitlikult oma kadunud lapsi; arvestades, et see võib põhjustada täiendavat ohtu laste füüsilisele, vaimsele, kõlbelisele, hingelisele ja sotsiaalsele arengule, mis on sätestatud ÜRO lapse õiguste deklaratsioonis;

E.  arvestades, et enamikku lastest mõjutati ekslikult uskuma, et Ceuta linnas mängisid jalgpallitähed võistlusel, kuhu oli tasuta sissepääs, ja et nad ise olid kooliekskursioonil;

F.  arvestades, et saatjata alaealisi ning kõigi nende füüsilist ja vaimset heaolu puudutavate meetmete ja otsuste puhul tuleb esikohale seada lapse parimad huvid; arvestades, et seetõttu on vaja kõigi asjaomaste ametiasutuste kaasabil need lapsed tuvastada ning nõuetekohases ja tugevdatud koostöös leida nende vanemad või lähedased pereliikmed ning viia nad turvaliselt kokku oma perekondadega, nagu on nõutud rahvusvahelises õiguses, kuna nad ei lahkunud oma perekondadest tahtlikult; arvestades, et komisjon on ELi lapse õiguste strateegias soovitanud liikmesriikidel tugevdada saatjata alaealiste eestkostesüsteeme, eelkõige osalemisega Euroopa eestkostevõrgustiku tegevuses; arvestades, et ÜRO lapse õiguste konventsiooni kohaselt peavad vastuvõtvad riigid tagama lapsrändajatele kõik õigused, kaasa arvatud piirikontrolli ja tagasisaatmisega seotud õigused;

G.  arvestades, et Maroko vallandas kriisi poliitilise ja diplomaatilise kriisi tõttu pärast seda, kui Polisario Rinde juht Brahim Ghali võeti humanitaarsetel põhjustel vastu Hispaania haiglasse tema tervisliku seisundi tõttu, mille oli põhjustanud COVID-19 viirus; arvestades, et 2. juunil 2021 saabus Polisario Rinde juht Alžeeriasse;

H.  arvestades, et Maroko 31. mai 2021. aasta ametlikes avaldustes rõhutati, et kahepoolne kriis ei olnud seotud rändeküsimusega; arvestades, et Maroko välisminister tunnistas algul, et tuhandete inimeste, sealhulgas laste massilise riiki sisenemise kriisi põhjus on see, et Hispaania võõrustas Polisario Rinde juhti; arvestades, et ühes teises hiljem tehtud ametlikus avalduses tunnistasid Maroko ametivõimud, et tegelik põhjus oli Hispaania väidetavalt mitmeti mõistetav seisukoht Lääne-Sahara suhtes;

I.  arvestades, et Euroopa Ülemkogu 24.–25. mai 2021. aasta erakorralisel kohtumisel kinnitasid ELi juhid taas oma täielikku toetust Hispaaniale ja rõhutasid, et Hispaania piirid on ELi välispiirid; arvestades, et olukorda Ceutas arutati ka välisasjade nõukogu 18. mai 2021. aasta istungil, kus liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja väljendas ELi nimel täielikku solidaarsust Hispaaniaga ja toetust Hispaaniale; arvestades, et rahvusvahelist õigust ning suveräänsuse, territoriaalse terviklikkuse ja riigipiiride puutumatuse põhimõtet tuleb austada;

J.  arvestades, et nõukogu andis 2000. aastal komisjonile läbirääkimisvolitused tagasivõtulepingu sõlmimiseks Marokoga; arvestades, et seni ei ole sellist lepingut lõplikult vormistatud ega vastu võetud;

K.  arvestades, et Maroko ametivõimud peaksid tegutsema ligi 13 000 Lõuna-Hispaaniasse lõksu jäänud hooajatöötaja tagasipöördumise hõlbustamiseks lähinädalatel;

1.  taunib piirikontrolli ja rände ning eriti saatjata alaealiste kasutamist Maroko poolt ühele ELi liikmesriigile poliitilise surve avaldamiseks; taunib eriti laste, saatjata alaealiste ja perekondade osalemist nende elusid ja ohutust ähvardaval massilisel piiriületusel Marokost Hispaania linna Ceutasse; väljendab kahetsust poliitilise ja diplomaatilise kriisi süvenemise pärast ning leiab, et see ei tohiks nõrgestada Maroko Kuningriigi ning Euroopa Liidu ja selle liikmesriikide vahelisi strateegilisi, mitmemõõtmelisi ja privilegeeritud naabrussuhteid ega ka nende pikaajalist ja usaldusel põhinevat koostööd terrorismi, inimkaubanduse ja uimastitega kaubitsemise tõkestamisel ning rände- ja kaubanduspoliitika valdkonnas; on seisukohal, et kahe lähedase partneri vahelisi erimeelsusi tuleks lahendada diplomaatiliste kõneluste teel; nõuab hiljuti tekkinud pingete leevendamist ning ELi ja Maroko vahelise konstruktiivse ja usaldusväärse partnerluse taastamist; kinnitab oma toetust selle vastastikusel austusel ja usaldusel põhineva suhte jätkuvale edendamisele; nõuab sellega seoses tungivalt, et Maroko täidaks oma pikaajalist kohustust tõhustada koostööd piirihalduse ja rändealase liikuvuse valdkonnas koostöö ja dialoogi vaimus; rõhutab, kui oluline on tugevdada ELi ja Maroko partnerlust, mille raames tuleks tasakaalustatult ja võrdsetel alustel arvestada mõlema partneri vajadustega;

2.  väljendab heameelt Maroko ametivõimude 1. juuni 2021. aasta otsuse üle hõlbustada kõigi ebaseaduslikult Euroopa Liidu territooriumil viibivate tuvastatud ja saatjata laste tagasipöördumist; kutsub Hispaaniat ja Marokot üles tegema tihedat koostööd, et võimaldada laste repatrieerimist nende perekondadesse, mille juures tuleb juhinduda lapse parimatest huvidest ja mis peab toimuma kooskõlas riikliku ja rahvusvahelise õigusega, eelkõige ÜRO lapse õiguste konventsiooniga, mille Maroko 1990. aastal allkirjastas ja mille ta on kahel korral (juunis ja juulis 1993) ratifitseerinud, ning ELi ja selle liikmesriikide ja Maroko vaheliste asjakohaste kokkulepetega, eelkõige Hispaania Kuningriigi ja Maroko Kuningriigi vahelise lepinguga, mis käsitleb koostööd saatjata alaealiste ebaseadusliku rände tõkestamisel ning nende kaitsmisel ja kooskõlastatud tagasisaatmisel; tuletab meelde, et alati tuleks kaitsta perekonna ühtsuse põhimõtet ja perekonna taasühinemise õigust; rõhutab, et tõhus koostöö rändeprobleemide lahendamisel on nii ELi kui ka Maroko huvides; kutsub Maroko Kuningriiki üles oma kohustusi tulemuslikult täitma, kuna äärmiselt oluline on tagada laste turvaline tagasipöördumine oma perekondade juurde ning samal ajal kaitsta nende rahvusvahelisest õigusest tulenevaid õigusi;

3.  tuletab meelde, et Ceuta asub ELi välispiiril, mille kaitse ja turvalisus puudutab kogu Euroopa Liitu; väljendab rahulolu seoses Euroopa Piiri- ja Rannikuvalve Ameti kiire tegutsemisega, kes pakkus Hispaania valitsusele vahendeid, et aidata tal käesoleva kriisi tagajärjel tekkinud rändeprobleeme lahendada; kutsub komisjoni üles eraldama Ceuta olukorra lahendamiseks hädaabirahastust, muu hulgas rahastama saatjata laste täiendavat majutamist;

4.  väljendab täielikku solidaarsust Ceuta kodanikega ning tunnustab Hispaania julgeolekuasutuste ja sõjaväe tõhusat ja professionaalset tegutsemist selles autonoomses linnas, samuti vabaühenduste ja Ceuta kodanike tegevust kriisi ületamisel ja arvukate inimelude päästmisele kaasaaitamisel; väljendab heameelt selle üle, et Hispaania ametiasutused pakuvad saatjata lastele kaitset kooskõlas ELi õiguse ja ÜRO lapse õiguste konventsiooniga;

5.  kinnitab, et EL on Lääne-Sahara küsimuses ühtsel seisukohal, mille aluseks on rahvusvahelise õiguse täielik järgimine kooskõlas ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsioonidega ja ÜRO juhitava poliitilise protsessiga õiglase, kestva, rahumeelse ja mõlemale poolele vastuvõetava lahenduse saavutamiseks läbirääkimiste teel;

6.  kinnitab, et ELi liikmesriikide piirid on puutumatud ja nende territoriaalne terviklikkus on täielik ega ole läbirääkimiste küsimus – see on nii rahvusvahelise õiguse kui ka Euroopa solidaarsuse aluspõhimõte; tuletab meelde, et liikmesriikide territoriaalse suveräänsuse kahjustamist ei saa lubada;

7.  nõuab tungivalt, et komisjoni ja Maroko Kuningriigi koostöös tuleb võimalikult kiiresti sõlmida ELi-Maroko tagasivõtuleping koos vajalike õiguslike kaitsemeetmetega; on veendunud, et ELi tulevane koostöö Vahemere lõunakalda riikidega peaks põhinema pikaajalisel eesmärgil leevendada ebaseadusliku rände algpõhjuseid, tõhustades selleks majandusarengut, investeeringuid ja uute töövõimaluste loomist ning edendades kvaliteetse hariduse andmist kõigile piirkonna lastele;

8.  teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule, komisjonile, komisjoni asepresidendile ning liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrgele esindajale, liikmesriikide valitsustele ja parlamentidele ning Maroko valitsusele ja parlamendile.

(1) ELT C 411, 27.11.2020, lk 292. (2) Vastuvõetud tekstid, P9_TA(2019)0066. (3) EÜT L 70, 18.3.2000, lk 2.

Euroopa Parlamendi 10. juuni 2021. aasta resolutsioon olukorra kohta Sri Lankal, eelkõige vahistamiste kohta terrorismi tõkestamise akti alusel (2021/2748(RSP))

P9_TA(2021)0290 RC-B9-0355/2021

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse oma eelmisi resolutsioone Sri Lanka kohta,

–  võttes arvesse ÜRO inimõiguste ülemvoliniku büroo 9. veebruari 2021. aasta aruannet „Promoting reconciliation, accountability and human rights in Sri Lanka“ (leppimise, vastutuse ja inimõiguste edendamise kohta Sri Lankal),

–  võttes arvesse ÜRO Inimõiguste Nõukogu 23. märtsi 2021. aasta resolutsiooni „Promoting reconciliation, accountability and human rights in Sri Lanka“ (leppimise, vastutuse ja inimõiguste edendamise kohta Sri Lankal),

–  võttes arvesse 2021. aasta määrust nr 01, mis avaldati 12. märtsil 2021 Sri Lanka terrorismi tõkestamise akti alusel,

–  võttes arvesse ÜRO eriraportööri 14. detsembri 2018. aasta aruannet inimõiguste ja põhivabaduste edendamise ja kaitse kohta terrorismivastases võitluses „Visit to Sri Lanka“ (Sri Lanka külastamine),

–  võttes arvesse ÜRO inimõiguste ülemvoliniku Michelle Bachelet’ 24. veebruari 2021. aasta avaldust Sri Lanka kohta,

–  võttes arvesse Euroopa Liidu valimisvaatlusmissiooni 2020. aasta jaanuari lõpparuannet Sri Lankal 16. novembril 2019. aastal toimunud presidendivalimiste kohta,

–  võttes arvesse 1948. aasta inimõiguste ülddeklaratsiooni,

–  võttes arvesse 1966. aasta kodaniku- ja poliitiliste õiguste rahvusvahelist pakti,

–  võttes arvesse ELi üldiste tariifsete soodustuste kava (GSP+) stimuleerivat erikorda, millest Sri Lanka on kasu saanud,

–  võttes arvesse kodukorra artikli 144 lõiget 5 ja artikli 132 lõiget 4,

A.  arvestades, et Sri Lankat on kahjustanud aastakümnete pikkune kodusõda, mis lõppes 2009. aastal ja mille käigus panid mõlemad pooled toime raskeid inimõiguste rikkumisi;

B.  arvestades, et inimõiguste olukord Sri Lankal on pidevalt halvenenud, kusjuures uus valitsus on kiiresti tagasi pööranud eelkäijate saavutatud piiratud edu; arvestades, et kodanikuühiskonna ja sõltumatu meedia tegutsemisruum riigis kahaneb kiiresti;

C.  arvestades, et vastuoluline terrorismi tõkestamise akt (PTA) on Sri Lankas kehtinud alates 1979. aastast ning sellega antakse politseile laialdased volitused tsiviilkahtlusaluste otsimiseks, vahistamiseks ja kinnipidamiseks; arvestades, et PTAs ette nähtud ulatuslikud volitused on viinud järjepidevate ja põhjendatud väideteni piinamise ja seksuaalse väärkohtlemise, ülestunnistuste väljapressimise ja nõuetekohase menetluse tagamisest süstemaatilise keeldumise kohta;

D.  arvestades, et oma viimases Sri Lankat käsitlevas aruandes kordas ÜRO inimõiguste ülemvolinik nõudmist kehtestada moratoorium PTA kasutamisele uute vahistamiste puhul, kuni see asendatakse rahvusvahelistele parimatele tavadele vastava õigusaktiga;

E.  arvestades, et Sri Lanka valitsus andis 9. märtsil 2021 välja 2021. aasta määruse nr 01, millega PTAd laiendatakse ja muu hulgas lubatakse määrata religioosse, rassilise või kogukondliku vastasseisu põhjustamise eest kaheaastast vangistust ilma kohtumõistmiseta;

F.  arvestades, et PTAd on Sri Lankal süstemaatiliselt kasutatud meelevaldseteks vahistamisteks ning moslemite ja vähemusrühmade esindajate, sealhulgas 26‑aastase moslemist õpetaja ja luuletaja Ahnaf Jazeemi ning tuntud vähemuste õiguste ja õigusriigi eest seisva juristi Hejaaz Hizbullahi kinnipidamiseks;

G.  arvestades, et 19. mail 2017 sai Sri Lanka taas juurdepääsu üldiste tariifsete soodustuste kava (GSP+) kohastele heldetele tariifsetele soodustustele, tingimusel et ta asendab oma PTA ja rakendab tulemuslikult 27 rahvusvahelist konventsiooni, sealhulgas inimõiguste konventsioone; arvestades, et Euroopa Liit on korduvalt väljendanud PTA pärast muret ja märkinud, et Sri Lanka ei ole vaatamata võetud kohustusele seda õigusakti kehtetuks tunnistanud;

H.  arvestades, et 20. oktoobril 2020 võttis Sri Lanka parlament vastu põhiseaduse 20. muudatuse, millega tugevdati presidendi täidesaatvaid volitusi;

I.  arvestades, et peaaegu 12 aastat pärast sõja lõppu ei ole riigisisesed vastutus- ja lepitusalgatused tulemusi andnud, mis suurendab karistamatust ja süvendab ohvrite usaldamatust süsteemi vastu;

J.  arvestades, et on selgeid märke tsiviilvalitsuse funktsioonide üha suuremast militariseerumisest Sri Lankal; arvestades, et alates 2020. aastast on juhtivatele haldusametikohtadele nimetatud vähemalt 28 teenistuses olevat või endist sõjaväe- ja luuretöötajat; arvestades, et nende ametisse nimetatute hulka kuuluvad vähemalt kaks kõrgemat sõjaväeametnikku, kes ÜRO aruannete kohaselt olid konflikti viimastel aastatel seotud väidetavate sõjakuritegude ja inimsusvastaste kuritegudega; arvestades, et paljud politsei poolt vahi alla võetud kahtlusalused ja vangid on Sri Lanka vanglakompleksides tapetud; arvestades, et viimased politseis kahtlustatavana kinnipeetute surmajuhtumid pärinevad 2021. aasta maist; arvestades, et 11 Mahara vanglas viibinud vangi sai surma ja 117 vigastada, kui valvurid avasid 2020. aasta novembris tule, et saada COVID‑19 olukorra pärast toimunud mäss kontrolli alla;

K.  arvestades, et Sri Lanka ametiasutused määrasid 2019. aastal surmanuhtlusi uimastitega seotud kuritegude eest, hoolimata surmanuhtluse kasutamisele riigis alates 1976. aastast kehtestatud moratooriumist;

1.  peab äärmiselt murettekitavaks Sri Lanka ärevusttekitavat naasmist raskete inimõiguste rikkumiste juurde, mida kirjeldatakse viimases seda riiki käsitlevas ÜRO aruandes, kus loetletakse varajase hoiatuse tundemärkide seas tsiviilvalitsuse funktsioonide üha suuremat militariseerumist, oluliste põhiõiguslike tagatiste tühistamist, poliitilisi takistusi kurjategijate vastutuse võtmisel, välistavat retoorikat, kodanikuühiskonna hirmutamist ning terrorismi tõkestamise akte;

2.  kordab, et on kindlalt vastu kehtiva PTA jätkuvale kohaldamisele; kutsub Sri Lanka ametivõime üles täitma oma lubadust akt läbi vaadata ja kehtetuks tunnistada ning asendada see terrorismi tõkestamise alase õigusaktiga, mis järgib rahvusvahelisi parimaid tavasid; nõuab lisaks deradikaliseerimise määruste viivitamatut peatamist;

3.  osutab asjaolule, et 2021. aasta määrusega nr 01 ei nähta ette menetlustagatisi ühelegi vabadusest ilma jäetud inimesele, kuigi see on sätestatud kodaniku- ja poliitiliste õiguste rahvusvahelise pakti artiklis 9, ja et selle määrusega rikutakse ka Sri Lanka põhiseaduslikke tagatisi, mis on ette nähtud Sri Lanka põhiseaduse artikliga 13; tuletab meelde, et deradikaliseerimise, rehabiliteerimise ja taasintegreerimise keskustes, mida reguleeritakse sarnaste õigusaktidega, on minevikus toimunud rasked inimõiguste rikkumised, nagu piinamine ja muu väärkohtlemine, sealhulgas seksuaalne ja sooline vägivald;

4.  peab äärmiselt murettekitavaks, et terrorismi tõkestamise akti alusel on nõuetekohase menetluseta meelevaldselt vahistatud ja kinni peetud teiste seas kodanikuühiskonna aktiviste, advokaate, kirjanikke ja poeete (nt Hejaaz Hizbullah ja Ahnaf Jazeem), kellel puudub juurdepääs õiguskaitsele; võtab murega teadmiseks kriminaaluurimisteenistuse endise direktori Shani Abeysekara vahistamise; nõuab tungivalt, et Sri Lanka valitsus tagaks kinnipeetutele viivitamatult õiglase kohtumõistmise vettpidavate süüdistuste alusel ja vabastaks nad tingimusteta, kui neid süüdi ei mõisteta;

5.  mõistab hukka usu- ja rahvusvähemuste ning -kogukondade, sealhulgas moslemite, hindude, tamilite ja kristlaste jätkuva diskrimineerimise Sri Lankal ja nendevastase vägivalla; soovib, et Sri Lanka valitsus mõistaks selgesõnaliselt hukka vaenukõne, vägivalla õhutamise ning usu- ja rahvusrühmade diskrimineerimise kogu riigis ning võtaks vastutusele kõik, kes niimoodi ühiskonda lõhestavad, muu hulgas valitsuses ja sõjaväes;

6.  võtab teadmiseks, et põhiseaduse 20. muudatus võeti vastu, ning peab äärmiselt murettekitavaks, et sellega vähendatakse kohtusüsteemi sõltumatust ja parlamentaarset kontrolli ning koondatakse presidendi kätte liiga suur võim;

7.  võtab murega teadmiseks Sri Lanka valitsuse hiljutise ettepaneku võtta kasutusele uus desinformatsiooni käsitlev seadus, ehkki kodanikuühiskonna organisatsioonid on väljendanud kartust, et see seab ohtu väljendusvabaduse; nõuab tungivalt, et veebiplatvormid piiraksid veebis aktiivselt singali- ja tamilikeelse vaenukõne ja desinformatsiooni levikut;

8.  peab murettekitavaks, et Sri Lanka karistusseadustikku (eriti selle punkte 365, 365a ja 399) tõlgendatakse teistsuguse seksuaalse sättumuse või sooidentiteediga inimeste kriminaliseerimiseks;

9.  palub, et komisjon hindaks kiiremas korras ÜRO narkootikumide ja kuritegevuse büroo ja Interpoli projekti „Support to Sri Lanka on Counter-Terrorism“ rahastamist, sest Sri Lankal kiusatakse terrorismi vastu võitlemise ettekäändel taga rahvus- ja usuvähemuste liikmeid ning kodanikuühiskonna esindajaid, sh inimõiguste kaitsjaid; palub, et ELi delegatsioon Sri Lankal ja liikmesriikide esindused toetaksid senisest veelgi rohkem kodanikuühiskonda, eriti inimõiguslasi, keskkonnakaitsjaid ja ajakirjanikke;

10.  rõhutab, kui oluline on tagada, et riiklik leppimisprotsess saaks piisavalt tähelepanu ja viiks konkreetsete saavutusteni, sh vastutusele võtmiseni sunniviisiliste kadumiste ja toime pandud kuritegude eest; peab kahetsusväärseks, et Sri Lanka taganes kohustustest, mis ta lepituse, vastutuse ja inimõiguste edendamist käsitlevat 14. oktoobri 2015. aasta resolutsiooni toetades ÜRO Inimõiguste Nõukogus võttis, ning ärgitab Sri Lankat tegema Inimõiguste Nõukoguga uuesti koostööd, sest see on äärmiselt oluline nii suhete taastamiseks rahvusvahelise kogukonnaga kui ka singalite, tamilite, moslemite, hindude ja kristlaste kogukondade lepitamiseks riigis;

11.  kutsub Sri Lanka valitsust üles hoolitsema selle eest, et rasketes inimõiguste rikkumises süüdistatud julgeolekujõudude liikmete uurimine ja võimalik kohtu alla andmine ei takerduks; nõuab, et kõiki väidetavaid raskeid inimõiguste rikkumisi ja kodusõja ajal mõlema poole kõrgete sõjaväelaste poolt toime pandud sõjakuritegusid uuritaks; palub, et Sri Lanka valitsus ei määraks enam valitsuses kõrgetele ametikohtadele raskete rikkumistega seotud endisi või praegusi sõjaväekomandöre;

12.  nõuab, et 2019. aasta esimesel lihavõttepühal toimunud pommirünnakuid jõuliselt, erapooletult, täielikult ja rahvusvaheliste õigusstandardite kohaselt uuritaks; nõuab samuti, et kõik need, kelle süü kohta on tõendeid, viivitamatult kohtu alla antaks, ja need, kelle vastu ei ole piisavalt tõendeid, vabastataks;

13.  tuletab meelde, et üldiste tariifsete soodustuste kava (GSP+) annab riigi eksportijatele parema pääsu ELi turule, kuid vastutasuks tuleb Sri Lankal teha edusamme konventsioonide täielikul rakendamisel; tuletab meelde, et vastutasuks GSP+ korra kohaste soodsate kaubandustingimuste eest pidi Sri Lanka ühe põhilise kohustusena viima oma terrorismivastase võitluse alased õigusaktid täielikku kooskõlla rahvusvaheliste inimõigusi käsitlevate konventsioonidega; tuletab meelde, et üldiste tariifsete soodustuste määruses(1) on ette nähtud karistused juhtudeks, kui vajalikke inimõigusreforme jätkuvalt ei tehta või ei jõustata, kuritahtlikke seadusi ei tühistata või üha sagenevatele rikkumistele piiri ei panda;

14.  rõhutab, et GSP+ kava on Sri Lanka majandust oluliselt edendanud, sest eksport ELi on kasvanud 2,3 miljardi euroni ja EList on saanud Sri Lanka tähtsuselt teine eksporditurg; rõhutab, et praegu hinnatakse Sri Lanka vastavust GSP+ kava nõuetele, ning toonitab, et GSP+ korra kohaste kaubandussoodustuste jätkumine ei ole automaatne; palub, et kui komisjon ja Euroopa välisteenistus hindavad Sri Lanka sobivust GSP+ kavasse, võetaks arvesse ka praegusi sündmusi; kutsub komisjoni ja Euroopa välisteenistust ühtlasi üles kasutama GSP+ kava stiimulina, et nõuda Sri Lankalt inimõigustega seotud kohustuste täitmist ning terrorismi tõkestamise akti tühistamist või asendamist, ning lisaks peaksid komisjon ja Euroopa välisteenistus hoolikalt uurima ja parlamendile teada andma, kas viimase võimalusena on piisavalt alust Sri Lanka osalemine GSP+ kavas ja selle hüvedes ajutiselt peatada;

15.  võtab murega teadmiseks COVID‑19 pandeemia mõju töötajate õiguste niigi halvenevale olukorrale riigis; nõuab tungivalt, et Sri Lanka valitsus teeks Rahvusvahelise Tööorganisatsiooniga täielikku koostööd, et parandada tehasetöötajate õigusi ning muu hulgas töötervishoidu ja -ohutust erikaubanduspiirkondade rõivavabrikutes; kutsub Sri Lanka valitsust üles rakendama ja tugevdama riigis lapstööjõu kasutamise lõpetamise poliitikat; kutsub Sri Lanka ametivõime üles kohandama Sri Lanka investeerimisnõukogu tööstandardite ja töösuhete käsiraamatut, et viia see kooskõlla rahvusvaheliste standarditega, eelkõige ILO konventsioonidega nr 87 ja nr 98;

16.  väljendab uuesti Euroopa Liidu kindlat vastuseisu surmanuhtlusele kõikidel juhtudel ja ilma eranditeta; peab kiiduväärseks, et Sri Lanka on kehtestanud surmanuhtluse kasutamisele moratooriumi; nõuab tungivalt, et valitsus keelustaks surmanuhtluse kasutamise Sri Lankal;

17.  peab kiiduväärseks, et EL on leppimisprotsessi toetanud, ning toonitab, et EL on valmis Sri Lankat selles valdkonnas edaspidigi abistama;

18.  peab murettekitavaks, et Hiina sekkub Sri Lanka asjadesse üha rohkem ja tema tähtsus kasvab;

19.  teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule, komisjonile, komisjoni asepresidendile ning liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindajale, Euroopa Liidu inimõiguste eriesindajale, ÜRO peasekretärile, ÜRO Inimõiguste Nõukogule ning Sri Lanka valitsusele ja parlamendile.

(1) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. oktoobri 2012. aasta määrus (EL) nr 978/2012 üldiste tariifsete soodustuste kava kohaldamise kohta (ELT L 303, 31.10.2012, lk 1).

Euroopa Parlamendi 10. juuni 2021. aasta resolutsioon Saksamaa vabaühenduste Venemaa poolt ebasoovitavate organsatsioonide loetellu kandmise ja Andrei Pivovarovi kinnipidamise kohta (2021/2749(RSP))

P9_TA(2021)0291 RC-B9-0347/2021

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse oma varasemaid resolutsioone Venemaa kohta, sealhulgas oma 29. aprilli 2021. aasta resolutsiooni Venemaa, Aleksei Navalnõi juhtumi, Ukraina piiril sõjalise kohaloleku suurendamise ja Venemaa rünnakute kohta Tšehhi Vabariigis(1), samuti oma 12. mai 2016. aasta resolutsiooni krimmitatarlaste kohta(2),

–  võttes arvesse inimõiguste ülddeklaratsiooni,

–  võttes arvesse Euroopa inimõiguste konventsiooni ja selle protokolle, eriti konventsiooni artiklit 10 väljendusvabaduse õiguse kohta ning artiklit 11 kogunemis- ja ühinemisvabaduse õiguse kohta,

–  võttes arvesse kodaniku- ja poliitiliste õiguste rahvusvahelist pakti,

–  võttes arvesse Venemaa Föderatsiooni põhiseadust ning rahvusvahelisi inimõigustealaseid kohustusi, mida Venemaa on lubanud järgida Euroopa Nõukogu, Euroopa Julgeoleku- ja Koostööorganisatsiooni (OSCE) ning Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni (ÜRO) liikmena,

–  võttes arvesse Euroopa Nõukogu Veneetsia komisjoni 13. juuni 2016. aasta arvamust nr 814/2015 teatavate õigusaktide muutmist käsitleva föderaalseaduse nr 129‑FZ (välisriikide ja rahvusvaheliste vabaühenduste ebasoovitavat tegevust käsitlev föderaalseadus) kohta,

–  võttes arvesse liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja poolt 1. mail 2021. aastal ELi nimel tehtud avaldust piiravate meetmete kehtestamise kohta kaheksa ELi kodaniku suhtes,

–  võttes arvesse liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja poolt 15. mail 2021. aastal ELi nimel tehtud avaldust nn ebasõbralike riikide nimekirja avaldamise kohta,

–  võttes arvesse Euroopa välisteenistuse pressiesindaja 27. mai 2021. aasta avaldust Saksamaa vabaühenduste nn ebasoovitavate organsatsioonide loetellu kandmise kohta,

–  võttes arvesse Euroopa välisteenistuse pressiesindaja 1. juuni 2021. aasta avaldust Andrei Pivovarovi kinnipidamise kohta,

–  võttes arvesse Euroopa välisteenistuse pressiesindaja 4. juuni 2021. aasta avaldust nn äärmusorganisatsioone käsitleva seaduse kohta,

–  võttes arvesse ELi‑Venemaa parlamentaarses koostöökomisjonis osaleva delegatsiooni juhi 3. juuni 2021. aasta avaldust tegevuse lõpetanud vabaühenduse Open Russia direktori Andrei Pivovarovi kinnipidamise kohta Peterburi lennujaamast startima pidanud ELi kommertslennuki pardal,

–  võttes arvesse kodukorra artikli 144 lõiget 5 ja artikli 132 lõiget 4,

A.  arvestades, et arvamus-, väljendus-, ühinemis- ja rahumeelse kogunemise vabaduse kasutamine on põhiõigus, mis on sätestatud Venemaa Föderatsiooni põhiseaduses ja arvukates rahvusvahelistes juriidilistes dokumentides, sealhulgas inimõiguste ülddeklaratsioonis, kodaniku- ja poliitiliste õiguste rahvusvahelises paktis ning Euroopa inimõiguste konventsioonis, mille kõigi järgimise kohustuse on võtnud ka Venemaa; arvestades, et rahvusvahelise õiguse ülimuslikkus on Venemaa jaoks kohustus ning et hiljutiste põhiseaduslike muudatustega ei saa seda muuta ega sellest erandeid teha;

B.  arvestades, et Venemaa Föderatsioon võttis hiljuti vastu repressiivsed seadused, millega on ulatuslikult laiendatud nende üksikisikute ja rühmituste ringi, keda võib pidada nn välisagentideks, ning on suurendatud nende suhtes kehtestatavaid piiranguid ja nõudeid, samuti niisuguste piirangute ja nõuete rikkumise korral määratavaid sanktsioone;

C.  arvestades, et vabaühendustel on tänapäevases demokraatlikus ühiskonnas oluline roll, kuna need võimaldavad kodanikel teha koostööd mitmesuguste õiguspäraste eesmärkide edendamiseks ja moodustavad üldsuse hädavajaliku kaasamise vormi, millega täiendatakse, valmistatakse ette ja jälgitakse ametlikku poliitiliste otsuste tegemist; arvestades, et seetõttu on vabaühendustel oluline poliitiline roll ja nad peavad seadust järgides säilitama oma sõltumatuse ametiasutuste mis tahes sobimatust sekkumisest;

D.  arvestades, et välisriikide ja rahvusvaheliste vabaühenduste ebasoovitavat tegevust käsitlev föderaalseadus võimaldab Venemaa Föderatsiooni territooriumil kuulutada välisriikide ja rahvusvaheliste vabaühenduste tegevuse ebasoovitavaks; arvestades, et Venemaa ametivõimude poolt ebasoovitavaks kuulutatud organisatsioonide ühinemisvabadust piiratakse nende tegevuse keelamise ning nende tegevuse suhtes haldus- ja kriminaalkaristuste määramisega; arvestades, et Venemaa ametivõimud on kasutanud seda seadust selleks, et hõlbustada Venemaal tegutsevate sõltumatute kodanikuühiskonna organisatsioonide mahasurumist;

E.  arvestades, et kõnealuste seaduste vastuvõtmisega andis Venemaa Föderatsioon ametiasutustele peaaegu täieliku kontrolli sõltumatute kodanikuühiskonna organisatsioonide üle ja andis Venemaa föderaalsele meediavalvekoerale (Roskomnadzor) õiguse internetiallikaid blokeerida; arvestades, et Venemaa ametivõimud on keelanud avalikes kohtades meeleavalduste korraldamise, piiranud õigust osaleda üksikmeeleavaldustel ja kehtestanud neid meeleavaldusi kajastavatele ajakirjanikele lisapiiranguid;

F.  arvestades, et 12. jaanuaril 2021 koostas Venemaa telekommunikatsiooni valvekoer Roskomnadzor nn välisagentide seaduse rikkumise eest oma esimesed kaheksa haldusprotokolli, mis kõik olid suunatud Raadio Vaba Euroopa / Vabaduse Raadio (RFE/RL) vastu; arvestades, et õigusakti on laiendatud nii, et see hõlmaks ka üksikreportereid; arvestades, et Roskomnadzor on praeguseks heitnud Raadiole Vaba Euroopa / Vabaduse Raadiole ette 520 märgistuspiirangutega seotud rikkumist, mille tagajärjel määratakse Venemaa kohtute poolt otsuse langetamise korral eeldatavasti trahvid, mille väärtus on 2,4 miljonit USA dollarit; arvestades, et Venemaa ametivõimud alustasid 2021. aasta mais Raadio Vaba Euroopa / Vabaduse Raadio Moskva büroo vara arestimist;

G.  arvestades, et kõige hiljutisema seaduseelnõuga, mille riigiduuma ja föderatsiooninõukogu võtsid vastu 2021. aasta mais, piirati ulatuslikult Venemaal kehtivaid õigusi ja vabadusi, kehtestades valitsust kritiseerivatele isikutele ranged piirangud, keelates neil osaleda avalikus elus ja kandideerida mis tahes tasandi valimistel, sealhulgas 2021. aasta parlamendivalimistel, kui nad on olnud kõnealuse seaduseelnõu alusel nüüdsest äärmuslikuks või terroristlikuks peetava organisatsiooni asutajad, juhid, töötajad või selle tegevuses muul viisil osalejad;

H.  arvestades, et kõnealuses seaduseelnõus on ette nähtud ka selle tagasiulatuv kohaldamine ja see on suunatud Aleksei Navalnõi korruptsioonivastase võitluse sihtasutuse vastu, mis on juba kuulutatud nn välisagendiks ja mida nüüd tahetakse kuulutada nn äärmusorganisatsiooniks;

I.  arvestades, et Venemaa Föderatsioon on laiendanud ka nn ebasoovitavaid organsatsioone käsitleva seaduse kohaldamisala, keelates välismaal nende tegevuses osalemise ja kuulutades nn ebasoovitavaks organisatsioonid, keda arvatakse olevat juba keelustatud organisatsioonidega sõlmitavate finantstehingute vahendajad;

J.  arvestades, et Venemaa Föderatsioon on kuulutanud arvukad rahvusvahelised ja välisriikide vabaühendused n-ö ebasoovitavaks, sh USAs asuvad rahvusvahelise vabariikliku instituudi, riikliku demokraatliku instituudi, riikliku demokraatia sihtasutuse, Atlandi Nõukogu, samuti ELi rahastatava Euroopa demokraatia rahastu, Euroopa Nõukogu poliitikauuringute koolide liidu, Ukraina maailmakongressi ning Raadio Vaba Euroopa / Vabaduse Raadio meediakanalid, muu hulgas Venemaa peaprokuröri 26. mai 2021. aasta otsusega kuulutada ebasoovitavaks kolm Saksamaa vabaühendust (Forum Russischsprachiger Europäer e.V., Zentrum für die Liberale Moderne GmbH ja Deutsch-Russischer Austausch e.V.);

K.  arvestades, et aktiivne kodanikuühiskond on demokraatliku ja avatud ühiskonna oluline osa ning ka inimõiguste ja õigusriigi kaitsmise seisukohast ülimalt tähtis;

L.  arvestades, et riigiduuma on kriminaalvastutuse kohest kohaldamist hõlmavate seaduseelnõude vastuvõtmisega võtnud sihikule kodanikuliikumise Open Russia, mis on demokraatiat ja inimõigusi toetav võrgustatud struktuur, mis oli sunnitud oma tegevuse lõpetama, et kaitsta oma aktiviste ja toetajaid jätkuva kohtu alla andmise eest;

M.  arvestades, et 27. mail 2021. aastal teatas Open Russia, et lõpetab oma tegevuse, et kaitsta oma töötajaid ja liikmeid kohtu alla andmise eest, mis võib toimuda Venemaa ebasoovitavaid organisatsioone käsitleva õigusakti alusel;

N.  arvestades, et 31. mail 2021. aastal võeti liikumise Open Russia juht Andrei Pivovarov Peterburis maha Poola lennuettevõtjale LOT kuuluvalt lennukilt, ta peeti kinni meelevaldselt ja talle määrati kaks päeva hiljem kahekuuline eelvangistus süüdistatuna ebasoovitava organisatsiooni tegevuses osalemises, mille eest võidakse talle määrata kuni kuueaastane vanglakaristus; arvestades, et samade süüdistuste alusel peetakse praegu kinni ja on kohtu alla antud ka Nižni Novgorodist pärit aktivist Mihhail Ioslievitš;

O.  arvestades, et need meetmed kujutavad endast jätku Venemaa Föderatsiooni algatatud poliitiliselt motiveeritud kriminaalsüüdistustele isikute vastu, kes väljendavad eriarvamusi või on teatanud soovist kandideerida 2021. aasta septembris Venemaal toimuvatel parlamendivalimistel, näiteks korruptsioonivastase võitluse aktivisti ja opositsioonipoliitiku Aleksei Navalnõi vangistamine või vasakpoolsele opositsiooniblogijast poliitikule Nikolai Platoškinile mõistetud viieaastane tingimisi vanglakaristus; juhib samavõrra tähelepanu hiljutistele kohtuasjadele opositsioonipoliitiku Dmitri Gudkovi vastu, meediaväljaannete vastu, nagu Radio Free Europe/Radio Liberty, Meduza ja VTimes, ning mitme ajakirjaniku vastu, keda süüdistatakse nn välisagendiks olemises; arvestades, et repressiivmeetmeid suunatakse isegi üliõpilasajakirjade vastu; arvestades, et inimõiguste keskuse Memorial andmetel hoiavad Venemaa ametivõimud praegu kinni peaaegu 400 poliitvangi, mis kujutab endast Venemaa Föderatsiooni kohustuste rikkumist;

P.  arvestades, et Venemaa ametivõimud surusid karmilt maha rahumeelsed meeleavaldajad, kes tulid üle kogu riigi tänavatele, et toetada Aleksei Navalnõid ning protestida korruptsiooni ja ebaõigluse vastu; arvestades, et Venemaa seireorganisatsiooni OVD‑Info andmetel vahistati jaanuaris ja veebruaris kolme päeva jooksul toimunud meeleavalduste käigus üle 11 000 meeleavaldaja, sealhulgas kümneid sõltumatuid ajakirjanikke ja inimõiguste kaitsjaid, kes meeleavaldusi kajastasid või jälgisid; arvestades, et kogu riigis on algatatud tuhandeid haldusmenetlusi ja üle saja kriminaalasja ning jätkuvad vahistamised ja kinnipidamised valesüüdistuste alusel;

Q.  arvestades, et arvukate teadete kohaselt on nn haldusarestiga karistatud rahumeelseid meeleavaldajaid väärkoheldud, muu hulgas paigutati neid ülerahvastatud kinnipidamisasutustesse, neile ei antud tundide viisi süüa ega juua, ning üleviimise ajal sunniti neid pikka aega (mitu tundi järjest, sageli öösel) politseiautos viibima; arvestades, et meeleavaldustes osalejad on samuti teatanud, et nad heideti ülikoolist või kutsekoolist välja, või neid ähvardati sellega, või on nad töölt vallandatud; arvestades, et märulipolitsei kasutas ülemäärast jõudu ka rahulike meeleavaldajate, sealhulgas eakate inimeste ja laste vastu;

R.  arvestades, et ELi terviklikus Venemaa‑strateegias on äärmiselt oluline tagada, et koostöö Venemaaga ei kahjustaks selliseid väärtusi nagu demokraatia ja inimõiguste kaitsmine;

S.  arvestades, et Kremli režiim teeb kõik võimaliku, et isoleerida Venemaa inimesed rahvusvahelisest üldsusest ja võtta neilt lootus demokraatliku tuleviku suhtes, sealhulgas kasutades mitmesugust taktikat, et takistada opositsioonikandidaatidel osalemast Venemaa 2021. aasta parlamendivalimistel;

T.  arvestades, et pärast seda, kui valitsev Ühtse Venemaa partei toetas ebapopulaarset pensionireformi ja surus läbi põhiseaduse muudatuste eelnõu, sealhulgas muudatuse, mis võimaldaks president Vladimir Putinil kuni 2036. aastani ametisse jääda, näitavad Levada keskuse uuringu kohaselt avaliku arvamuse küsitlused, et valitsuspartei populaarsus madalam kui kunagi varem; arvestades, et Venemaa ametivõimude järjest tugevnevad repressioonid kodanikuühiskonna ja poliitilise opositsiooni vastu näitavad, et ametivõimud kardavad riigi kehvade sotsiaalmajanduslike tulemuste ja valitseva klassi korruptsiooni tõttu rahva rahulolematust;

1.  kutsub Venemaa ametivõime üles:

2.  palub, et komisjoni asepresident ning liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja, nõukogu, ELi delegatsioonid, liikmesriigid ja komisjon keskenduksid ELi terviklikku Venemaa-strateegiat koostades ning Venemaal toimuvale õigusriigi, põhivabaduste ja inimõiguste õõnestamisele reageerides järgmisele:

3.  avaldab toetust kõigile isikutele ja organisatsioonidele, keda represseeritakse, ning nõuab tungivalt, et Venemaa ametivõimud lõpetaksid kodanikuühiskonna, meedia, inimõiguste organisatsioonide ja aktivistide ründamise, ahistamise ja hirmutamise; mõistab hukka Venemaa ametivõimude suutmatuse kaitsta neid osalejaid kolmandate isikute rünnakute, ahistamise ja hirmutamise eest ning selliseid rünnakuid erapooletult uurida;

4.  tuletab kõigile Venemaal tegutsevatele ELi ettevõtjatele meelde, et nad näitaksid inimõiguste austamisega seoses üles erilist hoolsust ja täidaksid oma sellealased kohustused kooskõlas ÜRO äritegevuse ja inimõiguste juhtpõhimõtetega; tunneb muret kõrgetasemeliste Euroopa poliitikute nõustumise pärast tulusate lepingute sõlmimisega Kremlile kuuluvate või sellega seotud äriühingutega, näiteks Gazprom või Rosnieft;

5.  teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon komisjoni asepresidendile ning liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrgele esindajale, nõukogule, komisjonile, liikmesriikide valitsustele ja parlamentidele, Euroopa Nõukogule, Euroopa Julgeoleku- ja Koostööorganisatsioonile ning Venemaa Föderatsiooni presidendile, valitsusele ja riigiduumale.

(1) Vastuvõetud tekstid, P9_TA(2021)0159. (2) ELT C 76, 28.2.2018, lk 27.

Euroopa Parlamendi 10. juuni 2021. aasta resolutsioon inimõiguste ja poliitilise olukorra kohta Kuubas (2021/2745(RSP))

P9_TA(2021)0292 RC-B9-0341/2021

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse oma varasemaid resolutsioone Kuuba kohta, eriti 15. novembri 2018. aasta resolutsiooni inimõiguste olukorra kohta Kuubas(1), 3. detsembri 2019. aasta resolutsiooni José Daniel Ferreri juhtumi kohta(2) ja 5. juuli 2017. aasta resolutsiooni, mis käsitleb nõukogu otsuse eelnõu ühelt poolt Euroopa Liidu ja selle liikmesriikide ning teiselt poolt Kuuba Vabariigi vahelise poliitilise dialoogi ja koostöö lepingu Euroopa Liidu nimel sõlmimise kohta(3),

–  võttes arvesse Euroopa Liidu ja Kuuba vahelist poliitilise dialoogi ja koostöö lepingut, mis allkirjastati 2016. aasta detsembris ja mida kohaldatakse ajutiselt alates 1. novembrist 2017(4),

–  võttes arvesse Kesk‑Ameerika riikidega suhtlemiseks loodud delegatsiooni 11. detsembril 2020 toimunud kuulamist Kuuba teemal,

–  võttes arvesse ELi ja Kuuba ühisnõukogu liikmete mitteametlikku videokonverentsi, mis toimus 20. jaanuaril 2021(5),

–  võttes arvesse 26. veebruaril 2021 poliitilise dialoogi ja koostöölepingu raames toimunud kolmandat ametlikku inimõigusdialoogi(6),

–  võttes arvesse Kuuba inimõiguste olukorra üldist korrapärast läbivaatamist, mille Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni (ÜRO) Inimõiguste Nõukogu korraldas 2018. aasta mais,

–  võttes arvesse kodaniku- ja poliitiliste õiguste rahvusvahelist pakti ning muid rahvusvahelisi inimõigusi käsitlevaid lepinguid ja õigusakte,

–  võttes arvesse ÜRO konventsiooni naiste diskrimineerimise kõigi vormide likvideerimise kohta ja ÜRO naiste diskrimineerimise likvideerimise komitee üldisi soovitusi,

–  võttes arvesse inimõiguste organisatsioonide Human Rights Watch, Human Rights Foundation ja Prisoners Defenders aruandeid, Ameerika Inimõiguste Komisjoni (IACHR) 2020. aasta aruande IV peatüki B osa Kuuba kohta, orjapidamise tänapäevaste vormide, nende põhjuste ja tagajärgede ÜRO eriraportööri 6. novembri 2019. aasta teatist ÜRO inimõiguste ülemvolinikule, inimkaubanduse, eelkõige naiste ja lastega kauplemise eriraportööri teatist Kuuba arstibrigaadide kohta ning viimase Kuuba inimõiguste olukorra üldise korrapärase läbivaatamise (2018) järeldusi Kuuba arstibrigaadide kohta,

–  võttes arvesse Kuuba inimõiguste vaatluskeskuse aruandeid repressioonide ja meelevaldsete kinnipidamiste kohta 12 kuu jooksul kuni 2021. aasta maini,

–  võttes arvesse IACHRi 179. istungjärgu avalikke kuulamisi,

–  võttes arvesse IACHRi resolutsioone 7/2021, 14/2021 ja 24/2021,

–  võttes arvesse piinamise ning muu julma, ebainimliku või inimväärikust alandava kohtlemise ja karistamise vastast ÜRO konventsiooni, mille ÜRO Peaassamblee võttis vastu 10. detsembril 1984. aastal ja mille osalisriik Kuuba on,

–  võttes arvesse inimõiguste ülddeklaratsiooni, millele Kuuba on alla kirjutanud,

–  võttes arvesse ELi suuniseid inimõiguste kaitsjate kohta,

–  võttes arvesse Kuuba põhiseadust ja karistusseadustikku,

–  võttes arvesse Kuuba Vabariigi väliskaubanduse ja investeeringute ministeeriumi 29. märtsi 2010. aasta resolutsiooni 168, 12. septembri 1976. aasta seadust 1312 (nn rändeseadus) ja selle 18. detsembri 2015. aasta dekreeti nr 26 ja 12. oktoobri 2012. aasta dekreeti nr 306, Ameerika inimõiguste konventsiooni ning Ameerika Inimõiguste Komisjoni 2021. aasta aprillis avaldatud 2020. aasta aruannet,

–  võttes arvesse Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni (ILO) konventsioone, mille Kuuba on ratifitseerinud,

–  võttes arvesse mõiste „kodanikuühiskonna organisatsioon“ määratlust Euroopa Liidu Teatajas,

–  võttes arvesse kodukorra artikli 132 lõikeid 2 ja 4,

A.  arvestades, et 2016. aastal allkirjastatud poliitilise dialoogi ja koostöö lepingu mõlemad osalised kinnitasid uuesti, et austavad universaalseid inimõigusi, nagu need on sätestatud inimõiguste ülddeklaratsioonis ja muudes asjaomastes inimõigusi käsitlevates rahvusvahelistes õigusaktides; arvestades, et 5. juulil 2017 kiitis Euroopa Parlament ELi‑Kuuba poliitilise dialoogi ja koostöö lepingu heaks;

B.  arvestades, et 2017. aastal võttis Euroopa Parlament vastu resolutsiooni, milles kinnitatakse parlamendi seisukohti demokraatia, universaalsete inimõiguste ja põhivabaduste, nagu väljendus-, kogunemis- ja poliitilise ühinemise vabaduse ning teabevabaduse kohta kõigis selle vormides;

C.  arvestades, et inimõigused, vabadus ning inimeste väärikus ja heaolu on kõige paremini esindatud ja kaitstud demokraatias, mis tähendab muu hulgas võimu vahetumist, vabu ja õiglasi valimisi ning poliitilise pluralismi austamist; arvestades, et hiljuti heaks kiidetud Kuuba põhiseaduse artiklis 5 rõhutatakse, et Kuuba Kommunistlik Partei kehastab kõrgeimat riigivõimu, ning seda kinnitavad artiklid 4 ja 229, kus toonitatakse, et sotsialism on pöördumatu süsteem; arvestades, et 2019. aasta uue põhiseaduse eesmärk ei ole mitte ainult kaitsta süsteemi ja külmutada igasugune vabaduste ja õiguste reformimise protsess, vaid neid ka veel rohkem piirata; arvestades, et režiim piirab tugevalt teistsuguste poliitiliste veendumustega inimeste osalemist avalikus poliitilises elus ja poliitilistel ametikohtadel; arvestades, et endiselt puuduvad tingimused, mis tagaksid kohtusüsteemi sõltumatuse, eriti aktivistide ja teisitimõtlejatega seotud juhtumite puhul;

D.  arvestades, et dekreet nr 349 piirab kunstnike väljendusvabadust, sest selles nõutakse avalike ja eraviisiliste esituste ja näituste korraldamiseks eelnevat luba; arvestades, et veebisisu käsitleva dekreediga nr 370 on kehtestatud mitmeti mõistetav raamistik, mis võimaldab aktivistide ja sõltumatute ajakirjanike tagakiusamist, eriti COVID‑19 pandeemia kontekstis; arvestades, et Kuuba karistusseadustik sisaldab selliseid sätteid nagu „ohuolukord“ ja „kuritegelikkusele eelnevad julgeolekumeetmed“, mille alusel hoitakse vangistuses üle 8 000 inimese, keda ei saa süüdistada kuritegudes, ning lisaks on 2 500 inimest mõistetud sunnitööle;

E.  arvestades, et alates poliitilise dialoogi ja koostöö lepingu jõustumisest peaaegu neli aastat tagasi ei ole Kuubas tehtud konkreetseid edusamme seoses lepingu üldpõhimõtete ja -eesmärkidega, s.t seoses Kuuba kodanike inimõiguste ja põhivabaduste ning majanduslike ja sotsiaalsete tingimuste parandamisega; arvestades, et selle asemel on Kuuba režiimi repressioonid ja inimõiguste rikkumised veelgi hoogustunud, kogu Kuuba ühiskonna olukord on veelgi halvenenud ning see on põhjustanud olulistest sektoritest lähtuva uue vastupanu ja rahumeelsete meeleavalduste laine, mille Kuuba režiimi repressiivstruktuurid on jõhkralt maha surunud;

F.  arvestades, et ÜRO Inimõiguste Nõukogu meelevaldse kinnipidamise küsimustega tegeleva töörühma 14. oktoobril 2020 avaldatud arvamuses nr 50/2020 hoiatatakse, et inimõiguste süsteemne rikkumine on Kuuba ametivõimude levinud tava; arvestades, et viimase 12 kuu jooksul kuni 1. juunini 2021 registreeriti Kuubas 199 poliitvangistuse juhtumit, neist 65 uut juhtumit; arvestades, et aprill on seni olnud 2021. aasta kõige repressiivsem kuu, mil Kuuba inimõiguste vaatluskeskus (OCDH) dokumenteeris rohkem kui 1 018 repressiivakti inimõiguste aktivistide ja sõltumatute ajakirjanike vastu, kusjuures 206 korral oli tegu meelevaldse kinnipidamisega ja 13 juhtumit olid seotud raske vägivallaga; arvestades, et organisatsiooni Prisoners Defenders andmetel on Kuubas praegu 150 poliitvangi;

G.  arvestades, et Ameerika Inimõiguste Komisjoni 11. veebruari 2021. aasta analüüsi põhjal võeti vastu ettevaatusabinõud 20 San Isidro liikumise liikme kaitseks ja on piisavalt tõendatud, et nende inimeste õigus elule ja isikupuutumatusele on suures ohus; arvestades, et Kuuba ametivõimud tungisid ebaseaduslikult sõltumatu kunstniku ja San Isidro liikumise koordinaatori Luis Manuel Otero Alcántara majja ning pidasid teda mitu tundi meelevaldselt ja süüdistust esitamata kinni; arvestades, et San Isidro liikumise liiget Denis Solís Gonzálezt hoitakse meelevaldselt vanglas, süüdistatuna lugupidamatuses, ning Luis Robles Elizástegui viibib vanglas üksnes selle eest, et ta kandis plakatit, millel nõuti rahumeelselt Denis Solís Gonzáleze vabastamist; arvestades, et San Isidro liikumise liige ja laulu „Patria y Vida“ kaasautor Maykel Castillo Pérez on meelevaldselt vangistatud ja kadunuks jääma sundimist käsitleva ÜRO komisjoni teatel oli ta kadunud 14 päeva;

H.  arvestades, et vastupidiselt Euroopa Parlamendi nõudmistele ei ole ELi esindajad külastanud poliitvange vanglates ega jälginud opositsiooni liikmete, teisitimõtlejate, inimõiguste aktivistide või sõltumatu kodanikuühiskonna kohtuprotsesse; arvestades, et rahvusvahelistel inimõiguste organisatsioonidel, nagu Human Rights Watch, Amnesty International ja Prisoners Defenders ning mitmetel muudel inimõiguste olukorra sõltumatutel vaatlejatel, sealhulgas ÜRO eriraportööridel, ei ole lubatud Kuubasse siseneda, vaatamata aastate jooksul rõhutatud vajadusele saart külastada;

I.  arvestades, et Kuuba rahvusvahelise kaubanduse ja välisinvesteeringute ministeeriumi 2010. aasta resolutsiooniga nr 168 kehtestatakse kõigile välisriikides riigi või riigiettevõtete heaks töötavatele riigitöötajatele, sealhulgas meditsiinitöötajatele, põhjendamatud kohustused, mis rikuvad inimväärikust ja kõige põhilisemaid inimõigusi; arvestades, et kõiki riigitöötajaid, kes ei vii lõpule oma tööd meditsiinimissioonil või otsustavad Kuubasse mitte tagasi pöörduda, karistatakse Kuuba karistusseadustiku alusel kaheksa-aastase vanglakaristusega; arvestades, et need meditsiinimissioonid kujutavad endast IACHRi hinnangul orjapidamise tänapäevast vormi ja ÜRO inimõiguste ülemvoliniku avalduses (CUB 6/2019) Kuuba meditsiinimissioonide kohta rõhutati meditsiinitöötajate ebakindlaid ja ebainimlikke töötingimusi ning avalduses esitatud väiteid toetasid Human Rights Watch ja 622 tunnistust;

J.  arvestades, et Kuuba on ratifitseerinud ILO kaheksa põhikonventsiooni; arvestades, et Kuuba rikub ILO konventsioone nr 29 ja nr 105 sunniviisilise töö kohta;

K.  arvestades, et Euroopa Parlament on kolmel korral andnud Kuuba aktivistidele Sahharovi auhinna mõttevabaduse eest: 2002. aastal sai auhinna Oswaldo Payá, 2005. aastal Daamid Valges (Berta Soler) ja 2010. aastal Guillermo Fariñas; arvestades, et Kuuba ametivõimud on süstemaatiliselt takistanud Sahharovi auhinna laureaate ja nende sugulasi riigist lahkumast ja osalemast rahvusvahelistel üritustel, sealhulgas Euroopa Parlamendi korraldatud üritustel, hoolimata arvukatest kutsetest, viimati 11. detsembril 2020; arvestades, et nende taktika hõlmab Berta Soleri ja Reinaldo Escobari ahistamist, hirmutamist ja meelevaldset vahistamist ning teiste osalejate internetiühenduse piiramist; arvestades, et Euroopa Parlamendi Kesk‑Ameerika riikidega suhtlemise delegatsiooni juht, väliskomisjoni esimees ja üks asepresidentidest kirjutasid alla ühisdeklaratsioonile, milles mõisteti aktivistide ahistamine hukka; arvestades, et on väljendatud muret, kas Havannas asuv ELi delegatsioon kaitseb ja toetab neid; arvestades, et ei Euroopa välisteenistus ega ELi delegatsioon Kuubas ei ole teinud avaldust nende kaitsmiseks ega näidanud üles mingit avalikku või eraviisilist toetust;

L.  arvestades, et ELi praegune suursaadik Havannas allkirjastas Ameerika Ühendriikide presidendile adresseeritud kirja, milles palus muu hulgas tühistada USA embargo Kuuba vastu ja mitte sekkuda Kuuba asjadesse; arvestades, et see tegu ületab selgelt suursaadiku diplomaatiliste ülesannete piire ja näitab ELi Havanna saatkonna äärmiselt politiseeritud rolli; arvestades, et ELi praegune suursaadik Havannas on avalikes sõnavõttudes kinnitanud, et Kuuba ei ole diktatuur;

M.  arvestades, et Kuuba valitsus keelas sõltumatute kodanikuühiskonna organisatsioonide osalemise ELi ja Kuuba kodanikuühiskonna seminaridel, mis toimusid enne kolmandat ametlikku inimõigusdialoogi; arvestades, et 26. veebruaril 2021 pidasid EL ja Kuuba poliitilise dialoogi ja koostöö lepingu raames oma kolmanda ametliku inimõigusdialoogi; arvestades, et lepinguosalised arutasid rahumeelse kogunemise ja ühinemisvabaduse küsimust; arvestades, et EL tuletas meelde vajadust austada inimõigusi käsitlevast rahvusvahelisest õigusest tulenevaid kohustusi; arvestades, et dialoogi siht on saavutada selgeid tulemusi ja seda ei saa pidada eesmärgiks iseeneses; arvestades, et poliitiline dialoog peab igal juhul hõlmama sõltumatu kodanikuühiskonna ja kõigi opositsioonipoliitikute intensiivset otsest ja piiranguteta osalemist, nagu on rõhutatud poliitilise dialoogi ja koostöö lepingu artiklis 36;

N.  arvestades, et Euroopa Parlament on mitu korda kutsunud Kuuba valitsuse diplomaatilisi esindajaid Kuubat puudutavatele kuulamistele ja üritustele; arvestades, et neid kutseid mitte ainult ei lükatud tagasi, vaid neile vastati kirjadega, mis olid täis Euroopa Parlamendi ja selle liikmete vastu suunatud solvanguid ja põhjendamatuid süüdistusi; arvestades, et Euroopa Parlament on tõenäoliselt ainus ELi institutsioon, kellele pärast poliitilise dialoogi ja koostöö lepingu ajutist jõustumist ei ole antud luba riiki külastada, mis on selgelt vastuolus põhielemendiga, millel poliitilise dialoogi leping peaks rajanema;

O.  arvestades, et poliitilise dialoogi ja koostöö leping sisaldab nn inimõiguste klauslit, mis on ELi rahvusvaheliste lepingute tavapärane oluline osa ning võimaldab inimõigusi käsitlevate sätete rikkumise korral lepingu peatada;

1.  mõistab teravalt hukka poliitvangide kinnipidamise, pideva ja püsiva poliitilise tagakiusamise, teisitimõtlejate ahistamise ja meelevaldse kinnipidamise Kuubas; mõistab samuti hukka rünnakud San Isidro liikumise kunstnike, rahumeelsete teisitimõtlejate, sõltumatute ajakirjanike, inimõiguste kaitsjate ja poliitilise opositsiooni liikmete vastu; nõuab, et selline tegevus kohe lõpetataks, ja nõuab tungivalt, et Kuuba võimud viivitamata vabastaksid kõik poliitvangid ja kõik need, kes on meelevaldselt kinni peetud üksnes sel põhjusel, et nad on kasutanud väljendus- ja kogunemisvabadust; mõistab teravalt hukka Aymara Nieto Muñoze, Mitzael Díaz Paseiro, Iván Amaro Hidalgo, Edilberto Ronal Arzuaga Alcalá, Yandier García Labrada, Denis Solís Gonzáleze, Luis Robles Elizástegui ja 77 meelsusvangi meelevaldse kinnipidamise; väljendab solidaarsust San Isidro liikumise liikmete ning kõigi aktivistide ja inimõiguste kaitsjatega nende jõupingutustes edendada Kuubas väljendusvabadust;

2.  nõuab, et õigus õiglasele kohtumenetlusele ja kohtusüsteemi sõltumatus oleksid paremini tagatud ning et kinnipeetavad saaksid suhelda sõltumatu advokaadiga; peab kahetsusväärseks 1 941 repressiooniakti, mis toimusid 2021. aasta aprillis (1 018 juhtu) ja mais (923 juhtu); nõuab, et kinnipeetavatele võimaldataks sõltumatut meditsiinilist hindamist, telefoni kasutamist ning perekonna, sõprade, ajakirjanike ja diplomaatide korrapäraseid külastusi;

3.  peab äärmiselt kahetsusväärseks, et Kuuba võimud ei ole võtnud kohustust ega taha saavutada isegi minimaalset paranemist ega avada kanaleid, mis võimaldaksid režiimi reformida ja sellega parandada Kuuba ühiskonna sotsiaalset ja poliitilist osalemist ning kodanike elutingimusi; peab kahetsusväärseks, et kuigi poliitilise dialoogi ja koostöö leping jõustus peaaegu neli aastat tagasi, ei ole see inimõiguste ja demokraatia olukorda parandanud ega andnud Kuuba rahva jaoks mingeid sisulisi ja käegakatsutavaid positiivseid tulemusi; nõuab lepingus sätestatud siduvate kohustuste täitmist ja sellega seoses selgete võrdlusaluste vastuvõtmist;

4.  tunnistab Kuuba rahva õigust nõuda kodanikuühiskonna ja poliitilise opositsiooni osavõtul peetava dialoogi kaudu oma riigi demokratiseerimist, et koostada tegevuskava demokraatlike mitmeparteiliste valimiste korraldamiseks;

5.  nõuab, et Kuuba valitsus viiks ellu õigusreformid, et tagada ajakirjandus-, ühinemis- ja meeleavaldusvabadus, ning algataks poliitilised reformid, mis võimaldaksid korraldada vabad, õiglased ja demokraatlikud valimised, kus võetakse arvesse Kuuba rahva suveräänset ja vabalt väljendatud tahet; nõuab tungivalt, et Kuuba valitsus viiks oma inimõiguste poliitika kooskõlla rahvusvaheliste standarditega, mis on kindlaks määratud hartades, deklaratsioonides ja rahvusvahelistes dokumentides, millele Kuuba on alla kirjutanud, ning võimaldaks kodanikuühiskonnal ja opositsioonil aktiivselt ja piiranguteta poliitilises ja ühiskondlikus elus osaleda; kutsub Kuuba valitsust üles tunnustama sõltumatut ajakirjandust kui õiguspärast tegevust ja austama sõltumatute ajakirjanike õigusi Kuubas;

6.  nõuab, et viivitamata tunnistataks kehtetuks dekreedid nr 349 ja nr 370 ning muud Kuuba seadused, millega rikutakse väljendusvabadust;

7.  kutsub komisjoni asepresidenti ning liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrget esindajat üles tunnustama Kuuba valitsuse vastase poliitilise opositsiooni olemasolu ning seetõttu kaasama selle institutsionaliseeritud, ametlikesse, avatud ja avalikesse poliitilistesse dialoogidesse ELi ja Kuuba vahel, kooskõlas poliitilise dialoogi ja koostöö lepingu põhielementidega;

8.  peab kahetsusväärseks, et Kuuba ametivõimude heakskiidu puudumise tõttu jätsid Euroopa välisteenistus ja ELi delegatsioon Havannas Kuuba demokraatliku opositsiooni liikmed ning nii Euroopa kui ka Kuuba sõltumatud kodanikuühiskonna organisatsioonid poliitilistest dialoogidest välja; rõhutab, et see otsus on poliitilise dialoogi ja koostöö lepinguga vastuolus, ning rõhutab, et mõlemad lepinguosalised on kohustatud lepingut täielikult täitma; palub komisjoni asepresidendil ning liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrgel esindajal ja Euroopa välisteenistusel keelduda tulevastes Kuubaga peetavates poliitilistes ja inimõigusdialoogides osalemast, kui kodanikuühiskond ei ole seal piisavalt esindatud;

9.  tuletab Euroopa välisteenistusele meelde, et kodanikuühiskonna osalemine poliitilistes dialoogides ja lepingukohastes koostööprojektides on lepingu oluline osa ning et viivitamata tuleks lõpetada kodanikuühiskonna kõrvalejätmine koostööfondidest ja/või lepingus osalemisest, samas kui alates lepingu allkirjastamisest on koostööfondides osalemist ja neile juurdepääsu võimaldatud ainult äriühingutele, milles riik osaleb või mida ta kontrollib;

10.  mõistab hukka süstemaatilise töö- ja inimõiguste rikkumise, mida Kuuba riik paneb toime oma tervishoiutöötajate vastu, keda saadetakse välismaale meditsiinimissioonidele, mis on vastuolus Kuuba poolt ratifitseeritud ILO põhikonventsioonidega; nõuab tungivalt, et Kuuba rakendaks ja järgiks tulemuslikult Ameerika inimõiguste konventsiooni ja ILO konventsioone nr 29 ja nr 105; palub Kuuba valitsusel tagada Kuuba elanikele, nende seas ka välismaale meditsiinimissioonidele lähetatud arstidele, õigus riigist lahkuda ja sinna tagasi pöörduda, kooskõlas rahvusvaheliste inimõiguste standarditega; palub Kuuba valitsusel ratifitseerida majanduslike, sotsiaalsete ja kultuuriliste õiguste rahvusvaheline pakt ning tagada ühinemisvabadus, sealhulgas organisatsioonide registreerimine ja kollektiivläbirääkimised kooskõlas ILO standarditega;

11.  kutsub Euroopa välisteenistust üles nõudma, et Kuuba ametivõimud täidaksid poliitilise dialoogi ja koostöö lepinguga ELi ja Kuuba vahel kehtestatud siduvaid kohustusi, eelkõige seoses põhiliste inimõiguste ja põhivabaduste austamisega, nagu on rõhutatud lepingu artikli 1 lõikes 5, artikli 2 punktis c, artiklites 5 ja 22 ning artikli 43 lõikes 2; nõuab seetõttu kindlalt, et Euroopa Liit jälgiks poliitilise dialoogi ja koostöö lepingu rakendamisel tähelepanelikult inimõiguste ja põhivabaduste austamist Kuubas ning esitaks Euroopa Parlamendile selle kohta korrapäraseid aruandeid;

12.  on seisukohal, et Denis Solís Gonzálezi, Luis Robles Elizástegui, Maykel Castillo Pérezi („Osorbo“) – kes on San Isidro liikumise liige ja laulu „Patria y Vida“ kaasautor, keda hoitakse meelevaldselt vangistuses ja kes kadunuks jääma sundimist käsitleva ÜRO komisjoni teatel oli 14 päeva kadunud – ja rohkem kui 120 poliit- ja meelsusvangi vangistamine ning kõik meelevaldsed ja repressiivsed teod, mis registreeriti 2021. aasta aprillis ja juunis, kujutavad endast poliitilise dialoogi ja koostöö lepingu rikkumist ja lepingu artikli 85 lõike 3 punkti b kohaselt kiireloomulisi erijuhtumeid; nõuab, et EL kutsuks sellega seoses kokku kiireloomulise kohtumise;

13.  peab väga kahetsusväärseks, et Kuuba võimud ei luba Euroopa Parlamendi delegatsioonidel Kuubat külastada; palub Kuuba võimudel lubada riiki sisenemist niipea, kui tervishoiutingimused seda võimaldavad; palub kõigil liikmesriikide esindajatel Kuuba ametiasutusi külastades käsitleda Kuubas aset leidnud inimõiguste rikkumiste teemat ja kohtuda Sahharovi auhinna laureaatidega, et tagada Euroopa Liidu inimõiguste poliitika järjepidev rakendamine nii liidus kui ka väljaspool;

14.  teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon Kuuba valitsusele ja rahvusassambleele, komisjoni asepresidendile ning liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrgele esindajale, komisjonile, ELi inimõiguste eriesindajale, liikmesriikide valitsustele ja parlamentidele ning ÜRO inimõiguste ülemvolinikule.

(1) ELT C 363, 28.10.2020, lk 70. (2) Vastuvõetud tekstid, P9_TA(2019)0073. (3) ELT C 334, 19.9.2018, lk 99. (4) ELT L 337 I, 13.12.2016, lk 3. (5) https://www.consilium.europa.eu/en/meetings/international-ministerial-meetings/2021/01/20/ (6) https://www.europarl.europa.eu/delegations/en/eeas-statement-of-28-february-2021-on-th/product-details/20210409DPU29364

Euroopa Parlamendi 10. juuni 2021. aasta resolutsioon süstemaatiliste repressioonide kohta Valgevenes ja nende tagajärgede kohta Euroopa julgeolekule pärast inimröövi Valgevene ametivõimude poolt kinni peetud ELi tsiviillennukilt (2021/2741(RSP))

P9_TA(2021)0293 RC-B9-0328/2021

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse oma varasemaid resolutsioone Valgevene kohta,

–  võttes arvesse Euroopa Ülemkogu 12. oktoobri 2020. aasta ja 24. mai 2021. aasta järeldusi Valgevene kohta,

–  võttes arvesse liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja poolt ELi nimel tehtud avaldusi, eelkõige 24. mai 2021. aasta avaldust Ryanairi lennu FR4978 jõuga ümbersuunamise kohta Minskisse 23. mail 2021,

–  võttes arvesse G7 välisministrite ning liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja 27. mai 2021. aasta ühisavaldust Valgevene kohta,

–  võttes arvesse nõukogu 4. juuni 2021. aasta otsust (ÜVJP) 2021/908 (millega muudetakse otsust 2012/642/ÜVJP, mis käsitleb piiravaid meetmeid seoses olukorraga Valgevenes)(1), millega keelatakse Valgevene igat liiki lennuettevõtjatel ELi õhuruumist ülelennud ja pääs ELi lennujaamadesse,

–  võttes arvesse komisjoni asepresidendi ning liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja 26. märtsi 2021. aasta avaldust ELi toetuse kohta rahvusvahelisele platvormile Valgevene vastutuse kohta,

–  võttes arvesse Euroopa Julgeoleku- ja Koostööorganisatsiooni (OSCE) Moskva mehhanismi raportööri 5. novembri 2020. aasta aruannet väidetavate inimõiguste rikkumiste kohta seoses 9. augustil 2020. aastal Valgevenes toimunud presidendivalimistega,

–  võttes arvesse rahvusvahelise tsiviillennunduse konventsiooni ja tsiviillennunduse ohutuse vastu suunatud ebaseaduslike tegude tõkestamise konventsiooni,

–  võttes arvesse inimõiguste ülddeklaratsiooni ja kõiki inimõiguste konventsioone, millega Valgevene on ühinenud,

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi 2020. aasta Sahharovi auhinna (mõttevabaduse eest) andmist Valgevene demokraatlikule opositsioonile,

–  võttes arvesse kodukorra artikli 132 lõikeid 2 ja 4,

A.  arvestades, et 23. mail 2021. aastal suunati Ryanairi lendu FR4978 – kahe ELi pealinna (Ateena ja Vilniuse) vahelist rahvusvahelist reisilendu – teenindanud Poolas registreeritud lennuk Valgevene õhuruumis viibimise ajal Aljaksandr Lukašenka korraldusel jõuga ümber ning Valgevene hävitaja eskortis selle pommiähvardust ettekäändena kasutades Minski rahvuslikku lennujaama, seades ohtu pardal viibinud üle 170 reisija ja meeskonnaliikme – kellest paljud olid ELi kodanikud – turvalisuse;

B.  arvestades, et Valgevene ametivõimud ei leidnud lennukist lõhkekehi, kuid pidasid kinni kaks reisijat – Valgevene kodaniku Raman Pratassevitši ja tema kaaslase Sofia Sapega, kes on Venemaa kodanik ja Vilniuses asuva Euroopa Humanitaarülikooli üliõpilane;

C.  arvestades, et Raman Pratassevitš on Valgevene ajakirjanik, aktivist ja mõjuka rakenduse Telegram kanali NEXTA endine peatoimetaja, kellel oli keskne roll elanikkonna teavitamisel ametivõimude toime pandud rikkumistest ja meeleavalduste korraldamisel Valgevenes pärast 9. augustil 2020 toimunud võltsitud presidendivalimisi, aidates nii avalikustada režiimi süstemaatilisi repressioone ja raskeid inimõiguste rikkumisi; arvestades, et Raman Pratassevitš oli 2019. aastast alates elanud eksiilis ELis, et vältida fabritseeritud kriminaalsüüdistusi, ning talle oli ELis antud poliitiline varjupaik;

D.  arvestades, et Raman Pratassevitši ebaseaduslik kinnipidamine ja ebainimlik kohtlemine Valgevene režiimi poolt, sealhulgas tema sunniviisilised ülestunnistused Valgevene riigitelevisioonis ülekantud lavastatud intervjuudel, valmistavad rahvusvahelisele üldsusele suurimat muret ja rõhutavad koordineeritud rahvusvahelise tegevuse pakilisust, eelkõige seetõttu, et Valgevene on ainus Euroopa riik, kus ikka veel kohaldatakse surmanuhtlust, ning seepärast ei ole ta Euroopa Nõukogu liige; arvestades, et Raman Pratassevitši esinemisest ei jäänud muljet, et ta teeb ülestunnistusi oma vabast tahtest, ning arvestades, et mis tahes sunniviisilised ülestunnistused on piinamisvastase konventsiooniga keelatud; arvestades, et Raman Pratassevitši kaitsjatel ei lubata endiselt temaga kohtuda ja Aljaksandr Lukašenka ähvardas kutsuda Venemaa poolt okupeeritud Donbassi piirkonna uurijaid teda üle kuulama; arvestades, et Raman Pratassevitš on kantud terroristide jälgimisnimekirja ja seega ähvardab teda surmanuhtlus;

E.  arvestades, et tsiviillennuki kinnipidamine on lennuohutuse valdkonna rahvusvaheliste konventsioonide raske rikkumine ning toonitab Valgevenes jätkuvate ja pidevate repressioonide rahvusvahelisi tagajärgi Euroopa julgeolekule ja näitab selgelt, et režiimist on saanud oht rahvusvahelise rahu ja julgeoleku jaoks; arvestades, et lennuki maanduma sundimine kui riiklikult toetatud terroriakt ja Valgevene režiimi ühe niinimetatud vaenlase vahistamine olid kavandatud eesmärgiga saata kõigile selle režiimi vastastele ja eriti neile, kes elavad välismaal, hirmutav märguanne, et režiim on täis otsustavust nad kinni püüda ja et nad ei ole ka välismaal kaitstud;

F.  arvestades, et Rahvusvahelise Tsiviillennunduse Organisatsiooni uurimine on praegu käimas; arvestades, et lisaks Raman Pratassevitšile ja Sofia Sapegale lahkus Minskis lennukist ka mitu tundmatut isikut; arvestades, et Venemaa Föderatsioon on vahistanud mitu Valgevene opositsiooniaktivisti, kes põgenesid Moskvasse, ja jätkab Valgevene režiimi toetamist, seda ka rahaliselt;

G.  arvestades, et Valgevene ametivõimud on jätkanud rahumeelsete Valgevene inimeste vastu suunatud repressioone ning paljusid kodanikke ahistatakse, vahistatakse ja mõistetakse süüdi režiimile või Valgevenes toimuvatele ulatuslikele inimõiguste rikkumistele vastuseisu väljendamise eest; arvestades, et enne ja pärast 9. augusti 2020. aasta valimisi on hinnanguliselt rohkem kui 34 000 valgevenelast mingil hetkel kinni peetud režiimi vastu protesteerimise eest; arvestades, et Valgevenes on rohkem kui 470 poliitvangi, sealhulgas seitse alaealist; arvestades, et meeleavaldajate vastu on algatatud ligikaudu 3 000 poliitiliselt motiveeritud kriminaalasja ning teatatud on 4 600 väidetavast piinamise, vägivalla ja väärkohtlemise juhtumist;

H.  arvestades, et Valgevenes jätkub inimõiguste olukorra halvenemine ja poliitvangide arv kasvab; arvestades, et inimõiguste kaitsjad on dokumenteerinud sadu piinamise ja väärkohtlemise juhtumeid, samas kui mitu inimest on kadunud või leitud surnuna; arvestades, et Valgevene kinnipidamiskeskustes ja vanglates, kus on kahtlastel asjaoludel surnud mitu meeleavaldajat, näiteks Vitold Ašurak, ja kus teisi, näiteks 17‑aastaseid Dzmitri Stahhovskit ja Stsjapan Latõpavit ahistati ja ähvardati sel määral, et nad tegid enesetapukatse, jätkub ebainimlik kohtlemine, piinamine ja tahtlik arstiabi osutamisest keeldumine;

I.  arvestades, et 25. mail 2021. aastal mõisteti Euroopa Valgevene aktivistid Javgen Afnagel, Pavel Juhnevitš, Maksim Vinjarski ja Andrei Voinitš, opositsioonijuht Pavel Sevjarõnets, blogija Dzmitri Kazlov ja ühiskondlik aktivist Irõna Štšasnaja fabritseeritud süüdistuse alusel äärmusluse eest neljaks kuni seitsmeks aastaks vangi; arvestades, et 2. juunil 2021. aastal mõisteti poliitvang Dzmitri Furmanav koos Javgen Raznitšenka ja Vladzimir Knigaga nn Tsihhanovski kohtuasjas kuni neljaks aastaks vangi; arvestades, et 3. juunil 2021 mõistis kohus nn protestitantsu kohtuasjas süüdi viienda süüdistatavate rühma, kuhu kuulusid poliitvangid Aljaksandr Hrapko, Radzivon Meduševski, Igar Vinakurav, Andrei Aniskevitš, Alena Loika, Galina Tšugunova, Andrei Njamirski, Dzmitri Kurganav, Katsjarõna Smirnova, Mikita Uvarav, Safija Ništ, Sjargei Ksenžuk ja Illja Palhovski, kellele mõisteti karistused alates 18 kuu pikkusest koduarestist kuni üheaastase vangistuseni; arvestades, et 3. juunil 2021. aastal mõisteti poliitvang Sjargei Pjarfilijevile kaheaastane vanglakaristus ja tema pojale Stanislav Pjarfilijevile kaheaastane vabadusepiirang (koduarest);

J.  arvestades, et Valgevene ametivõimud jätkavad sõltumatute Valgevene ajakirjanike mahasurumist ja ahistamist ning püüavad tahtlikult takistada objektiivset uudiste edastamist; arvestades, et sadu ajakirjanikke on vahistatud, sealhulgas kaks Belsati ajakirjanikku, kes mõisteti hiljem vangi; arvestades, et kümneid on halduskorras kinni peetud ja nad on kogenud vägivalda ning paljudele neist on määratud trahv; arvestades, et ajakirjanikke on eelvangistuses hoitud ja neile on esitatud kriminaalsüüdistusi; arvestades, et ametivõimud on korduvalt teatanud ajakirjanike, sealhulgas välismaiste meediakorrespondentide akrediteeringute tühistamisest, kusjuures paljud neist on vahistatud ja Valgevenest välja saadetud; arvestades, et 18. mail 2021. aastal korraldasid Valgevene ametivõimud Valgevene suurima sõltumatu uudistesaidi Tut.by kontorites läbiotsimise, vahistasid paljud selle töötajatest ja blokeerisid veebisaidi;

K.  arvestades, et süstemaatiliselt hirmutatakse ja ahistatakse inimõiguslasi, opositsioonipoliitikuid, kodanikuühiskonna esindajaid, ametiühingutegelasi ja teisi aktiviste ning piiratakse nende põhivabadusi; arvestades, et ei ole mingeid märke sellest, et Valgevene ametivõimud uuriksid tuhandeid alates 2020. aasta augusti keskpaigast esitatud teateid politsei jõhkrutsemise ja meeleavaldajate tapmise juhtumitest; arvestades, et laialt levinud karistamatus inimõiguste rikkumiste eest põlistab Valgevene rahva lootusetu olukorra; arvestades, et õigusriigi puudumine takistab valgevenelasi kasutamast õigust õiglasele kohtumõistmisele;

L.  arvestades, et sõltumatu Valgevene üliõpilaste liidu andmetel on kinni peetud rohkem kui 460 üliõpilast, kellest peaaegu kolmandik on naised, ning ülikoolidest on meelevaldselt välja heidetud üle 150 üliõpilase, kellest paljud põgenevad naaberriikidesse, sest kardavad oma turvalisuse pärast;

M.  arvestades, et 31. mail 2021 karmistasid Valgevene ametivõimud juba niigi rangeid reisimistingimusi, millega Valgevene kodanikel, sealhulgas nendel, kellel on pikaajaline elamisluba välismaal, tehakse peaaegu võimatuks Valgevenest lahkuda;

N.  arvestades, et Valgevenes represseeritakse üha enam poola vähemuse esindajaid, näiteks vahistati ja mõisteti süüdi Valgevene poolakate liidu juht Andżelika Borys ning peeti kinni ajakirjanik, blogija ja poolakate liidu liige Andrzej Poczobut; arvestades, et poolakeelne koolisüsteem Valgevenes on valitseva režiimi üha tugevama surve all; arvestades, et nende tegudega on kaasnenud Poola-vastane propaganda riigitelevisioonis; arvestades, et Aljaksandr Lukašenka on Valgevenes loonud uue riigipüha, mida tähistatakse 17. septembril, et meenutada 1939. aastal toimunud Nõukogude Liidu sissetungi Poolasse;

O.  arvestades, et Valgevene alustas Astravetsi tuumaelektrijaama ärilist käitamist, täitmata kõiki ELi 2018. aasta vastupidavustesti aruandes esitatud ohutusalaseid soovitusi, ning seetõttu on Astravetsi tuumaelektrijaam ebaturvaline ja kujutab endast tõsist tuumaohtu kogu Euroopale;

P.  arvestades, et Euroopa Liit on seni kehtestanud sanktsioonid 88‑le Valgevene üksikisikule, sealhulgas Aljaksandr Lukašenkale, ja seitsmele üksusele;

1.  mõistab teravalt hukka Ryanairi lendu FR4978 sooritanud lennuki kaaperdamise ja Minskis maanduma sundimise 23. mail ning ajakirjanik Raman Pratassevitši ja Sofia Sapega kinnipidamise Valgevene ametivõimude poolt; peab seda kohutavat tegu rahvusvahelise õiguse rikkumiseks, mis on käsitatav riikliku terroriaktina;

2.  nõuab Raman Pratassevitši ja Sofia Sapega ning kõigi teiste Valgevenes kinnipeetavate ajakirjanike ja poliitvangide viivitamatut ja tingimusteta vabastamist;

3.  tuletab meelde nõukogu otsust tugevdada kehtivaid piiravaid meetmeid sellega, et kõigil Valgevene lennuettevõtjatel keelatakse sisenemine ELi õhuruumi ja pääs ELi lennujaamadesse, ning soovitab nõukogul välja töötada kava, millega hõlbustada valgevenelaste püüdeid Valgevenest lahkuda; palub Rahvusvahelisel Tsiviillennunduse Organisatsioonil ja Euroopa Lennundusohutusametil uurida seda vastuvõetamatut intsidenti, millega eirati rahvusvahelisi norme ja standardeid, ning võtta sellega seoses asjakohaseid meetmeid; rõhutab, et see ohtlik intsident kahandas olulisel määral usaldust ning et iga riik peaks vastutustundlikult täitma Chicago konventsioonist tulenevaid kohustusi, et õhusõidukid saaksid ohutult ja turvaliselt liikuda; kutsub Ryanairi üles tegema koostööd ja jagama ametiasutustega kogu teavet selle vahejuhtumi kohta;

4.  nõuab kinni peetud tsiviillennukilt inimeste röövimise tagajärgede põhjalikku hindamist mitte ainult seoses rahvusvahelise lennutranspordi ja lennuohutusega, vaid ka üldise julgeolekuga Euroopas ning ELi liikmesriikides paguluses elavate või varjupaika taotlevate Valgevene ja teiste riikide kodanike ohutusega;

5.  rõhutab, et sellise uurimise käigus tuleks uurida ka Venemaa võimalikku rolli Valgevene režiimi poolt toime pandud terroriaktides; rõhutab, et kui see kinnitust leiab, tuleks operatsioonides otse või kaudselt osalenud Venemaa kodanikke karistada kogu maailmas rakendatava inimõiguste rikkujate vastase ELi sanktsioonirežiimi (ELi Magnitski akt) kohaselt; toonitab, et oluline on ELi panus uurimisse, sealhulgas selliste ELi asutuste nagu Europol, Eurojust ja Euroopa Prokuratuur osalemise kaudu ühistes uurimisrühmades ja operatsioonides;

6.  kordab, et ei tunnista Aljaksandr Lukašenka valimist Valgevene presidendi ametikohale; peab Valgevene praegust režiimi seadusetuks, ebaseaduslikuks ja kuritegelikuks; toetab jätkuvalt Valgevene rahva õigustatud nõudmisi ja püüdeid vabade ja õiglaste valimiste, põhivabaduste ja inimõiguste, demokraatliku esindatuse, poliitikas osalemise ja inimväärikuse suhtes; mõistab hukka tuhandete valgevenelaste mahasurumise, kes protestisid rahumeelselt, et kaitsta oma õigust vabadusele, demokraatiale ja inimväärikusele;

7.  mõistab teravalt hukka Valgevene ametivõimude vägivalla ja repressioonid ning eelkõige rahumeelsete kodanike ebaseadusliku kinnipidamise, piinamise ja väärkohtlemise kinnipidamisel ja kriminaalvastutusele võtmise ning nõuab selle viivitamatut lõpetamist, ning avaldab toetust Valgevene ühiskonnale ja väljendab solidaarsust sellega; mõistab hukka Valgevene režiimi süsteemsed tsiviilisikute vastased repressioonid – vägivalla, hirmutamise ja muud sunniabinõud, mis on alates 2020. aasta augustis toimunud võltsitud valimistest sundinud riigist põgenema üle 14 000 valgevenelase; kordab, et see jätkuv repressioonikampaania ja tsiviilisikute sundränne on rasked inimõiguste rikkumised; peab taunitavaks, et Valgevene on praegu ainus riik Euroopas, kus veel rakendatakse surmanuhtlust, ning nõuab, et see viivitamata ja lõplikult kaotataks; taunib Valgevene ametivõimude hiljutisi meetmeid, millega keelati enamikul Valgevene kodanikel, sealhulgas paljudel välisriikide elamislubade omanikel riigist lahkuda;

8.  mõistab hukka hiljuti paljude Valgevene poliitvangide ja kinnipeetavate, sealhulgas opositsioonijuht Pavel Sevjarõnetsi suhtes tehtud karmid ja ebaõiglased kohtuotsused ning demokraatliku opositsiooni liikmete, nagu Viktar Babarõka, Mikola Statkevitši ja Sjargei Tsihhanovski vastu algatatud kohtuprotsessid; taunib Pavel Sevjarõnetsi, Javgen Afnageli, Andrei Voinitši, Pavel Juhnevitši, Dzmitri Kazlovi, Maksim Vinjarski ja Irõna Štšasnaja süüdimõistmist Magiljovi linnas toimunud kinnisel kohtuprotsessil;

9.  kinnitab veel kord Valgevene sõltumatu meedia ja ajakirjanike tähtsust ning nende olulist rolli Valgevene ühiskonnas; mõistab hukka meedia mahasurumise ja interneti kasutamise takistamise ning ajakirjanike ja blogijate peksmise, vahistamise ja hirmutamise; rõhutab Valgevene rahva õigust takistamatult teavet saada;

10.  mõistab hukka ametivõimude repressioonid ja vaenuliku tegevuse poola vähemuse esindajate ja poolakeelse koolisüsteemi vastu Valgevenes; nõuab sellega seoses Andżelika Boryse, Andrzej Poczobuti ja teiste poliitvangide tingimusteta vabastamist;

11.  kutsub Euroopa välisteenistust, komisjoni ja liikmesriikide diplomaatilisi esindusi Valgevenes üles jälgima tähelepanelikult poliitvangide, sealhulgas Raman Pratassevitši ja Sofia Sapega olukorda ja kohtumenetlusi Valgevenes, pakkuma neile toetust ja tegutsema nende vabastamise kindlustamiseks; kutsub sellega seoses Aljaksandr Lukašenka režiimi üles lõpetama viivitamata igasuguse tegevuse, millega püütakse hirmutada või ahistada riikide ja Euroopa Liidu diplomaatiliste teenistuste liikmeid, ning käituma kooskõlas Valgevene rahvusvaheliste kohustustega, mis tulenevad diplomaatiliste ja konsulaarsuhete Viini konventsioonidest;

12.  rõhutab tungivat vajadust säilitada ja laiendada kontakte ja koostööd Valgevene demokraatlike jõudude esindajatega nii Minskis kui ka eksiilis, eelkõige Svjatlana Tsihhanovskaja ning koordineerimisnõukogu ja rahva kriisivastase juhtimiskogu liikmetega; ühineb seetõttu üleskutsetega kutsuda nende esindajad 11.–13. juunil 2021. aastal toimuvale G7 tippkohtumisele ja 2021. aastal toimuvale idapartnerluse tippkohtumisele ning soovitab jätkata nende kutsumist kõrgetasemelistele kahepoolsetele kohtumistele valitsuse tasandil, parlamendi istungjärkudele ja parlamentidevahelistele kohtumistele ning luua kõikides ELi liikmesriikide parlamentides Valgevenele pühendatud rühmad;

13.  kutsub nõukogu üles pikendama võimalikult kiiresti nende isikute ja üksuste loetelu, kelle suhtes kohaldatakse ELi sanktsioone, lisades sinna isikud ja üksused, kes olid seotud Ryanairi lendu FR4978 sooritanud lennuki kaaperdamise ja sundmaandumisega ning Raman Pratassevitši ja Sofia Sapega kinnipidamisega; tuletab meelde, et ajakirjanik Raman Pratassevitšit ähvardab surmanuhtlus;

14.  nõuab tungivalt, et nõukogu jätkaks võimalikult kiiresti tööd neljanda sanktsioonide paketiga nende isikute ja üksuste vastu, kes osalesid valimispettuses, represseerimises, piinamises või väärkohtlemistes ja inimõiguste rikkumises Valgevenes, sealhulgas sõltumatute ajakirjanike ja blogijate tagakiusamises, või aitasid neile tegudele kaasa, ning et nõukogu alustaks tööd järgmise paketiga; tunduvalt suuremat hulka Valgevene ametnikke, näiteks prokuröre, kohtunikke ja õiguskaitsetöötajaid, kes osalevad režiimi kritiseerijate represseerimises ja ebaõiglases süüdimõistmises, samuti politseid, vanglaametnikke, parlamendi ja valitsuse liikmeid ning propaganda, meedia, desinformatsiooni ja vaenukõne vallas režiimi heaks töötavaid isikuid ning selliseid isikuid ja üksusi, kes toetavad Aljaksandr Lukašenkat ja tema režiimi, näiteks Marat Markovi, kes intervjueeris Raman Pratassevitši 2. juunil riiklikus telekanalis ONT, ning neid, kes osalesid 23. mai intsidendis, näiteks luureametnikke ja lennundusametkondi; tuletab sellega seoses meelde vajadust kasutada täiel määral ära kogu maailmas rakendatava inimõiguste rikkujate vastase ELi sanktsioonirežiimi (ELi Magnitski akt) kohaseid piiravate meetmete võimalusi;

15.  kutsub komisjoni ja liikmesriike üles rangelt keelduma andmast Valgevene režiimile mingit rahalist toetust ja seetõttu keelduma Valgevene pankadele uute krediidiliinide andmisest ning peatama investeeringud Valgevene taristuprojektidesse ja majandusettevõtjatesse; kutsub komisjoni üles võtma meetmeid, et takistada Euroopa finantseerimisasutustel omandada Valgevene valitsuse ja sellega seotud avalik-õiguslike asutuste emiteeritud võlakirju ja mis tahes muid finantsinstrumente; peab õigeks, et Euroopa Investeerimispank ning Euroopa Rekonstruktsiooni- ja Arengupank on peatanud Valgevene avaliku sektori projektide rahastamise, ning nõuab, et uuritaks, kuidas saaks kasutamata vahendeid suunata ümber kodanikuühiskonnale ja erasektorile, mis ei ole režiimiga seotud; kutsub Rahvusvahelist Valuutafondi ja ELi liikmesriike üles mitte andma režiimile mis tahes asjaoludel otsest eelarvetoetust ning hoiduma kasutamast 2021. aastaks välja kuulutatud eriarveldusmenetlust;

16.  tuletab kõigile Valgevenes tegutsevatele ELi ettevõtjatele meelde oma varasemat üleskutset ilmutada erilist hoolikust ja täita oma kohustust austada inimõigusi kooskõlas ÜRO äritegevuse ja inimõiguste juhtpõhimõtetega; lisaks palub neil hoiduda uutest investeeringutest ja samuti avalikult protestida Valgevene ametivõimude jätkuvate repressioonide vastu riigis;

17.  kutsub nõukogu üles kiiresti vastu võtma ja rakendama majandussanktsioone, mis peavad olema tugevad ja millel peab olema Valgevene režiimile, selle toetajatele ja majandustegevuses osalejatele, kes režiimi toetavad, võimalikult kohene mõju; nõuab, et need majandussanktsioonid oleksid suunatud avalikele ja eraettevõtetele, mida režiim kontrollib või mis on tihedalt seotud režiimi ärihuvidega või mille töötajaid on teadaolevalt vallandatud streikides või protestides osalemise tõttu; nõuab valdkondlike sanktsioonide kehtestamist eelkõige toornafta ja naftatoodete, kaaliumkarbonaadi, terase ja puidutööstuse suhtes; nõuab lisaks Valgevene riigiosalusega pankadega koostöö ja nende rahastamise lõpetamist ning rahvusvaheliste pankade poolt Valgevene tütarpankadele antavate krediidiliinide piiramist, samuti seda, et kaalutaks Valgevene SWIFT‑süsteemis osalemise ajutist peatamist; palub, et ELis registreeritud ettevõtted, eelkõige Siemens AG, lõpetaksid koostöö Valgevene ametivõimudega tehnoloogia ja oskusteabe jagamisel; kutsub liikmesriike ja ELi institutsioone üles tegema rohkem selleks, et võidelda Valgevenest ELi toimuva suuremahulise sigarettide salakaubaveo vastu, millega rahastatakse Lukašenka režiimi; soovitab ELil rakendada kooskõlastatud solidaarsusmeetmeid, et leevendada nende liikmesriikide majandusraskusi, keda Valgevene suhtes kehtestatud majandussanktsioonid kõige rohkem mõjutavad;

18.  väljendab rahulolu Euroopa Ringhäälingute Liidu (EBU) otsuse üle peatada Valgevene ringhäälinguorganisatsiooni BTRC liikmesus; nõuab Valgevene liikmesuse peatamist rahvusvahelistes spordiorganisatsioonides ning osalemise peatamist rahvusvahelistel spordiüritustel, sealhulgas Euroopa meistrivõistlustel ja maailmameistrivõistlustel ning Tokyo olümpiamängudel; nõuab, et Euroopa Jalgpalliliit (UEFA) võtaks Valgevene riigitelevisioonilt TVR jalgpalli Euroopa meistrivõistluste (EURO 2020) ülekandeõigused ja annaks need tasuta üle sõltumatule telekanalile Belsat TV;

19.  kutsub liikmesriike üles parandama omavahelist koostööd Valgevene kriisiga seotud luureküsimustes ning saatma välja teadaolevad ja arvatavad Valgevene luuretöötajad, kes kogu liidus tegutsevad; kutsub Euroopa Parlamendi presidenti üles piirama Brüsselis asuva Valgevene saatkonna töötajate pääsu parlamenti, sealhulgas nii füüsilist kui ka kaugjuurdepääsu Euroopa Parlamendi korraldatud koosolekutele, ning vaatama üle parlamendi suhtluse Valgevene saatkonnaga;

20.  on sügavalt mures Venemaa seotuse pärast Aljaksandr Lukašenka režiimiga, sealhulgas rahalise toetuse ja luureteenistuste tiheda koostöö pärast;

21.  rõhutab, et selle küsimusega on vaja tegeleda rahvusvahelisel tasandil, sealhulgas pidada arutelusid ÜROs ja NATOs; nõuab, et EL kooskõlastaks hoolikalt oma meetmed Ameerika Ühendriikide, G7 partnerite ja teiste sarnaselt meelestatud riikidega ning püüaks ka ELi partneritega, eelkõige Euroopa naaberriikidega, nagu Ukraina, saavutada ulatuslikku kooskõla, et saavutada sanktsioonide võimalikult suur mõju; tuletab meelde Ukraina valitsuse otsust ühineda ELi liikmesriikidega transpordisanktsioonide kehtestamisel Valgevene lennuettevõtjatele, ning kutsub komisjoni ja nõukogu üles kehtestama karistusmeetmeid lennufirma Belavia ja selle reisijate suhtes, kes lendavad Venemaa poolt annekteeritud Krimmi; hindab positiivselt eelseisvaid ELi‑USA ning USA‑Venemaa tippkohtumisi ning peab neid oluliseks võimaluseks kooskõlastada ELi ja tema partnerite seisukohti;

22.  rõhutab, et kuigi ELi parim võimalus õigust rikkuvatele riikidele asjakohaselt vastu astuda on kasutada sanktsioonimehhanisme, peaks EL lisaks Valgevene riigile kuuluvatele ettevõtetele kehtestatud sanktsioonidele kasutama Valgevenes esinevat sisemist survet, toetades Valgevene kodanikuühiskonda;

23.  kutsub komisjoni ja komisjoni asepresidenti ning liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrget esindajat üles koos rahvusvaheliste partneritega algatama kõrgetasemelise rahvusvahelise konverentsi „Demokraatliku Valgevene tulevik“ korraldamise, kus käsitletakse kriisi lahendamist Valgevenes, ning algatama ka Valgevene ametivõimude poolt Valgevene rahva vastu suunatud kuritegude uurimise ja nende eest vastutusele võtmise ning Valgevene demokraatlikke ümberkorraldusi; on seisukohal, et selline konverents, mida juhib EL ja milles osalevad rahvusvahelised finantsasutused, G7 riigid, ELi liikmesriigid ja institutsioonid ning teised, kes on valmis lubama mitme miljardi euro suurust finantspaketti, toetab tulevasi reformipüüdlusi ja majanduse ümberkorraldamist ning näitab tugevat toetust Valgevene rahvale;

24.  tuletab meelde oma varasemat algatust luua kõrgetasemeline delegatsioon, kuhu oleksid kaasatud endised kõrged Euroopa ametnikud, et uurida kõiki võimalusi vägivalla peatamiseks ja poliitvangide vabastamiseks ning mis võiks aidata luua soodsat keskkonda riigisiseseks kaasavaks poliitiliseks dialoogiks Valgevenes;

25.  nõuab, et komisjon, Euroopa välisteenistus ja liikmesriigid suurendaksid otsest toetust Valgevene opositsioonile, kodanikuühiskonnale, inimõiguste kaitsjatele ja sõltumatule meediale ning koostööd nendega nii Valgevenes kui ka mujal maailmas, sealhulgas suutlikkuse suurendamise ja rahalise toetuse abil, ning suurendaksid toetust Euroopa demokraatia rahastu tegevusele kohapeal; nõuab sellega seoses, et EL ja teised rahvusvahelised organisatsioonid annaks rahalist ja tehnilist tuge meediaväljaannetele ja sõltumatutele ajakirjanikele, selleks et nad saaksid täita oma kohustust: teavitada ühiskonda Valgevenes toimuvast; kordab sellega seoses oma üleskutset suurendada toetust telekanalile Belsat TV;

26.  võtab kohustuse aidata parlamendi demokraatia toetamise mehhanismide abil suurendada demokraatlike jõudude suutlikkust, tugevdada kodanikuühiskonna rolli, toetada täiemahulist poliitilist dialoogi, mis viib Valgevenes rahumeelse võimuvahetuseni, ning toetada ka noori poliitilisi liidreid ja inimõiguste kaitsjaid;

27.  väljendab heameelt komisjoni esitatud tervikliku kava üle, milles nähakse ette 3 miljardi euro suurune majanduslik toetus tulevasele demokraatlikule Valgevenele; kutsub komisjoni ja nõukogu üles seda kava edasi arendama ja edendama ning selgelt teada andma, et kui Valgevenes leiavad aset demokraatlikud muutused, on EL valmis pakkuma käegakatsutavat abi riigi reformimiseks ja moderniseerimiseks; märgib, et EL peab esitama ettepaneku ulatuslike meetmete kohta, millega valmistada Valgevene demokraatlikke jõude ette selle paketi rakendamiseks;

28.  nõuab, et EL koordineeriks Ameerika Ühendriikide, G7 partnerite ja teiste sarnaselt meelestatud riikidega, et külmutada koostöö Lukašenka avaliku sektoriga ning suunata koostöö Valgevene kodanikuühiskonna ja Valgevene eraettevõtetega ümber nii, et see toimuks väljaspool režiimi;

29.  tõrjub Aljaksandr Lukašenka vastuvõetamatuid ähvardusi, mille kohaselt Valgevene ametivõimud ei peata ebaseaduslikke rändajaid ega uimastikaubandust, ning väljendab muret Valgevenest ELi toimuva ebaseadusliku rände suurenemise pärast ja Valgevene ametivõimude võimaliku osa pärast selles; nõuab, et liikmesriigid ja ELi institutsioonid jälgiksid nende valdkondade arengut ja võtaksid asjakohaseid meetmeid;

30.  taunib asjaolu, et Valgevene juhtkond kuritarvitab õiguskaitseasutusi poliitilistel eesmärkidel; palub Interpolil viivitamata ja põhjalikult läbi vaadata Valgevene esitatud olemasolevad ja tulevased taotlused ning võtta kõik asjakohased meetmed, et mitte lasta Valgevenel Interpoli poliitilistel eesmärkidel kuritarvitada;

31.  rõhutab, et Aljaksandr Lukašenka režiimi poolt Valgevene rahva vastu toime pandud kuritegusid on vaja põhjalikult uurida ning selle tulemusena luua rahvusvaheline kohus nende kuritegude eest vastutusele võtmiseks; nõuab tungivalt, et kuni Valgevene ametivõimud ei ole valmis kehtestama õigusriiki ja aruandekohustust, peab rahvusvaheline üldsus võtma meetmeid, et aidata leida tõendeid kuritegude kohta ning tagada uurimine ja kuritegude eest vastutavate isikute vastutusele võtmine kogu käsuliini ulatuses; väljendab heameelt mitme ELi liikmesriigi algatuste üle kohaldada universaalse kohtualluvuse põhimõtet ja valmistada ette kohtuasju Valgevene repressioonide toimepanijate vastu ning innustab kõiki teisi ELi liikmesriike nende eeskuju järgima; nõuab, et aktiivselt toetataks kõiki rahvusvahelisi algatusi, mille eesmärk on võidelda karistamatuse vastu Valgevenes, näiteks karistamatuse vastu võitlemise rahvusvahelist platvormi ja organisatsiooni Justice Hub Vilniuses;

32.  nõuab tungivalt, et komisjoni asepresident ning liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja, komisjon, nõukogu ja ELi liikmesriigid jätkaksid Valgevene olukorra probleemi tõstatamist kõikides asjaomastes Euroopa ja rahvusvahelistes organisatsioonides, nagu OSCE, Euroopa Nõukogu, ÜRO Inimõiguste Nõukogu ja muud ÜRO eriorganid, et tagada kiire rahvusvaheline tegutsemine Valgevenes valitseva olukorra lahendamiseks ning ületada Venemaa ja teiste riikide tehtavad takistused sellisele tegevusele;

33.  ergutab liikmesriike veelgi lihtsustama viisade ja elamislubade saamise menetlusi Valgevenest poliitilistel põhjustel põgenevate või nende vastu toime pandud vägivalla tõttu arstiabi vajavate inimeste jaoks ning pakkuma neile ja nende perekondadele vajalikku tuge ja abi; kutsub liikmesriike üles rakendama OSCE Moskva mehhanismi raportööri soovitusi seoses varjupaiga andmisega Genfi pagulasseisundi konventsiooniga hõlmatud tagakiusamise korral ning lihtsustama veelgi erakorralise viisa ja ajutise peavarju andmise menetlust ELi riikides; kutsub liikmesriike ja komisjoni üles pakkuma stipendiume Valgevene üliõpilastele ja teadlastele, kes on ülikoolidest välja heidetud ja demokraatiameelsete vaadete tõttu vangistatud; kutsub liikmesriike üles andma rahalist toetust sellistele eksiilis olevatele institutsioonidele, nagu Vilniuses asuv Euroopa humanitaarteaduste ülikool, mis annavad haridust uue põlvkonna valgevenelastele, kes seavad riigi korrumpeerunud ja ebaseadusliku süsteemi kahtluse alla;

34.  kutsub komisjoni, liikmesriike ja Euroopa välisteenistust üles tegema koostööd rahvusvaheliste partneritega, nagu OSCE Moskva mehhanism ja ÜRO Inimõiguste Nõukogu, samuti inimõiguste kaitsjate ja kohaliku kodanikuühiskonnaga, et tagada inimõiguste rikkumiste seire, dokumenteerimine ja nendest teatamine ning seejärel toimepanijate vastutuselevõtmine ja ohvritele õiguse mõistmine; väljendab rahulolu selle üle, et loodi rahvusvaheline platvorm Valgevene vastutuse kohta, ning nõuab, et ELi institutsioonid ja liikmesriigid toetaksid selle toimimist; võtab kohustuse tagada Euroopa Parlamendi loodud Valgevenes karistamatuse vastu võitlemise platvormi tõhus toimimine ning koordineerida õigeaegset rahvusvahelist reageerimist Valgevenes toimuvatele sündmustele;

35.  kinnitab veel kord, et kõik liikmesriigid peavad võtma ühtse seisukoha Aljaksandr Lukašenka režiimi juhitud ja Kremli toetatud riikliku terrorismi suhtes; rõhutab, kui oluline on, et EL võitleks Valgevene olukorda käsitleva desinformatsiooni vastu ELis ning muude hübriidohtude vastu, mida kolmandad osapooled sellega seoses tekitavad; väljendab solidaarsust Lätiga, kuna Valgevene saatis põhjendamatult välja Läti diplomaadid; mõistab hukka Valgevene peaprokuröri algatatud kriminaaluurimise Läti välisministri ja Riia linnapea suhtes; mõistab hukka kõik Valgevene ametivõimude katsed ELi liikmesriikidele survet avaldada, sealhulgas Valgevene prokuröride taotluse küsitleda Leedu endist presidenti Valdas Adamkust tema väidetava seotuse tõttu SSile allunud politseipataljoniga, mis viis Teise maailmasõja ajal Valgevenes läbi karistusoperatsioone;

36.  kordab oma muret Astravetsi tuumaelektrijaama ärilise käitamise pärast vaid 45 km kaugusel Vilniusest ning rõhutab sellega kaasnevaid riske ELi riikidele; rõhutab, kui oluline on tegeleda Astravetsi tuumaelektrijaamast tingitud ohtudega tuumaohutusele, peab kahetsusväärseks, et Valgevene ei tegele Astravetsi tuumaelektrijaama tuumaohutusega täiesti läbipaistvalt ega ole kohustunud täielikult rakendama tuumaohutust reguleerivate asutuste Euroopa töörühma (ENSREG) vastastikuses eksperdihinnangus antud soovitusi jaama kohta, ning nõuab tõhusate kaitsemeetmete kehtestamist Astravetsi tuumaelektrijaamas toodetud Valgevene elektrienergia otsese või kaudse müügi vastu ELi turgudele;

37.  toonitab, et praegune olukord paneb proovile Euroopa Liidu usaldusväärsuse ja liidu välispoliitika tulemuslikkuse; tuletab meelde, et olukord Valgevenes kui ELi naaberriigis ja idapartnerluses osalevas riigis mõjutab ELi vahetult ning EL peaks näitama piisavalt otsusekindlust, et pakkuda tuntavat ja pikaajalist toetust demokraatlikele jõududele, kes püüavad Valgevenele vabadust ja demokraatiat tuua; nõuab, et EL tegutseks kõhklemata, kiiresti ja ennetavalt;

38.  teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule, komisjonile, komisjoni asepresidendile ning liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrgele esindajale, liikmesriikide valitsustele ja parlamentidele, Euroopa Nõukogule, Euroopa Julgeoleku- ja Koostööorganisatsioonile, Rahvusvahelisele Tsiviillennunduse Organisatsioonile ning Valgevene Vabariigi ametivõimudele.

(1) ELT L 197 I, 4.6.2021, lk 3.

Euroopa Parlamendi 10. juuni 2021. aasta resolutsioon olukorra kohta Afganistanis (2021/2712(RSP))

P9_TA(2021)0294 RC-B9-0324/2021

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse oma eelmisi resolutsioone Afganistani kohta,

–  võttes arvesse 2. oktoobril 2016. aastal allkirjastatud dokumenti „Afganistani ja ELi ühised edasised sammud seoses migratsiooniküsimustega“,

–  võttes arvesse partnerlust ja arengut käsitlevat koostöölepingut ühelt poolt Euroopa Liidu ja selle liikmesriikide ning teiselt poolt Afganistani Islamivabariigi vahel, mis allkirjastati 18. veebruaril 2017,

–  võttes arvesse Põhja‑Atlandi Nõukogu 9. detsembri 2020. aasta avaldust Afganistani rahuläbirääkimiste kohta,

–  võttes arvesse president Joe Bideni 14. aprilli 2021. aasta sõnavõttu Afganistani edasise arengutee kohta,

–  võttes arvesse 4.–5. oktoobril 2016 Brüsselis toimunud Afganistani‑teemalisel konverentsil kokku lepitud vastastikuse vastutuse raamistikku iseseisvaks toimetulekuks,

–  võttes arvesse 2020. aasta rahvusvahelist ministrite tasandi rahastajate konverentsi (Afganistani konverents), mis toimus 23.–24. novembril 2020,

–  võttes arvesse komisjoni asepresidendi ning liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja ning India välisministri 4. mai 2021. aasta ühisavaldust Afganistani kohta,

–  võttes arvesse Euroopa Liidu, Prantsusmaa, Saksamaa, Itaalia, NATO, Norra, Ühendkuningriigi ja Ameerika Ühendriikide erisaadikute ja eriesindajate 7. mai 2021. aasta kommünikeed Afganistani rahuprotsessi kohta,

–  võttes arvesse Afganistani 2020. aasta oopiumiuuringut, mille Afganistani riiklik statistika- ja teabeamet ning ÜRO narkootikumide ja kuritegevuse büroo avaldasid ühiselt 2021. aasta aprillis,

–  võttes arvesse lapse õiguste edendamist ja kaitset käsitlevaid ELi suuniseid, ELi suuniseid laste ja relvastatud konflikti küsimuses ning ELi suuniseid inimõiguste kaitsjate kohta,

–  võttes arvesse ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsioone Afganistani kohta,

–  võttes arvesse ÜRO inimõiguste nõukogu resolutsioone Afganistani kohta,

–  võttes arvesse 10. detsembri 1948. aasta inimõiguste ülddeklaratsiooni,

–  võttes arvesse 1966. aasta kodaniku- ja poliitiliste õiguste rahvusvahelist pakti,

–  võttes arvesse kodukorra artikli 132 lõiget 2,

–  võttes arvesse kodukorra artikli 144 lõiget 5 ja artikli 132 lõiget 4,

A.  arvestades, et 2020. aasta veebruaris allkirjastasid USA ja Taliban kokkuleppe, mis sillutas teed esimestele otsestele läbirääkimistele Talibani ja Afganistani Islamivabariigi esindajate vahel pärast 2001. aastat;

B.  arvestades, et 14. aprillil 2021 teatas USA riigisekretär Anthony Blinken USA vägede ühepoolsest väljaviimisest 11. septembriks 2021; arvestades, et NATO liitlased järgivad põhimõtet „koos sisse, koos välja“ ja lahkuvad samal ajal;

C.  arvestades, et 2020. aastal algasid Dohas rahuläbirääkimised Afganistani valitsuse ja Talibani vahel; arvestades, et relvarahukokkulepet ei järgitud ja praegu on rahukõnelused patiseisus, kuna Taliban ootab liitlaste vägede väljaviimist;

D.  arvestades, et EL on olnud alates 2001. aastast Afganistanis aktiivselt esindatud, et toetada sotsiaalset ja majanduslikku arengut ning koordineerida rahvusvahelist abi; arvestades, et paljud ELi liikmesriigid, NATO partnerid ja liitlasriigid on panustanud Afganistani stabiliseerimisse ja arengusse sõjaliste ja tsiviilressurssidega ning kandnud raskeid inimohvreid ja kaotusi; arvestades, et stabiilne ja sõltumatu Afganistan, kes suudab end ise ära elatada ega paku varjupaika terrorirühmitustele, on ELi, NATO ja nende liikmesriikide julgeolekuhuvides endiselt äärmiselt olulisel kohal;

E.  arvestades, et viimasel kahel aastakümnel Afganistanis saavutatud edusammude säilitamine on hädavajalik, eriti inimõiguste ja põhivabaduste osas;

F.  arvestades, et naiste ja nende õiguste esindatus Afganistani rahukõnelustel ei ole proportsionaalne ning läbirääkimiste osalistelt nõutakse selles küsimuses suuremat otsusekindlust;

G.  arvestades, et Afganistani rahukõneluste ebaõnnestumine ja katsed leida konfliktile sõjaline lahendus mõjutavad kõige rohkem naisi, lapsi ja rahvusvähemusi; arvestades, et Afganistani naised on ohu vähendamiseks juba hakanud piirama oma liikumist ning vägivalla oht takistab laste haridus- ja mängimisvõimalusi;

H.  arvestades, et julgeolekuolukord Afganistanis on järk-järgult halvenemas ning Afganistani relvajõudude vastu suunatud rünnakute arv kasvamas, samuti sagenevad Afganistani aktivistide, meediatöötajate, haridustöötajate, arstide, kohtunike ja valitsusametnike tapmised; arvestades, et alates Afganistani rahukõneluste algusest on märkimisväärselt sagenenud Talibani rünnakud, mille eesmärk on saada enda valdusse valitsuse kontrolli all olevaid alasid; arvestades, et 2020. aasta Global Terrorism Indexi aruande kohaselt oli Afganistan kõige enam terrorismist mõjutatud riik; arvestades, et riigi 36 miljonist elanikust neli miljonit on põgenikud; arvestades, et kolm miljonit inimest on vägivalla tõttu riigisisesed põgenikud ja veel miljon inimest on ümber asunud looduskatastroofide tõttu; arvestades, et riigist on julgeolekuohu tõttu juba põgenenud 2,5 miljonit afgaani ning suur osa neist elab Iraanis ja Pakistanis;

I.  arvestades, et Afganistan on maailma suurim ELi arenguabi saaja; arvestades, et ELi panus Afganistani on viimase 20 aasta jooksul andnud olulist kasu, näiteks pikendanud oodatavat eluiga, parandanud kirjaoskust, vähendanud emade ja laste suremust ning suurendanud naiste õigusi; arvestades, et aastatel 2002–2020 andis EL rohkem kui 4 miljardit eurot ning on juba lubanud eraldada ajavahemikuks 2021–2025 nii pikaajalise kui ka erakorralise abina 1,2 miljardit eurot; arvestades, et EL ja riigid, kellelt tuleb kokku ligikaudu 80 % Afganistanile antavast ametlikust arenguabist, avaldasid koos selle lubadusega teatise, milles esitati peamised tingimused, mis võimaldavad riigil jätkuvalt abi saada ja mille seas on järjepidev pühendumine demokraatiale, õigusriigile ja inimõigustele;

J.  arvestades, et üldjuhul ei vastuta Afganistanis rünnakute ja tapmiste eest keegi; arvestades, et 12. märtsil 2021. aastal mõistsid ÜRO Julgeolekunõukogu liikmed hukka asjaolu, et Afganistanis on murettekitavat palju rünnakuid suunatud tahtlikult tsiviilisikute vastu;

K.  arvestades, et hiljutine vägivalla kasv riigis on leidnud aset olukorras, kus terroristid, relvarühmitused ja julgeolekujõud on juba pikemat aega järjekindlalt toime pannud laiaulatuslikke inimõiguste rikkumisi, sealhulgas kohtuväliseid hukkamisi, piinamist ja seksuaalvägivalda; arvestades, et hinnanguliselt on 20‑aastases sõjas hukkunud ligikaudu 150 000 inimest, sealhulgas 35 000 tsiviilisikut;

L.  arvestades, et Afganistanis on alates 2001. aastast naiste ja tütarlaste õiguste valdkonnas tehtud märgatavaid edusamme, mis hõlmavad juurdepääsu haridusele ja tervishoiule ning osalemist ühiskondlikus ja poliitilises elus; arvestades, et nimetatud olukorra paranemine on väidetavalt riigi hiljutise arengu kõige edukam saavutus; arvestades, et see osaline edasiminek on nüüd ohus ning seda tuleb aega kaotamata säilitada ja tugevdada;

M.  arvestades, et vaatamata nendele edusammudele on naised ja tütarlapsed endiselt igapäevaselt suures ohus, nad ei pääse juurde põhiteenustele ja nende suhtes pannakse toime rünnakuid, kaasa arvatud pere-, seksuaalset ja soolist vägivalda; arvestades, et 2019.–2020. aasta naiste, rahu ja julgeoleku indeksi pingereas oli Afganistan naiste seisukohalt halvimate riikide seas teisel kohal; arvestades, et 8. mail 2021 Kabulis toimunud Sayed al‑Shuhada tütarlastekooli pommitamise tulemusel hukkus vähemalt 85 inimest ja 147 sai haavata, enamik neist koolitüdrukud; arvestades, et 2. märtsil 2021 tapeti Jalalabadis kolm naisajakirjanikku;

N.  arvestades, et COVID‑19 pandeemia on vaesust Afganistanis järsult süvendanud; arvestades, et COVID‑19‑ga seotud meetmed ja halvenev julgeolekuolukord on halvendanud Afganistani elanike juurdepääsu humanitaarabile;

O.  arvestades, et 2021. aastaks prognoositakse Afganistanis põuda, mis suurendab hädaolukorras olevate toiduga kindlustamata inimeste arvu, keda on praegu 5,5 miljonit, veel 17,6 miljoni inimese võrra, keda arvatavalt võib tabada tõsine toiduga kindlustamatus;

P.  arvestades, et terrorismist tingitud kulud moodustasid 2018. aastal Afganistanis peaaegu 20 % riigi SKPst ning see jätab Afganistani lapsed ilma tulevikust, võimalusest saada haridust, stabiilise tööhõive väljavaadetest ja riigi teenustest, sealhulgas tervishoiust;

Q.  arvestades, et Afganistani ettevõtted kannatavad Talibani väljapressimise all, mille tagajärjel on põllumajandustootjad sunnitud kasvatama oopiumimooni ja tegelema ebaseadusliku kaevandamisega;

1.  on seisukohal, et Afganistan on kriitilises olukorras, sest riigi habras seis, halvenev julgeolekuolukord, patiseisus riigisisesed rahukõnelused ning otsus viia USA ja NATO väed 11. septembriks 2021 välja võivad tekitada uut ebakindlust, vähendada stabiilsust, tekitada sisekonfliktide ägenemise ohu ja luua vaakumi, mille halvimal juhul täidab Taliban; väljendab muret selle pärast, et see väljavaade oleks riigi jaoks väga murettekitav ning seaks ohtu viimase 20 aasta sotsiaalpoliitiliste saavutuste ja edusammude püsimajäämise;

2.  on väga mures ja mõistab teravalt hukka, et Afganistanis on vägivald murettekitavalt sagenenud ning muu hulgas tapetakse sihipäraselt lapsi, naissoost spetsialiste, ajakirjanikke ja teisi meediatöötajaid, haridustöötajaid, inimõiguste kaitsjaid, kodanikuühiskonna aktiviste, arste, valitsusametnikke ja kohtunikke; nõuab tungivalt, et kõik pooled lepiksid viivitamata kokku alalises ja täielikus relvarahus;

3.  väljendab muret Afganistani valitsuse nõrkuse ja ebastabiilsuse ning selle pärast, et suur osa riigist ei ole tema kontrolli all, mis muudab vägivalla mõju tsiviilelanikele veel rängemaks; kutsub Talibani üles tsiviilelanike ja riigi relvajõudude vastu suunatud rünnakud viivitamata lõpetama ning täielikult austama rahvusvahelist humanitaarõigust; avaldab terrorirünnakute ohvritele ja nende perekondadele sügavat kaastunnet ja toetust;

4.  rõhutab, et tuleb vältida n‑ö läbikukkunud riigi stsenaariumi, ning kordab oma pühendumust Afganistani juhtimisel ja vastutusel toimuvale rahuprotsessile ja konfliktijärgsele ülesehitusele, sest see on ainus kindel tee kaasava ja pikaajalise rahu, julgeoleku ja arenguni; rõhutab, et see on olulisem kui kunagi varem, sest USA ja NATO vägede väljaviimise kuupäev läheneb kiiresti; nõuab tungivalt, et nõukogu, Euroopa välisteenistus ja komisjon koostaksid ja esitaksid Euroopa Parlamendile võimalikult kiiresti tervikliku strateegia, mille alusel teha Afganistaniga pärast NATO liitlasvägede väljaviimist koostööd, ning nõuab tungivalt, et EL ja selle liikmesriigid, NATO ja USA tegutseksid ka edaspidi selle eesmärgi täitmise nimel;

5.  toetab sellega seoses Dohas peetavate rahuläbirääkimiste kohest jätkamist, et saavutada konfliktile poliitiline lahendus ja püsiv üleriigiline relvarahu; rõhutab, et kestvale rahule saab loota ainult poliitilise lahenduse korral, ning soovitab pooltel paluda abi kolmandast isikust vahendajalt, nt ÜRO‑lt, et aidata kokku leppida poliitilises tegevuskavas, mille eesmärk on tagada Afganistanile majanduslik heaolu; ergutab Euroopa välisteenistust ja komisjoni võtma endale suurema rolli, s.o nõudma, et läbirääkimistel osaleksid mõlemad pooled, ning pakkuma afgaanidele soovi korral abi või vahendamist;

6.  tuletab meelde, et poliitiline kokkulepe rahu saavutamiseks peab tuginema viimase 20 aasta majanduslikele, sotsiaalsetele ja poliitilistele saavutustele; rõhutab, et pikemas perspektiivis sõltub Afganistani areng vastutustundest, heast valitsemisest, inimeste turvalisuse kestlikust tagamisest, sealhulgas vaesuse vähendamisest ja töövõimaluste loomisest, sotsiaal- ja tervishoiuteenuste kättesaadavusest, haridusest ning põhivabaduste ja inimõiguste kaitsest;

7.  nõuab tungivalt, et Afganistani valitsus kaasaks Afganistani parlamenti aktiivselt kõikidesse asjakohastesse protsessidesse, lõpetaks kõik meetmed, mis takistavad valitsuse ja parlamendi tõhusat koostööd, ning parandaks parlamentaarse kontrolli õigusi, ning on seisukohal, et Afganistani parlament peaks esindama Afganistani elanikkonna eri rühmi; rõhutab, et endiselt tuleb toetada vabade ja õiglaste valimiste korraldamist kooskõlas rahvusvaheliste standarditega, toetada riigis toimuvaid valimisvaatlusmissioone ja parandada valitsuse kulutuste läbipaistvust, et Afganistani valitsus saaks oma kodanike ees täielikult aru anda;

8.  tuletab meelde, et viimase 20 aasta saavutustele tuginedes peaks Afganistani riik olema tõeliselt pühendunud võitlusele terrorismi ja relvastatud rühmituste, uimastitootmise ja -kaubanduse vastu ning nende ennetamisele, ebaseadusliku ja sundrände algpõhjustega tegelemisele ja sellise rände haldamisele, piirkondliku ebastabiilsuse vastu võitlemisele, püüdlustele kaotada vaesus, vägivaldse äärmusluseni viiva radikaliseerumise ennetamisele ning võitlusele selle vastu, et inimõiguste ja rahvusvahelise humanitaarõiguse rikkumised jääksid karistamata;

9.  peab kahetsusväärseks, et enne rändealast koostööd käsitleva ühisavalduse allkirjastamist ei esitanud komisjon seda avaldust Euroopa Parlamendile ja Euroopa Parlamendil ei olnud võimalik selle kohta arvamust avaldada; kutsub komisjoni üles hindama, milline mõju on rändealast koostööd käsitleval ühisavaldusel inimõigustele;

10.  väljendab muret Afganistanis ja kogu piirkonnas valitseva terrorismiohu pärast ning eelkõige Iraagi ja Levandi Islamiriigi (ISIL‑Da’esh) ning sellega liitunud liikumiste, eelkõige ISIL‑Khorasani provintsi ja Al Qaida jätkuva kohaloleku pärast; tuletab meelde, et Afganistanis panevad terrorikuritegusid toime mitu rühmitust, sealhulgas Taliban, Al Qaida ja Islamiriik; rõhutab, et USA ja NATO vägede väljaviimise järel tekib tõeline oht, et ebastabiilsus ja vägivald suurenevad; kordab seetõttu, et EL peab oma tegevuse tingimata kooskõlastama sidusrühmadega, sealhulgas Afganistani valitsuse ja julgeolekujõudude, USA, NATO ja ÜROga, et üleminek oleks võimalikult sujuv;

11.  mõistab igasuguse terroristliku tegevuse ja kõik terrorirünnakud Afganistanis hukka; rõhutab, kui oluline on võidelda tulemuslikult terrorismi rahastamise vastu ja lõhkuda terrorismi toetavad rahastamisvõrgustikud; väljendab suurt muret ÜRO järelevalverühma aruande järelduste pärast, mille kohaselt on Talibani ja Al Qaida suhted tihenenud ning milles hoiatatakse, et Taliban on rahukõneluste vastu ja eelistab sõjaväelist ülevõtmist; võtab ühtlasi teadmiseks, et on teateid, mille kohaselt valmistab Taliban 2021. aastaks aktiivselt ette sõjalisi operatsioone;

12.  tuletab meelde, et kestlik areng ei saa toimuda ilma julgeolekuta ja vastupidi; märgib sellega seoses, et rahvusvahelise toetuse andmisel Afganistanile pärast vägede väljaviimist tuleb tagada terviklik tegutsemisviis, et jätkata julgeoleku tagamiseks (sh Afganistani riiklike kaitse- ja julgeolekujõudude abil) ning majandus- ja arengureformideks rahalise ja tehnilise toetuse andmist, ning pöörata eritähelepanu demokraatia, õigusriigi ja inimõiguste tugevdamisele, eelkõige naiste, noorte ja vähemuste jaoks;

13.  tunnustab tööd, mida on teinud kohalikud ja rahvusvahelised valitsusvälised organisatsioonid, kes osutavad Afganistani rahvale julgeolekuohtudest hoolimata vajalikke teenuseid ning annavad abi ja tuge; on endiselt mures ohtliku keskkonna pärast, milles kodanikuühiskonna organisatsioonid, sealhulgas ajakirjanikud ja inimõiguste kaitsjad tegutsevad; nõuab tungivalt, et Euroopa välisteenistus, komisjon ja liikmesriigid jätkaksid kodanikuühiskonna sisulist toetamist ning dialoogi Afganistani valitsusega, et valitsusväliste organisatsioonide tegevusele tehtavaid takistusi kiiresti vähendada; nõuab tungivalt, et Afganistani ametivõimud, Taliban ja kõik teised asjaomased osalejad tagaksid kohalike ja rahvusvaheliste kodanikuühiskonna organisatsioonide, valitsusväliste organisatsioonide ja humanitaarorganisatsioonide turvalisuse;

14.  nõuab usaldusväärse ja läbipaistva uurimise korraldamist ÜRO egiidi all seoses hiljuti tütarlastekooli vastu toime pandud rünnakuga, mille käigus hukkus 85 inimest, kellest enamik olid 11–17‑aastased tüdrukud, ning seoses 12. mai 2020. aasta rünnakuga Kabulis asuvale organisatsiooni Piirideta Arstide toetatava Dasht‑e Barchi haigla sünnitusosakonnale; kutsub Euroopa välisteenistust, komisjoni ja liikmesriike üles kaaluma ÜRO Inimõiguste Nõukogule tungiva nõudmise esitamist luua uurimiskomisjon, mis hakkaks tegelema rahvusvahelise humanitaarõiguse tõsiste rikkumistega Afganistanis;

15.  rõhutab, et karistamatus ja korruptsioon takistavad endiselt suuresti julgeoleku koordineerimise parandamist, avalike teenuste osutamist ja majanduse reformimist; väljendab heameelt, et 2020. aasta novembris loodi Afganistanis korruptsioonivastase võitluse komisjon, et rakendada hiljuti vastu võetud korruptsioonivastast strateegiat, ning nõuab tungivalt, et Euroopa välisteenistus ja komisjon hoiaksid riigis toimuva korruptsioonivastase võitluse jaoks mõeldud ELi toetuse kõrgel tasemel;

16.  toonitab, et Euroopa toetust antakse jätkuvalt tingimusel, et hoitakse viimase 20 aasta saavutusi ja tuginetakse neile, suurendatakse tulemuslikult kaasavat ja vastutustundlikku valitsemist, tugevdatakse institutsioone, demokraatlikku pluralismi, õigusriiki, võideldakse korruptsiooni vastu, tugevdatakse sõltumatut meediat, kõigi Afganistani elanike, eelkõige naiste, laste ning kõigi vähemustesse ja ohustatud rühmadesse kuuluvate isikute inimõigusi ja põhivabadusi; tuletab meelde, et tütarlaste õigust haridusele, mis on viimase 20 aasta suur saavutus, ei tohi vaidlustada; rõhutab vajadust selgete võrdlusaluste ja järelevalvemehhanismide järele, et mõõta tehtud edusamme ning Euroopa rahaliste vahendite tõhusat ja läbipaistvat kasutamist;

17.  rõhutab, et absoluutne kohustus on säilitada viimase 20 aasta jooksul Afganistanis naiste õiguste valdkonnas saavutatud edu; tuletab meelde naiste osalemist rahukõnelustel Afganistani valitsuse poolel ning nõuab, et rahuprotsessis ei tehtaks naiste õiguste osas ühtegi kompromissi; rõhutab, et läbirääkimistel tuleb käsitleda ka edusamme, mida naiste õiguste valdkonnas tehakse neis riigi piirkondades, mis on väljaspool valitsuse kontrolli; nõuab tungivalt, et naisorganisatsioonid oleksid kõnelustel läbivalt rohkem esindatud ja et nendega konsulteeritaks täiel määral; rõhutab, et naiste täiemahuline osalemine konfliktijärgse ülesehituse etapis ning Afganistani poliitilises ja ühiskondlikus elus on püsiva rahu, julgeoleku ja arengu saavutamise põhieeldus; kutsub Euroopa välisteenistust, komisjoni ja liikmesriike üles toetama jätkuvalt naiste mõjuvõimu suurendamist kui põhilist riigile jätkuva rahalise toetuse andmise tingimust;

18.  peab äärmiselt kahetsusväärseks, et naised ja tütarlapsed seisavad jätkuvalt silmitsi märkimisväärsete probleemidega, nagu perevägivald, seksuaalne ja sooline vägivald, sundabielud ja piiratud juurdepääs tervishoiuteenustele; rõhutab, et EL peab pidama edusammude tegemist nendes valdkondades esmatähtsaks; väljendab heameelt ELi rahastatavate projektide üle, millega toetatakse naiste mõjuvõimu suurendamist ja osalemist otsuste tegemises;

19.  kinnitab vajadust ELi jätkuva toetuse järele, et abistada Afganistani võitluses COVID‑19 pandeemiaga, anda Afganistani elanikele vaktsiine ja aidata korraldada vaktsineerimist;

20.  rõhutab, kui oluline on tegeleda kliimamuutustest, põudadest ja COVID‑19 pandeemiast tulenevate põletavate ohtudega, mis ohustavad toiduga kindlustatust; nõuab, et EL jääks kindlaks 2020. aastal Afganistani rahastajate konverentsil antud lubadustele ning et Euroopa välisteenistus ja komisjoni Euroopa elanikkonnakaitse ja humanitaarabioperatsioonide peadirektoraat (ECHO) võtaksid vastuseks ähvardavale toiduga kindustamatusele juhtrolli ja kõrvaldaksid rahastamispuudujäägi, tagamaks toiduabi õigeaegse kasutuselevõtmise ja koordineerimise; nõuab tungivalt, et kõik abiandjad jätkaksid humanitaarabi andmist või suurendaksid seda, eelkõige toetades Afganistani tervishoiusüsteemi ning edendades Afganistani naiste ja tütarlaste juurdepääsu tervishoiuteenustele;

21.  tuletab meelde, et oopiumimooni kasvatamise mõju ulatub Afganistani piiridest kaugemale, mõjutades naaberriike ja Euroopat, mis on Afganistanis toodetud heroiini peamine sihtkoht; rõhutab, et Afganistani valitsus peab selle ohuga võitlemiseks rohkem pingutama, ning kordab vajadust pikaajalisema põllumajanduse arendamise ja abi järele, et luua kindlaid töökohti ja muid tuluallikaid peale oopiumimooni kasvatamise; märgib, et see on vajalik samm ebaseadusliku uimastikaubanduse, rahapesu ja terrorismi rahastamise vastu võitlemiseks;

22.  juhib tähelepanu, et Afganistani majanduskasvu potentsiaal peitub loodusvarade säästlikus kasutamises; rõhutab, et Euroopa abi taristu arendamiseks võib tuua Afganistani rahvale kasu, luues töökohti ja vahendeid elutähtsate avalike teenuste jaoks ja tagades keskkonnakaitse;

23.  rõhutab, et Euroopa vahendeid tuleb kasutada piirkondliku ühenduvuse parandamisse investeerimiseks, et hõlbustada kaubandust ja transiiti, mis annaks Afganistanile vahendid majanduskasvuks;

24.  tuletab meelde, et Afganistan on Aasia ja Lähis‑Ida ühenduskohas paiknev sisemaariik, ning tunnistab, et tema stabiliseerimise, arengu ja majandusliku elujõulisuse jaoks on väga oluline Kesk-Aasia naaberriikide ja piirkondlike jõudude, eriti Hiina, Iraani, India, Venemaa ja Pakistani toetus ja positiivne koostöö; kutsub Euroopa välisteenistust ja liikmesriike üles intensiivistama dialoogi Afganistani naaberriikidega; rõhutab, et nendel riikidel on otsustav roll Afganistani stabiliseerimisel ning kaose ärahoidmisel pärast välisvägede lahkumist; rõhutab, et ELi ja USA tegevust Afganistanis tuleb paremini koordineerida, et säilitada nende oluline roll Afganistanis nii palju kui võimalik;

25.  tuletab meelde, et nende riikide valitsustel, kes oma väed Afganistanist välja viivad, on kohustus kaitsta kohalikke töötajaid, eelkõige tõlkijaid, kes on toetanud nende riikide pingutusi ja kelle elu võib nüüd olla tõsises ohus, ja anda neile vajaduse korral viisad ning nad repatrieerida; nõuab, et sellele eelneks põhjalik individuaalne hindamine, milles võetakse täiel määral arvesse kõiki kõlblikkus- ja julgeolekuaspekte;

26.  palub, et Euroopa välisteenistus, komisjon ja liikmesriigid tagaksid Euroopa vägede ja personali julgeoleku Afganistanis, samuti nende kohalike töötajate julgeoleku, kes töötavad või on töötanud liikmesriikide esinduste või ELi delegatsiooni heaks Afganistanis; palub Euroopa välisteenistusel ja komisjonil toetada tugevdatud julgeolekutsooni rahastamist, et tagada pärast vägede väljaviimist diplomaatiline kohalolek;

27.  teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule, komisjonile, komisjoni asepresidendile ning liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrgele esindajale, ELi eriesindajale Afganistanis, liikmesriikide valitsustele ja parlamentidele ning Afganistani Islamivabariigi valitsusele ja parlamendile.

Euroopa Parlamendi 10. juuni 2021. aasta resolutsioon Euroopa kodanikualgatuse „Lõpp puuriajastule!“ kohta (2021/2633(RSP))

P9_TA(2021)0295 B9-0296/2021

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse Euroopa kodanikualgatust „Lõpp puuriajastule!“ („End the Cage Age“) (ECI(2018)000004), mis kogus 1,4 miljonit kinnitatud allkirja kõigist selle ajahetke ELi 28 liikmesriigist ning on esimene vastuvõetavaks tunnistatud Euroopa kodanikualgatus põllumajandusloomade kohta,

–  võttes arvesse 15. aprilli 2021. aasta avalikku kuulamist Euroopa kodanikualgatuse „Lõpp puuriajastule!“ teemal,

–  võttes arvesse Eurobaromeetri eriuuringut 442 „Attitudes of Europeans towards Animal Welfare“ (Eurooplaste suhtumine loomade heaolusse), milles jõuti järeldusele, et 82 % ELi kodanikest usub, et põllumajandusloomade heaolu tuleks praegusest paremini kaitsta,

–  võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu (ELi toimimise leping) artiklit 13,

–  võttes arvesse nõukogu 20. juuli 1998. aasta direktiivi 98/58/EÜ, mis käsitleb põllumajandusloomade kaitset(1),

–  võttes arvesse nõukogu 19. juuli 1999. aasta direktiivi 1999/74/EÜ, millega sätestatakse munakanade kaitse miinimumnõuded(2),

–  võttes arvesse nõukogu 18. detsembri 2008. aasta direktiivi 2008/119/EÜ, milles sätestatakse vasikate kaitse miinimumnõuded(3),

–  võttes arvesse nõukogu 18. detsembri 2008. aasta direktiivi 2008/120/EÜ, milles sätestatakse sigade kaitse miinimumnõuded(4),

–  võttes arvesse Euroopa Regioonide Komitee 5. detsembri 2018. aasta arvamust ühise põllumajanduspoliitika kohta (CDR 3637/2018),

–  võttes arvesse Euroopa Regioonide Komitee 5. veebruari 2021. aasta arvamust agroökoloogia kohta (CDR 3137/2020),

–  võttes arvesse Euroopa Toiduohutusameti (EFSA) 21. novembri 2019. aasta teaduslikku arvamust eri tootmissüsteemides kasvatatavate küülikute tervise ja heaolu kohta,

–  võttes arvesse oma 14. märtsi 2017. aasta resolutsiooni farmiküülikute kaitse miinimumstandardite kohta(5),

–  võttes arvesse oma 25. oktoobri 2018. aasta resolutsiooni loomade heaolu, antimikroobikumide kasutamise ja broilerite tööstusliku kasvatamise keskkonnamõju kohta(6),

–  võttes arvesse komisjoni talituste 31. märtsi 2021. aasta töödokumenti loomade kaitset ja heaolu käsitleva Euroopa Liidu strateegia (2012–2015) hindamise kohta (SWD(2021)0077),

–  võttes arvesse Euroopa Kontrollikoja eriaruannet nr 31/2018 loomade heaolu kohta ELis,

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi uuringuteenistuse 2020. aasta novembri uuringut pealkirjaga „End the Cage Age: Looking for Alternatives“ (Lõpp puuriajastule: alternatiivide otsingul),

–  võttes arvesse kodukorra artikli 222 lõiget 8,

–  võttes arvesse põllumajanduse ja maaelu arengu komisjoni resolutsiooni ettepanekut,

A.  arvestades, et ELi toimimise lepinguga kehtestatakse liidu kodakondsus ja täiustatakse liidu demokraatlikku toimimist, nähes selleks muu hulgas ette, et igal kodanikul on õigus osaleda liidu demokraatias Euroopa kodanikualgatuse kaudu;

B.  arvestades, et tuleks tunnistada Euroopa kodanikualgatuse tähtsust ELi poliitiliste algatuste ja arengute kujundamisel, samuti asjaolu, et puuduvad järelmeetmed varasemate edukate Euroopa kodanikualgatuste suhtes;

C.  arvestades, et ELi toimimise lepingu artiklis 13 käsitletakse loomi selgelt aistimisvõimeliste olenditena; arvestades, et lisaks on selles öeldud, et liit ja liikmesriigid peavad liidu põllumajanduspoliitika kavandamisel ja rakendamisel pöörama täit tähelepanu loomade heaolu nõuetele;

D.  arvestades, et tuleks tunnustada ELis juba kehtivaid kõrgeid loomade heaolu standardeid, mis kuuluvad maailma kõrgeimate hulka;

E.  arvestades, et strateegias „Talust taldrikule“ tunnistatakse tungivat vajadust parandada loomade heaolu ja laiendada selle ulatust, rõhutades kasu, mida see toob loomadele, toidu kvaliteedile, ravimite vajaduse vähendamisele ja elurikkuse säilitamisele, ning järgides uusimaid teaduslikke nõuandeid;

F.  arvestades, et petitsioonikomisjoni tellitud Euroopa Parlamendi uuringuteenistuse uuringus „End the Cage Age: Looking for Alternatives“ (Lõpp puuriajastule: alternatiivide otsingul) leiti, et Euroopas on võimalik luua loomade puurivabad pidamissüsteemid, soovitades selleks lühiajalises perspektiivis finants- ja poliitikameetmeid ja pikemas perspektiivis õigusakte; arvestades, et selles uuringus kinnitatakse, et ELil on võimalik tagada, et ELi standarditele mittevastavaid loomseid saadusi ei saa ELi importida;

G.  arvestades, et kavandatud kodanikualgatuses viidatakse sellele, et „Euroopa Liidus on sadu miljoneid põllumajandusloomi, keda hoitakse peaaegu terve elu puuris“;

H.  arvestades, et küülikud on kõige sagedamini puurides peetavad loomad, kellest ligikaudu 85 % peetakse lagedates puurides ja 9 % täiustatud puurides, ning et ligikaudu 50 % ELi munakanadest peeti 2019. aastal täiustatud puurides, kusjuures see protsent on märkimisväärselt suurem enamikus ELi Ida-, Kesk- ja Lõuna-Euroopa liikmesriikides; arvestades, et seakasvatuses peetakse suuremat osa emistest oma sigimistsükli teatavatel etappidel sulgudes;

I.  arvestades, et kavandatud kodanikualgatuse eesmärk on parandada loomade heaolu;

J.  arvestades, et loomade pidamine puurides on loomakasvatussüsteemina tekkinud mitme teguri koosmõjus, nimelt: vajadus teha tõuaretuse jaoks kindlaks parimad loomad; sanitaartingimuste parandamine; tootmise parem haldamine, mis on võimaldanud automatiseerimist ja seega üha väheneva tööjõu tõhusamat kasutamist, et kompenseerida maa hinna tõusu või rajatiste maksumust;

K.  arvestades, et tuleks tunnistada loomatervise ja loomade heaolu keerukust; arvestades, et eri loomade vajadustele vastavate pidamissüsteemide kavandamisel tuleks arvesse võtta nende erinevaid omadusi;

L.  arvestades, et igal aastal peetakse puuris rohkem kui 300 miljonit põllumajanduslooma, kas kogu elu või teatava perioodi sellest, ning kogu ELis tuntakse tõsist muret puurides kasvatatavate ja peetavate loomade heaolu pärast, kuna need loomad ei saa puuris isegi püsti tõusta, end sirutada või ümber pöörata ega loomuomaselt käituda;

M.  arvestades, et põllumajandustootjad on teinud loomade heaolu parandamiseks suuri investeeringuid ega ole neid veel täielikult tagasi teeninud; arvestades, et põllumajandustootjad, veterinaararstid, teadlased ja vabaühendused on need süsteemid ühiselt välja töötanud, et tagada iga liigi heaolunõuete täitmine;

N.  arvestades, et tuleks tunnustada põllumajandustootjate turupõhiseid pingutusi, kuid samuti nende vajadust turult tulu saada, et jätkata investeerimist kestlikku tootmisse;

O.  arvestades, et tuleks tunnistada ohtu, et loomakasvatus kolitakse ümber kolmandatesse riikidesse ja seega kanduvad sinna ka peamised loomatervise ja loomade heaoluga seotud probleemid;

P.  arvestades, et üleminek täielikult puurivabadele pidamissüsteemidele nõuab lisainvesteeringuid ja suurendab põllumajandustootjate tootmiskulusid, eelkõige seoses investeerimiskuludega sellise ülemineku alguses; arvestades, et loomade kasvatamise puhul põllumajandusettevõttes tuleb alati silmas pidada sanitaarküsimusi;

Q.  arvestades, et ühise põllumajanduspoliitika (ÜPP) kumulatiivsed kulud perioodil 2014–2020, mille liikmesriigid 2019. aasta lõpus loomade heaolu meetme kohta deklareerisid, moodustasid ÜPP eraldisest ainult 1,15 %(7);

R.  arvestades, et iga muutusega loomapidamissüsteemides tuleks tagada tasakaal kestlikkuse eri aspektide, st loomade heaolu, loomatervise, keskkonnakaitse ja põllumajandustootjate konkurentsivõime vahel;

S.  arvestades, et täielikult puurivabad pidamissüsteemid peavad tagama piisava mikrokliima ning sobima iga geograafilise piirkonna jaoks kogu ELis ja igasugustes ilmastikutingimustes, sealhulgas äärmuslikes ilmastikuoludes;

T.  arvestades, et mõned liikmesriigid on juba saavutanud ELi miinimumstandarditest kõrgema taseme ja keelustanud munakanade puhul täiustatud puuride kasutamise, küülikute puhul nii lagedate kui ka täiustatud puuride kasutamise või emiste puhul poegimis- ja individuaalsulgude kasutamise, ning et teistes liikmesriikides peaksid õigusaktid nende järk-järguliseks kõrvaldamiseks jõustuma hiljemalt 2030. aastal;

U.  arvestades, et enne loomapidamissüsteemide muutmist tuleb hinnata nii nõutavate muudatuste lühi- kui ka pikaajalisi kulusid; arvestades, et mõjuhinnangus tuleb arvesse võtta eri sektorite vajadusi vastavalt loomaliikidele, sealhulgas majanduslikke ja sanitaarküsimusi;

V.  arvestades, et loomapidamissüsteemide ümberkujundamine suurendab nakkushaiguste leviku ja sotsiaalse stressi tekkimise ohtu loomadevaheliste alluvussuhete ja konkurentsi tõttu, mis mõjutab nende tervislikku seisundit ja võib suurendada vajadust ravimite järele;

W.  arvestades, et sellise olulise muutuse hõlbustamiseks tuleb tagada asjakohane rahaline investeerimistoetus ja hüvitised põllumajandustootjate suuremate tootmiskulude ja saamata jäänud tulu kompenseerimiseks;

X.  arvestades, et loomade heaolu on lisatud ühisesse põllumajanduspoliitikasse erieesmärgina ning liikmesriigid võivad seetõttu puuridest loobumiseks teha sellised rahalised vahendid kättesaadavaks näiteks Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfondi kaudu;

Y.  arvestades vajadust tunnistada, et mõnel juhul toovad teatavad loomade pidamiseks mõeldud puurid asjaomasele loomale rohkem heaoluga seotud kasu kui kahju; arvestades, et puurid peavad igal juhul olema proportsionaalsed peetavate loomade suuruse ja taotletava eesmärgiga;

Z.  arvestades, et Euroopa Kontrollikoja eriaruandes loomade heaolu kohta ELis märgiti, et liikmesriigid on kasutanud ühise põllumajanduspoliitika vahendeid loomade heaolu eesmärkide saavutamiseks vaid piiratud ulatuses;

AA.  arvestades, et loomade heaolu eeskirju ja puuride suuruse parandamist on aastate jooksul kavandatud mitmetes maaelu arengu programmides; arvestades, et selle meetme eesmärk lisati puuride suurust suurendavate meetmete abil vaikimisi mitmetesse programmidesse;

AB.  arvestades, et kui kavandatakse loomapidamisega seotud mis tahes seaduslike kohustuste muudatusi, tuleb arvesse võtta loomade heaolu reeglite rakendamise määra eri liikmesriikides ning kasutada liigipõhist lähenemisviisi;

AC.  arvestades, et Euroopa Liit impordib tooteid, mis on toodetud loomadest, kelle pidamise tingimusi üldiselt ei saa kontrollida;

AD.  arvestades, et on olemas alternatiivseid süsteeme, mis on kaubanduslikult elujõulised ja juba kasutusel, nt õrre-, vabapidamis- ja mahesüsteemid kanadele, aedikud ning välitingimustes vabapidamis- või mahesüsteemid küülikutele, nii sise- kui ka välitingimustes vabapoegimisega ja rühmas pidamise süsteemid emistele, õrre- ja lindlasüsteemid vuttidele ning rühmas pidamise süsteemid vasikatele;

1.  palub komisjonil esitada 2022. aastaks teabe loomade heaolu käsitlevate kehtivate ELi õigusaktide käimasoleva toimivuskontrolli kohta;

2.  kutsub komisjoni üles välja töötama terviklikuma toidupoliitika, et toetada üleminekut säästvamale toidusüsteemile, võttes arvesse selle majanduslikku, sotsiaalset ja keskkondlikku mõõdet, koos asjakohase toetusega põllumajandustootjatele, vältides eelkõige väikeste ja keskmise suurusega põllumajandusettevõtete edasist loobumist loomakasvatusest ning loomakasvatuse edasist kontsentreerumist;

3.  tunnistab, et mitmes liikmesriigis on edukalt rakendatud alternatiive loomade puuris kasvatamisele; on seisukohal, et alternatiivsed süsteemid tuleks välja arendada, neid täiustada ja nende kasutamist ergutada;

4.  kutsub komisjoni üles rajama uued loomade heaolu algatused rangelt sõltumatutele teadusuuringutele, võttes arvesse ka võimalikke negatiivseid mõjusid loomadele, nagu taudide, rinnakumurru või kannibalismi oht kodulinnukasvatuses;

5.  kutsub komisjoni üles direktiivi 98/58/EÜ käimasoleva läbivaatamise käigus tagama Euroopa kodanikualgatuse „Lõpp puuriajastule!“ nõudmiste nõuetekohase ülevõtmise kooskõlas Euroopa rohelise kokkuleppe ja strateegiaga „Talust taldrikule“;

6.  kutsub komisjoni üles kõrvaldama bürokraatia ja regulatiivsed piirangud, et võimaldada loomakasvatajatel teha oma tootmisrajatistes vajalikke struktuurimuudatusi loomade heaolu käsitlevate uute sätete integreerimiseks;

7.  rõhutab, et puurivabadest, vabapidamisega ja mahesüsteemidest pärit loomsete saaduste turg ning taimsete alternatiivide turg ELis kasvab;

8.  märgib, et EL on olnud teerajajaks puuride keelustamisel loomakasvatuses, nimelt keelustati 2007. aastal osaliselt vasikapuurid, 2012. aastal keelustati munakanade pidamine täiustamata puuripatareides ja 2013. aastal keelustati osaliselt emiste pidamine individuaalsulgudes ning kogu ELis on keelatud puuride kasutamine mahepõllumajanduses;

9.  tuletab meelde, et mõned ELi liikmesriigid on juba vastu võtnud siseriiklikke õigusakte, millega keelustatakse teatavad loomade puuris kasvatamise vormid ja millega minnakse kaugemale ELi miinimumstandarditest, ning see omakorda muudab kiireloomulisemaks vajaduse võtta ELi tasandil vastu õigusakte, et lõpetada puurikasvatuse tava ja tagada kõigile ELi põllumajandustootjatele võrdsed võimalused;

10.  kutsub komisjoni üles esitama ettepanekuid õiglast ja kestlikku põllumajandust käsitlevate õigusaktide kohta ning eelkõige tegema ettepaneku vaadata läbi direktiiv 98/58/EÜ eesmärgiga lõpetada järk-järgult puuride kasutamine ELi loomakasvatuses, hinnates võimalust loobuda sellest 2027. aastaks;

11.  rõhutab, et kõnealune järkjärguline lõpetamine peab põhinema teaduslikul mõjuhinnangul ja tagama asjakohase üleminekuperioodi;

12.  kutsub komisjoni üles võtma kasutusele liigipõhise lähenemisviisi, milles arvestatakse ja hinnatakse iga eri loomaliigi omadusi, kellel peaksid olema nende erivajadustele vastavad pidamissüsteemid;

13.  kutsub komisjoni üles hindama ümber kolmandate riikidega sõlmitud kaubanduslepinguid, et tagada loomade heaolu ja toodete kvaliteedi osas samade standardite järgimine;

14.  rõhutab, et küülikud on isendite arvu poolest ELis tehistingimustes peetavate liikide hulgas teisel kohal, kusjuures enamikku neist peetakse puurides, mille heaolustandardid on ebapiisavad; kutsub sellega seoses komisjoni üles esitama konkreetseid ELi õigusakte tehistingimustes peetavate küülikute kaitse miinimumstandardite kohta;

15.  nõuab lühemaid looma- ja inimtoidu tarneahelaid, tuginedes loomasööda ja inimtoidu puhul kohalikul või piirkondlikul tasandil toodetud valgurikastele taimedele; märgib, et strateegia „Talust taldrikule“ toetab kestlikku loomakasvatust, toiduainete lühemate tarneahelate loomist ning õiglasemat kaubanduspoliitikat, milles Euroopa standardid on tähtsamal kohal;

16.  tunnustab ELi poolt viimastel aastatel astutud samme loomade heaolu tingimuste igakülgseks parandamiseks, teatavate põllumajandusloomade puurides pidamise keelamiseks ja puuride kasutamise keelustamiseks kogu mahepõllumajanduses;

17.  väljendab heameelt parimate tavade üle, mida mitmed liikmesriigid on juba rakendanud, võttes vastu riiklikud õigusaktid, mis lähevad loomade heaolu valdkonnas kaugemale ELi miinimumnõuetest, näiteks keelustades teatavad loomade puurides pidamise vormid; nõuab tungivalt, et kõik liikmesriigid võtaksid kiiresti vastu meetmed edendamaks puurides pidamise asendamist alternatiivsete puurivabade süsteemidega;

18.  kutsub komisjoni üles toetama põllumajandustootjaid nende pingutustes suurendada loomade heaolu, eelkõige ELi rohelise kokkuleppe, ÜPP strateegiakavade ning strateegia „Talust taldrikule“ raames, et vältida konkurentsivõime vähenemist ja sellest tulenevat ELi tootmise ümberpaiknemist kolmandatesse riikidesse, kus loomade heaolu eesmärgid on madalamad; on veendunud, et kõigile ELi tootmissüsteemidele tuleks anda võimalus investeerida kestlikkusse ning loomade heaolusse;

19.  kutsub komisjoni üles esitama ettepanekuid, et keelustada partide ja hanede julm ja tarbetu sundtoitmine foie gras’ tootmiseks;

20.  kutsub liikmesriike üles abistama põllumajandustootjaid ja loomakasvatajaid, pakkudes vajaduse korral nõustamist ja koolitust, et hõlbustada üleminekut puurivabadele süsteemidele;

21.  kutsub komisjoni ja liikmesriike üles tagama tõhusa kontrolli ja tollikontrolli, et tagada kvaliteedi- ja ohutusnõuete ning ELi loomade heaolu standardite vastastikkus, eesmärgiga tugevdada Euroopa põllumajanduse konkurentsivõimet kõigi ELi imporditavate põllumajanduslike toiduainete ülemaailmsel turul;

22.  kordab, kui olulised on jõustatavad kaubanduse ja kestliku arengu peatükid kõigis ELi kaubanduslepingutes, et tagada ELi ambitsioonikamate regulatiivsete eesmärkide kooskõla ELi kaubanduspoliitikaga ning nende järgimine ELi mittekuuluvate riikide poolt, kes on sõlminud ELiga kaubanduslepingud;

23.  rõhutab, et kaubanduse ja kestliku arengu peatükkides tuleks arvesse võtta ka samaväärseid tootmisstandardeid, eelkõige loomade heaolu;

24.  on seisukohal, et õiglane kaubanduspoliitika, mis tagab võrdsed tingimused, on kõrgemate Euroopa standardite eeltingimus; nõuab seetõttu tungivalt, et komisjon suurendaks oma jõupingutusi seoses imporditud toiduainete kontrollimisega;

25.  nõuab, et kõik ELi imporditavad loomsed saadused oleksid toodetud täielikus kooskõlas asjakohaste ELi õigusaktidega, sealhulgas puurivabade põllumajandussüsteemide kasutamise kohta;

26.  nõuab tungivalt, et komisjon tagaks piisava toetuse ja üleminekuperioodi põllumajandustootjate ja loomakasvatajate järkjärguliseks kohanemiseks, mille puhul võetakse arvesse põllumajandustootjate investeerimistsüklit, ning rahastamismehhanismid ülemineku hõlbustamiseks, säilitades samal ajal ELi põllumajandusliku toidutööstuse konkurentsivõime ja sotsiaalse vastupidavuse;

27.  on veendunud, et see toetus ja üleminekuperiood tuleks tagada enne mis tahes õiguslike muudatuste tegemist loomade ja inimeste sanitaartagatiste ja töötajate kaitse vallas, et vältida maade söötijätmist ja edasist loobumist loomakasvatusest (eriti väikeste ja keskmise suurusega põllumajandusettevõtete puhul, kellel puuduvad kohanemiseks vajalikud vahendid);

28.  kordab, et komisjon peab toetama põllumajandustootjaid tarbijate harimisel ja teavitamisel kehtivatest kõrgetest loomade heaolu standarditest; palub komisjonil ja liikmesriikidel seetõttu näha ette asjakohane rahaline toetus ja suunised, et tagada sujuv üleminek asjaomaste Euroopa põllumajandustootjate jaoks;

29.  rõhutab, et loomakasvatussektor on väga dünaamiline ja võimeline kohanema muutustega nii õigusaktides kui ka tarbijate eelistustes; toonitab siiski, et selleks tuleb sektorit otsetoetuste abil nende jõupingutuste eest premeerida, et tootmise kestlikkust ja põllumajandusettevõtete elujõulisust mitte ohtu seada;

30.  rõhutab kulude ja tulude õiglase jaotamise üldist tähtsust toiduainete tarneahelas ning turu rolli põllumajandustootjate kestlikumaks muutmisel; on sellega seoses seisukohal, et vabatahtlik loomade heaolu märgis oleks sobiv selleks, et näidata talust taldrikule ulatuva toiduahela pühendumust aidata kaasa Euroopa kodanikualgatuse „Lõpp puuriajastule!“ eesmärkide saavutamisele, tagades samal ajal asjakohase hinnakujunduse;

31.  rõhutab, kui oluline on toetada põllumajandustootjaid ja aidata neil minna üle kestlikumale põllumajandusele, pakkudes neile asjakohaseid nõustamis- ja koolitusteenuseid, stiimuleid ja rahastamisprogramme, et toetada nende elatustaset ja konkurentsivõimet maapiirkondades, edendades investeeringuid ja toiduahela korraldust, tugevdades kohalikke väiketöötlejaid ja toetades lühikest tarneahelat;

32.  kutsub komisjoni üles edendama loomade heaolu rahvusvahelisel tasandil ja tegema algatusi teadlikkuse suurendamiseks ELi mittekuuluvates riikides, sealhulgas selliste meetmetega nagu täiendava vastastikuse abi pakkumine ja kiirendatud teabevahetus kõigi liikmesriikide ja kolmandate riikide pädevate asutuste vahel;

33.  tuletab meelde, et loomakasvatusettevõtted on innovaatilised kohad, kus investeeritakse pidevalt taristu ja tavade parandamisse, et pidada sammu uute teaduslike tõendite ja tarbijate ootustega;

34.  nõuab asjakohase nõudluspõhise turu väljaarendamist, kus kõiki kõrgemate kvaliteedinõuetega tooteid oleks võimalik turustada kõrgema hinnaga;

35.  kutsub komisjoni üles esitama võimalikke ümberkujundusprogramme puurikasvatusest järkjärgulise loobumise kiirendamiseks, sealhulgas esitama hinnangu järelmeetmete kuludele;

36.  teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule ja komisjonile ning liikmesriikide valitsustele ja parlamentidele.

(1) EÜT L 221, 8.8.1998, lk 23. (2) EÜT L 203, 3.8.1999, lk 53. (3) ELT L 10, 15.1.2009, lk 7. (4) ELT L 47, 18.2.2009, lk 5. (5) ELT C 263, 25.7.2018, lk 90. (6) ELT C 345, 16.10.2020, lk 28. (7) Komisjoni 13. finantsaruanne Euroopa Parlamendile ja nõukogule Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfondi (EAFRD) 2019. eelarveaasta kohta, https://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/PDF/?uri=CELEX:52020DC0387&from=ET

Euroopa Parlamendi 10. juuni 2021. aasta resolutsioon soolise võrdõiguslikkuse edendamise kohta teaduse, tehnoloogia, inseneeria ja matemaatika (STEM) valdkonna hariduses ja karjääris (2019/2164(INI))

P9_TA(2021)0296 A9-0163/2021

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse Euroopa Liidu lepingu artiklit 2 ja artikli 3 lõiget 3 ning Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklit 8,

–  võttes arvesse Euroopa Liidu põhiõiguste harta artiklit 23,

—  võttes arvesse komisjoni 10. juuni 2016. aasta teatist „Euroopa uus oskuste tegevuskava: koostöö inimkapitali tugevdamiseks ning töölesobivuse ja konkurentsivõime suurendamiseks“ (COM(2016)0381),

–  võttes arvesse komisjoni 5. märtsi 2020. aasta teatist „Võrdõiguslik liit: soolise võrdõiguslikkuse strateegia 2020–2025“ (COM(2020)0152),

–  võttes arvesse komisjoni 1. juuli 2020. aasta teatist jätkusuutlikku konkurentsivõimet, sotsiaalset õiglust ja vastupanuvõimet toetava Euroopa oskuste tegevuskava kohta (COM(2020)0274),

–  võttes arvesse komisjoni 30. septembri 2020. aasta teatist „Digiõppe tegevuskava (2021–2027) – Hariduse ja koolituse ümberkujundamine digiajastu jaoks“ (COM(2020)0624),

—  võttes arvesse Euroopa Soolise Võrdõiguslikkuse Instituudi 10. augusti 2017. aasta uuringut „Economic benefits of gender equality in the EU: How gender equality in STEM education leads to economic growth“ (Soolise võrdõiguslikkuse majanduslik kasu ELis: Kuidas sooline võrdõiguslikkus STEM‑hariduses toob kaasa majanduskasvu),

–  võttes arvesse oma 9. septembri 2015. aasta resolutsiooni naiste karjääri kohta teaduses ja ülikoolides ning klaaslae efekti kohta(1),

—  võttes arvesse hariduse ja koolituse valdkonna üleeuroopalise poliitikakoostöö strateegilist raamistikku,

—  võttes arvesse oma 8. oktoobri 2015. aasta resolutsiooni Euroopa Parlamendi ja nõukogu 5. juuli 2006. aasta direktiivi 2006/54/EÜ (meeste ja naiste võrdsete võimaluste ja võrdse kohtlemise põhimõtte rakendamise kohta tööhõive ja elukutse küsimustes) kohaldamise kohta(2),

–  võttes arvesse oma 28. aprilli 2016. aasta resolutsiooni soolise võrdõiguslikkuse ja naiste mõjuvõimu suurendamise kohta digitaalajastul(3),

–  võttes arvesse oma 17. aprilli 2018. aasta resolutsiooni naiste ja tütarlaste mõjuvõimu suurendamise kohta digitaalvaldkonna kaudu(4),

—  võttes arvesse oma 21. jaanuari 2021. aasta resolutsiooni soolise digilõhe kaotamise ja naiste osaluse kohta digitaalmajanduses(5),

—  võttes arvesse nõukogu 6. detsembri 2018. aasta järeldusi soolise võrdõiguslikkuse, noorte ja digitaliseerimise kohta,

–  võttes arvesse sisepoliitika peadirektoraadi 15. aprillil 2020. aastal avaldatud uuringut „Education and employment of women in science, technology and the digital economy, including AI and its influence on gender equality“ (Naiste haridus ja tööhõive teaduses, tehnoloogias ja digitaalmajanduses, sealhulgas tehisintellekt ja selle mõju soolisele võrdõiguslikkusele)(6),

–  võttes arvesse uuringut „Women in the Digital Age“ (Naised digiajastul)(7),

—  võttes arvesse iga aasta 11. veebruaril tähistatavat ÜRO rahvusvahelist päeva „Naised ja tütarlapsed teaduses“, mille eesmärk on saavutada naiste ja tütarlaste täielik ja võrdne juurdepääs teadusele ja teaduses osalemine ning edendada veelgi soolist võrdõiguslikkust ning naisi ja tütarlapsi võimestada,

—  võttes arvesse 2016. aastal jõustunud kestliku arengu tegevuskava aastani 2030 ning eriti kestliku arengu 5. eesmärki, mis käsitleb soolist võrdõiguslikkust,

—  võttes arvesse komisjoni 2020. aasta tulemustabelit „Naised digitaalmajanduses“,

—  võttes arvesse Euroopa Soolise Võrdõiguslikkuse Instituudi 2020. aasta soolise võrdõiguslikkuse indeksi aruannet,

—  võttes arvesse 1979. aastal vastu võetud ÜRO konventsiooni naiste diskrimineerimise kõigi vormide likvideerimise kohta, eriti selle artiklit 11,

–  võttes arvesse kodukorra artiklit 54,

–  võttes arvesse naiste õiguste ja soolise võrdõiguslikkuse komisjoni raportit (A9‑0163/2021),

A.  arvestades, et sooline võrdõiguslikkus on ELi põhiväärtus ja peamine eesmärk ning üldine eeltingimus selleks, et naistele ja tütarlastele oleksid inimõigused täielikult tagatud, ja see on hädavajalik nende võimestamiseks, nende potentsiaali täielikuks väljaarendamiseks ning kestliku ja kaasava ühiskonna saavutamiseks; arvestades, et naiste diskrimineerimisel, mis on seotud soolise identiteedi, stereotüüpide ja ebavõrdsusega, ning valdkonnaülesel diskrimineerimisel on palju kahjulikke sotsiaalseid ja majanduslikke tagajärgi, sealhulgas võimalike eeliste vähenemine avaliku sektori ja ettevõtete jaoks teadusuuringute ja innovatsiooni valdkonnas ning üldise majandusarengu jaoks; arvestades asjaolu, et naiste ja nende panuse nähtavamaks muutmine teaduse, tehnoloogia, inseneeria ja matemaatika (STEM) valdkonnas võib luua edulugusid, mida ka teised saavad järgida, ning kindlasti rohkem kaasatust, samuti aitab see kaasa ühiskonna arengule ja innovatsioonile, mis on ka üldsuse huvides; arvestades, et vanade mustrite kaotamine edendab soolist võrdõiguslikkust; arvestades, et naistel võib olla oluline roll ELi tööturu puudujääkide kõrvaldamisel;

B.  arvestades, et EL peab tulema toime enneolematu naiste puudusega STEM valdkonna tegevusalal ja hariduses, eelkõige võttes arvesse, et naised moodustavad 52 % Euroopa elanikkonnast ja 57,7 % ELis kolmanda taseme hariduse lõpetanutest(8), kuid vaid kaks viiendikku teadlastest ja inseneridest(9); arvestades, et naised on alaesindatud Euroopa digitaalsektori kõigil tasanditel, alates üliõpilastest (32 % bakalaureuse-, magistri- või samaväärsel tasemel) kuni juhtivate akadeemiliste ametikohtadeni (15 %) enamikus teadus-, inseneeria- ja juhtimisvaldkondades ning kõrgemal hierarhilisel tasandil, isegi sektorites, kus nad moodustavad enamuse, näiteks hariduses; arvestades, et soolised stereotüübid kujutavad endast tõsist takistust mees- ja naisõppurite võrdsusele juba hariduse omandamise ajal ning suurendavad veelgi soolist lõhet STEM‑valdkondade töösektoris, mis takistab seega tõsiselt naiste ja meeste vahelist võrdsust; arvestades, et ELis on suurim lõhe IKT valdkonna erialaoskuste ja tööhõive valdkonnas, kus ainult 18 % naised(10) ja kus STEM‑valdkonna lõpetanute seas on vaid 36 % naised, ning digitaalsektoris, kus mehi on rohkem kui kolm korda rohkem kui naisi; arvestades, et STEM‑erialade õppijate ja lõpetanute suur sooline segregatsioon loob aluse tulevaseks sooliseks segregatsiooniks STEM‑erialadega seotud karjääris; arvestades, et väga vähesed teismelised tütarlapsed liikmesriikides (vähem kui 3 %) väljendavad huvi töötada 30‑aastaselt IKT-spetsialistina(11); arvestades, et ebasoodsa sotsiaal-majandusliku taustaga naistel on STEM‑sektorisse siseneda eriti raske; arvestades, et kuigi tütarlapsed on hakanud STEM‑erialade õppimise vastu suuremat huvi tundma ja neis osalema, on nende osakaal endiselt ebapiisav; arvestades, et poiste ja tütarlaste suhtumine STEM‑valdkondadesse alghariduse ajal ei erine ja paljudel juhtudel on tütarlaste tulemused STEM‑ ja IKT‑alastes ülesannetes poiste omadest sageli paremad(12); arvestades, et kõrghariduse STEM‑valdkonna õppeainete soolised erinevused ei ole seotud akadeemilise sooritusega, kuna tütarlastel ja poistel on teise taseme hariduse teaduse ja matemaatika valdkondade saavutused väga sarnased; arvestades aga ka seda, et tüdrukud kardavad, et on STEM‑valdkonnaga seotud karjääris vähem edukad kui poisid ning seetõttu on naised oma digioskustes vähem kindlad; arvestades, et karjäärivalikuid puudutavad sotsiaalsed normid ja soolised ootused, mida sageli tugevdatakse hariduse sisu ja õppekavade kaudu, on kaks kõrghariduses ilmneva soolise segregatsiooni peamist tõukejõudu;

C.  arvestades, et STEM‑valdkonnas ülikooli lõpetanud naistel on raske leida oma kohta STEM‑valdkonna töökohtadel ning neil on meestest vähem tõenäoline siseneda STEM‑valdkonna ametikohtadele või jääda sinna mitmesuguste takistuste tõttu, nagu soolised stereotüübid, meeste ülekaaluga töökohad, diskrimineerimine ja eelarvamused, teadlik ja alateadlik eelarvamus, seksuaalne ahistamine, negatiivne töökeskkond ning naiste eeskujude ja mentorite puudumine; arvestades, et soolise lõhe vähendamine STEM‑erialadel võib vähendada oskuste lõhet, suurendada naiste tööhõivet ja tootlikkust ning vähendada segregatsiooni tööturul, mis lõppkokkuvõttes soodustaks majanduskasvu nii suurema tootlikkuse kui ka tööjõu kasvu kaudu; arvestades, et soolise lõhe kaotamine STEM‑valdkonna kutsealadel aitaks suurendada ELi SKPd inimese kohta 2050. aastaks 2,2–3,0 %(13); arvestades, et soolise ebavõrdsuse kaotamisel STEM‑valdkonna kutsealadel kujutaks endast sammu soolise võrdõiguslikkuse ning naiste ja tütarlaste inimõiguste edendamise poole, samuti oleks sellel positiivne mõju soolise palgalõhe ja soolise pensionilõhe vähendamisele;

D.  arvestades, et Euroopa Liidu Põhiõiguste Ameti uuringu(14) kohaselt on hinnanguliselt 55 % ELi naistest kogenud seksuaalset ahistamist alates 15. eluaastast ja 14 % naistest on kogenud küberahistamist alates 15. eluaastast; arvestades, et COVID‑19 pandeemia ajal on paljud naised langenud kübervägivalla uute vormide, näiteks internetis toimuva seksuaalse ja psühholoogilise ahistamise ohvriks; arvestades, et nende seksuaalse ja psühholoogilise ahistamise uute vormide probleemi lahendamiseks on hädavajalik võtta meetmeid; arvestades, et on rohkelt teateid selle kohta, STEM‑hariduse asutustes, sealhulgas koolides, ülikoolides ja töökohtades, esineb sageli seksuaalset ahistamist, mis takistab veelgi rohkem naiste osalemist selles sektoris;

E.  arvestades, et uuenduslike tehnoloogiate, näiteks tehisintellekti valdkonnas töötavate naiste alaesindatus annab põhjust muretsemiseks, kuna see võib mõjutada kahjulikult nende tehnoloogiate kujundamist, arendamist ja rakendamist, põhjustades olemasolevate diskrimineerivate tavade ja stereotüüpide kordamist ja soopõhiselt kallutatud algoritmide loomist; arvestades, et jõupingutused digisektoris esineva soolise kallutatuse, stereotüüpide ja ebavõrdsuse kaotamiseks on ebapiisavad; arvestades, et sooline lõhe püsib kõigis digitehnoloogia valdkondades, eriti tehisintellekti ja küberturvalisuse puhul, mis tugevdab lähitulevikus digisektoris mehi eelistavat suundumust; arvestades, et kallutatusega tegelemiseks on vaja välja töötada selged eetika- ja läbipaistvusnõuded; arvestades, et ebatäielikud ja ebatäpsed andmekogumid ning sooliselt eristatud andmete puudumine võivad moonutada tehisintellektisüsteemide tööd ja loogikat ning seada ohtu soolise võrdõiguslikkuse saavutamise ühiskonnas; arvestades, et nõuetekohaselt tuleks arvesse võtta ka Euroopa väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate (VKEde) ainulaadset olukorda, pidades eelkõige silmas nende suurust, suutlikkust rakendada uusi nõudeid ning potentsiaali väärtusliku allika ja panusena, et võimaldada tütarlastel, naistel ja naisjuhtidel edendada soolist võrdõiguslikkust STEM‑hariduses ja -kutsealadel;

F.  arvestades, et uute tehnoloogiate kallutatus soo, rahvuse, rassi, nahavärvi, keele, usutunnistuse ja rahvusliku või sotsiaalse päritolu alusel on peamiselt tingitud eristamata andmetest, kontekstipõhiste teadmiste puudumisest ja soolise perspektiivi puudulikust kohaldamisest uurimistegevuses, millel võivad olla kahjulikud tagajärjed naiste tervisele ja heaolule, eriti nende puhul, keda diskrimineeritakse läbipõimunult, ja toodete ohutusele ning millel võib olla negatiivne mõju naiste isiklikule ja ametialasele arengule(15);

G.  arvestades, et õpetajad ja lapsevanemad võivad soolisi stereotüüpe süvendada, heidutades tütarlapsi STEM‑valdkonnas haridust omandamast ning karjääri tegemast; arvestades, et soolised stereotüübid mõjutavad suuresti õppimisvalikuid; arvestades, et kultuuriline heidutamine ning naiseeskujude vähene tundmine ja tutvustamine pärsib ja mõjutab negatiivselt tütarlaste ja naiste võimalusi STEM‑õpingute, seonduva karjääri ja digitaalse ettevõtluse alal ning viib naiste diskrimineerimise ja nende jaoks piiratud võimalusteni tööturul; arvestades, et rõhku tuleks panna teguritele, mis motiveerivad tütarlapsi ja toetavad nende huvi STEM‑õpingute, seonduva karjääri ja digitaalse ettevõtluse vastu, nagu naiseeskujude tutvustamine, õpetajatest mentorid, eakaaslaste heakskiit, loovuse arendamine ja praktiline kogemus;

H.  arvestades, et COVID‑19 kriis põhjustab Euroopas tõenäoliselt püsivaid muutusi elus ja mõjutab enamikku inimeste elu aspektidest, viisi, kuidas me oma tööd teeme, ning seda, kuidas me õpime, milles digitaliseerimisel on oluline roll; arvestades, et COVID‑19 suurendab ka soolist digilõhet(16) ajal, mil digioskusi on vaja rohkem kui kunagi varem, et töötada, õppida või püsida ühenduses; arvestades, et kiire digiüleminek pakub palju võimalusi soopõhiste tööhõivemudelite muutmiseks, kuid võib samuti ebaproportsionaalselt mõjutada naiste tööhõivet paljudes valdkondades; arvestades, et naised on sunnitud võtma enda kanda suurema osa laste või perega seotud kohustustest kui nende ametivennad, ning seepärast tuleks kõikides kavandatud meetmetes arvestada töö- ja pereelu eduka ühitamise võimalusega naiste jaoks, et kaasata neisse valdkondadesse mehi; arvestades, et kaugtöö tõttu muutuvad töö- ja pereelu vahelised piirid vähem märgatavaks ning naistele võib karjääri ja perekondlike hoolduskohustuste tasakaalustamisel langeda suurim koormus;

I.  arvestades, et on vaja edendada poliitikat, mille eesmärk on suurendada naiste osalust STEM‑valdkondades, ning võtta kasutusele mitmetasandiline lähenemisviis, et tegeleda soolise lõhega kõigil haridus- ja tööhõivetasanditel digitaalsektoris; arvestades, et vaid üksikud liikmesriigid on lisanud sätteid soolise võrdõiguslikkuse kohta teadusuuringute ja innovatsiooni valdkonnas ning edusammud soolise võrdõiguslikkuse süvalaiendamisel riiklikesse teadusprogrammidesse on olnud aeglased;

J.  arvestades, et on vaja edendada ja toetada naiste suuremat ettevõtlust ning arendada välja soodne keskkond, kus naisettevõtjad saaksid jõudsalt areneda ja ettevõtlikkust ergutataks; arvestades, et andmed ettevõtluse kohta STEM‑ ja IKT‑sektoris viitavad naiste veelgi suuremale marginaliseerumisele; arvestades, et samamoodi silmatorkav on sooline lõhe idufirmades ja riskikapitaliinvesteeringutes; arvestades, et kuna tütarlapsed õpivad kogu keskkooli- ja ülikooliõpingute ajal vähem IKT‑ ja STEM‑aineid, on ka palju vähem naisi, kes selles valdkonnas töötavad ning eraettevõtete ja idufirmade asutajateks ja omanikeks saavad; arvestades, et ainult 17 % alustavatest ettevõtjatest on naised; arvestades, et naistele kuuluvaid idufirmasid rahastatakse keskmiselt 23 % vähem kui meeste omi; arvestades, et kuigi 30 % Euroopa ettevõtjatest on naised, saavad nad ainult 2 % saadaolevast pangandusvälisest rahastamisest(17); arvestades, et see arv tundub pandeemia tõttu olevat langenud 1 %‑ni;

Üldised märkused

1.  on seisukohal, et võttes arvesse märkimisväärset soolist palgalõhet ELis, asjaolu, et naistel on tõenäolisemalt madalapalgaline, osalise tööajaga ja muul viisil ebakindel töö, järjest suuremat nõudlust STEM‑spetsialistide järele ja STEM‑valdkonna kutsealade tähtsust Euroopa majanduse tuleviku jaoks, on äärmiselt oluline suurendada naiste osakaalu STEM‑sektoris, et edendada naiste õigusi ja potentsiaali ning luua kestlikum ja kaasavam majandus ja ühiskond teadusalase, digitaalse ja tehnoloogilise innovatsiooni abil; toonitab, et STEM‑erialade kõrgetasemelised oskused on innovatsiooni jaoks üliolulised tipptehnoloogilistes IKT‑valdkondades, nagu tehisintellekt või küberturvalisus, ning on seetõttu ELi konkurentsivõime jaoks üleilmsetel turgudel üha olulisemad; rõhutab seepärast, et naiste oskuste, teadmiste ja kvalifikatsiooni täielik potentsiaal nendes valdkondades võib aidata kaasa Euroopa majanduse hoogustamisele ning toetada mitmesuguste ELi poliitikavaldkondade, eriti rohelise kokkuleppe ja digitaalarengu tegevuskava eesmärkide saavutamist;

2.  kordab, et peamine eesmärk peaks olema kaotada kõik tõkked, eelkõige naiste ja tütarlaste huve, eelistusi ja valikuid piiravad sotsiaal-kultuurilised, psühholoogilised ja pedagoogilised tõkked, sealhulgas soolised stereotüübid ja sooline diskrimineerimine ning bioloogiliste ja sotsiaalsete tegurite, näiteks emaduse kattumine naise karjääri kõige otsustavamate perioodidega, ilma et see kahjustaks naiste vabadust teha otsuseid; ergutab liikmesriike edendama naiste ja tütarlaste osalemist STEM‑õpingutes ja -karjääris oma asjakohastes riiklikes või piirkondlikes soolise võrdõiguslikkuse tegevuskavades või strateegiates, pakkudes sobivaid stiimuleid; on seisukohal, et nende tegevuskavade või strateegiate eesmärk peaks lisaks teistele algatustele olema soolise võrdõiguslikkuse suurendamine, keskendudes muu hulgas sooliste stereotüüpide kaotamisele, haridusele ja kvalifikatsioonile juurdepääsu hõlbustamisele, paremale töö- ja eraelu tasakaalule, võrdsetele võimalustele, naiste jaoks tervisliku ja ohutu töö- ja õppekeskkonna tagamisele, mittediskrimineerimisele tööturul, teadlikkuse suurendamisele soolisest kallutatusest ja stereotüüpidest kõigis asjakohastes STEM‑sektorites, kohustusliku töötasu läbipaistvuse poliitika rakendamisele, seksuaalse ahistamise suhtes täisleppimatuse rakendamisele ja naissoost eeskujude nähtavamaks muutmisele;

3.  kordab, et soostereotüübid, kultuuriline heidutamine ning vähene teadlikkus naissoost eeskujudest ja nende vähene propageerimine takistavad ja mõjutavad negatiivselt tütarlaste ja naiste võimalusi STEM‑uuringutes, nendega seotud tegevusaladel ja digiettevõtluses ning võivad tuua kaasa naiste diskrimineerimise ja nende väiksemad võimalused tööturul;

4.  kinnitab, kui oluline on integreerida teadlikkus soolisest kallutatusest kõigisse asjakohastesse sektoritesse, sealhulgas õpetajate esma- ja täiendõppesse; rõhutab vajadust tegeleda struktuursete tõketega, nagu ebasoodne sotsiaal-majanduslik taust ning naiste suhtes vaenulik töökeskkond ja -tingimused, mis takistavad tütarlapsi ja naisi sisenemast valdavalt meeste ülekaalus olevasse valdkonda, ning vajadust suurendada seni alahinnatud eeskujude nähtavust, et naisi ja tütarlapsi inspireerida; palub komisjonil viia läbi ja toetada teadlikkuse suurendamise kampaaniad ning muid programme ja algatusi nende tõkete vähendamiseks akadeemilistes ringkondades; rõhutab, et soolise võrdõiguslikkuse meetmed, näiteks sooliste stereotüüpide kaotamine hariduses, teadlikkuse suurendamine, tütarlastele ja naistele STEM‑ainete propageerimine ning karjäärinõustamine, et julgustada tütarlapsi kaaluma õppimist meeste ülekaaluga aladel, tooks kaasa selle, et STEM‑erialade haridust omandaks rohkem naisi;

5.  kutsub liikmesriike üles võitlema tööturu soolise killustatusega STEM‑kutsealadel, investeerides naiste formaalsesse, informaalsesse ja mitteformaalsesse haridusse, elukestvasse õppesse ja kutseõppesse, et tagada nende juurdepääs kvaliteetsetele töökohtadele ning ümberõppe ja oskuste täiendamise võimalustele tööturu tulevase nõudluse jaoks ning hoida ära tööturu soolise segregatsiooni nõiaringi; kutsub komisjoni ja liikmesriike üles töötama välja poliitikameetmed, mis hõlmaksid soolist mõõdet täiel määral teadlikkuse suurendamise kampaaniate, koolituse, koolide õppekavade ja eelkõige karjäärinõustamise kaudu, et edendada tütarlaste seas ettevõtlust, STEM‑õppeaineid ning digiharidust juba varasest east alates, eesmärgiga võidelda olemasolevate hariduslike stereotüüpide vastu ning tagada, et rohkem naisi siseneb arenevatesse ja hästi tasustatud sektoritesse; rõhutab vajadust kaasata meediat, sealhulgas sotsiaalmeediat, et ergutada kaasavat keelekasutust ning vältida stereotüüpe, mis loovad tütarlaste STEM‑valdkonnast huvitumise ning sellekohases hariduses osalemise kohta negatiivseid arvamusi; nõuab STEM‑hariduse asutuste täiustamist ja neile võrdse juurdepääsu tagamist; nõuab spetsiaalseid stipendiume tüdrukutele ja naistele, kes soovivad töötada STEM‑sektoris;

6.  kutsub komisjoni ja liikmesriike üles võtma eriti arvesse ebasoodsa sotsiaal-majandusliku taustaga naiste ja tütarlaste olukorda, näiteks puuetega naiste või äärepoolseimates piirkondades või maapiirkondades elavate naiste, vaesuses elavate naiste, üksikemade, ebakindlas olukorras olevate üliõpilaste, rändajatest naiste ja roma naiste olukorda, ning tagama nende täieliku juurdepääsu digiõppele ja STEM‑karjääridele ning neisse kaasamise, et vältida digilõhe suurenemist; kutsub komisjoni ja liikmesriike üles pöörama tegevuskavade koostamisel suurt tähelepanu etnilisest päritolust, usust, seksuaalsest sättumusest, vanusest või puudest tingitud valdkonnaülesele diskrimineerimisele ja kallutatusele; kutsub komisjoni ja liikmesriike üles koguma võrreldavaid ühtlustatud andmeid, et jälgida mitmesuguse sotsiaal-majandusliku taustaga või rassilisest ja etnilisest päritolust naiste edusamme kõigil haridustasanditel, sealhulgas seoses nende karjäärivalikute ja -arenguga, keskendudes ebavõrdsusele STEM- ja digisektoris, mis aitab jälgida poliitikameetmete mõju ja võimaldab sidusrühmadel tuvastada puudusi ja nende algpõhjusi; kutsub komisjoni üles tegema liikmesriikidega koostööd, et laiendada tulemustabelis „Naised digitaalmajanduses“ kasutatavaid näitajaid, et see hõlmaks teavet ja andmeid STEM‑valdkonna haridust omandavate ja karjääri tegevate naiste kohta, ning töötama välja tööriistakomplekti, mis sisaldab metoodikat, näitajaid ja raamistikke täpsemate andmete saamiseks ning olemasoleva teabe paremaks kasutamiseks;

7.  kutsub liikmesriike üles täielikult toetama komisjoni algatusi teadlikkuse suurendamiseks digitaalsetest võimalustest, nagu lähenemisviis „Pole naist, pole vestlusringi“, ELi programmeerimisnädal, üleeuroopalised algatused „digioskuste ja töökohtade koalitsioonid“, „ELi naisnovaatorite auhind“, #SaferInternet4EU ning Euroopa uus oskuste tegevuskava;

Haridus

8.  väljendab heameelt digiõppe tegevuskava 2021–2027 üle ja selle meetme üle, mille eesmärk on soodustada naiste osalemist STEM‑valdkonnas, ning loodab, et see aitab töötada välja atraktiivsemaid ja loovamaid viise, et julgustada tütarlapsi STEM‑õpinguid jätkama, ning suurendada naiste enesekindlust oma digioskuste osas; rõhutab, et tüdrukud moodustavad loodusteaduste, tehnoloogia, inseneriteaduste ja matemaatika valdkonna lõpetanutest vaid 36 %(18), kuigi nende digikirjaoskuse tase on poiste omast kõrgem(19); rõhutab, et soostereotüüpe omaks võtvate tütarlaste enesetõhusus ja enesekindlus oma võimete suhtes on madalam kui poistel, samuti et enesetõhusus mõjutab märkimisväärselt nii STEM‑hariduse tulemusi kui ka STEM‑valdkonna karjääripüüdlusi; rõhutab, et näib, et tüdrukud kaotavad vanusega huvi STEM‑valdkonna ainete vastu, mis viitab sellele, et sekkumist on vaja juba eelkoolis ja algkoolis, et säilitada tütarlaste huvi nende valdkondade vastu ja võidelda kahjulike stereotüüpide vastu nii tüdrukute kui ka poiste soorollide puhul; palub komisjonil ja liikmesriikidel luua uusi kanaleid, et tütarlasteni jõuda, ning tagada, digiharidus jõuab nende kõigini, ning tunnustada õpetajaid ja investeerida neisse kui kultuuriliste muutuste loojatesse, kellel on võimalik kaasata tüdrukuid jätkuvalt reaalainete õppimisse; teeb ettepaneku tugevdada neid jõupingutusi liikmesriikide jaoks ühiste suuniste välja töötamise abil, et parendada keskhariduse omandamisega alustajate teadmisi ja oskusi; nõuab ELi fondide, programmide ja strateegiate, sealhulgas programmi „Erasmus+“, Euroopa Sotsiaalfond+ (ESF+) ja programmi „Digitaalne Euroopa“ tõhusat kasutamist, et aktiivselt ergutada tüdrukuid alustama õpinguid IKT‑ ja STEM‑valdkonnas, ning pakkuda tõhusat toetust elukestvale õppele ja koolitusele STEM‑valdkonnas; nõuab soolise võrdõiguslikkuse nõuetekohast lisamist tulevasse ELi noortestrateegiasse ja -poliitikasse;

9.  rõhutab, et kvaliteetne, kaasav ja mittediskrimineeriv digiharidus peab etendama märkimisväärset rolli tütarlaste ja naiste osaluse tõstmises valdkondades, mis on seotud IKT‑ ja STEM‑aladega ning soolise digilõhe kaotamises; toonitab, et digiharidus peab tekitama parema digitaalse kaasatuse ja digikirjaoskuse ning tagama tütarlaste ja naiste võrdse osaluse digiajastul; rõhutab soolise võrdõiguslikkuse süvalaiendamise tagamise tähtsust STEM‑hariduse kõigil tasanditel, sealhulgas õppekavavälises, informaalses ja mitteformaalses hariduses, seda ka õpetajate jaoks; nõuab seetõttu spetsiaalseid eakohaseid strateegiaid; innustab liikmesriike edendama informaatikaalast haridust riiklikes õppekavades ning kutsub haridusasutusi üles integreerima robootika, kodeerimise, IKT ja programmeerimise aineid koolieelse ja alghariduse varasemas etapis, et julgustada tütarlapsi ja naisõpilasi õppima koolis matemaatikat, kodeerimist, IKTd ja reaalaineid;

10.  tunnistab koolide ja õpetajate rolli soolise lõhe kaotamisel STEM‑valdkonna hariduses ning rõhutab hariduse rolli tütarlaste osalemise edendamisel STEM‑valdkonnaga seotud kursustel ning võrdlusnäitajate kehtestamisel naiste värbamise ja töökohal püsimise jälgimiseks; kutsub liikmesriike üles investeerima STEM‑valdkonna alg- ja keskkooliõpetajate oskuste arendamisse, et aidata neil mõista ja käsitleda teadvustamata eelarvamusi oma õpetamistavades ja hinnangutes ning kaasata võrdselt kõik õppijad; rõhutab, et on vajalik, et liikmesriigid kaasaks STEM‑valdkonna liikumistesse kogu õpetajaskonna, et õpetajaist saaks muutuste edasiviijad; teeb ettepaneku, et haridusasutused koostaksid võrdõiguslikkuse kavad, et edendada soolist tasakaalu õpetajate seas; nõuab STEM‑valdkonna õppekavade ja juhendmaterjalide tugevdamist, et paremini edendada selles valdkonnas võrdset osalemist; nõuab paremat karjäärinõustamist ning uusi ja loomingulisi viise, et innustada naistudengeid kaaluma STEM‑karjääri; rõhutab sellega seoses vajadust tugevdada õpetajate ja karjäärinõustajate võimekust, et innustada tütarlapsi , kes tunnevad STEM‑valdkonna vastu huvi, selles karjääri tegema, kuna suurem teadlikkus STEM‑valdkonna stereotüüpidest ja soolisest ebavõrdsusest võimaldab haridustöötajatel ja karjäärinõustajatel mõista tõkkeid, millega õpilased silmitsi seisavad, tagada naisõppuritele võrdne osalemine STEM‑kursustel ja edendada nende karjääri STEM‑valdkonnas;

11.  rõhutab asjaolu, et meesõpetajad ja muud meestöötajad domineerivad STEM‑valdkonnaga seotud õpingutes koolides, ülikoolides ja töökohtadel, mille tulemuseks on naiste eeskujude puudumine ning piiratud juhendamis- ja mentorlusvõimalused; ergutab soolõimet alg-, kesk- ja kolmanda taseme hariduses sootundliku haridusliku sisu, õpetajakoolituse ja õppekavade kaudu ning nõuab tungivalt, et töölevõtmisega tegelevad komiteed ja institutsioonid edendaksid soolist tasakaalu, et vältida nn autsaideri efekti; rõhutab vajadust investeerida haridusse ja koolitusse sootundlike värbamis‑ ja valikuprotsessidega kõigis haridussektorites, eelkõige STEM‑valdkonnas ning uutes digisektorites, kus naised on alaesindatud; kutsub komisjoni ja liikmesriike üles leidma atraktiivsemaid ja loovamaid viise IKT‑ ja STEM‑valdkondades edukat karjääri tegevate naiseeskujude tutvustamiseks, et suurendada tütarlaste enesekindlust nende digioskustes ning julgustada neid IKT‑ ja STEM‑õpinguid jätkama;

12.  rõhutab vajadust käsitleda finantsharidust, sealhulgas finantstavade simulatsioone, ning selle seost soolise pensionilõhega; rõhutab, et nooremate naiste harimine näiteks soolise palgalõhe küsimuses sillutab teed tulevikku, kus tegutsevad rahaliselt enesekindlad naised;

13.  märgib, et kõigil tütarlastel peaks olema võimalus kasutada maailmatasemel digiõppelahendustele paremat juurdepääsu ning neil peaks olema vahendid ja motivatsioon digitehnoloogiaga tegelemiseks kasutajate ja loojatena; kutsub liikmesriike üles võtma arvesse jätkuvat muret COVID‑19 edasise leviku ohu pärast ning tegelema IKT‑seadmete ja ühenduvuse puudumisega sotsiaal-majanduslikult ebasoodsa taustaga vähekaitstud õppurite, näiteks tütarlaste puhul maapiirkondades või raskesti ligipääsetavates piirkondades, ning töötama välja vahendid, et tagada täielik juurdepääs digiõppele ja selle sujuv toimimine; rõhutab, et maapiirkondade koolide jaoks on vaja luua spetsiaalsed rahastamisprogrammid, kuna üha rohkematel koolidel ei ole arenenud tehnoloogiate rahastust, mida paljud linnakoolid peavad enesestmõistetavaks; nõuab samuti maapiirkondade koolisüsteemide õpetajate paremat toetamist STEM‑õppekavade õpetamisel, eriti seoses koolituse, vahendite ja taristuga;

14.  rõhutab, kui oluline on arendada naiste STEM‑valdkonna spetsialistide võrgustikke laiaulatuslike teavituskampaaniate jaoks, mis aitavad muuta arusaamu STEM‑valdkonna naistest ning toetavad STEM‑valdkonna naiste suhtlemist tütarlastega karjääri toetamise, oskuste alase koolituse ja võrgustike loomise kaudu; avaldab tunnustust mitmesugustele haridusalgatustele, mille eesmärk on toetada tütarlapsi ja edendada naiste rolli digimajanduses, sealhulgas populaarsete lugude abil sotsiaalmeedias, naiste poolt naistele organiseeritud professionaalsetele võrgustike ja tehnoloogiaettevõtete algatuste abil; kutsub komisjoni ja liikmesriike üles viima kõikidel haridustasanditel sisse mentorlusprogrammid, mis hõlmaksid STEM‑valdkonnas eeskujuks olevaid naisi; kutsub komisjoni üles võtma digitaalsete võimaluste praktikakohtade loomisel kasutusele sihipärase soolise võrdõiguslikkuse lähenemisviisi, et anda eri taustaga noortele naistele võimalus saada praktilisi digitaalseid, IKT‑ ja STEM‑alaseid kogemusi valdkondades, mida tööturul vajatakse, ning soovitab tungivalt edendada praktikat STEM‑valdkonna ettevõtetes hariduse omandamise ajal; julgustab liikmesriike looma algatusi tütarlaste koolist tööle ülemineku toetamiseks, näiteks karjäärinõustamine koolis, praktika- ja töökogemuse programmid, mille eesmärk on toetada tütarlaste tulevasi püüdlusi ning luua neile võimalusi STEM‑valdkonnas töötamiseks;

15.  märgib, et oma 2015. aasta mai järeldustes Euroopa teadusruumi 2015.–2020. aasta tegevuskava kohta kutsus nõukogu – kasutult – komisjoni ja liikmesriike üles võtma riiklike võrdõiguslikkust käsitlevate õigusaktide alusel tõhusaid meetmeid, et võidelda soolise tasakaalustamatuse vastu teadusasutustes ja otsuseid tegevates organites ning integreerida sooline mõõde paremini teadus- ja arengupoliitikasse, programmidesse ja projektidesse; tunnustab komisjoni eesmärki ergutada koos Euroopa Innovatsiooni- ja Tehnoloogiainstituudiga naiste osalemist STEM‑valdkonnas ning toetada ELi STEM Koalitsiooni, et töötada välja kõrghariduse õppekavad, mis meelitavad naisi inseneeria ja IKT juurde; peab kahetsusväärseks asjaolu, et naistel on endiselt ebavõrdne juurdepääs teadlaste ametikohtadele, rahastusele ja avaldamisvõimalustele, samuti püsib sooline palgalõhe teadusvaldkonnas ja akadeemilistes ringkondades, hoolimata asjaolust, et ELis ja liikmesriikides on kehtestatud õigusnormid võrdse kohtlemise ja mittediskrimineerimise kohta tööturul – sealhulgas võrdne tasu;

16.  toonitab arvukaid seksuaalse ahistamise juhtumeid, mida STEM‑valdkonna naisüliõpilased on kolmanda taseme hariduse omandamisel kogenud, ning kutsub liikmesriike ja haridusasutusi üles rakendama seksuaalse ahistamise suhtes täisleppimatust, leppima kokku rangetes käitumisjuhendites ja protokollides, looma naistele ja tütarlastele teatamiseks turvalised ja privaatsed kanalid ning teatama kõigist seksuaalse ahistamise juhtumitest asjaomastele ametiasutustele; kutsub komisjoni, liikmesriike ja haridusasutusi üles võtma seksuaalse ahistamise toimepanijate suhtes ennetusmeetmeid ning piisavaid karistusi, et STEM‑valdkonna haridusasutustes ja koolides seksuaalse ahistamise juhtumitega tegeleda;

17.  rõhutab vajadust lisada riiklikesse arengukavadesse, haridussektori, IKT‑ ning teaduspoliitikasse sooteadlikud STEM‑valdkonna õppe- ja karjäärivõimalused;

Karjäär

18.  peab kahetsusväärseks asjaolu, et naised puutuvad oma karjääris kokku ebaproportsionaalselt suuremate takistustega kui mehed, kuna töö- ja eraelu ei ole tasakaalus ning tasustamata hooldustöö hulk on enamikus leibkondades suurenenud; märgib, et COVID‑19 pandeemia on veelgi halvendanud naiste olukorda, kes on pidanud laste hooldamisel ja tasustamata hooldustöö tegemisel tasakaalustama ka üle tööaja kestvat kaugtööd; peab kahetsusväärseks pideva ühendatuse kultuuri eriti negatiivset mõju töö- ja eraelu tasakaalule hoolduskohustustega töötajate puhul, kes kipuvad olema naised; nõuab tungivalt, et avaliku ja erasektori asutused tagaksid, et kaugtöö puhul võetaks arvesse takistusi töö- ja eraelu parema tasakaalu säilitamisel ning austataks õigust mitte olla kättesaadav ja võetaks kasutusele peresõbralik poliitika; nõuab tungivalt, et liikmesriigid kehtestaksid asjakohased meetmed, et tagada nulltolerants seksuaalse ahistamise suhtes, parem rasedus- ja sünnituspuhkus, oluliselt rohkem ja pikem isapuhkus ning tasustatud ja mitteülekantav vanemapuhkus, mis võimaldab naistel ja meestel võtta oma laste eest hoolitsemiseks vaba aega, ning võitleksid selle vastu, et normaalseks peetakse lapsevanemaks saava naise karjääripausi, et saada üle suurest takistusest naiste karjääri edendamisel, ning tagaksid paindliku tööaja, kohapealsed lastehoiuasutused ja kaugtöö; nõuab tungivalt, et liikmesriigid võtaksid täielikult üle töö- ja eraelu tasakaalustamise direktiivi(20) ja rakendaksid seda, ning palub komisjonil seda mõjusalt jälgida; kutsub komisjoni ja liikmesriike üles hindama täies ulatuses põhjuseid ja tegureid, mis põhjustavad naiste sagedast loobumist karjäärist STEM‑valdkonnas, koostama vajaduse korral soovitused meetmete võtmiseks, et seda ära hoida, ning töötama välja mehhanisme ja programme naiste ja tütarlaste kaasamiseks haridus-, koolitus- ja tööhõivealgatustesse ning võtma selleks piisavaid poliitikameetmeid; rõhutab, et COVID‑19 avab töö-, haridus-, juhtimis- ja igapäevaelus uue peatüki, ning on rõhutanud digikirjaoskuse ja -oskuste erilist tähtsust ning vajadust uute kaugtöö tingimuste järele, sest kaugtöö on pandeemia ja sellele järgnenud liikumispiirangute ajal demonstreerinud märkimisväärset soolist lõhet; rõhutab tungivat vajadust edendada soolist tasakaalu digisektoris, kuna inimesed ja ettevõtted kasutavad IKT‑ ja muud digitehnoloogiat uues digiühiskonnas töötamiseks ja suhtlemiseks;

19.  peab väga tähtsaks, et eeskujuks oleks rohkem naisi ja STEM‑sektoris juhtivatel ametikohtadel olevate naiste arv suureneks; rõhutab, et kõrgemal ametikohal olevate naiste osakaalu vähenemine mõjutab negatiivselt naiste värbamist, mis vähendab veelgi tõenäosust, et naisi määratakse kõrgematele ametikohtadele; peab kahetsusväärseks tõsiasja, et naised on STEM‑erialade juhtivatel ametikohtadel alaesindatud, ning rõhutab tungivat vajadust edendada soolist võrdõiguslikkust kõigil otsuste tegemise tasanditel ettevõtluses ja juhtimises; rõhutab, et sooline mitmekesisus juhtorganites ja otsustustasandi ametikohtadel parandab ettevõtete tulemuslikkust tänu laiemale teadmiste, hoiakute ja kogemuste spektrile; taunib Euroopa ülikoolide ja koolide hierarhiates nii horisontaalse kui ka vertikaalse soolise segregatsiooni olemasolu; juhib tähelepanu asjaolule, et naised on akadeemilistes asutustes ja ülikoolides eriti alaesindatud kõrgematel akadeemilistel ja otsuseid langetavatel ametikohtadel, mis viitab klaaslae olemasolule, st nähtamatutele eelarvamuslikele tõketele, mis takistavad naistel vastutustundlikele ametikohtadele pääsemist; nõuab tungivalt, et nõukogu ja liikmesriigid võtaksid vastu kavandatava naissoost juhatuseliikmete direktiivi ning kehtestaksid eesmärgid soolise tasakaalu saavutamiseks otsuseid tegevates organites;

20.  peab kahetsusväärseks asjaolu, et tegelikkuses sooline palgalõhe püsib ja on veelgi tuntavam meeste ülekaaluga sektorites, nagu IKT‑ ja tehnoloogiaettevõtted(21); kutsub kõiki osalisi üles järgima tasustamise läbipaistvust; nõuab tungivalt, et nõukogu ei blokeeriks enam kavandatud direktiivi, millega rakendatakse võrdse kohtlemise põhimõtet sõltumata isikute usutunnistusest või veendumustest, puudest, vanusest või seksuaalsest sättumusest ja mille eesmärk on laiendada diskrimineerimise vastu pakutavat kaitset horisontaalse lähenemisviisi kaudu;

21.  kutsub kõiki asjaomaseid sidusrühmi üles tegelema diskrimineerimisega värbamistavades ja kehtestama kvoodid, et soodustada naiste, eelkõige eri rassilise ja etnilise taustaga naiste, puuetega naiste ja LGBTI+ kogukonna liikmete kaasamist;

22.  ergutab kaasava dialoogi loomist asjaomaste sidusrühmadega, nagu eraettevõtjad, valitsusvälised organisatsioonid, kutseühingud ja -institutsioonid, riigiasutused, piirkondlikud ja kohalikud ametiasutused, poliitikakujundajad ja kodanikuühiskonna esindajad, et koordineerida puuduvaid sidemeid ja nendega tegeleda, et edendada naiste osalemist STEM‑valdkonnas; rõhutab, et arvestades seda, kui äärmiselt tähtis on võidelda STEM‑sektoris naiste võimete ja rolli negatiivselt kujutavate kultuuriliste ja sotsiaalsete stereotüüpidega, tuleks võtta sihipäraseid meetmeid, et edendada soolist võrdõiguslikkust, näiteks soolise võrdõiguslikkuse süvalaiendamise õigusakte või poliitikavahendeid, nagu rahalised stiimulid, või muid meetmeid, et suurendada tütarlaste osalemist STEM‑valdkonna hariduses ja karjääris; nõuab stiimulite pakkumist ettevõtetele, kes toetavad naiseeskujusid, mentorlusprogramme ja karjäärivõimalusi, ning naiste nähtavuse suurendamist; tunnistab tegevjuhtide ja ettevõtete kõrgema juhtkonna olulist rolli soolise digilõhe kaotamisel ettevõtte poliitika arendamise abil, mille eesmärk on võidelda digitaalvaldkonna sooliste stereotüüpide vastu, edendades eeskujusid, motiveerides naisi uurima STEM‑valdkonna haridust, stimuleerides naiste ümberõppimist või enesetäiendamist, edendades mentorlusprogramme ja parandades IKT‑töökohtade kuvandit; kutsub komisjoni ja liikmesriike üles tegema rohkem koostööd kõigi IKT‑, digitaal‑, telekommunikatsiooni‑, meedia‑, audiovisuaal‑ ja tehnoloogiavaldkonna äripartneritega, et edendada kaasavat ja sooliselt tasakaalustatud töökultuuri ja keskkonda, sealhulgas võttes selliseid meetmeid nagu teadlikkuse suurendamise kampaaniad soolise võrdõiguslikkuse edendamiseks STEM‑valdkonnas erasektorites ning avaliku ja erasektori partnerlused, et hõlbustada hiljuti kõrgkooli lõpetanud üliõpilaste juurdepääsu STEM‑valdkonna tööturule, edendades tütarlaste ja noorte naiste õpipoisiõppe süsteeme ja praktikat, et tõhustada nende üleminekut tööturule, kasutades selliseid algatusi nagu mentorlus ja stipendiumid ebasoodsas olukorras olevatele tütarlastele, ning avaliku ja erasektori partnerlusi haridussüsteemide, valitsuste ja ettevõtete vahel, kes töötavad kujunemisjärgus tehnoloogia valdkonnas, nagu 3D tehnoloogia, tehisintellekt, robootika ja geeniteraapia, ning jagama selleks liikmesriikides teavet ja vahetama häid tavu;

23.  rõhutab soolise lõhe ja pensionilõhe seost; kutsub seetõttu liikmesriike üles nende probleemidega tegelema ja neid vähendama ning võtma lisameetmeid, et tagada naistele piisav juurdepääs haridusele, võimalus saavutada majanduslik sõltumatus ja karjääri edendamise võimalused;

Digisektor

24.  peab kahetsusväärseks asjaolu, et sooline lõhe esineb kõigis digitehnoloogia valdkondades, kuid on eriti mures soolise lõhe pärast innovatiivsete tehnoloogiate puhul, näiteks tehisintellekti ja küberturvalisuse valdkonnas, kus naiste keskmine osakaal maailmas on vastavalt 12 % ja 20 %(22); teeb ettepaneku pühendada rohkem tähelepanu ja toetust hõredalt asustatud piirkondadele ja eriti maapiirkondadele, kus selline olukord halveneb;

25.  rõhutab, et kasutatavate andmekogumite kvaliteet on tehisintellekti tehnoloogia tulemuslikkuse jaoks ülimalt tähtis, et tehisintellekt ei tohi kinnistada soolist ebavõrdsust ja stereotüüpe, viies algoritmide alusel eelarvamusi ja eelarvamusi analoogmaailmast digitaalsfääri üle, ning et tehisintellekt võib oluliselt kaasa aidata soolise võrdõiguslikkuse edendamisele, tingimusel et töötatakse välja asjakohane õigusraamistik ning kõrvaldatakse teadlik ja alateadlik kallutatus; rõhutab, et tehisintellekti üks kõige suuremaid puudusi on seotud tööjõu homogeensusest tingitud eri liiki kallutatusega, nagu sugu, vanus, puue, usk, rass või etniline päritolu, sotsiaalne taust või seksuaalne sättumus; märgib, et läbipõimunud diskrimineerimise tõttu marginaliseerib kujunemisjärgus tehnoloogia naisi, mille näiteks on tumedanahalised naised näotuvastustehnoloogias esinevate vigade tõttu; rõhutab vajadust arendajatest ja inseneridest koosnevate mitmekesiste meeskondade järele, kes töötavad koos peamiste ühiskondlike osalejatega, et vältida soolise ja kultuurilise kallutatuse tahtmatut lisamist tehisintellekti algoritmidesse, süsteemidesse ja rakendustesse; toetab õppekavade loomist ja tegevusi üldsuse teadlikkuse suurendamiseks tehisintellekti ühiskondliku, õigusliku ja eetilise mõju kohta; kutsub komisjoni ja liikmesriike üles võtma kõik võimalikud meetmed, et sellist kallutatust vältida ja tagada põhiõiguste täielik kaitse; rõhutab, et enne tehisintellekti tehnoloogia rakendamist kõrge riskitasemega sektorites, eriti tervishoius, tuleb välja töötada inimjärelevalve taristu ning kaasata soolise võrdõiguslikkuse eksperdid;

26.  tunnistab, et kui tehisintellekt ei ole algselt kallutatud, võib see olla võimas vahend soolise ebavõrdsuse ja stereotüüpide kaotamiseks erapooletute sisseprojekteeritud eetilisusega algoritmide väljatöötamise kaudu, mis aitavad kaasa üldisele õiglusele ja heaolule; rõhutab, et tehisintellekti eetiliste aspektide suhtes tuleb kogu Euroopas kindlasti kohaldada ühist lähenemisviisi; rõhutab samuti, et ELi tehisintellekti poliitikas ja õigusaktides tuleb järgida Euroopa väärtusi, ELi aluslepinguid ja õigusnorme ning Euroopa sotsiaalõiguste samba põhimõtteid;

27.  nõuab, et kõik tehisintellektid ja kogu automatiseerimine oleks sotsiaalselt vastutustundlik ja kavandatud selliselt, et see võimaldaks meil saada lahti ebavõrdsusest, sh soolisest diskrimineerimisest, ja tegeleda naiste ees seisvate probleemidega, nagu tasustamata hooldustöö, sooline palgalõhe, küberkiusamine, sooline vägivald ja seksuaalne ahistamine, inimkaubandus, seksuaal- ja reproduktiivõiguste rikkumine ning alaesindatus juhtivatel ametikohtadel; nõuab, et tehisintellekt ja automatiseerimine aitaks tõhustada naiste tervist ja majanduslikku jõukust, võrdseid võimalusi, töötajate ja sotsiaalseid õigusi, kvaliteetset haridust, laste kaitset, kultuurilist ja keelelist mitmekesisust, soolist võrdõiguslikkust, digikirjaoskust, innovatsiooni ja loovust, sealhulgas juurdepääsu rahastamisele, kõrgharidusele ja paindlikele töövõimalustele; kutsub komisjoni üles aitama liikmesriikide pädevatel asutustel pöörata erilist tähelepanu soolise vägivalla uutele vormidele, nagu küberahistamine ja küberkiusamine(23), ning viima läbi jätkuvaid hindamisi ja tegelema nende küsimustega tulemuslikumalt;

Ettevõtlus ja juurdepääs rahastamisele

28.  peab kahetsusväärseks asjaolu, et naised on innovatsioonipõhistes idufirmades alaesindatud, ning juhib tähelepanu soolisele kallutatusele ja süsteemsetele ebasoodsatele teguritele, mis eksisteerivad sotsiaalsetes struktuurides, eelkõige STEM‑valdkonna ning ettevõtluse ristumiskohtades; leiab, et on äärmiselt tähtis, et eeskujuks oleks rohkem naisi ja STEM‑sektoris juhtivatel ametikohtadel olevate naiste arv suureneks; kutsub komisjoni ja liikmesriike üles kehtestama poliitikat, et toetada naiste ettevõtluspotentsiaali ja see valla päästa, sest naised on jätkuvalt majanduskasvu, innovatsiooni ja töötkohtade loomise kasutamata allikas, pakkuma eriti noortele, kooliealistele naistele rohkem ja paremat teavet ettevõtluse kui atraktiivse karjäärivõimaluse kohta ning rakendama avalikku poliitikat, mis edendab naisettevõtlust; on arvamusel, et COVID‑19 kriisist taastumine on märkimisväärne võimalus naisettevõtjate edendamiseks, et võimaldada neil meie majandust ja ühiskondi taas üles ehitada; rõhutab, et tõeline taastumine COVID‑19 kriisist on edukas ainult siis, kui saavutatakse rohelisem, õiglasem ja sooliselt võrdsem Euroopa ning tagatakse ELi taastefondide puhul piisav soolõime, tagades samas, et naised saavad tööhõive ja ettevõtluse seisukohast täit kasu sektorites, kus nad on traditsiooniliselt olnud ja on jätkuvalt märkimisväärselt alaesindatud, sealhulgas digi‑, tehisintellekti‑, IKT‑ ja STEM‑valdkonnas;

29.  on seisukohal, et naiste alaesindatus riskikapitaliettevõtetes investeerimisotsuste eest vastutavatel ametikohtadel on naiste juhitavate idufirmade ja ettevõtete püsiva rahastamispuudujäägi peamine põhjus;

30.  kutsub komisjoni ja liikmesriike üles suurendama alustavate naisettevõtjate ja -novaatorite rahastamisvõimalusi ELi fondides ja programmides laenude ja omakapitali kaudu, hõlbustama naiste juurdepääsu olemasolevatele fondidele, looma sihipäraseid fonde ning otsima uusi ja uuenduslikke viise naiste rahaliseks toetamiseks ja aitama neil ületada takistusi, millega nad silmitsi seisavad; nõuab, et mikrorahastamisele juurdepääsuga seoses kaasataks ka Euroopa Investeerimispank; tunnistab, et naiste kui ettevõtete omanike ja naisettevõtjate jaoks kohandatud toetuse pakkumiseks on vaja teadlikkuse suurendamise ja teavituskampaaniaid ELi rahastamisvõimaluste kohta; nõuab, et Euroopa Äriinglite Võrgustikku ja naisettevõtjate juhendajate Euroopa võrgustikku laiendataks veelgi, sealhulgas naisnovaatorite, tehnikaspetsialistide ja investorite ürituste edendamise kaudu, et stimuleerida ja toetada innovatsiooni ning rahastamist naiste juhitavate ettevõtmiste jaoks;

31.  väljendab heameelt komisjoni algatuse üle, millega luuakse ELi naisnovaatorite auhind, mis antakse igal aastal Euroopa naistele, kes on asutanud eduka ettevõtte ja toonud turule innovatsiooni; kutsub komisjoni ja liikmesriike üles leidma lisavõimalusi, et julgustada rohkem naisi oma ettevõtteid asutama ja tunnustada inspireerivaid naisjuhte innovatsioonis;

32.  kutsub komisjoni ja liikmesriike üles rakendama 2019. aasta aprillis vastuvõetud deklaratsiooni naiste osalemise kohta digitaalvaldkonnas ning töötama välja konkreetsed meetmed soolise võrdõiguslikkuse edendamiseks STEM‑sektoris, kaasa arvatud Euroopa IKT‑ ja STEM‑valdkonna tütarlaste päeva tähistamine; kutsub komisjoni üles jälgima liikmesriikide jõupingutusi ja tegevusi ning neist aru andma, samuti tagama teabe ja heade tavade vahetamise;

o
o   o

33.  teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule ja komisjonile.

(1) ELT C 316, 22.9.2017, lk 173. (2) ELT C 349, 17.10.2017, lk 56. (3) ELT C 66, 21.2.2018, lk 44. (4) ELT C 390, 18.11.2019, lk 28. (5) Vastuvõetud tekstid, P9_TA(2021)0026. (6) Uuring – „Education and employment of women in science, technology and the digital economy, including AI and its influence on gender equality“, Euroopa Parlament, sisepoliitika peadirektoraat, poliitikaosakond C – kodanike õigused ja põhiseadusküsimused, 15. aprill 2020. (7) Organisatsiooni Iclaves koostatud uuring Euroopa Komisjoni sidevõrkude, sisu ja tehnoloogia peadirektoraadile. (8) Eurostati kolmanda taseme hariduse statistika, andmed pärinevad 2020. aasta septembrist. (9) Eurostat, Inimressursid teaduse ja tehnoloogia valdkonnas, aasta keskmised andmed ajavahemikul 2016–2020. (10) Euroopa Komisjoni 2020. aasta tulemustabel naiste osalemise kohta digivaldkonnas. (11) Rahvusvaheline Haridustulemuste Hindamise Assotsiatsioon (IEA), International Computer and Information Literacy Study (Rahvusvaheline arvuti- ja infopädevuse uuring, ICILS), 2018. (12) O’Dea, R. E., Lagisz, M., Jennions, M. D. jt, „Gender differences in individual variation in academic grades fail to fit expected patterns for STEM“, Nature Communications 9, 3777, 2018. (13) Euroopa Soolise Võrdõiguslikkuse Instituut, „Economic benefits of gender equality in the EU: How gender equality in STEM education leads to economic growth“ (Soolise võrdõiguslikkuse majanduslik kasu ELis: Kuidas sooline võrdõiguslikkus STEM‑hariduses toob kaasa majanduskasvu), 2017. (14) Euroopa Liidu Põhiõiguste Amet „Violence against women: an EU-wide survey“ (Naistevastane vägivald: ELi ülene uurimus), 2014. (15) Eksperdirühma „Innovation through Gender“ aruanne „Gendered Innovations: How Gender Analysis Contributes to Research“ (Soopõhine innovatsioon: kuidas sooline analüüs aitab teadusuuringutele kaasa), teadusuuringute ja innovatsiooni peadirektoraat, Euroopa Komisjon, 2013. (16) Majanduskoostöö ja Arengu Organisatsioon (OECD), „Bridging the digital gender divide: include, upskill, innovate“ (Soolise digilõhe ületamine: Kaasamine, oskuste täiendamine, innovatsioon), 2018. (17) Euroopa Komisjon ja Euroopa Investeerimispank, „Funding women entrepreneurs: How to empower growth“ (Naisettevõtjate rahastamine: kuidas suurendada majanduskasvu), 2018. (18) Euroopa Komisjon, She Figures 2018. (19) Rahvusvaheline digikirjaoskuse ja infopädevuse uuring (International Computer and Information Literacy Study, ICILS), 2018. (20) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 20. juuni 2019. aasta direktiiv (EL) 2019/1158, milles käsitletakse lapsevanemate ja hooldajate töö- ja eraelu tasakaalustamist ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu direktiiv 2010/18/EL (ELT L 188, 12.7.2019, lk 79). (21) Lambrecht, A. ja Tucker, C. E., „Algorithmic bias? An empirical study into apparent gender-based discrimination in the display of STEM career ads“ (Algoritmiline kallutatus? Empiiriline uuring, mis käsitleb ilmset soopõhist diskrimineerimist STEM-valdkonna vabade töökohtade kuulutustes), Management Science, kd 65, nr 7, 2019, lk 2970. (22) Sax, L.J., Kanny, M. A., Jacobs, J. A. jt, „Understanding the Changing Dynamics of the Gender Gap in Undergraduate Engineering Majors: 1971-2011“ (Kuidas mõista muutlikku soolist lõhet inseneeria valdkonna üliõpilaste seas: 1971–2011), Research in Higher Education, kd 57, nr 5, 2016; Shade, L. R., „Missing in action: Gender in Canada’s digital economy agenda“ (Kadunud: sooline võrdõiguslikkus Kanada digitaalmajanduse tegevuskavas), Signs: Journal of Women in Culture and Society, kd 39, nr 4, 2014, lk 887–896. (23) Euroopa Liidu Põhiõiguste Amet „Violence against women: an EU-wide survey“ (Naistevastane vägivald: ELi ülene uurimus), 2014, lk 87.

Euroopa Parlamendi 10. juuni 2021. aasta resolutsioon raadiovõrgu Euranet Plus tulevase ELi-poolse rahastamise kohta (2021/2708(RSP))

P9_TA(2021)0297 B9-0316/2021

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklit 167,

–  võttes arvesse Euroopa Liidu lepingu artikli 5 lõiget 3 ning aluslepingute protokolli nr 2 subsidiaarsuse ja proportsionaalsuse põhimõtte kohaldamise kohta,

–  võttes arvesse Euroopa Liidu põhiõiguste harta artiklit 11,

–  võttes arvesse komisjoni 18. märtsi 2021. aasta otsust multimeediameetmete rahastamise kohta ning 2021. aasta tööprogrammi vastuvõtmise kohta, kaasa arvatud selle lisa,

–  võttes arvesse komisjonile esitatud küsimust raadiovõrgu Euranet Plus edasise ELi-poolse rahastamise kohta (O-000036/2021 – B9-0023/2021),

–  võttes arvesse kodukorra artikli 136 lõiget 5 ja artikli 132 lõiget 2,

–  võttes arvesse kultuuri- ja hariduskomisjoni resolutsiooni ettepanekut,

A.  arvestades, et raadio on osutunud oluliseks vahendiks kodanike teavitamisel ELi puudutavatel teemadel;

B.  arvestades, et väga suure turuosa tõttu on suuremates ja suurema rahvaarvuga liikmesriikides piirkondlikel ja kohalikel raadiojaamadel ELiga seotud teemade jaoks sageli n-ö eelisaken, mis tagab arvestatava kuulajaskonna ja aitab tulemuslikult kaasa vähemuskeelte alalhoiule;

C.  arvestades, et ehkki raadio on valdavalt digitaliseeritud meediakeskkonnas oluline vahend, on heliringhäälingu digiüleminek ELis pikaajaline protsess, mis nõuab raadiojaamadelt ja -võrkudelt üleminekukavade koostamist, vajalike investeeringute eraldamist ja selle arengu majandusliku mõju täiel määral arvesse võtmist;

D.  arvestades, et 2007. aastal loodud Euranet Plus on Euroopa Liidu ainulaadne raadiojaamade võrk, mis annab Euroopas toimuvatest sündmustest teavet rahvusvahelisest vaatenurgast vaadatuna; arvestades, et alates raadiovõrgu loomisest on selle tegevust rahastatud peamiselt ELi vahenditest; arvestades, et Euranet Plus koosneb praegu 13 liikmesriigi 13 juhtivast avalik-õiguslikust ja eraõiguslikust ringhäälinguorganisatsioonist, mille saated jõuavad iga päev kokku enam kui 15 miljoni kuulajani(1), ning et Euranet Plus pakub oma liikmetele seejuures ainulaadset kvaliteetsete tootmis-, ringhäälingu- ja toimetamisteenuste valikut, vastates seega finantsmääruse(2) artikli 195 nõuetele eritegevuste osas, mis nõuavad teatavat liiki organisatsiooni;

E.  arvestades, et praegune toetusleping raadiovõrguga Euranet Plus, millega on talle tagatud 2,16 miljonit eurot aastas, lõpeb 31. detsembril 2021;

F.  arvestades, et komisjon teavitas Euroopa Parlamenti otsusest multimeediameetmete tulevase rahastamismudeli kohta volinik Bretoni 18. jaanuari 2021. aasta kirjaga, milles on märgitud, et raadiovõrguga Euranet Plus sõlmitud toetuslepingut ei uuendata ja see asendatakse iga-aastase konkurentsipõhise projektikonkursiga, mis kuulutatakse välja juba 2021. aastal;

G.  arvestades, et enne ringhäälingu tulevase rahastamise kohta otsuse tegemist ei alustanud komisjon raadiovõrguga Euranet Plus strateegilist dialoogi, nagu on selgelt soovitatud hiljutises auditis;

H.  arvestades, et kultuuri- ja hariduskomisjon (CULT-komisjon) on komisjonilt korduvalt palunud CULT-komisjoni kaasamist multimeediameetmetega seotud otsustusprotsessi, on väljendanud komisjonile oma kindlat veendumust, et kavandatav lähenemisviis on ebaõiglane Euranet Plusi suhtes, kellel on üleeuroopalise raadiovõrguna ülesanne osutada avalikku teenust ja keda tuleks kohelda kui võrdväärset partnerit, et edendada integratsiooni ja meedia mitmekesisust ELis, ning on nii suuliselt kui ka kirjalikult teada andnud, et ta ei ole rahul komisjoni kavandatava kiire muudatusega raadiojaama ELi-poolse rahastamise osas, kuna see võib katkestada teenuse järjepideva osutamise;

I.  arvestades, et 18. märtsil 2021 võttis komisjon kavakohaselt vastu otsuse multimeediameetmete rahastamise ja 2021. aasta tööprogrammi vastuvõtmise kohta; arvestades, et komisjon on mitmetes töötajate ja volinike vahelistes arvamuste vahetustes selgitanud, et kavatseb jätta jõusse oma otsuse raadiovõrgu Euranet Plus tulevase ELi-poolse rahastamise kohta, eirates täielikult Euroopa Parlamendi selget poliitilist tahet selles küsimuses;

J.  arvestades, et väga piiratud kestusega iga-aastastel avatud projektikonkurssidel põhinev rahastamismudel ei ole rahaliselt jätkusuutlik; arvestades tõsiasja, et pakkumismenetluse algatamine käesoleval aastal ilma eelnevate üleminekumeetmeteta ei ole kauaaegse usaldusväärse partneri Euranet Plusi suhtes aus ja jätab Euraneti ilma võimalusest koostada digiüleminekuks pikaajaline arengukava ning investeerida oma toodete ja teenuste täiendavasse parandamisse, samuti toob see tõenäoliselt kaasa organisatsiooni likvideerimise ja töötajate vallandamise 2022. aasta alguses;

1.  nõuab tungivalt, et komisjon tunnustaks ainulaadsust, mis iseloomustab Euranet Plusi kui sõltumatut raadiovõrku, mis täidab edukalt teabelünga ELi ja tema kodanike vahel, soodustades mõistmist ja arutelu kõigis ELi poliitikakujundamise valdkondades; rõhutab, et Euranet Plus ühendab tootmis- ja ringhäälinguvõimsusi, pakkudes kvaliteetseid toimetusteenuseid oma liikmete raadiotele, samuti oma agentuuri, mis kavandab ühistootmist, edendab vahetusi ja toodab oma liikmetele üleeuroopalisi, kohandatud ja tellitavaid formaate; teeb järelduse, et seega kujutab Euranet Plus endast oma oluliste avalik-õiguslike ja eraõiguslike ringhäälinguorganisatsioonide liikmete jaoks ainulaadset võimalust, kuna raadiovõrgu sisu jõuab ELi 12 ametlikus keeles igapäevaselt rohkem kui 15 miljoni kuulajani, kes muidu ei pruugi ELi käsitlevate küsimustega kokku puutuda;

2.  nõuab, et Euranet Plusi praegust põhirahastamist pikendataks ajutise toetuslepingu kujul vähemalt kahe aasta võrra, et raadiovõrk saaks 2027. aasta lõpuks koostada pikaajalise strateegilise kava võrgu edasiarendamiseks, et laiendada selle koosseisu, geograafilist ja keelelist katvust, valmistuda digiüleminekuks ning investeerida selle toodete ja teenuste parandamisse; nõuab, et komisjoni sidevõrkude, sisu ja tehnoloogia peadirektoraat (DG CONNECT) ja eelarve peadirektoraat (DG BUDG) osaleksid institutsioonidevahelises töörühmas Euranet Plusiga ning CULT-komisjoniga, et leida asjakohased tehnilised lahendused mitmeaastase tegevusraamistiku rakendamiseks; rõhutab, et sellised üleminekumeetmed võimaldavad organisatsioonil valmistada end ette mitmeaastaseks konkurentsipõhiseks protsessiks, mis võiks alata 2024. aastal; rõhutab, et selline lähenemisviis loob suurima lisaväärtuse ELi avaliku sektori vahendite jätkusuutlikkuse, tõhususe ja nõuetekohase kasutamise seisukohast, erinevalt lühiajalistest menetlustest, mis ei sunni üksnes toetusesaajaid peost suhu elama, vaid on ka halduslikult kulukamad;

3.  nõuab, et komisjon vaataks kiiresti läbi oma 18. märtsi 2021. aasta otsuse tagamaks, et 2022. aastaks ringhäälingutegevuse rahastamiseks ette nähtud 2,2 miljonit eurot (nagu on sätestatud selle otsuse lisa punktis 2) ei eraldataks avaliku konkursi kaudu, vaid antaks otse raadiovõrgule Euranet Plus, lähtuvalt tõsiasjast, et organisatsioon vastab jätkuvalt finantsmääruse artikli 195 nõutele;

4.  teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon komisjonile ja nõukogule ning liikmesriikide valitsustele ja parlamentidele.

(1) Raadiovõrgu Euranet Plus Network ametlik veebisait „Our Network“. (2) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 18. juuli 2018. aasta määrus (EL, Euratom) 2018/1046, mis käsitleb liidu üldeelarve suhtes kohaldatavaid finantsreegleid (ELT L 193, 30.7.2018, lk 1).