(Seadusandlik tavamenetlus: esimene lugemine)

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse komisjoni ettepanekut Euroopa Parlamendile ja nõukogule (COM(2023)0127),

–  võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõiget 2 ja artikli 91 lõiget 1, mille alusel komisjon esitas ettepaneku Euroopa Parlamendile (C9‑0035/2023),

–  võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõiget 3,

–  võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee 14. juuni 2023. aasta arvamust(1),

–  pärast konsulteerimist Regioonide Komiteega,

–  võttes arvesse kodukorra artiklit 59,

–  võttes arvesse transpordi- ja turismikomisjoni raportit (A9‑0445/2023),

1.  võtab vastu allpool toodud esimese lugemise seisukoha;

2.  palub komisjonil ettepaneku uuesti Euroopa Parlamendile saata, kui komisjon asendab selle uue ettepanekuga, muudab seda oluliselt või kavatseb seda oluliselt muuta;

3.  teeb presidendile ülesandeks edastada Euroopa Parlamendi seisukoht nõukogule ja komisjonile ning liikmesriikide parlamentidele.

(1) ELT C 293, 18.8.2023, lk 133.

(EMPs kohaldatav tekst)

EUROOPA PARLAMENT JA EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artikli 91 lõiget 1,

võttes arvesse Euroopa Komisjoni ettepanekut,

olles edastanud seadusandliku akti eelnõu riikide parlamentidele,

võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamust(1),

võttes arvesse Regioonide Komitee arvamust(2),

toimides seadusandliku tavamenetluse kohaselt

ning arvestades järgmist:

(-1)   Liit on seadnud endale kohustuse saavutada 2050. aastaks olukorra, kus liikluses hukkunuid ei ole (nulltase), nagu korrati 2020. aasta säästva ja aruka liikuvuse strateegias. 2017. aastal lepiti Vallettas toimunud mitteametlikul transpordinõukogu istungil kokku, et liiklussurmade ja raskete vigastuste jätkuvalt kõrge arv on suur ühiskondlik probleem, ning esitati avaldus, milles kutsuti komisjoni muu hulgas üles valmistama ette liidu tugevdatud liiklusohutuspoliitika ja selle õigusraamistik 2020. aastale järgnevaks aastakümneks, tagades surmajuhtumite arvu vähenemise ning tõhustades liiklejate, eelkõige kaitsetute liiklejate kaitse, kuna nemad on kõige sagedasemad ohvrid. [ME 1]

(-1a)   Avalike ametiasutuste seni tehtud jõupingutused on viinud liiklusõnnetustes hukkunute arvu vähenemiseni 51 400-lt 2001. aastal 19 800-ni 2021. aastal. Need arvud on siiski väiksemad kui ELi eesmärk vähendada aastatel 2001 kuni 2020 liiklusõnnetustes hukkunute arvu 75 % võrra. Lisaks pidurdus edasiminek liiklusõnnetustes hukkunute arvu poole võrra vähendamise eesmärgi saavutamisel pärast esimest aastakümmet. [ME 2]

(1)  Juhilubasid käsitlevad eeskirjad on oluline osa ühisest transpordipoliitikast, need aitavad parandada liiklusohutust ning hõlbustavad selliste isikute vaba liikumist, kes asuvad elama muus liikmesriigis kui juhiloa väljastanud liikmesriik. Isiklike transpordivahendite olulisust silmas pidades edendab ja lihtsustab vastuvõtva liikmesriigi poolt nõuetekohaselt tunnustatud juhiloa omamine inimeste liikumis- ja asutamisvabadust. Samuti mõjutab sellise dokumendi või juhtimisõiguse ebaseaduslik omandamine või õiguspäraselt omandatud juhiloa kaotamine õigusvastase tegevuse tõttu mitte ainult liikmesriiki, kus sellised rikkumised toime pandi, vaid ka liiklusohutust kogu liidus.

(2)  Praegust raamistikku tuleks ajakohastada, et see vastaks uuele ajastule, oleks kestlik, kaasav, arukas ja vastupidav. Euroopa majanduse konkurentsivõime tugevdamiseks tuleks arvesse võtta vajadust vähendada transpordist tulenevat heidet ja selle energiatarbimist, sealhulgas alternatiivkütusel töötavate sõidukite kasutuselevõtu suurendamise kaudu, digitaliseerimist, demograafilisi suundumusi ja tehnoloogia arengut. Oluline on halduskorda lihtsustada ja digitaliseerida, et kõrvaldada allesjäänud tõkked (nt halduskoormus), mis takistavad selliste juhtide vaba liikumist, kes asuvad elama muus liikmesriigis kui juhiloa väljastanud liikmesriik. Liidu ühtlustatud standardne juhilubade raamistik peaks hõlmama kõigi kategooriate nii füüsilisi kui ka mobiilseid juhilube ning nägema ette nende vastastikuse tunnustamise, kui need on nõuetekohaselt väljastatud kooskõlas käesoleva direktiiviga. [ME 3]

(3)  Euroopa Liit võttis 4. detsembril 1980 kasutusele esimese n-ö ühenduse mudelil põhineva füüsilise juhiloa. Sellest ajast alates on sellise ühenduse mudeliga seotud eeskirjad muutunud maailma kõige arenenumate juhiloa väljaandmise struktuuride nurgakiviks, hõlmates enam kui 250 miljonit juhti. Seepärast tuleks käesolevas direktiivis tugineda omandatud kogemustele ja tavadele ning sätestada ühtlustatud eeskirjad füüsilistele juhilubadele kohaldatavate liidu normide kohta. Liidus väljastatud füüsilised juhiload peaksid eelkõige tagama võltsimisvastaste meetmete abil kõrgetasemelise võltsimis- ja pettusevastase kaitse ning võimaluse lisada nendele mikrokiibid ja ruutkoodid.

(4)  Tuleks tagada, et isikuandmete töötlemine käesoleva direktiivi rakendamisel oleks kooskõlas liidu andmekaitseraamistikuga, eelkõige Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) 2016/679(3) ja Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga 2002/58/EÜ(4). [ME 5]

(5)  Käesoleva direktiiviga kehtestatakse õiguslik alus kohustusliku isikuandmete kogumi säilitamiseks füüsilistes juhilubades ja nende mikrokiipides või ruutkoodides ning mobiilsetes juhilubades, et tõendada ja kontrollida isiku õigust sõita ja tema isikusamasust, et tagada liiklusohutuse kõrge tase kogu liidus ning kooskõlas määruse (EL) 2016/679 artikli 6 lõike 1 punktiga e ja asjakohasel juhul artikli 9 lõike 2 punktiga g. Sellised andmed peaksid piirduma sellega, mis on vajalik isiku juhtimisõiguse tõendamiseks, isiku tuvastamiseks ning isiku juhtimisõiguse ja isikusamasuse kontrollimiseks. Käesoleva direktiiviga nähakse ette ka täiendavad kaitsemeetmed, mis tagavad kontrolli käigus avaldatud isikuandmete kaitse. [ME 6]

(6)  Selleks et tagada õigusselgus ja sujuv üleminek käesoleva direktiivi ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2006/126/EÜ (juhilubade kohta)(5) vahel, peaks liikmesriikidel olema võimalik salvestada mikrokiibile täiendavaid isikuandmeid, kui see on ette nähtud siseriikliku õigusega, mis on kooskõlas määrusega (EL) 2016/679. Igal juhul tuleks mikrokiibile salvestatud andmeid säilitada üksnes juhiloa kehtivusaja lõpuni. Käesolev direktiiv ei ole siiski selliste täiendavate andmete lisamise õiguslik alus. [ME 7]

(7)  Erinevalt sellest ei tohiks käesoleva direktiiviga kehtestatud ruutkood, mis võimaldab kontrollida füüsilisele juhiloale trükitud teabe autentsust, võimaldada salvestada rohkem teavet kui füüsilisel juhiloal.

(8)  Käesolev direktiiv ei anna õiguslikku alust luua või hallata liikmesriikides riigi tasandil andmebaase biomeetriliste andmete säilitamiseks, kuna seda reguleerib liikmesriigi õigus, mis peab olema kooskõlas liidu andmekaitseõigusega. Ka ei anna käesolev direktiiv õiguslikku alust biomeetriliste andmete keskse andmebaasi loomiseks või haldamiseks liidu tasandil.

(8a)   Mobiilne juhiluba peaks aitama tagada identimiseks ja autentimiseks kasutatavate isikuandmete kõrgeima turvalisuse taseme, olenemata sellest, kas neid andmeid säilitatakse lokaalselt, detsentraliseeritud registrites või pilvepõhistes lahendustes, ning võtma arvesse erinevaid riskitasemeid. Hoolimata vajadusest kasutaja range autentimise järele ei tohiks biomeetriliste andmete kasutamist isikuandmete tuvastamiseks ja autentimiseks muuta mobiilse juhiloa kasutamise eeltingimuseks. Biomeetrilisi andmeid, mida kasutatakse füüsilise isiku autentimiseks vastavalt määrusele (EL) 2016/679, ei tohiks säilitada pilvepõhistes lahendustes ilma kasutaja selgesõnalise nõusolekuta. Biomeetriliste andmete kasutamine peaks piirduma käesoleva määruse artiklis 9 sätestatud konkreetsete juhtudega ning nende kasutamiseks tuleb võtta korralduslikke ja turvameetmeid, mis vastavad ohule, mida selline töötlemine võib põhjustada füüsiliste isikute õigustele ja vabadustele, ning on kooskõlas määrusega (EL) 2016/679. [ME 8]

(9)  Vaja on võtta lisakohustusi, et kiirendada võitlust juhilubadega seotud võltsimise ja pettuse vastu. Seepärast on soovitav, et direktiiviga 2006/126/EÜ algselt kehtestatud kuupäev kõigi väljastatud või ringluses olevate füüsiliste juhilubade jaoks lükataks kõigi liidu õiguses sätestatud nõuete järgimiseks edasi.

(10)  Digipööre on üks liidu prioriteete. Maanteetranspordi puhul aitab see kõrvaldada allesjäänud haldustõkked, näiteks füüsiliste juhilubade väljastamise kestusega seotud probleemid, mis takistavad isikute vaba liikumist. Seepärast tuleks liidus väljastatud mobiilsete juhilubade jaoks kehtestada eraldi liidu norm. Digipöörde hõlbustamiseks tuleks lisaks füüsilistele juhilubadele väljastada ka mobiilsed juhiload väljastada vaikimisi alates [vastuvõtmise kuupäev + 4 aastat], ilma et see piiraks taotleja õigust loobuda kas ühest või teisest. Taotlejal peaks siiski olema õigus saada mis tahes ajahetkel ka selles vormis juhiluba, millest ta algselt loobus. Kaalutlusõigusel põhinev lähenemisviis peaks reegel olema, tagades samal ajal, et taotlejatel on majanduslikust ja praktilisest seisukohast lähtuvalt võrdne juurdepääs nii füüsilisele kui mobiilsele juhiloale. Füüsilise juhiloa kasuks otsustamist ei tohiks seega mingil viisil takistada ning eelkõige peaks taotlejatele, kes ei saa või ei soovi mobiilset juhiluba saada, olema jätkuvalt võimalus anda füüsiline juhiluba. Liikmesriigid peaksid tagama, et füüsiline juhiluba väljastatakse või antakse uuesti välja põhjendamatu viivituseta ja hiljemalt kahe nädala jooksul pärast taotluse esitamise kuupäevavõi mõlemad. [ME 9]

(11)  Mobiilne juhiluba peaks lisaks füüsilisel juhiloal esitatud teabele sisaldama ka teavet, mis võimaldab kontrollida andmete autentsust, ja ühekordselt kasutatavat suunavat viita, mis kontrollimist vajavad. Siiski tuleks tagada, et isegi sellistel juhtudel piirduks kättesaadavaks tehtud isikuandmete hulk füüsilisel juhiloal teatatuga ja sellega, mis on rangelt vajalik selliste andmete autentsuse, eelkõige juhiluba väljastava asutuse elektroonilise allkirja kontrollimiseks. Need täiendavad andmed peaksid olema erinevad juhul, kui isikul on mitu mobiilset juhiluba, mis on võimalik tingimusel, et need on väljastanud sama liikmesriik. [ME 10]

(12)  Säästva ja aruka liikuvuse strateegias esitatakse ELi visioon liikuvuse ja transpordi kestlikkuse märkimisväärseks parandamiseks. Maanteetranspordisektori heide hõlmab kasvuhoonegaaside heidet, õhusaasteaineid, müra ning rehvide ja teekatte kulumisel eralduvat mikroplasti. Alternatiivkütusel töötavate sõidukite suurem osakaal on rohepöörde peamine tegur. Käesolevas direktiivis tuleks arvesse võtta suurema osakaaluga B-, C- või D-kategooria juhilubade uute mudelite kasutusele võtmise võimalust. Seda heidet mõjutab sõidustiil, millel võib olla negatiivne mõju nii keskkonnale kui ka inimeste tervisele. Seetõttu peaks sõidukoolitus ja -eksam võimaldama juhtidel vähendada mõju heitele, sealhulgas säästliku sõidustiili kaudu, ning valmistama neid ette heiteta või vähese heitega sõidukite juhtimiseks. [ME 11]

(13)  Selleks et kodanikud ja elanikud saaksid siseturu eeliseid vahetult nautida, ilma et sellega kaasneks tarbetu lisahalduskoormus, on Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) 2018/1724(6) sätestatud juurdepääs siseturu toimimise seisukohast olulistele veebipõhistele menetlustele, sealhulgas piiriüleste kasutajate jaoks. Käesoleva direktiiviga hõlmatud teave on juba hõlmatud määruse (EL) 2018/1724 I lisaga. Kõnealuse määruse II lisa tuleks samuti muuta, et täielikult veebipõhistest menetlustest saaksid kasu kõik taotlejad.

(13a)   Riiklikud või piirkondlikud erinevused kiirabiautode ja selliste sõidukite juhtimiseks vajalike juhiloakategooriate liigitamisel kujutavad endast ohtu, et piiriülene liiklus ega ka liiklus sama liikmesriigi piires ei toimi sujuvalt. Seetõttu tuleks kiirabiautode suhtes kohaldada käesoleva direktiivi kohast erikohtlemist. Samuti peaks kogu liidus olema lubatud juhtida kiirabiautosid B-kategooria juhiloa omanikul tingimusel, et kiirabiauto lubatud täismass ei ületa 4 250 kg ja tal on B-kategooria juhiluba olnud vähemalt kaks aastat pärast selle juhiloa esmakordset väljastamist. [ME 12]

(14)  Juhiload tuleks liigitada vastavalt sõidukitüüpidele, mille juhtimiseks need õiguse annavad. Seda tuleks teha selgelt ja sidusalt ning arvestades täiel määral asjaomaste sõidukite tehniliste omaduste ja nende juhtimiseks vajalike oskustega.

(14a)   Isiklikel transpordivahenditel on oluline roll miljonite Euroopa elanike liikuvusvajaduste rahuldamisel, eelkõige maapiirkondades ja piiratud liikumisvõimega isikute puhul. Mõnel juhul takistab seda aga ka asjaolu, et juhiloa saamine ei ole neile taskukohane. Liikmesriigid peaksid kaaluma liiklusõnnetuste ja -ummikute vähendamiseks vajaliku taristu arendamist linna-, linnalähedastes ja maapiirkondades, samuti sihipärast poliitikat ja toetuskavasid nendele inimestele, keda ohustab liikuvusvaesus. [ME 13]

(15)  Vastavalt 13. detsembri 2006. aasta ÜRO puuetega inimeste õiguste konventsioonile, mille osaline EL on olnud alates 21. jaanuarist 2011, tuleks vastu võtta erisätted, mis lihtsustavad sõidukite juhtimist puuetega inimeste jaoks. Lisaks peab piiratud liikumisvõimega inimestel, sõltumata nende võimest sõidukit juhtida, olema võimalus oma liikuvusõigusi kasutada, et ennetada transpordivaesust. Nende liikuvusõiguste kohaldamine võiks hõlmata kohandatud isiklike või ühissõidukite, sealhulgas erifunktsioonide või seadmete kasutamist, ja vastavat taristut, sealhulgas maapiirkondades. Seega peaks liikmesriikidel olema komisjoni eelneval nõusolekul lubatud jätta teatavat liiki mootori jõul liikuvad sõidukid artikli 6 kohaldamisalast välja. [ME 14]

(16)  Eri kategooriate juhilubade taotlejate vanuse alampiirid tuleks kehtestada liidu tasandil. Liikmesriikidel tuleks siiski lubada kehtestada teatavate sõidukikategooriate juhtimiseks kõrgem vanusepiir, et liiklusohutust veelgi enam parandada. Liikmesriikidel peaks olema erandlikel asjaoludelerandkorras lubatud kehtestada madalamad vanusepiirid, et arvestada riigisiseste oludega. Eelkõige selleks, et võimaldada tuletõrjeteenistuste, elanikukaitse ja avaliku korra hoidmisega seotud sõidukite juhtimist või uue sõidukitehnoloogia katseprojekte. [ME 15]

(16a)   Aktiivne liikuvus, mis hõlmab kõndimist ning jalgrataste või elektrijalgrataste ja muude kergtranspordivahendite, näiteks elektritõukerataste kasutamist, muutub rohepöörde tõttu üha populaarsemaks. Nende kasutajad on hakanud üha sagedamini Euroopa teedel liiklema ja nad jagavad liiklusruumi teiste isiklike transpordivahenditega. Noorimatel kasutajatel, kes kasutavad üha enam eriti e-tõukerattaid, ei ole sageli asjakohaseid teadmisi kehtivatest normidest, kuna nad ei ole veel ühegi kategooria juhiluba omandanud. Seetõttu juhtub elektritõukeratastega üha rohkem õnnetusi, mille peamised ohvrid on nii jalakäijad kui ka elektritõukerataste kasutajad ise. Võttes arvesse liiklusohutusega seotud üldisi probleeme, peaksid liikmesriigid lisama oma koolide õppekavadesse eakohase liikluseeskirjade ja riskiteadlikkuse õppe, et suurendada liiklusohutust. See peaks tagama ulatuslikud teadmised ohutusmeetmetest, nagu turvavöö ja kiivri kasutamine, ning eelkõige vähem kaitstud liiklejate, näiteks jalakäijate, jalgratturite või elektritõukerataste liikluses osalemisest ning nende ja mootorsõidukite ohutust koostoimimisest. Liikmesriigid võiksid võtta lisameetmeid ja koostada kavasid isiklike liikumisvahendite kasutajatele, et vähendada liiklusõnnetuste arvu, tõhustada liiklusohutuseeskirju ja suurendada riskiteadlikkust. [ME 16]

(16b)   Liiklusohutust võib positiivselt mõjutada iga kategooria juhiloa puhul vanuse alampiiri kindlaks määramine, mis hõlbustab nii noorte juhtide sõltumatut liikuvust kui ka nende õigeaegset professionaalse sõidukijuhtimisoskuse omandamist, ning rangemad tingimused algajatele juhtidele, muu hulgas alkoholipiirangute kehtestamine. [ME 17]

(16c)   Juhi ohutu juhtimise sobivust tuleks hinnata erikriteeriumide alusel, võttes eelkõige arvesse juhi tervislikku seisundit. Otsused juhilubade kasutamise piiramise, peatamise, äravõtmise või tühistamise kohta tuleks teha iga juhtumi puhul eraldi ning need peaksid põhinema kontrollide ja uuringute objektiivsetel tulemustel. Juhiluba omavate juhtide igasugune diskrimineerimine üksnes vanuse alusel peaks olema lubamatu. [ME 18]

(16d)   Õigus juhiloale on liikumisvabaduse ning majandus- ja ühiskonnaelus osalemise tagatis, eelkõige maapiirkondades ja vähem linnastunud piirkondades, kus ühistranspordivõrgu võimalused on piiratud. Eriti eakate, üksikute, piiratud liikumisvõimega isikute või puuetega inimeste jaoks on isiklik transpordivahend nende sõltumatut ja autonoomset toimetulekut toetav oluline tegur. Juhiloa omamise õiguse piirangud peaksid põhinema objektiivsetel kriteeriumidel, mis määratakse kindlaks iga üksikisiku puhul eraldi, ning nendega ei tohiks kaasneda diskrimineerimise ohtu. [ME 19]

(17)  Tuleks kehtestada astmeline süsteem – B-kategooria juhiloa saamise õigus on eelduseks, et taotlejal oleks õigus saada teatavate muude kategooriate lube – ning kategooriatega seotud vastavused, sealhulgas minimaalse sõidukogemuse nõue, kui see on asjakohane. Selline süsteem peaks olema kõikidele liikmesriikidele osaliselt siduv, kuid peaks andma neile ka võimaluse kohaldada seda omavahel oma vastavatel territooriumidel. Liikmesriikidel peaks samuti olema lubatud tunnistada oma territooriumil teatavat vastavust. [ME 20]

(18)  Liiklusohutuse huvides on vaja sätestada juhiloa väljastamise miinimumnõuded. Sõidueksamite ja juhilubade väljastamise normid tuleks ühtlustada. Selleks tuleks täpsustada mootori jõul liikuvate sõidukite juhtimiseks vajalikud teadmised, oskused ja käitumine, võtta sõidueksami ülesehituses neid arvesse ning määrata kindlaks ka sõidukite juhtimiseks vajaliku füüsilise ja vaimse sobivuse miinimumnõuded. Selliste nõuete puhul tuleks arvesse võtta kõikides liikmesriikides käibivaid eri tavasid. [ME 242 ja ME 305]

(18a)   Praegu näevad enamik liikmesriike 1. rühma juhilubade väljastamisel, nimelt A-, A1-, A2-, AM-, B-, B1- ja BE-kategooria sõidukite juhtidele, sõiduki juhtimiseks lisaks nägemise kontrollile ette teatava juhtimissobivuse kontrolli. Selline kontroll võib hõlmata kas enesehinnangu küsimustiku täitmist või tervisekontrolli, mille viib läbi üldarst, eriarst või kontrollikeskus. 1. rühma juhilubade uuendamisel nõuavad vähesed liikmesriigid tervisekontrolli läbimist. Samuti on vähe liikmesriike, kes on loonud riikliku mehhanismi, et teatada olulistest muutustest juhtimissobivuses. Üldiselt kehtivad 2. rühma juhilubade väljastamisel ja uuendamisel, nimelt C-, CE-, C1-, C1E-, D-, DE-, D1- ja D1E-kategooria sõidukite juhtidele, rangemad ja üksikasjalikumad nõuded, mis näevad ette tervisekontrolli. [ME 243 ja ME 306]

(19)  Juhiloa väljastamisel ja korrapäraselt pärast seda tuleks tõendada, et inimeste või kaupade veoks kasutatavate sõidukite juhid vastavad juhtimiseks vajaliku füüsilise ja vaimse sobivuse miinimumnõuetele. Selline riiklike eeskirjadega kooskõlas toimuv miinimumnõuetele vastavuse kontroll aitab kaasa isikute vabale liikumisele, väldib konkurentsimoonutusi ning aitab võtta paremini arvesse selliste sõidukite juhtide erilist vastutust. Liikmesriikidel peaks olema lubatud kehtestadaLiikmesriigid peaksid kehtestama teiste mootori jõul liikuvate sõidukite juhtimiseks vajaliku füüsilise ja vaimse sobivuse miinimumnõuetele vastavuse tagatisena tervisekontrolli nõuenõude. Läbipaistvuse huvides peaks selline kontroll toimuma samaaegselt juhilubade uuendamisega. [ME 21]

(19a)   Hiljuti kasutusele võetud uued meditsiinitehnoloogilised lahendused on aidanud liiklusohutust suurendada. Turule on viidud ja patsientide hulgas on rakendatud tehnoloogilisi lahendusi, mis vähendavad konkreetsetest terviseprobleemidest tulenevat sõidukijuhtimisega seotud riski või kõrvaldavad selle. Seiretehnoloogia, näiteks pideva glükoosiseire süsteemid diabeeti põdevate inimeste jaoks, võimaldavad inimestel tõhusalt ja pidevalt kontrollida oma tervislikku seisundit, kõrvaldades seega haigusega seotud juhtimisriski. Lisaks töötatakse praegu välja ja täiustatakse kiiresti sarnaseid tehnoloogiaid nagu pideva glükoosiseire süsteemid, mis tagavad tervisekontrolli jätkuva paranemise ja suurendavad seeläbi liiklusohutust. [ME 22]

(19b)   Euroopa Parlament kutsus oma 23. novembri 2022. aasta resolutsioonis ELis diabeedi ennetamise, kontrolli all hoidmise ja parema ravimise ning ülemaailmse diabeedipäeva kohta(7) komisjoni üles vaatama läbi asjakohase töötervishoiu ja tööohutuse õigusraamistiku ning liiklusohutust käsitlevad õigusaktid, et hoida ära diabeeti põdevate inimeste edasine diskrimineerimine. [ME 23]

(20)  Selleks et tagada ühtsed õigused kogu liidus, võttes arvesse ka liiklusohutuse kaalutlusi, peaks AM-, A1-, A2-, A-, B1- ja B-kategooria juhilubade halduskehtivus olema 15 aastat, aga C-, CE-, C1, C1E-, D-, DE-, D1- ja D1E-kategooria juhilubadel viis aastat. Liikmesriikidel peaks olema lubatud määrata käesolevas direktiivis sätestatud erandjuhtudel ka lühem ajavahemik.

(20a)   Kogenud juhtide täienduskursused võivad samuti parandada liiklusohutust, suurendades teadlikkust ja nõudes juhtidel omandada lisakogemusi selliste uute tehnoloogiliste lahenduste kasutamise kaudu nagu sõiduabisüsteemid, mis on poolautomaatsed ja automatiseeritud. Sellega seoses võib kogenud juhtide oskuste ajakohastamisel olla keskne tähtsus simulaatorite kasutamisel. Lisaks saab sõidusimulaatorite abil tekitada ka ebasoodsaid tingimusi ja hädaolukorra ning seega treenida juhi oskust kriitilistes olukordades reageerida ja otsuseid teha. [ME 24]

(20b)   Elukestev õpe on kogenud juhtide oskuste ajakohastamiseks oluline, eelkõige seoses keskkonnasäästliku sõidukijuhtimise, sõidukite massi suurenemise, sõiduabisüsteemide ja muude automatiseeritud seadmete pideva tehnoloogilise arenguga ning alternatiivkütusel töötavate sõidukitega. Seetõttu tuleks liikmesriike julgustada töötama välja kogenud juhtide koolitusmoodulid. [ME 25]

(21)  Selleks et võimaldada liikmesriikidel ja nõuetekohaselt põhjendatud juhtudel liidul tervikuna reageerida kriisidele, mis muudavad riiklikel ametiasutustel peagi aeguvate juhilubade uuendamise võimatuks, peaks saama pikendada selliste juhilubade halduskehtivust vaid rangelt vajaliku aja võrra.

(22)  Põhimõte „üks omanik – üks juhiluba“ peaks takistama isikul omada rohkem kui ühte füüsilist juhiluba. Seda põhimõtet tuleks siiski laiendada, et võtta arvesse mobiilsete juhilubade tehnilisi iseärasusi.

(23)  Liiklusohutusega seotud põhjustel peaksid liikmesriigid suutma kohaldada juhilubade äravõtmist, peatamist, uuendamist ja tühistamist käsitlevaid siseriiklikke sätteid kõigi juhiloa omanike suhtes, kelle alaline elukoht on nende territooriumil.

(24)  Juhtidel, kellel on juhiluba, mille on väljastanud liikmesriik, kus nad elavad pärast kolmanda riigi väljastatud juhiloa vahetamist, peaks olema õigus juhtida sõidukit kogu liidus nii, nagu nad oleksid juhiloa algselt saanud liidus. Sellisel vahetusel võib olla liiklusohutusele ja isikute vabale liikumisele mitmene mõju.

(25)  Komisjonile tuleks anda volitused võtta vastu otsus, millega määratakse kindlaks kolmandad riigid, kes tagavad liiduga võrreldava liiklusohutuse taseme, ning anda nende riikide väljastatud juhilubade omanikele võimalus vahetada oma juhiluba samadel tingimustel, nagu selle oleks väljastanud liikmesriik. Sellega seoses peaks komisjonil olema lubatud hinnata, kas kolmandas riigis on sisse viidud professionaalne sõidukijuhtide koolitus, sertifitseerimise reeglid ja eksamitoimingud, mis on täielikult või osaliselt võrreldavad liidus kehtivaga, et anda lõpuks välja kutseoskuse tunnistusega võrreldav tunnistus. See võimaldaks asjaomaste kolmandate riikide tunnistuste omanikel vahetada need välja Euroopa kutseoskuse tunnistuse vastu tingimusel, et nad läbivad täiendava kompetentsuskoolituse. Selline tunnistus võiks lisaks juhiloale olla teine kohustuslik nõue, mida peavad kutselised juhid täitma, et teha vedusid liidus tegutsevale veoettevõtjale. Need tingimused peaksid olema kõigi asjaomaste juhiloakategooriate puhul üksikasjalikud ja täpselt kindlaks määratud. [ME 26]

(26)  Juhilubade puhul, mille on väljastanud kolmandad riigid, kelle suhtes ei ole sellist komisjoni otsust tehtud või kelle puhul selline otsus vahetust sõnaselgelt ei luba ega keela, peaks liikmesriikidel olema lubatud neid vahetada kooskõlas oma riiklike eeskirjadega, tingimusel et nad kasutavad vahetataval juhiloal asjakohast liidu koodi. Kui sellise juhiloa omanik asub elama uude liikmesriiki, ei tuleks nõuda, et viimane kohaldaks sellise juhiloa suhtes vastastikuse tunnustamise põhimõtet.

(27)  Juhiloaturism, nimelt uue juhiloa saamiseks elukoha vahetamine, et hiilida mööda teises liikmesriigis kehtestatud juhtimiskeelust, on laialt levinud nähtus, millel on negatiivne mõju liiklusohutusele. Juhte ei tohiks vabastada elukoha vahetusel kohustusest järgida juhtimisõiguse või juhiloa tagasisaamise nõudeid. Ühtlasi tuleks selgitada, et kodanike käitumine peaks kaasa tooma tähtajatu juhtimiskeelu üksnes nõuetekohaselt põhjendatud juhtudel ning selline otsus peaks piirduma ainult otsuse teinud liikmesriigi territooriumiga.

(27a)   Väljaspool teid kasutatavate liikurmasinate hulka kuulub mitmesuguseid masinaid, mida kasutatakse tavaliselt mitmel viisil väljaspool teid. Näiteks kuuluvad nende hulka ehitus- ja metsandusmasinad (ekskavaatorid, laadurid, buldooserid jne) ning põllumajandusmasinaid (kombainid, kultivaatorid jne). Kehtivat direktiivi selliste masinate suhtes ei kohaldata. Nende suhtes kohaldatakse aga mitmesuguseid riigisiseseid õigusnorme, mis käsitlevad nõutavat juhiluba ja konkreetseid koolitusnõudeid, kuna need masinad võivad liikuda avalikel teedel. Liikmesriigid peaksid tegema koostööd, et hõlbustada väljaspool teid kasutatavate liikurmasinate kasutamist kogu liidus, eelkõige piiriüles kontekstis ning hooajatöö või välismaalasest lähetatud töötajate tehtava töö puhul. Komisjon peaks looma koostööplatvormi, kutsudes riiklikke ametiasutusi ja asjaomaseid sidusrühmi üles koondama, töötlema ja levitama kõigis liikmesriikides teadmisi ja teavet erisõidukite, näiteks väljaspool teid kasutatavate liikurmasinate juhtidele mõeldud parimate tavade kohta. Koostööplatvormi arutelude põhjal tuleks koostada komisjoni aruanne, mis käsitleb väljaspool teid kasutatavaid liikurmasinaid käsitlevate riigisiseste normide kasutamise mõju, sealhulgas siseturule ja liiklusohutusele. Aruannet võib asjakohasel juhul täiendada seadusandliku ettepanekuga Euroopa Parlamendile ja nõukogule, millega püütakse hõlbustada väljaspool teid kasutatavate liikurmasinate kasutamist kogu liidus. [ME 310]

(28)  Liiklusohutuse parandamiseks tuleks teatavate juhiloakategooriateB-, C- ja C1-kategooria juhilubade jaoks kehtestada kogu liitu hõlmav saatjaga sõitmise süsteem. Sellise süsteemi reeglite kohaselt peaksid taotlejad saama omandada asjaomaste kategooriate juhiluba enne nõutava miinimumvanuse saavutamist. Nende juhilubade kasutamise tingimuseks peaks siiski olema see, et sõidetakse koos saatjaga, kes on kogenud juht. Sellistes olukordades peaks liikmesriikidel olema liiklusohutuse huvides lubatud kehtestada oma territooriumil nende väljastatud juhilubade jaoks rangemad tingimused ja eeskirjad. [ME 27]

(29)  Ilma et see piiraks saatjaga sõitmise süsteemi üldist eesmärki parandada liiklusohutust, peaks see süsteem muutma veokijuhi elukutse noorematele põlvkondadele kättesaadavamaks ja atraktiivsemaks, et laiendada nende tööalaseid võimalusi ja aidata vähendada liidus juhtide nappust. Seepärast peaks see hõlmama C-kategooriaC- ja C1-kategooria juhilubasid ja nende eeltingimuseks olevaid B-kategooria juhilubasid. [ME 28]

(29a)   Kutsekoolide ning transpordi- ja logistikaettevõtjate vahelist partnerlust tuleks tugevdada, sealhulgas liidu spetsiaalse eelarvetoetuse kaudu ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2015/413(8) kohaste tulude sihtotstarbelise kasutamise kaudu, et vähendada liidus elukutseliste sõidukijuhtide nappust. Selline partnerlus peaks andma tulevastele elukutselistele sõidukijuhtidele võimaluse õppida paremini tundma kutseala eeliseid ja raskusi, parandada nende operatiivseid ja organisatsioonilisi oskusi ning aidata omandada kogemusi, kasutades samal ajal tipptehnoloogiat ja -tehnikat. Sellise toetuse vorm võiks muu hulgas hõlmata ka ELi poolset kaasrahastamist, et saaks omandada teatavaid kvalifikatsioone, nagu kutseoskuse tunnistus, või korraldada spetsiaalseid koolitusi tulevastele sõidukijuhtidele. [ME 29]

(30)  Tuleks tagada, et juhid, kes on alles saanud mingi kategooria juhiloa, ei ole kogenematuse tõttu liiklusohtlikud. Sellistele algajatele juhtidele tuleks kehtestada vähemalt kaheaastane katseaeg. Kui algajal juhil on juba mõne muu kategooria kehtiv juhiluba, peaks tema katseaeg hõlmama ainult seda perioodi, mis võib veel jääda olemasoleva juhiloa katseaja lõpuni, kuid see ei tohiks olla lühem kui kuus kuud. Selle aja, mille jooksul nendetuleks juhtide suhtes tuleks kohaldada kogu liidus alkoholi kasutamise seisukohalt rangemaid eeskirju ja karistusi nende rikkumise korral, näiteks juhtimine alkoholi või uimastite mõju all, kiiruse ületamine, loata sõidukite kasutamine, ohutusvahendite kasutamata jätmine või sõitmine kehtiva juhiloata. Et võtta arvesse juhuslikku kokkupuudet alkoholiga, peaks õiguskaitseasutused tulemuslikuks mõõtmiseks kehtestama tehnilise mõõtmiskünnise nulltolerantsi, mis ei tohiks olla suurem kui 0,2 g/mL. Sellise käitumise eest määratavad karistused peaksid olema mõjusad, proportsionaalsed, heidutavad ja mittediskrimineerivad ning nende raskusaste peaks võimalikult suures ulatuses võtma arvesse liidu keskpika perioodi ja pikaajalisi eesmärke vähendada surmajuhtumeid ja raskeid vigastusi poole võrra ning need peaaegu kaotada. Algajatele juhtidele kehtestatud muude piirangute puhul peaks liikmesriikidel olema lubatud oma territooriumil vabalt rakendada lisaeeskirju. [ME 30]

(31)  Eksamineerijate teadmiste ja oskuste parandamiseks, sealhulgas ohutaju koolituse läbimine, juhiloa taotlejate objektiivsema hindamise tagamiseks ja sõidueksamite suuremaks ühtlustamiseks tuleks kehtestada eksamineerija ameti omandamise ja koolituse miinimumnõuded. Lisaks tuleks komisjonile anda volitused võtta vastu delegeeritud õigusakte, et vajaduse korral muuta ja kohandada kõnealuseid miinimumstandardeid vastavalt tehnika, tegevuse või teaduse arengule selles valdkonnas, sealhulgas uute sõiduabisüsteemide osas. [ME 31]

(32)  Alalise elukoha mõiste tuleks määratleda nii, et see lahendaks probleemid, mis tekivad juhul, kui alalist elukohta ei ole võimalik kindlaks teha töö- või peresidemete alusel. Samuti on vaja anda taotlejatele võimalus teha teoreetilisi või praktilisi eksameid oma kodakondsusjärgses liikmesriigis, kui nende alalise elukoha liikmesriik ei anna võimalust sooritada neid esimese ametlikus keeles. Diplomaatidele ja nende perekondadele tuleksvõiks kehtestada erieeskirjad, kui nende töö nõuab pikema aja jooksul välismaal elamist, tingimusel, et sellega ei kaasne täiendavaid liiklusohutuse riske. [ME 32]

(33)  Liikmesriigid peaksid üksteist käesoleva direktiivi rakendamisel abistama. Võimaluse korral peaksid nad sellise abi osutamiseks kasutama ELi juhilubade võrgustikku. ELi juhilubade võrgustik, mida tavaliselt nimetatakse RESPERiks, on juhilube väljastavate ja käesoleva direktiivi rakendamist hõlbustavate riiklike ametiasutuste vahelise teabevahetuse keskus.

(34)  ELi juhilubade võrgustiku eesmärk on tagada liikmesriikidelt saadud dokumentide ja juhtimisõiguste tunnustamine, võidelda dokumendipettuse vastu, vältida mitmekordsete juhilubade väljastamist ja hõlbustada juhtimiskeelu jõustamist. Eelkõige tuleks liikmesriikidele anda võimalus süstemaatiliselt kontrollida, kas juhiloa või juhtimisõiguse varasema piiramise, peatamise, äravõtmise või tühistamise põhjused on kadunud. RESPERi kasutamine muude liidu õigusaktide kohaldamiseks peaks olema lubatud ainult juhul, kui need kasutusviisid on käesolevas direktiivis sõnaselgelt sätestatud.

(35)  Selleks et oleks võimalik koostada asjalikke aruandeid käesoleva direktiivi rakendamise kohta, peaks komisjon saama igal aastal teavet väljastatud, uuendatud, asendatud, tühistatud ja vahetatud juhilubade arvu kohta igas kategoorias, sealhulgas mobiilsete juhilubade väljastamise ja kasutamise kohta.

(35a)   Käesoleva direktiivi läbivaatamise ettevalmistamisel peaks komisjon liiklusohutuse suurendamisel täiel määral arvesse võtma, et liikmesriikidel on erilaadsed geograafilised ja ühiskondlikud probleemid. Kuigi osa liikmesriike püüab tagada liikluseeskirjade tulemusliku järgimise nn karistuspunktisüsteemi kaudu, valivad teised teistsugused meetodid, näiteks koheste rangemate karistuste kehtestamine või suuremate jõupingutuste tegemine sihipäraste täitmis- ja ennetuskampaaniate läbiviimiseks. Lisaks tuleb arvesse võtta asjaolu, et karistuspunktisüsteemid võivad neid kohaldada otsustanud liikmesriikide lõikes märkimisväärselt erineda. Seega tuleks vahendeid ja tähelepanu suunata muudele meetmetele, mis võivad liiklusohutust suurendada, ning samal ajal võimaldada liikmesriikidel lahendada oma probleeme viisil, mida nad kõige tõhusamaks peavad. [ME 247 ja ME 311]

(35b)   Liikmesriigid peaksid võrdsel määral jagama andmeid oma parimate tavade kohta seoses liiklusohutuse meetmete ja riskiteadlikkuse koolitusega, eelkõige mis puudutab algajaid juhte ja elukestvat õpet, toetussüsteemi kasutamise kohta vanuserühmade kaupa, kasutades selleks tagasisidet koos osalemistõenditega ning sõiduõpetaja, liikluspsühholoogi või sõidueksamineerija soovitusi, samuti meetmete kohta liiklusohutuse suurendamiseks vähem kaitstud liiklejate seas. [ME 34]

(36)  Selleks et saavutada käesoleva direktiivi eesmärgid, eelkõige et kohandada selle lisasid tehnika, tegevuse või teaduse arenguga, peaks komisjonil olema õigus võtta kooskõlas ELi toimimise lepingu artikliga 290 vastu delegeeritud õigusakte, et muuta I lisa A, B ja D osa, millega reguleeritakse füüsiliste juhilubade tehnilist kirjeldust; muuta I lisa C osa, milles on sätestatud mobiilsete juhilubade tehniline kirjeldus; muuta I lisa E osa, millega reguleeritakse kohaldatavaid riiklikke ja liidu koode käsitlevaid eeskirju; muuta II, III, V ja VI lisa, milles täpsustatakse teatavad miinimumnõuded juhilubade väljastamise, kehtivuse ja uuendamise jaoks, ning muuta IV lisa, milles sätestatakse eksamineerijate jaoks mõeldud miinimumnõuded. Selline volitus tuleks anda viieks aastaks, võttes arvesse asjaolu, et tehnika, tegevuse ja teaduse areng kõnealuste lisadega reguleeritavates küsimustes on kiire. On eriti oluline, et komisjon korraldaks oma ettevalmistava töö käigus sobivaid konsultatsioone (sh ekspertide tasandil) ja et need toimuksid kooskõlas 13. aprilli 2016. aasta institutsioonidevahelises parema õigusloome kokkuleppes(9) sätestatud põhimõtetega. Eelkõige selleks, et tagada võrdne osalemine delegeeritud õigusaktide ettevalmistamises, saavad Euroopa Parlament ja nõukogu kõik dokumendid liikmesriikide ekspertidega samal ajal ning nende ekspertidel on pidev juurdepääs komisjoni eksperdirühmade koosolekutele, kus arutatakse delegeeritud õigusaktide ettevalmistamist.

(37)  Maanteetranspordi järkjärgulise digitaliseerimise, automatiseerimise ja veelgi rangemate heite vähendamise nõuete ning mootori jõul liikuvate sõidukite tehnoloogia pideva arengu tõttu on vaja hoida kõiki juhte kursis uue tehnoloogia, liiklusohutuse ja kestlikkuse alaste teadmistega. Liikmesriigid peaksid püüdma edendada sõidukijuhtide elukestvat õpet ja ergutama osalemist ohutu sõidukijuhtimise kursustel, sealhulgas tagasiside andmise kaudu koos osalemistõendi ja sõiduõpetaja, liikluspsühholoogi või eksamineerija soovitustega, mis võivad aidata edendada kaasavamat liikuvust. Selline elukestva õppe edendamine võib olla väga oluline selleks, et ajakohastada kogenud juhtide oskusi liiklusohutuse, uute tehnoloogiate ja keskkonnasäästliku sõidukijuhtimise valdkonnas, mis parandab kütusesäästlikkust ja kiiruse juhtimist ning vähendab heidet. [ME 35]

(38)  Selleks et tagada käesoleva direktiivi rakendamiseks ühetaolised tingimused, tuleks komisjonile anda rakendamisvolitused, et ta saaks määrata kindlaks füüsiliste juhilubade ruutkoodide suhtes kohaldatavad koostalitlusvõime funktsioonid ja turvameetmed; mobiilsete juhilubade koostalitlusvõime, turvalisuse ja testimisega seotud sätted; kriisi korral kogu liidus juhilubade halduskehtivuse pikendamise; 1. rühma juhtide füüsilise ja vaimse sobivuse enesehindamise sisu; tingimused, mis käsitlevad kolmandate riikide juhilubade vahetamist liikmesriikide väljastatud juhilubade vastu , ilma et juhiloale tehtaks sellise vahetuse kohta märget, ning samuti ELi juhilubade võrgustikuga ühendatud riiklike süsteemide koostalitlusvõime ja sellega seoses vahetatavate isikuandmete kaitse. Neid volitusi tuleks kasutada kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) nr 182/2011(10).

(39)  Järjekindluse huvides tuleks muuta Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi (EL) 2022/2561,(11) milles käsitletakse teatavaid käesoleva direktiiviga hõlmatud küsimusi, ja määrust (EL) 2018/1724.

(40)  Direktiiv 126/2006/EÜ ja komisjoni määrus (EL) nr 383/2012(12) tuleks kehtetuks tunnistada.

(41)  Kuna käesoleva direktiivi eesmärke ei suuda liikmesriigid piisavalt saavutada, sest juhilubade väljastamist, uuendamist, asendamist ja vahetamist reguleerivad eeskirjad tooksid kaasa nii mitmekesised nõuded, et ühtlustatud eeskirjadega pakutavat liiklusohutust ja kodanike vaba liikumist ei oleks võimalik saavutada, on need eesmärgid paremini saavutatavad liidu tasandi miinimumnõuete kehtestamisega. Seega võib liit võtta meetmeid kooskõlas Euroopa Liidu lepingu artiklis 5 sätestatud subsidiaarsuse põhimõttega. Kõnealuses artiklis sätestatud proportsionaalsuse põhimõtte kohaselt ei lähe käesolev direktiiv nimetatud eesmärkide saavutamiseks vajalikust kaugemale.

(42)  Vastavalt määruse (EL) 2018/1725 artikli 42 lõikele 1 on konsulteeritud Euroopa Andmekaitseinspektoriga, kes esitas oma arvamuse [PP.KK.AAAA].

(43)  Kooskõlas liikmesriikide ja komisjoni 28. septembri 2011. aasta ühise poliitilise deklaratsiooniga selgitavate dokumentide kohta(13) kohustuvad liikmesriigid põhjendatud juhtudel lisama ülevõtmismeetmeid käsitlevale teatele ühe või mitu dokumenti, milles selgitatakse seost direktiivi osade ja ülevõtvate siseriiklike õigusaktide vastavate osade vahel. Käesoleva direktiivi puhul leiab seadusandja, et nimetatud dokumentide esitamine on põhjendatud,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA DIREKTIIVI:

Artikkel 1

Reguleerimisese ja kohaldamisala

1.  Käesoleva direktiiviga kehtestatakse ühised normid järgmise kohta:

a)  juhilubade mudelid, standardid ja kategooriad;

b)  juhilubade väljastamine, kehtivus, uuendamine ja vastastikune tunnustamine;

c)  juhilubade vahetamise, asendamise, äravõtmise, piiramise, peatamise ja tühistamise teatavad aspektid;

d)  muu hulgas algajate juhtide suhtes kohaldatavad teatavad aspektid. [ME 36]

2.  KäesolevatIlma et see piiraks käesoleva direktiivi artiklite 12a (uus) ja 20 kohaldamist ning liikmesriikide õigust lisada käesoleva direktiivi I lisa kohaselt väljastatavatele juhilubadele siseriiklikke kategooriaid, ei kohaldata mootori jõul liikuvate ratastel või roomikutel sõidukiteseda direktiivi direktiivi 2006/42/EÜ kohaldamisalasse kuuluvate iseliikuvate masinate suhtes, millel on vähemalt kaks telge ja mille tähtsaim omadus on veojõud ningmis on projekteeritud või valmistatud töö tegemiseks, näiteks üldkasutatavatel teedel liiklevad liikurmasinad, mis on konkreetselt ette nähtud vedama, lükkama, kandma või kasutama teatavaid põllumajanduses või metsanduses kasutatavaid tööriistu, masinaid või haagiseid ja mille puhul on sõitjate või kaupade transportimine teel või sõitjate või kaupade transportimiseks kasutatavate sõidukite vedamine teel teisejärguline ülesannemääratletud [määruses, milles käsitletakse üldkasutatavatel teedel liiklevate liikurmasinate tüübikinnitust ja turujärelevalvet ning millega muudetakse määrust (EL) 2019/1020 (2023/0090(COD))]. [ME 312]

Artikkel 2

Mõisted

Käesolevas direktiivis kasutatakse järgmisi mõisteid:

1)  „juhiluba“ – elektrooniline või füüsiline dokument, mis tõendab mootori jõul liikuva sõiduki juhtimise õigust ja milles sätestatakse tingimused, mille alusel juhiloa omanikul on juhtimisõigus, ning mis võib olla füüsiline või digitaalne või mõlemas vormis; [ME 38]

2)  „füüsiline juhiluba“ – füüsiline juhiluba, mis on väljastatud kooskõlas artikliga 4;

3)  „mobiilne juhiluba“ – digitaalne juhiluba, mis on väljastatud kooskõlas artikliga 5;

4)  „mootori jõul liikuv sõiduk“ – teel oma jõuallika abil iseliikuv sõiduk, välja arvatud rööbassõiduk;

5)  „kaherattaline sõiduk“ – Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 168/2013(14) artikli 4 lõike 2 punktis a osutatud sõiduk;

6)  „kolmerattaline sõiduk“ – määruse (EL) nr 168/2013 artikli 4 lõike 2 punktis b osutatud sõiduk;

7)  „kerge neljarattaline sõiduk“ – määruse (EL) nr 168/2013 artikli 4 lõike 2 punktis f osutatud sõiduk;

8)  „mootorratas“ – määruse (EL) nr 168/2013 artikli 4 lõike 2 punktides c ja d osutatud kaherattalised sõidukid (külghaagisega või ilma);

9)  „kolmerattaline mootorsõiduk“ – määruse (EL) nr 168/2013 artikli 4 lõike 2 punktis e osutatud kolme sümmeetriliselt paikneva rattaga sõiduk;

10)  „mootorsõiduk“ – mootori jõul liikuv sõiduk, mida tavaliselt kasutatakse sõitjate ja kaupade transportimiseks teel või sõitjate ja kaupade transportimiseks kasutatavate sõidukite vedamiseks teel. See mõiste hõlmab trolle, see tähendab elektrikontaktliiniga ühendatud sõidukeid, mis ei ole rööbassõidukid;

11)  „raske neljarattaline sõiduk“ – määruse (EL) nr 168/2013 artikli 4 lõike 2 punktis g osutatud sõiduk;

11a)   „kiirabiauto“ – Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 2018/858(15) I lisa (sõidukite liigitamise kriteeriumid) A osa punkti 5 (eriotstarbelised sõidukid) alapunktis 5.3 osutatud M-kategooria sõiduk, mis on ette nähtud haigete või vigastatud inimeste veoks ja millel on selleks vajalik erivarustus; [ME 39]

11b)   „autoelamu“ – Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2018/858 I lisa (sõidukite liigitamise kriteeriumid) A osa punkti 5 (eriotstarbelised sõidukid) alapunktis 5.1 osutatud M-kategooria sõiduk, mille varustusse kuuluvad vähemalt istmed ja laud, magamisasemed, mis võivad olla ka istmest magamisasemeks muudetavad, toiduvalmistamise seadmed ja panipaigad, ning mis peab kõik olema eluruumis kindlalt kinnitatud; [ME 40]

11c)   „alternatiivkütusel töötav sõiduk” – mootorsõiduk, mis töötab kas täielikult või osaliselt alternatiivkütusel ning mis on saanud määruse (EL) 2018/858 kohase tüübikinnituse; [ME 41]

11d)   „alternatiivkütused” – kütused või energiaallikad, mida kasutatakse vähemalt osaliselt transpordi energiavarustuses fossiilsete naftaallikate asemel ja millel on potentsiaali aidata vähendada transpordi CO2 heidet ja parandada transpordisektori keskkonnatoimet, ja mis on

a)   kõikides elektrisõidukite liikides tarbitav elektrienergia;

b)   vesinik,

c)   maagaas, sealhulgas biometaan, gaasilises olekus (surumaagaas) ja veeldatud olekus (veeldatud maagaas);

d)   veeldatud naftagaas;

e)   mehaaniline energia sõiduki pardal asuvast kütusemahutist/sisseehitatud jõuallikatest, sealhulgas heitsoojus,

f)   „CO2-neutraalne kütus“ – kõik muud direktiivis (EL) 2018/2001 määratletud kütused, mille puhul kasutatava kütuse (eu) netoheidet loetakse nulliks, mis tähendab, et kasutatava kütuse (eu) keemilises koostises sisalduva süsiniku CO2 ekvivalent on bioloogilise päritoluga ja/või on see süsinik seotud, vältides nii selle sattumist CO2 heitena atmosfääri, või on see kogutud ümbritsevast õhust, sealhulgas:

i)   taastuv- ja/või sünteetilised kütused, nagu biokütus, biogaas, biomasskütus, muust kui bioloogilise päritoluga taastuvtoorainest valmistatud vedel ja gaasiline transpordikütus või ringlussevõetud süsinikupõhine kütus;

ii)   muud direktiivis (EL) 2018/2001 loetlemata kütused võivad olla kooskõlas CO2-neutraalse kütuse määratlusega tingimustel, et need vastavad neile kriteeriumidele ning nimetatud direktiivis ja sellega seotud delegeeritud õigusaktides sätestatud kestlikkuse kriteeriumidele; ning

iii)   kahest või enamast CO2-neutraalsest kütusest koosnevat segu käsitatakse CO2-neutraalse kütusena. [ME 42]

12)  „juhtimiskeeld“ – otsus, mis toob kaasa mootori jõul liikuva sõiduki juhtimise loa või juhtimise õiguse äravõtmise, tühistamise, piiramise või peatamise ning mida ei saa enam edasi kaevata. See meede võib olla esmane, teisene või täiendav karistus või ohutusmeede.

Artikkel 3

Liidu standardnõuded juhilubadele ja juhilubade vastastikune tunnustamine

1.  Liikmesriigid tagavad, et nende riiklikud juhiload väljastatakse kooskõlas käesoleva direktiivi sätetega ning et need vastavad liidu standardnõuetele ja muudele kriteeriumidele vastavalt

a)  artiklile 4 füüsiliste juhilubade puhul,

b)  artiklile 5 mobiilsete juhilubade puhul.

2.  Liikmesriigid tagavad, et samale isikule väljastatud füüsiline ja mobiilne juhiluba on omavahel täielikult samaväärsed ning nendele on märgitud täpselt samad õigused ja tingimused, mille alusel sellel isikul on juhtimisõigus.

3.  Liikmesriigid ei nõua teises vormis juhiloa väljastamisel, asendamisel, uuendamisel või vahetamisel taotlejalt füüsilise või mobiilse juhiloa omamist.

4.  Hiljemalt [vastuvõtmise kuupäev + 4 aastat] tagavad liikmesriigid, et vaikimisitaotlejatele väljastatakse ainult mobiilseid juhilubevaikimisi nii mobiilne kui ka füüsiline juhiluba. Kuni selle kuupäevani võivad liikmesriigid otsustada väljastada mobiilseid juhilube. [ME 44]

5.  Erandina lõikest 4 võimaldavadannavad liikmesriigid taotleja taotlusel väljastada füüsilise juhiloa mobiilse juhiloa asemel või sellega koostaotlejatele õiguse loobuda kas füüsilisest või digitaalsest juhiloast, kui nad on sellekohase taotluse esitanud. Liikmesriigid lihtsustavad niisuguste taotluste esitamist ega püüa taotlejaid mingil viisil mõjutada. [ME 45]

5a.   Erandina lõikest 5 annavad liikmesriigid ühest lõikes 4 osutatud juhiloa vormist loobunud taotlejatele õiguse taotleda loobutud vormis juhiloa väljastamist või selle uuesti väljastamist. Loobutud vormis juhiluba tuleb väljastada või uuesti väljastada põhjendamatu viivituseta ja mitte hiljem kui kahe nädala jooksul alates taotluse esitamise kuupäevast. [ME 46]

6.  Liikmesriikide väljastatud juhilube tunnustatakse vastastikku.

7.  Erandina lõikest 6 tunnustavad liikmesriigid vastastikku ainult neid mobiilseid juhilube, mis on väljastatud pärast [vastuvõtmise kuupäev + 3 aastat] kooskõlas artikliga 5. Enne seda kuupäeva väljastatud mobiilseid juhilube, mis vastavad artikli 5 nõuetele, tunnustatakse vastastikku ka pärast seda kuupäeva.

Artikkel 4

Füüsilised juhiload

1.  Liikmesriigid väljastavad füüsilised juhiload, mis põhinevad I lisa A1 osas esitatud liidu standardnõuetel.

2.  Liikmesriigid võtavad kõik vajalikud meetmed juhilubade, sealhulgas enne käesoleva direktiivi jõustumist väljastatud juhiloamudelite võltsimise riski vältimiseks. Liikmesriigid teatavad nendest komisjonile.

Füüsiline juhiluba peab olema muudetud võltsimiskindlaks, kasutades I lisa A2 osas esitatud liidu standardnõudeid. Liikmesriigid võivad kehtestada täiendavaid turvaelemente.

3.  Kui sellise kehtiva füüsilise juhiloa omanik, mille suhtes ei kohaldata halduskehtivuse perioode, asub elama muus kui juhiloa väljastanud liikmesriigis, võib vastuvõttev liikmesriik kohaldada juhiloa suhtes artikli 10 lõikes 2 sätestatud halduskehtivuse perioode, uuendades juhiluba kahe aasta jooksul alates kuupäevast, mil juhiloa omanik asus alaliselt elama tema territooriumile.

4.  Liikmesriigid tagavad, et hiljemalt 19. jaanuariks 20302033 vastavad kõik väljastatud või kasutusel olevad füüsilised juhiload kõikidele käesoleva direktiivi nõuetele. [ME 47]

5.  Liikmesriigid võivad otsustada lisada füüsilisele juhiloale andmekandja (mikrokiibi). Kui liikmesriik otsustab lisada füüsilisele juhiloale mikrokiibi, võib ta juhul, kui see on juhilube käsitlevate siseriiklike õigusaktidega ette nähtud, otsustada salvestada mikrokiibile lisaks I lisa D osas täpsustatud andmetele ka täiendavaid andmeid. Mikrokiibile salvestatud isikuandmete säilitamise tähtaeg peaks võimaluse korral kattuma juhiloa kehtivusajaga. [ME 48]

Kui liikmesriigid lisavad füüsilisele juhiloale mikrokiibi, peavad nad kohaldama I lisa B osas esitatud tehnilisi nõudeid. Liikmesriigid võivad kehtestada täiendavaid turvaelemente.

Liikmesriigid teatavad komisjonile otsusest lisada füüsilisele juhiloale mikrokiip või kõikidest sellise otsusega seotud muudatusest kolme kuu jooksul alates otsuse vastuvõtmisest. Liikmesriigid, kes on juba lisanud oma füüsilistele juhilubadele mikrokiibi, teatavad sellest komisjonile kolme kuu jooksul alates käesoleva direktiivi jõustumisest.

6.  Kui füüsilisele juhiloale ei lisata mikrokiipi, võivad liikmesriigid otsustada printida nende poolt väljastatud füüsilisele juhiloale selleks ettenähtud kohta ruutkoodi. Ruutkood võimaldab kontrollida füüsilisel juhiloal esitatud teabe autentsust.

7.  Liikmesriigid tagavad, et kontrollija ei säilita füüsilisel juhiloal esitatud teabe kontrollimiseks vajalikke isikuandmeid ning et juhiluba väljastavat asutust ei teavitata kontrollimisprotsessist.

Komisjon võtab vastu rakendusaktid, millega kehtestatakse üksikasjalikud sätted koostalitlusvõime ja turvameetmete kohta, mida tuleb füüsilistele juhilubadele trükitavate ruutkoodide puhul järgida. Nimetatud rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 22 lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusega.

Liikmesriigid teatavad komisjonile kõigist meetmetest, mille eesmärk on lisada juhiloale ruutkood, või kõigist nende meetmetega seotud muudatustest kolme kuu jooksul alates meetme vastuvõtmisest.

8.  Komisjonil on õigus võtta kooskõlas artikliga 21 vajaduse korral vastu delegeeritud õigusakte I lisa A, B ja D osa muutmiseks, et võtta arvesse teaduse, tegevuse või tehnika arengut.

Artikkel 5

Mobiilsed juhiload

1.  Liikmesriigid väljastavad mobiilsed juhiload, mis põhinevad I lisa C osas esitatud liidu standardnõuetel.

2.  Liikmesriigid tagavad, et mobiilsete juhilubade jaoks loodud elektroonilised rakendused, mis võimaldavad kontrollida juhiloa omaniku juhtimisõiguse olemasolu, on tasuta kättesaadavad isikutele, kelle alaline elukoht on nende territooriumil, või isikutele, kellel on õigus omada nende poolt väljastatud mobiilseid juhilube.

Need rakendused põhinevad Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 910/2014(16) kohaselt väljastatud Euroopa digiidentiteeditaskutel ning tuleks tagada nende asjakohane turvalisuse tase. [ME 49]

3.  Liikmesriigid avaldavad ja ajakohastavad korrapäraselt selliste kättesaadavate elektrooniliste rakenduste loetelu, mis on loodud ja mida hallatakse käesoleva artikli eesmärgil.

Liikmesriigid tagavad, et elektroonilised rakendused ei sisalda, või kui kasutatakse viita, siis ei tee kättesaadavaks rohkem andmeid, kui on osutatud I lisa D osas. [ME 50]

4.  Liikmesriigid teevad üksteisele kättesaadavaks teabe, mis on vajalik juurdepääsuks I lisa C osas osutatud riiklikele süsteemidele, mida kasutatakse mobiilsete juhilubade kontrollimiseks, ning ajakohastavad korrapäraselt seda teavet.

Liikmesriigid tagavad, et kontrollija ei säilita mobiilse juhiloa omaniku juhtimisõiguse kontrollimiseks vajalikke isikuandmeid ning et juhiluba väljastav asutus töötleb teatise kaudu saadud teavet üksnes kontrollitaotlusele vastamiseks. Isikuandmeid töödeldakse kooskõlas määrustega (EL) 2016/679 ja (EL) 2018/1725 ning asjakohasel juhul direktiiviga 2002/58/EÜ, milles järgitakse võimalikult väheste andmete kogumise, eesmärgi piiramise ning lõimitud ja vaikimisi andmekaitse põhimõtteid, eelkõige tehnilisi meetmeid silmas pidades. [ME 51]

5.  Liikmesriigid edastavad komisjonile loetelu asjakohastest riiklikest süsteemidest, mida on lubatud kasutada mobiilsete juhilubade jaoks andmete ja viitade väljastamiseks. Komisjon teeb liikmesriikide kõnealuste riiklike süsteemide loetelu turvalise kanali kaudu avalikkusele kättesaadavaks automaatseks töötlemiseks sobivas, elektrooniliselt allkirjastatud või e-templiga varustatud formaadis. [ME 52]

6.  Komisjonil on õigus võtta kooskõlas artikliga 21 vajaduse korral vastu delegeeritud õigusakte I lisa C osa muutmiseks, et võtta arvesse teaduse, tegevuse või tehnika arengut.

7.  Hiljemalt [vastuvõtmise kuupäev + 18 kuud] võtab komisjon vastu rakendusaktid, millega kehtestatakse üksikasjalikud sätted mobiilsete juhilubade koostalitlusvõime, turvalisuse ja katsetamise, sealhulgas kontrollifunktsioonide ja riiklike süsteemide liidese kohta, ning võttes arvesse vajalikke nõudeid, et tagada tunnustamine kolmandate riikide ametiasutuste poolt. Nimetatud rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 22 lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusega. [ME 53]

7a.   Komisjon abistab sellega seoses liikmesriike, kes peaksid tegema koostööd kogu maailmas Euroopa mobiilse juhiloa kasutamise võimalikuks muutmise ja tunnustamise nimel, selleks tuleks muuta 19. septembri 1949. aasta Genfi maanteeliikluse konventsiooni, 24. aprilli 1926. aasta rahvusvahelist liikluskonventsiooni ja 8. novembri 1968. aasta maanteeliikluse Viini konventsiooni. [ME 54]

Artikkel 6

Lubade kategooriad

1.  Juhiluba annab õiguse juhtida mootori jõul liikuvaid sõidukeid, mis kuuluvad järgmistesse kategooriatesse:

a)  mopeedid:

AM-kategooria:

—  kaherattalised või kolmerattalised sõidukid valmistajakiirusega kuni 45 km/h ja millle maksimaalne väljundvõimsus on kuni 4 kW (välja arvatud sõidukid valmistajakiirusega kuni 25 km/h); [ME 55]

—  kerged neljarattalised sõidukid;

b)  mootorrattad ja kolmerattalised mootorsõidukid:

i)  A1-kategooria:

—  mootorrattad, mille silindrite töömaht ei ületa 125 cm3, mille võimsusmaksimaalne väljundvõimsus on kuni 11 kW ja mille võimsuse/massi suhe ei ületa 0,1 kW/kg; [ME 56]

—  kolmerattalised mootorsõidukid, mille võimsusmaksimaalne väljundvõimsus on kuni 15 kW; [ME 57]

ii)  A2-kategooria:

—  mootorrattad, mille võimsusmaksimaalne väljundvõimsus ei ületa 35 kW ja mille võimsuse/massi suhe ei ületa 0,2 kW/kg ja mis ei ole ümber ehitatud sõidukist, mille võimsus on vähemalt 70 kW; [ME 58]

iii)  A-kategooria:

—  mootorrattad;

—  kolmerattalised mootorsõidukid, mille võimsusmaksimaalne väljundvõimsus on üle 15 kW;

Ilma et see piiraks asjaomaste sõidukite tüübikinnituse eeskirjade kohaldamist, võib punktides a ja b osutatud kategooria sõidukeid ühendada haagisega, mille maksimaalne lubatud täismass ei ole veduki tühimassist rohkem kui poole võrra suurem; [ME 59]

c)  mootorsõidukid:

i)  B1-kategooria:

—  rasked neljarattalised sõidukid.

B1-kategooria on vabatahtlik; liikmesriikides, kus selle kategooria juhiluba ei kehtestata, nõutakse selliste sõidukite juhtimiseks B-kategooria juhiluba.

Samuti võivad liikmesriigid otsustada kehtestada selle kategooria üksnes artikli 9 lõike 4 esimese lõigu punktis c osutatud sõidukite puhul kõnealuses lõikes sätestatud tingimustel. Kui liikmesriik otsustab seda teha, märgib ta selle asjaolu juhiloale liidu koodiga 60.03;

ii)  B-kategooria:

—  mootorsõidukid, mille lubatud täismass ei ületa 3 500 kg ja mis on kavandatud ja valmistatud vedama lisaks juhile veel kuni kaheksat sõitjat;

—  selle kategooria mootorsõidukid võib ühendada haagisega, mille lubatud täismass ei ületa 750 kg.

Ilma et see piiraks asjaomaste sõidukite tüübikinnituse eeskirjade kohaldamist, võib selle kategooria mootorsõidukeid ühendada haagisega, mille lubatud täismass ületab 750 kg, tingimusel et sellise autorongi lubatud täismass kokku ei ületa 4 250 kg. Kui selline autorong ületab 3 500 kg, nõuavad liikmesriigid vastavalt V lisa sätetele, et sellise autorongi juhtimise õigus saadakse pärast seda, kui:

—  koolitus on läbi viidud või

—  oskuste ja käitumise eksam on sooritatud.

Liikmesriigid võivad samuti nõuda nii koolituse läbimist kui ka oskuste ja käitumise eksami sooritamist.

Liikmesriigid teevad sellise autorongi juhtimise õiguse kohta juhiloale märke I lisa E osas täpsustatud asjakohase liidu koodi abil;

iii)  BE-kategooria:

—  ilma et see piiraks asjaomaste sõidukite tüübikinnituse eeskirjade kohaldamist, autorongid, mis koosnevad B-kategooria vedukist ning haagisest või poolhaagisest, kui haagise või poolhaagise lubatud täismass ei ületa 3 500 kg;

iv)  C1-kategooria:

—  muud kui D1- või D-kategooria mootorsõidukid, mille lubatud täismass on üle 3 500 kg, kuid mitte üle 7 500 kg, ning mis on kavandatud ja valmistatud vedama lisaks juhile veel kuni kaheksat sõitjat.

—  Selle kategooria mootorsõidukeid võib ühendada haagisega, mille lubatud täismass ei ületa 750 kg;

v)  C1E-kategooria:

—  ilma et see piiraks asjaomaste sõidukite tüübikinnituse eeskirjade kohaldamist, autorongid, mis koosnevad C1-kategooria vedukist ning selle haagisest või poolhaagisest, mille lubatud täismass ületab 750 kg, tingimusel et veduki ja haagise või poolhaagise lubatud täismass kokku ei ületa 12 000 kg;

—  ilma et see piiraks asjaomaste sõidukite tüübikinnituse eeskirjade kohaldamist, autorongid, mis koosnevad B-kategooria vedukist ning selle haagisest või poolhaagisest, mille lubatud täismass ületab 3 500 kg, tingimusel et veduki ja haagise või poolhaagise lubatud täismass kokku ei ületa 12 000 kg;

vi)  C-kategooria:

—  muud kui D1- või D-kategooria mootorsõidukid, mille lubatud täismass on üle 3 500 kg ning mis on kavandatud ja valmistatud vedama lisaks juhile veel kuni kaheksat sõitjat.

—  Selle kategooria mootorsõidukid võib ühendada haagisega, mille lubatud täismass ei ületa 750 kg;

vii)  CE-kategooria:

—  ilma et see piiraks asjaomaste sõidukite tüübikinnituse eeskirjade kohaldamist, autorongid, mis koosnevad C-kategooria vedukist ja selle haagisest või poolhaagisest, mille lubatud täismass ületab 750 kg;

viii)  D1-kategooria:

—  mootorsõidukid, mis on kavandatud ja valmistatud vedama lisaks juhile veelrohkem kui kaheksa ja kuni 16 sõitjat ning mille pikkus ei ületa 8 m. [ME 60]

—  Selle kategooria mootorsõidukeid võib ühendada haagisega, mille lubatud täismass ei ületa 750 kg;

ix)  D1E-kategooria:

—  ilma et see piiraks asjaomaste sõidukite tüübikinnituse eeskirjade kohaldamist, autorongid, mis koosnevad D1-kategooria vedukist ja selle haagisest, mille lubatud täismass on üle 750 kg;

x)  D-kategooria:

—  mootorsõidukid, mis on kavandatud ja valmistatud vedama lisaks juhile rohkem kui kaheksat sõitjat. Mootorsõidukeid, mida võib juhtida D-kategooria juhiloaga, võib ühendada haagisega, mille lubatud täismass ei ületa 750 kg;

xi)  DE-kategooria:

—  ilma et see piiraks asjaomaste sõidukite tüübikinnituse eeskirjade kohaldamist, autorongid, mis koosnevad D-kategooria vedukist ja selle haagisest, mille lubatud täismass on üle 750 kg.

2.  Komisjon hindab kavandatava meetme mõju liiklusohutusele ning liikmesriigid võivad komisjoni eelneval nõusolekul jätta käesoleva artikli kohaldamisalast välja teatavad eri liiki mootori jõul liikuvad sõidukid, näiteks puuetega inimeste erisõidukid või ehitussektoris kasutatavad sõidukid, mis on muu hulgas liigitatud liikurmasinatena. [ME 69]

Liikmesriigid võivad käesoleva direktiivi kohaldamisalast välja jätta sellist tüüpi sõidukid, mida kasutatakse relva- ja tsiviilkaitsejõudude poolt või nende kontrolli all. Liikmesriigid teatavad sellest komisjonile.

Artikkel 7

Vanuse alampiir

1.  Juhiloa väljastamise vanuse alampiir on järgmine:

a)  AM-, A1- ja B1-kategooria, B1- ja T-kategooria puhul 16 aastat; [ME 70]

b)  A2-, B-, BE-, C1- ja C1E-kategooria puhul 18 aastat;

c)  A-kategooria puhul:

i)  mootorrattad: 20 aastat. Selle kategooria mootorrataste juhtimise õiguse saamiseks nõutakse mootorrataste juhtimise kogemust vähemalt kahe aasta jooksul A2-kategooria juhiloa alusel. Kaheaastase juhtimiskogemuse nõudest võidakse loobuda, kui juhiloa taotleja on vähemalt 24-aastane;

ii)  kolmerattalised mootorsõidukid võimsusega üle 15 kW: 21 aastat;

d)  C-, CE-, D1- ja D1E-kategooria puhul 21 aastat;

da)   ilma et see piiraks direktiivi (EL) 2022/2561 artikli 6 lõikes 1 sätestatud asjaolude kohaldamist, 18 aastat C-, CE-, D1- ja D1E-kategooria juhiluba omavate sõidukijuhtide puhul, kes kasutavad juhiluba oma riigis ja rahvusvahelisel tasandil, tingimusel et neil on kutseoskuse tunnistus; [ME 71]

e)  D- ja DE-kategooria puhul 24 aastat.

ea)   ilma et see piiraks direktiivi (EL) 2022/2561 artikli 6 lõikes 1 sätestatud asjaolusid, 21 aastat D- ja DE-kategooria juhiluba omavate kutseliste sõidukijuhtide puhul, kes kasutavad juhiluba riigi ja rahvusvahelisel tasandil, tingimusel et neil on kutseoskuse tunnistus. [ME 72]

2.  Liikmesriigid võivad juhiloa väljastamiseks vajalikku vanuse alampiiri tõsta või alandada järgmiselt:

a)  AM-kategooria puhul alandada alampiiri kuni 14. eluaastani või tõsta kuni 18. eluaastani;

b)  B1-kategooria puhul tõsta alampiiri kuni 18. eluaastani;

Liikmesriigid ei või väljastada B1-kategooria juhiluba vanemale kui 21-aastasele taotlejale sõidukite puhul, millele on osutatud artikli 9 lõike 4 esimese lõigu punktis c ja käesolevas lõikes sätestatud tingimustel. [ME 73]

c)  A1-kategooria puhul tõsta alampiiri kuni 18. eluaastani, eeldusel et täidetud on mõlemad järgmised tingimused:

i)  kui A1-kategooria vanuse alampiiri ja A2-kategooria vanuse alampiiri vaheline erinevus on kaks aastat;

ii)  nõutav on vähemalt kaheaastane A2-kategooria mootorrataste juhtimise kogemus, enne kui saab anda A-kategooria mootorrataste juhtimise õiguse, nagu on osutatud lõike 1 punkti c alapunktis i;

d)  B- ja BE-kategooria puhul võib alandada alampiiri kuni 17. eluaastani.

3.  Liikmesriigid võivad alandada vanuse alampiiri C-kategooria puhul 18. eluaastani ja D-kategooria puhul 21. eluaastani järgmiste sõidukite korral:

a)  tuletõrjeteenistuste, elanikukaitse ning korrakaitseorganite kasutatavad sõidukid; [ME 74]

b)  sõidukid, millega tehakse remondi või hoolduse eesmärgil teekatsetusi.

Liikmesriigid võivad vastastikku tunnustada selles lõikes sätestatud vanuse alampiirist noorematele juhtidele väljastatud juhilubade kehtivust oma territooriumil. [ME 75]

4.  Lõigete 2 ja 3Lõike 2 kohaselt väljastatud juhiload kehtivad üksnes juhiloa väljastanud liikmesriigi territooriumil seni, kuni juhiloa omanik jõuab lõikes 1 sätestatud vanusesse. [ME 76]

Liikmesriigid võivad tunnustada lõikes 1 esitatud vanuse alampiirist noorematele juhtidele väljastatud juhilubade kehtivust oma territooriumil.

5.   Erandina käesoleva artikli lõike 1 punktidest d ja e on juhul, kui juhiloa taotlejal on direktiivi (EL) 2022/2561 artiklis 6 osutatud kutsetunnistus, juhiloa väljastamise vanuse alampiir järgmine:

a)   C- ja CE-kategooria puhul direktiivi (EL) 2022/2561 artikli 5 lõike 2 punkti a alapunktis i sätestatud vanuse alampiir;

b)   D1- ja D1E-kategooria puhul kõnealuse direktiivi artikli 5 lõike 3 punkti a alapunkti i teises lõigus sätestatud vanuse alampiir;

c)   D- ja DE-kategooria puhul kõnealuse direktiivi artikli 5 lõike 3 punkti a alapunkti i esimeses lõigus ning artikli 5 lõike 3 punkti a alapunkti ii esimeses lõigus ja artikli 5 lõike 3 punktis b sätestatud vanuse alampiir. [ME 77]

Kui vastavalt direktiivi (EL) 2022/2561 artikli 5 lõike 3 punkti a alapunkti i teisele lõigule või artikli 5 lõike 3 punkti a alapunkti ii teisele lõigule lubab liikmesriik selliseid sõidukeid oma territooriumil juhtida nooremaealistel, kehtib juhiluba üksnes selle väljastanud liikmesriigi territooriumil seni, kuni juhiloa omanik on jõudnud käesoleva lõike esimeses lõigus osutatud asjaomasesse vanusesse ja tal on kutsetunnistus.

Artikkel 8

Tingimused ja piirangud

1.  Liikmesriigid märgivad isikule väljastatud juhiloale ühe või mitu tingimust, mille kohaselt tal on juhtimisõigus. Selleks kasutavad liikmesriigid I lisa E osas esitatud vastavaid liidu koode. Nad võivad kasutada ka riigisiseseid koode tingimuste puhul, mida ei ole I lisa E osas esitatud, ning juhul, kui nad seda teevad, teavitavad nad sellest viivitamata komisjoni koos koode ja nende kasutamisjuhtusid puudutavate üksikasjadega käesoleva direktiivi jõustumisel ning juba kasutatavate koodide [hilisemate] uute täienduste või muudatuste korral. [ME 78]

Kui füüsilisest seisundist tulenevalt on lubatud juhtida ainult teatavat liiki sõidukeid või sellise seisundi jaoks kohandatud sõidukeid, tuleb artikli 10 lõikes 1 sätestatud oskuste ja käitumise eksam sooritada sellise sõidukiga.

2.  Komisjonil on õigus võtta kooskõlas artikliga 21 vajaduse korral vastu delegeeritud õigusakte I lisa E osa muutmiseks, et võtta arvesse teaduse, tegevuse või tehnika arengut.

Artikkel 9

Juhtimisõiguse järkjärguline omandamine ja kategooriate vastavus

1.  BE-, C1-, C1E-, C-, CE-, D1-, D1E-, D- ja DE-kategooria juhiluba väljastatakse ainult nendele juhtidele, kellel on juba õigus juhtida B-kategooria sõidukeid.

2.  Juhiloa kehtivus määratakse kindlaks järgmiselt:

a)  C1E-, CE-, D1E- või DE-kategooria jaoks väljastatud juhiluba kehtib ka BE-kategooria autorongide puhul;

b)  CE-kategooria jaoks väljastatud juhiluba kehtib ka DE-kategooria puhul, kui juhiloa omanikul on õigus juhtida D-kategooria sõidukeid;

c)  C1E- või CE-kategooria jaoks väljastatud juhiluba kehtib ka D1E-kategooria puhul, kui juhiloa omanikul on õigus juhtida D1-kategooria sõidukeid;

ca)   CE- ja DE-kategooria jaoks väljastatud juhiluba kehtib ka vastavalt C- ja D-kategooria puhul; [ME 80]

d)  CE- ja DE-kategooria jaoks väljastatud juhiluba kehtib ka vastavalt C1E- ja D1E-kategooria autorongide puhul;

da)   C1E- ja D1E-kategooria jaoks väljastatud juhiluba kehtib ka vastavalt C1- ja D1-kategooria puhul; [ME 81]

e)  mis tahes kategooria jaoks väljastatud juhiluba kehtib ka AM-kategooria puhul. Oma territooriumil väljastatud juhilubade puhul võivad liikmesriigid AM-kategooria puhul piirata vastavuse A1-, A2- ja A-kategooriale, kui kõnealune liikmesriik kehtestab AM-kategooria juhiloa saamise tingimuseks praktilise eksami sooritamise;

f)  A2-kategooria jaoks väljastatud juhiluba kehtib ka A1-kategooria puhul;

g)  A-, B-, C- või D-kategooria jaoks väljastatud juhiluba kehtib ka vastavalt A1-, A2-, B1-, C1- või D1-kategooria puhul;

h)  kaks aastat pärast B-kategooria juhiloa esmakordset väljastamist kehtib see ka nõukogukäesoleva direktiivi 96/53/EÜ(17) artiklis 2artikli 2 [punktis 11c] osutatud alternatiivkütusel töötavate sõidukite juhtimisel määruses (EL) 2018/858(18) kindlaks määratud M- ja N-kategooria sõidukite puhul, mis on ette nähtud liiklemiseks avalikel teedel, sealhulgas ühes või mitmes etapis kavandatud ja konstrueeritud sõidukite puhul, mille lubatud täismass ilma haagiseta on üle 3 500 kg, kuid mitte üle 4 250 kg, ning see on valmistatud lisaks juhile vedama veel kuni kaheksat sõitjat. Neid sõidukeid võib kombineerida haagise või poolhaagisega ning sellise autorongi lubatud täismass ei ole üle 5 000 kg; [ME 82]

ha)   kaks aastat pärast B-kategooria juhiloa esmakordset väljastamist kehtib see käesoleva direktiivi artikli 2 [punktis 11a] määratletud kiirabiautode ja muude eriotstarbeliste sõidukite ning artikli 2 [punktis 11b] määratletud kuni 4 250 kg täismassiga autoelamute puhul;

Käesoleva direktiivi artiklis 20 osutatud Euroopa Parlamendile ja nõukogule korrapäraselt esitatavate aruannete raames hindab komisjon erakorraliste meditsiiniseadmete ja/või alternatiivkütuste kasutamise valdkonnas tehtud tehnoloogiliste edusammude mõju kiirabiautode kogumassile. Komisjonil on õigus võtta kooskõlas käesoleva direktiivi artikliga 21 vastu delegeeritud õigusakte selle direktiivi muutmiseks ning ajakohastada osutatud aruannete järelduste alusel kiirabiautode maksimaalset täismassi.

Komisjonil on õigus võtta kooskõlas artikliga 21 vastu delegeeritud õigusakte käesoleva direktiivi muutmiseks, ajakohastades käesoleva punkti esimeses lõigus osutatud sõidukite täismassi, et võtta arvesse tehnika arengu ja alternatiivkütuste väljatöötamise mõju kiirabiautodele; [ME 83]

hb)   kaks aastat pärast BE-kategooria juhiloa esmakordset väljastamist kehtib see käesoleva direktiivi artikli 2 [punktis 11c] osutatud alternatiivkütusel töötavate sõidukite juhtimisel määruses (EL) 2018/858 kindlaks määratud M- ja N-kategooria sõidukite puhul, mis on ette nähtud liiklemiseks avalikel teedel, sealhulgas ühes või mitmes etapis kavandatud ja konstrueeritud sõidukite puhul, mille lubatud täismass ilma haagiseta on üle 3 500 kg, kuid ei ületa 4 250 kg. Neid sõidukeid võib kombineerida haagise või poolhaagisega, kui haagise või poolhaagise lubatud täismass ei ületa 3 500 kg; [ME 84]

hc)   kolm aastat pärast C1-kategooria juhiloa esmakordset väljastamist kehtib see ka käesoleva direktiivi artikli 2 [punktis 11 c] osutatud alternatiivkütusel töötavate sõidukite puhul, mille lubatud täismass ilma haagiseta on üle 7 500 kg, kuid ei ületa 8 250 kg, ning mis on kavandatud ja valmistatud lisaks juhile vedama veel kuni kaheksat sõitjat. Neid sõidukeid võib ühendada haagisega, mille lubatud täismass ei ületa 750 kg; [ME 85]

hd)   kolm aastat pärast C1E-kategooria juhiloa esmakordset väljastamist kehtib see ka artikli 9 lõike 2 punktis hc osutatud alternatiivkütusel töötavate sõidukite ja nende haagiste või poolhaagiste puhul, mille lubatud täismass ilma haagiseta on üle 750 kg eeldusel, et autorongi lubatud mass ei ületa 12 750 kg; [ME 86]

he)   kolm aastat pärast D1-kategooria juhiloa esmakordset väljastamist kehtib see sõidukite suhtes, mis on kavandatud ja valmistatud vedama lisaks juhile veel kuni 22 sõitjat ning mille pikkus ei ületa kaheksat meetrit. [ME 88]

Käesoleva direktiivi artiklis 20 osutatud Euroopa Parlamendile ja nõukogule esitatavas teises rakendamisaruandes hindab komisjon alternatiivkütusel töötavate sõidukite arendamise ja kasutuselevõtu ja/või [käesoleva artikli punktide h kuni hd] kohaldamise mõju liiklusohutusele. Komisjonil on õigus võtta kooskõlas artikliga 21 käesoleva määruse muutmiseks vastu delegeeritud õigusakte, et kohandada alternatiivkütusel töötavate sõidukite massi künnist. [ME 89]

3.  Liikmesriigid võivad oma territooriumil lubada järgmisi vastavusi:

a)  kolmerattaliste mootorsõidukite puhul B-kategooria juhiluba; kui kolmerattalise mootorsõiduki võimsus on üle 15 kW, peab B-kategooria juhiloa omanik olema vähemalt 21-aastane;

b)  A1-kategooria mootorrataste jaoks B-kategooria juhiluba.

Esimeses lõigus sätestatud vastavust tunnustavad liikmesriigid, kes need välja andsid.

Liikmesriigid ei tee juhiloale märget, et juhiloa omanikul on lubatud juhtida esimeses lõigus osutatud sõidukeid, välja arvatud I lisa E osas täpsustatud asjakohaste liidu koodide abil.

Liikmesriigid teatavad viivitamata komisjonile nende territooriumil lubatud esimeses lõigus osutatud vastavustest, sealhulgas riigisisestest koodidest, mida võidi kasutada enne käesoleva direktiivi jõustumist. Komisjon teeb selle teabe liikmesriikidele kättesaadavaks, et hõlbustada käesoleva lõike kohaldamist.

4.  Liikmesriigid võivad lubada oma territooriumil juhtida järgmiste kategooriate sõidukeid:

a)  D1-kategooria sõidukid, mille lubatud täismass on 3 500 kg (välja arvatud puuetega sõitjate veoks ettenähtud spetsiaalsed seadmed), kui juhiloa omanik on üle 21 aasta vana ja tal on B-kategooria juhiluba olnud vähemalt kaks aastat pärast selle juhiloa esmakordset väljastamist ning tingimusel, et neid sõidukeid kasutavad mittetulunduslikud asutused sotsiaalsetel eesmärkidel ning juht osutab teenuseid vabatahtlikult;

b)  sõidukid, mille lubatud täismass on üle 3 500 kg, kui juhiloa omanik on üle 21 aasta vana ja tal on B-kategooria juhiluba olnud vähemalt kaks aastat pärast selle juhiloa esmakordset väljastamist ning tingimusel, et on täidetud kõik järgmised tingimused:

i)  sõidukid on ette nähtud koolitus- või vaba aja veetmise piirkonnas kohapeal kasutamiseks;

ii)  neid kasutavad mittetulunduslikud asutused sotsiaalsetel eesmärkidel;

iii)  neid on muudetud nii, et neid ei saa kasutada rohkem kui üheksa inimese või muude kui nende kasutuse seisukohast tingimata vajalike kaupade veoks;

c)  B-kategooria sõidukid, mille lubatud täismass on 2 500 kg ja suurim füüsiliselt piiratud kiirus 45 km/h, kui juhiloa omanik on alla 21 aasta vana ja tal on B1-kategooria juhiluba.

Liikmesriigid ei tee juhiloale märget, et juhiloa omanikul on lubatud juhtida esimese lõigu punktides a ja b osutatud sõidukeid, välja arvatud asjakohaste riigisiseste koodide abil.

Liikmesriigid teatavad komisjonile viivitamata kõigist käesoleva lõigu kohaselt antud lubadest.

4a.   Liikmesriikidel on õigus lubada oma territooriumil juhtida D- või D1-kategooria sõidukeid C-kategooria juhiloa omanikel, tingimusel et sõidukit ei kasutata ühegi teise sõitja vedamiseks ja juht, kes teeb tehnoülevaatus vastavalt direktiivile 2014/45/EL, või autoremonditöökoja mehaanik teevad proovisõidu viie kilomeetri kaugusele töökojast pärast sõiduki remonti või hooldust või ülevaatust. Liikmesriigid teatavad komisjonile viivitamata kõigist käesoleva lõigu kohaselt välja antud lubadest. [ME 91]

Artikkel 10

Juhiloa väljastamine, kehtivus ja uuendamine

1.  Juhiluba väljastatakse ainult neile taotlejatele, kes vastavad järgmistele tingimustele:

a)  nad on sooritanud oskuste ja käitumise eksami ja teooriaeksami ning nad vastavad juhtimiseks vajaliku füüsilise ja vaimse sobivuse miinimumnõuetele vastavalt II ja III lisa sätetele;

b)  nad on AM-kategooria puhul sooritanud üksnes teooriaeksami; liikmesriigid võivad nõuda, et taotlejad sooritaksid oskuste ja käitumise eksami ning läbiksid tervisekontrolli.

Selle kategooria kolme- ja neljarattaliste sõidukite puhul võivad liikmesriigid kehtestada eraldi oskuste ja käitumise eksami. AM-kategooria sõidukite eristamiseks võib juhiloale kanda riigisisese koodi;

c)  nad on A2- või A-kategooria puhul ja tingimusel, et neil on vähemalt kaheaastane A1- või A2-kategooria mootorratta juhtimise kogemus, kas

i)  sooritanud ainult oskuste ja käitumise eksami või

ii)  läbinud VI lisa kohase koolituse;

d)  nad on läbinud koolituse või sooritanud oskuste ja käitumise eksami või B-kategooria puhul läbinud koolituse või sooritanud V lisa kohase oskuste ja käitumise eksami artikli 6 lõike 1 punkti c alapunkti ii kolmandas lõigus osutatud autorongi juhtimiseks;

e)  nende alaline elukoht on juhiluba väljastava liikmesriigi territooriumil või nad suudavad tõendada, et nad on seal õppinud vähemalt kuus kuud.

1a.   Liikmesriigid kehtestavad vajalikud sätted, tagamaks, et puuetega inimesed, kelle eksam viiakse läbi nende puudele vastavalt kohandatud sõidukis, vabastatakse ülesannetest, mida neil nende puude tõttu pole võimalik täita. [ME 94]

2.  Liikmesriikide väljastatud juhilubade minimaalne halduskehtivus on järgmine: [ME 95]

a)  AM-, A1-, A2-, A-, B-, B1- ja BE-kategooria puhul 15 aastat;

b)  C-, CE-, C1-, C1E-, D-, DE-, D1- ja D1E-kategooria puhul viis aastat.

Juhiloa uuendamisega võib kaasneda uue halduskehtivuse perioodi algus teise kategooria või teiste kategooriate jaoks, millesse kuuluvaid sõidukeid on juhiloa omanikul õigus juhtida, kui see on kooskõlas käesolevas direktiivis sätestatud tingimustega.

Artikli 4 lõigetega 5 ja 6 ettenähtud mikrokiibi või ruutkoodi olemasolu ei ole juhiloa kehtivuse eeldus. Mikrokiibi või ruutkoodi kadumine või loetamatuks muutumine või muul viisil kahjustamine ei mõjuta juhiloa kehtivust.

Liikmesriigid võivad piirata algajatele juhtidele (artikli 15 lõike 1 tähenduses) väljastatud mis tahes kategooria juhilubade halduskehtivust, et kohaldada selliste juhtide suhtes konkreetseid meetmeid, mille eesmärk on parandada liiklusohutust.

Liikmesriigid võivad subsidiaarsuse põhimõtet järgides piirata mis tahes kategooria juhilubade halduskehtivust, võttes samal ajal arvesse terviseseisundit ja III lisa kohast võimet sõita ohutult, kui peetakse vajalikuks kohaldada suurema sagedusega arstlikke kontrolle või muid konkreetseid meetmeid, sealhulgas liikluseeskirjade rikkujate suhtes kohaldatavaid piiranguid, et liiklusohutusmeetmeid veelgi parandada. [ME 253, ME 315 ja ME 335]

Liikmesriigid lühendavad esimeses lõigus sätestatud halduskehtivust viie aastani või vähem juhilubade puhul, mille omanikud elavad liikmeriigi territooriumil ja on saanud 70-aastaseks, et kohaldada suurema sagedusega arstlikke kontrolle või muid konkreetseid meetmeid, nt täiendkursusi. Lühendatud halduskehtivust võib kohaldada ainult juhiloa uuendamisel. [ME 97]

Liikmesriigid võivad lühendada käesolevas lõikes sätestatud halduskehtivust nende isikute juhilubade puhul, kellele on antud ajutine elamisluba või kellele on tagatud ajutine kaitse või liikmesriigi õiguse alusel tema territooriumil piisav kaitse. Selleks peab kõnealune lühendatud halduskehtivus olema ajutise elamisloa või ajutise kaitse või piisava kaitse halduskehtivusega võrdne või sellest lühem.

3.  Kui juhiloa halduskehtivus lõpeb, uuendatakse seda eeldusel, et täidetud on mõlemad järgmised tingimused:

a)  III lisas esitatud juhtimiseks vajaliku füüsilise ja vaimse sobivuse miinimumnõuded on jätkuvalt täidetud;

b)  taotluse esitamise ajal on juhiloa taotleja alaline elukoht juhiluba väljastava liikmesriigi territooriumil või taotleja suudab tõendada, et ta on seal õppinud vähemalt kuus kuud.

4.  Kriisi korral võivad liikmesriigid pikendada selliste juhilubade halduskehtivust, mis muidu aeguksid, maksimaalselt kuue kuu võrra. Kriisi jätkumise korral võib pikendamist korrata.

Iga sellist pikendamist tuleb nõuetekohaselt põhjendada ja sellest tuleb viivitamata komisjonile teatada. Komisjon avaldab selle teabe viivitamata Euroopa Liidu Teatajas. Liikmesriigid tunnustavad selliste juhilubade kehtivust, mille halduskehtivust on käesoleva lõike alusel pikendatud.

Kui kriis mõjutab mitut liikmesriiki, võib komisjon võtta vastu rakendusakte, et pikendada kõigi või teatavate kategooriate juhilubade halduskehtivust, mis muidu aeguksid. Pikendamine ei tohi ületada kuut kuud ja seda võib kriisi jätkumise korral korrata. Nimetatud rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 22 lõikes 3 osutatud kontrollimenetlusega.

Kui liikmesriiki ei mõjuta ega tõenäoliselt ei hakka mõjutama raskused, mis muudaksid kolmandas lõigus osutatud kriisi tõttu juhilubade uuendamise praktiliselt võimatuks, või kui liikmesriik on võtnud asjakohaseid riiklikke meetmeid kriisi mõju leevendamiseks, võib kõnealune liikmesriik pärast komisjoni teavitamist otsustada, et ta ei kohalda kolmandas lõigus osutatud rakendusaktiga kehtestatud pikendamist. Komisjon teatab sellest teistele liikmesriikidele ja avaldab Euroopa Liidu Teatajas sellekohase teate.

Käesoleva lõike kohaldamisel tähendab kriis liidus või väljaspool seda toimuvat erandlikku, ootamatut ja äkilist looduslikku või inimtegevusest tingitud sündmust, mis on oma laadilt ja ulatuselt erakorraline ning millel on märkimisväärne otsene või kaudne mõju maanteetranspordi valdkonnale ning mis takistab või märkimisväärselt piirab ka juhiloa omanike või asjaomaste riiklike asutuste võimalust viia läbi juhiloa uuendamiseks vajalikke menetlusi.

5.  Ilma et see piiraks liikmesriikide kriminaalõiguse ja korrakaitsealaste õigusaktide kohaldamist, võivad liikmesriigid kohaldada juhilubade väljastamise suhtes oma siseriiklikke eeskirju, mis käsitlevad muid kui käesolevas direktiivis osutatud tingimusi. Liikmesriigid teatavad sellest komisjonile.

6.  AM-, A-, A1-, A2-, B-, B1- ja BE-kategooria juhilubade väljastamisel või uuendamisel võivad liikmesriigid nõuda, et III lisa punktis 3 osutatud enesehindamise asemel kontrollitaks vastavust kõnealuses lisas esitatud sõiduki juhtimiseks vajaliku füüsilise ja vaimse sobivuse miinimumnõuetele. Sel juhul hõlmab tervisekontroll kõiki III lisas mainitud meditsiinilisi seisundeid.

Komisjon võtab [vastuvõtmise kuupäev + 18 kuud] vastu rakendusaktid, milles sätestatakse III lisa punktis 3 osutatud enesehindamise sisu ja mis hõlmavad kõiki kõnealuses lisas nimetatud meditsiinilisi seisundeid. Nimetatud rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 22 lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusega. [ME 99]

AM-, A-, A1-, A2-, B-, B1-, BE- ja T-kategooria juhilubade uuendamisel võivad liikmesriigid subsidiaarsuse põhimõtet järgides nõuda, et kontrollitaks vastavust III lisas osutatud juhtimissobivuse miinimumnõuetele. [ME 256 ja ME 318]

6a.   Liikmesriigid kehtestavad üldarstidele ja perearstidele tõenduspõhised suunised, et teha kindlaks isikud, kellel võib olla ohtlik autot juhtida, ning teevad koostööd juhilubade väljaandmise eest vastutavate asutustega. [ME 100]

6b.   Liikmesriigid töötavad välja riiklikud teadlikkuse suurendamise kampaaniad, et tõsta üldsuse teadlikkust vaimsetest või füüsilistest märkidest, mis võivad viidata sellele, et isikul võib olla ohtlik sõidukit juhtida. [ME 101]

7.  Isikul võib olla ainult üks füüsiline juhiluba. IsikulIsik võib siiski olla mitu mobiilset juhiluba, tingimusel et need on väljastanud sama liikmesriiksalvestada oma mobiilse juhiloa mitmes seadmes. [ME 102]

Isikul võivad olla ainult ühe liikmesriigi väljastatud juhiload.

Liikmesriik keeldub juhiloa väljastamisest, kui ta teeb kindlaks, et taotlejal on juba teise liikmesriigi väljastatud juhiluba.

Liikmesriigid võtavad kolmanda lõigu kohaldamiseks vajalikud meetmed. Juhiloa väljastamise, asendamise, uuendamise või vahetamisega seoses on nõutav, et kontrollitaks ka teiste liikmesriikide andmeid, kui on piisavalt alust kahtlustada, et taotleja juba omab teist juhiluba. Selleks kasutavad liikmesriigid artiklis 19 osutatud ELi juhilubade võrgustikku.

Ilma et see piiraks artikli 3 lõike 6 kohaldamist, võtab juhiluba väljastav liikmesriik kõik vajalikud meetmed tagamaks, et taotleja täidab käesoleva artikli lõikes 1 sätestatud nõuded, ning kohaldab juhiloa või juhtimisõiguse tühistamisel või äravõtmisel siseriiklikke sätteid, kui tehakse kindlaks, et luba on väljastatud, ilma et kõnealused nõuded oleksid täidetud.

8.  Komisjonil on õigus võtta kooskõlas artikliga 21 vajaduse korral vastu delegeeritud õigusakte II, III, V ja VI lisa muutmiseks, et võtta arvesse teaduse, tegevuse või tehnika arengut.

8a.   Komisjon töötab ekspertide nõuannete põhjal üldarstide jaoks välja veebipõhise koolituskursuse, mis võimaldab neil hinnata taotleja juhtimissobivuse kõiki aspekte. [ME 103]

Artikkel 11

Liikmesriikide väljastatud juhilubade vahetamine ja asendamine

1.  Kui ühe liikmesriigi väljastatud kehtiva juhiloa omanik on asunud alaliselt elama teise liikmesriiki, võib ta taotleda, et tema juhiluba vahetataks samaväärse juhiloa vastu. Luba vahetav liikmesriik peab kontrollima, millise kategooria jaoks esitatud juhiluba veel kehtib.

2.  Kui kriminaalõiguse ja korrakaitsealaste õigusaktide territoriaalsuse põhimõttest ei tulene teisiti, võib teises liikmesriigis väljastatud juhiloa omaniku alalise elukoha liikmesriik tema suhtes kohaldada juhtimisõiguse piiramist, peatamist, äravõtmist või tühistamist käsitlevaid siseriiklikke sätteid ja vajaduse korral selleks juhiloa välja vahetada.

3.  Füüsilist juhiluba välja vahetav liikmesriik tagastab endise juhiloa selle väljastanud liikmesriigile ja esitab põhjenduse. Liikmesriik, kes juhiloa välja vahetab, teavitab sellest väljaandnud liikmesriigi ametiasutusi ja täpsustab vahetamise põhjused. Liikmesriik, kes algselt juhiloa välja andis, tagab, et varasemat mobiilset juhiluba ei ole enam võimalik vaadata. Teabevahetuseks kasutavad liikmesriigid artikli 19 lõikes 1 osutatud ELi juhilubade võrgustikku. [ME 104]

4.  Kaotatud või varastatud juhiloa asendavad ainult juhiloa omaniku alalise elukoha liikmesriigi pädevad asutused. Need asutused asendavad juhiloa olemasoleva teabe või vajaduse korral algse juhiloa väljastanud liikmesriigi pädevate asutuste tõenduse alusel.

Artikkel 11a

Ajutine juhiluba

1.   Isegi kui see on sama liikmesriik, kes väljastas eelmise juhiloa, annab luba asendav, uuendav või vahetav liikmesriik loa asendamise, uuendamise või vahetamise ajal välja tunnistuse vormis ajutise juhiloa. Komisjonil on õigus võtta 31. detsembriks 2025 kooskõlas artikliga 21 vastu käesoleva direktiivi täiendamiseks delegeeritud õigusakte, kehtestades sellise tunnistuse standardvormi. Nende delegeeritud õigusaktide vastuvõtmisel võtab komisjon nõuetekohaselt arvesse nende vormide võimaliku võltsimise ohtu.

2.   Liikmesriigi poolt käesoleva artikli alusel välja antud tunnistus kehtib kõige rohkem üks kuu. Liikmesriigid tunnistavad vastastikku neid tunnistusi. Kui juhiloa asendamine, uuendamine või väljavahetamine võtab kauem aega, võivad liikmesriigid tunnistust kaks korda pikendada, millest kumbki periood ei ole pikem kui üks kuu. Sellise tunnistuse kehtivus lõpeb automaatselt, kui selle omanik saab artikli 3 kohase füüsilise või mobiilse juhiloa. [ME 105]

Artikkel 12

Kolmandate riikide väljastatud juhilubade vahetamine

1.  Kui liikmesriik pakub võimalust vahetada välja juhiluba, mille kolmas riik on väljastanud juhiloa omanikule, kes on asunud alaliselt elama tema territooriumile, vahetab see liikmesriik juhiloa välja vastavalt käesoleva artikli sätetele.

2.  Kui liikmesriik vahetab välja sellise kolmanda riigi poolt väljastatud juhiloa, kelle kohta ei ole tehtud lõikes 7 osutatud rakendusotsust, tehakse sellise vahetuse kohta märge kõnealuse liikmesriigi väljastatud juhiloale I lisa E osas esitatud asjakohase koodi abil; sama tehakse ka iga hilisema uuendamise või asendamise korral. Kui selle juhiloa omanik asub alaliselt elama teise liikmesriiki, ei pea kõnealune liikmesriik kohaldama artikli 3 lõikes 6 sätestatud vastastikuse tunnustamise põhimõtet.

Liikmesriigid kohaldavad sellise vahetamise suhtes oma siseriiklikke õigusakte vastavalt käesolevas lõikes sätestatud tingimustele.

3.  Kui juhiluba väljastatakse sellise kategooria jaoks ja sellise kolmanda riigi poolt, mille kohta on tehtud lõikes 7 osutatud rakendusotsus, ei tehta sellise vahetuse kohta märget kõnealuse liikmesriigi väljastatud juhiloale. Sellistel juhtudel vahetavad liikmesriigid juhiloa välja vastavalt asjakohastes rakendusotsustes sätestatud tingimustele.

4.  Kui liikmesriigi väljastatud juhiluba vahetati välja kolmanda riigi väljastatud juhiloa vastu, ei või liikmesriigid nõuda muude kui artikli 10 lõike 3 punktis a sätestatud tingimuste täitmist ega märkida mis tahes lisateavet selle juhiloa väljavahetamise kohta nende poolt väljastatud juhiloa vastu seoses esialgse juhiloa kategooriatega.

Esimeses lõigus osutatud olukorras, kui taotleja soovib vahetada juhiluba, mis kehtib ka kategooriates, mille jaoks ta on omandanud juhtimisõiguse kolmandas riigis, kohaldatakse järgmisi sätteid:

a)  kui juhiluba väljastatakse sellise kategooria jaoks ja sellise kolmanda riigi poolt, mille kohta on tehtud lõikes 7 osutatud rakendusotsus, kohaldatakse lõiget 3;

b)  kui selline rakendusotsus puudub, kohaldatakse lõiget 2.

5.  Lõigetes 2, 3 ja 4 osutatud vahetamine saab toimuda üksnes juhul, kui kolmanda riigi väljastatud juhiluba on loovutatud vahetust sooritava liikmesriigi pädevatele asutustele.

6.  Komisjon võib kindlaks teha, et kolmandal riigil on maanteetranspordiraamistik, mis tagab täielikult või osaliselt liidu omaga võrreldava liiklusohutuse taseme, mis võimaldab vahetada selle kolmanda riigi väljastatud juhilube, ilma et liikmesriikide väljastatud juhilubadele tehtaks sellise vahetuse kohta märget, kui see on vajalik pärast teatavate eelnevalt kindlaksmääratud tingimuste täitmist.

Kui komisjon teeb kindlaks sellise kolmanda riigi, võib ta koostöös liikmesriikidega hinnata kolmanda riigi maanteetranspordiraamistikku. Liikmesriikidel on kuus kuud aega, et esitada kindlaksmääratud kolmandas riigis kehtiva maanteetranspordiraamistiku kohta oma arvamus. Komisjon jätkab hindamist pärast seda, kui ta on saanud kõigi liikmesriikide arvamuse või kui arvamuste saatmise tähtaeg on möödunud, olenevalt sellest, kumb on hilisemvarasem. [ME 106]

Kolmandas riigis kehtiva maanteetranspordi raamistiku hindamisel võtab komisjon arvesse vähemalt järgmist:

a)  kehtivad juhilube käsitlevad nõuded, nagu juhiloakategooriate liigitamine, vanuse alampiiri nõuded, koolitus- ja sõidueksamite nõuded ja tingimused ning meditsiinilised nõuded juhiloa väljastamiseks;

b)  kas kolmas riik väljastab mobiilseid juhilube, ning kui väljastab, siis süsteemi käitamiseks kohaldatavad tehnilised ja struktuurilised üksikasjad;

c)  mil määral on ringluses võltsitud juhilube ja milliseid meetmeid võetakse, et vältida juhilubade võltsimist;

d)  kolmanda riigi väljastatud juhilubade halduskehtivus;

e)  kolmanda riigi liiklusolud ja see, kas need on võrreldavad liidu teedevõrgus valitsevate liiklusoludega;

f)  kolmanda riigi liiklusohutuse tase.

fa)   kolmandas riigis loodud ELi juhilubade vahetamise süsteem. [ME 107]

7.  Komisjon võib pärast lõikes 6 osutatud hindamist ja rakendusotsuste abil otsustada, et kolmandal riigil on maanteetranspordiraamistik, mis tagab täielikult või osaliselt liidu omaga võrreldava liiklusohutuse taseme, mis võimaldab vahetada selle kolmanda riigi väljastatud juhilube, ilma et liikmesriigi väljastatud juhiloale tehtaks sellise vahetuse kohta märget.

Rakendusotsus peab sisaldama vähemalt järgmist:

a)  artiklis 6 osutatud juhiloakategooriad, mille puhul võib vahetuse teha, ilma et selle kohta tehtaks märget liikmesriigi väljastatud juhiloale;

b)  kolmanda riigi juhilubade väljastamise kuupäevad, millest alates võib vahetuse teha, ilma et selle kohta tehtaks märget liikmesriigi väljastatud juhiloale;

c)  kõik üldtingimused, mida tuleb täita vahetatava ametliku dokumendi autentsuse kontrollimiseks;

d)  kõik üldtingimused, mida taotleja peab enne vahetust täitma, tõendamaks, et ta vastab III lisas esitatud meditsiinilistele nõuetele.

Kui taotleja juhiluba ei võimalda täita käesoleva lõike teise lõigu punkti a või b, võivad liikmesriigid otsustada juhiloa vahetada vastavalt lõikele 2. Kui taotleja ei suuda täita käesoleva lõike teise lõigu punkti c või d, võivad liikmesriigid juhiloa vahetamisest keelduda. Mis tahes lisatingimusega, mida rakendusotsus võib sisaldada, nähakse ette kas liikmesriigi siseriiklike sätete kohaldamine vastavalt lõikele 2 või juhiloa vahetamisest keeldumine, kui taotleja ei ole neid tingimusi täitnud.

Kõnealused rakendusotsused võetakse vastu kooskõlas artikli 22 lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusega.

8.  Lõikes 7 osutatud rakendusotsusega nähakse ette, et asjaomase kolmanda riigi liiklusohutuse olukorda tuleb vähemalt iga nelja aasta järel korrapäraselt kontrollida. Sõltuvalt kontrolli tulemustest jätab komisjon lõikes 7 osutatud rakendusotsuse jõusse, muudab seda või peatab selle vajalikus ulatuses või tunnistab selle kehtetuks.

8a.   Lõikes 2 osutatud kolmandas riigis välja antud ametialase pädevuse tunnistuse või samaväärse tunnistuse võib asendada uue kutseoskuse tunnistusega, mille annab välja liikmesriik, kus selle omanik on läbinud kuni 35 tunni pikkuse täiendava pädevuskoolituse. Kõnealune täiendav pädevuskoolitus viiakse läbi [taotlejale] kõige paremini arusaadavas ELi keeles. Vajaduse korral pakutakse kõrgetasemelise pädevuse ja liiklusohutuse tagamiseks kooskõlas direktiiviga (EL) 2022/2561 (mis käsitleb reisijate- või kaubaveol kasutatavate teatavate maanteesõidukite juhtide alus- ja jätkuõpet)(19) asjakohast keeletuge.

Selleks et teha kindlaks, kas kolmandate riikide eeskirjad on täielikult või osaliselt võrreldavad vastavate liidu eeskirjadega, mis tagavad liiklusohutuse taseme, mis on täielikult või osaliselt võrreldav liidu omaga, on komisjonil õigus võtta vastu ... [kaks aastat pärast käesoleva muutmisdirektiivi jõustumist] delegeeritud õigusaktid kooskõlas artikliga 21, et täiendada käesolevat direktiivi, sätestades tingimused ning kriteeriumid ja metoodika, mida kasutatakse kolmanda riigi juhtide kutsealast koolitust käsitlevate eeskirjade või kolmanda riigi sertifitseerimis- ja eksamimenetluste eeskirjade, või mõlema hindamisel.

Nende [delegeeritud õigusaktide/hindamistingimuste, -kriteeriumide ja -meetodite] alusel ning koostöös liikmesriikidega lõikes 6 sätestatud menetluse kohaselt võtab komisjon vastu rakendusaktid, milles sätestatakse tema otsus, et konkreetses kolmandas riigis kehtivad sõidukijuhtide kutsealase koolituse eeskirjad ja/või sertifitseerimis- ja eksamimenetlusi käsitlevad eeskirjad, mida saab täielikult või osaliselt võrrelda vastavate liidu eeskirjadega, ja mis tagavad liiklusohutuse taseme, mis on täielikult või osaliselt võrreldav liidu omaga. Need rakendusaktid võetakse vastu vastavalt artikli 22 lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusele. [ME 108]

9.  Komisjon avaldab Euroopa Liidu Teatajas ja oma veebisaidil loetelu kolmandatest riikidest, kelle kohta on tehtud rakendusotsus vastavalt lõikele 7lõigetele 7 ja 8a, ning avaldab ka kõik lõike 98 kohaselt tehtud asjakohased muudatused. [ME 109]

10.  Komisjon loob teadmusvõrgustiku, et koondada, töödelda ja levitada teadmisi ja teavet välisriikidest pärit elukutseliste juhtide siseturule integreerimise parimate tavade kohta. Võrgustikku kuuluvad liikmesriikide asjaomased ametiasutused, tippkeskused, ülikoolid ja teadlased, sotsiaalpartnerid ja muud maanteetranspordisektori asjaomased osalejad.

Artikkel 12a

Koostööplatvorm

1.   Komisjon loob koostööplatvormi, et koondada, töödelda ja levitada teadmisi ja teavet parimate tavade kohta järgmistes küsimustes:

a)   liikmesriikide sõiduõppekavad, sealhulgas erisõidukite, näiteks väljaspool teid kasutatavate liikurmasinate puhul;

b)   erisõidukite, näiteks väljaspool teid kasutatavate liikurmasinate litsentsimine ja tavakasutus eri liikmesriikides, sealhulgas nendes õigusnormides leiduvate erinevuste piiriülene mõju, et hõlbustada selliste masinate kasutamist, ning

c)   muud vajalikuks peetavad küsimused.

2.   Koostööplatvormi töös osalevad asjaomased liikmesriikide ametiasutused ja maanteetranspordisektori asjaomased sidusrühmad ning sellega hõlbustatakse võimaluse korral nendele parimatele tavadele tuginemist. [ME 320]

Artikkel 13

Juhtimisõiguse või juhiloa piiramise, peatamise, äravõtmise või tühistamise mõju

1.  Liikmesriik keeldub väljastamast juhiluba taotlejale, kelle juhiluba on teises liikmesriigis piiratud, peatatud, ära võetud või tühistatud.

2.  Liikmesriik keeldub tunnustamast ükskõik millise teise liikmesriigi väljastatud juhiloa kehtivust sellise isiku puhul, kelle juhiluba või juhtimisõigus on nimetatud teise liikmesriigi territooriumil piiratud, peatatud, ära võetud või tühistatud.

3.  Juhiluba või juhtimisõigus loetakse käesoleva artikli kohaldamisel piiratuks, peatatuks, äravõetuks või tühistatuks seni, kuni asjaomane isik ei täida liikmesriigi kehtestatud tingimusi, mida ta peab järgima selleks, et saada tagasi juhtimisõigus või juhiluba või taotleda uut.

Liikmesriigid tagavad, et mis tahes tingimused, mille nad kehtestavad selleks, et juhiloa omanik saaks tagasi juhtimisõiguse või juhiloa või et ta saaks taotleda uut, on proportsionaalsed ja mittediskrimineerivad teise liikmesriigi väljastatud juhilubade omanike suhtes ning need ei too iseenesest kaasa seda, et juhiloa väljastamisest või teise liikmesriigi väljastatud juhiloa tunnustamisest keeldutakse määramata ajaks.

Liikmesriik peatab juhiloa, kui artiklis 10 osutatud kehtivust kinnitav arstlik läbivaatus näitab, et III lisas osutatud füüsilisi ja psühholoogilisi nõudeid terviseseisundi kohta ei ole võimalik ajutiselt täita. [ME 110]

4.  Käesolevat artiklit ei tõlgendata nii, nagu see takistaks liikmesriikidel keelata isikul määramata ajaks oma territooriumil sõidukit juhtida, andmata talle võimalust saada tagasi juhtimisõigus või juhiluba või taotleda uut, kui see on tema käitumise põhjal õigustatud.

Kui liikmesriik on käesoleva lõike kohaselt kehtestanud tähtajatu keelu sõidukit juhtida, võib see liikmesriik keelduda alaliselt tunnustamast teise liikmesriigi väljastatud juhiloa kehtivust oma territooriumil. Erandina lõikest 1 võivad teised liikmesriigid pärast tähtajatu keelu kehtestanud liikmesriigiga konsulteerimist väljastada sellisele isikule juhiloa.

Artikkel 14

Saatjaga sõitmine

1.  Erandina artikli 7 lõike 1 punktidest b ja d väljastavad liikmesriigid kooskõlas artikli 10 lõikega 1 I lisa E osas täpsustatud liidu koodiga 98.02 märgistatud B-, C ja C1-kategooria ja C-kategooria juhiload taotlejatele, kes on saanud 17-aastaseks. [ME 111]

2.  Liidu koodiga 98.02 märgistatud juhiloa omanikud, kes ei ole saanud 18-aastaseks, juhivad sõidukit ainult koos saatjaga, kes vastabistub esiistmel ja on võimeline juhti sõidu ajal juhendama. Saatja peab järgima eeskirju, mis käsitlevad sõiduki juhtimist alkoholi- või narkojoobes või mis tahes muul põhjusel piiratud teovõimega seisundis, ning vastama järgmistele tingimustele: [ME 112]

a)  ta on vähemalt 25-aastane;

b)  tal on ELi asjaomase kategooria juhiluba, mis on väljastatud rohkem kui viis aastat tagasi; [ME 113]

c)  tema suhtes ei ole viimase viie aasta jooksul kohaldatud juhtimiskeeldu;

d)  tema suhtes ei ole tehtud otsust kriminaalõiguse valdkonnas seoses liikluseeskirjade rikkumisega;

e)  tal on C-kategooriaC ja C1-kategooria sõiduki puhul direktiiviga (EL) 2022/2561 ette nähtud kvalifikatsioon ja koolitus. [ME 114]

ea)   C- ja C1-kategooria sõidukite puhul on ta vajalike kutse- ja pedagoogiliste oskuste omandamiseks kutseoskuse jätkuõppe raames läbinud 7-tunnise koolituskursuse. [ME 115]

Liikmesriigid võivad otsustada pikendada koolituse kestust kuni 14 tunnini. [ME 116]

3.  Liikmesriigid võivad nõuda lõikes 2 osutatud saatja isiku tuvastamist, et tagada käesoleva artikli järgimine. Liikmesriigid võivad piirata võimalike saatjate arvu.

3a.   Saatjaga sõidukava ei piira liikmesriikide olemasolevaid võimalusi vähendada käesoleva direktiivi artikli 7 lõikes 2 sätestatud B-kategooria vanuse alampiiri ja kohaldada seotud tingimusi riiklikul tasandil. [ME 117]

4.  Liikmesriigid võivad kohaldada liidu koodiga 98.02 märgistatud juhiloa väljastamise suhtes lisatingimusi taotlejate puhul, kes ei ole saanud 18-aastaseks. Liikmesriigid teatavad sellest komisjonile. Komisjon avalikustab kõnealuse teabe.

4a.   Liikmesriigid võivad vähendada lõikes 1 sätestatud vanust isikute jaoks, kelle alaline elukoht on nende territooriumil, eesmärgiga viia läbi katseprojekte ja koguda andmeid saatjaga sõiduplaani mõju kohta noore taotleja koolituse raames seni, kuni ta on läbinud 3500 km. Kui liikmesriik soovib seda võimalust kasutada, esitab ta komisjonile põhjendatud taotluse. Komisjon hindab sellist taotlust dialoogis asjaomase liikmesriigiga ja teeb otsuse kolme kuu jooksul. Liiklusohutuse tagamiseks võib komisjon taotluse heaks kiita või tagasi lükata, esitades põhjendatud arvamuse, või kiita selle heaks lisatingimustel. Kui komisjon on teinud erandi, kohaldatakse siiski jätkuvalt lõigete 2, 3 ja 4 sätteid. Liikmesriigid jälgivad heakskiidetud katseprojektide tulemusi ja annavad nendest aru komisjonile. Komisjon hindab oma korrapäraste läbivaatamiste käigus heakskiidetud katseprojektide taotlusi, ja võimaluse korral nende tulemusi. [ME 118]

Artikkel 15

Katseaeg

1.  Esimest korda väljastatud teatava kategooria juhiloa omanikku loetakse algajaks juhiks ja tema suhtes kohaldatakse vähemalt kaheaastast katseaega. Liikmesriigid kehtestavad eeskirjad algajatele juhtidele määratud katseaja pikkuse ja karistuste kohta. [ME 119]

1a.   Liikmesriigid kehtestavad algajatele juhtidele kohustuse hoida kogu katseaja jooksul sõiduki tagaklaasil standardne liidu märgis nähtaval kohal. Komisjon võtab hiljemalt [6 kuud pärast käesoleva direktiivi jõustumise kuupäeva] kooskõlas artikliga 21 vastu delegeeritud õigusakti, millega määratakse kindlaks liidu märgise ühine kujundus. [ME 268]

2.  Liikmesriigid kehtestavad õigusnormid karistuste kohta, mida kohaldatakse algajatele juhtidele, kelle vere alkoholisisaldus on sõidukit juhtides üle 0,0 g/mL0,2 g/mL, või kes on psühhotroopsete ainete või narkootikumide mõju all. Liikmesriikide täitevasutused kehtestavad madalaima määramispiiri alusel nulltolerantsi tehnilise mõõtmiskünnise, milles võetakse arvesse passiivset või juhuslikku kokkupuudet, ning võtavad kõik vajalikud meetmed, et tagada kõnealuste karistuste rakendamine. Need karistused peavad olema tõhusad, proportsionaalsed, hoiatavad ja mittediskrimineerivad, ja võivad sisaldada juhtimiskeeldu. [ME 120]

2a.   Liikmesriigid kehtestavad algajate juhtide karistamise kohta rangemad eeskirjad, sealhulgas juhul, kui nad ei kasuta ohutusseadmeid või sõidavad ilma kehtiva juhiloata, ning võtavad kõik vajalikud meetmed nende rakendamise tagamiseks. Need karistused peavad olema tõhusad, proportsionaalsed, hoiatavad ja mittediskrimineerivad. [ME 121]

2b.   Liikmesriigid võivad laiendada alkoholi ja psühhoaktiivsete ainete nulltolerantsi kohaldamist kõigile juhtidele. [ME 269]

3.  Liikmesriigid võivad liiklusohutuse parandamiseks kehtestada täiendavaid norme, mida kohaldatakse nende territooriumil katseajal olevate algajate juhtide suhtes. Liikmesriigid teatavad sellest komisjonile. Need eeskirjad ei piira öösõitu. [ME 122]

4.  Liikmesriigid märgivad katseajal väljastatud juhilubadele I lisa E osas täpsustatud liidu koodi 98.01.

5.  Katseaega ei kohaldata juhtidele, kes on saanud A2- või A-kategooria juhiloa vastavalt artikli 10 lõike 1 punktile c.

5a.   Juhtide puhul, kes omandavad uue kategooria varem väljastatud juhiloa kategooria katseaja jooksul, võib uue kategooria katseaega lühendada, võttes arvesse juba läbitud katseaega, mis peab olema vähemalt kuus kuud. Sellist vähendamist ei kohaldata, kui olemasolev juhiluba väljastati ainult AM-kategooria jaoks. [ME 123]

5b.   Liikmesriike kutsutakse üles lisama oma põhi- ja keskkooli õppekavadesse eakohase koolituse liiklusohutuse eeskirjade ja liiklusriskide teadvustamise kohta. Liikmesriigid võivad kasutada selliste algatuste rahaliseks toetamiseks tulusid, mis on selleks otstarbeks määratud vastavalt [Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivile 2015/413(20)]. Komisjon võib kasutada selliste algatuste rahaliseks toetamiseks ka [kõnealuse direktiivi artiklis 8a] osutatud vahendeid. [ME 124]

Artikkel 16

Sõidueksami vastuvõtjad

1.  Sõidueksami vastuvõtjad peavad vastama IV lisas esitatud miinimumnõuetele.

Enne 19. jaanuari 2013käesoleva direktiivi jõustumist sõidueksami vastuvõtjatena juba töötavad isikud peavad ainult tõendama oma kvalifikatsiooninõuete täitmist ning osalema korrapäraselt koolitustel. [ME 125]

2.  Komisjonil on õigus võtta kooskõlas artikliga 21 vastu delegeeritud õigusakte IV lisa muutmiseks, et võtta arvesse teaduse, tegevuse või tehnika arengut.

Artikkel 17

Alaline elukoht

1.  Käesoleva direktiivi kohaldamisel tähendab „alaline elukoht“ kohta, kus isik tavaliselt elab iga kalendriaasta jooksul vähemalt 185 päeva seoses isiklike javõi tööalaste sidemetega ning, või kui tööalased sidemed puuduvad, seoses isiklike sidemetega, millest ilmneb nimetatud isiku märkimisväärne seos tema elukohaga. [ME 126]

Kui isiku ametialased sidemed on mujal kui isiklikud sidemed ning ta viibib seetõttu kordamööda kahes või enamas liikmesriigis asuvates eri kohtades, käsitatakse tema alalise elukohana isiklike sidemetega seotud kohta tingimusel, et kõnealune isik viibib seal korrapäraselt. Viimati nimetatud tingimus ei pea olema täidetud, kui isik elab liikmesriigis kindla kestusega ülesande täitmiseks. Koolis või ülikoolis õppimine ei tähenda alalise elukoha muutust.

2.  Artikli 10 lõike 3 punkti b ja artikli 11 lõike 4 kohaldamisel käsitatakse liidu või selle liikmesriikide diplomaatiliste teenistuste töötajate või nende leibkondadesse kuuluvate pereliikmete alalist elukohta selliste liikmesriikide territooriumil asuvana, kes väljastasid juhiload, mida uuendatakse või asendatakse.

Käesoleva artikli kohaldamisel hõlmavad „liidu diplomaatilised teenistused“ nõukogu peasekretariaadi ja komisjoni asjaomaste osakondade ametnikke, samuti liikmesriikide diplomaatilistest teenistustest lähetatud töötajaid ning kõiki muid töötajaid või töövõtjaid, kes töötavad liidu institutsioonides, organites ja asutustes välissuhete valdkonnas ning kes peavad oma lepinguliste kohustuste täitmiseks kalendriaasta jooksul elama ühe või mitme kolmanda riigi territooriumil vähemalt 181 päeva.

3.  Kui juhiloa omanik ei suuda lõike 1 alusel tõendada, et tema alaline elukoht on konkreetses liikmesriigis, võib juhiloa omanik viimase abinõuna oma juhiluba uuendada liikmesriigis, kes selle algselt väljastas.

4.  Erandina artikli 10 lõike 1 punktist e ja B-kategooria juhiloa esmakordse väljastamise eesmärgil võib taotlejale, kelle alalise elukoha liikmesriik ei ole tema kodakondsusjärgne liikmesriik, juhiloa väljastada viimati nimetatud liikmesriik, kui alalise elukoha liikmesriik ei näe ette võimalust sooritada teoreetiline või praktiline eksam ühes kodakondsusjärgse ELi liikmesriigi ametlikus keeles või tõlgi abiga. [ME 127]

Artikkel 18

Liidu standarditele mittevastavate juhiloamudelite vastavus

1.  Liikmesriigid kohaldavad komisjoni otsusega (EL) 2016/1945(21) kehtestatud vastavusi enne 19. jaanuari 2013käesoleva direktiivi jõustumist saadud juhtimisõiguste ja käesoleva direktiivi artiklis 6 sätestatud kategooriate vahel. [ME 128]

2.  Enne 19. jaanuari 2013käesoleva direktiivi jõustumist antud juhtimisõigust ei võeta ära ning selle suhtes ei kohaldata kuidagi käesoleva direktiivi sätteid. [ME 129]

Artikkel 19

Vastastikune abi

1.  Liikmesriigid abistavad üksteist käesoleva direktiivi rakendamisel. Nad vahetavad teavet juhilubade kohta, mille nad on väljastanud, vahetanud, asendanud, uuendanud, piiranud, peatanud, ära võtnud, tühistanud või kehtetuks tunnistanud, samuti juhtimiskeeldude kohta, mille nad on kehtestanud või kavatsevad kehtestada, ning konsulteerivad üksteisega, et kontrollida, kas juhiloa taotleja suhtes on mõnes liikmesriigis kehtestatud juhtimiskeeld. Liikmesriigid kasutavad selleks loodavat ELi juhilubade võrgustikku.

2.  Liikmesriigid võivad kasutada ELi juhilubade võrgustikku ka selleks, et vahetada teavet järgmistel eesmärkidel:

a)  võimaldada oma ametiasutustel kontrollida juhiloa kehtivust ja autentsust teeäärsete kontrollide käigus või võltsimisvastaste meetmete osana;

b)  hõlbustada uurimisi, mille eesmärk on tuvastada liiklusohutusnõuete rikkumise eest vastutav isik kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga (EL) 2015/413(22);

c)  ennetada, avastada ja uurida vastavalt [PRÜM II VIIDE] osutatudmaanteeliiklusega seotud kuritegusid vastavalt tingimusel, et kohaldatakse kõiki selleks vajalikke tingimusi, järgides eesmärgi piiritlemise, vajalikkuse ja proportsionaalsuse põhimõtteid; [ME 130]

d)  jõustada direktiiv (EL) 2022/2561;

e)  rakendada ja jõustada [UUS DIREKTIIV, MILLES KÄSITLETAKSE TEATAVATE JUHTIMISKEELDUDE KEHTESTAMIST KOGU LIIDUS].

3.  Juurdepääs võrgustikule peab olema turvaline. Võrgustik tagab nii sünkroonse (reaalajas) andmevahetuse kui ka asünkroonse andmevahetuse ning turvatud sõnumite, teadete ja manuste saatmise ja vastuvõtmise.

Liikmesriigid võtavad kõik vajalikud meetmed, tagamaks et võrgustiku kaudu vahetatav teave on ajakohane.

Liikmesriigid võivad anda juurdepääsu võrgustikule üksnes asutustele, kes on pädevad lõigetes 1 ja 2 osutatud eesmärkidel.

4.  Liikmesriigid abistavad üksteist ka mobiilse juhiloa rakendamisel, eelkõige selleks, et tagada I lisa C osas osutatud rakenduste ja kontrollifunktsioonide sujuv koostalitlusvõime.

5.  Selleks et tagada ELi juhilubade võrgustikuga ühendatud riiklike süsteemide vaheline koostalitlusvõime ja sellega seoses vahetatavate isikuandmete kaitse, võtab komisjon 6. juuniks 2026 vastu rakendusaktid, millega kehtestatakse ELi juhilubade võrgustiku üksikasjalikud talitlus-, liideste ja tehnilised nõuded. Nimetatud rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 22 lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusega.

6.  Liikmesriigid võivad teha koostööd juhtimisõiguse või juhiloa osalise piiramise, peatamise, äravõtmise või tühistamise kohaldamisel, eelkõige juhul, kui vastavad meetmed piirduvad teatavate juhiloakategooriatega või teatavate liikmesriikide territooriumiga, eelkõige nende poolt väljastatud juhilubadele kantud märke abil.

Artikkel 20

Läbivaatamine

Liikmesriigid teatavad komisjonile igal aastal iga kategooria kohta väljastatud, uuendatud, asendatud, äravõetud ja vahetatud juhilubade arvu, sealhulgas andmed mobiilsete juhilubade väljastamise ja kasutamise kohta. Kui liikmesriik muudab oma käesoleva direktiivi järgimiseks vajalikke õigus- ja haldusnorme viisil, mis mõjutab käesoleva direktiivi sätete kohaldamist, teatab ta sellest komisjonile kolme kuu jooksul. [ME 131]

Liikmesriigid jagavad samuti andmeid oma parimate tavade kohta seoses liiklusohutuse meetmete ja riskiteadlikkuse koolitusega, eelkõige algajate juhtide puhul ja elukestva õppe raames, tervisekontrolli liikide kohta vanuserühmade kaupa, toetussüsteemi kasutamise kohta vanuserühmade kaupa, kasutades selleks tagasisidet koos osalemistõenditega, ning sõiduõpetaja, liikluspsühholoogi või sõidueksamineerija soovitusi, samuti meetmete kohta liiklusohutuse suurendamiseks vähem kaitstud liiklejate seas, sealhulgas mikroliikuvust reguleerivate meetmete kohta. [ME 132]

Komisjonil palutakse esitada 1. juuliks 2027 Euroopa Parlamendile ja nõukogule aruanne, mis käsitleb väljaspool teid kasutatavaid liikurmasinaid käsitlevate riigisiseste normide kasutamise mõju, sealhulgas siseturule ja liiklusohutusele. Aruannet võib asjakohasel juhul täiendada ettepanekuga Euroopa Parlamendile ja nõukogule, mille eesmärk on hõlbustada väljaspool teid kasutatavate liikurmasinate kasutamist kogu liidus. [ME 321]

Liikmesriigid esitavad komisjonile igal aastal statistika artiklis 14 määratletud saatjaga sõidukava alusel sõitnud algajate juhtide põhjustatud liiklusõnnetuste kohta juhilubade kategooriate kaupa. Iga kolme aasta järel palutakse komisjonil koostada aruanne, milles võrreldakse saatjaga sõidukava alusel juhiloa saanud juhtide põhjustatud liiklusõnnetusi teiste juhtide andmetega. Aruandes võetakse arvesse iga juhiloa kategooria andmeid. Komisjon teeb aruande avalikult kättesaadavaks, sealhulgas piiriülese teabevahetuse portaali kaudu, mis on loodud [Euroopa piiriülese teabevahetuse direktiiviga]. [ME 133]

Hiljemalt [jõustumise kuupäev + 5 aastat] ja seejärel iga viie aasta tagant esitab komisjon Euroopa Parlamendile ja nõukogule aruande käesoleva direktiivi rakendamise, sealhulgas selle mõju kohta liiklusohutusele.

Artikkel 21

Delegeeritud volituste rakendamine

1.  Komisjonile antakse õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte käesolevas artiklis sätestatud tingimustel.

2.  Artikli 4 lõikes 8, artikli 5 lõikes 6, artikli 8 lõikes 2, artikli 9 lõikes 2, artikli 10 lõikes 8, artikli 11 punktis a , artikli 12 lõikes 8a ja artikli 16 lõikes 2 ja artikli 16a(2) osutatud õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte antakse komisjonile viieks aastaks alates [direktiivi jõustumise kuupäev]. Komisjon esitab delegeeritud volituste kohta aruande hiljemalt üheksa kuud enne viieaastase tähtaja möödumist. Volituste delegeerimist pikendatakse automaatselt samaks ajavahemikuks, välja arvatud juhul, kui Euroopa Parlament või nõukogu esitab selle suhtes vastuväite, tehes seda hiljemalt kolm kuud enne iga ajavahemiku lõppemist. [ME 134]

3.  Euroopa Parlament või nõukogu võib artikli 4 lõikes 8, artikli 5 lõikes 6, artikli 8 lõikes 2, artikli 10 lõikes 8 ja artikli 16 lõikes 2 osutatud volituste delegeerimise igal ajal tagasi võtta. Tagasivõtmise otsusega lõpetatakse otsuses nimetatud volituste delegeerimine. Otsus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas või otsuses nimetatud hilisemal kuupäeval. See ei mõjuta juba jõustunud delegeeritud õigusaktide kehtivust.

4.  Enne delegeeritud õigusakti vastuvõtmist konsulteerib komisjon kooskõlas 13. aprilli 2016. aasta institutsioonidevahelises parema õigusloome kokkuleppes sätestatud põhimõtetega iga liikmesriigi määratud ekspertidega.

5.  Niipea kui komisjon on delegeeritud õigusakti vastu võtnud, teeb ta selle samal ajal teatavaks Euroopa Parlamendile ja nõukogule.

6.  Artikli 4 lõike 8, artikli 5 lõike 6, artikli 8 lõike 2, artikli 10 lõike 8 ja artikli 16 lõike 2 alusel vastu võetud delegeeritud õigusakt jõustub üksnes juhul, kui Euroopa Parlament ega nõukogu ei ole kahe kuu jooksul pärast õigusakti teatavakstegemist Euroopa Parlamendile ja nõukogule esitanud selle suhtes vastuväiteid või kui Euroopa Parlament ja nõukogu on enne selle tähtaja möödumist komisjonile teatanud, et nad ei esita vastuväiteid. Euroopa Parlamendi või nõukogu algatusel pikendatakse seda tähtaega kahe kuu võrra.

Artikkel 22

Komiteemenetlus

1.  Komisjoni abistab juhilubade komitee. Nimetatud komitee on komitee määruse (EL) nr 182/2011 tähenduses.

2.  Käesolevale lõikele viitamisel kohaldatakse määruse (EL) nr 182/2011 artiklit 5.

Kui komitee arvamus saadakse kirjaliku menetlusega, lõpetatakse nimetatud menetlus ilma tulemust saavutamata, kui arvamuse esitamiseks ettenähtud tähtaja jooksul komitee eesistuja nii otsustab või lihtenamus komitee liikmetest seda taotleb.

Kui komitee arvamust ei esita, ei võta komisjon rakendusakti vastu ja kohaldatakse määruse (EL) nr 182/2011 artikli 5 lõike 4 kolmandat lõiku.

3.  Käesolevale lõikele viitamisel kohaldatakse määruse (EL) nr 182/2011 artiklit 8.

Artikkel 23

Direktiivi (EL) 2022/2561 muutmine

Direktiivi (EL) 2022/2561 muudetakse järgmiselt.

1)  Direktiivi (EL) 2022/2561 artikli 5 lõikesse 2 lisatakse punkt c:"

„c) vähemalt 17-aastasena C-kategooriaC- ja C1-kategooria sõidukit, tingimusel et tal on artikli 6 lõikes 1 osutatud kutsetunnistus ja üksnes direktiivi [KÄESOLEVA DIREKTIIVI VIIDE] artikli 14 lõikes 2 sätestatud tingimustel.““ [ME 135]

2)  Artikli 5 lõike 3 punkt a asendatakse järgmisega:"

Iga liikmesriik võib lubada D1- ja D1- + E kategooria sõidukite juhtidel juhtida selliseid sõidukeid oma territooriumil vähemalt 18-aastasena, tingimusel et neil on artikli 6 lõikes 1 osutatud kutsetunnistus.

3)  Artikli 5 lõike 3 punkt b jäetakse välja. [ME 323]

Artikkel 24

Määruse (EL) 2018/1724 muutmine

Määruse (EL) 2018/1724 II lisa muudetakse järgmiselt:

a)  teises veerus lisatakse reale „Kolimine“ järgmine lahter: „Juhiloa saamine ja pikendamine“;

b)  kolmandas veerus lisatakse reale „Kolimine“ järgmine lahter: „ELi juhiloa väljastamine, vahetamine ja asendamine“.

Artikkel 25

Ülevõtmine

1.  Ilma et see piiraks lõike 1a kohaldamist, võtavad liikmesriigid võtavad vastu ja avaldavad käesoleva direktiivi järgimiseks vajalikud õigus- ja haldusnormid hiljemalt [vastuvõtmise kuupäev + 2 aastat]. Nad edastavad kõnealuste normide teksti viivitamata komisjonile. [ME 324]

Liikmesriigid kohaldavad neid norme alates [vastuvõtmise kuupäev +3 aastat], ilma et see piiraks lõike 1a kohaldamist. [ME 325]

Kui liikmesriigid need normid vastu võtavad, lisavad nad nendesse normidesse või nende normide ametliku avaldamise korral nende juurde viite käesolevale direktiivile. Sellise viitamise viisi näevad ette liikmesriigid.

1a.   Liikmesriigid võtavad vastu ja avaldavad käesoleva direktiivi artikli 9 lõike 2 järgimiseks vajalikud õigus- ja haldusnormid hiljemalt [vastuvõtmise kuupäev + 2 kuud].

Liikmesriigid kohaldavad neid norme alates [vastuvõtmise kuupäev + 4 kuud]. [ME 326]

2.  Liikmesriigid edastavad komisjonile käesoleva direktiiviga reguleeritavas valdkonnas nende poolt vastuvõetud põhiliste siseriiklike õigusnormide teksti.

Artikkel 26

Kehtetuks tunnistamine

1.  Direktiiv 2006/126/EÜ tunnistatakse kehtetuks alates [vastuvõtmise kuupäev + 3 aastat].

Viiteid direktiivile 2006/126/EÜ tõlgendatakse viidetena käesolevale direktiivile ja loetakse vastavalt VII lisas esitatud vastavustabelile.

2.  Määrus (EL) nr 383/2012 tunnistatakse kehtetuks alates [vastuvõtmise kuupäev + 3 aastat].

3.  Viiteid määrusele (EL) 383/2012 tõlgendatakse viidetena käesoleva direktiivi I lisa B osale ja neid loetakse vastavalt VII lisas esitatud vastavustabelile.

Artikkel 27

Jõustumine

Käesolev direktiiv jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Artikkel 28

Adressaadid

Käesolev direktiiv on adresseeritud liikmesriikidele.

…,

Euroopa Parlamendi nimel Nõukogu nimel

president eesistuja

I LISA

LIIKMESRIIKIDE VÄLJASTATUD JUHILUBASID KÄSITLEVAD SÄTTED

A1 OSA. FÜÜSILISE JUHILOA ÜLDNÕUDED

(1)  Liidu juhiloamudeli kaardi füüsilised omadused vastavad ISO 7810 ja ISO 7816-1 standarditele.

Kaart valmistatakse polükarbonaadist.

Meetodid, millega kontrollitakse juhilubade omadusi, et kinnitada nende vastavust rahvusvahelisele standardile, vastavad ISO 10373 standardile.

(2)  Juhiloal on kaks külge ja see vastab joonisel 1 esitatud näidisele.

Esikülg Tagakülg

[1. Perekonnanimi

2.  Eesnimi

3.  Sünniaeg ja -koht

4a.  Juhiloa kehtivuse algus

4b.  Juhiloa kehtivuse lõpp

4c.  Juhiloa väljastaja

5.  Juhiloa number

10.  Kategooria kehtivuse algus

11.  Kategooria kehtivuse lõpp

12.  Koodid]

Joonis 1. ELi juhiloa näidis

(3)  Juhiluba sisaldab D osas täpsustatud teavet järgmiselt.

Esiküljel on

(a)  suures kirjas sõna „juhiluba” loa väljastanud liikmesriigi keeles või keeltes;

(b)  juhiloa väljastanud liikmesriigi nimi (vabatahtlik);

(c)  juhiloa väljastanud liikmesriigi tunnusmärk negatiivina sinises ristkülikus, mida ümbritseb 12 kollast tähte, nagu on sätestatud D osa punktis 1;

(d)  väljastatud juhiloaga seotud teave (väljad 1–9), nagu on sätestatud D osa punktis 3;

(e)  sõnad „Euroopa Liidu mudel” juhiloa väljastanud liikmesriigi keel(t)es ning sõna „juhiluba” muudes Euroopa Liidu keeltes roosas trükis juhiloa taustana, nagu on sätestatud D osa punktis 2.

Tagaküljel on:

(f)  väljastatud juhiloaga seotud kategooria teave (väljad 9–12), nagu on sätestatud D osa punktis 4;

(g)  juhiloa haldamiseks vajalik teave (väljad 13 ja 14), nagu on sätestatud D osa punktis 5;

(h)  juhiloa esi- ja tagaküljel olevate järgmiste nummerdatud väljade selgitus: 1, 2, 3, 4a, 4b, 4c, 5, 10, 11 ja 12.

Kui liikmesriik soovib teha kandeid riigikeeles, mis ei ole bulgaaria, eesti, hispaania, hollandi, horvaadi, inglise, itaalia, kreeka, leedu, läti, malta, poola, portugali, prantsuse, rootsi, rumeenia, saksa, slovaki, sloveeni, soome, taani, tšehhi või ungari keel, koostab ta juhiloa kahes keeles, kasutades üht eespool nimetatud keeltest, ilma et see piiraks muude käesoleva lisa sätete kohaldamist.

Liidu juhiloamudelil peab olema koht, kuhu saab lisada mikrokiibi või samalaadse elektroonilise seadise või printida ruutkoodi.

Värvid on järgmised:

–  sinine: Pantone Reflex blue,

–  kollane: Pantone yellow.

(4)  Erisätted

(a)  Kui liikmesriigi poolt käesoleva lisa kohaselt väljastatud juhiloa omaniku alaline elukoht on teises liikmesriigis, võib nimetatud liikmesriik kanda juhiloale selle haldamiseks vajaliku teabe, tingimusel et ta kannab seda tüüpi teabe ka enda väljastatud juhilubadele ja et loal on selleks piisavalt ruumi.

(b)  Liikmesriigid võivad lisada värve või märgistusi, näiteks vöötkoode või riiklikke sümboleid, ilma et see piiraks käesoleva lisa muude sätete kohaldamist. Liikmesriigid teatavad sellest komisjonile.

Juhilubade vastastikuseks tunnustamiseks ei või vöötkood sisaldada muud teavet peale selle, mis juhiloal juba olemas on või mis on vajalik loa väljastamiseks.

(c)  Juhiloa esi- ja tagaküljel sisalduv teave peab olema selgesti loetav ning juhiloa tagaküljel väljadel 9–12 on tähtede minimaalne kõrgus 5 punkti.

A2 OSA. FÜÜSILISE JUHILOA VÕLTSIMISVASTASED NÕUDED 

(1)  Juhilubade füüsilist turvalisust ohustavad:

(a)  võltskaartide valmistamine: asjakohase dokumendiga väga sarnase uue kaardi loomine kas täiesti iseseisva objektina või originaaldokumenti kopeerides;

(b)  juhiloa oluline muutmine: muudetakse mõnd originaaldokumendi omadust, näiteks sellele trükitud andmeid.

(2)  Üldine turvalisus sõltub süsteemist tervikuna, mis hõlmab taotlemist, andmete edastamist, kaardi valmistamiseks kasutatud materjali, trükitehnikat, minimaalset hulka erinevaid turvaelemente ja isikustamist.

(3)  Juhilubade materjal muudetakse võltsimiskindlaks järgmiste tehnikate abil (kohustuslikud turvaelemendid):

(a)  kaardi materjal on UV-kindel;

(b)  taustaturvamuster, mis on tänu mitmevärvilise turvalise trükivärviga iiristrüki ning positiivse ja negatiivse giljošštrüki kasutamisele kaitstud võltsimise eest skaneerimise, trükkimise või kopeerimise teel. Muster ei moodustu põhivärvidest (CMYK: tsüaan, magenta, kollane, must), sellel peab olema vähemalt kahevärviline kompleksne struktuur ja mikrokiri;

(c)  optiliselt muutuvad kujundid, mis pakuvad piisavat kaitset kopeerimise ja foto võltsimise vastu;

(d)  lasergraveerimine;

(e)  foto jaoks ettenähtud alal peaksid taustaturvamuster ja foto vähemalt selle serval kattuma (hajuv muster).

(4)  Lisaks sellele muudetakse juhilubade materjal võltsimiskindlaks, kasutades vähemalt kolme järgnevat tehnikat (lisaturvaelemendid):

(a)  värvimuutvad tindid*,

(b)  termokromaatiline värv*,

(c)  spetsiaalsed hologrammid*,

(d)  muutuvad laserkujutised*,

(e)  nähtav ja läbipaistev ultravioletne fluorestseeriv värv,

(f)  pärlmuttertrükivärv,

(g)  digitaalne vesimärk taustal,

(h)  infrapunased või fosforestseeruvad pigmendid,

(i)  kombitavad märgid, sümbolid või mustrid*.

(5)  Liikmesriigid võivad kehtestada lisaturvaelemente. Üldiselt tuleks eelistada tärniga märgitud tehnikaid, kuna need võimaldavad õiguskaitseametnikel kontrollida kaardi ehtsust erivahenditeta.

B OSA. FÜÜSILISELE JUHILOALE LISATAVA MIKROKIIBI TEHNILINE KIRJELDUS 

(1)  Mikrokiip ja selles sisalduvad andmed, sealhulgas liikmesriigi õigusaktidega ette nähtud lisateave juhiloa kohta, peavad vastama B1 osa nõuetele.

(2)  Mikrokiibiga juhilubade suhtes kohaldatavate standardite loetelu on esitatud B2 osas.

(3)  Mikrokiibiga juhilubade suhtes kohaldatakse ELi tüübikinnitusmenetlust kooskõlas B3 osaga.

(4)  Kui mikrokiibiga juhiluba vastab kõigile asjakohastele ELi tüübikinnitusmenetluse sätetele kooskõlas punktidega 1–3, väljastavad liikmesriigid tootjale või tema esindajale ELi tüübikinnitustunnistuse.

(5)  Vajaduse korral ja eelkõige selleks, et tagada käesoleva osa järgimine, võib liikmesriik tühistada ELi tüübikinnitustunnistuse, mille ta on väljastanud.

(6)  ELi tüübikinnitustunnistustest ja nende tühistamisest teatatakse vastavalt B4 osas esitatud vormile.

(7)  Komisjoni teavitatakse kõigist väljastatud või tühistatud ELi tüübikinnitustunnistustest. Tühistamise korral esitatakse üksikasjalik põhjendus.

Komisjon teavitab liikmesriike kõigist ELi tüübitunnistuse tühistamisest.

(8)  Liikmesriikide väljastatud ELi tüübikinnitustunnistusi tunnustatakse vastastikku.

(9)  Kui liikmesriik teeb kindlaks, et märkimisväärne arv mikrokiibiga juhilubasid leitakse korduvalt olevat vastuolus I lisa käesoleva osaga, teatab liikmesriik sellest komisjonile. Märgitakse kõnealuste juhilubadega seotud vastava ELi tüübikinnitustunnistuse number ning kirjeldatakse nõuetele mittevastavust. Komisjon teavitab põhjendamatu viivituseta kõiki teisi liikmesriike talle käesoleva punkti kohaselt edastatud asjaoludest.

(10)  Kõnealused juhiload väljastanud liikmesriik uurib probleemi viivitamata ja võtab sobivaid parandusmeetmeid, sh tühistab vajaduse korral ELi tüübikinnitustunnistuse.

B1 OSA. Mikrokiibiga juhilubade üldnõuded 

Mikrokiibiga juhilubade üldnõuded, mida on kirjeldatud käesolevas lisas, põhinevad rahvusvahelistel standarditel, eriti ISO/IEC 18013 seeria standarditel. Need hõlmavad järgmist:

(a)  mikrokiibi tehniline kirjeldus ja mikrokiibi loogiline andmestruktuur;

(b)  salvestatavate ühtlustatud ja lisaandmete tehniline kirjeldus;

(c)  mikrokiibil digitaalselt salvestatavate andmete kaitse mehhanismide tehniline kirjeldus.

1.  LÜHENDID

2.  MIKROKIIBILE SALVESTATAVAD ANDMED

(1)  Kohustuslikud ja vabatahtlikud ühtlustatud andmed juhilubadel

Mikrokiibile salvestatakse D osa kohased ühtlustatud juhiloaandmed. Kui liikmesriik otsustab lisada juhiloale D osa kohaseid vabatahtlikke andmeelemente, salvestatakse ka need mikrokiibile.

(2)  Lisaandmed

Liikmesriigid võivad salvestada mikrokiibile lisaandmeid, mis on ette nähtud nende riiklikes juhilubasid käsitlevates õigusaktides. Nad teatavad sellest komisjonile.

3.  MIKROKIIP

(1)  Andmekandja tüüp

Juhiloa andmekandja on B2 osa punkti 1 kohane kontaktliidesega, kontaktivaba või kaksikliidesega (kontaktliidesega ja kontaktivaba liidesega) mikrokiip.

(2)  Rakendused

Kõik mikrokiibil olevad andmed salvestatakse elektroonilistes rakendustes. Kõik mikrokiibi rakendused on identifitseeritavad B2 osa punkti 2 kohase kordumatu koodiga, mida nimetatakse rakenduse identifikaatoriks (AID).

(a)  ELi juhiloa rakendus

I lisa D osas osutatud kohustuslikud ja vabatahtlikud juhiloaandmed salvestatakse spetsiaalsesse ELi juhiloarakendusse. ELi juhiloarakenduse AID on:

„A0 00 00 04 56 45 44 4C 2D 30 31“,

mis koosneb kahest järgmisest elemendist:

–  Euroopa Komisjoni RID: „A0 00 00 04 56“;

–  ELi juhiloarakenduse PIX: „45 44 4C 2D 30 31“ (EDL-01).

Andmed koondatakse loogilise andmestruktuuri (LDS) osaks olevatesse andmerühmadesse (DG).

Andmerühmad salvestatakse ELi juhiloarakenduse elementaarfailides ja neid kaitstakse kooskõlas B2 osa punktiga 3.

(b)  Muud rakendused

Muud lisaandmed salvestatakse ühte või mitmesse ELi juhiloarakendusest erinevasse rakendusse. Iga selline rakendus on identifitseeritav kordumatu AID kaudu.

4.  ELi JUHILOARAKENDUSE LOOGILINE ANDMESTRUKTUUR

(1)  Loogiline andmestruktuur

Juhiloa andmed salvestatakse mikrokiibile B2 osa punkti 4 kohase loogilise andmestruktuuri (LDS) osana. Selles punktis on esitatud lisanõuded kohustuslike ja lisaandmerühmade jaoks.

Iga andmerühm salvestatakse ühte elementaarfaili. ELi juhiloarakenduse jaoks kasutatavatele elementaarfailidele määratakse B2 osa punkti 5 kohased elementaarfailide identifikaatorid ja lühikesed elementaarfailide identifikaatorid.

(2)  Kohustuslikud andmerühmad

Kohustuslikud ja vabatahtlikud andmeelemendid salvestatakse järgmistes andmerühmades:

(a)  DG 1: kõik kohustuslikud ja vabatahtlikud andmeelemendid, nagu on esitatud dokumendil, v.a näokujutis ja allkirja kujutis;

(b)  DG 5: juhiloa omaniku allkirja kujutis;

(c)  DG 6: juhiloa omaniku näo kujutis;

DG 1 andmete struktuur vastab punktile 6 ja B2 osa punktile 6. Rühmades DG 5 ja DG 6 sisalduvaid andmeid salvestatakse vastavalt B2 osa punkti 7 nõuetele.

(3)  Lisaandmerühmad

Lisaandmeelemente, kui need on ette nähtud riiklikes juhilubasid käsitlevates õigusaktides, salvestatakse järgmistes rühmades:

(a)  DG 2: juhiloa omaniku andmed, v.a biomeetrilised andmed;

(b)  DG 3: juhiloa väljastanud ametiasutuse andmed;

(c)  DG 4: portreefoto;

(d)  DG 7: biomeetrilised andmed juhiloa omaniku sõrmejälgede kohta;

(e)  DG 8: biomeetrilised andmed juhiloa omaniku vikerkesta kohta; [ME 138]

(f)  DG 11: muud andmed, näiteks juhiloa omaniku täisnimi riigikeele tähemärkidega.

Neis andmerühmades olevad andmed salvestatakse vastavalt B2 osa punkti 8 nõuetele.

5.  ANDMETURBEMEHHANISMID

Mikrokiibi ja sellel leiduvate andmete autentsuse ja tervikluse kontrollimiseks ning juhiloa andmetele juurdepääsu piiramiseks kasutatakse sobivaid mehhanisme.

Mikrokiibil olevaid andmeid kaitstakse vastavalt B2 osa punktis 3 sätestatud nõuetele. Käesolevas jaos esitatakse lisanõuded, mida tuleb täita.

(1)  Autentsuse kontrollimine

(a)  Kohustuslik passiivautentimine

Kõiki ELi juhiloarakendusse salvestatud andmerühmi kaitstakse passiivautentimise abil.

Passiivautentimisega seotud andmed peavad vastama B2 osa punktis 9 sätestatud nõuetele.

(b)  Vabatahtlik aktiivautentimine

Vabatahtlikku aktiivautentimist kasutatakse selle tagamiseks, et algset mikrokiipi ei ole asendatud.

(2)  Pääsupiirang

(a)  Kohustuslik lihtpääsukaitse

Lihtpääsukaitset (BAP) kohaldatakse ELi juhiloarakenduse kõigi andmete suhtes. Olemasolevate süsteemidega (nt masinloetavate reisidokumentide (eMRTD) süsteem) koostalitluse tagamiseks on kohustus kasutada B2 osa punkti 10 kohast üherealist masinloetavat ala (MRZ).

Kiibile juurdepääsuks kasutatav dokumendivõti Kdoc luuakse üherealisest masinloetavast alast, mida saab sisestada käsitsi või kasutades optilisel märgituvastusel (OCR) põhinevat lugejat. Kasutatakse B2 osa punkti 10 kohast üherealise masinloetava ala BAP 1 konfiguratsiooni.

(b)  Tingimuslik eripääsumehhanism

Kui mikrokiibile salvestatakse määruse (EL) 2016/679 artikli 9 lõikes 1 osutatud isikuandmeid, kaitstakse juurdepääsu sellistele andmetele lisameetmetega.

Eripääsumehhanismid peavad vastama B2 osa punkti 11 nõuetele.

(3)  Mikrokiibiga juhilubade avaliku võtme taristu (PKI)

Liikmesriigid kehtestavad kooskõlas ISO standardi 18013_3 A lisaga riiklikud avaliku võtme haldamise eeskirjad.

6.  ANDMETE ESITAMINE

(1)  Andmerühma DG 1 andmete vormindamine

(2)  Loogilise kirje formaat

Andmeobjekt koostatakse sõidukikategooriatest, piirangutest või tingimustest järgmises tabelis esitatud struktuuri kohaselt.

kus:

(a)  sõidukikategooria koodid esitatakse artiklis 6 kindlaks määratud kujul (nt AM, A1, A2, A, B1, B jne);

(b)  väljastamise kuupäeva formaat on sõidukikategooria puhul PPKKAAAA (päev kahekohaline, kuu kahekohaline, aasta neljakohaline);

(c)  kehtivuse lõppkuupäeva formaat on sõidukikategooria puhul PPKKAAAA (päev kahekohaline, kuu kahekohaline, aasta neljakohaline);

(d)  kood, märk ja väärtus osutavad sõidukikategooria või juhiga seotud lisateabele või piirangutele.

B2 OSA. Andmekandjaga juhilubade suhtes kohaldatavate standardite loetelu 

B3 OSA. Mikrokiibiga ELi juhilubade tüübikinnituse kord 

1.  ÜLDSÄTTED

Mikrokiibiga juhilubade jaoks ELi tüübikinnitust taotlevad tootjad esitavad turvasertifikaadi ja funktsionaalsertifikaadi.

Tootmisprotsessi igasugusest kavandatud muutmisest, sh tarkvara muutmisest, tuleb eelnevalt teatada tüübikinnituse andnud ametiasutusele. Kõnealune ametiasutus võib nõuda lisateavet ja katsete tegemist enne muudatuse heakskiitmist.

Katsete tegemisel järgitakse B2 osa punktis 12 sätestatud meetodeid.

2.  TURVASERTIFIKAAT

Turvalisuse hindamiseks hinnatakse juhiloa mikrokiipe vastavalt B2 osa punktis 13 täpsustatud kriteeriumidele.

Turvasertifikaat antakse üksnes juhul, kui mikrokiibi vastupanuvõime andmete rikkumise või muutmise katsetele on saanud positiivse hinnangu.

3.  FUNKTSIONAALSERTIFIKAAT

Juhilubade funktsionaalsertifikaati ja sealhulgas mikrokiipi testitakse laboris vastavalt B2 lisa punktis 14 esitatud kriteeriumidele.

Mikrokiibiga juhilube kasutavad liikmesriigid tagavad B1 lisa asjakohaste funktsionaalstandardite ja nõuete täitmise.

Tootjale antakse funktsionaalsertifikaat, kui täidetud on kõik järgmised tingimused:

–  mikrokiibil on kehtiv turvasertifikaat;

–  on tõendatud vastavus B2 osa nõuetele;

–  funktsionaalsed testid on edukalt läbitud.

Funktsionaalsertifikaadi väljastamise eest vastutab liikmesriigi asjaomane asutus. Funktsionaalsertifikaatidel on näidatud väljastava asutuse andmed, taotleja andmed ja mikrokiibi andmed ning testide üksikasjalik loetelu ja nende tulemused.

4.  ELi TÜÜBIKINNITUSTUNNISTUS

(1)  Tunnistuse näidis

Liikmesriigid annavad ELi tüübikinnitustunnistuse käesoleva lisa kohaste turva- ja funktsioonisertifikaatide esitamisel. ELi tüübikinnitustunnistused peavad vastama B4 osas esitatud näidisele.

(2)  Nummerdussüsteem

ELi tüübikinnitussertifikaatide nummerdamise süsteem koosneb järgmisest:

(a)  e-täht, millele järgneb ELi tüübikinnituse andnud liikmesriigi tunnusnumber:

1 Saksamaa;

2 Prantsusmaa;

3 Itaalia;

4 Madalmaad;

5 Rootsi;

6 Belgia;

7 Ungari;

8 Tšehhi;

9 Hispaania;

12 Austria;

13 Luksemburg;

17 Soome;

18 Taani;

19 Rumeenia;

20 Poola;

21 Portugal;

23 Kreeka;

24 Iirimaa;

25 Horvaatia;

26 Sloveenia;

27 Slovakkia;

29 Eesti;

32 Läti;

34 Bulgaaria;

36 Leedu;

49 Küpros;

50 Malta;

(b)  sidekriips ja tähed DL, seejärel käesolevale lisale või selle uusimale olulisele tehnilisele muudatusele määratud kahekohaline järjekorranumber. Käesoleva lisa järjekorranumber on 00;

(c)  ELi tüübikinnituse kordumatu identifitseerimisnumber, mille on määranud väljastav liikmesriik.

ELi tüübikinnituse nummerdamise süsteemi näide: e50-DL00 12345

Iga sellise mikrokiibiga juhiloa tüübikinnituse number salvestatakse mikrokiibi andmegrupi DG 1 alla.

B4 OSA. Mikrokiibiga juhilubade ELi tüübikinnitustunnistuse vorm 

Pädeva asutuse nimi: …

Teatis (*):

–  tüübikinnituse andmise kohta

–  tüübikinnituse tühistamise kohta

seoses ELi juhiloaga, mille on mikrokiip

Tüübikinnituse nr: …

1.  Tootemark või kaubamärk: …

2.  Mudeli nimetus: …

3.  Tootja või (asjakohasel juhul) tema esindaja nimi: …

…

4.  Tootja või (asjakohasel juhul) tema esindaja aadress: …

…

5.  Laboritestide aruanded:

5.1.  Turvasertifikaadi nr: ... Kuupäev: …

Väljastaja: …

5.2.  Funktsionaalsertifikaadi nr: ... Kuupäev: …

Väljastaja: …

6.  Tüübikinnituse andmise kuupäev: …

7.  Tüübikinnituse tühistamise kuupäev: …

8.  Koht: …

9.  Kuupäev: …

10.  Lisas esitatud kirjeldavad dokumendid: …

11.  Allkiri: …

(*) Märgistage asjakohane lahter.

C OSA. MOBIILSE JUHILOA TEHNILINE KIRJELDUS 

(1)  Mobiilsete juhilubade rakendused peavad olema kättesaadavad kõige levinumate mobiilseadme operatsioonisüsteemide jaoks ja pakkuma volitatud isikutele vähemalt järgmisi funktsioone:

(a)  isiku juhtimisõigust tõendada võimaldavate andmete või suunava viida vaatamine ja säilitamine;

(b)  nende andmete või suunava viida kuvamine ja edastamine.

(2)  Rakendus ja muud asjaomased süsteemid peavad vastama mobiilseid juhilubasid käsitlevale standardile ISO/IEC 18013-5 ja määrusele (EL) nr 910/2014.

(3)  Käesoleva lisa kohaldamisel käsitatakse käesoleva direktiivi kohaselt väljastatud mobiilse juhiloa omanikku volitatud kasutajana ainult siis, kui ta on sellena identifitseeritud. Esmane identifitseerimisviis on e-identimine. Selliste isikute e-identimiseks aktsepteeritakse vähemalt kõiki määruses (EL) nr 910/2014 osutatud e-identimise võimalusi.

(4)  Asjaomane riiklik süsteem on selle liikmesriigi juhilubade pädev register, kus on juhiloa omaniku alaline elukoht.

(5)  Rakendus võimaldab juhiloa omanikul võtta asjaomasest riiklikust süsteemist kontrollitavaid andmeid, mis sisaldavad D osas loetletud teavet ja ühekordselt kasutatavat viita. Kui osa D osas loetletud teabest ei ole riiklikus süsteemis kättesaadav, võib juhiloa omanik otsida puuduvaid andmeelemente muude turvaliste võimaluste abil (näiteks juhi fotot tema biomeetrilisest passist lähiväljaside abil).

Rakendus võimaldab automaatselt või käsitsi ajakohastada kontrollitavaid andmeid (andmed, mida juhiluba sisaldab D osa kohaselt juhiloa omaniku kohta) alalise elukoha liikmesriigi asjaomasest riiklikust süsteemist. Rakendus ei luba saadud andmeid muul moel muuta.

Rakendus võimaldab juhiloa omanikul kuvada või edastada kolmandale isikule kõik mobiilses juhiloas sisalduvad andmed või osa neist. Liikmesriikide pädevatel asutustel on õigus vaadata mobiilses juhiloas sisalduvaid andmeid, et teha kindlaks juhiloa omaniku juhtimisõigused (kontrollimine).

Rakendus võimaldab juhiloa omanikul edastada kolmandale isikule riiklikust süsteemist saadud ühekordselt kasutatavat viita. Vastuvõttev pool võib seda viita kasutada D osas loetletud teabe võtmiseks asjaomasest riiklikust süsteemist, kui asjaomane liikmesriik on vastuvõtvale poolele sellised volitused andnud. Liikmesriikide pädevatel asutustel on õigus kasutada teiste liikmesriikide riiklikke süsteeme. Liikmesriigid tagavad, et pärast juhiloa omaniku andmete kontrollimist ei säilitata edastatud andmeid.

Otse rakendusest või ühekordselt kasutatava viida abil saadud teave võimaldab pädevatel asutustel määrata kindlaks mobiilse juhiloa omaniku juhtimisõigused (kontrollimine), sealhulgas liidus või liikmesriigi territooriumil kohaldatavad piirangud. Liikmesriigid ei loe andmeid kehtivaks, kui need on saadud rohkem kui seitse päeva enne kontrollimist või kui juhiloa number on kantud mobiilse juhiloa väljastanud liikmesriigi hallatavasse tühistamisnimekirja. Tühistamisnimekiri sisaldab teavet kõigi juhilubade kohta, mille omanikul ei ole enam juhtimisõigust.

(6)  Erandina määrusest (EL) nr 910/2014 ja üksnes selleks, et anda mobiilse juhiloa omanikule võimalus tõendada sellistes olukordades oma juhtimisõigust, jäävad andmete kuvamise ja edastamise või ühekordselt kasutatava viida funktsioonid kättesaadavaks juhul, kui kõnealuse määruse artiklis 3 osutatud Euroopa digiidentiteeditaskutega seotud isikutuvastusandmed on kehtetud.

(7)  Riiklikud süsteemid ei säilita ega töötle eespool nimetatud ühekordselt kasutataval viidal põhinevat taotlust muul eesmärgil kui käesoleva direktiivi kohaldamiseks. Selleks võib kasutada artiklis 19 osutatud ELi juhilubade võrgustikku.

(8)  Mobiilsete juhilubade omanikel on võimalus oma juhiluba liidus uuendada, asendada või vahetada kas rakenduse või liikmesriikide spetsiaalse digiteenuste portaali kaudu.

D OSA. ELi JUHILOALE SISESTATAVAD ANDMED 

(1)  Juhiloa väljastanud liikmesriigi tunnusmärgid on järgmised:

B: Belgia

BG: Bulgaaria

CZ: Tšehhi

DK: Taani

D: Saksamaa

EST: Eesti

GR: Kreeka

E: Hispaania

F: Prantsusmaa

HR: Horvaatia

IRL: Iirimaa

I: Itaalia

CY: Küpros

LV: Läti

LT: Leedu

L: Luksemburg

H: Ungari

M: Malta

NL: Madalmaad

A: Austria

PL: Poola

P: Portugal

RO: Rumeenia

SLO: Sloveenia

SK: Slovakkia

FIN: Soome

S: Rootsi

(2)  Sõna „juhiluba“, mis trükitakse juhilubadele liikmesriikide keel(t)es:

Свидетелство за управление на МПС

Permiso de Conducción

Řidičský průkaz

Kørekort

Führerschein

Juhiluba

Άδεια Οδήγησης

Driving Licence

Permis de conduire

Ceadúas Tiomána

Vozačka dozvola

Patente di guida

Vadītāja apliecība

Vairuotojo pažymėjimas

Vezetői engedély

Liċenzja tas-Sewqan

Rijbewijs

Prawo Jazdy

Carta de Condução

Permis de conducere

Vodičský preukaz

Vozniško dovoljenje

Ajokortti

Körkort

(3)  Teave väljastatud juhiloa kohta on järgmine:

(4)  Kategooriateave väljastatud juhiloal on järgmine:

Kui E osas täpsustatud kood kehtib kõikide kategooriate puhul, mille jaoks juhiluba on väljastatud, võib selle trükkida väljadele 9, 10 ja 11.

(5)  Väljastatud juhiloa haldamiseks vajalik teave on järgmine:

E OSA. LIIDU JA RIIKLIKUD KOODID 

Koodid 01–99 on Euroopa Liidu ühtlustatud koodid

JUHT (meditsiinilised näidustused) 

SÕIDUKI KOHANDUSED 

Koodidega 01–44 koos kasutatavad täpsustavad tähed:

a vasak

b parem

c käsi

d labajalg

e keskosa

f käsivars

g pöial

PIIRATUD KASUTUSEGA KOODID 

HALDUSKÜSIMUSED

Kood 100 ja sellele järgnevad koodid kehtivad ainult juhiloa väljastanud liikmesriigi territooriumil.

II LISA

MOOTORI JÕUL LIIKUVA SÕIDUKI JUHTIMISEGA SEOTUD EKSAMITE NING TEADMISTE, OSKUSTE JA KÄITUMISEGA SEOTUD MIINIMUMNÕUDED

I.  SÕIDUEKSAMITE MIINIMUMNÕUDED

Liikmesriigid võtavad vajalikud meetmed, mis tagavad, et juhiloa taotlejatel oleks mootori jõul liikuva sõiduki juhtimiseks vajalikud teadmised, oskused ja käitumine. Selleks kehtestatud eksamid peavad koosnema

–  teooriaeksamist

–  ning pärast teooriaeksami edukat läbimist oskuste ja käitumise eksamist.

Allpool on esitatud nende eksamite tegemise tingimused.

A.  TEOORIAEKSAM

1.  Vorm

Valitud vormi abil tehakse kindlaks, et taotlejal on nõutavad teadmised punktides 2, 3 ja 4 loetletud teemadel.

Juhiloa taotleja, kes on sooritanud mõne teise kategooria teooriaeksami, võidakse vabastada eksami sooritamisest punktide 2, 3 ja 4 ühiste sätete osas.

2.  Teooriaeksami sisu kõigi sõidukikategooriate puhul

Küsimused esitatakse iga teema kohta, mis on loetletud järgmistes punktides, kusjuures küsimuste sisu ja vorm jäetakse iga liikmesriigi otsustada:

(a)  liikluseeskirjad:

–  eelkõige liiklusmärgid, teemärgised, märguanded, sõidueesõigus ja lubatud sõidukiirus;

(b)  juht:

–  tähelepanelikkuse ja teiste liiklejatega (sh mikromobiilsusvahendite kasutajatega) arvestamise tähtsus;

–  üldine taju (sh ohutaju), hindamine ja otsustamine, eelkõige reageerimisaeg, ning alkoholi, narkootikumide, ravimite, vaimse seisundi ja väsimuse mõjust tulenevad muutused juhi käitumises;

–  mõjud tähelepanu hajumise ohule GSMi või muude elektrooniliste seadmete kasutamise tõttu sõidu ajal ja tagajärjed ohutusele; [ME 139]

(c)  tee:

–  tähtsaimad ohutu pikivahe hoidmise, pidurdusteekonna ja teelpüsimise põhimõtted erinevate ilmastiku- ja teeolude puhul, eelkõige lumega ja libedates oludes; [ME 140]

–  liikluse ohutegurid, mis on seotud erinevate teeoludega (sh ohtude tajumine ja eeldamine), eelkõige nende muutumisega ilmastiku muutudes ning päeva ja öö vaheldudes;

–  erinevate teeliikide omadused ning seonduvad seadusjärgsed nõuded;

–  sõiduki ohutu juhtimine maanteetunnelites;

(d)  teised liiklejad:

–  spetsiifilised ohutegurid, mis on seotud teiste liiklejate kogenematusega, eelkõige vähekaitstud liiklejate puhul, kelle liikumine on vähem kaitstud kui mootorsõidukite (nt autod, bussid ja veoautod) kasutajatel ning kes võivad kogeda kokkupõrkejõudude vahetult. Sellesse kategooriasse kuuluvad lapsed, jalakäijad, jalgratturid, kaherattaliste mootorsõidukite kasutajad, isiklike liikumisvahendite kasutajad ning puudega või piiratud liikumisvõime või suunatajuga isikud; [ME 141]

–  ohud, mis on seotud eri tüüpi sõidukite liikumise, koostoime ja juhtimisega ning juhtide erineva vaateväljaga (sh täiustatud sõiduabisüsteemide ja muude automaatfunktsioonidega sõidukid), mis tulenevad erinevatest mõõtmetest ja sõidudünaamikast ning juhtide erinevast vaateväljast; [ME 142]

–  pimealad ja kalde muutumine; [ME 143]

–  nõuetekohane ja õigeaegne suunatule kasutamine; [ME 144]

(e)  üldeeskirjad ja muud küsimused:

–  eeskirjad sõiduki kasutamiseks nõutavate dokumentide kohta,

–  üldeeskirjad, mis määravad kindlaks, kuidas juht peab käituma liiklusõnnetuse korral (hoiatusseadiste paigaldamine ja õnnetusest teatamine), ning meetmed, mida ta võib võtta, et vajaduse korral liiklusõnnetuses kannatanuid abistada;

–  eeskirjad selle kohta, kuidas käituda, kui läheneb alarmsõiduk ja mida teha kokkupõrke sündmuspaigal; [ME 145]

–  sõiduki, veose ja sõitjatega seotud ohutustegurid;

–  alternatiivkütusel töötavate sõidukitega sõidukite ja/või akuga seotud teadmiste ohutusaspektid, eelkõige leegilahvatuse/kahjutule või keemilise reaktsiooni oht õnnetuse või rikke korral; [ME 146]

(f)  sõidukist väljumisel vajalikud ettevaatusabinõud, sealhulgas selle tagamine, et sõiduki ust on ohutu avada ja see ei tekita ohtu teistele liiklejatele, nagu jalakäijad, jalgratturid ja mikromobiilsuse kasutajad; [ME 147]

(g)  liiklusohutusega seotud mehhaanilised aspektid; taotlejad peavad suutma kindlaks teha kõige levinumad rikked, eelkõige rooliseadme, vedrustus- ja pidurisüsteemi, rehvide, tulede ja suunatulede, helkurite, tahavaatepeeglite, tuuleklaasi ja klaasipuhastite, heitgaasisüsteemi, turvavööde ja helisignaalseadme rikked;

(h)  sõiduki turvavarustus, eelkõige turvavööde, peatugede ja laste turvavarustuse kasutamine ning elektrisõidukite laadimine;

(i)  sõidukite kasutamisega seotud keskkonnaeeskirjad ja -aspektid (sh elektrisõidukite puhul): helisignaalseadmete sobiv kasutamine, mõõdukas kütuse-/energiakulu, heite piiramine (kasvuhoonegaaside heide, õhusaasteained, müra ning rehvide, pidurite ja teekatte kulumisel eralduv mikroplast jne). [ME 148]

(ia)  põhiteadmised selle kohta, kuidas kasutada esmaabivarustust, ja olla võimeline osutama esmaabi, sh elustama;

teise võimalusena võivad liikmesriigid lubada, et kui eelnevalt on läbitud sertifitseeritud esmaabi praktiline koolitus, mille hulka kuulub ka elustamine, võib teooriaeksamil esmaabi teema välja jätta; [ME 149]

(ib)  ohutu sõiduabisüsteemide funktsioonide ja muude automaatsete funktsioonide kasutamine ja nendega seotud eelised, piirangud ja ohud; [ME 150]

(ic)  põhiline õigusraamistik linnasõidukite juurdepääsupiirangute, sealhulgas vähese heitega alade kohta. [ME 151]

3.  Erisätted A1-, A2- ja A-kategooria kohta

Järgmiste üldteadmiste kohustuslik kontroll:

(a)  kaitsevarustuse, näiteks kinnaste, saabaste, rõivaste ja kiivri kasutamine;

(b)  mootorratturite nähtavus teistele liiklejatele;

(c)  eespool esitatud erinevate teeoludega seotud riskitegurid eritähelepanuga libedatele teeosadele, nagu kanalisatsioonikaevude kaaned, teemärgised (nt jooned ja nooled) ja trammirööpad;

(d)  liiklusohutusega seotud mehhaanilised aspektid, pöörates eritähelepanu hädaseiskamislülitile, õlitasemele ja ketile.

4.  Erisätted C-, CE-, C1-, C1E-, D-, DE-, D1-, D1E- ja D1E-T-kategooria kohta [ME 152]

(1)  Järgmiste üldteadmiste kohustuslik kontroll:

(a)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EÜ) nr 561/2006(28) kindlaks määratud eeskirjad sõidu- ja puhkeaja kohta; määruses (EL) nr 165/2014 määratletud sõidumeeriku kasutamine;

(b)  eeskirjad asjaomase transpordiliigi kohta: kauba- või reisijatevedu;

(c)  riigisiseseks ja rahvusvaheliseks kauba- ja reisijateveoks nõutavad sõiduki- ja veodokumendid;

(d)  kuidas käituda liiklusõnnetuse korral; teadmised pärast liiklusõnnetust või samalaadset juhtumit võetavate meetmete, sealhulgas erakorraliste meetmete kohta, nagu sõitjate evakueerimine, ning põhiteadmised esmaabi, sh elustamise kohta; [ME 153]

(e)  rattavahetuse käigus võetavad ettevaatusabinõud;

(f)  eeskirjad veoki massi ja mõõtmete kohta; eeskirjad kiiruspiirikute kohta;

(fa)  kestuspidurite/väljalaskesüsteemi ja pidurite eesmärk ja kasutamine; [ME 154]

(g)  sõidukite omadustest põhjustatud takistused vaateväljas, eriti seoses jalakäijatega sõiduki ees ja jalgratturitega sõiduki küljel ja ees; [ME 155]

(h)  teekaardi lugemine, marsruudi kavandamine, sealhulgas elektrooniliste navigatsioonisüsteemide kasutamine (vabatahtlik);

(ha)  kaitsev ja säästlik sõidustiil: pikivahe; möödasõit kurvis, sõiduraja vahetamine, eesõiguse reeglid, lubatud sõidukiirus; [ME 156]

(i)  sõidukile veose pealelaadimisega seotud ohutustegurid: veose kontrollimine (paigutamine ja kinnitamine), eri liiki veostega (nt vedelikud, väljaulatuvad veosed jms) seotud probleemid, kauba peale- ja mahalaadimine ning laadimisseadmete kasutamine (üksnes C-, CE-, C1-, C1E-, T-kategooria); [ME 157]

(ia)  ohutusmeetmed, toimingud ja protokollid seoses ohutu parkimise aladega; [ME 158]

(j)  juhi vastutus reisijateveol; reisijate ja eelkõige puuetega isikute ja piiratud liikumisvõimega isikute mugavus ja turvalisus, samuti asjakohane reageerimine soolisele ahistamisele ja vägivallale; laste vedu; enne teeleasumist vajalik kontroll; teooriaeksamisse peaksid kuuluma kõik bussiliigid (avalikus teenistuses olevad linnaliini- ja kaugsõidubussid, erimõõtmetega bussid jms) (üksnes D-, DE-, D1-, D1E-kategooria). [ME 159]

(k)  Liikmesriigid võivad vabastada määruse (EL) nr 165/2014 kohaldamisalast välja jääva C1- või C1E-kategooria sõiduki juhiloa taotlejad kohustusest tõendada oma teadmisi punkti 4 alapunkti 1 alapunktides a–c loetletud valdkondades.

(2)  Kohustuslik üldteadmiste kontroll C-, CE-, D- ja DE-kategooriat käsitlevate lisasätete kohta:

(a)  järgmiste seadmete ja süsteemide ehitus- ja tööpõhimõtted: sisepõlemismootorid, vedelikud (nt mootoriõli, jahutusvedelik, pesuvedelik), toitesüsteem, elektrisüsteem, süüteseade, käiguvahetussüsteem (sidur, käigukast jne);

(b)  määrdeained ja antifriisid;

(c)  rehvide konstruktsiooni põhimõtted, paigaldamine, õige kasutus ja hooldus;

(d)  piduriseadmete ja kiirusregulaatorite tüübid, tööpõhimõtted, põhiosad, ühendamine, kasutus ja igapäevane hooldus ning mitteblokeeruvate pidurite kasutamine;

(e)  haakeseadmete tüübid, tööpõhimõtted, põhiosad, ühendamine, kasutus ja igapäevane hooldus (üksnes CE- ja DE-kategooria puhul);

(f)  rikete põhjuste kindlakstegemise meetodid;

(g)  sõidukite ennetav hooldus ja vajalik jooksev remont;

(h)  juhi vastutus kaupade vastuvõtmise, veo ja üleandmise eest vastavalt kokkulepitud tingimustele (üksnes C- ja CE-kategooria puhul).

B.  OSKUSTE JA KÄITUMISE EKSAM

5.  Sõiduk ja selle varustus

(1)  Sõiduki käigukast

(a)  Käsikäigukastiga sõiduki juhtimiseks sooritatakse oskuste ja käitumise eksam käsikäigukastiga sõidukil.

Käsikäigukastiga sõiduk on sõiduk, millel on siduripedaal (või A-, A2- ja A1-kategooria korral sidurilink), mida juht kasutab sõiduki käivitamiseks või seiskamiseks ning käikude vahetamiseks.

(b)  Punkti 5 alapunkti 1 alapunktis a sätestatud kriteeriumidele mittevastavaid sõidukeid käsitatakse automaatkäigukastiga sõidukina.

Kui juhiloa taotleja teeb oskuste ja käitumise eksami automaatkäigukastiga sõidukil, märgitakse see ära igal sellise eksami põhjal väljastatud juhiloal asjaomase liidu koodiga, mis on esitatud I lisa E osas, ilma et see piiraks punkti 5 alapunkti 1 alapunkti c kohaldamist. Sellise märkega lubasid võib kasutada üksnes automaatkäigukastiga sõiduki juhtimiseks.

(c)  Liidu kood, mis on märgitud Automaatkäigukastiga sõidukil sooritatud oskuste ja käitumise eksami alusel välja antud A1-, A2-, A-, B1-, B- ja BE-kategooria juhiloale, mis on väljastatud automaatkäigukastiga sõidukiga seotud oskuste ja käitumise eksami alusel, märgitud liidu koodi ei pea rakendama, välja panema, või see eemaldatakse, kui juhiloa omanik sooritab spetsiaalse oskuste ja käitumise eksami või läbib spetsiaalse koolituse, mis võib toimuda enne või pärast oskuste ja käitumise eksamit automaatkäigukastiga sõidukil. [ME 160]

Liikmesriigid võtavad vajalikud meetmed, et:

i)  kiita selline erikoolitus heaks ja teha selle üle järelevalvet, sealhulgas osana üldisest sõidukijuhi koolitusest; või [ME 161]

ii)  korraldada spetsiaalne oskuste ja käitumise eksam.

Käesoleva punktiga hõlmatud koolituseks või eksamiks kasutatavatel sõidukitel peab olema käsikäigukast ja need peavad kuuluma kategooriasse, mille jaoks luba taotletakse.

Oskuste ja käitumise eksami kestus ning selle käigus läbitud vahemaa peavad olema piisavad, et hinnata käesoleva lisa punktis 6 või 7 sätestatud oskusi ja käitumist, pöörates erilist tähelepanu käigukasti kasutamisele.

Koolitus peab hõlmama kõiki käesoleva lisa punktis 6 või 7 loetletud aspekte, pöörates erilist tähelepanu käigukasti kasutamisele. Iga loataotleja läbib koolituse praktilised osad ning tõendab oma oskusi ja käitumist avalikel teedel. Koolitus peab kestma vähemalt 7 tundi.

(d)  Erisätted BE-, C-, CE-, C1-, C1E-, D-, DE-, D1-, ja D1E- ja T‑kategooria sõidukite kohta [ME 162]

Liikmesriigid võivad otsustada, et punkti 5 alapunkt 1 alapunktis b osutatud automaatkäigukastiga sõidukite piiranguid ei kanta BE-, C-, CE-, C1-, C1E-, D-, DE-, D1- või D1E-kategooria sõiduki juhiloale, kui taotlejal on juba käsikäigukastiga sõiduki juhiluba B-, BE-, C-, CE-, C1-, C1E-, D-, DE-, D1- või D1E-kategooria jaoks ning ta on oskuste ja käitumise eksamil sooritanud punkti 8 alapunktis 4 kirjeldatud toimingud.

(2)  Oskuste ja käitumise eksamil kasutatavad sõidukid peavad vastama allpool esitatud miinimumnõuetele. Liikmesriigid võivad ette näha rangemad nõuded või lisada muid nõudeid. Liikmesriigid võivad oskuste ja käitumise eksamil kasutatavate A1-, A2- ja A-kategooria sõidukite suhtes kohaldada nõutavast miinimumtöömahust 5 cm3 võrra väiksemat töömahtu.

(a)  A1-kategooria

Ilma külghaagiseta A1-kategooria mootorratas võimsusega kuni 11 kW, mille võimsuse ja massi suhe ei ületa 0,1 kW/kg ning mille suurim kiirus on vähemalt 90 km/h.

Mootorratta sisepõlemismootori suurim töömaht on vähemalt 120 cm3.

Elektrimootoriga mootorratta võimsuse ja massi suhe on vähemalt 0,08 kW/kg.

(b)  A2-kategooria

Ilma külghaagiseta mootorratas, mille võimsus on 20–35 kW ning võimsuse ja massi suhe kuni 0,2 kW/kg.

Mootorratta sisepõlemismootori suurim töömaht on vähemalt 250 cm3.

Elektrimootoriga mootorratta võimsuse ja massi suhe on vähemalt 0,15 kW/kg.

(c)  A-kategooria

Ilma külghaagiseta mootorratas, mille tühimass on üle 180 kg ja võimsus vähemalt 50 kW. Liikmesriik võib lubada nõutavast miinimummassist 5 kg võrra väiksemat massi.

Mootorratta sisepõlemismootori suurim töömaht on vähemalt 600 cm3.

Elektrimootoriga mootorratta võimsuse ja massi suhe on vähemalt 0,25 kW/kg.

(d)  B-kategooria

Neljarattaline B-kategooria sõiduk, mille suurim kiirus on vähemalt 100 km/h.

(e)  BE-kategooria

B-kategooria eksamisõiduk koos vähemalt 1 000 kg lubatud täismassiga haagisega, mille suurim kiirus on vähemalt 100 km/h ja mis ei kuulu B-kategooriasse. Haagise veoseruum on kinnine furgoon, mis on vähemalt sama lai ja kõrge kui mootorsõiduk. Kinnine furgoon võib olla ka veokist veidi kitsam, kui vaid mootorsõiduki välimiste tahavaatepeeglite kaudu on taha piisavalt näha. Haagise tegelik kogumass peab olema vähemalt 800 kg.

(f)  B1-kategooria

Neljarattaline mootorsõiduk, mille suurim kiirus on vähemalt 60 km/h

(g)  C-kategooria

C-kategooria sõiduk, mille lubatud täismass on vähemalt 12 000 kg, pikkus vähemalt 8 m, laius vähemalt 2,40 m ning suurim kiirus vähemalt 80 km/h. Sellel on mitteblokeeruvad pidurid ja määruses (EL) nr 165/2014 määratletud sõidumeerik. Veoseruum on kinnine furgoon, mis on vähemalt sama lai ja kõrge kui juhikabiin. Sõiduki tegelik kogumass peab olema vähemalt 10 000 kg. [ME 163]

(h)  CE-kategooria

Kas liigendsõiduk või C-kategooria eksamisõiduk koos vähemalt 7,5 m pikkuse haagisega. Nii liigendsõiduki kui ka autorongi lubatud täismass peab olema vähemalt 20 000 kg, pikkus vähemalt 14 m ja laius vähemalt 2,40 m, suurim kiirus vähemalt 80 km/h. Sellel on mitteblokeeruvad pidurid, viies ratas, vähemalt kaheksakäigulise käigukast ja määruses (EL) nr 165/2014 määratletud sõidumeerik. Veoseruum on kinnine furgoon, mis on vähemalt sama lai ja kõrge kui juhikabiin. Nii liigendsõiduki kui ka autorongi tegelik kogumass peab olema vähemalt 15 000 kg. [ME 164]

(i)  C1-kategooria

C1-alamkategooria sõiduk, mille lubatud täismass on vähemalt 4 000 kg, pikkus vähemalt 5 m ning suurim kiirus vähemalt 80 km/h. Sellel on mitteblokeeruvad pidurid ja määruses (EL) nr 165/2014 määratletud sõidumeerik. Veoseruum on kinnine furgoon, mis on vähemalt sama lai ja kõrge kui juhikabiin. [ME 165]

(j)  C1E-kategooria

C1-alamkategooria eksamisõiduk koos vähemalt 1 250 kg lubatud täismassiga haagisega. Sellise autorongi kogupikkus peab olema vähemalt 8 m ja suurim kiirus vähemalt 80 km/h. Haagise veoseruum on kinnine furgoon, mis on vähemalt sama lai ja kõrge kui juhikabiin. Kinnine furgoon võib olla ka juhikabiinist veidi kitsam, kui vaid mootorsõiduki välimiste tahavaatepeeglite kaudu on taha piisavalt näha. Haagise tegelik kogumass peab olema vähemalt 800 kg. [ME 166]

(k)  D-kategooria

D-kategooria sõiduk, mille pikkus on vähemalt 10 m, laius vähemalt 2,40 m ning suurim kiirus vähemalt 80 km/h. Sel on mitteblokeeruvad pidurid ja määruses (EL) nr 165/2014 määratletud sõidumeerik.

(l)  DE-kategooria

D-kategooria eksamisõiduk ja vähemalt 1 250 kg lubatud täismassiga haagis laiusega vähemalt 2,40 m ja suurima kiirusega vähemalt 80 km/h. Haagise veoseruum on kinnine furgoon, mis on vähemalt 2 m lai ja 2 m kõrge. Haagise tegelik kogumass peab olema vähemalt 800 kg. [ME 167]

(m)  D1-kategooria

D1-alamkategooria sõiduk, mille lubatud täismass on vähemalt 4 000 kg, pikkus vähemalt 5 m ning suurim kiirus vähemalt 80 km/h. Sellel on mitteblokeeruvad pidurid ja määruses (EL) nr 165/2014 määratletud sõidumeerik.

(n)  D1E-kategooria

D1E-alamkategooria eksamisõiduk koos vähemalt 1 250 kg lubatud täismassiga haagise ja suurima kiirusega vähemalt 80 km/h. Haagise veoseruum on kinnine furgoon, mis on vähemalt 2 m lai ja 2 m kõrge. Haagise tegelik kogumass peab olema vähemalt 800 kg.

6.  A1-, A2- ja A-kategooria puhul kontrollitavad oskused ja käitumine

(1)  Sõiduki ettevalmistamine ja kontrollimine liiklusohutuse seisukohast

Taotleja peab näitama, et ta suudab valmistuda ohutuks sõiduks, täites järgmised nõuded:

(a)  kaitsevarustuse, nagu kinnaste, saabaste, rõivaste ja kiivri kohandamine;

(b)  rehvide, piduri, juhtraua, hädaseiskamislüliti (olemasolu korral), keti, õlitaseme, tulede, helkurite, suunatulede ja helisignaalseadme pisteline kontroll.

(2)  Liiklusohutusega seotud erimanöövrite kontrollimine:

(a)  mootorratta tugihargile asetamine ja tugihargilt võtmine ning selle liigutamine mootori abita sõiduki kõrval kõndides;

(b)  mootorratta parkimine tugihargil;

(c)  vähemalt kaks manöövrit väikesel kiirusel, sealhulgas slaalomisõit; see peab võimaldama hinnata siduri käsitsemise oskust koos piduriga, tasakaalu, vaatesuunda ja asendit mootorrattal ning jalgade asendit jalatugedel;

(d)  vähemalt kaks manöövrit suuremal kiirusel, millest üks manööver toimub teise või kolmanda käiguga kiirusel vähemalt 30 km/h ja üks manööver takistusest möödasõidul kiirusel vähemalt 50 km/h; see peab võimaldama hinnata asendit mootorrattal, vaatesuunda, tasakaalu, juhtimis- ja käiguvahetustehnikat;

(e)  pidurdamine: sooritatakse vähemalt kaks pidurdusharjutust, sealhulgas hädapidurdus kiirusel vähemalt 50 km/h; see peaks võimaldama hinnata esi- ja tagapiduri käsitsemise oskust, vaatesuunda ja asendit mootorrattal.

(3)  Käitumine liikluses

Taotlejad peavad sooritama tavaliikluses täiesti ohutult ja kõiki vajalikke ettevaatusabinõusid rakendades kõik järgmised toimingud:

(a)  sõidu alustamine: pärast parkimist, pärast peatumist liikluses; juurdepääsuteelt väljasõit;

(b)  sõit sirgel teel; vastassuunas sõitvatest sõidukitest möödumine, sealhulgas piiratud alal;

(c)  kurvis sõitmine;

(d)  ristmik: ristmikele lähenemine ja nende ületamine;

(e)  suunamuutmine: vasak- ja parempöörded; sõiduraja vahetamine ja tagasipöörde tegemine; [ME 169]

(f)  kiirteele või samalaadsele teele (kui olemas) sõit ja sealt mahasõit: kiirendusrajalt teele sõitmine; aeglustusrajale lahkumine;

(g)  möödasõit: möödasõit teistest liikuvatest sõidukitest (kui olemas), sealhulgas jalgratturitest, mikromobiilsuse kasutajatest ja jalakäijatest; takistuste kõrval sõitmine, näiteks pargitud autod; teistel liiklejatel mööda sõita laskmine (kui see on asjakohane); [ME 170]

(h)  erilised teeosad (kui olemas): ringristmikud; raudteeületuskohad, rattarajad; trammi- ja bussipeatused; ülekäigurajad; pikkadel tõusudel üles-/allamäge sõitmine; tunnelid; [ME 171]

(ha)  kokkupuuted teiste sõidukitega, sealhulgas pimealadega arvestamine ja suunatulede piisav kasutamine; [ME 172]

(i)  ohuolukordadele reageerimine ja nende ennetamine simulaatoris;

(j)  vajalike ettevaatusabinõude rakendamine sõidukilt maha tulemisel, eelkõige pidades silmas jalgrattureid. [ME 173]

7.  B-, B1- ja BE-kategooria puhul kontrollitavad oskused ja käitumine

(1)  Sõiduki ettevalmistamine ja kontrollimine liiklusohutuse seisukohast

Taotleja peab näitama, et ta suudab valmistuda ohutuks sõiduks, täites järgmised nõuded:

(a)  juhiistme kohandamine õige istumisasendi saavutamiseks;

(b)  tahavaatepeeglite, turvavööde ning olemasolu korral peatugede kohandamine;

(c)  kontrollimine, et uksed oleksid suletud;

(d)  rehvide, rooliseadme, piduri, vedelike (nt mootoriõli, jahutusvedeliku, pesuvedeliku), tulede, helkurite, suunatulede ja helisignaalseadme pisteline kontroll;

(e)  sõidukile veose pealelaadimisega seotud ohutustegurid: kere, katted, laadimisluugid, kabiinilukustus, pealelaadimisviis, veose kinnitamine (üksnes BE-kategooria puhul);

(f)  haakeseadme ning piduri ja elektriühenduste kontrollimine (üksnes BE-kategooria puhul).

(2)  B- ja B1-kategooria: liiklusohutusega seotud erimanöövrite kontroll

Kontrollitavad manöövrid valitakse järgmiste hulgast (vähemalt kaks manöövrit järgmisest neljast punktist, sealhulgas üks tagasikäigul):

(a)  tagurdamine otse või pöördega paremale või vasakule ümber nurga, jäädes õigele sõidurajale;

(b)  tagasipööramine edasi- ja tagasikäiku kasutades;

(c)  sõiduki parkimine ja parkimiskohalt lahkumine (parkimine rööpselt, kaldu või esi- või tagaotsaga risti kaldeta teel, tõusul või langusel);

(d)  täpne pidurdamine kuni seiskumiseni; hädaseiskamise sooritamine ei ole kohustuslik.

(3)  BE-kategooria: liiklusohutusega seotud erimanöövrite kontroll:

(a)  haagise külge- ja lahtihaakimine või lahtihaakimine ja uuesti sõiduki külge haakimine; manöövri puhul peab vedav sõiduk olema pargitud haagise kõrvale (s.o mitte sellega ühele joonele);

(b)  tagurdamine kurvi mööda, mille trajektoor jääb liikmesriigi otsustada;

(c)  ohutu parkimine veose peale-/mahalaadimiseks.

(4)  Käitumine liikluses

Taotlejad peavad sooritama tavaliikluses täiesti ohutult ja kõiki vajalikke ettevaatusabinõusid rakendades kõik järgmised toimingud:

(a)  sõidu alustamine: pärast parkimist, pärast peatumist liikluses; juurdepääsuteelt väljasõit;

(b)  sõit sirgel teel; vastassuunas sõitvatest sõidukitest möödumine, sealhulgas piiratud alal;

(c)  kurvis sõitmine;

(d)  ristmik: ristmikele lähenemine ja nende ületamine;

(e)  suunamuutmine: vasak- ja parempöörded; sõiduraja vahetamine;

(f)  kiirteele või samalaadsele teele (kui olemas) sõit ja sealt mahasõit: kiirendusrajalt teele sõitmine; aeglustusrajale lahkumine;

(g)  möödasõit: möödasõit teistest liikuvatest sõidukitest liiklejatest, sealhulgas ratturitest (kui olemas); takistuste kõrval sõitmine, näiteks pargitud autod; teistel liiklejatel mööda sõita laskmine (kui see on asjakohane); [ME 174]

(ga)  iseseisev sõitmine kindlaksmääratud sihtkohta, lisaks konkreetsetele pööramise juhistele; [ME 175]

(h)  erilised teeosad (kui olemas): ringristmikud; ringristmike läbimine suure sõidukiga; sõitmine vasakul ja paremal; raudteeületuskohad; trammi- ja bussipeatused; ülekäigurajad; rattarajad; pikkadel tõusudel üles-/allamäge sõitmine; kalde muutumine; tunnelid; [ME 176]

(ha)  kokkupuuted teiste liiklejatega, sealhulgas pimealadega arvestamine ja suunatulede piisav kasutamine; [ME 177]

(i)  vajalike ettevaatusabinõude rakendamine sõidukist sõidukisse sisenemisel ja sellest väljumisel, sealhulgas selle tagamine, et sõiduki ust on ohutu avada ja see ei tekita ohtu teistele liiklejatele, nagu jalakäijad, jalgratturid ja mikromobiilsuse kasutajad, pöörates erilist tähelepanu sellele, et uks avataks sellest kaugemale jääva käega; [ME 178]

(j)  ohuolukordadele reageerimine ja nende ennetamine, sealhulgas simulaatoris. [ME 179]

8.  C-, CE-, C1-, C1E-, D-, DE-, D1- ja D1E-kategooria puhul kontrollitavad oskused ja käitumine

(1)  Sõiduki ettevalmistamine ja kontrollimine liiklusohutuse seisukohast

Taotleja peab näitama, et ta suudab valmistuda ohutuks sõiduks, täites järgmised nõuded:

(a)  juhiistme kohandamine õige istumisasendi saavutamiseks;

(b)  tahavaatepeeglite, turvavööde ning olemasolu korral peatugede kohandamine;

(c)  rehvide, rooliseadme, piduri, tulede, helkurite, suunatulede ja helisignaalseadme pisteline kontroll;

(d)  võimendiga piduri- ja roolisüsteemi kontroll; rataste, rattamutrite, poritiibade, tuuleklaasi, akende ja klaasipuhastite, vedelike (nt mootoriõli, jahutusvedelik, pesuvedelik) seisukorra kontrollimine; näidikupaneeli, sealhulgas määruses (EL) nr 165/2014 määratletud sõidumeeriku kontroll ja kasutamine. Viimast nõuet ei kohaldata käesoleva määruse kohaldamisalasse mittekuuluvate C1- või C1E-kategooria sõiduki juhiloa taotlejate suhtes;

(e)  õhusurve, õhupaakide ja vedrustuse kontroll;

(f)  sõidukile veose pealelaadimisega seotud ohutustegurid: kere, katted, laadimisluugid, laadimismehhanism (kui on), kabiinilukustus (kui on), pealelaadimisviis, veose kinnitamine (üksnes C-, CE-, C1-, C1E-kategooria puhul);

(g)  haakeseadme ning pidurite ja elektriühenduste kontroll (üksnes CE-, C1E-, DE- ja D1E-kategooria puhul);

(h)  oskus rakendada spetsiaalseid sõidukiohutuse abinõusid; kere, teenindususte, avariiväljapääsude, esmaabivahendite, tulekustutite ja muu turvavarustuse kontroll (üksnes D-, DE-, D1-, D1E-kategooria puhul);

(i)  teekaardi lugemine, marsruudi kavandamine, sealhulgas elektrooniliste navigatsioonisüsteemide kasutamine (vabatahtlik).

(2)  Liiklusohutusega seotud erimanöövrite kontrollimine:

(a)  haagise külge- ja lahtihaakimine või lahtihaakimine ja uuesti sõiduki külge haakimine; manöövri puhul peab veduk olema pargitud haagise kõrvale (s.o mitte ühele joonele) (üksnes CE-, C1E-, DE-, D1E-kategooria puhul);

(aa)  erinevad haagise ja veoki haakeseaded, võttes arvesse liigendsõidukite sadulseadet (poolhaagiste puhul) ja veotiisli haakeseadet täishaagise puhul (jäik veok), samuti standardset töökorda ja protokolle haagiste veokitele külge- ja lahtihaakimiseks nende haakemehhanismide kasutamisel; [ME 184]

(b)  tagurdamine kurvi mööda, mille trajektoor jääb liikmesriigi otsustada;

(c)  ohutu parkimine laadimisrambi/-platvormi või samalaadse rajatise ääres veose maha-/pealelaadimiseks (üksnes C-, CE-, C1-, C1E-, T-kategooria puhul); [ME 185]

(d)  bussi parkimine sõitjate ohutuks peale- või mahaminekuks (üksnes D-, DE-, D1-, D1E-puhul).

(3)  Käitumine liikluses

Taotlejad peavad sooritama tavaliikluses täiesti ohutult ja kõiki vajalikke ettevaatusabinõusid rakendades kõik järgmised toimingud:

(a)  sõidu alustamine: pärast parkimist, pärast peatumist liikluses; juurdepääsuteelt väljasõit;

(b)  sõit sirgel teel; vastassuunas sõitvatest sõidukitest möödumine, sealhulgas piiratud alal;

(c)  kurvis sõitmine;

(d)  ristmik: ristmikele lähenemine ja nende ületamine;

(e)  suunamuutmine: vasak- ja parempöörded; sõiduraja vahetamine ja tagasipöörde tegemine; [ME 186]

(ea)  pimealaga arvestamine; [ME 187]

(f)  kiirteele või samalaadsele teele (kui olemas) sõit ja sealt mahasõit: kiirendusrajalt teele sõitmine; aeglustusrajale lahkumine;

(g)  möödasõit: möödasõit teistest liikuvatest sõidukitest liiklejatest ja mikromobiilsuse kasutajatest, sealhulgas ratturitest ja jalakäijatest (kui olemas); takistuste kõrval sõitmine, näiteks pargitud autod; teistel liiklejatel mööda sõita laskmine (kui see on asjakohane); [ME 188]

(h)  erilised teeosad (kui olemas): ringristmikudringristmike läbimine suure sõidukiga; sõitmine vasakul ja paremal; raudteeületuskohad; trammi- ja bussipeatused; ülekäigurajad, rattarajad; pikkadel tõusudel üles-/allamäge sõitmine; tunnelid; [ME 189]

(i)  vajalike ettevaatusabinõude rakendamine sõidukist sõidukisse sisenemisel ja sellest väljumisel, sealhulgas tagamine, et sõiduki ust on ohutu avada ja see ei tekita ohtu teistele liiklejatele, nagu jalakäijad, jalgratturid ja mikromobiilsuse kasutajad;. [ME 190]

(ia)  ettevaatusabinõud, mida tuleb järgida sõidukisse sisenemisel ja sealt väljumisel ohutul viisil. [ME 191]

(4)  Ohutu ja energiasäästlik sõidustiil:

(a)  sõitmine viisil, mis tagab ohutuse ning vähendab kiirendamise, aeglustamise, üles- ja allamäge sõitmise ajal kütuse-/energiakulu, hoides eesoleva sõidukiga pikivahet; möödasõit kurvis, sõiduraja vahetamine, eesõiguse reeglid, lubatud sõidukiirus; [ME 192]

(b)  ohuolukordadele reageerimine ja nende ennetamine, sealhulgas simulaatoris. [ME 193]

9.  Oskuste ja käitumise eksami hindamine

(1)  Iga punktides 6, 7 ja 8 nimetatud juhtimisolukorra puhul peab hinnangus kajastuma see, kui lihtne oli taotleja jaoks sõiduki juhtseadmete käsitsemine ning kui hästi ta oskas sõita liikluses täiesti ohutult. Eksamineerija peab end kogu eksami vältel tundma turvaliselt. Selliste vigade või ohtlike käitumisviiside puhul, mis ohustavad vahetult eksamisõidukit, selles sõitjaid või teisi liiklejaid, karistatakse eksami mittesooritamisega, olenemata sellest, kas eksamineerija või saatja peab sekkuma või mitte. Siiski on eksamineerijal õigus otsustada, kas oskuste ja käitumise eksam lõpuni teha või mitte.

Eksamineerijatel peab olema väljaõpe, mis võimaldab neil õigesti hinnata taotlejate oskust sõidukit ohutult juhtida. Eksamineerijate töö järele valvab ja seda kontrollib liikmesriigi volitatud sõltumatu asutus, et tagada vigade õige ja järjekindel hindamine vastavalt käesolevas lisas esitatud standarditele. [ME 194]

(2)  Hindamise käigus pööravad eksamineerijad erilist tähelepanu sellele, kas taotleja käitub juhtimisel kaalutletult ja teisi arvestavalt. Selles peaks kajastuma üldine juhtimisstiil ja eksamineerija peab seda taotlejast üldettekujutuse saamisel arvesse võtma. Siia kuulub kohanduv ja kindel (ohutu) juhtimisstiil, tee- ja ilmastikuolude arvestamine, muu liikluse arvestamine, teiste (eriti vähekaitstud) liiklejate huvidega arvestamine ning ettenägelikkus.

(3)  Lisaks hindab eksamineerija, kas taotleja:

(a)  omab kontrolli sõiduki üle; võttes arvesse järgmist: turvavöö, kaasaegsete ohutus- ja sõiduabi seadmete, tahavaatepeeglite, peatugede, istmete õige kasutus; iste; tulede ja muude seadmete õige kasutus; siduri, käigukasti, kiirendus- ja pidurdussüsteemide (sealhulgas võimaliku kolmanda pidurisüsteemi), rooliseadme õige kasutus; sõiduki valitsemine mitmesugustes olukordades, eri kiirustel; kindel teelpüsimine; sõiduki mass ja mõõtmed ning omadused; veose mass ja liik (üksnes BE-, C, CE-, C1-, C1E-, DE-, ja D1E-, T-kategooria puhul); reisijate mugavust (üksnes D-, DE-, D1-, D1E-kategooria puhul) (järsust kiirendamisest hoidumine, sujuv sõit, järsust pidurdamisest hoidumine); [ME 195]

(b)  kokkuhoidlik, ohutu ja energiasäästlik sõidustiil, võttes arvesse pöördeid minutis, käikude vahetamist, pidurdamist ja kiirendamist ja kasutades sõiduki sõiduabi ja/või ohutust tagavaid seadmeid (üksnes B-, BE-, C-, CE-, C1-, C1E-, D-, DE-, D1-, D1E-kategooria puhul); [ME 196]

(c)  vastab vaatluseeskirjadele: kõigi suundade jälgimine; peeglite ja uute tehnoloogiate õige kasutamine; kaugel, keskmisel kaugusel ja lähedal asuva märkamine; [ME 197]

(d)  austab sõidueesõigust / annab teed: sõidueesõigus ristmikel; teeandmine muudel puhkudel (nt suunamuutmisel, sõiduraja vahetamisel, erimanöövritel);

(e)  paigutub teel õigesti: sõiduki liiki ja omadusi arvestav korrektne paigutus teel, sõidurajal, ringristmikul, kurvis; ennetav ümberpaigutumine;

(f)  hoiab vahet: piisava vahe hoidmine ees ja küljel asuvaga; piisava vahe hoidmine teiste liiklejatega, eelkõige vähekaitstud liiklejatega;

(g)  järgib kiirusepiiranguid ja soovitusi: ei ületa suurimat lubatud kiirust; kohandab kiirust vastavalt ilmastiku- ja liiklusoludele ning sobival juhul kuni riigisisese piirkiiruseni; sõidab sellise kiirusega, mis võimaldab peatuda nähtaval vabal teelõigul; kohandab kiirust vastavalt samalaadsete liiklejate kiirusele;

(h)  järgib valgusfoore, liiklusmärke ja muid märguandeid: õige käitumine valgusfoori ees; liikluse reguleerijate korralduste täitmine; liiklusmärkide (keelu- ja kohustusmärkide) õige järgimine; teemärgiste järgimine;

(i)  järgib märguandereegleid: õige ja õigeaegne märguandmine vajaduse korral; õige suunanäitamine; sobiv tegutsemine kõigi teiste liiklejate märguannete puhul;

(j)  pidurdamine ja peatumine: õigeaegne aeglustamine, pidurdamine või peatumine vastavalt asjaoludele; ettenägelikkus; mitmesuguste pidurisüsteemide kasutamine (üksnes C-, CE, D-, DE-kategooria puhul); teiste kiiruse vähendamise süsteemide kasutamine peale pidurite ja sõiduki tehnoloogiate kasutamine (üksnes C-, CE-, D- ja DE-kategooria puhul). [ME 198]

10.  Eksami kestus

Eksami kestus ja läbitav vahemaa peavad olema piisavad, et hinnata käesoleva lisa B osas sätestatud oskusi ja käitumist. Teelsõitmiseks kulunud aeg ei tohi A-, A1-, A2-, B-, B1- ja BE-kategooria puhul olla mingil juhul alla 25 minuti ning muude kategooriate puhul alla 45 minuti. Siia hulka ei kuulu taotleja vastuvõtmine, sõiduki ettevalmistamine ja tehniline kontrollimine liiklusohutuse seisukohalt, erimanöövrid ja praktilise eksami tulemuse teatavakstegemine.

11.   Eksami toimumise koht

See osa eksamist, mille käigus hinnatakse erimanöövreid, võib toimuda spetsiaalsel eksamiplatsil. Võimaluse korral peaks see osa eksamist, mille käigus hinnatakse liikluskäitumist, toimuma asulavälistel teedel, kiirteedel (või samalaadsetel teedel) ja mitmesugustel linnatänavatel (elamurajoonides, 30 ja 50 km/h kiirusepiiranguga aladel, linnasisestel kiirteedel), kus esineb eri tüüpi probleeme, millega juhid tõenäoliselt kokku puutuvad. Samuti on soovitatav, et eksam toimuks mitmesuguse liiklustiheduse tingimustes. Teelsõidu aega tuleks kasutada optimaalselt, et hinnata taotlejat kõikidel liiklusaladel, kuhu võidakse sattuda, pöörates erilist tähelepanu ühelt alalt teisele üleminekule.

II.  MOOTORI JÕUL LIIKUVA SÕIDUKI JUHTIMISEKS VAJALIKUD TEADMISED, OSKUSED JA KÄITUMINE

Kõikide mootori jõul liikuvate sõidukite juhtidel peavad alati olema punktides 1–9 kirjeldatud teadmised, oskused ja käitumisviis, et nad suudaksid:

–  ära tunda liiklusohtlikud olukorrad ja hinnata nende tõsidust;

–  valitseda piisavalt oma sõidukit, et mitte tekitada ohtlikke olukordi ja reageerida selliste olukordade tekkimisel sobivalt;

–  järgida liikluseeskirju, eelkõige neid, mis on mõeldud liiklusõnnetuste ärahoidmiseks ja sujuva liiklusvoo tagamiseks,

–  avastada oma sõidukil olulisemad tehnilised rikked, eelkõige need, mis seavad ohtu turvalisuse, ning lasta need sobivalt parandada;

–  võtta arvesse kõiki sõiduki juhtimist mõjutavaid tegureid (nt alkohol, väsimus, halb nägemine, elektroonilise seadme kasutamine jms), et kasutada täiel määral ohutuks sõiduks vajalikke võimeid; [ME 199]

–  aidata tagada kõigi liiklejate, eelkõige vähekaitstud liiklejate ohutust, osutades neile kohast tähelepanu;

–  omada piisavaid teadmisi mikromobiilsusega jalgratturite, jalakäijate ja mikromobiilsuse kasutajatega seotud riskiteguritest; [ME 200]

–  omada piisavaid teadmisi alternatiivkütusel töötavate sõidukite kasutamise ohutusest;

–  omama piisavaid teadmisi sõiduabisüsteemide kasutamise ja sõiduki muu automatiseerituse kohta.

Liikmesriigid võivad Liikmesriikidel soovitatakse võtta vastu ja rakendada sobivaid meetmeid, millega tagada, et juhid, kes on minetanud mootori jõul liikuva sõiduki juhtimiseks vajalikud punktides 1–9 kirjeldatud teadmised, oskused ja käitumise, võivad need uuesti omandada ja neid säilitada. Liikmesriigid võivad selliste meetmete rahaliseks toetamiseks kasutada direktiivi (EL) 2015/413 alusel määratud sihtotstarbelisi tulusid. [ME 201]

III LISA

MOOTORI JÕUL LIIKUVA SÕIDUKI JUHTIMISEKS VAJALIKU FÜÜSILISE JA VAIMSE SOBIVUSE MIINIMUMNÕUDED [ME 258, ME 327 ja ME 338]

MÕISTED

1.  Käesoleva lisa kohaldamisel liigitatakse juhid kahte rühma:

(1)  1. rühm A-, A1-, A2-, AM-, B-, B1-, ja BE- ja T‑kategooria sõidukite juhid; [ME 202]

(2)  2. rühm C-, CE-, C1-, C1E-, D-, DE-, D1- ja D1E-kategooria sõidukite juhid.

(3)  Riiklike õigusaktidega võib nähakse ette näha, et käesoleva lisa sätteid 2. rühma juhtide kohta võib kohaldada B-kategooria sõidukite juhtide suhtes, kes kasutavad oma juhiluba kutsetöös (takso- ja kiirabiautojuhid jt). [ME 203]

2.  Esmast juhiluba või juhiloa uuendamist taotlevad isikud liigitatakse sellesse rühma, millesse nad hakkavad kuuluma, kui juhiluba on väljastatud või uuendatud.

TERVISEKONTROLL MOOTORI JÕUL LIIKUVA SÕIDUKI JUHTIMISEKS VAJALIK SOBIVUS [ME 259, ME 328 ja ME 339]

3.  1. rühm

Taotlejad hindavad ise oma füüsilist ja vaimset sobivust mootori jõul liikuva sõiduki juhtimiseks või läbivad selleks tervisekontrolli kooskõlas alalise elukoha liikmesriigi süsteemiga. [ME 260 ja ME 329]

Juhiloa taotlejad peavad läbima tervisekontrolli, kui enesehindamisest, vajalike formaalsuste täitmisel või juhiloa väljastamise eelduseks olevate katsete tegemisel ilmneb, et neil on tõenäoliselt üks või mitu käesolevas lisas nimetatud meditsiinilist seisundit läbima tervisekontrolli, sealhulgas asjakohase nägemiskontrolli, nagu on kirjeldatud punktis 6, mille tulemusel väljastatakse põhjendatud meditsiinilisele arvamus, mille koostab meditsiiniasutus, kelle eksperditeadmised vastavad käesoleva lisa kombineeritud eesmärkide keerukusele. [ME 205]

Juhilubade uuendamisel kohaldatakse juhtidele sama korda võidakse juhtidelt nõuda mootori jõul liikuvate sõidukite juhtimiseks tervisekontrolli läbimist, enesehindamist või muud sõidukijuhtimise sobivuse hindamist kooskõlas alalise elukoha liikmesriigi süsteemiga. [ME 262, ME331 ja ME 341]

3a.  Liikmesriigid võivad kehtestada juhilubade väljastamiseks või hilisemaks uuendamiseks käesolevas lisas sätestatust rangemaid nõudeid ja eeskirju. [ME 206]

4.  2. rühm

Juhiloa taotlejad läbivad tervisekontrolli enne neile juhiloa esmakordset väljastamist tervisekontrolli, et teha kindlaks, kas nende füüsiline ja vaimne seisund sobib mootorsõiduki juhtimiseks, ning seejärel kontrollitakse juhte igal juhiloa uuendamisel kooskõlas selle liikmesriigi süsteemiga, kus on juhi alaline elukoht. Tervisekontrolli võib läbi viia üldarst, tingimusel et ta on läbinud artikli 10 lõikes 8a osutatud veebipõhise koolituskursuse. [ME 207]

4a.  Juhilubade uuendamisel kohaldatakse juhtidele sama korda. [ME 208]

5.  Liikmesriigid võivad juhilubade väljastamiseks või uuendamiseks ette näha käesolevas lisas esitatud nõuetest rangemad nõuded.

NÄGEMINE

6.  Kõik juhiloa ja selle uuendamise taotlejad läbivad asjakohase kontrolli, millega tehakse kindlaks, kas neil on mootori jõul liikuvate sõidukite juhtimiseks vajalik küllaldane nägemisteravus, mida mõõdetakse heakskiidetud nägemisteravuse tabeliga, ja vaateväli. Kui on põhjust kahelda, et juhiloa taotleja nägemine ei ole piisav, tuleks teda kontrollida pädevas meditsiiniasutuses või riikliku õigusega volitatud kvalifitseeritud silmaarsti poolt. Selle kontrolli käigus pööratakse eelkõige tähelepanu alljärgnevale: nägemisteravus, vaateväli, nägemine hämaras, pimestamisega kohanemine ja kontrastitundlikkus, diploopia ja muud nägemisfunktsioonid, mis võivad turvalist sõidukijuhtimist mõjutada. [ME 209]

1. rühma juhtide puhul võib juhiloa andmist kaaluda erandjuhtudel ka siis, kui vaatevälja või nägemisteravuse normi ei ole võimalik täita, kuid on põhjust arvata, et juhiloa väljastamine taotlejale ei kahjustaks liiklusohutust; sellisel juhul peab juht läbima pädevas meditsiiniasutuses või riikliku õigusega volitatud kvalifitseeritud silmaarsti juures kontrolli, kus tõendatakse, et ei esine muud nägemisfunktsiooni häiret, sealhulgas pimestamise, kontrastitundlikkuse ja hämaras nägemise probleeme. Juht või juhiloa taotleja peab edukalt läbima ka pädeva asutuse korraldatava praktilise katse. [ME 210]

1. rühm

(1)  Juhiloa väljastamise või uuendamise taotlejate binokulaarne nägemisteravus (kasutades mõlemat silma korraga ja vajaduse korral korrektiivklaaside/läätsedega) peab olema vähemalt 0,5 (kümnendmurruna). [ME 211]

Lisaks peaks horisontaalvaateväli olema vähemalt 120°, vaatevälja laiendus peaks olema vähemalt 50° paremale ja vasakule ning 20° üles ja alla. Vaatevälja keskse osa 20° raadiuses ei tohiks esineda ühtki silmadefekti.

Kui diagnoositakse progresseeruv silmahaigus, võib juhiloa väljastada või seda uuendada, kui taotleja käib pädevas meditsiiniasutuses korrapäraselt kontrollis.

(2)  Ühest silmast täielikult nägemise kaotanud või ainult üht silma kasutavate, (nt diploopia korral) juhiloa väljastamise või uuendamise taotlejate nägemisteravus peab vajaduse korral korrektiivklaase kasutades olema vähemalt 0,5 (kümnendmurruna). Pädev meditsiiniasutus peab kinnitama, et selline monokulaarne nägemine on kestnud küllalt kaua, mistõttu asjaomane isik on sellega kohanenud, ja ühe silma vaateväli vastab punkti 6 alapunktis 1 sätestatud nõuetele. [ME 212]

(3)  Hiljutisele diploopia väljakujunemisele või ühest silmast nägemise kaotusele peaks järgnema sobiv kohanemisperiood (nt kuus kuud), mille vältel sõiduki juhtimine on keelatud. Pärast seda ajavahemikku on sõiduki juhtimine lubatud ainult pärast nägemis- ja sõiduekspertide heakskiitvat arvamust. Ametiasutus võib kehtestada öise sõidu kohta ajutisi nõudeid ja vajaduse korral piiranguid. [ME 213]

2. rühm

(4)  Juhiloa väljastamise või selle uuendamise taotlejate binokulaarne nägemisteravus (vajaduse korral korrigeerivate klaaside korrektiivklaaside/läätsedega) peab olema paremini nägeva silmaga vähemalt 0,8 ja halvemini nägeva silmaga vähemalt 0,1 (kümnendmurruna). Kui väärtuste 0,8 ja 0,1 saavutamiseks kasutatakse korrigeerivaid klaase/läätsi, tuleb minimaalne nägemisteravus (0,8 ja 0,1) saavutada kas prillide abil, mille optiline tugevus ei ületa pluss või miinus kaheksat dioptrit, või kontaktläätsede abil. Asjaomane isik peab nägemisteravuse korrigeerimist hästi taluma. Arstliku läbivaatuse võib teha üldarst, kes on läbinud artikli 10 lõikes 8a osutatud veebikoolituse. [ME 214]

Lisaks peaks horisontaalvaateväli olema mõlemat silma kasutades vähemalt 160°, vaatevälja laiendus vähemalt 70° paremale ja vasakule ning 30° üles ja alla. Vaatevälja keskse osa 30° raadiuses ei tohiks esineda ühtki silmadefekti.

Juhiluba ei väljastata ega uuendata juhiloa taotlejatele ega või juhtidele, kellel kelle nägemisulatus hämaras on diagnoositud kahjustatud oluliselt muutunud ning kontrastitundlikkus halvenenud ja kelle nägemisvõime on pärast pimestamist ebapiisav, kusjuures taastumisaeg ei vasta nõuetele isegi paremini nägevas silmas või diploopia korral. [ME 215]

Nägemise olulisele kaotusele ühes silmas peaks järgnema sobiv kohanemisperiood (nt kuus kuud), mille vältel on isikul sõiduki juhtimine keelatud. Pärast seda ajavahemikku on sõiduki juhtimine lubatud ainult pärast nägemis- ja sõiduekspertide heakskiitvat arvamust. Pädev meditsiiniasutus võib lubada sõiduki juhtimist teatavate nõuete alusel või kehtestada piiranguid. [ME 216]

KUULMINE

7.  Juhiloa taotlejate või juhtide puhul, kes kuuluvad 2. rühma, võib juhiloa väljastada või seda uuendada ainult pädeva meditsiiniasutuse arvamuse alusel. Tervisekontrollis võetakse eelkõige arvesse nõrgenenud kuulmise kompenseerimise võimalust.

FÜÜSILISE PUUDEGA ISIKUD

8.  Juhiluba ei väljastata ega uuendata selliste juhiloa taotlejate ega juhtide puhul, kellel on liikumissüsteemi vaevused või kahjustused, mis muudavad mootori jõul liikuva sõiduki juhtimise ohtlikuks.

1. rühm

(1)  Teatavate piirangutega juhiloa võib väljastada liikumispuudega loataotlejatele või juhtidele pädeva meditsiiniasutuse arvamuse alusel. See peab põhinema kõnealuse vaevuse või kahjustuse meditsiinilisel hindamisel ja vajaduse korral praktilisel katsel. Selles arvamuses tuleb ka märkida, missuguseid muudatusi tuleb sõidukile teha ja kas juht vajab ortopeedilist seadist, kui oskuste ja käitumise eksam näitab, et sõidukijuhtimine sellise seadme abil ei oleks ohtlik.

(2)  Juhiloa võib väljastada või seda uuendada, kui juhiloa taotlejal on progresseeruv vaevus, tingimusel et seda isikut kontrollitakse korrapäraselt, et veenduda tema võimes juhtida sõidukit täiesti turvaliselt.

Kui füüsiline puue on püsiv, võib juhiloa väljastada ja seda uuendada ilma kohustusliku korrapärase tervisekontrollita.

2. rühm

(3)  Pädev meditsiiniasutus peab nõuetekohaselt arvestama kõnealuse rühma määratlusega hõlmatud sõidukite juhtimisega seotud lisariske ja -ohte.

SÜDAME-VERESOONKONNA HAIGUSED

9.  Südame ja veresoonkonna seisundid ja haigused võivad kaasa tuua ajutegevuse äkilise nõrgenemise, mis kujutab ohtu liiklusohutusele. Selline tervislik seisund annab aluse sõidukijuhtimise ajutiseks või alaliseks piiramiseks.

(1)  Järgmiste südame-veresoonkonnahaiguste puhul võib nimetatud rühmade taotlejatele või juhtidele juhiloa väljastada või seda uuendada alles pärast seda, kui haigust on tulemuslikult ravitud ja inimesele on antud pädeva arsti luba, ning asjakohasel juhul tuleb läbida korrapärane meditsiiniline hindamine:

(a)  bradüarütmiad (siinussõlme nõrkus ja ülejuhtehäired) ning tahhüarütmiad (supraventrikulaarsed ja ventrikulaarsed arütmiad) koos arütmiast tingitud hiljutiste sünkoobi või sünkoobihoogudega (1. ja 2. rühm);

(b)  bradüarütmiad: siinussõlme nõrkus ja ülejuhtehäired koos teise astme Mobitz 2 tüüpi atrioventrikulaarblokaadiga, kolmanda astme atrioventrikulaarblokaad või vahelduv Hisi kimbu sääre blokaad (ainult 2. rühm);

(c)  tahhüarütmiad (supraventrikulaarsed ja ventrikulaarsed arütmiad), millega kaasnevad

–  südamerikked ja püsiv ventrikulaarne tahhükardia (1. ja 2. rühm) või

–  polümorfne ebapüsiv ventrikulaarne tahhükardia, püsiv ventrikulaarne tahhükardia või püsiv ventrikulaarne tahhükardia koos kardioverter-defibrillaatori näidustusega (ainult 2. rühm);

(d)  sümptomaatiline stenokardia (1. ja 2. rühm);

(e)  alalise südamerütmuri paigaldamine või asendamine (ainult 2. rühm);

(f)  kardioverter-defibrillaatori paigaldamine või asendamine või asjakohane või mitte asjakohane defibrillaatorišokk (ainult 1. rühm);

(g)  sünkoop (mööduv teadvuse ja kehahoiaku kaotus, mis tekib kiiresti, kestab lühikest aega ja möödub iseenesest; põhjustatud aju üldisest hüpoperfusioonist, on eeldatavasti refleksiivne ja tekib teadmata põhjusel; puuduvad tõendid, et seda põhjustaks südamehaigus (1. ja 2. rühm);

(h)  äge koronaarsündroom (1. ja 2. rühm);

(i)  stabiilne stenokardia, kui kerge füüsilise koormuse korral sümptomeid ei teki (1. ja 2. rühm);

(j)  perkutaanne koronaarinterventsioon (PKI) (1. ja 2. rühm);

(k)  aortokoronaarne šunteerimine (1. ja 2. rühm);

(l)  insult / transitoorne isheemiline atakk (TIA) (1. ja 2. rühm);

(m)  unearteri suur stenoos (2. rühm);

(n)  aordi suurim läbimõõt üle 5,5 cm (ainult 2. rühm);

(o)  südamepuudulikkus:

–  New York Heart Association (NYHA) I, II, III (ainult 1. rühm),

–  NYHA I ja II, tingimusel, et vasaku vatsakese väljutusfraktsioon on vähemalt 35 % (ainult 2. rühm);

(p)  südame siirdamine (1. ja 2. rühm);

(q)  südame abiseade (ainult 1. rühm);

(r)  südameklapi kirurgiline ravi (1. ja 2. rühm);

(s)  pahaloomuline hüpertensioon (süstoolse vererõhu tõus ≥ 180 mmHg või diastoolse vererõhu tõus ≥ 110 mmHg koos eeldatava või progresseeruva organikahjustusega) (1. ja 2. rühm);

(t)  III astme hüpertensioon (diastoolne vererõhk ≥ 110 mmHg ja/või süstoolne vererõhk ≥ 180 mmHg) (ainult 2. rühm);

(u)  kaasasündinud südamerike (1. ja 2. rühm);

(v)  hüpertroofiline kardiomüopaatia, kui esineb ilma sünkoobita (ainult 1. rühm);

(w)  pika QT sündroom sünkoobiga, torsade des pointes või QTc > 500 ms) (ainult 1. rühm).

(2)  Märgitud rühmade taotlejatele või juhtidele juhiluba ei väljastata ega uuendata järgmiste südame ja veresoonkonna seisundite korral:

(a)  implanteeritud kardioverter-defibrillaator (ainult 2. rühm);

(b)  perifeersete veresoonte haigus – rindkere ja kõhuõõne aordianeurüsm, kui aordi suurim läbimõõt on selline, et tekib aordiruptuuri eelsoodumus ja seega ootamatu võimetuks tegeva juhtumi oht (1. või 2. rühm);

(c)  südamepuudulikkus:

–  NYHA IV (ainult 1. rühm);

–  NYHA III and IV (ainult 2. rühm);

(d)  südame abiseadmed (ainult 2. rühm);

(e)  klapirikked kas aordiklapi regurgitatsiooni, aordi stenoosi, mitraalklapi regurgitatsiooni või mitraalklapi stenoosiga, kui funktsionaalne võimekus on hinnanguliselt NYHA IV või kui on esinenud sünkoobi episoode (1. rühm);

(f)  klapirikked NYHA III või IV või väljutusfraktsioon (EF) alla 35 %, mitraalklapi stenoos ja raske pulmonaalhüpertensioon või ehhokardiograafiaga diagnoositud raske aordistenoosi või sünkoopi põhjustava aordistenoosiga; välja arvatud täielikult asümptomaatilise raske aordistenoosi korral, kui koormustesti tulemused vastavad nõuetele (ainult 2. rühm);

(g)  struktuursed ja elektrilised kardiomüopaatiad – hüpertroofiline kardiomüopaatia koos eelneva sünkoobiga või kui koos esinevad kaks või enam järgmistest seisunditest: vasaku vatsakese (LV) seina paksus > 3 cm, ebapüsiv ventrikulaarne tahhükardia, äkksurma perekondlik eelsoodumus (on esinenud esimese astme sugulasel), füüsilise koormuse korral vererõhk ei tõuse (ainult 2. rühm);

(h)  pika QT sündroom sünkoobiga, torsade des pointes ja QTc > 500 ms) (ainult 2. rühm);

(i)  Brugada sündroom sünkoobiga või kardiaalse äkksurmaga (1. ja 2. rühm).

Juhiluba võib väljastada või uuendada erandjuhtudel, kui see on pädeva meditsiinilise arvamusega nõuetekohaselt õigustatud ja isik läbib korrapärase meditsiinilise hindamise, mis tagab, et arvestades isiku tervislikku seisundit, on ta siiski võimeline sõidukit ohutult juhtima.

(3)  Muud kardiomüopaatiad

Taotlejate ja juhtide puhul tuleb hinnata ootamatute võimetuks tegevate juhtumite riski tuntud kardiomüopaatiate korral (nt arütmogeenne parema vatsakese kardiomüopaatia, dilatatiivne kardiomüopaatia, katehhoolaminergiline polümorfne ventrikulaarne tahhükardia ja lühikese QT sündroom) või võimalike uute kardiomüopaatiate korral. Nõutav on põhjalik eriarsti hinnang. Võetakse arvesse konkreetse kardiomüopaatia prognostilisi tunnuseid.

(4)  Liikmesriigid võivad piirata juhilubade väljastamist või uuendamist ka muude südame-veresoonkonnahaigustega taotlejatele või juhtidele.

MELLIITDIABEET

10.  Järgmistes punktides kasutatakse järgmisi mõisteid:

„raske hüpoglükeemia“ – olukord, kus on vaja teise isiku abi;

„korduv hüpoglükeemia“ – teine raske hüpoglükeemia 12 kuu jooksul.

1. rühm

(1)  Juhiloa taotlejatele või juhtidele, kellel on melliitdiabeet, võib juhiluba väljastada ja uuendada. Kui nad saavad medikamentoosset ravi, tuleb nende kohta anda kinnitatud meditsiiniline arvamus ja nad peavad läbima neile sobivad korrapärased arstlikud läbivaatused, mille intervall ei tohiks ületada kümmet aastat.

(2)  Taotlejad või juhid, kes saavad diabeedi medikamentoosset ravi, millega kaasneb hüpoglükeemia oht, peavad tõendama, et nad on teadlikud hüpoglükeemiast põhjustatud riskist ja et nad kontrollivad oma tervislikku seisundit piisavalt, sealhulgas pideva seiresüsteemi kaudu, kui pädev meditsiiniasutus seda vajalikuks peab. [ME 217]

Juhiluba ei tohi väljastada ega uuendada juhiloa taotlejatel(e) ega juhtidel(e), kelle teadmised hüpoglükeemiast ei ole piisavad.

Juhiluba ei tohi väljastada ega uuendada juhiloa taotlejatel(e) ega juhtidel(e), kellel esineb korduv raske hüpoglükeemia, välja arvatud juhul, kui nad esitavad pädeva meditsiinilise arvamuse ja läbivad korrapäraselt meditsiinilise hindamise. Ärkveloleku ajal korduva raske hüpoglükeemia esinemise korral ei väljastata ega uuendata juhiluba kuni kolme kuu jooksul pärast viimast haigusjuhtu.

Juhiluba võib väljastada või uuendada erandjuhtudel, kui see on pädeva meditsiinilise arvamusega nõuetekohaselt õigustatud ja isik läbib korrapärase meditsiinilise hindamise, mis tagab, et arvestades isiku tervislikku seisundit, on ta siiski võimeline juhtima sõidukit ohutult.

2. rühm

(3)  Melliitdiabeediga juhtidele võib 2. rühma juhilubade väljaandmist/uuendamist kaaluda. Kui nad saavad medikamentoosset ravi, millega kaasneb hüpoglükeemia oht (st insuliinravi ja mõned tabletid), tuleks kohaldada järgmisi kriteeriume:

(a)  eelnenud 12 kuu jooksul ei ole esinenud ühtki raske hüpoglükeemia juhtu;

(b)  juht on hüpoglükeemiast täiesti teadlik;

(c)  juhil peab olema oma seisundi üle piisav kontroll, kasutades vähemalt kaks korda päevas ja sõidu seisukohast olulistel aegadel vere glükoosiandurit, insuliinipumpa, insuliinisüstalt ja/või hübriidset täisautomaatset süsteemi;

(d)  juht peab olema teadlik hüpoglükeemiast põhjustatud ohtudest;

(e)  puuduvad teised diabeediga seotud takistavad komplikatsioonid.

Lisaks tuleb kõnealustel juhtudel juhiload väljastada või uuendada pädeva meditsiiniasutuse positiivse arvamuse alusel ja tingimusel, et isik käib eriarsti juures korrapäraselt arstlikel läbivaatustel, mille intervall on maksimaalselt kolm aastat. [ME 218]

(4)  Ärkveloleku ajal aset leidnud raskest hüpoglükeemiajuhust (isegi kui see ei ole seotud juhtimisega) tuleb teada anda ning see peab olema juhiloa andmise ümberhindamise põhjuseks.

NEUROLOOGILISED HAIGUSED JA OBSTRUKTIIVSE UNEAPNOE SÜNDROOM

11.  Neuroloogiliste haiguste ja obstruktiivse uneapnoe sündroomiga taotlejate suhtes kohaldatakse järgmisi eeskirju.

NEUROLOOGILISED HAIGUSED

(1)  Juhiluba ei väljastata ega uuendata tõsist neuroloogilist haigust põdevatel(e) juhiloa taotlejatel(e) ega juhtidel(e), kui lisaks taotlusele ei esitata positiivset pädevat meditsiinilist arvamust, mille annab eriarst või pädev meditsiiniasutus. [ME 219]

Kesk- või perifeerset närvisüsteemi mõjutava Arenguhäirete, haiguste, meditsiinilise või kirurgilise sekkumise või haigustega sekkumisega seotud neuroloogilisi häireid, mis mõjutavad kesk- või perifeerset närvisüsteemi ja põhjustavad meeleelundite, liikumise kognitiivseid, käitumuslikke, sensoorseid või motoorseid probleeme, ning mõjutavad toimivust/funktsiooni, tasakaalu või koordinatsiooni probleeme, tuleb arvestada arvesse võtta vastavalt sellele, kuidas need mõjutavad juhtimist ja milline on nende . Arvesse tuleb võtta kahjustuste progresseerumise oht ja ravile allumisega seotud riske. Sellistel juhtudel võib juhiloa väljastamine või uuendamine oleneda seisundi halvenemise ohu korral korrapärasest hindamisest. [ME 220]

OBSTRUKTIIVSE UNEAPNOE SÜNDROOM

(2)  Järgmistes punktides kasutatakse järgmisi mõisteid:

„mõõduka obstruktiivse uneapnoe sündroom“ – apnoe ja hüpopnoe arv tunnis (apnoe-hüpopnoe indeks) on vahemikus 15–29;

„raske obstruktiivse uneapnoe sündroom“ – apnoe-hüpopnoe indeks on 30 või enam. Mõlemaid seostatakse ülemäärase päevase unisusega.

(3)  Keskmise või raske obstruktiivse uneapnoe sündroomi kahtlusega juhiloa taotlejad või juhid saadetakse enne juhiloa väljastamist või uuendamist meditsiinilise nõuande saamiseks pädeva arsti juurde. Neil võidakse soovitada kuni diagnoosi kinnitamiseni sõidukit mitte juhtida.

(4)  Juhiloa võib väljastada neile keskmise või raske obstruktiivse uneapnoe sündroomiga juhiloa taotlejatele ja juhtidele, kes suudavad oma terviseprobleemi piisava kontrolli all hoida, soostuvad sobiva raviga ja kelle unisus võib olla vähenenud (mida kinnitab pädev meditsiiniline arvamus).

(5)  Ravitavad keskmise või raske obstruktiivse uneapnoe sündroomiga juhiloa taotlejad ja juhid peavad läbima korrapärased arstlikud läbivaatused 1. rühma puhul maksimaalselt kuni iga kolme aasta tagant ja 2. rühma puhul kuni ühe aasta tagant, et teha kindlaks ravile allumise määr, ravi jätkamise vajadus ja pidev valvsus.

EPILEPSIA

12.  Mootori jõul liikuva sõiduki juhi epilepsiahood või muud äkilised teadvusehäired kujutavad suurt ohtu liiklusohutusele.

Järgmistes punktides kasutatakse järgmisi mõisteid:

„epilepsia“ – terviseseisund, mille korral asjaomasel isikul on olnud kaks või enam epilepsiahoogu, mille vahe on alla viie aasta;

„provotseeritud epilepsiahoog“ – epilepsiahoog, millel on äratuntav põhjuslik tegur, mida saab vältida.

Isikul, kellel esineb esmane või ühekordne haigushoog või teadvusekaotus, soovitatakse sõidukijuhtimisest hoiduda. Vaja on eriarsti aruannet, kus on kirjas juhtimiskeelu ja nõutava järelkontrolli aeg.

Äärmiselt tähtis on tuvastada isikuomane epilepsiasündroom ja haigushoo tüüp, et saaks täpselt hinnata isiku sõiduohutust (sh uute haigushoogude ohtu) ja määrata talle sobiv ravi. Seda teeb neuroloog.

1. rühm

(1)  Epilepsiat põdevate 1. rühma juhtide juhtimisvõimet tuleb jälgida kuni ajani, mil juhil ei ole vähemalt viie aasta jooksul olnud ühtki haigushoogu.

Kui isikul on epilepsia, ei loeta tingimusteta loa andmise kriteeriume täidetuks. Sellest tuleb teavitada juhilube väljastavat asutust.

(2)  Provotseeritud epilepsiahoog: taotlejat, kellel on olnud selline seisund, mille esilekutsujat on võimalik tuvastada ja mis tõenäoliselt ei kordu roolis olles, võib neuroloogi individuaalse arvamuse alusel pidada juhtimisvõimeliseks (asjakohasel juhul hinnatakse seda vastavalt III lisa muudele asjakohastele punktidele, näiteks seoses alkoholi või muu komorbiidsuse korral).

(3)  Esimene või üks provotseerimata haigushoog: juhiloa taotleja, kellel on toimunud esimene provotseerimata epilepsiahoog, võib juhtimisvõimeliseks tunnistada pärast kuuekuulist haigushoogudeta ajavahemikku, kui ta on läbinud sobiva meditsiinilise hindamise. Riiklikud ametiasutused võivad juhtidele, kellel on tõendatud head prognostilised näitajad, anda juhtimisõiguse varem.

(4)  Muu teadvusekaotus: teadvusekaotust tuleb hinnata vastavalt sellele, kas see võib korduda sõidukit juhtides.

(5)  Epilepsia: juhid ja juhiloa taotlejad võib tunnistada juhtimiseks sobivaks, kui neil ei ole ühe aasta jooksul esinenud uusi haigushooge.

(6)  Ainult magades esinevad haigushood: juhiloa taotleja või juhi, kellel on haigushoogusid esinenud ainult magades, võib tunnistada juhtimiseks sobivaks, kui haigustüüp tuvastati sellise ajavahemiku jooksul, mis ei ole lühem kui epilepsia puhul nõutav haigushoogudeta ajavahemik. Kui atakk/haigushoog esineb ärkveloleku ajal, on enne juhiloa väljastamist nõutav üheaastane ajavahemik, mille jooksul uusi haigushooge ei esine (vt „Epilepsia”, punkti 12 alapunkt 5).

(7)  Haigushood, mis ei põhjusta teadvusetust ega mõjuta tegutsemisvõimet: juhiloa taotleja või juhi, kellel on esinenud ainult selliseid haigushooge, mis ei põhjusta teadvusetust ega mingeid funktsioonihäireid, võib tunnistada juhtimiseks sobivaks, kui haigustüüp tuvastati sellise ajavahemiku jooksul, mis ei ole lühem kui epilepsia puhul nõutav haigushoogudeta ajavahemik. Kui esineb mingit muud liiki atakke/haigushooge, on enne juhiloa väljastamist nõutav üheaastane ajavahemik, mille jooksul uusi haigushooge ei esine (vt „Epilepsia”, punkti 12 alapunkt 5).

(8)  Haigushood, mis on põhjustatud epilepsiavastase ravi muutmisest või vähendamisest, mis on arsti poolt ette kirjutatud: patsiendil võidakse soovitada mitte juhtida sõidukit alates ravi vähendamise algusest kuni ajani, mil ravi lõpetamisest on möödunud kuus kuud. Kui ravimite arsti poolt ette kirjutatud vahetamise või ärajätmise korral esinevate haigushoogude tõttu taastatakse eelnevalt tulemuslik ravi, tuleb juhtimisest loobuda kolmeks kuuks.

(9)  Pärast tulemuslikku epilepsia kirurgilist ravi: vt „Epilepsia“, punkti 12 alapunkt 5.

2. rühm

(10)  Juhiloa taotleja ei tohi nõutava haigushoogudeta ajavahemiku jooksul saada epilepsiavastast ravi. Teha tuleb sobiv meditsiiniline järelkontroll. Ekstensiivse kirurgilise uuringu käigus ei tohi olla tuvastatud epilepsiaga seotud ajupatoloogiat ja elektroentsefalogrammil (EEG) puuduvad epilepsiataolised ilmingud. EEG ja sobiv neuroloogiline hindamine tuleb teha pärast akuutset episoodi.

(11)  Provotseeritud epilepsiahoog: taotleja, kellel on olnud provotseeritud epilepsiahoog, mille esilekutsujat on võimalik tuvastada ja mis tõenäoliselt ei kordu roolis olles, võib neuroloogi individuaalse arvamuse alusel pidada juhtimisvõimeliseks, kui sõidetakse üksi ja sõidukiga, mis on ette nähtud erakasutuseks, kuid mitte teiste veoks. EEG ja sobiv neuroloogiline hindamine tuleb teha pärast akuutset episoodi. [ME 222]

Isik, kellel on ajusisesed strukturaalsed kahjustused ning suur haigushoogude oht, ei tohi juhtida 2. rühma sõidukeid seni, kuni epilepsiaoht on vähenenud vähemalt 2 protsendini aastas. Asjakohasel juhul peab hindamine toimuma kooskõlas teiste III lisa asjakohaste jagudega (nt alkoholiga seoses).

(12)  Esimene või üks provotseerimata haigushoog: juhiloa taotleja, kellel esines esmane provotseerimata haigushoog, võib pärast sobivat neuroloogilist hindamist tunnistada juhtimiseks sobivaks, kui tal ei ole viis aastat esinenud haigushooge ilma epilepsiavastaseid ravimeid kasutamata. Riiklikud ametiasutused võivad juhtidele, kellel on tõendatud head prognostilised näitajad, anda juhtimisõiguse varem. [ME 223]

(13)  Muu teadvusekaotus: teadvusekaotust tuleb hinnata vastavalt sellele, kas see võib korduda sõidukit juhtides. Kordumise oht ei tohiks olla üle 2 % aastas.

(14)  Epilepsia: kümme aastat ilma uute haigushoogudeta peab olema saavutatud ilma epilepsiavastaste ravimite abita. Riiklikud ametiasutused võivad juhtidele, kellel on tõendatud head prognostilised näitajad, anda juhtimisõiguse varem. Sama kehtib ka juveniilse epilepsia korral.

Teatavad tervisehäired (nt arteriovenoosne väärarend või ajusisene hemorraagia) põhjustavad haigushoogude ohtu, isegi kui haigushooge ei ole veel esinenud. Sellisel juhul viib hindamise läbi pädev meditsiiniasutus; loa saamiseks ei tohiks kordumise oht olla üle 2 % aastas.

VAIMSE TERVISE HÄIRED

13.  Vaimse või intellektipuudega taotlejate ja juhtide suhtes kohaldatakse järgmisi eeskirju.

1. rühm

(1)  Juhiluba ei väljastata ega uuendata taotlejatele ja juhtidele, kes kannatavad järgmiste terviseprobleemide all:

(a)  tõsine vaimse tervise häire või kognitiivne või käitumuslik häire, olenemata sellest, kas see on kaasa sündinud või põhjustatud haigusest, traumast või neurokirurgilistest operatsioonidest, [ME 224]

(b)  tõsine intellektipuue; [ME 225]

(c)  rasked (east tingitud) käitumisprobleemid või isiksusehäired, mis mõjutavad tõsiselt hindamisvõimet, käitumist või kohanemisvõimet, [ME 226]

välja arvatud juhul, kui taotlusele on lisatud pädev meditsiiniline arvamus ja vajaduse korral tingimusel, et isik käib korrapäraselt arstlikus kontrollis.

2. rühm

(2)  Pädev meditsiiniasutus peab nõuetekohaselt arvestama kõnealuse rühma määratlusega hõlmatud sõidukite juhtimisega seotud lisariske ja -ohte. Pädev meditsiiniasutus võib kehtestada ajutisi nõudeid või kehtestada juhtimispiiranguid. [ME 227]

ALKOHOL

14.  Alkoholi tarbimine kujutab suurt ohtu liiklusohutusele. Selle probleemi ulatuse tõttu peavad meditsiiniasutused olema eriti valvsad.

1. rühm

(1)  Juhiluba ei väljastata ega uuendata juhiloa taotlejatele ega juhtidele, kellel on alkoholisõltuvus alkoholi tarvitamisest tingitud tervisehäire või kes ei suuda joobes olles juhtimisest hoiduda, välja arvatud juhul, kui kohaldatakse sobivaid tehnoloogilisi piiranguid rehabilitatsiooniprogrammides osalemise kaudu, mis sisaldavad ka seiret ja meditsiinilist järelevalvet, ning kasutades sõltuvuse ohjeldamisekstehnoloogilisi piiranguid (näiteks sealhulgas kohustuslik alkoluku kasutamine). [ME 228]

Juhiloa taotlejatele või juhtidele, kellel on varem olnud alkoholisõltuvus, võib juhiloa väljastada või seda uuendada positiivse pädeva meditsiinilise arvamuse alusel, mille on välja andnud pädev meditsiiniasutus ja tingimusel, et nad käivad korrapäraselt arstlikus kontrollis, kui on tõendatud nende karskus teatava ajavahemiku jooksul. Sellisel juhul lisapiiranguid ei kohaldata. [ME 229]

2. rühm

(2)  Pädev meditsiiniasutus peab nõuetekohaselt arvestama kõnealuse rühma määratlusega hõlmatud sõidukite juhtimisega seotud lisariske ja -ohte.

(2a)  Pädev meditsiiniasutus võib kehtestada ajutisi nõudeid või vajadusel, juhtimispiiranguid. [ME 230]

NARKOOTIKUMID JA RAVIMID

15.  Narkootikumide ja ravimite suhtes kohaldatakse järgmisi eeskirju.

Ainete kuritarvitamine

(1)  Ühegi kategooria juhiluba ei väljastata ega uuendata neile juhiloa taotlejatele ja juhtidele, kes on sõltuvad psühhotroopsetest ainetest kasutavad psühhotroopseid aineid või kes ei ole neist ainetest küll sõltuvad, aga kuritarvitavad neid korrapäraselt narkootikume. [ME 231]

Korrapärane kasutus

1. rühm

(2)  Juhiluba ei väljastata ega uuendata neile juhiloa taotlejatele ja või juhtidele, kes kuritarvitavad või kasutavad korrapäraselt psühhotroopseid aineid, mis võivad kahjustada nende võimet sõita ohutult, kui kasutatud sissevõetud kogus on selline, et see mõjub halvasti sõiduki juhtimisele mõjutab juhtimisvõimet. See kehtib ka kõikide sõiduki juhtimise võimet mõjutavate ravimite või ravimikombinatsioonide suhtes.

Pädev meditsiiniasutus võib kehtestada ajutisi nõudeid või vajadusel, juhtimispiiranguid. [ME 232]

2. rühm

(3)  Pädev meditsiiniasutus peab nõuetekohaselt arvestama kõnealuse rühma määratlusega hõlmatud sõidukite juhtimisega seotud lisariske ja -ohte ning võib sõidukijuhtimisele kehtestada ajutisi nõudeid ja vajadusel, piiranguid. [ME 233]

NEERUHAIGUSED

16.  Neeruhaigustega taotlejate suhtes kohaldatakse järgmisi eeskirju.

1. rühm

(1)  Juhiloa võib väljastada või seda uuendada tõsise neerupuudulikkusega taotlejatele ja juhtidele pädeva meditsiinilise arvamuse alusel, kui isik käib korrapäraselt arstlikus kontrollis.

2. rühm

(2)  Juhiluba ei väljastata ega uuendata tõsise ja pöördumatu neerupuudulikkusega taotlejatele ja juhtidele, välja arvatud nõuetekohaselt põhjendatud erandjuhtudel pädeva meditsiinilise arvamuse alusel, kui isik käib korrapäraselt arstlikus kontrollis.

MUUD SÄTTED

17.  Järgmised lisasätted ei liigitu ühegi eeltoodud punkti alla.

1. rühm

(1)  Pädeva meditsiinilise arvamuse alusel ja vajaduse korral korrapäraselt arstlikus kontrollis käimise korral võib juhiloa väljastada või seda uuendada nende taotlejatele ja juhtide puhul, kellele on tehtud organi siirdamine või kellel on sõiduki juhtimise võimet mõjutav tehisimplantaat.

2. rühm

(2)  Pädev meditsiiniasutus peab nõuetekohaselt arvestama kõnealuse rühma määratlusega hõlmatud sõidukite juhtimisega seotud lisariske ja -ohte.

Üldreeglina ei väljastata ega uuendata juhiluba neil(e) taotlejatel(e) ega juhtidel(e), kes kannatavad mingi muu eespool nimetamata häire all, mis võib olla liiklusohutust mõjutav talitluslik häire või seda põhjustada, välja arvatud juhul, kui taotlusele on lisatud pädev meditsiiniline arvamus ja vajaduse korral käib isik korrapäraselt arstlikus kontrollis.

IV LISA

MIINIMUMNÕUDED ISIKUTELE, KES VÕTAVAD VASTU SÕIDUEKSAMEID

1.  Eksamineerijatele esitatavad pädevusnõuded

(1)  Isikutel, kellel on õigus viia läbi taotleja juhtimisoskuste praktilist hindamist mootori jõul liikuvas sõidukis, peavad olema punkti 1 alapunktis 2–6 loetletud valdkondadega seotud teadmised, oskused ja arusaamine.

(2)  Eksamineerija pädevused peavad olema asjakohased, et hinnata selle kategooria sõidukite juhiloa taotleja oskusi, mille saamiseks sõidueksam läbi viiakse.

(3)  Sõidu ja hindamisega seotud teadmised ja arusaamine:

(a)  teooria juhi käitumise kohta;

(b)  ohtude äratundmine ja õnnetuste vältimine;

(c)  õppekava, millel põhinevad sõidueksami nõuded;

(d)  sõidueksami nõuded;

(e)  asjakohased teede- ja liiklusalased õigusaktid, kaasa arvatud asjakohased ELi ja siseriiklikud õigusaktid ning tõlgendusjuhised;

(f)  hindamise teooria ja tehnika;

(g)  kaitslik sõiduviis;

(ga)  kergliiklejate kaitsetuse mõistmine ja sellele tähelepanu pööramine. [ME 234]

(4)  Hindamisega seotud oskused:

(a)  võime taotleja oskusi kogu eksami sooritamise ajal täpselt vaadelda, kontrollida ja anda neile hinnang, eelkõige:

(b)  ohtlike olukordade täielik ja täpne äratundmine;

(c)  kõnealuste olukordade põhjuse ja eeldatava mõju õige määratlemine;

(d)  pädevuse saavutamine ja vigade äratundmine;

(e)  hindamise ühtlus ja kooskõla;

(f)  võtta kiiresti vastu teavet ja keskenduda olulisematele punktidele;

(g)  ettenägelikkus, võimalike probleemide äratundmine ja nende lahendamise strateegiate väljatöötamine;

(h)  kiire ja konstruktiivse tagasiside andmine.

(5)  Isiklikud sõiduoskused

Asjaomase kategooria sõidukiga tehtava sõidueksami vastuvõtjaks lubatud isik peab olema võimeline juhtima mootori jõul liikuva vastava tüübi sõidukit järjepidevalt kõrgel tasemel.

(6)  Teenusekvaliteet:

(a)  määrata kindlaks ja teha teatavaks, mis juhiloa taotlejat eksamil ootab;

(b)  suhelda arusaadavalt, valides adressaadile ja kontekstile vastava sisu, stiili ja keele, ning tegeleda juhiloa taotlejate järelepärimistega;

(c)  anda arusaadavat tagasisidet eksami tulemuste kohta;

(d)  kohelda kõiki juhiloa taotlejaid lugupidavalt ja mittediskrimineerivalt.

(7)  Tehnilised ja füüsikalised teadmised sõiduki kohta:

(a)  tehnilised teadmised sõiduki kohta, näiteks roolimise, rehvide, pidurite ja tulede kohta, eriti mootorrataste ja raskeveokite puhul;

(b)  veose pealelaadimise ohutus;

(c)  teadmised sõiduki füüsikaliste näitajate, näiteks kiiruse, hõõrdumise, dünaamika ja energia kohta.

(8)  Sõitmine kütuse-/energiatõhusal ja keskkonnahoidlikul viisil.

2.  Üldtingimused

(1)  B-kategooria eksamineerijad:

(a)  peavad olema olnud B-kategooria juhiloa omanikud vähemalt kolm aastat;

(b)  peavad olema vähemalt 23 aastat vanad;

(c)  peavad olema edukalt läbinud käesoleva lisa punktis 3 ettenähtud alusõppe ning seejärel osalema kvaliteedi tagamise ja jätkuõppes vastavalt käesoleva lisa punktile 4;

(d)  peavad olema läbinud kutsekoolituse, mille tulemusel on lõpetatud vähemalt rahvusvahelise ühtse hariduse liigituse (ISCED)(29) kohane 3. tase;

(e)  ei tohi samal ajal pidada sõiduõpetaja ametit autokoolis.

(2)  Teiste kategooriate eksamineerijad:

(a)  peavad omama vastava kategooria sõiduki juhiluba või sellele vastavaid teadmisi piisava kutsekvalifikatsiooni näol;

(b)  peavad olema edukalt läbinud käesoleva lisa punktis 3 ettenähtud alusõppe ning seejärel osalema kvaliteedi tagamise ja jätkuõppes vastavalt käesoleva lisa punktile 4;

(c)  peavad olema olnud vähemalt kolm aastat B-kategooria eksamineerijad; eelmainitud nõuet võib mitte kohaldada, kui asjaomane eksamineerija tõendab järgmist:

i)  vähemalt viieaastane vastava kategooria sõidukogemus või

ii)  teoreetilise ja praktilise sõiduoskuse olemasolu kõrgemal tasemel, kui see on vajalik juhiloa saamiseks, mistõttu muutub see nõue tarbetuks;

(d)  peavad olema läbinud kutsekoolituse, mille tulemusel on lõpetatud vähemalt rahvusvahelise ühtse hariduse liigituse (ISCED) kohane 3. tase;

(e)  ei tohi samal ajal pidada sõiduõpetaja ametit autokoolis.

(3)  Vastavused

(a)  Liikmesriigid võivad lubada eksamineerijal võtta vastu AM-, A1-, A2- ja A-kategooria sõidueksameid, kui ta on läbinud punktis 3 ettenähtud alusõppe ühes neist kategooriatest.

(b)  Liikmesriigid võivad lubada eksamineerijal võtta vastu C1-, C-, D1- ja D-kategooria sõidueksameid, kui ta on läbinud punktis 3 ettenähtud alusõppe ühes neist kategooriatest.

(c)  Liikmesriigid võivad lubada eksamineerijal võtta vastu BE-, C1E-, CE-, D1E- ja DE-kategooria sõidueksameid, kui ta on läbinud punktis 3 ettenähtud alusõppe ühes neist kategooriatest.

3.  Alusõpe

(1)  Aluskoolitus

(a)  Enne kui isikul lubatakse sõidueksameid vastu võtta, peab ta olema edukalt läbinud koolitusprogrammi, mille liikmesriik võib punktis 1 nimetatud pädevuste omandamiseks kindlaks määrata.

(b)  Liikmesriigid peavad kindlaks määrama, kas konkreetse koolitusprogrammi sisu on seotud ühe või mitme kategooria sõidueksamite vastuvõtmisega.

(2)  Eksamid

(a)  Enne kui isikul lubatakse sõidueksameid vastu võtta, peab ta tõendama, et tal on punktis 1 loetletud valdkondades piisavad teadmised, arusaamine, oskused ja sobivus.

(b)  Liikmesriigid kehtestavad eksamineerimise korra, mille alusel saab pedagoogiliselt korrektselt hinnata isiku neid pädevusi, mis on kindlaks määratud punktis 1, eriti selle alapunktis 4. Eksamiprotsess peab olema ligipääsetav(30) ning sisaldama nii teoreetilist kui ka praktilist osa. Asjakohasel juhul võib kasutada arvutipõhist hindamist. Eksami jooksul toimuvate testide ja hindamise olemuse ning kestuse üle otsustavad liikmesriigid.

(c)  Liikmesriigid peavad kindlaks määrama, kas konkreetse eksami sisu on seotud ühe või mitme kategooria sõidueksamite vastuvõtmisega.

4.  Kvaliteedi tagamine ja jätkuõpe

(1)  Kvaliteedi tagamine

(a)  Liikmesriigid kehtestavad kvaliteedi tagamise korra, et eksamineerijatele esitatavad nõuded oleksid täidetud.

(b)  Kvaliteedi tagamise kord peaks hõlmama eksamineerijate töö järelevalvet, nende jätkuõpet ja uut akrediteerimist, nende pidevat kutsealast arengut ning nende poolt vastu võetud sõidueksamite tulemuste korrapärast kontrolli.

(c)  Liikmesriigid tagavad punkti 4 alapunkti 1 alapunktis b loetletud kvaliteedi tagamise korra abil, et igale eksamineerijale tehakse järelevalvet kord aastas. Peale selle peavad liikmesriigid ette nägema, et iga eksamineerija tegevust eksami vastuvõtmisel jälgitakse iga viie aasta tagant vähemalt poole päeva jooksul, et oleks võimalik jälgida mitut erinevat eksamit. Kui avastatakse probleeme, tuleb võtta parandusmeetmeid. Järelevalve teostajal peavad olema liikmesriigilt saadud vastavad volitused.

(d)  Liikmesriigid võivad sätestada, et juhul kui eksamineerijal on luba võtta vastu mitme kategooria sõidueksameid, on nõue teostada järelevalvet mitme kategooria eksami üle täidetud, kui seda on tehtud vaid ühe kategooria üle.

(e)  Sõidueksamite jälgimise ja järelevalvega peab tegelema liikmesriigi volitatud sõltumatu organ, et tagada korrektne ja järjekindel hindamine. [ME 235]

(2)  Jätkuõpe

(a)  Liikmesriigid sätestavad, et sõltumata sõidueksami eksamineerijate volitustega hõlmatud kategooriate arvust peavad nad oma volituste säilitamiseks:

i)  läbima iga kahe aasta jooksul vähemalt neljapäevase korrapärase koolituse, et:

–  säilitada ja värskendada vajalikke teadmisi, ja eksamineerimise oskusi ja suhtlusoskusi; [ME 236]

–  saada uusi pädevusi, mis on nende kutsealase tegevuse seisukohalt oluliseks muutunud;

–  tagada, et eksamineerijad võtavad eksameid ka edaspidi vastu õiglaste ja ühtsete nõuete alusel;

ii)  läbima iga viie aasta jooksul vähemalt viiepäevase korrapärase koolituse, et:

–  arendada edasi ja säilitada vajalikke praktilisi sõiduoskusi.

(b)  Liikmesriigid võtavad vajalikud meetmed tagamaks, et need eksamineerijad, kelle tegevuses tuvastati vastavalt kehtivale kvaliteedi tagamise süsteemile tõsiseid puudusi, läbivad kohe spetsiaalse koolituse.

(c)  Jätkuõpe võib toimuda teabetundide või õppetundide vormis kas tavapäraselt või arvutipõhiselt ning võib olla suunatud kas üksikisikutele või rühmadele. Jätkuõpe võib sisaldada uut nõuetega seotud akrediteerimist, nii nagu liikmesriigid seda sobivaks peavad.

(d)  Kui eksamineerijal on lubatud vastu võtta sõidueksameid mitmes kategoorias, võivad liikmesriigid sätestada, et eksamineerijatele esitatav nõue jätkuõppe läbimise kohta mitmes kategoorias on täidetud, kui jätkuõpe on läbitud ühes kategoorias, tingimusel et täidetud punkti 4 alapunkti 2 alapunktis e esitatud tingimus.

(e)  Kui eksamineerija ei ole viimase 24 kuu jooksul vastava kategooria eksamit vastu võtnud, peab ta läbima uue sobiva hindamise enne, kui tal lubatakse selles kategoorias sõidueksameid vastu võtta. Uus hindamine võib toimuda punkti 4 alapunkti 2 alapunktis a esitatud nõude kohaselt.

5.  Omandatud õigused

(1)  Liikmesriigid võivad isikutel, kes on vahetult enne käesoleva direktiivi 2006/126/EÜ jõustumist saanud volitused sõidueksamite vastuvõtmiseks, lubada võtta sõidueksameid vastu ka edaspidi, hoolimata sellest, et nad ei ole sellesisulisi volitusi saanud vastavalt punktis 2 nimetatud üldtingimustele ega ka punktis 3 sätestatud alusõppe nõude kohaselt. [ME 237]

(2)  Selliste eksamineerijate suhtes kohaldatakse siiski punktis 4 sätestatud korrapärase järelevalve ja kvaliteedi tagamise korda.

V LISA

ARTIKLI 6 LÕIKE 1 PUNKTI C TEISE TAANDE TEISES LÕIGUS MÄÄRATLETUD AUTORONGIDE JUHIKOOLITUSE JA EKSAMINEERIMISE MIINIMUMNÕUDED

1.  Liikmesriigid võtavad vajalikud meetmed, et:

(a)  kiita heaks artikli 10 lõike 1 punktis d ettenähtud koolitus ja teha selle üle järelevalvet või

(b)  korraldada artikli 10 lõike 1 punktis d ettenähtud oskuste ja käitumise eksam.

2.  Juhikoolitus peab kestma vähemalt 7 tundi.

3.  Juhikoolituse sisu

Juhikoolitus hõlmab II lisa punktides 2 ja 7 kirjeldatud teadmisi, oskusi ja käitumist. Eritähelepanu pööratakse sõiduki liikumise dünaamikale, ohutuskriteeriumidele, vedukile ja haagisele (haakeseade), nõuetekohasele veose pealelaadimisele ja ohutusseadmetele.

Eksami praktiline osa sisaldab järgmisi aspekte: kiirendamine, aeglustamine, tagurdamine, pidurdamine, pidurdusteekond, sõidurea vahetamine, pidurdus-/vältimismanööver, haagise lengerdamine, haagise külge- ja lahtihaakimine ning parkimine.

Iga koolitusel osaleja peab läbima praktilise osa ning tõendama oma oskusi ja käitumist avalikel teedel.

Koolitusel kasutatavad autorongid kuuluvad kategooriasse, mille jaoks koolitusel osalejad juhiluba taotlevad.

4.  Oskuste ja käitumise eksami kestus ja sisu

Eksami kestus ja läbitav vahemaa peavad olema piisavad, et hinnata punktis 3 sätestatud oskusi ja käitumist.

VI LISA

JUHIKOOLITUSE JA -EKSAMI MIINIMUMNÕUDED A-KATEGOORIA MOOTORRATASTE PUHUL (JUHTIMISÕIGUSE JÄRKJÄRGULINE OMANDAMINE)

1.  Liikmesriigid võtavad vajalikud meetmed, et:

(a)  kiita heaks artikli 10 lõike 1 punktis c ettenähtud koolitus ja teha selle üle järelevalvet või

(b)  korraldada artikli 10 lõike 1 punktis c ettenähtud oskuste ja käitumise eksam.

2.  Juhikoolitus peab kestma vähemalt 7 tundi.

3.  Juhikoolituse sisu

Juhikoolitus sisaldab kõiki II lisa punktis 6 kirjeldatud aspekte.

Iga loataotleja läbib koolituse praktilised osad ning tõendab oma oskusi ja käitumist avalikel teedel.

Koolitusel kasutatavad mootorrattad kuuluvad kategooriasse, mille jaoks koolitusel osalejad juhiluba taotlevad.

4.  Oskuste ja käitumise eksami kestus ja sisu

Eksami kestus ja läbitav vahemaa peavad olema piisavad, et hinnata käesoleva lisa punktis 3 sätestatud oskusi ja käitumist.

VII LISA

VASTAVUSTABEL

(1) ELT C , , lk . (2) ELT C , , lk . (3) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 27. aprilli 2016. aasta määrus (EL) 2016/679 füüsiliste isikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ja selliste andmete vaba liikumise ning direktiivi 95/46/EÜ kehtetuks tunnistamise kohta (ELT L 119, 4.5.2016, lk 1). (4) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 12. juuli 2002. aasta direktiiv 2002/58/EÜ, milles käsitletakse isikuandmete töötlemist ja eraelu puutumatuse kaitset elektroonilise side sektoris (EÜT L 201, 31.7.2002, lk 37). (5) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 20. detsembri 2006. aasta direktiiv 2006/126/EÜ juhilubade kohta (ELT L 403, 30.12.2006, lk 18). (6) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 2. oktoobri 2018. aasta määrus (EL) 2018/1724, millega luuakse ühtne digivärav teabele ja menetlustele ning abi- ja probleemilahendamisteenustele juurdepääsu pakkumiseks ning millega muudetakse määrust (EL) nr 1024/2012 (ELT L 295, 21.11.2018, lk 1). (7) ELT C 167, 11.5.2023, lk 36. (8) ELT L 68, 13.3.2015, lk 9. ELI: http://data.europa.eu/eli/dir/2015/413/oj. (9) ELT L 123, 12.5.2016, lk 1. (10) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. veebruari 2011. aasta määrus (EL) nr 182/2011, millega kehtestatakse eeskirjad ja üldpõhimõtted, mis käsitlevad liikmesriikide läbiviidava kontrolli mehhanisme, mida kohaldatakse komisjoni rakendamisvolituste teostamise suhtes (ELT L 55, 28.2.2011, lk 13). (11) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 14. detsembri 2022. aasta direktiiv (EL) 2022/2561 reisijate- või kaubaveol kasutatavate teatavate maanteesõidukite juhtide alus- ja jätkuõppe kohta (ELT L 330, 23.12.2022, lk 46). (12) Komisjoni 4. mai 2012. aasta määrus (EL) nr 383/2012, millega kehtestatakse andmekandjaga (mikrokiibiga) juhilubade tehnilised nõuded (ELT L 120, 5.5.2012, lk 1). (13) ELT C 369, 17.12.2011, lk 14. (14) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 15. jaanuari 2013. aasta määrus (EL) nr 168/2013 kahe-, kolme- ja neljarattaliste sõidukite kinnituse ja turujärelevalve kohta (ELT L 60, 2.3.2013, lk 52). (15) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 30. mai 2018. aasta määrus (EL) 2018/858 mootorsõidukite ja mootorsõidukite haagiste ning nende jaoks ette nähtud süsteemide, osade ja eraldi seadmestike tüübikinnituse ja turujärelevalve kohta, ning millega muudetakse määruseid (EÜ) nr 715/2007 ja (EÜ) nr 595/2009 ning tunnistatakse kehtetuks direktiiv 2007/46/EÜ (ELT L 151, 14.6.2018, lk 1). (16) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. juuli 2014. aasta määrus (EL) nr 910/2014 e-identimise ja e-tehingute jaoks vajalike usaldusteenuste kohta siseturul (ELT L 257, 28.8.2014, lk 73). (17) Nõukogu 25. juuli. 1996. aasta direktiiv 96/53/EÜ, millega kehtestatakse teatavatele ühenduses liikuvatele maanteesõidukitele siseriiklikus ja rahvusvahelises liikluses lubatud maksimaalmõõtmed ning rahvusvahelises liikluses lubatud täismass (EÜT L 235, 17.9.1996, lk 59). (18) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 30. mai 2018. aasta määrus (EL) 2018/858 mootorsõidukite ja mootorsõidukite haagiste ning nende jaoks ette nähtud süsteemide, osade ja eraldi seadmestike tüübikinnituse ja turujärelevalve kohta, ning millega muudetakse määruseid (EÜ) nr 715/2007 ja (EÜ) nr 595/2009 ning tunnistatakse kehtetuks direktiiv 2007/46/EÜ (ELT L 151, 14.6.2018, lk 1). (19) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 14. detsembri 2022. aasta direktiiv (EL) 2022/2561 reisijate- või kaubaveol kasutatavate teatavate maanteesõidukite juhtide alus- ja jätkuõppe kohta (ELT L 330, 23.12.2022, lk 46). (20) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. märtsi 2015. aasta direktiiv (EL) 2015/413, millega hõlbustatakse piiriülest teabevahetust liiklusohutusnõuete rikkumise kohta (ELT L 68, 13.3.2015, lk 9). (21) Komisjoni 14. oktoobri 2016. aasta otsus (EL) 2016/1945 juhilubade kategooriate vahelise vastavuse kohta (ELT L 302, 9.11.2016, lk 62). (22) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. märtsi 2015. aasta direktiiv (EL) 2015/413, millega hõlbustatakse piiriülest teabevahetust liiklusohutusnõuete rikkumise kohta (ELT L 68, 13.3.2015, lk 9). (23) See näitab juhi suutlikkust süsteemi käitada. (24) See näitab juhi suutlikkust süsteemi käitada. (25) See näitab juhi suutlikkust süsteemi käitada. (26) See näitab juhi suutlikkust süsteemi käitada. (27) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 4. veebruari 2014. aasta määrus (EL) nr 165/2014 autovedudel kasutatavate sõidumeerikute kohta, millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EMÜ) nr 3821/85 autovedudel kasutatavate sõidumeerikute kohta ning muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EÜ) nr 561/2006, mis käsitleb teatavate autovedusid käsitlevate sotsiaalõigusnormide ühtlustamist (ELT L 60, 28.2.2014, lk 1). (28) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 15. märtsi 2006. aasta määrus (EÜ) nr 561/2006, mis käsitleb teatavate autovedusid käsitlevate sotsiaalõigusnormide ühtlustamist ja millega muudetakse nõukogu määrusi (EMÜ) nr 3821/85 ja (EÜ) nr 2135/98 ning tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EMÜ) nr 3820/85 (ELT L 102, 11.4.2006, lk 1). (29) https://ec.europa.eu/eurostat/statistics-explained/index.php?title=International_Standard_Classification_of_Education_(ISCED)#Implementation_of_ISCED_2011_.28levels_of_education.29 (30) Kooskõlas ligipääsetavusnõuetega, mis on sätestatud Euroopa ligipääsetavuse aktis (Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. aprilli 2019. aasta direktiiv (EL) 2019/882 toodete ja teenuste ligipääsetavusnõuete kohta).