Euroopa Keskpank (EKP)

Euroopa Keskpank on majandus- ja rahaliidu keskne institutsioon. Alates 1. jaanuarist 1999 on ta vastutanud euroala rahapoliitika eest. EKP ja kõigi ELi liikmesriikide keskpangad moodustavad Euroopa Keskpankade Süsteemi (EKPS). EKPSi põhieesmärk on säilitada hindade stabiilsus. Alates 2014. aastast on EKP täitnud ühtses järelevalvemehhanismis ülesandeid, mis on seotud krediidiasutuste usaldatavusnõuete täitmise järelevalvega.

Õiguslik alus

• Euroopa Liidu lepingu (ELi lepingu) artiklid 3 ja 13;
• Euroopa Liidu toimimise lepingu (ELi toimimise leping) artikli 3 lõike 1 punkt c, artiklid 119, 123, 127–134, 138–144, 219 ja 282–284;
• protokoll (nr 4) Euroopa Keskpankade Süsteemi (EKPS) ja Euroopa Keskpanga (EKP) põhikirja kohta; protokoll (nr 16) teatavate Taanit käsitlevate sätete kohta, mis on lisatud ELi lepingule ja ELi toimimise lepingule;
• nõukogu 15. oktoobri 2013. aasta määrus (EL) nr 1024/2013, millega antakse Euroopa Keskpangale eriülesanded seoses krediidiasutuste usaldatavusnõuete täitmise järelevalve poliitikaga (ühtse järelevalvemehhanismi määrus);
• Euroopa Parlamendi ja nõukogu 15. juuli 2014. aasta määrus (EL) 806/2014, millega kehtestatakse ühtsed eeskirjad ja ühtne menetlus krediidiasutuste ja teatavate investeerimisühingute kriisilahenduseks ühtse kriisilahenduskorra ja ühtse kriisilahendusfondi raames (ühtse kriisilahenduskorra määrus).

Organisatsioon ja tegevus

Aluslepingute kohaselt kuulub EKP peamiste ülesannete hulka euroala rahapoliitika teostamine. Peale selle on EKP-le antud ühtse järelevalvemehhanismi määrusega alates 2014. aasta novembrist teatavad krediidiasutuste järelevalvega seotud funktsioonid.

A. Rahapoliitiline funktsioon

Euroopa Keskpank (EKP) ja kõigi liikmesriikide keskpangad, sealhulgas nende liikmesriikide keskpangad, mis ei ole eurot kasutusele võtnud, moodustavad Euroopa Keskpankade Süsteemi (EKPS). EKP ja ainult nende liikmesriikide keskpangad, mis on euro kasutusele võtnud, moodustavad eurosüsteemi. ELi toimimise lepingus on eurosüsteemi asemel viidatud EKPSile, sest leping koostati eeldusel, et lõpuks võtavad euro kasutusele kõik liikmesriigid. Nende liikmesriikide suhtes, kes ei ole veel eurot kasutusele võtnud (sest nende suhtes kehtib erand või loobumisklausel), teatavaid EKPSi puudutavaid aluslepingu sätteid ei kohaldata, mis tähendab seda, et aluslepingu üldiste viidetega EKPSile osutatakse tegelikult peamiselt eurosüsteemile. EKP sõltumatus on sätestatud ELi toimimise lepingu artiklis 130: „Kasutades volitusi ning täites ülesandeid ja kohustusi, mis on neile pandud aluslepingutega ja EKPS ja EKP põhikirjaga, ei taotle ega saa Euroopa Keskpank ega ükski riigi keskpank ega ükski nende otsuseid tegeva organi liige mingeid juhiseid liidu institutsioonidelt, organitelt või asutustelt, ühegi liikmesriigi valitsuselt ega üheltki teiselt organilt.”

1. Otsuseid tegevad organid

EKP otsuseid tegevad organid on nõukogu, juhatus ja üldnõukogu. EKPSi juhivad EKP otsuseid tegevad organid.

a. Nõukogu

EKP nõukogu koosneb EKP juhatuse liikmetest ja euroala liikmesriikide keskpankade presidentidest. Nõukogu määratleb rahapoliitika ja annab selle rakendamiseks vajalikud suunised. Nõukogu võtab vastu EKP kodukorra, täidab nõuandvaid funktsioone ja otsustab EKPSi esindatuse rahvusvahelises koostöös. Peale selle võib nõukogu otsusega delegeerida teatud volitused juhatusele. Nõukogu tuleb üldjuhul kokku kaks korda kuus. Hääletamiseks kasutatakse süsteemi, kus hääleõigus roteerub iga kuu. Esimese viie riigi (vastavalt nende majanduse ja finantssektori suurusele) keskpankade presidentidel on kokku neli häält. Ülejäänud 15 riiki jagavad omavahel 11 häält. Alaline hääleõigus on lisaks liikmesriikide keskpankade presidentidele ka EKP juhatuse liikmetel.

b. Juhatus

Juhatusse kuuluvad president, asepresident ja veel neli liiget. Juhatuse liikmed nimetab ametisse Euroopa Ülemkogu kvalifitseeritud häälteenamusega, tehes seda nõukogu soovitusel, kes on konsulteerinud Euroopa Parlamendi ja EKP nõukoguga. Ametiaeg on kaheksa aastat. Pikendada seda ei saa. Juhatus vastutab EKP jooksva ja igapäevase töö eest. Ta viib ellu rahapoliitikat kooskõlas EKP nõukogu suuniste ja otsustega. Samuti annab ta liikmesriikide keskpankadele juhiseid ja valmistab ette EKP nõukogu istungid.

c. Üldnõukogu

Üldnõukogu on kolmas EKP otsuseid tegev organ, kuid see eksisteerib ainult seni, kuni on liikmesriike, kes ei ole veel eurot kasutusele võtnud. Üldnõukogusse kuuluvad EKP president ja asepresident ning kõigi liikmesriikide keskpankade presidendid. Teised juhatuse liikmed võivad üldnõukogu istungitest osa võtta, kuid neil ei ole hääleõigust.

2. Eesmärgid ja ülesanded

ELi toimimise lepingu artikli 127 lõike 1 kohaselt on EKPSi esmane eesmärk säilitada hindade stabiilsus. Ilma et see piiraks eesmärki säilitada hindade stabiilsus, toetab EKPS ka liidu üldist majanduspoliitikat, et aidata kaasa liidu eesmärkide saavutamisele, nagu need on esitatud ELi lepingu artiklis 3. EKPS toimib kooskõlas vabal konkurentsil põhineva avatud turumajanduse põhimõttega ja vastavalt ELi toimimise lepingu artiklis 119 sätestatud põhimõtetele. EKPSi põhiülesanded on liidu rahapoliitika määratlemine ja rakendamine, välisvaluutatehingute sooritamine vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 219 sätetele, liikmesriikide ametlike välisvaluutareservide hoidmine ja haldamine ning maksesüsteemide tõrgeteta toimimise edendamine.

3. Volitused ja vahendid

EKP-l on ainuõigus anda luba euro pangatähtede emissiooniks. Liikmesriigid võivad emiteerida euro münte tingimusel, et EKP on emissiooni mahu heaks kiitnud (ELi toimimise lepingu artikkel 128). EKP annab määrusi ja võtab vastu otsuseid, mis on vajalikud EKPSile aluslepingu ja EKP põhikirjaga antud ülesannete täitmiseks. Peale selle esitab ta soovitusi ja avaldab arvamusi (ELi toimimise lepingu artikkel 132). EKPga tuleb konsulteerida iga tema pädevusse kuuluva ELi õigusakti eelnõu puhul, samuti peavad riikide ametiasutused EKPga konsulteerima iga selle pädevusse kuuluva õigusakti eelnõu puhul (ELi toimimise lepingu artikli 127 lõige 4). Küsimuste kohta, mille puhul on temaga konsulteeritud, võib EKP esitada arvamuse. EKPga konsulteeritakse ka otsuste puhul, millega kehtestatakse ühised seisukohad ja meetmed seoses euroala ühise esindatusega rahvusvahelistes finantsasutustes (ELi toimimise lepingu artikkel 138). EKP kogub riikide keskpankade kaasabil vajalikku statistilist teavet kas riikide pädevatelt asutustelt või otse majandussubjektidelt (EKP põhikirja artikkel 5). EKP põhikirjas on loetletud mitmesugused vahendid, mida EKP võib oma rahapoliitiliste ülesannete täitmiseks kasutada. EKP ja riikide keskpangad võivad avada krediidiasutustele, avalik-õiguslikele üksustele ja muudele turul osalejatele kontosid ning võtta tagatisena vastu vara. EKP võib teha vabaturu- ja krediiditehinguid ning nõuda miinimumreserve. EKP nõukogu võib ka antud häälte kahe kolmandiku enamusega otsustades võtta kasutusele muid rahakontrolli meetodeid. ELi toimimise lepingu artikliga 123 on aga kehtestatud rahastamiskeeld ja seatud rahapoliitika vahendite kasutamisele piirid. EKP võib luua taristu ja kehtestada järelevalvemeetmeid, millega tagada tõhusad ja usaldusväärsed arveldus- ja maksesüsteemid. EKP võib ka luua suhteid teiste riikide keskpankade ja finantseerimisasutustega ning rahvusvaheliste organisatsioonidega.

4. Liikmesriigid, mille suhtes kohaldatakse erandit või loobumisklauslit

ELi toimimise lepingu artiklites 139–144 on kehtestatud erisätted liikmesriikidele, kellel on aluslepingu järgne kohustus võtta kasutusele euro, kuid kes ei ole selleks ette nähtud tingimusi veel täitnud (liikmesriigid, kelle suhtes kohaldatakse erandit). Nende liikmesriikide suhtes ei kohaldata teatavaid aluslepingu sätteid, nt EKPSi eesmärgid ja ülesanded (ELi toimimise lepingu artikli 127 lõiked 1–3 ja 5) ning euro müntide emissioon (ELi toimimise lepingu artikkel 128). Taani suhtes tehti loobumiserand ja seetõttu ei ole ta kohustatud euroalaga ühinema, nagu on sätestatud ELi toimimise lepingule lisatud protokollis nr 16.

B. Järelevalvefunktsioon

Alates 2014. aasta novembrist vastutab EKP kõigi ühtses järelevalvemehhanismis osalevate liikmesriikide krediidiasutuste järelevalve eest. Selleks teeb EKP suurimate pankade üle järelevalvet otse ja muude krediidiasutuste üle kaudselt. Järelevalves teeb ta tihedat koostööd Euroopa Finantsjärelevalve Süsteemi teiste üksustega. Ühtne järelevalvemehhanism koosneb EKPst ja euroala liikmesriikide pädevatest asutustest. Ühtses järelevalvemehhanismis võivad osaleda ka euroalasse mittekuuluvate liikmesriikide pädevad asutused. EKP teeb otsest järelevalvet suurimate pankade üle, kuid ülejäänud pankade järelevalvet teevad endiselt riiklikud järelevalveasutused.

1. Järelevalvenõukogu

EKP järelevalvenõukogusse kuuluvad esimees, aseesimees, neli EKP esindajat (nende ülesanded ei pruugi olla otseselt seotud EKP rahapoliitilise funktsiooniga) ja üks esindaja iga ühtses järelevalvemehhanismis osaleva liikmesriigi riiklikust pädevast asutusest. Euroopa Parlament peab EKP esimehe ja aseesimehe ametisse nimetamise heaks kiitma. Järelevalvenõukogu otsused võetakse vastu lihthäälteenamusega. Järelevalvenõukogu on EKP siseüksus, mille töö on EKP-le antud järelevalveülesandeid kavandada, ette valmistada ja täita. Järelevalvenõukogu koostab ja esitab EKP nõukogule järelevalvet käsitlevate otsuste lõplikud eelnõud. Kui EKP nõukogu ei lükka eelnõusid kindlaksmääratud tähtaja jooksul tagasi, võetakse need vastu. Kui euroalasse mittekuuluv osalev liikmesriik ei ole järelevalvenõukogu otsuse eelnõuga nõus, kohaldatakse erimenetlust ja asjaomane liikmesriik võib isegi taotleda tiheda koostöö lõpetamist.

2. Eesmärgid ja ülesanded

Pangandusjärelevalveasutusena kuulub EKP ülesannete hulka krediidiasutustele tegevuslubade andmine ja lubade tühistamine, usaldatavusnõuete täitmise tagamine, järelevalve tegemine ning osalemine finantskonglomeraatide lisajärelevalves. EKP ülesanne on ühtlasi võtta meetmeid süsteemse ja makrotasandi riski leevendamiseks.

3. Volitused ja vahendid

Järelevalveülesannete täitmiseks on EKP-le antud uurimisvolitused (teabenõuded, üldised uurimised, kohapealsed kontrollid) ja järelevalvet puudutavad erivolitused (nt krediidiasutustele tegevuslubade andmine). EKP-l on ka õigus määrata halduskaristusi. Samuti võib EKP nõuda, et krediidiasutused suurendaksid kapitalipuhvreid.

C. Muud ülesanded

EKP-l on ka muudest õiguslikest alustest tulenevaid ülesandeid. Euroopa stabiilsusmehhanismi käsitleva lepinguga (jõustus septembris 2012) anti EKP-le teatavad finantsabi andmisega seotud ülesanded, mis puudutavad peamiselt hindamist ja analüüsi. ELi finantssüsteemi makrotasandi usaldatavusjärelevalve eest vastutava Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu asutamismääruste kohaselt osutab EKP Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogule sekretariaaditeenused ning EKP president on ka Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu eesistuja. EKP-l on nõuandev roll krediidiasutuste kriisilahenduse kavade hindamisel pankade finantsseisundi taastamise ja kriisilahenduse direktiivi ning ühtse kriisilahendusmehhanismi määruse raames. Ühtse kriisilahendusmehhanismi raames hindab EKP seda, kas krediidiasutus on maksejõuetuse ohus või tõenäoliselt satub maksejõuetuse ohtu, ning teavitab sellest komisjoni ja Ühtset Kriisilahendusnõukogu.

Euroopa Parlamendi roll

EKP president annab Euroopa Parlamendile rahapoliitiliste küsimuste kohta aru kord kvartalis toimuva rahandusteemalise dialoogi raames. EKP koostab rahapoliitika kohta ka iga-aastase aruande, millest antakse Euroopa Parlamendis ülevaade. Euroopa Parlament võtab iga-aastase aruande kohta vastu resolutsiooni. Parlamendiliikmed võivad esitada EKP-le kirjalikult vastatavaid küsimusi. 2023. aasta juunis allkirjastasid EKP ja Euroopa Parlament kahe institutsiooni vahelise kirjavahetuse vormis kokkuleppe, millega vormistati need tavad ja muud mitteametlikud kokkulepped nende suhtluseks keskpanganduse valdkonnas. Euroopa Parlamendiga konsulteeritakse ka EKP juhatuse liikmete ametisse nimetamise menetluses.

EKP uued järelevalveülesanded on kooskõlas ühtse järelevalvemehhanismi määruses sätestatud aruandekohustust käsitlevate lisanõuetega. Praktiline kord on sätestatud Euroopa Parlamendi ja EKP vahel sõlmitud institutsioonidevahelises kokkuleppes. Aruandekohustust käsitlev kord hõlmab muu hulgas seda, et EKP järelevalvenõukogu esimees osaleb majandus- ja rahanduskomisjonis toimuvatel kuulamistel, vastab Euroopa Parlamendi küsimustele ning peab taotluse korral pädeva parlamendikomisjoni esimehe ja aseesimehega konfidentsiaalseid suulisi arutelusid. Peale selle koostab EKP järelevalvet käsitleva iga-aastase aruande, mille kannab Euroopa Parlamendile ette järelevalvenõukogu esimees.

 

Giacomo Loi / Maja Sabol

04-2024