Kontrollikoda

Euroopa Kontrollikoda (edaspidi „kontrollikoda“) vastutab Euroopa Liidu rahaliste vahendite auditeerimise eest. ELi välisaudiitorina aitab kontrollikoda parandada ELi finantsjuhtimist ja tegutseb liidu kodanike finantshuvide sõltumatu kaitsjana.

Õiguslik alus

• Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklid 285–287.
• Euroopa Parlamendi ja nõukogu 18. juuli 2018. aasta määrus (EL, Euratom) 2018/1046, mis käsitleb liidu üldeelarve suhtes kohaldatavaid finantsreegleid (vt eelkõige XIV jaotist välisauditi ja eelarve täitmisele heakskiidu andmise kohta).

Struktuur

A. Liikmed

1. Liikmete arv

Üks liige iga liikmesriigi kohta (varasem tunnustatud menetlus muudeti ametlikuks Nice’i lepinguga), seega põhimõtteliselt 27 liiget.

2. Nõuded

Liikmed peavad:

• kodumaal kuuluma või olema kuulunud organisatsioonivälistesse auditeerimisasutustesse või olema selle ametikoha jaoks eriti pädevad;
• tõendama, et nende sõltumatus on väljaspool kahtlust.

3. Ametisse nimetamine

Liikmed nimetab ametisse:

• nõukogu kvalifitseeritud häälteenamusega
• iga liikmesriigi ettepaneku alusel temale eraldatud koha täitmiseks
• ning pärast konsulteerimist Euroopa Parlamendiga.

B. Ametiaeg

1. Kestus

Kuus aastat; pikendatav.

2. Staatus

Kontrollikoja liikmetel on samad privileegid ja immuniteet mis Euroopa Kohtu kohtunikel.

3. Kohustused

Kontrollikoja liikmed peavad tööülesannete täitmisel olema täiesti sõltumatud. See tähendab, et:

• nad ei tohi taotleda ega võtta vastu juhiseid üheltki isikult väljastpoolt;
• nad hoiduvad kõigest, mis on nende kohustustega kokkusobimatu;
• nad ei või töötada ühelgi teisel tasustataval ega mittetasustataval ametikohal;
• kui nad nimetatud tingimusi rikuvad, võib Euroopa Kohus nad ametist vabastada.

C. Kontrollikoja struktuur

Kontrollikoja kolleegium valib liikmete seast kolmeks aastaks presidendi, kelle võib tagasi valida.

Kontrollikojas on viis auditikoda, millest igaüks tegeleb spetsiaalsete kulu- ja tuluvaldkondadega.

• I auditikoda: loodusvarade säästev kasutamine
• II auditikoda: investeeringud ühtekuuluvusse, majanduskasvu ja kaasamisse
• III auditikoda: välistegevus, turvalisus ja õigus
• IV auditikoda: turgude reguleerimine ja konkurentsivõimeline majandus
• V auditikoda: Euroopa Liidu rahastamine ja haldamine

Igal auditikojal on kaks pädevusvaldkonda: esiteks, võtta vastu eriaruandeid, iga-aastaseid eriaruandeid ja arvamusi; teiseks, koostada esialgseid tähelepanekuid, mis on aluseks aastaaruannetele ELi üldeelarve kohta ja Euroopa Arengufondi kohta, ja arvamuste projekte kolleegiumi poolt vastu võtmiseks.

Kontrollikojal on ligikaudu 980 töötajat ja see asub Luksemburgis.

Volitused

A. Kontrollikoja auditid

1. Pädevusvaldkond

Kontrollikoja pädevuses on Euroopa Liidu ning kõigi ELi asutuste tulu- ja kuluaruannete kontrollimine. Kontrollikoja auditite eesmärk on saada piisav kindlus järgmistes valdkondades:

• Euroopa Liidu raamatupidamise aastaaruande usaldatavus (finantsaudit);
• selle aluseks olevate tehingute seaduslikkus ja korrektsus (vastavusaudit) ning
• finantsjuhtimise usaldusväärsus (tulemusaudit).

2. Auditimeetodid

Kontrollikoja audititegevus on pidev. Auditeerida võib enne vaatlusaluse eelarveaasta raamatupidamiskontode sulgemist. Auditeerimine põhineb dokumentidel ja võib toimuda ka:

• ELi institutsioonides ja asutustes;
• ELi nimel tulusid või kulusid haldavas asutuses;
• ELi eelarvest makseid saava füüsilise või juriidilise isiku ruumides.

Liikmesriikides toimub audit koostöös riigi kõrgeimate kontrolliasutustega. Auditeeritavad peavad andma kontrollikojale üle kõik dokumendid ja kogu teabe, mida kontrollikoda peab oma ülesannete täitmisel vajalikuks.

Kontrollikojal ei ole uurimisvolitusi. Seetõttu teatab ta võimalikest pettuse- ja korruptsioonijuhtumitest Euroopa Pettustevastasele Ametile ja/või Euroopa Prokuratuurile, kes seejärel menetleb juhtumeid vastavalt oma pädevusele.

3. Auditiaruanded

Auditite tulemusel avaldab kontrollikoda:

• aastaaruande ELi eelarve täitmise ja Euroopa Arengufondi kohta (sealhulgas kinnitava avalduse), milles keskendutakse nõuete täitmisele ja korrektsusele (hiljemalt 15. novembril või varem); alates 2022. aastast käsitletakse tulemuslikkuse aspekte uuesti aastaaruannetes ja eriaruannetes (erinevalt aastatest 2019–2021, mil esitati aastaaruanne ELi eelarve tulemuslikkuse kohta);
• iga-aastaseid eriaruandeid ELi ametite, detsentraliseeritud asutuste ja ühisettevõtete kohta;
• eriaruandeid huvi pakkuvate teemade, eelkõige usaldusväärse finantsjuhtimise ja teatavate kulu- või poliitikavaldkondade kohta;
• ülevaateid, mis hõlmavad laiast vaatepunktist poliitika- ja juhtimisteemasid, esitavad veel auditeerimata valdkondade või küsimuste analüüsi või loovad faktilise aluse teatavatele teemadele.

B. Nõuandev roll

ELi toimimise lepingu artikli 287 lõike 4 kohaselt võivad muud institutsioonid alati küsida kontrollikoja arvamust, kui nad seda vajalikuks peavad. Kontrollikoja arvamus on kohustuslik, kui nõukogu:

• võtab vastu finantsmääruseid, milles sätestatakse eelarve koostamise ja täitmise ning raamatupidamisaruannete esitamise ja auditeerimise kord;
• määrab kindlaks meetodid ja menetluse, mille abil tehakse komisjonile kättesaadavaks ELi omavahendid;
• kehtestab eeskirjad finantskontrolöride, eelarvevahendite käsutajate ja peaarvepidajate vastutuse kohta või
• võtab meetmeid pettuste vastu võitlemiseks.

Kontrollikoja aastaaruanded 2022

A. Euroopa Kontrollikoja aastaaruanded 2022

Kulude üldine veamäär tõusis 3,0 %-lt 2021. aastal 4,2 %-le 2022. aastal. Auditeeritud kuludest moodustasid 66 % suure riskiga kulud, mis tähendab peamiselt hüvitistel põhinevaid makseid, mille suhtes kohaldatakse keerulisi eeskirju ja rahastamiskõlblikkuse kriteeriume. Seda liiki makseid tehakse sageli ühtekuuluvuspoliitika ja maaelu arengu programmide raames, mida hallatakse komisjoni ja liikmesriikide vahelise jagatud eelarve täitmise vormis.

Selle makseliigi veamäär on hinnanguliselt 6 % (võrreldes 4,7 %-ga 2021. aastal ja 4,0 %-ga 2020. aastal), mis ületab olulisuse piirmäära ja liigitati läbiva iseloomuga veaks. Seetõttu esitas kontrollikoda neljandat aastat järjest raamatupidamise aastaaruande aluseks olevate tehingute korrektsuse kohta vastupidise arvamuse (mitte märkusega arvamuse nagu 2016.–2018. aasta kohta) ning tõstis esile lahendamist vajavad püsivad probleemid.

Lisaks ELi tavaeelarve raames tehtud kulutuste auditile esitas kontrollikoda eraldi arvamuse taaste- ja vastupidavusrahastu raames tehtud kulutuste kohta. Ta teeb seda fondi tegutsemisaja jooksul ka edaspidi. Taaste- ja vastupidavusrahastust eraldatavad rahalised vahendid makstakse välja pärast teatavate vahe- ja lõppeesmärkide saavutamist. Kontrollikoda auditeeris kõiki 2022. aastal tehtud 13 toetusmakset summas 46,9 miljardit eurot, sealhulgas 6,8 miljardi euro suuruse eelmakse tasaarvestamist, ning kontrollis, kas nende toetustega seotud 281 vahe-eesmärki ja sihti on täidetud, võttes seejuures arvesse komisjoni esialgseid hinnanguid. Kontrollikoda leidis, et 281 vahe-eesmärgist ja sihist 15 ei olnud kas rahuldavalt täidetud või ei vastanud rahastamiskõlblikkuse tingimustele, kuna nende puhul esines korrektsusega seotud probleeme. Kuigi nende minimaalne finantsmõju on hinnanguliselt olulisuse läve lähedal, ei ole veamäära esitatud, sest komisjoni maksete peatamise metoodika põhineb kohtuotsustel ja on seetõttu tõlgendatav erinevatel viisidel. Kontrollikoda soovitab komisjonil parandada esialgseid hindamisi ja järelauditeid, et a) tagada, et maksed tehakse rahastamiskõlblikkuse perioodidel ja et toetusi ei kasutataks korduvate riiklike eelarvekulude asendamiseks; ning b) tagada, et juba saavutatud sihtide ja vahe-eesmärkide puhul ei toimuks tagasiminekut. Lisaks peaks komisjon kontrollima, kas läbivaadatud riiklikes taaste- ja vastupidavuskavades on selgelt määratletud kõik vahe-eesmärgid ja sihid ning kas need hõlmavad meetme kõiki põhielemente.

B. ELi eelarve tulemuslikkus – aastaaruande 3. peatükk

2019., 2020. ja 2021. aastal jagas kontrollikoda katseprojekti raames oma aastaaruande kaheks osaks: esiteks aastaaruanne, milles keskendutakse ELi raamatupidamise aastaaruande usaldusväärsusele ja selle aluseks olevate tehingute seaduslikkusele ja korrektsusele, ning teiseks aruanne ELi eelarve kuluprogrammide tulemuslikkuse kohta.

2022. aastal lõpetas kontrollikoda iga-aastase tulemusaruande koostamise ja lisas tulemuslikkuse aspektid taas aastaaruande 3. peatükki. Selles peatükis antakse ülevaade kontrollikoja 2022. aasta 28 eriaruande tulemustest viies strateegilises valdkonnas: i) COVID-19-le reageerimine, ii) konkurentsivõime, iii) vastupanuvõime ja Euroopa väärtused, iv) kliimamuutused, keskkond ja loodusvarad; ning v) eelarvepoliitika ja riigi rahandus. Pärast iga valdkonna põhiliste järelduste kokkuvõtet esitatakse aastaaruandes näited komisjoni tegevusest eriaruannete järelmeetmete võtmisel ning tehakse kokkuvõte Euroopa Parlamendi ja nõukogu vastustest.

Euroopa Parlamendi roll

Kontrollikoda loodi 1977. aastal Euroopa Parlamendi algatusel. Sellest sai ELi institutsioon 1993. aastal. Sellest ajast saadik on kontrollikoda abistanud Euroopa Parlamenti ja nõukogu eelarve täitmise kontrollimisega seotud ülesannete täitmisel. Aastaaruanded ja eriaruanded on aluseks parlamendi poolt igal aastal läbiviidavale eelarve täitmisele heakskiidu andmise menetlusele.

Kontrollikoja liikmetel palutakse tutvustada oma aruandeid komisjonide koosolekutel ja vastata parlamendiliikmete tõstatatud küsimustele. See toimub peamiselt parlamendi eelarvekontrollikomisjonis (CONT-komisjon), aga ka CONT-komisjoni ühistel koosolekutel ühe või mitme erikomisjoniga või mõnikord, kui CONT-komisjoni huvi on piiratud, üksnes erikomisjonis. Igal aastal korraldavad kontrollikoda ja eelarvekontrollikomisjon koosolekud, kus eelarvekontrollikomisjoni liikmed arutavad kontrollikoja liikmetega oma poliitilisi prioriteete, kontrollikoja iga-aastast tööprogrammi, koostöö üksikasjalikku korraldust jne. Kord aastas osaleb kontrollikoja president Euroopa Parlamendi komisjonide esimeeste konverentsi koosolekul, et tutvustada kontrollikoja iga-aastast tööprogrammi ja kutsuda kõiki komisjone üles esitama oma ettepanekud järgmiseks programmitööks. Parlament teeb nende küsimuste kohta ettepanekuid ka oma iga-aastastes resolutsioonides kontrollikoja eelarve täitmisele heakskiidu andmise kohta.

Samuti tuleb märkida, et Euroopa Parlamendi eelarvekontrollikomisjon korraldab kontrollikoja liikmekandidaatide kuulamisi. Lisaks toetuvad parlamendiliikmed finantsalaste õigusaktide koostamisel kontrollikoja eksperditeadmistele.

Lisateave selle teema kohta on kättesaadav eelarvekontrollikomisjoni veebilehel.

 

Vera Milicevic

03-2024