Teabelehed Euroopa Liidu kohta
Euroopa Parlament
Palun täitke see väli

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee (EMSK) on Euroopa Liidu nõuandev organ, mis asub Brüsselis ja koosneb 329 liikmest. Komitee edastab oma arvamuse, kui komisjon, nõukogu või parlament on komiteega aluslepingutes ettenähtud valdkondades kohustuslikus korras konsulteerinud, või pärast vabatahtlikku konsulteerimist. Komitee võib esitada arvamusi ka omal algatusel. Selle liikmeid ei seo mingid juhised. Euroopa Liidu üldistes huvides on nad oma kohustuste täitmisel täiesti sõltumatud.

Õiguslik alus

  1. Euroopa Liidu lepingu (edaspidi „ELi leping“) artikli 13 lõige 4;
  2. Euroopa Liidu toimimise lepingu (edaspidi „ELi toimimise leping“) artiklid 300–304;
  3. nõukogu otsus (EL) 2019/853, millega määratakse kindlaks Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee koosseis ning hilisemad nõukogu otsused, millega nimetatakse ametisse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee liikmed, kelle on esitanud eri liikmesriigid;
  4. nõukogu otsus (EL) 2020/1392, millega nimetatakse ametisse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee liikmed ajavahemikuks 21. septembrist 2020 kuni 20. septembrini 2025.

Koosseis

A. Kohtade arv ja jagunemine liikmesriikide vahel (ELi toimimise lepingu artikkel 301 ja nõukogu otsus (EL) 2019/853, millega määratakse kindlaks Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee koosseis).

Praegu on komiteel 329 liiget, kes jagunevad liikmesriikide vahel järgmiselt:

  1. 24 liiget on Itaalial, Prantsusmaal ja Saksamaal;
  2. 21 liiget Hispaanial ja Poolal;
  3. 15 liiget Rumeenial;
  4. 12 liiget Austrial, Belgial, Bulgaarial, Kreekal, Madalmaadel, Portugalil, Rootsil, Tšehhil ja Ungaril;
  5. 9 liiget Horvaatial, Iirimaal, Leedul, Slovakkial, Soomel ja Taanil;
  6. 7 liiget Eestil, Lätil ja Sloveenial;
  7. 6 liiget Küprosel ja Luksemburgil;
  8. 5 liiget Maltal.

Komitee liikmete koguarvu vähendati 1. veebruaril 2020 (pärast Ühendkuningriigi EList väljaastumist) 350 liikmelt 329-le.

B. Ametisse nimetamise meetod (ELi toimimise lepingu artikkel 302).

Nõukogu nimetab liikmesriikide ettepanekule toetudes komitee liikmed ametisse kvalifitseeritud häälteenamusega (vt näidet). Liikmete ametisse nimetamisel konsulteerib nõukogu komisjoniga (ELi toimimise lepingu artikli 302 lõige 2). Liikmesriigid peavad tagama, et majandus- ja ühiskonnaelu erinevad valdkonnad oleksid piisavalt esindatud. Konkreetselt antakse kolmandik kohtadest tööandjate organisatsioonide esindajatele, kolmandik töötajate organisatsioonide esindajatele ja kolmandik muude valdkondade esindajatele (põllumajandustootjad, jaemüüjad, vabakutselised, tarbijad jne).

Lissaboni lepingu järgi (ELi toimimise lepingu artikkel 301) on komitee liikmete arv maksimaalselt 350. Lühikest aega, 2013. aasta juulist kuni 2015. aasta septembrini, oli komitee liikmete arv suurem, kuna 1. juulil 2013 ühines ELiga Horvaatia. Uus liikmesriik sai komitees üheksa kohta ja sellega kasvas liikmete arv 344-lt 353-le. Nõukogu otsusega (EL) 2015/1157 kohandati Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee koosseisu pärast Horvaatia ühinemist ning vähendati Eesti, Küprose ja Luksemburgi liikmete arvu ühe võrra, et leida lahendus erinevusele ELi toimimise lepingu artikli 301 esimeses lõigus sätestatud komitee liikmete maksimaalse arvu ja Horvaatia ühinemise järgse liikmete arvu vahel. Seetõttu vähendati Luksemburgi ja Küprose liikmete arvu kuuelt viiele ning Eesti liikmete arvu seitsmelt kuuele. Nõukogu otsusega (EL) 2019/853 määrati lõplikult kindlaks Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee koosseis vastavalt kohtade jaotusele Euroopa Regioonide Komitees, millel on samuti 329 liiget, ning võttes arvesse Ühendkuningriigi väljaastumist EList, mille tulemusel vabanes 24 kohta. Selle tulemusel suurendati Luksemburgi ja Küprose liikmete arvu taas viielt kuuele ning Eesti liikmete arvu kuuelt seitsmele.

C. Volituste olemus (ELi toimimise lepingu artikkel 301)

Komitee liikmed määravad riikide valitsused ja nad nimetab ametisse nõukogu viieks aastaks. Liikmeid võib uueks ametiajaks tagasi nimetada (ELi toimimise lepingu artikkel 302). Liikmed valitakse Euroopa majandus- ja sotsiaalvaldkonna huvirühmade hulgast. Koosseisu uuendati viimati 2020. aasta oktoobris ametiajaks 2020–2025 (nõukogu 2. oktoobri 2020. aasta otsus (EL) 2020/1392, millega nimetatakse ametisse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee liikmed ajavahemikuks 21. septembrist 2020 kuni 20. septembrini 2025).

Liikmed kuuluvad ühte kolmest rühmast:

  1. tööandjad (I rühm),
  2. töötajad (II rühm),
  3. kodanikuühiskonna organisatsioonid (III rühm).

Liidu üldistes huvides peavad liikmed oma kohustuste täitmisel olema täiesti sõltumatud (ELi toimimise lepingu artikli 300 lõige 4). Iga kord, kui komitee liikme või asendusliikme ametiaeg lõpeb ja tema koht seetõttu vabaks jääb, on uue liikme nimetamiseks vaja eraldi nõukogu otsust.

Struktuur ja töökorraldus

Komitee ei kuulu Euroopa Liidu lepingu artikli 13 lõikes 1 loetletud institutsioonide hulka. Küll aga on artikli 13 lõikes 4 sätestatud, et Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee abistab Euroopa Parlamenti, nõukogu ja komisjoni, andes neile nõu.

  1. Komitee valib oma liikmete hulgast kaheks ja pooleks aastaks presidendi ja juhatuse.
  2. Komitee võtab vastu oma kodukorra.
  3. Komitee võib kokku tulla ka omal algatusel, kuid üldjuhul tullakse kokku nõukogu või komisjoni taotlusel.
  4. Arvamuste koostamiseks on komitees moodustatud liidu eri tegevusvaldkondade jaoks kuus sektsiooni (samuti võib ta moodustada konkreetse teemaga tegelemiseks allkomiteesid):

Komiteed abistab peasekretariaat, mida juhib peasekretär, kes annab aru presidendile. Peasekretariaat pakub komitee liikmetele poliitilist, kommunikatsioonialast, korralduslikku, keelelist ja materiaalset tuge. Peasekretariaadis töötab umbes 700 inimest. Tõhususe suurendamiseks jagab komitee alalisi sekretariaaditeenuseid Brüsselis Euroopa Regioonide Komitee sekretariaadiga (seoses komitee asukohaga Brüsselis vt Lissaboni lepingu juurde kuuluvat protokolli nr 6 institutsioonide asukoha kohta). Lisaks sellele on Euroopa Parlamendi juhatus sõlminud komiteega 2014. aasta eelarvemenetluse raames kokkuleppe suurendada ühiselt tõhusust kirjaliku tõlke valdkonnas. Nimetatud kokkulepe oli kooskõlas ELi toimimise lepingu artikli 314 lõikega 1, mille kohaselt „[i]ga institutsioon [...] koostab [...] oma järgmise eelarveaasta kulude kalkulatsiooni. Komisjon koondab need kalkulatsioonid eelarveprojekti.“ Komiteel on iga-aastane halduseelarve, mis on lisatud ELi eelarvesse (VI jagu, teised institutsioonid), ja selle maht on 152,5 miljonit eurot (2022) (5,1 % suurem kui 2021. aasta eelarve).

Selleks et ELi eelarvest eraldatud osa tõhusamalt hallata, on Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee teinud Euroopa Regioonide Komiteega haldusküsimustes tihedat koostööd ning sõlminud seetõttu mitu halduskoostöö alast kokkulepet. Nende kokkulepete alusel tehakse halduskoostööd, mis võimaldab kasutada inim- ja rahalisi ressursse nii logistika (hooned, turvalisus, trükikoda jne), infotehnoloogia kui ka tõlkimise valdkonnas.

1. novembril 2021 sõlmisid Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee ning Euroopa Regioonide Komitee uue viieaastase koostöölepingu, millega loodi ühistalitused. Uus kokkulepe laiendab veelgi enam ühistegevuse ulatust, määrates ühistalitustele ka vastuvõtuteenused ja paberposti levitamise. Peaaegu pooled komitee töötajatest (2023. aastal 671 töötajat) töötab ühistalituses.

Volitused

Komitee moodustati 1957. aasta Rooma lepingutega, eesmärgiga kaasata majandus- ja sotsiaalvaldkonna huvirühmad ühisturu väljakujundamisse ning luua institutsiooniline mehhanism komisjonile ja nõukogule Euroopa küsimustest taustteabe andmiseks. Ühtse Euroopa aktiga (1986) ja Maastrichti lepinguga (1992) laiendati küsimuste ringi, mis tuleb komiteele edastada. Amsterdami lepinguga laiendati komiteele esitatavaid teemavaldkondi veelgi ja võimaldati Euroopa Parlamendil komiteega konsulteerida. Keskmiselt esitab komitee aastas 170 nõuandvat dokumenti ja arvamust (millest umbes 15% esitatakse omal algatusel). Arvamused avaldatakse Euroopa Liidu Teatajas. Ühtlasi on Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteel nõuandev pädevus (ELi toimimise lepingu artikkel 300). Komitee eesmärk on teavitada ELi otsuste tegemise eest vastutavaid institutsioone majandus- ja sotsiaalvaldkonna esindajate arvamustest.

A. ELi institutsioonide taotlusel esitatavad arvamused

1. Kohustuslik konsulteerimine

ELi toimimise lepingus sätestatakse, et teatud valdkondades tohib otsuse vastu võtta üksnes pärast seda, kui nõukogu või komisjon on Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteega konsulteerinud. Need valdkonnad on järgmised:

  1. põllumajanduspoliitika (artikkel 43);
  2. isikute ja teenuste vaba liikumine (artiklid 46, 50 ja 59);
  3. transpordipoliitika (artiklid 91, 95 ja 100);
  4. kaudsete maksude ühtlustamine (artikkel 113);
  5. siseturgu käsitlevate õigusnormide ühtlustamine (artiklid 114 ja 115);
  6. tööhõivepoliitika (artiklid 148, 149 ja 153);
  7. sotsiaalpoliitika, haridus, kutseõpe ja noorsugu (artiklid 156, 165 ja 166);
  8. rahvatervis (artikkel 168);
  9. tarbijakaitse (artikkel 169);
  10. üleeuroopalised võrgud (artikkel 172);
  11. tööstuspoliitika (artikkel 173);
  12. majanduslik, sotsiaalne ja territoriaalne ühtekuuluvus (artikkel 175);
  13. teadusuuringud ja tehnoloogia arendamine ning kosmos (artiklid 182 ja 188);
  14. keskkond (artikkel 192).

2. Vabatahtlik konsulteerimine

Euroopa Parlament, komisjon või nõukogu võivad komiteega konsulteerida ka muudel juhtudel, kui nad seda asjakohaseks peavad. Kui nimetatud institutsioonid konsulteerivad komiteega (kas kohustuslikus või vabatahtlikus korras), võivad nad määrata tähtaja (vähemalt üks kuu), mille möödumisel ei takista arvamuse puudumine edasist tegutsemist (ELi toimimise lepingu artikkel 304).

B. Arvamuse esitamine omal algatusel

Komitee võib avaldada arvamuse alati, kui ta peab seda asjakohaseks.

Euroopa Parlamendi roll

Euroopa Parlamendi ning Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee 5. veebruari 2014. aasta koostöölepingu eesmärk on tugevdada ELi demokraatlikku legitiimsust. Nimetatud lepingus jõudsid Euroopa Parlament ja Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee kokkuleppele järgmistes küsimustes:

  1. Komitee koostab mõjuhinnangud, millele on lisatud kodanikuühiskonnalt saadud teave ja asjakohased materjalid selle kohta, kuidas kehtivad ELi õigusaktid toimivad ning milliseid lünki tuleb arvesse võtta ELi õigusaktide koostamisel ja läbivaatamisel. Need dokumendid saadetakse Euroopa Parlamendile aegsasti enne muutmismenetluse algust.
  2. Kõigil asjaomastel parlamendikomisjonide koosolekutel on üks koht reserveeritud Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee liikmele. Komitee raportöörid kutsutakse asjaomaste parlamendikomisjonide kuulamistele olulistes küsimustes arvamust avaldama.
  3. Euroopa Parlamendi komisjonide esimeeste konverentsi esimees, Euroopa Parlamendi komisjonide esimehed ning Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee president arutavad kaks korda aastas üldist seadusandlikku koostööd ja töökava.

 

Alexandru-George Moș / Udo Bux / Mariusz Maciejewski