Euroopa Regioonide Komitee

Euroopa Regioonide Komitee koosneb 329 liikmest, kes esindavad Euroopa Liidu 27 liikmesriigi piirkondlikke ja kohalikke omavalitsusi. Komitee esitab arvamusi aluslepingutes sätestatud kohustusliku konsulteerimise ja vabatahtliku konsulteerimise juhtudel ning vajaduse korral omal algatusel. Komitee liikmeid ei seo kohustuslikud juhised. Nad on oma kohustuste täitmisel sõltumatud ja lähtuvad Euroopa Liidu üldistest huvidest.

Õiguslik alus

Euroopa Liidu lepingu artikli 13 lõige 4, Euroopa Liidu toimimise lepingu (edaspidi „ELi toimimise leping“) artikkel 300 ja artiklid 305–307 ning nõukogu mitmed otsused komitee liikmete ja asendusliikmete, kelle on esitanud liikmesriigid, viieks aastaks ametisse nimetamise kohta.

Eesmärgid

Euroopa Regioonide Komitee loodi 1994. aastal pärast Maastrichti lepingu jõustumist. Komitee on nõuandev organ, mis esindab Euroopa Liidu piirkondlike ja kohalike omavalitsuste huve ning esitab nende nimel nõukogule ja komisjonile arvamusi. Komitee liikmed võivad olla näiteks piirkondlike omavalitsuste juhid, linnapead või ELi 27 liikmesriigi piirkondade või linnade valitud või mittevalitavad esindajad.

Oma ülesannete ja eesmärkide kirjelduse kohaselt on Euroopa Regioonide Komitee poliitiline kogu, mis koosneb piirkondlikel või kohalikel valimistel mandaadi saanud liikmetest ja mille eesmärk on edendada Euroopa integratsiooni. Sellega tagatakse kõigi ELi territooriumide, piirkondade, linnade ja valdade institutsiooniline esindatus.

Euroopa Regioonide Komitee ülesanne on kaasata piirkondlikud ja kohalikud omavalitsused Euroopa otsustusprotsessi ja soodustada kodanike suuremat osalemist. See on poliitiline organ, mis ühendab Euroopa kohalikul tasandil valitud esindajaid ja võimendab nende mõju. Komitee koosneb 329 liikmest ja 329 asendusliikmest, kes esindavad 300 piirkonda, 100 000 kohalikku omavalitsust ja 1 miljonit kohalikku poliitikut, kes omakorda esindavad ELi 441 miljonit kodanikku.

Oma rolli paremaks täitmiseks taotles komitee kaua õigust pöörduda subsidiaarsuse põhimõtte rikkumise korral Euroopa Kohtu poole. Selle õiguse sai komitee Lissaboni lepingu jõustumisel, vastavalt lepingu protokolli nr 2 artiklile 8, mis käsitleb subsidiaarsuse ja proportsionaalsuse põhimõtte kohaldamist.

Komitee võttis 2020. aasta juulis vastu kolm poliitilist prioriteeti aastateks 2020–2025. Nende kohaselt tuleb kõik ELi tasandi otsused, mis käsitlevad tänapäeval liidu külade, linnade ja piirkondade ees seisvaid suuri ühiskondlikke muutusi – nagu ülemaailmsed pandeemiad, rohe- ja digipööre, rahvastikuprobleemid ja rändevood – kooskõlas subsidiaarsuse põhimõttega vastu võtta kodanikele võimalikult lähedal.

Prioriteet 1. Tuua Euroopa inimestele lähemale – demokraatia ja ELi tulevik. Demokraatia ajakohastamine ja tugevdamine kõigil valitsustasanditel, et EL saaks veelgi paremini inimeste tegelikele vajadustele reageerida.

Prioriteet 2. Juhtida põhjalikke sotsiaalseid muutusi – vastupanuvõimeliste piirkondlike ja kohalike kogukondade ülesehitamine, et reageerida ülemaailmsetele pandeemiatele, kliima-, digi- ja demograafilistele muutustele ning rändevoogudele euroopalikul viisil, mis on sidus, integreeritud ja toimub kohalikul tasandil.

Prioriteet 3. Ühtekuuluvus, meie põhiväärtus – ELi kohapõhised poliitikameetmed, mis võimaldavad ELil tegutseda oma inimeste ja nende kodukohtade huvides. Ühtekuuluvuse all ei peeta silmas vaid fondidest jagatavat raha, vaid see on üks ELi põhiväärtustest, mida edendatakse nii majandus-, sotsiaal- kui ka territoriaalpoliitikas.

Töö korraldus

A. Koosseis (ELi toimimise lepingu artikkel 305, nõukogu otsus (EL) 2019/852[1])

1. Kohtade arv ja jagunemine liikmesriikide vahel

Vastavalt nõukogu 21. mai 2019. aasta otsusele (EL) 2019/852 koosneb Euroopa Regioonide Komitee 329 liikmest ja sama paljudest asendusliikmetest, kes jagunevad liikmesriikide vahel järgmiselt:

• Saksamaal, Prantsusmaal ja Itaalial 24 liiget,
• Hispaanial ja Poolal 21 liiget,
• Rumeenial 15 liiget,
• Austrial, Belgial, Bulgaarial, Kreekal, Madalmaadel, Portugalil, Rootsil, Tšehhil ja Ungaril 12 liiget,
• Horvaatial, Iirimaal, Leedul, Slovakkial, Soomel ja Taanil 9 liiget,
• Lätil, Eestil ja Sloveenial 7 liiget,
• Küprosel ja Luksemburgil 6 liiget,
• Maltal 5 liiget.

2. Liikmete ametissenimetamine

Euroopa Regioonide Komitee liikmed nimetab viieks aastaks ametisse nõukogu, kes teeb ühehäälse otsuse liikmesriikide ettepanekute alusel (ELi toimimise lepingu artikkel 305). Euroopa Regioonide Komitee liikmed ja asendusliikmed ajavahemikuks 2020. aasta 26. jaanuarist kuni 2025. aasta 25. jaanuarini nimetati ametisse nõukogu 10. detsembri 2019. aasta otsusega (EL) 2019/2157. Nõukogu 20. jaanuari 2020. aasta otsusega (EL) 2020/102 nimetati ametisse ka need liikmed ja asendusliikmed, kelle kohta nõukogu sai asjaomaselt liikmesriigilt ettepanekud pärast 20. detsembrit 2019. Komitee liikmeid võib uueks ametiajaks tagasi nimetada. Liikmetel peab olema piirkondlikel või kohalikel valimistel saadud mandaat või nad peavad kandma poliitilist vastutust valitud kogu ees (ELi toimimise lepingu artikli 300 lõige 3). Iga kord, kui komitee liikme või asendusliikme ametiaeg lõpeb (st lõpeb tema piirkondlik või kohalik mandaat, mille alusel ta liikmeks esitati) ja tema koht seetõttu vabaks jääb, on vaja eraldi nõukogu otsust.

B. Struktuur (ELi toimimise lepingu artikkel 306)

Euroopa Regioonide Komitee valib oma liikmete hulgast kaheks ja pooleks aastaks presidendi ja juhatuse. Komitee võtab ELi toimimise lepingu artikli 306 alusel vastu oma kodukorra ja esitab selle nõukogule heakskiitmiseks. Tavaliselt toimub aastas kuus täiskogu istungjärku. Vastavalt liikmete poliitilisele kuuluvusele on komitees praegu kuus fraktsiooni.

Fraktsioonide esimehed kohtuvad esimeeste konverentsil, kus valmistatakse ette täiskogu, juhatuse ja komisjonide tööd ning aidatakse saavutada poliitilist konsensust vastuvõetavate otsuste suhtes.

Täiskogu istungeid juhatab president (ELi toimimise lepingu artikkel 306) ja täiskogu peamine ülesanne on võtta vastu arvamusi, aruandeid ja resolutsioone, komitee eelarvestuse projekte, kinnitada komitee poliitiline programm iga uue koosseisu volituste saamisel, valida president, esimene asepresident ja teised juhatuse liikmed, moodustada poliitikavaldkondade komisjonid ning võtta vastu komitee kodukord ja seda vajaduse korral muuta.

Komitee töö toimub komisjonides, kus töötatakse välja arvamuste ja resolutsioonide eelnõud, mis esitatakse seejärel täiskogule vastuvõtmiseks. Komisjone on kuus: kodakondsuse ning valitsemis-, institutsiooniliste ja välisasjade komisjon (CIVEX), territoriaalse ühtekuuluvuse poliitika ja ELi eelarve komisjon (COTER), majanduspoliitika komisjon (ECON), keskkonna, kliimamuutuste ja energeetika komisjon (ENVE), loodusvarade komisjon (NAT) ning sotsiaalpoliitika, haridus-, tööhõive-, teadus- ja kultuurikomisjon (SEDEC).

Suurema tulemuslikkuse huvides on osa Euroopa Regioonide Komitee Brüsselis asuvast alalisest sekretariaadist (vt protokolli nr 6 Euroopa Liidu institutsioonide ning teatud organite, asutuste ja talituste asukoha kohta), kus töötas 2023. aastal kokku 496 inimest, ühine Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee sekretariaadiga. Euroopa Regioonide Komitee (ELi eelarve VII jagu) halduseelarve on ligikaudu 116,1 miljonit eurot (2023. aasta eelarve).

Volitused

A. Arvamuse esitamine teiste institutsioonide taotlusel

1. Kohustuslik konsulteerimine

Nõukogu ja komisjon on kohustatud konsulteerima Euroopa Regioonide Komiteega enne järgmisi valdkondi käsitlevate otsuste vastuvõtmist:

• haridus, kutseõpe ja noorsugu (ELi toimimise lepingu artikkel 165),
• kultuur (ELi toimimise lepingu artikkel 167),
• rahvatervis (ELi toimimise lepingu artikkel 168),
• üleeuroopalised transpordi-, telekommunikatsiooni- ja energiavõrgud (ELi toimimise lepingu artikkel 172),
• majanduslik ja sotsiaalne ühtekuuluvus (ELi toimimise lepingu artiklid 175, 177 ja 178).

2. Vabatahtlik konsulteerimine

Lisaks sellele võivad komisjon, nõukogu ja Euroopa Parlament konsulteerida Euroopa Regioonide Komiteega ka omal soovil.

Kui Euroopa Parlament, nõukogu või komisjon konsulteerib Euroopa Regioonide Komiteega (kas kohustuslikus või vabatahtlikus korras), võivad nad määrata arvamuse esitamiseks tähtaja (vähemalt üks kuu vastavalt ELi toimimise lepingu artiklile 307). Kui tähtaeg möödub ja arvamust ei esitata, võivad nad menetlust jätkata ilma selleta. 2020. aasta detsembris leppisid komisjon ja Euroopa Regioonide Komitee kokku partnerluses, et ühendada jõud ja toetada tööd, mida tehakse rändajate lõimimiseks ELi linnades ja piirkondades. See partnerlus tugineb komitee 2019. aasta algatusele „Linnad ja piirkonnad pooldavad rändajate integratsiooni“ ning pakub Euroopa linnapeadele ja piirkondlikele juhtidele poliitilist platvormi, kus jagada teavet ning tutvustada positiivseid näiteid rändajate ja pagulaste lõimimisest.

B. Arvamuse esitamine omal algatusel

1. Iga kord, kui konsulteeritakse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteega, teavitatakse sellest ka Euroopa Regioonide Komiteed, kes võib küsimuse kohta esitada arvamuse, kui ta on seisukohal, et see puudutab regionaalseid huve.
2. Üldreeglina esitab Euroopa Regioonide Komitee arvamuse juhul, kui ta peab niisugust sammu asjakohaseks. Näiteks on komitee esitanud omaalgatuslikke arvamusi järgmistes valdkondades: väikesed ja keskmise suurusega ettevõtted (VKEd), üleeuroopalised võrgud, turism, struktuurifondid, tervishoid (uimastitevastane võitlus), tööstus, linnaarendus, koolitusprogrammid ja keskkond.

C. Euroopa Liidu Kohtusse pöördumine – hilisem kohtulik kontroll

Komitee võib esitada oma õiguste kaitseks hagi ka Euroopa Kohtule (ELi toimimise lepingu artikkel 263). See tähendab, et komitee võib esitada kohtule hagi juhul, kui ta leiab, et komiteega ei ole konsulteeritud, ehkki seda oleks tulnud teha, või kui konsulteerimise korda ei ole nõuetekohaselt kohaldatud (aktide tühistamine (1.3.10)).

Lissaboni lepingule lisatud subsidiaarsuse ja proportsionaalsuse põhimõtte kohaldamist käsitleva protokolli (nr 2) artikli 8 kohase hagi esitamise õigus juhul, kui konsulteerimise korda ei ole nõuetekohaselt kohaldatud, annab komiteele võimaluse paluda kohtul teha kindlaks, kas komitee pädevusvaldkonda kuuluv seadusandlik akt on kooskõlas subsidiaarsuse põhimõttega.

Euroopa Parlamendi roll

Euroopa Parlamendi kodukorra (VI lisa punkt XII) kohaselt kuuluvad suhted Euroopa Regioonide Komitee, piirkondadevahelise koostöö organisatsioonide ning kohalike ja piirkondlike ametiasutustega parlamendi regionaalarengukomisjoni vastutusalasse.

Vastavalt Euroopa Regioonide Komitee ja Euroopa Parlamendi 5. veebruaril 2014. aastal sõlmitud koostöölepingule

• koostab komitee mõjuhinnanguid ELi seadusandlike ettepanekute kohta ja saadab need aegsasti enne muutmismenetluse algust parlamendile. Need mõjuhinnangud sisaldavad riigi, piirkondliku ja kohaliku tasandi teavet selle kohta, kuidas kehtivad õigusaktid toimivad, ning arvamusi eelnõude parandamiseks;
• kutsutakse üks komitee liige kõigile vastavateemalistele parlamendikomisjoni koosolekutele. See liige esitab raportööri ehk kõneisikuna komitee seisukohad. Parlamendi raportöörid saavad omakorda osaleda komitee komisjoni koosolekutel;
• arutavad parlamendi komisjonide esimeeste konverentsi esimees ja Euroopa Regioonide Komitee samaväärne ametikandja kaks korda aastas koostööd seadusandluse vallas ja töökava.

Alates 2008. aastast on parlamendi regionaalarengukomisjon ning komitee territoriaalse ühtekuuluvuse poliitika ja ELi eelarve komisjon (COTERi komisjon) igal aastal korraldanud ühiskoosoleku Euroopa piirkondade ja linnade nädala (Open Days) raames.

 

Udo Bux / Mariusz Maciejewski

07-2024