Ladina-Ameerika ja Kariibi piirkond
Euroopa Liidu suhted Ladina-Ameerika ja Kariibi piirkonnaga on mitmekülgsed ja toimivad eri tasanditel. Juhindudes ELi ning Ladina-Ameerika ja Kariibi piirkonna vaheliste suhete uuest tegevuskavast, püüab EL tugevdada ja ajakohastada kahe piirkonna vahelist strateegilist partnerlust. EL teeb kogu piirkonnaga koostööd riigipeade ja valitsusjuhtide tippkohtumiste ja parlamentaarse diplomaatia teel ning ELi seovad Kariibi piirkonna, Kesk-Ameerika, Andide Ühenduse, Mercosuri ja üksikute riikidega lepingud ja poliitiline dialoog.
Õiguslik alus
- Euroopa Liidu lepingu V jaotis (ELi välistegevus);
- Euroopa Liidu toimimise lepingu I−III ja V jaotis (ühine kaubanduspoliitika, arengukoostöö ja humanitaarabi ning rahvusvahelised lepingud).
Piirkondadevahelised suhted
Euroopa Liit ning Ladina-Ameerika ja Kariibi piirkond on loomulikud partnerid, keda seovad tihedad poliitilised, majanduslikud ja kultuurilised sidemed. ELil on ulatuslik lepingute võrgustik, mis hõlmab piirkonna 33 riigist 27 riigiga sõlmitud lepinguid. Majandussidemed on samuti tugevad: EL on piirkonna suurim investor, suuruselt kolmas kaubanduspartner ja peamine arengukoostöösse panustaja. Üheskoos moodustavad ELi ning Ladina-Ameerika ja Kariibi piirkonna riigid rohkem kui kolmandiku Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni liikmesriikidest ning toetavad kindlalt tugevat reeglitepõhist mitmepoolsust.
Liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja ning komisjon võtsid 7. juunil 2023 vastu ühisteatise, milles esitati ELi ning Ladina-Ameerika ja Kariibi piirkonna vaheliste suhete uus tegevuskava, mille eesmärk on tugevdada suhteid ja uuendada ELi ning Ladina-Ameerika ja Kariibi piirkonna partnerlust. Selles keskendutakse kuuele prioriteetsele valdkonnale:
- uuendatud poliitiline partnerlus;
- ühise kaubandustegevuskava tõhustamine;
- investeerimisstrateegia „Global Gateway“, et kiirendada õiglast rohe- ja digipööret ning võidelda ebavõrdsuse vastu;
- koostöö õiguse ja kodanike julgeoleku nimel ning rahvusvahelise organiseeritud kuritegevuse vastase võitluse valdkonnas;
- rahu ja julgeolekut, demokraatiat, õigusriigi põhimõtet, inimõiguste ja humanitaarabi edendamist käsitlev koostöö;
- elujõulise ja inimestevahelise partnerluse loomine.
Teatises tunnustatakse parlamentaarset diplomaatiat kahe piirkonna vaheliste suhete olulise osana ning mainitakse just Euroopa – Ladina-Ameerika parlamentaarse assamblee (EuroLat) rolli.
A. Tippkohtumised
Esimene ELi ning Ladina-Ameerika ja Kariibi piirkonna tippkohtumine toimus Rio de Janeiros 1999. aasta juunis ja sellega pandi alus kahe piirkonna strateegilisele partnerlusele. Kuues ja viimane ELi ning Ladina-Ameerika ja Kariibi piirkonna tippkohtumine toimus 2010. aastal Madridis, kus loodi ELi ning Ladina-Ameerika ja Kariibi piirkonna sihtasutus eesmärgiga tugevdada ja edendada kahe piirkonna vahelist strateegilist partnerlust.
2010. aastal loodud Ladina-Ameerika ja Kariibi Riikide Ühendus (CELAC) on 33 Ladina-Ameerika ja Kariibi piirkonna riigi piirkondlik ühendus. ELi ning CELACi vahel toimuvad piirkondlikud tippkohtumised moodustavad praegu peamise dialoogi- ja koostööfoorumi ülemaailmsete probleemide ühiseks lahendamiseks. Kolmas ELi-CELACi riigipeade ja valitsusjuhtide tippkohtumine toimus 17.–18. juulil 2023 Brüsselis, kaheksa aastat pärast viimast tippkohtumist. ELi ning CELACi juhid võtsid kohustuse oma pikaajalist partnerlust uuendada ja see institutsionaliseerida. Tippkohtumine toimus teemal „Kahe piirkonna partnerluse uuendamine rahu ja kestliku arengu tugevdamiseks“ ning sellel peeti arutelusid mitmesugustel teemadel, sealhulgas tõhustatud koostöö üle mitmepoolsetel foorumitel, ülemaailmse rahu ja julgeoleku, kaubanduse ja investeeringute, kliimamuutustega võitlemise ning õiguse ja julgeoleku üle. Tippkohtumisel osales ka Euroopa Parlamendi president Roberta Metsola. Oma kõnes keskendus ta sellele, kui oluline on teha edusamme menetluses olevate kaubandus- ja assotsieerimislepingute sõlmimisel. Tippkohtumise lõpus võeti vastu ELi ja CELACi 2023. aasta tippkohtumise deklaratsioon, mille kiitsid heaks kõik ELi ning CELACi riigid peale ühe. Üritusel avaldati ka ELi ja CELACi tegevuskava 2023.–2025. aastaks ning juhid leppisid kokku, et edaspidiseid tippkohtumisi korraldatakse iga kahe aasta järel, kusjuures järgmine tippkohtumine toimub eeldatavasti 2025. aastal Colombias.
B. Parlamentaarne mõõde
ELi ning Ladina-Ameerika ja Kariibi piirkonna jaoks on parlamentaarne diplomaatia oluline vahend dialoogi pidamiseks, ideede vahetamiseks ja parimate tavade jagamiseks. Euroopa Parlamendi liikmete ja Ladina-Ameerika riikide parlamendiliikmete vahelised korrapärased kontaktid said alguse 1974. aastal, mil peeti esimene 17-st iga kahe aasta tagant toimuvast parlamentidevahelisest konverentsist.
2006. aastal loodi kahe piirkonna strateegilise partnerluse parlamentaarse institutsioonina Euroopa – Ladina-Ameerika parlamentaarne assamblee (EuroLat). See toimib kõikide partnerlusega seotud küsimuste arutelu, järelevalve ja läbivaatamise foorumina.
EuroLat koosneb 150 liikmest: 75 liikmest Euroopa Parlamendist ja 75 liikmest Ladina-Ameerika allpiirkondlikest parlamentidest, mille hulka kuuluvad Ladina-Ameerika Parlament, Andide Parlament, Kesk-Ameerika Parlament, Mercosuri Parlament ning Tšiili ja Mehhiko kongressid.
EuroLat on pidanud arutelusid muu hulgas digitaliseerimise ja digimajanduse, küberturvalisuse ja tehisintellekti, organiseeritud kuritegevuse vastase võitluse, toiduga kindlustatuse ja kliimamuutuste teemal ning on alates 2006. aastast kokku kutsunud 15 täiskogu istungjärku. EuroLati viimane täiskogu istungjärk toimus 2023. aasta juulis Madridis (Hispaania).
ELi ja CELACi kolmanda tippkohtumise ühisdeklaratsioonis tunnistati, et parlamentaarne diplomaatia on kahe piirkonna vaheliste suhete oluline mõõde, ning tunnustati EuroLati konstruktiivset rolli selles. Lisaks esinesid EuroLati kaasesimehed tippkohtumisel avaldusega, milles keskenduti kliimamuutusi käsitlevate kahepoolsete kaubandus- ja assotsieerimislepingute sõlmimise tähtsusele ning mitmepoolsuse taaselustamisele.
ELi parlamentaarsed suhted Kariibi piirkonna riikidega kuuluvad AKVRO[1]-ELi parlamentaarse ühisassamblee pädevusse. Samoa lepingut on kohaldatud alates 2024. aastast ja see on toonud esile piirkondade konkreetsed vajadused; selle tulemusena loodi ELi-Kariibi piirkonna parlamentaarne assamblee. See uus organ pidas oma avaistungi 2024. aasta veebruaris Angolas ning koosneb 15 Euroopa Parlamendi liikmest ja ühest parlamendiliikmest igast Kariibi piirkonna riigist. Assamblee võttis esimesel istungil vastu oma kodukorra, milles nähti ette iga-aastane täiskogu kohtumine, mis toimub vaheldumisi Kariibi piirkonnas ja Euroopa Liidus. Järgmine täiskogu kohtumine toimub Kariibi piirkonnas 2025. aastal.
Suhted allpiirkondadega
A. Andide Ühendus (Boliivia, Colombia, Ecuador ja Peruu)
Detsembris 2003 sõlmisid EL ja Andide piirkond poliitilise dialoogi ja koostöö lepingu, millega laienenuks veelgi nende koostöö ulatus, kuid see leping ei ole veel jõustunud. Läbirääkimised assotsieerimislepingu üle algasid 2007. aasta juunis ja nende tulemusena sõlmiti 2010. aasta märtsis kaubandusleping Peruu ja Colombiaga. Leping, mis allkirjastati 2012. aasta juunis ja mille Euroopa Parlament ratifitseeris 2012. aasta detsembris, jõustus Peruu puhul 1. märtsil 2013. aastal ja Colombia puhul 1. augustil 2013. Lepingus nähakse ette tööstustoodete ja kalatoodete kaubanduse täielik liberaliseerimine kümne aasta jooksul (lepingu jõustumisel kaotatakse enamik tollimakse) ning suurendatakse põllumajandustoodete turulepääsu. See hõlmab avalikke hankeid, investeeringuid, inimõigusi ning töö- ja keskkonnanorme. Ecuador ühines kõnealuse kaubanduslepinguga 1. jaanuaril 2017; ka Boliivia võib taotleda sellega ühinemist, kuid ei ole seda veel teinud. Lepingu täielikuks rakendamiseks peab selle praegu veel ratifitseerima viimane liikmesriik, milleks on Belgia.
B. Kariibi piirkond
ELi ja Kariibi piirkonna suhteid kujundavad eri kattuvad institutsioonilised raamistikud, sealhulgas Samoa leping koos selle Kariibi piirkonna protokolliga, mis hõlmab 15 Kariibi piirkonna riiki[2].
ELi ja Kariibi piirkonna ühine partnerlusstrateegia loob struktureeritud raamistiku ulatuslikumaks ja põhjalikumaks dialoogiks ja koostööks. EL on Kariibi piirkonna suurim kaubanduspartner. ELiga peetava majandusdialoogi peamine piirkondlik partner on Kariibi mere piirkonna foorum (CARIFORUM). Sellesse kuuluvad Kariibi Ühenduse liikmed ja Dominikaani Vabariik. 2008. aastal allkirjastasid nad ELi-CARIFORUMi majanduspartnerluslepingu, mis on laiaulatuslik vabakaubandus- ja majandusleping.
Läbirääkimised Kuubaga poliitilise dialoogi ja koostöö lepingu sõlmimiseks algasid 2014. aasta aprillis ja lõppesid edukalt 2016. aasta märtsis. Lepingut on ajutiselt kohaldatud alates 1. novembrist 2017. Täielikult saab leping jõustuda üksnes siis, kui selle on ratifitseerinud kõik ELi liikmesriigid. Poliitilise dialoogi ja koostöö leping sisaldab kolme peamist peatükki, mis käsitlevad poliitilist dialoogi, koostööd ja valdkonnapoliitika dialoogi ning kaubandust.
C. Kesk-Ameerika (Costa Rica, El Salvador, Guatemala, Honduras, Nicaragua ja Panama)
Assotsieerimisleping Kesk-Ameerikaga, mis on esimene ELi poolt sõlmitud seda tüüpi piirkondadevaheline leping, allkirjastati 2012. aasta juunis ja ratifitseeriti Euroopa Parlamendis 2012. aasta detsembris. See koosneb kolmest sambast – poliitiline dialoog, koostöö ja kaubandus – ning selles on seatud eesmärgiks töötada välja väärtustel, põhimõtetel ja ühistel eesmärkidel põhinev privilegeeritud poliitiline partnerlus. Samuti on selle eesmärk edendada inimõigusi, vähendada vaesust, võidelda ebavõrdsuse vastu, ennetada konflikte ning soodustada head valitsemistava, julgeolekut, piirkondlikku integratsiooni ja kestlikku arengut. Assotsieerimislepinguga liberaliseeritakse ka tööstustoodangu ja kalatoodete kaubavahetust ning kaotatakse enamik põllumajandustoodete tollimakse. Alates 2013. aastast on ajutiselt kohaldatud vaid lepingu kaubanduspeatükki. Kõik ELi liikmesriigid on lepingu nüüdseks ratifitseerinud ja see peaks jõustuma 2024. aastal. Lepingu rakendamist hakkab jälgima parlamentaarne assotsiatsioonikomitee, mis laiendab parlamentaarsel tasandil tegutsemise võimalusi.
D. Mercosur (Argentina, Brasiilia, Paraguay ja Uruguay)
1999. aastal alustati läbirääkimisi poliitilist dialoogi, koostööd ja vabakaubandust hõlmava assotsieerimislepingu üle Mercosuriga. Poliitiline kokkulepe saavutati 2019. aastal, kuid assotsieerimislepingu ratifitseerimine peatati probleemide tõttu keskkonna- ja inimõiguste standardite järgimisel Brasiilias president Bolsonaro valitsuse all. Läbirääkimised jätkusid 2022. aastal, kui valituks osutuks president Lula da Silva, kuid praegu on vastuvõtmisprotsess jõudnud ummikseisu. Kui leping jõustuks, saaks ELi eksport Mercosuri riikidesse kasu tollimaksude kaotamisest 91% kaupade puhul ja madalamatest tollimaksudest mitmesuguste toodete puhul. EL kaotaks tollimaksud 92%-lt Mercosuri riikidest imporditud kaupadelt, kuid säilitaks tundlike põllumajanduskaupade tariifikvoodid.
Suhted üksikute riikidega
A. Brasiilia
ELi ja Brasiilia strateegilisele partnerlusele pandi alus 2007. aastal. Selle partnerluse raames jätkavad EL ja Brasiilia koostööd ja poliitilist dialoogi enam kui kolmekümnes vastastikust huvi pakkuvas valdkonnas, kaasa arvatud rahvusvaheline rahu ja julgeolek, inimõigused, avaliku sektori juhtimine, majandus- ja finantsküsimused, innovatsioon, sotsiaalpoliitika, haridus, keskkond ja piirkondlik integratsioon. ELi ja Brasiilia strateegiline partnerlus hõlmab ka korrapärast dialoogi Brasiilia Rahvuskongressi ja Euroopa Parlamendi vahel. Lula da Silva valimine Brasiilia presidendiks 2022. aastal elavdas tugevalt ELi ja Brasiilia suhteid, kui uus president 2023. aasta jaanuaris ametisse astus. Niisugune suhete elavdamine hõlmas ka mitut mõlemapoolset kõrgetasemelist visiiti. 2023. aastal külastas Brasiiliat lausa neli Euroopa Parlamendi delegatsiooni[3]. 2024. aastaks on kavandatud ELi-Brasiilia tippkohtumine.
B. Tšiili
EL sõlmis Tšiiliga assotsieerimislepingu 2002. aastal. Läbirääkimised assotsieerimislepingu ajakohastamiseks ja selle asendamiseks täiustatud raamlepinguga algasid 2017. aasta novembris ja need viidi lõpule 2022. aasta detsembris. Euroopa Parlament võttis selle vastu 2024. aasta veebruaris. Euroopa Parlament ja Euroopa Liidu Nõukogu võtsid vastu kaubanduse vahelepingu, mis sisaldab üksnes täiustatud raamlepingu kaubanduse ja investeeringute elemente ning mis tuleb ratifitseerida ainult ELi tasandil. Kaubanduse vaheleping jõustub pärast seda, kui Tšiili on viinud lõpule oma riigisisese ratifitseerimisprotsessi. Kaubanduse vaheleping kaotab kehtivuse täiustatud raamlepingu jõustumisel, kui kõik liikmesriigid on selle ratifitseerinud.
Ajakohastatud leping koosneb poliitilise dialoogi ja koostöö sambast ning kaubanduse ja investeeringute sambast. See tugevdab ELi ja Tšiili kaubandus- ja investeerimissuhteid, sisaldab siduvaid keskkonna- ja tööalaseid kohustusi, hõlbustab juurdepääsu kriitilistele toormetele ning see on esimene ELi leping, kus on eraldi peatükk kaubanduse ja soolise võrdõiguslikkuse kohta. ELi-Tšiili parlamentaarne ühiskomisjon on alates 2003. aastast jälginud assotsieerimislepingu rakendamist ning jätkab täiustatud raamlepingu jälgimist kaks korda aastas korraldatavate kohtumistega.
C. Mehhiko
Mehhiko on ainus riik, kellega EL on sõlminud nii assotsieerimislepingu kui ka strateegilise partnerluse. ELi ja Mehhiko vaheline majanduspartnerlust, poliitilist kooskõlastamist ja koostööd käsitlev leping, mida tuntakse ka ELi ja Mehhiko lepinguna, jõustus 2000. aastal. Sellega institutsionaliseeriti poliitiline dialoog, laiendati koostöövaldkondi, kaasa arvatud demokraatia ja inimõigused, ning loodi ELi ja Mehhiko vabakaubanduspiirkond. Läbirääkimised Mehhikoga ELi ja Mehhiko lepingu ajakohastamiseks algasid 2016. aasta mais. 2018. aasta aprillis jõudsid pooled põhimõttelisele kokkuleppele kaubanduspeatükkide osas ja 2020. aasta aprillis saavutati konsensus viimaste lahendamata aspektide suhtes. Praegu ootab see ratifitseerimist.
Strateegiline partnerlus loodi 2009. aastal kahel eesmärgil: tõhustada ELi ja Mehhiko koostööd ja koordineerimist mitmepoolsel tasandil üleilmsetes küsimustes ning anda poliitiline lisaimpulss kahepoolsetele suhetele ja algatustele. Strateegilise partnerluse raames on toimunud kolm ELi ja Mehhiko tippkohtumist, neist viimane 2015. aasta juunis. ELi ja Mehhiko vahel peetakse korrapäraseid kõrgetasemelisi dialooge mitmes valdkonnas, k.a inimõigused, julgeolek ja õiguskaitse, majandusküsimused, keskkond ja kliimamuutused. ELi-Mehhiko parlamentaarne ühiskomisjon on jälginud ELi ja Mehhiko lepingu rakendamist alates 2005. aastast. Parlamentaarne ühiskomisjon tuleb tavaliselt kokku kaks korda aastas ja on peamine foorum arvamuste vahetamiseks.
Jonas Kraft / Clotilde Chantal Claudie Sebag