Teabelehed Euroopa Liidu kohta
Euroopa Parlament
Palun täitke see väli

Euroopa Liidu Kohus

Euroopa Liidu Kohus on üks ELi seitsmest institutsioonist. See koosneb kahest kohtust: Euroopa Kohus ja Üldkohus. Euroopa Liidu Kohus on pädev asju lahendama Euroopa Liidus. Euroopa Kohus ja Üldkohus tagavad Euroopa Liidu esmase ja teisese õiguse õige tõlgendamise ja kohaldamise liidu territooriumil. Nad kontrollivad ELi institutsioonide õigusaktide õiguspärasust ja teevad otsuseid selle kohta, kas liikmesriigid on järginud esmasest ja teisesest õigusest tulenevaid kohustusi või mitte. Samuti tõlgendab Euroopa Kohus liikmesriikide kohtunike taotlusel liidu õigust.

Euroopa Kohus

A. Õiguslik alus

B. Koosseis ja põhikiri

1. Koosseis

a. Liikmete arv (ELi lepingu artikkel 19 ja ELi toimimise lepingu artikkel 252)

Üks kohtunik igast liikmesriigist (27). Kohut abistab 11 kohtujuristi. Euroopa Kohtu kohtunikud valivad endi seast kolmeks aastaks presidendi ja asepresidendi, kelle võib tagasi valida.

b. Nõuded (ELi lepingu artikkel 19 ja ELi toimimise lepingu artikkel 253)

  • Kohtunikel ja kohtujuristidel peab olema oma riigi kõrgeimatesse kohtunikuametitesse nimetamiseks nõutav kvalifikatsioon või nad peavad olema tunnustatud juristid;
  • nende sõltumatus peab olema väljaspool kahtlust.

c. Ametisse nimetamine (ELi toimimise lepingu artikkel 253)

Kohtunike ja kohtujuristide ametiaja lõppemisel nimetavad liikmesriikide valitsuste esindajad ühisel kokkuleppel ametisse Euroopa Kohtu kohtunikud ja kohtujuristid pärast konsulteerimist komiteega, mille ülesanne on anda arvamus esitatud kandidaatide sobivuse kohta (ELi toimimise lepingu artikkel 255).

2. Mandaat

a. Ametiaja kestus (ELi toimimise lepingu artikkel 253 ja põhikiri)

Kuus aastat. Iga kolme aasta järel vahetatakse välja pooled kohtunikud ja kohtujuristid. Ametiaja lõppemisel võib kohtuniku ja kohtujuristi uueks ametiajaks tagasi nimetada.

b. Privileegid ja immuniteedid (põhikiri)

Kohtunikel ja kohtujuristidel on kohtulik puutumatus. Kui nad on ametist lahkunud, on neil jätkuvalt puutumatus oma ametiülesannete täitmisel sooritatud tegude suhtes. Neid võib ametist tagandada vaid kohtu ühehäälse otsusega.

c. Kohustused (põhikiri)

Kohtunikud ja kohtujuristid

  • annavad enne oma kohustuste täitmisele asumist vande (sõltumatus, erapooletus ja saladuse hoidmine);
  • ei tohi pidada poliitilist ega haldusametikohta ega töötada ühelgi muul ametikohal;
  • kohustuvad täitma ametist tulenevaid kohustusi.

C. Korraldus ja toimimine (ELi toimimise lepingu artikkel 253 ja põhikiri)

1. Institutsiooniline ülesehitus

Põhikiri tuleb sätestada eraldi protokollis, mis on lisatud aluslepingutele (ELi toimimise lepingu artikkel 281). Kohtunikud valivad endi seast kolmeks aastaks presidendi ja asepresidendi, kelle võib tagasi valida (protokolli nr 3 artikkel 9a). President juhib kohtu tööd ning juhatab täiskogu ja suurkoja kohtuistungeid ja nõupidamisi. Kohus nimetab kohtusekretäri. Kohtusekretär on institutsiooni peasekretär ning haldab selle osakondi kohtu presidendi kontrolli all.

2. Toimimine

Kohus kehtestab kodukorra, mille heakskiitmiseks on nõutav nõukogu kvalifitseeritud häälteenamus. Euroopa Kohus võib tulla kokku 27 kohtunikust koosneva täiskoguna, 15 kohtunikust koosneva suurkojana või kolmest või viiest kohtunikust koosneva kojana. Institutsiooni rahastatakse ELi eelarvest, milles tal on eraldi jagu (IV jagu).

D. Saavutused

Euroopa Kohus on näidanud end Euroopa integratsiooniprotsessi edasiviiva jõuna.

1. Üldine kohtupraktika

Otsustava tähtsusega oli Euroopa Kohtu 15. juuli 1964. aasta otsus kohtuasjas Costa vs. ENEL, mille kohaselt on ühenduse õigus iseseisev õigussüsteem ja liikmesriikide õigusnormide suhtes prioriteetsena kohaldatav ning millega kehtestati liidu õiguse esimuse põhimõte[1]. Sarnaselt kehtestati 5. veebruari 1963. aasta otsusega kohtuasjas Van Gend ja Loos põhimõte, et ühenduse õigus on liikmesriikide kohtutes otse kohaldatav. Muude tähtsate otsuste seas, mis käsitlevad inimõiguste kaitset, on näiteks 14. mai 1974. aasta otsus kohtuasjas Nold. Selles rõhutati, et põhiõigused on lahutamatu osa õiguse üldpõhimõtetest, mille järgimise tagab Euroopa Kohus (4.1.2).

2. Konkreetsed valdkonnad

  • Õigus vabalt liikuda ja elada liikmesriigi territooriumil: 8. aprilli 1976. aasta otsus kohtuasjas Royer, kus kohus toetas liikmesriigi kodaniku õigust elada muus liikmesriigis, ilma et vastuvõttev riik peaks selleks väljastama elamisloa.
  • Kaupade vaba liikumine: 20. veebruari 1979. aasta otsus kohtuasjas Cassis de Dijon, kus kohus otsustas, et ühes liikmesriigis seaduslikult toodetud ja turustatud kaup tuleb põhimõtteliselt turule lubada ka teistes liikmesriikides.
  • Ühenduse välispädevus: Euroopa maanteeveo kokkulepet käsitlev 31. märtsi 1971. aasta otsus kohtuasjas komisjon vs. nõukogu, millega tunnustati ühenduse õigust sõlmida rahvusvahelisi lepinguid valdkondades, kus kehtivad ühenduse õigusaktid.
  • Hiljutised kohtulahendid, millega nähti ette liikmesriikidele, kes ei ole direktiive riigisisesesse õigusesse üle võtnud või ei ole seda teinud õigeaegselt, kahjuhüvitise maksmise kohustus.
  • Mitmesugused otsused seoses sotsiaalkindlustuse ja konkurentsiga.
  • Sellised otsused liidu õiguse rikkumise kohta liikmesriikide poolt, mis on esmatähtsad ühisturu tõrgeteta toimimiseks.
  • Andmekaitse: „Safe Harbor“ lepingut käsitlev otsus kohtuasjas Schrems I (2015) ja ELi-USA andmekaitseraamistikku Privacy Shield käsitlev otsus kohtuasjas Schrems II (2020), millega tunnistati kehtetuks USAt puudutavad komisjoni piisavusotsused, et kaitsta Euroopa õiguse aluspõhimõtteid ja tagada ranged andmekaitsenõuded.

Üks Euroopa Kohtu suurtest teenetest on olnud sõnastada põhimõte, et aluslepinguid ei tule tõlgendada jäigalt, vaid neid tuleb vaadelda saavutatud integratsioonitaset arvesse võttes ja aluslepingute eesmärkidest lähtuvalt. See põhimõte on võimaldanud ELil vastu võtta õigusakte teatavates valdkondades, mida ei ole aluslepingutega reguleeritud, näiteks võitlus saaste vastu.13. septembri 2005. aasta otsusega kohtuasjas C-176/03 lubas Euroopa Kohus ELil võtta kriminaalõigusega seonduvaid meetmeid, kui need on vajalikud keskkonnakaitse eesmärgi saavutamiseks.

2022. aastal jõudis Euroopa Kohtusse 806 kohtuasja, mis puudutasid 546 eelotsusemenetlust, 37 hagi ja 209 apellatsioonkaebust Üldkohtu otsuste peale. Lõpetati 808 kohtuasja menetlus, sh 564 eelotsusemenetlust, 36 hagi ja 196 apellatsioonkaebust Üldkohtu otsuste peale. Kõige rohkem esitati taotlusi Saksamaalt (98), Itaaliast (63), Bulgaariast (43) ja Hispaaniast (41). Menetlus kestis keskmiselt 16,4 kuud[2]. 2022. aasta 31. detsembri seisuga oli menetluses 1111 kohtuasja.

Üldkohus

A. Õiguslik alus

ELi toimimise lepingu artiklid 254–257, Euratomi asutamislepingu artikkel 40 ning aluslepingutele lisatud protokolli nr 3 (Euroopa Liidu Kohtu põhikirja kohta) IV jaotis.

B. Ametiaja kestus ja põhikiri (ELi toimimise lepingu artikkel 254)

1. Koosseis

a. Liikmete arv (ELi lepingu artikkel 19 ja ELi toimimise lepingu artikkel 254)

ELi toimimise lepingu artiklis 254 on sätestatud, et kohtunike arv määratakse kindlaks põhikirjaga. Põhikirja käsitleva protokolli nr 3 (muudetud 6. juuli 2016. aasta määrusega (EL, Euratom) 2016/1192) artiklis 48 on sätestatud, et Üldkohus koosneb kahest kohtunikust liikmesriigi kohta (hetkel 54). Kohtunikud nimetatakse ametisse liikmesriikide valitsuste ühisel kokkuleppel pärast konsulteerimist komiteega, mille ülesandeks on esitada arvamus kandidaatide sobivuse kohta kohtuniku ametikohale. Ametiaeg on kuus aastat ja seda võib uuendada. Kohtunikel võidakse paluda täita kohtujuristi ülesandeid, kuna erinevalt Euroopa Kohtust ei ole Üldkohtul alalisi kohtujuriste.

b. Nõuded

Samad, mis Euroopa Kohtus (ELi lepingu artikkel 19). Üldkohtusse ametisse nimetamiseks peavad kandidaadid olema kõrgesse kohtunikuametisse nimetamiseks pädevad.

c. Ametisse nimetamine

Sama, mis Euroopa Kohtus.

2. Mandaat

Sama, mis Euroopa Kohtus.

C. Korraldus ja toimimine

Kohtunikud valivad endi seast kolmeks aastaks presidendi ja kuueks aastaks kohtusekretäri, kuigi Üldkohus kasutab oma haldus- ja keelenõuete täitmiseks Euroopa Kohtu teenistuste abi.

Üldkohus võtab kokkuleppel Euroopa Kohtuga vastu oma kodukorra (ELi toimimise lepingu artikli 254 lõige 5). Üldkohus tuleb kokku kolmest või viiest kohtunikust koosnevate kodadena. Üldkohus tuleb kokku täiskoguna või suurkojana või koosneb ühestainsast kohtunikust. Rohkem kui 80% Üldkohtusse jõudnud kohtuasjadest menetleb kolmest kohtunikust koosnev koda.

Vastavalt protokolli nr 3 viimastele muudatusele (artikkel 49a) abistab Üldkohut eelotsusetaotluste menetlemisel sarnaselt Euroopa Kohtuga üks või mitu kohtujuristi. Üldkohtu kohtunikud valivad seega endi hulgast kolmeks aastaks ühe või mitu kohtujuristi, keda on võimalik ühe korra tagasi valida.

Kodukorra hiljutised (2023. aasta aprilli) muudatused võimaldavad kohtuistungil videokonverentsi kasutamist (kodukorra artikkel 107a). Muudatustega võetakse kasutusele ka pilootkohtuasja mõiste (kodukorra artikkel 71a). Kui mitmes kohtuasjas tõstatatakse sama õigusküsimus, võib tingimuste täitmisel ühte nendest asjadest käsitada pilootkohtuasjana ja teised menetlused peatatakse.

Üldkohus võib esimese astme kohtuna menetleda eelkõige füüsiliste või juriidiliste isikute esitatud hagisid neid otseselt ja isiklikult puudutavate küsimuste puhul ning liikmesriikide hagisid liidu institutsioonide, organite või asutuste õigusaktide peale ning hagisid, milles nõutakse institutsioonide või nende töötajate tekitatud kahju hüvitamist. Üldkohtu otsuste peale võib esitada Euroopa Kohtusse apellatsioonikaebuse, kuid seda on võimalik teha ainult õiguslike asjaolude suhtes. Keskmiselt vaidlustatakse ligikaudu 30% Üldkohtu otsustest.

Parlament ja nõukogu võivad moodustada Üldkohtu juurde erikohtuid, mille ülesanne on lahendada esimese astmena erivaldkondades algatatud teatud liiki kohtuasju. Erikohtute moodustamiseks tegutsevad Euroopa Parlament ja nõukogu seadusandliku tavamenetluse kohaselt.

2022. aastal jõudis Üldkohtusse 904 kohtuasja, millest 858 menetlemine lõpetati. Nendest 792 olid hagiasjad (270 intellektuaal- ja tööstusomandi, 76 riigiabi ja konkurentsi ning 66 ELi avaliku teenistuse valdkonnas ja 380 muus valdkonnas esitatud hagi). Kui kohtuasja pool ei suuda kohtukulusid katta, võib ta taotleda tasuta õigusabi (2022. aastal 54 juhul). Menetlus kestis keskmiselt 16,2 kuud. 2022. aasta 31. detsembri seisuga oli menetluses 1474 kohtuasja[3].

Endine Euroopa Liidu Avaliku Teenistuse Kohus

Euroopa Liidu Avaliku Teenistuse Kohtu (asutatud 2004. aastal) ülesanne oli lahendada pädeva riigisisese kohtu puudumisel vaidlusi liidu institutsioonide ja nende teenistujate vahel. Seoses Euroopa Kohtu kohtunike koguarvu üldise suurendamisega kaotati 1. septembrist 2016 Avaliku Teenistuse Kohus ning see liideti Üldkohtuga. See muudatus tehti Euroopa Parlamendi ja nõukogu 6. juuli 2016. aasta määrusega (EL, Euratom) 2016/1192 Euroopa Liidu ja tema teenistujate vaheliste vaidluste esimeses kohtuastmes lahendamise pädevuse Üldkohtule üleandmise kohta. Kohtuasjad, mis olid Avaliku Teenistuse Kohtu menetluses 31. augustil 2016, anti 1. septembrist 2016 üle Üldkohtule. Nende menetlemist jätkab Üldkohus staadiumist, milles need kohtuasjad olid sel kuupäeval, ja Avaliku Teenistuse Kohtu poolt nendes asjades võetud menetluslikke meetmeid kohaldatakse edasi.

Euroopa Parlamendi roll

Alates 1990. aasta otsusest kohtuasjas, mille algatas Euroopa Parlament osana seadusandlikust menetlusest seoses tervisekaitsemeetmete võtmisega pärast Tšornobõli tuumakatastroofi, andis Euroopa Kohus Euroopa Parlamendile õiguse esitada otsuste suhtes tühistamishagisid, et parlament saaks seadusandlikes menetlustes kaitsta enda õigusi.

Vastavalt ELi toimimise lepingu artiklile 257 võivad parlament ja nõukogu seadusandliku tavamenetluse korras moodustada Üldkohtu juurde erikohtuid, mille ülesanne on lahendada esimese astmena erivaldkondades algatatud teatud liiki kohtuasju. Euroopa Parlament ja nõukogu peavad tegema otsuse määruste abil komisjoni ettepaneku põhjal pärast konsulteerimist Euroopa Kohtuga või Euroopa Kohtu taotlusel pärast konsulteerimist komisjoniga.

Vastavalt ELi toimimise lepingu artikli 281 lõikele 2 võivad Euroopa Liidu Kohtu põhikirja muuta Euroopa Parlament ja nõukogu. Seda tehakse seadusandliku tavamenetlusega (Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse vormis). Näiteks menetles parlament Euroopa Kohtu 30. novembri 2022. aasta põhikirja muutmise ettepanekut.

Parlament on üks ELi toimimise lepingu artiklis 263 nimetatud institutsioonidest, kes võib (kohtuasja ühe poolena) Euroopa Kohtusse hagi esitada.

Vastavalt ELi toimimise lepingu artikli 218 lõikele 11 võib parlament taotleda Euroopa Kohtu arvamust selle kohta, kas kavandatav rahvusvaheline leping on aluslepingutega kooskõlas. Kui Euroopa Kohtu arvamus on negatiivne, saab kavandatav leping jõustuda üksnes juhul, kui seda muudetakse või kui aluslepingud läbi vaadatakse. Näiteks 2019. aasta juulis küsis parlament õiguslikku arvamust selle kohta, kas ettepanekud ELi ühinemiseks Euroopa Nõukogu naistevastase vägivalla ja perevägivalla ennetamise ja tõkestamise konventsiooniga (Istanbuli konventsioon) on aluslepingutega kooskõlas (arvamus 1/19).

Lissaboni lepingu jõustumisega peavad kohtuniku ja kohtujuristi kandidaadid nüüd saama heakskiidu komiteelt, mis koosneb seitsmest liikmest, kellest ühe kandidatuuri esitab parlament (ELi toimimise lepingu artikli 255 teine lõik ning Euroopa Parlamendi kodukorra artikkel 128) täiskogul vastuvõetava resolutsiooniga.

Kooskõlas määruse (EL, Euratom) 2015/2422 artikli 3 lõikega 1 esitas Euroopa Kohus 21. detsembril 2020 väliskonsultandi koostatud aruande Üldkohtu toimimise kohta. Määruse (EL, Euratom) 2015/2422 artikli 3 lõike 1 kohaselt tuli aruandes keskenduda eelkõige Üldkohtu tõhususele, kohtunike arvu 56-ni suurendamise vajalikkusele ja tulemuslikkusele, ressursside kasutamisele ja mõjususele ning täiendavate erikodade moodustamisele ja/või muudele struktuurimuutustele.

19. septembril 2023 võttis JURI-komisjon vastu aruande projekti, mis käsitleb ettepanekut, millega muudetakse protokolli nr 3 Euroopa Liidu Kohtu põhikirja kohta. Ettepaneku eesmärk on anda mitmes konkreetses valdkonnas eelotsuste tegemise pädevus Euroopa Kohtult üle Üldkohtule ja laiendada Üldkohtu teatud otsuste peale esitatavate apellatsioonkaebuste puhul apellatsioonkaebuse esitamiseks loa saamise nõuet. Pärast esimest lugemist parlamendis võttis nõukogu 11. aprillil 2024 õigusakti vastu. Kokkulepitud tekstis on alaliste kohtujuristide valimist käsitlevad sätted. Nende kohaselt valib Üldkohus kohtujuristi kolmeaastaseks ametiajaks.

 

[1]Ziller J., La primauté du droit de l’Union européenne, Euroopa Parlamendi liidu sisepoliitika peadirektoraat, kodanike õiguste ja põhiseadusküsimuste poliitikaosakond, Euroopa Parlament, mai 2022.
[2]Euroopa Liidu Kohtu 2022. aasta aruanne.
[3]Euroopa Liidu Kohtu 2022. aasta aruanne.

Alexandru-George Moș / Udo Bux / Mariusz Maciejewski