Kes parlamendiliikmetest on tähtsaimad ametikandjad ja kuidas nad valitakse? 

Roberta Metsola  

Esimesel täiskogu istungjärgul pärast Euroopa Parlamendi valimisi valib parlament endale uue presidendi, neliteist uut asepresidenti ja viis kvestorit.

Kõik Euroopa Parlamendi valitavad ametikandjad, st president, asepresidendid, kvestorid, komisjonide esimehed ja aseesimehed ning delegatsioonide esimehed ja aseesimehed nimetatakse ametisse kaheks ja pooleks aastaks, st nende valimised toimuvad iga parlamendikoosseisu viieaastase ametiaja alguses ja keskel. Neid võib ka ametisse tagasi valida.

Presidendi, asepresidentide ja kvestorite valimisel tuleks arvesse võtta liikmesriikide ja poliitiliste seisukohtade õiglast esindatust.

Euroopa Parlamendi president

President juhib parlamendi tegevust, juhatab täiskogu istungeid ja kuulutab Euroopa Liidu aastaeelarve lõplikult vastu võetuks. Ta esindab parlamenti rahvusvahelisel areenil ning suhetes teiste Euroopa Liidu institutsioonidega.

Euroopa Parlamendi president on Roberta Metsola

Kuidas nad valitakse?

Presidendi valimine on uue parlamendikoosseisu esimene ülesanne. Kandidaate võivad üles seada fraktsioonid või vähemalt 36 parlamendiliikmest koosnevad rühmad. President valitakse salajasel hääletusel. Valituks osutumiseks peab kandidaat saavutama kõikidest kehtivatest antud häältest absoluutse häälteenamuse (st 50% pluss üks).

Kui ükski kandidaat esimeses hääletusvoorus valituks ei osutu, võib neid või teisi kandidaate samadel tingimustel üles seada teiseks hääletusvooruks. Seda võib vajaduse korral korrata kolmandas voorus, kus kehtivad samuti samad tingimused.

Kui ka kolmandas hääletusvoorus kedagi ei valita, lähevad kaks selles voorus kõige rohkem hääli saanud kandidaati edasi neljandasse hääletusvooru, kus võidab see kandidaat, kes saab teisest rohkem hääli. (Kui selles voorus peaksid hääled jagunema võrdselt, kuulutatakse võitjaks kandidaat, kes on vanem.)

Kes on asepresidendid ja kvestorid?

Asepresidendid võivad vajaduse korral asendada presidenti tema ametikohustuste täitmisel, kaasa arvatud täiskogu istungite juhatamisel. Asepresidendid kuuluvad ka juhatusse, kes vastutab parlamendis kõigi haldus-, personali- ja korralduslike küsimuste eest. Kvestorid tegelevad aga haldusküsimustega, mis puudutavad otseselt parlamendiliikmeid. Euroopa Parlamendil on 14 asepresidenti ja 5 kvestorit.

Kuidas nad valitakse?

Asepresidendi ja kvestori ametikohale võivad kandidaate üles seada fraktsioonid või vähemalt 36 parlamendiliikmest koosnevad rühmad. Asepresidendid valitakse kõigi kandidaatide üle peetaval ühtsel salajasel hääletusel. Asepresidentide järjestuse määrab nende valimise järjekord.

Kes on fraktsioonide esimehed ja kuidas nad valitakse?

Euroopa Parlamendis on praegu 8 fraktsiooni. Iga fraktsioon valib endale esimehe või esimehed. Fraktsioonide esimehed koos Euroopa Parlamendi presidendiga moodustavad Esimeeste konverentsi.

Esimeeste konverents korraldab parlamendi tööd ja seadusandliku tegevuse planeerimist, määrab kindlaks komisjonide ja delegatsioonide vastutusvaldkonnad ja liikmesuse ning vastutab suhete eest teiste ELi institutsioonide, liikmeriikide parlamentide ja ELi mittekuuluvate riikidega.

Kes on komisjonide esimehed ja kuidas nad valitakse?

Avaistungil (ja ametiaja keskel, kui valitakse uued ametikandjad) valivad parlamendikomisjonid endale esimehe ja aseesimehed. Parlamendikoosseisu ametiaja keskel toimuvatel valimistel võib esimehed ja aseesimehed ka teiseks ametiajaks tagasi valida.

Iga komisjon valib endale eraldi hääletustega juhatuse, mis koosneb esimehest ja aseesimeestest. Valitavate aseesimeeste arvu määrab esimeeste konverentsi ettepaneku alusel kindlaks parlamendi täiskogu.

Sama korra kohaselt valitakse esimehed ja aseesimehed ka Euroopa Parlamendi alalistes parlamentidevahelistes delegatsioonides (suheteks ELi mittekuuluvate riikidega).

Kes on komisjonide koordinaatorid ja kuidas nad valitakse?

Fraktsioonid valivad parlamendikomisjonidesse koordinaatorid. Koordinaator on komisjonis oma fraktsiooni poliitikajuht. Ta koordineerib fraktsiooni seisukohti komisjonis arutatavate teemade asjus ning korraldab koos esimehe ja aseesimeestega komisjoni tööd.