Miks parlament Brüsseli ja Strasbourgi vahet sõidab? 

1992. aastal otsustasid ELi liikmesriikide valitsused ühehäälselt, et liidu institutsioonide ametlikud asukohad määratakse kindlaks Euroopa Liidu lepingus.

Kui mõned aastad pärast Teise maailmasõja lõppu, 1952. aastal loodi Euroopa Söe- ja Teraseühendus (ESTÜ), millega hallati ühiselt kuue riigi (sh Saksamaa ja Prantsusmaa) terase- ja söevarusid, siis asusid selle institutsioonid Luxembourgis. Strasbourgis asus aga Euroopa Nõukogu (46 riigist koosnev valitsustevaheline inimõiguste ja kultuuri eest seisev ühendus, mis moodustati samuti veidi aega pärast Teist maailmasõda). See ühendus pakkus oma istungisaali kasutamiseks ESTÜ ühisassambleele, millest hiljem kujunes Euroopa Parlament. Strasbourgist sai järk-järgult parlamendi täiskogu istungite põhiline toimumiskoht, kuigi 1960. ja 1970. aastatel korraldati lisaistungeid ka Luxembourgis.

Pärast Euroopa Majandusühenduse loomist 1958. aastal hakkas suur osa Euroopa Komisjoni ja Euroopa Liidu Nõukogu tegevusest koonduma Brüsselisse. Kuna parlamendi töö hõlmab järelevalvet mõlema institutsiooni üle ja nendega tehakse vastastikust koostööd, otsustasid ka parlamendiliikmed aja jooksul korraldada suurema osa tööst Brüsselis. Üheksakümnendate aastate alguseks oli praegune korraldus põhiosas välja kujunenud: komisjonid ja poliitilised fraktsioonid pidasid koosolekuid Brüsselis ja täiskogu istungid toimusid Strasbourgis. Suurem osa parlamendi töötajatest on Luxembourgis.

1992. aasta otsusel olid Euroopa Parlamendi töökorralduse jaoks olulised tagajärjed: sellest ajast saadik on parlamendi ametlik asukoht Strasbourg, kus toimub enamik istungitest; parlamendikomisjonide koosolekud peetakse Brüsselis ning parlamendi sekretariaat (parlamendi töötajaskond) asub ametlikult Luxembourgis. See korraldus lisati 1997. aastal tervikuna ELi lepingusse.

Praegu kehtiva süsteemi muutmiseks on vaja lepingut muuta, see nõuab aga jällegi kõigi liikmesriikide valitsuste ühehäälset otsust, mille peavad ratifitseerima kõigi liikmesriikide parlamendid.