Euroopa Parlament soovib muuta valimiste esikandidaatide süsteemi
- Parlament tahab uut Euroopa Komisjoni presidendi valimise korda.
- Puuetega inimestel ja välismaal elavatel kodanikel peab olema lihtsam hääletada.
- Valimiste korda ja Euroopa tasandi erakondade tegevuspõhimõtteid tuleb muuta.
Parlament soovib muuta Euroopa Komisjoni presidendi valimise korda ning suurendada 2024. aasta Euroopa Parlamendi valimistest osavõttu.
Euroopa Parlament soovib, et 6.–9. juunil 2023 toimuvatest Euroopa Parlamendi valimistest võtaks osa võimalikult palju inimesi. Selleks on vaja mõjusat valimiskampaaniat ja selget kokkulepet, kuidas valitakse järgmine Euroopa Komisjoni president. Lisaks on oluline tagada, et kõigil kodanikel on võimalus valima minna.
Kuidas tuleks valida Euroopa Komisjoni president?
Parlamendi hinnangul ei tohiks Euroopa Komisjoni presidenti valida Euroopa Ülemkogu tagatubades, vaid protsess peaks sõltuma Euroopa Parlamendi valimiste tulemustest ja valijate tahtest.
Seepärast peaksid Euroopa tasandi erakondade juhid ja Euroopa Parlamendi fraktsioonide esimehed kohe pärast valimisi kokku tulema ning leidma läbirääkimistel ühise kandidaadi, kelle kandidatuuri Euroopa Ülemkogu seejärel ametlikult välja kuulutab. Läbirääkimiste esimest vooru peaks juhtima parlamendis enim kohti saanud erakonna esikandidaat.
Lisaks peaksid Euroopa tasandi erakonnad ja Euroopa Parlamendi fraktsioonid sõlmima tervet uut ametiaega hõlmava seadusandliku kokkuleppe, millest saaks komisjoni tööplaani vundament. See aitaks tagada, et liit liigub suunas, mida toetasid valimistel osalenud kodanikud.
Selgemad kampaaniad ja hõlpsam hääletamine
Parlamendi hinnangul tuleb võimalikult kiiresti läbi viia valimiste reform ja võtta vastu uus Euroopa tasandi erakondade ja poliitiliste sihtasutuste tegevuskord, mida tuleks järgida juba 2024. aasta valimiskampaaniates. Nii riigi kui ka Euroopa tasandi erakondade kampaaniad peaksid olema kooskõlas ELi väärtustega ja tõstma rohkem esile Euroopa mõõdet.
Kõigil valimisõiguslikel Euroopa Liidu kodanikel peab olema võimalik valimistel osaleda. Seepärast on vaja muuta valimiste info puuetega inimestele lihtsamini kättesaadavaks ja valimisjaoskonnad ligipääsetavamaks. Samuti tuleb valima ergutada kodanikke, kes elavad oma koduliikmesriigist väljaspool või kellel ei ole püsivat elukohta.
Lisaks tuleks jõulisemalt võidelda desinformatsiooni vastu, et kaitsta valimisprotsessi sekkumiste eest.
Resolutsioon võeti vastu 365 poolt- ja 178 vastuhäälega. Erapooletuid oli 71.
Tsitaadid
Raportöör Sven Simon (EPP, Saksamaa) kommenteeris resolutsiooni nõnda: „Valijad peavad saama ELi juhtide valikul ja poliitikas otseselt kaasa rääkida. Seepärast peame muutma esikandidaatide süsteemi toimivamaks. 2019. aastal andsime valijatele lubadusi, mida me ei suutnud täita. Järgmisel Euroopa Komisjoni presidendil peab aga olema valijate selge toetus ja parlamendi enamuse heakskiit.“
Raportöör Domènec Ruiz Devesa (S&D, Hispaania) lisas: „Töötasime välja soovitused Euroopa tasandi erakondade kampaaniate jaoks, et 2024. aasta valimistel oleks Euroopa mõõde nähtavam. Euroopa tasandi erakondade logod ja seisukohad peavad rohkem välja paistma. Samuti soovime, et valimisjärgsed protsessid oleksid täpsemalt paigas. Nii oleks Euroopa tasandi erakondade roll Euroopa Komisjoni presidendi valimisel palju selgem ja Euroopa kodanike hääl oluliselt mõjusam.“
Taust
Kavandatav õigusakt püüab suunata ELi tegutsema rohkem valimistulemuste järgi ning võitleb valeinformatsiooni ja välissekkumise vastu, nagu on soovitud Euroopa Tuleviku Konverentsi lõpparuande 38. ettepaneku meetmetes 3 ja 4, 27. ettepaneku meetmes 3 ja 37. ettepaneku meetmes 4.
Kontakt:
-
Maris KURME
Pressinõunik -
Kadi HERKÜL
Pressinõunik