2024. aasta Euroopa Parlamendi valimised
6.–9. juunini 2024 toimusid Euroopa Parlamendi valimised, mille käigus valis 360 miljonit eurooplast ametisse 720 Euroopa Parlamendi liiget.
Euroopa Parlamendi valimised toimuvad iga viie aasta tagant ja need tuleb läbi viia nelja päeva jooksul, neljapäevast pühapäevani. 2024. aasta valimised toimusid 6. juunist kuni 9. juunini.
Valimiste korraldus
Iga liikmesriik korraldab Euroopa Parlamendi valimised vastavalt oma siseriiklikule korrale, kuigi reegleid on ELi tasandil mõnevõrra ühtlustatud. Enamikus riikides on üksainus valimisringkond, kuid mõned – Belgia, Iirimaa, Itaalia ja Poola – on jaotatud mitmeks valimisringkonnaks. Tagada tuleb proportsionaalne esindatus.
Üksikasjalikumat teavet valimiste korralduse kohta leiab sellelt infograafikult ja Euroopa Parlamendi uuringuteenistuse koostatud ülevaatest.
Esikandidaadid
Et valimised oleksid võimalikult laiapõhjalised ja demokraatlikud, tahab parlament, et Euroopa Komisjoni president valitaks Euroopa tasandi erakondade üles seatud esikandidaatide seast. Nii oskaksid ja saaksid kodanikud Euroopa Parlamendi valimistel hääletades otseselt mõjutada ka Euroopa Liidu täitevvõimu juhi valikut. Seda nimetatakse esikandidaatide süsteemiks.
Esimest korda kasutati sellist süsteemi 2014. aasta valimistel, kui Euroopa Komisjoni presidendiks valiti Jean-Claude Juncker.
2019. aasta valimiste järel esitas Euroopa Ülemkogu komisjoni presidendi kandidaadiks aga Ursula von der Leyeni, kes ei olnud ühegi erakonna esikandidaat.
2024. aasta valimiste eel rõhutas Euroopa Parlament esikandidaatide süsteemi jätkuvat hädavajalikkust, sest valijate otsuse ja komisjoni presidendi ametikoha vahel peab olema selge ja usaldusväärne seos. Ka ELi aluslepingute kohaselt peaks komisjoni presidendil olema parlamendi enamuse toetus.
2024. aasta valimiste esikandidaadid
Euroopa Rahvapartei fraktsioon (EPP) – Ursula von der Leyen (Saksamaa).
Sotsiaaldemokraatide ja demokraatide fraktsioon (S&D) – Nicolas Schmit (Luksemburg).
Renew Europe (Renew) – Marie-Agnes Strack-Zimmermann (Saksamaa), Sandro Gozi (Itaalia) ja Valérie Hayer (Prantsusmaa).
Roheliste / Euroopa Vabaliidu fraktsioon (Verts/ALE) – Terry Reintke (Saksamaa), Bas Eickhout (Madalmaad), Raül Romeva (Hispaania) ja Maylis Rossberg (Saksamaa).
Vasakpoolsete fraktsioon – GUE/NGL – Walter Baier (Austria).
Fraktsioon Identiteet ja Demokraatia (ID) ja Euroopa Konservatiivide ja Reformistide fraktsioon ei määranud ametlikult ühtegi esikandidaati.
23. mai pärastlõunal toimus Brüsselis Euroopa Parlamendi istungisaalis suur esikandidaatide debatt, mida korraldas ja kandis üle Euroopa Ringhäälingute Liit. Loe lähemalt siit.
Valimistulemused
Pühapäeval, 9. juunil 2024 hakkas Euroopa Parlament avaldama veebilehel https://results.elections.europa.eu/ 24 ametlikus keeles liikmesriikide avalikustatavaid valimistulemusi ning ajakohastas teavet jooksvalt kuni uue koosseisu ametliku avaistungini 16. juulil.
Valimistulemuste kohta saab tehnilist teavet aadressil election-results-data@europarl.europa.eu.
Varasemate valimiste tulemused
Interaktiivne veebileht https://results.elections.europa.eu/ annab ülevaate Euroopa Parlamendi valimiste tulemustest nii üleeuroopaliselt kui ka liikmesriikide kaupa. Seal on olemas andmed kõigi Euroopa Parlamendi varasemate koosseisude kohta alates 1984. aastast, liikmesriikide erakondade ja fraktsioonide jaotus alates 1979. aastast ning tulemused riikide kaupa alates 2009. aastast. Lisaks pakub veebisait teavet Euroopa Parlamendi valimistel ilmnenud suundumuste, näiteks soolise tasakaalu kohta. Veebisait võimaldab võrrelda eri valimiste andmeid ja avaldada Euroopa Parlamendi valimiste tulemusi oma veebisaidil. Andmelehed saab alla laadida avatud andmevormingutes (json, xml ja csv) ning graafilistes vormingutes (jpg ja png).