Sotsiaalne Euroopa: mida teeb Euroopa Parlament sotsiaalpoliitika valdkonnas
Sotsiaalpoliitika on lapsepõlvest kuni pensionile jäämiseni kõigis eluetappides oluline. Siit saate lisateavet ELi õigusaktide kohta, millega parlament tegeleb.
Mitmesugused probleemid
Võrreldes ülejäänud maailmaga on Euroopas parim sotsiaalkaitse tase ning kõrge elukvaliteet ja heaolu. Siiski on Euroopal mitmesuguseid probleeme.
Paljudes liikmesriikides annab Covid-19 pandeemia ning energia- ja majanduskriisi mõju end endiselt teravalt tunda ja kuigi osas riikides on olud juba paranenud, on erinevused riikide vahel endiselt suured. Töötuse määr on üldiselt vähenemas, kuid on ELi riikides väga erinev.
Madal sündimus ja vananev elanikkond tekitavad ka heaolusüsteemide jätkusuutlikkuse probleemi.
Tööelu muutub oluliselt ka tehnoloogiliste uuenduste, globaliseerumise ja teenustesektori tõusu tõttu. Üha olulisemaks muutuvad paindlikumate vormidega uued jagamismajanduse ärimudelid.
Covid-19 pandeemia on avaldanud suurt mõju ka sotsiaalpoliitikale, mistõttu on ELi vastu võtnud mitmeid meetmeid tagajärgedega tegelemiseks.
Pädevus sotsiaalpoliitikas: Euroopa Liit vs. riikide valitsused
ELil on sotsiaalküsimustes vaid piiratud pädevus, kuna enamik neist on liikmesriikide valitsuste otsustada.
Vastutus tööhõive- ja sotsiaalpoliitika eest lasub peamiselt liikmesriikidel ja nende valitsustel. See tähendab, et selliste küsimuste nagu palgaregulatsioonide, sealhulgas miinimumpalga, kollektiivläbirääkimiste tähtsuse, pensionisüsteemide ja pensioniea ning töötushüvitiste üle otsustavad liikmesriigid, mitte EL.
Aastate jooksul on EL kogu Euroopa integratsiooniprotsessi kaudu arendanud oma sotsiaalset mõõdet ning töötanud sotsiaalvaldkonnas välja mitmeid vahendeid. Need hõlmavad ELi õigusakte, fonde ja vahendeid riiklike poliitikasuundade paremaks koordineerimiseks ja jälgimiseks. EL julgustab ka liikmesriike jagama kogemusi sellistes küsimustes nagu sotsiaalne kaasatus, vaesus ja pensionid.
Juba 1957. aastal sisaldas Rooma leping selliseid aluspõhimõtteid nagu naiste ja meeste võrdne tasustamine ning töötajate õigus ELis vabalt liikuda. Liikuvuse võimaldamiseks võeti vastu uued tingimused, näiteks diplomite vastastikuse tunnustamise reeglid, välisriigi raviteenuste tagatised ja juba omandatud pensioniõiguste kaitsemeetmed.
Lisaks on olemas ELi normid töötingimuste kohta, näiteks tööaeg või osalise tööajaga töötamine, samuti õigusaktid, et võidelda diskrimineerimise vastu töökohal ja tagada töötajate tervis ja tööohutus.
2017. aasta novembris kuulutasid Euroopa Parlament, nõukogu ja komisjon välja Euroopa sotsiaalõiguste samba, et tagada kodanikele uued ja tõhusamad õigused ning toetada õiglasi ja hästitoimivaid tööturge ja sotsiaalhoolekandesüsteeme. Sammas põhineb 20 põhiprintsiibil ja koosneb mitmest (juriidilisest) algatusest kolmes peamises valdkonnas: võrdsed võimalused ja ligipääs tööturule, õiglased töötingimused ning piisav ja jätkusuutlik sotsiaalkaitse.
Alates Euroopa integratsiooni algusjärgust on Euroopa Parlament sageli nõudnud sotsiaalvaldkonnas aktiivsemat poliitikat ja toetanud komisjoni ettepanekuid selles valdkonnas.
Välismaal töötavate eurooplaste sotsiaalsed õigused
ELi sotsiaalkindlustuse koordineerimise reeglid tagavad, et inimesed ei kaotaks teise ELi riiki kolimisel oma sotsiaalkindlustuskaitset. Parlamendiliikmed tegelevad olemasolevate normide läbivaatamisega, et muuta need õiglasemaks, selgemaks ja kergemini rakendatavaks.
Euroopa Parlament töötab ka Euroopa Tööjõuameti loomise nimel, et tagada ELi tööjõu liikuvuse ja sotsiaalkindlustuse koordineerimise reeglite õiglane ja lihtne kohaldamine.
2018. aasta mais kiitis parlament heaks uue töötajate lähetamise õigusakti, et tagada samas kohas võrdne tasu võrdse töö eest.
Abi töötutele ja noortele
1957. aastal käivitatud Euroopa Sotsiaalfond on ELi peamine vahend tööhõive ja sotsiaalse kaasatuse edendamiseks. See on aidanud miljonitel inimestel uusi oskusi õppida ja töökohti leida.
2021. aasta juunis võttis Euroopa Parlament vastu uued eeskirjad töötuse ja vaesuse vastu võitlemiseks. Uuenenud Euroopa Sotsiaalfond+ keskendub lastele ja noortele. See ühendab mitmete olemasolevate fondide ja programmide ressursid.
Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fond toetab töötajaid, kes on koondatud ülemaailmsete kaubandusstruktuuride muutumise tagajärjel, kui näiteks suurettevõtted lõpetavad tegevuse või tootmine viiakse väljaspoole ELi. 2021. aastal võtsid parlamendiliikmed vastu uued reeglid, laiendades fondi ulatust, et toetada nii digi- ja rohepööret kui ka automatiseerimist.
Euroopa tööturuasutuste võrgustik (Eures) on tööalase liikuvuse võrgustik, mis pakub tööotsijatele ja tööandjatele teavet, juhendamist ning töölevõtmise ja -suunamise teenuseid. 2016. aastal kiitis parlament heaks uue õigusakti, et viia see tööturu pakkumise ja nõudlusega paremini vastavusse.
ELi liikmesriigid leppisid noorte tööpuuduse vastu võitlemiseks 2013. aastal kokku noortegarantii algatamise. See on ELi algatus, millega tehakse kõigile alla 25aastastele noortele nelja kuu jooksul pärast töötuks jäämist või koolist lahkumist kvaliteetne pakkumine uuesti tööle asumiseks, haridustee jätkamiseks, õpipoisiõppe alustamiseks või praktikale minemiseks.
Euroopa solidaarsuskorpuse eesmärk on pakkuda noortele võimalusi teha vabatahtlikku tööd või osaleda projektides, millest saavad kasu kogu Euroopa kogukonnad ja inimesed. 2021. aastal laiendasid parlamendiliikmed Euroopa solidaarsuskorpuse reguleerimisala humanitaartööle, mis teeb sellest esimese eraldiseisva eelarvega vabatahtliku tegevuse programmi.
Töötingimused
Iga töötaja peaks saama Euroopa Liidus inimväärset palka. Seepärast võttis Euroopa Parlament septembris 2022 vastu eelnõu, mis kohustab liikmesriike tagama piisava riikliku miinimumpalga.
Samuti võttis Euroopa Parlament 2019. aastal vastu uued normid, millega sätestati kogu ELis töötingimuste miinimumnõuded ka ebatüüpiliste lepingute ja ebastandardsete töökohtade puhul.
2024. aasta aprilli täiskogul andis parlament lõpliku heakskiidu uutele reeglitele, mis parandavad platvormide heaks töötavate inimeste töötingimusi. Platvormitöö direktiivi eesmärk on tagada, et platvormitöötajatega sõlmitakse õiglased töölepingud, mis annavad neile lepingulised ja sotsiaalsed hüved. Samuti reguleerivad uued reeglid algoritmide kasutamist töökohal.
Veel sai koroonapandeemia tõttu populaarseks kodust töötamine, mis on ühes digitaalsete töövahendite arenguga ähmastanud piiri kodu- ja tööelu vahel. Selle probleemi lahendamiseks soovib parlament kehtestada kindlad reeglid, mis tagaksid töötajatele õiguse mitte töötada väljaspool töötunde.
Parlament ajakohastab korrapäraselt ka ELi tööohutusnõudeid, näiteks mis puudutab kokkupuute minimeerimist kahjulike keemiliste ainetega.
2023. aasta novembris tegi parlament ettepaneku kultuuritöötajate ja loomeinimeste elu- ja töötingimuste parandamiseks. 2024. aasta jaanuaris nõudis parlament ka muusikasektoris töötavate heliloojate, lauluautorite ja esitajate õiglast tasustamist.
Sooline palgalõhe
EL on vastu võtnud õigusakte, välja andnud erinevaid soovitusi ja teavet heade tavade kohta - eesmärgiga parandada soolist võrdõiguslikkust tööl, poliitikas ja teistel aladel. Euroopa Parlamendi naiste õiguste ja soolise võrdõiguslikkuse komisjon on alati tugevalt selle teema eest seisnud ja tõstnud iga aasta teadlikkust, organiseerides erinevaid üritusi rahvusvahelise naistepäeva raames.
Parlament tahab tagada ka sobiva töö- ja eraelu tasakaalu. 2019. aastal võeti vastu uued seadused, et paremini ühitada töö- ja eraelu ning tugevdada vanemate ja hooldajate õigusi. 2021. aastal võtsid parlamendiliikmed vastu ELi soolise võrdõiguslikkuse strateegia, kutsudes Euroopa Komisjoni üles koostama uus ambitsioonikas soolise palgalõhe tegevuskava, milles seatakse ELi riikidele selged eesmärgid soolise palgalõhe vähendamiseks järgmise viie aasta jaoks. 2023. aastal kiitis parlament heaks soolise palgalõhe vähendamise direktiivi.
Parlament on resolutsioonidega juhtinud tähelepanu vajadusele võidelda spetsiifiliste naiste vastase vägivalla juhtumitega, nagu seksuaalne ahistamine ja küberkiusamine, ning tõsta järjepidevust soolise võrdõiguslikkuse poliitikas, samuti kaubanduse arengu ja migratsioonipoliitikas.
Rahvatervise parandamine
EL reguleerib ravimite autoriseerimist ja klassifitseerimist Euroopa meditsiini reguleerimisvõrgu kaudu. Kui toode on turule jõudnud, siis jätkub nende turvalisuse jälgimine.
ELi õigusnormid seavad töökohale töötervishoiu ja tööohutuse nõuded: seadmete kasutamise sätted, rasedate ja noorte kaitse, kokkupuude müra ja ainetega nagu kantserogeenid ja mutageenid.
ELi reeglid kindlustavad kõrge toiduohutuse kõikidel toidu valmistamise ja leviku etappidel.
2018. aastal jõustus uus regulatsioon veterinaaria ravimitele, millega vähendatakse antibiootikumide kasutust põllumajanduses, seeläbi takistades antibiootikumide resistentsuse levimist loomadelt inimestele.
Suplusvee direktiiviga jälgivad ELi riigid bakterite levikut suplusvees. Veepoliitika raamdirektiiv kaitseb ELi joogivee kvaliteeti.
2024. aasta aprillis kinnitas parlament ajakohastatud õhusaaste vähendamise reeglid.
Euroopa ravikindlustuskaart (EHIC) kindlustab, et inimesed, kes elavad Euroopa Liidus saavad ligipääsu arstiabile ka ajutiselt mõnes teises ELi liikmesriigis viibides.
2021. aastal käivitati uus "EL tervise heaks" programm aastateks 2021–2027, mis võimaldab ELil paremini valmistuda suuremateks rahvusvahelisteks terviseohtudeks, muutes taskukohased ravimid ja meditsiiniseadmed hõlpsamini kättesaadavaks.
Kaasav tööturg
Parlament tegi omal algatusel ettepaneku meetmete ja soovituste kohta, mida komisjon ja liikmesriigid peaksid võtma, et tagada sujuv haiguspuhkuselt tööle üleminek ning krooniliselt haigete ja puuetega inimeste parem tööturule kaasamine.
Parlamendiliikmed töötavad ka Euroopa ligipääsetavuse akti kallal, et aidata puuetega inimestel täielikult ühiskonnas osaleda.
2024. aastal kiitis parlament heaks Euroopa puudega isiku kaardi loomise, et tagada, et puuetega inimestel oleks kogu ELis juurdepääs eritingimustele, näiteks eelisjuurdepääs ja/või juurdepääs broneeritud parkimiskohtadele.
Pärast parlamendi soovitusi võttis Euroopa Komisjon vastu ka puuetega inimeste õiguste strateegia 2021–2030.
2021. aastal loodi kliimameetmete sotsiaalfond, et toetada kõige haavatavamaid rühmi.
2024. aastal kinnitas parlament ka uued võrdõiguslikkuse nõuded, et vähendada diskrimineerimist tööturul.
Lisateave
-
Euroopa Komisjon: aruteludokument Euroopa sotsiaalse mõõtme kohta (26. aprill 2017)
avaneb uues aknas
- Teave Euroopa sotsiaalõiguste samba kohta
- Netisaade: ELi sotsiaalõiguste sammas sotsiaalsema Euroopa jaoks
- Sotsiaal- ja tööpoliitika Euroopas
- Teabeleht: tööhõive- ja sotsiaalpoliitika üldpõhimõtted
- Teabeleht: võitlus vaesuse, sotsiaalse tõrjutuse ja diskrimineerimise vastu
