Töötuse vähendamise poliitika ELis
Euroopa Liidu eesmärk on töötuse vähendamine ja kvaliteetsemate töökohtade loomine.
Kuigi ELi tööturu olukord ja töötajate õigused on viimastel aastatel märkimisväärselt paranenud, on töötuse vähendamine ELi jaoks endiselt keeruline väljakutse. Selles valdkonnas on vaja tingimata jõupingutusi jätkata, et jõuda Euroopas kvaliteetsete töökohtade ja sotsiaalselt kaasava ühiskonnani.
Seni on meetmeid võetud mitmes valdkonnas. Muu hulgas on püütud hõlbustada noorte sisenemist tööturule, võidelda pikaajalise töötuse vastu, täiendada töötajate oskusi ning toetada töötajate liikuvust ELis.
Töötuse määr liidus
2013. aasta aprillis oli töötuse määr ELis kõrgeim - 11,7%. 2020. aasta märtsis oli töötuse määr vähenenud 6,5%ni, kuid sama aasra augustis tõusis see 7,8%ni. 2024. aasta aprillis oli töötuse määr ELis 6%.
Töötuse määr võib riigiti olla aga väga erinev.
ELi ja liikmesriikide pädevusvaldkonnad
Tööhõive- ja sotsiaalpoliitika eest vastutavad endiselt peamiselt liikmesriigid, EL aga täiendab ja koordineerib nende tegevust ning soodustab parimate tavade jagamist.
Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 9 kohaselt peaks EL pidama kogu oma poliitika ja tegevuse kavandamisel ja elluviimisel silmas kõrge tööhõive saavutamist.
Euroopa tööhõivestrateegia
Liikmesriigid on seadnud töötuse vähendamiseks ning arvukamate ja paremate töökohtade loomiseks ühised tööhõivepoliitika eesmärgid. Need kokku moodustavad Euroopa tööhõivestrateegia.
Euroopa Komisjon jälgib ja rakendab kõnealust strateegiat ELi tasandil majandus- ja tööhõivepoliitika koordineerimise Euroopa poolaasta tsükli abil.
Euroopa poolaasta raames hinnatakse Euroopa sotsiaalset ja tööhõivealast olukorda, võttes aluseks tööhõivesuunised (liikmesriikide tööhõivepoliitikas rakendatavad ühised prioriteedid ja sihid). Et aidata liikmesriikidel paremaid tulemusi saavutada, koostab komisjon riigipõhised soovitused, mille aluseks on riikides konkreetsete eesmärkide saavutamisel tehtud edusammud.
Kuidas seda rahastatakse?
Peamine vahend, mille abil pakkuda Euroopa tasandil kõigile – sh töötajatele, noortele ja tööotsijatele – võrdsemaid töövõimalusi, on Euroopa Sotsiaalfond.
Euroopa Parlament on teinud ettepaneku anda sellele aastate 2021–2027 eelarveraamistikus rohkem raha ning keskenduda fondi kasutamisel eelkõige haridusele, tööhõivele ja sotsiaalsele kaasamisele. Pärast ümberkorraldusi sai fond nimeks Euroopa Sotsiaalfond+ (ESF+) ning selle eesmärk on parandada töökohtade kvaliteeti, hõlbustada töö leidmist mujal ELis, tõhustada haridust ning edendada sotsiaalset kaasatust ja tervishoidu.
Euroopa tööhõive ja sotsiaalse innovatsiooni programmi (EaSI) eesmärk on aidata ajakohastada tööhõive- ja sotsiaalpoliitikat, parandada sotsiaalsete ettevõtete või oma mikroettevõtet asutada soovivate haavatavas olukorras isikute juurdepääsu rahastamisele ning toetada töötajate liikuvust, viimast eelkõige EURESe võrgustiku abil. Euroopa tööturuasutuste võrgustik hõlbustab liikuvust sellega, et vahendab tööandjatele ja tööotsijatele informatsiooni. Lisaks sisaldab see kogu Euroopat hõlmavat vabade töökohtade ja tööotsijate andmebaasi.
Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fondist (EGF) toetatakse töötajaid, kes kaotavad töö üleilmastumise tõttu (kui näiteks ettevõtted ELis tootmise lõpetavad või selle kolmandatasse riikidesse ümber suunavad) või majandus- ja finantskriisi tagajärjel. Koondatud töötajatel aidatakse leida uut tööd, samuti toetatakse ettevõtjaks hakkamist.
Euroopa abifond enim puudust kannatavate isikute jaoks (FEAD) loodi selleks, et toetada liikmesriikide algatusi toidu ja esmase materiaalse abi andmisel ning enim puudust kannatavate isikute sotsiaalsel kaasamisel.
Uus ESF+ ühendab mitu olemasolevat fondi ja programmi, nagu ESF, EaSI, FEAD, noorte tööhõive algatus ja ELi terviseprogramm, koondades nende ressursid, et pakkuda kodanikele põhjalikumat ja sihipärasemat abi.
Võitlus noorte töötuse vastu
Noorte töötuse vastu võitlemiseks tehtud ELi algatuste sekka kuulub muu hulgas noortegarantii, mille raames võtsid liikmesriigid endale kohustuse tagada, et kõik kuni 30-aastased noored leiavad nelja kuu jooksul pärast töötuks jäämist või ametlikust haridussüsteemist lahkumist kvaliteetse töökoha, saavad jätkata õppimist või alustada praktikat või õpipoisiõpet. Noortegarantii rakendamist toetatakse noorte tööhõive algatuse kaudu ELi vahenditest.
Euroopa solidaarsuskorpus annab noortele võimaluse osaleda ja töötada vabatahtlikuna mitmesugustes Euroopas rakendatavates solidaarsusteemalistes projektides. Platvorm „Sinu esimene EURESe töökoht“ on mõeldud noortele vanuses 18–35, kes soovivad saada välismaalt erialast töökogemust. Platvorm aitab noortel tööd leida ning vahendab praktikakohti ja õpipoisiõppe võimalusi.
Sobivad oskused ja õige töökoht
Euroopa Liit toetab ja edendab oskuste omandamist, aitab muuta kvalifikatsioone võrreldavamaks ning annab teavet selle kohta, milliseid oskusi ja töökohti vajatakse. See aitab kodanikel leida kvaliteetsemat tööd ja teha paremaid karjäärivalikuid.
2016. aastal koostatud Euroopa uus oskuste tegevuskava sisaldab 10 meedet, mille abil muuta vajalik väljaõpe ja tugi inimestele kättesaadavamaks ning vaadata läbi olemasolevad vahendid, nagu Euroopa elulookirjelduse vorm Europass.
Probleem pikaajalise töötusega
Pikaajaline töötus tähendab seda, et inimene on töötu rohkem kui 12 kuud, ning see on üks püsiva vaesuse põhjuseid. Pikaajaline töötuse määr ELis on viimastel aastatel vähenenud 5,4%-lt 2014. aastal 2,1%-ni 2023. aastal.
Liikmesriigid on võtnud vastu soovitused pikaajaliste töötute paremaks integreerimiseks tööturule. Muu hulgas hõlmavad need pikaajaliste töötute registreerimist tööturuasutuses, põhjalikku individuaalset vajaduste hindamist ning isikustatud kava selliste inimeste tööturule tagasitoomiseks (tööturule integreerimise leping). Meetmed tehakse kättesaadavaks kõigile, kes on olnud töötud vähemalt 18 kuud.
Töötuks jäämise ja tööturult alaliselt kõrvale jäämise põhjuseks on tihti pikk töölt puudumine. Seepärast koostas Euroopa Parlament 2018. aastal liikmesriikide jaoks meetmete paketi, mille abil aidata vigastada saanud või krooniliste terviseprobleemidega töötajatel tööd säilitada ja neid uuesti tööellu integreerida. Meetmed hõlmavad oskuste arendamise programme, mille kaudu töökohti kohandatavamaks muuta, paindlike töötingimuste võimaldamist ning töötajate toetamist (nt juhendamise või psühholoogi ja terapeudi abil).
Töötajate liikuvuse toetamine
Töötuse probleemi võib aidata lahendada ka välismaal töötamise lihtsustamine. Euroopa Liit on kehtestanud ühised eeskirjad, et kaitsta Euroopa piires mujale kolivate inimeste sotsiaalseid õigusi, näiteks mis puutub töötushüvitistesse, terviseprobleemidesse, lapse saamisse ja perehüvitistesse.
2019. aastal kiitis parlament heaks Euroopa Tööjõuameti loomise, et edendada koostööd liikmesriikide vahel ning tagada tööjõu liikuvust ja sotsiaalkindlustuse koordineerimist käsitlevate ELi eeskirjade õiglane kohaldamine.
Samuti on kehtestatud töötajate lähetamist käsitlevad eeskirjad, et töötajatele oleks samal töökohal sama töö tegemise eest garanteeritud võrdne palk.
