Tehisintellekt: võimalused ja ohud
Tehisintellekt mõjutab meie elu üha rohkem. See loob julgeoleku, demokraatia, äritegevuse ja tööhõive valdkonnas nii võimalusi kui ka ohte.
Euroopa majanduskasv ja jõukus on tihedalt seotud sellega, kuidas kasutatakse andmeid ja ühendatud tehnoloogiat. Tehisintellekt võib muuta meie elu palju paremaks, aga ka palju halvemaks.
2023. aasta juuni täiskogul võttis parlament vastu läbirääkimisseisukoha tehisintellekti määruse asjus. See oleks esimene tehisintellekti reguleeriv seadus kogu maailmas.
Allpool on välja toodud mõned peamised võimalused ja ohud seoses tehisintellekti rakendustega tulevikus.
Loe rohkem tehisintellektist ja selle kasutamisest.
142 zettabaiti
Prognooside kohaselt kasvab maailmas loodavate andmete maht 2018. aasta 33 zettabaidilt 2025. aastaks175 zettabaidini (üks zettabait on tuhat miljardit gigabaiti).
Tehisintellekti eelised
ELi liikmesriikides on digitaaltööstus ja ettevõtjatevahelised rakendused juba tugevad. Tänu kvaliteetsele digitaristule ning reguleerivale raamistikule, mis kaitseb eraelu puutumatust ja sõnavabadust, võiks EL saada andmemajanduse ja selle rakenduste valdkonnas ülemaailmseks liidriks.
Tehisintellekti eelised tavakodanike jaoks
Tehisintellekti abil võib parandada kõigi inimeste elu – parandada tervishoidu, muuta autod ja muu transpordisüsteemi ohutumaks, luua paremini kohandatud, odavamaid ja vastupidavamaid tooteid ja teenuseid. Samuti võib see hõlbustada juurdepääsu teabele, haridusele ja koolitusele, mis muutus eriti oluliseks seoses COVID-19 pandeemia ajal suurenenud kaugõppevajadustega. Tehisintellekt võib muuta töökeskkonna turvalisemaks, kuna ohtlikumates tööetappides saab kasutada roboteid. Samuti võib tehisintellektil põhinevate tööstusharude kasv ja muutumine luua uusi töökohti.
Tehisintellekti võimalused ettevõtjatele
Ettevõtjatele annab tehisintellekt võimaluse välja töötada uue põlvkonna tooted ja teenused, sealhulgas sektorites, kus Euroopa ettevõtetel on juba praegu tugev positsioon. Eriti võib esile tõsta rohelist ja ringmajandust, masinatööstust, põllumajandust, tervishoidu, moodi ja turismi, kus tehisintellekt võimaldab optimiseerida müügikanaleid, parandada masinahooldust, suurendada toodangu mahtu ja kvaliteeti, parandada klienditeenindust ja säästa energiat.
11-37%
Tehisintellekti kasutamisest tulenev tööjõu tootlikkuse kasvuprognoos 2035. aastaks (EP Think Tank 2020).
Tehisintellekti võimalused avalike teenuste valdkonnas
Tehisintellekti kasutamine avalike teenuste valdkonnas võib vähendada kulusid ja anda uusi võimalusi ühistranspordi, hariduse, energia ning jäätmekäitluse vallas. Samuti võib see suurendada toodete kestlikkust. Seega võib tehisintellekt kaasa aidata ELi rohelise kokkuleppe eesmärkide saavutamisele.
1.5-4%
Hinnanguliselt sellises mahus võib tehisintellekt aidata 2030. aastaks vähendada maailma kasvuhoonegaaside heitkoguseid (EP Think Tank 2020).
Demokraatia tugevdamine
Andmepõhine kontroll, desinformatsiooni ja küberrünnakute ennetamine ning kvaliteetsele teabele juurdepääsu tagamine võib muuta demokraatia tugevamaks. See võib toetada ka mitmekesisust ja avatust, sest näiteks kui töölevõtmisotsuste tegemisel kasutatakse analüütilisi andmeid, vähendab see võimalike eelarvamuste mõju.
Tehisintellekt, julgeolek ja ohutus
Eeldatavalt hakatakse tehisintellekti üha rohkem kasutama kuritegevuse ennetamisel ja kriminaalõigussüsteemis, sest see võimaldab kiiremini töödelda suuri andmekogumeid, täpsemalt hinnata vangide põgenemise ohtu, ette näha ja ennetada kuritegusid ja isegi terrorirünnakuid. Juba praegu kasutavad veebiplatvormid tehisintellektirakendusi ebaseadusliku ja sobimatu veebikäitumise avastamiseks ja sellele reageerimiseks.
Sõjalises valdkonnas saab tehisintellekti kasutada häkkimise ja andmepüügiga seotud kaitse- ja ründestrateegiates või kübersõjas põhisüsteemide ründamiseks. Samuti võimaldab see kasutada autonoomseid relvasüsteeme, mille peamine eelis on võimalus vähendada relvastatud konfliktides
Tehisintellekti ohud ja probleemid
Suurenev sõltuvus tehisintellektisüsteemidest tekitab ka ohte.
Tehisintellekti ala- ja ülekasutamine
Tehisintellekti alakasutamist peetakse suureks ohuks – võimaluste kasutamata jätmine võib tähendada oluliste programmide, näiteks Euroopa rohelise kokkuleppe puudulikku rakendamist, konkurentsieelise kaotamist teistele piirkondadele, majanduse seiskumist ja inimeste võimaluste ahenemist. Alakasutamise põhjuseks võib olla üldsuse ja ettevõtjate umbusaldus, puudulik taristu, initsiatiivipuudus, investeeringute nappus või, kuna tehisintellekti masinõpe sõltub andmetest, digitaalturu killustatus.
Problemaatiliseks võib osutuda ka ülekasutamine – näiteks kui investeeritakse rakendustesse, mis ei osutu kasulikuks, või püütakse tehisintellekti kasutada ülesanneteks, milleks see ei sobi, nagu keerukate ühiskonnaprobleemide analüüsimine.
Vastutus – kes vastutab tehisintellekti kasutamisest tekkinud kahju eest?
Tähtis on kindlaks määrata, kes vastutab tehisintellektil põhineva seadme või teenuse tekitatud kahju eest. Kui isejuhtiva autoga juhtub liiklusõnnetus, kas siis katab kahjud auto omanik, tootja või programmeerija?
Kui tootja ei vastuta üldse, siis võib juhtuda, et talle ei pakugi huvi, kas tema toode või teenus on hea või halb. See võib vähendada inimeste usaldust tehnoloogia vastu. Kui aga eeskirjad on liiga ranged, võib see innovatsiooni pidurdada.
Tehisintellekt võib ohustada põhiõigusi ja demokraatiat
Tehisintellekti kasutamise tulemused sõltuvad sellest, kuidas see on programmeeritud ja milliseid andmeid see kasutab. Nii programm kui ka andmed võivad olla tahtlikult või tahtmatult erapoolikud. Näiteks võib juhtuda, et teatava probleemi mõnda olulist aspekti ei ole algoritmi programmeeritud või on programmeeritud nii, et see kajastab ja kordab struktuurseid eelarvamusi. Arvude kasutamine keeruka sotsiaalse tegelikkuse kajastamiseks võib jätta mulje, et tehisintellekt töötab faktide põhjal ja on täpne, kuid tegelikult see nii ei ole (nn arvupesu).
Vähimagi vajakajäämise korral võib tehisintellekti kasutamine viia olukorrani, kus andmed inimese etnilise päritolu, soo või vanuse kohta hakkavad mõjutama otsuseid tema töölevõtmisel või vallandamisel, laenude andmisel või isegi kriminaalmenetluses.
Tehisintellekti kasutamine võib tugevasti mõjutada õigust eraelu puutumatusele ja andmekaitsele. Seda saab kasutada näiteks näotuvastusseadmetes või inimeste jälgimisel ja profiilianalüüsil internetis. Tehisintellekt võimaldab koondada inimese antud teabe uuteks andmeteks, saades tulemusi, mida inimene ei oska oodatagi.
Tehisintellekti kasutamine võib ohustada demokraatiat. Selle abil saab tekitada inimese varasema võrgukäitumise põhjal kajakambreid, nii et ta kohtab veebis ainult sellist sisu, mis talle meeldib, selle asemel et luua mitmekesine, võrdselt juurdepääsetav ja kaasav avaliku arutelu keskkond. Tehisintellekt võimaldab luua isegi äärmiselt realistlikke võltsitud video-, audio- ja pildimaterjale, nn süvavõltsinguid, mis võivad tekitada finantsriski ja mainekahju ning häirida otsustetegemist. Kõik see võib põhjustada avalikus ruumis eraldatust ja polariseerumist ning võimaldada valimiste manipuleerimist.
Tehisintellekt võib kahjustada kogunemis- ja meeleavaldamisvabadust, sest see võimaldab inimesi teatud veendumuste või tegevuse põhjal jälgida ja profileerida.
Tehisintellekti mõju töökohtadele
Tehisintellekti kasutuselevõtu tõttu võib kaduda hulk töökohti. Samas loodetakse, et tehisintellekt aitab luua uusi töökohti ja olemasolevaid paremaks muuta. Otsustava tähtsuse omandab seejuures aga haridus ja koolitus, mis aitab pikaajalist töötust vältida ja vajalikke oskusi omandada.
14%
OECD riikide töökohtadest on äärmiselt automatiseeritavad ja 32% töökohtadel võib tulla suuri muutusi (prognoos, EP Think Tank 2020).
Konkurents
Massiline teabekogumine võib viia konkurentsimoonutusteni, sest need, kellel on rohkem teavet, saavutavad parema positsiooni ja suudavad konkurente tõhusalt kõrvale tõrjuda.
Turva- ja julgeolekurisk
Tehisintellektirakendused, mis on inimesega tihedas kontaktis või paigutatud inimese kehasse, võivad kujuneda turvariskiks, kui nad on halvasti kavandatud, neid kasutatakse vääralt või häkitakse. Kui tehisintellekti kasutamist relvastuses ei suudeta vajalikul määral reguleerida, võib inimene kaotada kontrolli ohtlike relvade üle.
Läbipaistvusprobleemid
Ebavõrdset juurdepääsu teabele on võimalik ära kasutada. Näiteks võib võrgukaupmees inimese teadmata tema võrgukäitumise või muude andmete põhjal ennustada, kui palju ta on valmis maksma. Samal moel võivad poliitilise kampaania korraldajad oma sõnumit kohandada. Läbipaistvusprobleem on ka see, et mõnikord ei saa inimene aru, kas tema suhtluspartneriks on teine inimene või tehisintellekt.
Lisateave selle kohta, kuidas parlamendiliikmed soovivad kujundada andmeseadusi innovatsiooni edendamiseks ja ohutuse tagamiseks.
