ELi ühtne turg 30: saavutused ja sihid
Ühtne turg on Euroopa ühte liitnud ja avanud uusi võimalusi. Tänaste kriisidega toimetulekuks selleks siiski ei piisa ning ajaga tuleb pidevalt kaasas käia.
2023. aasta jaanuaris toimunud täiskogu istungil tegi parlament ülevaate ühtse turu senisest käekäigust alates selle loomisest 1993. aastal ning arutas, kuidas ühisturu võimalusi veelgi paremini ära kasutada.
Parlament võttis vastu resolutsiooni, milles rõhutatakse, et ühtse turu saavutusi ei saa pidada enesestmõistetavaks ning selle edasine areng nõuab ELi liikmesriikidelt ja institutsioonidelt taaspühendumust ja poliitilist tahet.
Ühtne turg – ühtne Euroopa
Ühtne turg on üks ELi lõimumise põhialuseid. See tagab ELis kaupade, teenuste, kapitali ja inimeste vaba liikumise.
Lisaks ELi liikmesriikidele on ühtse turuga liitunud ka mitu ELi mittekuuluvat riiki. Island, Liechtenstein ja Norra osalevad ELi siseturul Euroopa Majanduspiirkonna lepingu alusel. Šveits on sõlminud ELiga mitu kahepoolset lepingut, mis tagavad riigile osalise juurdepääsu ühtsele turule.
Ühtse turu saavutused
Tänu ühtlustatud standarditele ja nende vastastikusele tunnustamisele saavad ettevõtted müüa oma tooteid enam kui 450 miljonile inimesele.
Turutakistuste kõrvaldamine on tihendanud märkimisväärselt ELi liikmesriikide vahelist kaubandust – kui 1993. aastal eksporditi kaupa teistesse liikmesriikidesse 671 miljardi euro eest, siis 2021. aastaks oli kaubavahetus kasvanud 3,4 triljoni euroni.
Ühtne turg on teinud EList ühe maailma võimsaima kaubandusbloki, mis on samal pulgal selliste ülemaailmsete kaubandusjõududega nagu Ameerika Ühendriigid või Hiina.
ELi kodanikud võivad õppida, elada, töötada või pensionipõlve pidada ükskõik millises liikmesriigis. Samuti kaitsevad neid ranged tooteohutuse standardid.
Ühtse turu tulevik
Töö ühtse turu kallal jätkub. ELi eesmärk on kaotada viimasedki vaba liikumise tõkked ning tagada, et turg käib kaasas uute arengutega, näiteks digi- ja rohepöördega.
2022. aastal võttis parlament vastu õigusaktid digiturgude ja digiteenuste kohta. Nendega kehtestati kogu digivaldkonnale ühtsed reeglid, et luua turvalisem, õiglasem ja läbipaistvam veebikeskkond.
Praegu töötab parlament selle kallal, et muuta kõik ELis müüdavad tooted parandatavaks. See aitaks märkimisväärselt vähendada tekkivate jäätmete hulka.
Samuti soovib parlament, et ühtne turg oleks paremini valmis kriisideks, mis võivad tuua kaasa ajutisi häireid kaupade või inimeste vabas liikumises.
Euroopa Parlamendi siseturu- ja tarbijakaitsekomisjoni esimees Anna Cavazzini (Greens/EFA, Saksamaa) rõhutas ühtse turu 30. aastapäeva puhul tehtud avalduses, et ühtset turgu tuleb jätkuvalt ajakohastada.
„Ühtne turg peab aitama saavutada ELi poliitilisi eesmärke ja kaitsta Euroopa väärtusi, alates võitlusest kliimakriisiga kuni demokraatia kaitsmiseni internetis. Just kõrged tarbijakaitse-, sotsiaal- ja keskkonnastandardid muudavad meie turu maailmas erakordselt atraktiivseks. Kui Euroopa standarditest saavad ülemaailmsed mõõdupuud, võidavad sellest kõik Euroopa ettevõtted,“ ütles Cavazzini.
