Tõusvad eluasemekulud Euroopa Liidus - faktid ja infograafikud
Tõusvad eluaseme- ja üürikulud valmistavad paljudele eurooplastele muret. Loe rohkem, mida teeb EL olukorra parandamiseks.
Mis on taskukohane eluase?
Üks võimalus eluasemekulude mõõtmiseks, on võrrelda eluaseme hinna ja sissetuleku suhet. Kui eluasemekulud ületavad 40% kasutatavast sissetulekust, on see märk sellest, et kodumajapidamistel on eluasemega probleeme.
2023. aastal ületasid ELi eluasemekulud 10,6% linnades ja 7% maapiirkondades elavate kodumajapidamiste puhul 40% nende netosissetulekust. Üle veerandi linnades elavatest kreeklastest (31%) kulutasid üle 40% sissetulekust eluasemekuludele, samas kui linnades elavad slovakid kulutasid vaid 6%.
Kõrged eluasemekulud ELis
Aastatel 2015-2023 tõusid ELi kinnisvarahinnad keskmiselt 48% - suurim tõus oli Ungaris (173%) ning väikseim Soomes (5%)
Hinnatõusu peamisteks põhjusteks on kõrged ehituskulud ja hüpoteeklaenude intressimäärad, ehitusmahu vähenemine ning kinnisvara ostmine täiendava sissetuleku teenimiseks.
Samuti on ELi üüriturg muutunud kallimaks. 2010-2022 tõusid üürihinnad keskmiselt 18% ning seda osaliselt tänu lühiajalise majutuse renditeenuste populaarsusele.
Elamistingimused Euroopas
Paljud eurooplased on mures hinnatõusu, elukalliduse ja majandusliku olukorra pärast. 2024. aasta juuli Eurobaromeetri uuringu kohaselt olid need ka peamised põhjused, miks inimesed Euroopa Parlamendi valimistel hääletasid.
Kuidas elab suurem osa eurooplastest?
- Rohkem kui kaks kolmandikku eurooplastest omab oma kodu.
- Rohkem kui pool elavad majas.
- Kodudes on keskmiselt 1,6 tuba inimese kohta.
- Ühes majapidamises elab keskmiselt 2,3 inimest.
- 17% eurooplastest elab kodudes, kus ei ole piisavalt ruumi (vähemalt üks tuba ühe täiskasvanud paari, ühe täiskasvanud isiku, 12-17-aastaste vendade või õdede paaride, üle 12-aastaste üksikute laste või alla 12-aastaste laste paaride kohta).
- 34% eurooplastest elab kodudes, kus on keskmisest rohkem ruumi.
- Allikas: Eurostat (2023)
Noored eurooplased lahkuvad vanematekodust keskmiselt 26,4-aastaselt. Siiski on see ELi riikides väga erinev - alates 21,4-aastast Soomes kuni 31,8-aastani Horvaatias.
Mis on ELi eluasemepoliitika?
2021. aastal võttis parlament vastu resolutsiooni, milles kutsutakse ELi riike üles tunnustama nõuetekohast eluaset kui inimõigust. Igaühel peaks olema võrdne juurdepääs korralikule ja taskukohasele eluasemele, sealhulgas puhtale ja kvaliteetsele joogiveele ning piisavatele ja õiglastele sanitaartingimustele ja hügieenile, kanalisatsiooni- ja veevõrkudega ühendatusele ning usaldusväärsele ja säästvale energiale.
2024. aasta juulis valis parlament Ursula von der Leyeni uuesti Euroopa Komisjoni presidendiks. Enne hääletust toimunud arutelul tutvustas von der Leyen oma poliitilisi prioriteete, millest üks oli elamumajandus. Samuti teatas ta, et esmakordselt on ELil elamumajanduse eest vastutav volinik.
2024. aasta oktoobris arutas parlament komisjoni asepresidendi Margaritis Schinasega kestliku, korraliku ja taskukohase eluaseme tagamise tähtsusest. Peamisteks murekohtadeks on kodutus ja noorte suutmatus osta omale eluase ning keskenduma peaks sotsiaalelamute arendamisele.
2024. aasta detsembris kiitis parlament heaks elamukriisi erikomisjoni loomise, et leida lahendus ELi eluasemeprobleemidele.
